Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

15.08.2023 nr 6-3/23/7132-17

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise

maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-

055 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise teade

Anname Teile teada, et oleme 11.08.2023 kirjaga nr 6-3/23/7132-16 tunnistanud nõuetele

vastavaks Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise

keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande.

KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda

Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) KMH registris, valides

infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) menüüribalt „Registrid“ – „Keskkonnamõju

hindamiste register“ ning sisestades otsingusse märksõna: KMH01621.

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse eesmärk on kaevandada põlevkivi, mis on tooraineks olemasolevale

VKG Oil AS põlevkiviõli- ja keemiatööstusele. Taotletakse põlevkivikaevanduse mäeeraldise

laienemist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel suureneks

mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra. Mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru

suureneks taotleva laiendamise tulemusena 10 091 tuhande tonni võrra. Taotletava mäeeraldise

pindala on 1896,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha. Mäeeraldis jääb

Ida-Viru maakonda Lüganuse ja Alutaguse valda Ojamaa ja Võrnu külade territooriumile

(asukoht toodud alloleval joonisel).

2 (3)

Joonis. Taotletava mäeeraldise asukoht. Allikas: Maa-amet 15.08.2023

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste

määramiseks. KMH käigus hinnati planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimaluste otseseid ning kaudseid mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele, heaolule

ja varale. KMH käigus töötati välja keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks või

vähendamiseks. Keskkonnamõju hindas KMH juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga.

KMH aruanne võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste

keskkonnamõju hindamise tulemused. Keskkonnaamet tunnistas 11.08.2023 KMH aruande

nõuetele vastavaks, mis tähendab, et KMH aruanne vastab keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele ning on piisav taotletava keskkonnaloa andmise

üle otsustamisel, sh loatingimuste määramiseks. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise

teade ilmus lisaks käesolevale kirjale ka väljaandes Ametlikud Teadaanded1, mille järel jätkub

OÜ VKG Kaevandused esitatud keskkonnaloa taotluse menetlus. Lisainfot KMH protsessi

kohta leiab siit.

1https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Keskkonnaamet/keskkonnamoju-hindamine/keskkonnamoju-

hindamise-aruande-nouetele-vastavaks-tunnistamine/2023/8/15/2105549

3 (3)

Kontaktandmed:

 Arendaja on VKG Kaevandused OÜ2, kontaktisik Merilin Keerme, tel 5682 3173,

[email protected].

 Otsustaja ehk keskkonnaloa andja on Keskkonnaamet3, kontaktisik Kaidi Karro, tel

5332 9439, [email protected].

 Keskkonnamõju hindaja on Maves OÜ4, juhtekspert Karl Kupits, tel 509 3437,

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karin Sisask 5193 1960

[email protected]

2 Järveküla tee 14, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 3 Aleksandri 14, 51004 Tartu 4 Marja 4d, 10617 Tallinn

oktoober 2021

Ojamaa põlevkivikaevanduse

mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise

programmi eelnõu

Töö nimetus: Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

Töö number: 21067

Tellija: Osaühing VKG Kaevandused

Juhtekspert: Karl Kupits

Kontrollija: Madis Metsur

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT ........................ 8

3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................................... 10

4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND ................................................................... 12

4.1 TEHNORAJATISTEST PÕHJUSTATUD KITSENDUSED .......................................................... 12

4.2 SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................................... 13

4.3 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 14

4.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ................................................................................ 15

4.5 PINNAVESI ......................................................................................................................... 18

4.6 MAASTIK ........................................................................................................................... 18

4.7 ELUSLOODUS .................................................................................................................... 18

4.8 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 19

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................................................... 20

6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU ............................................................ 30

6.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 30

6.2 HEITED VÄLISÕHKU, KLIIMA ............................................................................................. 30

6.3 MÜRA JA VIBRATSIOON .................................................................................................... 31

6.4 VALGUS, SOOJUS JA KIIRGUS............................................................................................ 31

