Vastuskiri

From: Helena Eenok <[email protected]> Sent: 15 September 2023 16:40:18 To: RMK Cc: Anneliis Nurk Subject: Eesti Metsa Abiks teine teabenõue raiete teemal metsise elupaikades

Tere

Suur tänu vastuse eest. Annate muuhulgas teada: "Piirkonna ilmastikuolusid arvestades otsustas RMK juba augustis, et ei realiseeri nimetatud metsateatisi ega tee tänavu kõnealuses elupaigas lageraieid.”

Palume teabenõude korras infot, kas need lageraied on plaanis edaspidi teostada või on RMK otsustanud metsise elupaikades lageraieid mitte teha?

Lugupidamisega

Helena Eenok Ees Metsa Abiks MTÜ (EMA) juhatuse liige [email protected] +372 5698 7256

www.eesmetsaabiks.ee

On 15 Sep 2023, at 13:45, Anneliis Nurk <[email protected]> wrote:

Tere

Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 15.09.2023 dokumendi nr 3-2.1/2023/5440 "Vastuskiri".

Lugupidamisega

Anneliis Nurk juristi assistent <vastuskiri_5440.asice>

Vastuskiri

Austatud EMA juhatuse liige Helena Eenok

Käesolevaga edastame vastuskirja Teie 04.09.2023 saadetud kirjale, kus pöördute Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole palvega peatada raietegevus RMK Vändra metskonna metsades Aesoo lähedal, kus palute II kategooria kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaikades kavandatud lageraied ära jätta. Piirkonna ilmastikuolusid arvestades otsustas RMK juba augustis, et ei realiseeri nimetatud metsateatisi ega tee tänavu kõnealuses elupaigas lageraieid. Keskkonnaameti üks tingimustest on muu hulgas, et raied ei tohi elupaigas pinnast kahjustada. Küll aga plaanime kergema tehnikaga teostada piirkonnas harvendusraieid. Töödel arvestame Keskkonnaameti seatud tingimustega. Metsamajandus on metsise arvukust mõjutav tegur, kuid samas on teada, et metsis on liik, kes on võimeline teatavat metsamajanduslikku mõju taluma, kui arvestatakse metsise elupaiga vajadusega. Metsised kasutavad aastaringselt (eelkõige väljaspool sigimisperioodi) oluliselt suuremaid alasid, kui seda on keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. 2016. aastal Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuringu „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring“ soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest kaitsta majandusmetsades metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel, kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele oluline mustikaohtrus ning ülepinnaline harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu, lülijalgvastsete (sh liblikaröövikud) ja ämblike arvukusele. Metsise elupaigamudeli loomisel on leitud, et metsisele sobivaimad on puistud, mille metsatäius on vahemikus 60-70%. Valdavalt on kavandatud harvendusraiete alal puistute täius üle 70%. Harvendusraie tegemata jätmisel, st kui jätta need puistud looduslikule harvenemisele, võivad need puistud jääda metsisele ebasobivaks pikemaks perioodiks.

Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ [email protected]

Teie 04.09.2023

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2023/5440

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kohaselt on alammäär, milleni männikuid võib harvendusraiete käigus raiuda 60% lähistel, nooremates puistudes natuke alla 60% ja vanemates puistutes üle 60%. Seega pole ohtu, et harvendusraiete käigus raiutaks metsad metsise elupaigale sobimatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann Juhatuse liige