Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Helen Tuusti

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 08.09.2023

Meie 18.09.2023 nr 7-11/23/18334-2

Lähteülesande Altja jõe taastamine

kooskõlastamine Lahemaa rahvuspargis

Austatud Helen Tuusti

Saatsite Keskkonnaametile (edaspidi KeA) kooskõlastamiseks Altja jõe taastamise

lähteülesande (Tööobjekti ID: 2250)1. Tööobjekt jääb Haljala valla Sagadi küla järgnevatele

maaüksustele:

1) Loobu metskond 236 – 88701:001:0343

2) Sagadi metskond 36 – 88701:001:0658

3) Männiku - 88703:001:0204

Kõik kolm nimetatud maaüksust jäävad Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse, kus

tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) ja Vabariigi

Valitsuse 19.02.2015 vastu võetud määruses nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile

iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit (tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise). Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liigid on

toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2–6.

Lisaks kuulub Lahemaa rahvuspark Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalise kaitsealade

võrgustiku Natura 2000 koosseisu2. Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada linnu- ja

loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide

soodne seisund nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.09.2023 nr-ga 7-11/23/18334 2 alus: Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri”

2 (3)

Veeseaduse kohaselt on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal

veekaitsevöönd. Altja jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m. Veekaitsevööndis on puude ja

põõsaste raieks vajalik KeA nõusolek.3

Lahemaa rahvuspargi valitsejaks on KeA4. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevusi, kui need

võivad kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit5.

Käesolevas lähteülesandes kavandatud tööde eesmärgiks on Altja jõe seisundi parandamine 526

m pikkusel jõelõigul, kuhu lisatakse vaiadel 4-5 voolusuunajat ning langetatakse jõeäärset

lamapuitu diagonaalis või pikisuunas jõekanaliga. Tööde eesmärgiks laiemalt on suurendada

elustiku arvukust, bioloogilist mitmekesisust ja jõe isepuhastumisvõimet.

Taastamistööd toimuvad projekti „Läänemere rannikuelupaikade võrgustiku

taastamine“ (CoastNet LIFE) raames ning nende läbiviijaks on KeA. Tööd teostatakse kahes

etapis:

1) Taastamisala I: tööd toimuvad taastatava jõelõigu lääneosas 110 m ulatuses koos kohaliku

kogukonnaga. Tööde käigus korjatakse murdunud puutüvesid kuni Ø10 cm, peeneid oksi ja

pajuvõsa, millest ehitatakse vitspunutis-voolusuunajad ja seejärel paigaldatakse need jõesängi.

Kuni 10 cm tüvedest valmistatakse vaiad, mis alla meetriste vahedega jõe põhja rammitakse, et

markeerida pauna kuju ja nende vahele punutakse pauna moodustavad oksad. Voolusuunajate

ehitamiseks kasutatakse sobivuse korral ka taastamisalal II langetatud tüvede peenemaid latvu

ja oksi. Töid juhendavad voolusuunajate ehitamise eksperdid. Materjali kogutakse hajusalt

taastamisala lähedusest, puude ja lamatüvede küljest samuti hajusalt. Jämedamat ja elurikkamat

lamapuitu ei kasutata.

2) Taastamisala II: tööd toimuvad taastatava ala idaosas, umbes 516 m ulatuses. Plaanitakse

langetada umbes 30 sangleppa, 1-2 puud iga 15 m järel. Puude valikul lähtutakse, millised puud

paiknevad jõele kõige lähemal ja on vähemalt Ø15 cm. Langetamise suund on diagonaalis või

pikisuunas jõekanaliga. Kui puu latv langeb teisele poole kallast nii, et puutüvi jääb jõe kohale

õhku, siis lõigatakse tüvi pooleks, nii et see langeks vette.

KeA on tutvunud esitatud looduskaitsetöö lähteülesandega ning leiab, et kirjeldatud viisil

planeeritavate taastamistöödega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Lähtuvalt vee-elustikust on tööd

vajalikud. Tööde teostamisel tuleb aga arvestada järgnevaga:

1) tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont, tekitada erosiooniohtu ega

kahjustada muul moel veekogu veekvaliteeti. Võimalusel teostada töid kuiva pinnasega;

2) töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee ja pinnase reostuse tekkimise

vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit;

3) raiutud puud küll jäävad jõkke projekti eesmärgi täitmiseks, ent raiejäätmete vette sattumist

tuleb vältida. Pärast tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond korrastada;

4) puude jõesängi paigutamisel veenduda, et ei tekiks üleujutust ja liigniiskust ümbritsevatele

kinnistutele;

5) töid on lubatud teostada ajavahemikul 15.09 kuni 30.10.2023, kuid soovitatavalt septembri

jooksul, sest hiljem on jões kalade kudeaeg;

3 veeseaduse § 118 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2, § 119 lg 2, § 121 lg 1 4 LKS § 21 lg 1, kaitse-eeskirja § 4 5 kaitse-eeskirja § 8 lg 1

3 (3)

6) alale minnes tuleb masinatega ettevaatlikult liikuda, sest sügisesel ajal võivad teedel, eriti

kruusateedel, olla metsised;

7) töid teostades veenduda, et ei kahjustataks võimalikke tööalal elutsevaid jõekarpe.

Arvestades eeltoodut kooskõlastab KeA Altja jõe taastamistööde lähteülesande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 5427 0402

[email protected]