6.5 JÄÄTMETEKE ...................................................................................................................... 32

6.6 MAAKASUTUS JA MAASTIK ............................................................................................... 32

6.7 MÕJU LOODUSVARADELE ................................................................................................ 33

6.8 INIMENE JA ASUSTATUD ALAD ......................................................................................... 33

6.9 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 33

6.10 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 34

6.11 KUMULATIIVNE MÕJU ....................................................................................................... 34

6.12 PIIRIÜLENE MÕJU .............................................................................................................. 34

7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................... 35

7.1 VEEKESKKOND .................................................................................................................. 35

7.2 VIBRATSIOON .................................................................................................................... 36

7.3 MAAKASUTUS ................................................................................................................... 37

7.4 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 37

7.5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS .......................................................................... 37

7.6 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ......................................................................................... 38

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 3

8 AJAKAVA................................................................................................................................ 39

9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM ......................................................... 40

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU ....................................................... 41

11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD ........................................................... 42

12 KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................. 43

Lisa 1 – joonised

Joonis 1 – kavandatava tegevuse asukoht

Joonis 2 – plokkide paiknemine

Joonis 3 – põlevkivimaardlad ja kaevandused

Joonis 4 – tehnorajatistest põhjendatud kitsendused

Joonis 5 – veekaitselised kitsendused

Joonis 6 – põhjaveekogumid

Joonis 7 – maakattetüübid

Joonis 8 – piirkond 1930. aastal

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 4

1 SISSEJUHATUS

Osaühing VKG Kaevandused esitas Keskkonnaametile 07.05.2019 Ojamaa

põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-055

muutmise taotluse (kirja number 12-2/19/341). Keskkonnaloa taotlust korrigeeriti

lõplikult 15.03.2021 (kirja number DM-112149-11).

Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa menetlusse ja algatas 22.04.2021 kirjaga nr DM-

112149-16 keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH).

Osaühing VKG Kaevandused taotleb Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise

laiendamist Aidu ja Kohtla kaeveväljale ning Ojamaa uuringuväljale, mille tulemusel

suureneks mäeeraldise pindala 279,16 ha võrra (lisa 1 joonis 1). Taotletava laiendamise

tulemusena suureneks mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru 10 091

tuhande tonni võrra.

Lisaks taotleb Osaühing VKG Kaevandused Ojamaa põlevkivikaevandusele antud

veeloa nr L.VV/3247881 ja jäätmeloa nr L.JÄ/332750 liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-

055. Kuna kehtivale veeloale ja jäätmeloale kantud andmete muutmist käesoleva

menetluse raames ei taotleta, ei kuulu liitmine KMH koosseisu.

Ojamaa põlevkivikaevandusele on lisaks antud õhusaasteluba nr L.ÕV/325263.

Osaühing VKG Kaevandused märkis esitatud taotluses, et sisuliselt ei ole

välisõhuvaldkonnaga seotud käitise tegevuses muudatusi toimunud, kuid hetkel

kehtiva õhusaasteloa versiooni väljastamisest alates on õhusaasteloa lubatud

heitkoguste projekti (edaspidi LHK projekt) koostamise aluseks olnud heitkoguste

arvutamise määrusega kehtestatud metoodikad muutunud. Eelnevast tulenevalt

taotleb Osaühing VKG Kaevandused õhusaasteloale nr L.ÕV/325263 kantud andmete

muutmist ning antud õhusaasteloa liitmist keskkonnaloaga nr KMIN-055. Kuna

õhuheitmete osas ei ole füüsikalisi muutusi plaanitud ja muutused on seotud üksnes

arvutuskäikudega, ei kuulu õhusaasteloa liitmine KMH koosseisu.

Keskkonnaamet algatas KMH tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1 ning § 6 lõike 1

punktile 28 mis sätestab KMH kohustuslikkuse künnisväärtused:

1 Alates taotluse esitamisest on vahepeal veeluba juba kaks korda muudetud ning seega on vaja hiljem

loa menetlemise raames selle andmeid ajakohastada. Olulisi sisulisi muudatusi ei tehtud, vaid pikendati

olmevee kaevu kasutusaega, viidi loanõuded vastavusse muudetud määrustega, ning parandati

sõnastust põhjaveeseire teostamise kohta viitega seirekavale.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 5

pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine

suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine.

Põhjuseks on toodud asjaolu, et Kohtla kaeveväljal kaevandamist seni läbi viidud KMH-

de käigus hinnatud ei ole.

Otsuses on juhitud tähelepanu, et tuleb hinnata Kohtla kaevevälja liitmisega seonduvat

kumulatiivset mõju, kuid ei ole vaja üle hinnata mõjusid, mis on juba varasemate

KMHde käigus hinnatud. Tähelepanu tuleb pöörata muutunud olukorrale võrreldes

varasemate KMHdega.

Olemasoleva tegevusega põhjustatud mõju on hinnatud keskkonnamõju hindamisega:

• OÜ VKG Aidu Oil poolt kavandatava Ojamaa põlevkivikaevanduse

rajamise ja põlevkivi kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju

hindamine. TPÜ Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2003. – heaks

kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 16.06.2004 kirjaga nr 32-9-1/3970.

• Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi rajamise ja töötamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamine. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2007 – heaks

kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt 2008.

• Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ojamaa kaevanduse

konveieri paigutuse asukohatrassi määramine“ keskkonnamõju

strateegilise hindamine. OÜ Hendrikon & Ko. 2010.

ning on väljastatud keskkonnaload:

• maavara kaevandamiseks luba nr KMIN-055

• vee erikasutuseks luba nr L.VV/324788

• saasteainete heitmiseks välisõhku luba nr L.ÕV/325263

• jäätmete käitlemiseks luba nr L.JÄ/332750

Ümbruskonnas on mitmeid põlevkivikaevandusi, mis avaldavad kumulatiivset mõju.

Enne Ojamaa kaevanduse rajamist toimunud tegevuste kumulatiivse mõjuga on

arvestatud eelviidatud Ojamaa keskkonnamõju hindamise aruannetes.

Ojamaa kaevanduse kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka hiljem läbi viidud

keskkonnamõju hindamistes:

• Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS

kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamine.

Kobras AS. 2010. – heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi poolt

08.07.2010 kirjaga nr 11-2/3960-4.

• Olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja

rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringu

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 6

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ramboll Eesti AS. 2010. – heaks

kiidetud Keskkonnaameti poolt 07.09.2010 kirjaga nr V 6-8/36833-8

• Aidu III mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine.

OÜ Alkranel. 2011 – heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 23.01.2012

kirjaga nr 12-9/4574-10. Kattub taotletava laiendusega, tellijaks oli AS

Eesti Energia Kaevandused, kes kaevandamisest loobus.

• AS Eesti Energia Kaevandused Aidu karjääri vee erikasutusloa, välisõhu

saasteloa ja jäätmeloa keskkonnamõju hindamine. AS Pöyry Entec. 2011.

– Heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt 16.03.2011 kirjaga nr V 6-

7/11/7367-2

• AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara

kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja

KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine.

OÜ Hendrikon & Ko. 2017 - heaks kiidetud Keskkonnaameti poolt

15.01.2019 kirjaga nr 6 3/18/2820 18

Uus-Kiviõli kaevanduste osas on algatatud uus KMH kaevandatava aastase põlevkivi

koguse suurendamiseks. Töö on hetkel programmi koostamise etapis.

Kaevandamise laienemise mõju Aidu kaevevälja ulatuses on hinnatud. Kaevandamise

mõju Kohtla kaevevälja ulatuses hinnatud ei ole (Joonis 1). Kuna Aidu kaevevälja mõju

on hinnatud kümme aastat tagasi, käsitletakse KMH aruandes kogu laiendusala. See on

oluline ka koosmõju hindamiseks.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 7

Joonis 1 Kaeveväljade paiknemine.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 8

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK, KIRJELDUS JA ASUKOHT

Taotletav Ojamaa kaevanduse mäeeraldis paikneb Eesti põlevkivimaardla lääneosas,

Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla territooriumil (lisa 1 joonis 1 ja

joonis 2). Taotletava mäeeraldise (olemasolev kaevandus pluss lisanduvad plokid)

pindala on 1 896,72 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 50,38 ha.

Seisuga 31.05.2021 oli taotletava mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru

kogus kokku 44 602,4704 tuhat tonni ning aktiivse reservvaru kogus 693 tuhat tonni.

Ettevõte kaevandab hetkel maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja

L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Ojamaa

põlevkivikaevanduse ning Sompa kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-066)

mäeeraldistele on kehtestatud ühine aastamäär 3 500 tuhat tonni. Vastavalt

Keskkonnaministri 03.10.19 käskkirjale nr 1-2/19/659 on ettevõtte kaevandamise

aastamäär alates 01.01.20 3 472 tuh t/a. Ojamaa põlevkivikaevanduse keskkonnaluba

nr KMIN-055 kehtib kuupäevani 27.09.2029. Osaühing VKG Kaevandused keskkonnaloa

kehtivusaja pikendamist käesoleva menetluse raames ei taotle.

Kohtla kaevevälja lisamine on põhjendatud võimalusega ammendatud Aidu karjääri ja

Ojamaa kaevanduse vahele jääva põlevkivi väljamisega Ojamaa kaevanduse kaudu (lisa

1 joonis 3). Vastasel juhul oleks põlevkivi väljamise võimalus üksnes eraldi kaevanduse

rajamisel.

Põlevkivi kaevandamine Ojamaa kaevanduses toimub järgmiselt:

I etapp – maa-alune osa, põlevkivi kaevandamine

Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse

puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine toimub mobiilse laadimisseadme abil, mis

on paigutatud allmaatööde nõuetele vastavatele autodele. Põlevkivi kaevandamiseks

laienduse alal rajatakse ühendusstrekid Ojamaa kaevandusega. Analoogselt Ojamaa

kaevandusele, kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad

kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval. Langatusi ei

plaanita. Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise

kohas. Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda

konveiersüsteemi purustus- ja sorteerimiskompleksi (edaspidi lühendina PSK).

II etapp – purustamine ja sorteerimine

PSK-s purustatakse kaevandusest tulev kaevis esmalt tükisuuruseni 0–125 mm ning

sõelumise teel eraldatakse 25–125 mm tükisuurusega kaevis edasiseks töötlemiseks

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 9

rikastusvabrikusse. Alla 25 mm tükisuurusega kaevis (peenpõlevkivi) suunatakse otse

müüki.

III etapp - rikastamine

Põlevkivi rikastamisel kasutatavaks tehnoloogiaks on rikastamine rasketes vedelikes.

Rikastamisel kasutatakse magnetiidipulbri ja vee suspensiooni – kaevis juhitakse läbi

raske vedelikuga rikastamisseadme, kus põlevkivi ujub pinnal ning aheraine vajub

põhja. Trummelseparaatorites toimub raskes suspensioonis põlevkivi ja aheraine

eraldamine üksteisest. Rikastamise protsessis saadakse järgmised produktid:

• kaubapõlevkivi tükisuurusega 25-125 mm;

• kaubapõlevkivi tükisuurusega kuni 25 mm;

• hiib – põlevkivi peenfraktsioon 0-3 mm

• aheraine.

IV etapp – aheraine käitlus

Trummelseparaatoritest saadetakse eraldunud aheraine mööda konveierit

väljalaadimise punkrisse. Punkrist laetakse kalluritesse ja viiakse kas taaskasutamisele

või vaheladustamisele.

Põlevkivi kaevandamine toimub samamoodi ka laiendataval alal, rikastamine jätkub

sama tehnoloogiaga Ojamaa olemasolevas kompleksis.

Kaevandatava ala laiendamisega ei plaanita kaevandamise aja pikendamist. Täiendav

maavara väljatakse kehtivas kaevandusloas sätestatud maksimaalse kaevandamise

aastamäära piires, mis ei too endaga kaasa keskkonnalubades heitemäärade tõstmise

vajadust, kuna lubatud heitkogused on laiendatavaks tegevuseks piisavad.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 10

3 REAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

Kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks on:

1. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi olemasoleva

Ojamaa kaevanduse;

2. kaevanduse laienduse (Aidu III mäeeraldis) alale sisenemine läbi uue

kaldsüvendi;

3. laienemisest loobumine.

Muid reaalseid alternatiive ei ole.

Alternatiiv 2 ehk läbi uue kaldsüvendi sisenemine toimub järgmiselt:

Olemasolevale tootmisalale kaevatakse kaldsüvend, ligikaudse kaldega 7°, sügavusega

kuni 8 m, pikkusega 80 m ja laiusega 40 m. Sellesse rajatakse betoontunnelid ja süvend

täidetakse. Peale täitmist jääb maapinnale kaks betoonehitist. Sisenemise-väljumise

asukohta rajatakse põlevkivi kaevandamiseks üks tuulutusšurf ja kolm puurauku.

Kaevis liigub uue kaldsüvendi konveierilt planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse

konveieriliinile (ei kuulu mõju hindamise mahtu) ja sealt konveieriga edasi Ojamaa

kaevanduse rikastusvabrikusse. Kuni Ojamaa varude ammendumiseni kasutatakse

Ojamaa väljumist ja Aidu III väljumist paralleelselt.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 11

Joonis 2 Alternatiivi 2 korral rajatava kaldsüvendi orienteeruv asukoht (aluskaart:

Maa-amet).

kaldsüvendi orienteeruv

asukoht

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 12

4 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND

4.1 Tehnorajatistest põhjustatud kitsendused

Kavandatava tegevuse alal on mitmeid elektriõhuliine (lisa 1 joonis 4). Ala keskosas

asub 19/6 alajaam „Jaoskonna 3B 110/6“. Alajaama kulgeb lääne poolt 110 kV

elektriliin. Alajaamast väljuvad ida suunas VKG kaevanduse maakaabelliinid.

Läbi ala kulgeb keskpingeliin.

Alal olevad elamud on ühendatud elektrivõrguga läbi elektriõhuliinide.

Maakaabelliinidel, erineva pingeklassidega õhuliinidel ja alajaamal on erinevad

kaitsevööndid. Kaitsevööndite ulatused ja kaitsevööndis tegutsemise piirangud on

kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

• Ehitusseadustik. §70, 77. Riigikogu 11.02.2015 seadus.

• Seadme ohutuse seadus. Riigikogu 18.02.2015 seadus.

• Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrus nr 73.

Ehitusseadustiku §77 lg 2 p 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis omaniku loata

muuhulgas keelatud teha mistahes mäe- ja lõhkamistöid.

Alal on kümme geodeetilist märki (lisa 1 joonis 4). Geodeetiliste märkide

kaitsevööndistes tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

• Ruumiandmete seadus. Riigikogu 17.02.2011 seadus. §25, 26.

• Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks

loa taotlemise kord. §17. Keskkonnaministri 28.06.2013 määrus nr 50.

Ruumiandmete seaduse §26 lg 1 p 1 järgi on geodeetilise märgi kaitsevööndis omaniku

loata muuhulgas keelatud mäe- ja lõhkamistööd.

Aidu karjääris asub kaitseväe lasketiir ning selle piiranguvöönd ulatub kavandatava

tegevuse alale (lisa 1 joonis 4). Kaitsevööndis tegutsemise piirangud on kehtestatud

järgmiste õigusaktidega:

• Ehitusseadustik. §120, 121. Riigikogu 11.02.2015 seadus.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 13

• Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus

ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta.

Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16.

Ehitusseadustiku §120 lg 1 p 2 järgi tuleb ehitise püstitamine riigikaitse ehtitise

piiranguvööndis kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

Kavandatava tegevuse ala kaguosa on kaetud maaparandushoiualaga (OJA/TTP-444

MÄETAGUSE; lisa 1 joonis 4). Alal tegutsemise piirangud on kehtestatud järgmiste

õigusaktidega:

• Maaparandusseadus §4, 44-47, 49-51. Riigikogu 16.05.2018 seadus.

• Maaparandushoiutööde nõuded §2. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr

75. 3

Maaparandushoiuala kavandatavale tegevusele otseselt piiranguid ei sea eeldades, et

kaevandamisega ei toimu langatamist ja kaevandusvett ei juhita

maaparandushoiualale.

Sideehitistest ja avalikest teedest põhjustatud kitsendusi kavandatava tegevuse alal ei

ole.

4.2 Sotsiaalne keskkond

Maa-ameti aadressiandmete rakenduse alusel on ala peaaegu asustamata (lisa 1

joonised 4 ja 5). Otseselt alale jääb üks majapidamine (Sala, 49801:001:0506).

Kavandatava tegevuse alaga vahetult piirneb veel üks majapidamine (Neruti,

44901:003:0720).

Tinglikku kilomeetrisesse puhveralasse jäävad ühiskondlikest või eluhoonetest veel

• Nõmme - 44901:003:0080

• Rootsi - 44901:003:0780

• Oja - 43801:001:0049

• Arumäe - 49801:001:0307 (VKG tootmiskompleks)

• Lähte - 49801:001:0465 (kuulub VKG-le, elanikke ei ole)

• Leveti - 49801:001:0202

• Siitase - 49801:001:0233

Kavandatava tegevuse alal ja kilomeetrises raadiuses on keskkonnaregistri andmetel

(Maa-amet) järgmised puurkaevud:

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 14

keskkonna-

registri

number

katastriüksus põhjaveekiht süga-

vus m

avatud

süga-

vus m

ehita-

mise

aasta

PRK0052810 43801:001:0049

(Oja)

Ordoviitsium 45 29,6–45 2014

PRK0004226 44901:003:0780

(Rootsi)

Ordoviitsium

(O2ls-kn)

64,5 32,5–

64,5

1992

PRK0004119 44901:003:0720

(Neruti)

Ordoviitsium

(O2ls-kn)

65 43–65 1992

PRK0056832 44901:003:0080

(Nõmme)

Voronka

(V2vr)

170,5 163,7–

170,5

2017

PRK0016387 49801:001:0390

(Kohtla metskond

17)

Ordoviitsium

(O2kl-kk)

30,5 24–30,5 2002

PRK0025900 49801:001:0307

(Arumäe)

Kambrium (C) 87 70–82 2009

PRK0015903 49801:001:0202

(Leveti)

Ordoviitsium

(O2ls-kn)

63 37,1–63 2001

Teadmata on Lähte ja Siitase veeallikas. Programmi koostamise ajal ei ole selge ühegi

majapidamise tegelik veekasutus ja olukord. Seal hulgas, kas elatakse alaliselt või kas

koht on üldse kasutusel.

4.3 Kultuuriväärtused

Kultuuriväärtusi kavandatava tegevuse alale ei jää.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 15

4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Taotletav mäeeraldis jääb osaliselt või täielikult neljale põhjaveekogumile2;3 (lisa 1 joonis 6):

kogum Keemiline

seisund

Koguseline

seisund Kirjeldus

Kambriumi–Vendi Gdovi

põhjaveekogum (1) hea hea

Keemiline seisund on ohustatud soolase vee sissetungi tõttu.

Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse

suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda.

Kambriumi-Vendi

Voronka põhjaveekogum

(2) halb hea

Kloriidide kõrge sisaldus.

Põhjavee reostumist võivad põhjustada konstruktsioonidefektidega

puurkaevud või laialdane reostus põhjaveekogumi loodeosas, kus

veevahetus on märksa intensiivsem kui mujal kogumis

Ordoviitsiumi-Kambriumi

Virumaa põhjaveekogum

Ida-Eesti vesikonnas (5a)

hea hea

Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks,

põlevkivikaevanduste kuivendamine ja kogumiga seotud

veekompleksi looduslik seisund on kohati säilinud vaid põhjarannikul

2 Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus.

2019.

3 Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 16

kogum Keemiline

seisund

Koguseline

seisund Kirjeldus

veekompleksi väljealal, kus veevõtt on suhteliselt väike ning

veekompleks jääb aktiivse veevahetuse vöösse.

Koos põhjaveekogumi lasumussügavuse suurenemisega lõuna

suunas väheneb ilmastikutingimuste mõju põhjavee seisundile,

veevahetustingimused halvenevad ning vastavalt suureneb veevõtu

ja põlevkivikaevanduste kuivendamise mõju põhjaveetasemete

režiimile.

Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini

põhjaveekogum (7)

Halb halb

Halva seisundi põhjustajaks on põlevkivi kaevandamine.

Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite

(sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning

karjääride (Narva, Sirgala) veeärastuse koosmõjust.

Aluspõhja põhjaveekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju

kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on töötavate

kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid,

mis maapinnalt esimeses, Nabala–Rakvere veekihis ulatuvad 0,5–

2 km, Keila–Kukruse veekihis 5–7 km ja Lasnamäe-Kunda veekihis

isegi kuni 25 km kaevandustööde piirist.

Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud

põlevkivi kaevandamine. Aeratsioonitingimuste muutudes ja

aeratsioonivöö laienedes ning õhuhapniku juurdepääsul varem

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise

taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu MAVES

15. oktoober 2021 17

kogum Keemiline

seisund

Koguseline

seisund Kirjeldus

anaeroobsetes tingimustes olnud kivimitele suureneb kaevandusvees

SO4 2− sisaldus looduslikult sisalduselt 60–100 mg/l kuni väärtusteni

~350 mg/l. Suletud kaevanduste veega täitumisel võivad sulfaatide

sisaldused lühiajaliselt suureneda isegi sisaldusteni >1000 mg/l.

Kaevandustest toimuva veeärastuse tulemusena satub sulfaadirikas

põhjavesi pumplate kaudu settebasseinidesse, kust voolab edasi

ümbruskonna pinnaveekogudesse. Sulfaadirikas vesi võib

maapinnale jõuda ka suletud kaevanduste täitumisel. Sulfaadi

kontsentratsioonide järsk suurenemine põlevkivibasseini lähedastes

pinnaveekogudes on selgeks märgiks kaevandustegevuse mõjust.

Seotud ökosüsteemiks on muu hulgas Puhatu soostik.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 18

4.5 Pinnavesi

Kavandatava tegevuse alale jääb Raudjõe (VEE1069600) säng (lisa 1 joonis 5). Säng on

Maa-ameti ortofotode ja Kaldaerofotode andmeil kuiv. Sängi põhi on 47,5 m abs, Aidu

karjääri veetase on 44 m abs (Maa-ameti kaardirakendus, lennu aeg 19.06.2020). Säng

on olnud kuiv selle rajamisest (vahemikus 2009-2012). Eelnevalt asus jõe säng Aidu

karjääri aladel (lisa 1 joonis 8), kuid on ka seal okupatsiooniaja algusest olnud

sirgendatud kraaviks. Piirkond on olnud soine ja tõenäoliselt vajanud kuivendamist.

Raudjõe (kraavi) säng kulgeb Ojamaa jõkke. Jõe veetase on samadel andmetel

44,5 m abs. Ojamaa jõgi voolab kavandatava tegevuse ala lääneservas.

Kavandatava tegevuse ala lõunaserv piirneb Ojamaa peakraaviga.

Raudjõel ja Ojamaa jõel on kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd ning

veekaitsevöönd. Ojamaa peakraavil puuduvad ehituskeeluvöönd ja piiranguvööndid.

Kavandatava tegevuse alast põhja poole jääb Aidu karjääri veega täidetud tranšeede

võrk. Veevõrku valmistatakse inimestele üldkasutusse võtmiseks (sõudekanal jm) ning

rakendatakse tegevusi loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks.

4.6 Maastik

Võrreldes okupatsioonieelse ajaga on kavandatava tegevuse ala pöördumatult

muudetud. Muutmise põhjuseks on olnud soiste alade kuivendamine ja põlevkivi

kaevandamine (Aidu karjäär). Tolleaegsetest talukohtadest on säilinud Neruti (Maa-

ameti ajaloolised kaardid).

Maapind alal on lauge. Absoluutkõrgus kirdeservas on 50 m ja edelaservas 45 m

(vahemaa 3 km).

4.7 Elusloodus

Kaitstavaid loodusobjekte alal ei asu.

Lähim Natura ala, Muraka linnuala (RAH0000075) jääb 3,7 km kaugusele lõunasse.

Nende vahele jääb olemasolev Ojamaa kaevandus.

Ala on kaetud ca 80% ulatuses metsaga. 0,4 ha suurune metsatukk on tunnistatud

vääriselupaigaks (VEP000131). Maakattetüübid ja vääriselupaiga asukoht on toodud

lisas 1 joonisel 7.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 19

Ligi 15% alast kasutatakse põlluna.

4.8 Loodusvarad

Peale põlevkivi kavandatava tegevuse alal muid maavarasid ei asu. Põhjavee kui

loodusvara kohta on toodud info peatükis „4.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia“.

Alal asuvad põllumaad ja metsamaad.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 20

5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Euroopa roheline kokkulepe4

Euroopa roheline kokkulepe on 2019. aasta detsembris tööd alustanud Ursula von der

Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni katusstrateegia, mille abil saavutada ressursitõhusa

ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Eesmärk on muuta Euroopa 2050.

aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda ning teha seda viisil, mis ei sea ohtu

ühenduse majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe.

Kliimaneutraalsuseks nimetatakse olukorda, kus inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud

kasvuhoonegaasid tagasi kinni püütakse või seotakse ehk inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside mõju kliimale on neutraalne.

• Euroopa Liidus on kokku lepitud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside

netoheitkoguseid 2030. aastaks 55% (võrreldes 1990. aastaga) ja

saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 64%.5

Kavandatud tegevuse üldine eesmärk on fossiilsete maavarade kaevandamine ja

lõpptulemusena kütuse tootmine (kas rikastatud põlevkivi näol, väärindatuna

põlevkiviõliks vm). Kaevandamise plaanitud lõpp Ojamaa kaevanduses on aastal 2029.

Arvestade kaevandamise lõppu, ei mõjuta kavandatud tegevus seatud eesmärke.

Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ6

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline „Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle

loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka

kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse

suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade

kasutamisele.

Strateegia on jaotatud viieks strateegiliseks sihiks:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

4 Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019.

5 Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

6 Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 21

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Olulisim kavandatava tegevusega seotud aluspõhimõte on:

Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega

kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek

ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid

mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on

kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis

tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja

uuenduslikke lähenemisviise.

Kaevandamise ajal panustab tegevus Eesti ja piirkondlikku majandusse ning vähendab

ääremaastumist.

„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“7

Põhialuste visioon ja eesmärgid on:

1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus.

Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete

mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks.

2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas

ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti

pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti

võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse

kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72

protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega.

Lisaks on toodud:

11. Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning

kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi

käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu

negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat

uttegaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis

7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 22

on eesmärk toota uttegaasist võimalikult suures mahus vedelkütuse, maagaasi või

muude toodete asendajaid.

Vastavalt taotlusele8: Ojamaa uuringuväljale (edaspidi ka laienduse ala), eesmärgiga

kaevandada põlevkivi, mis on sisendiks olemasolevale VKG OIL AS põlevkiviõli- ja

keemiatööstusele. Seega kaevandatud põlevkivi väärindatakse, mis on kooskõlas

kliimapoliitika põhialustega.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-20309

“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument,

milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks.

Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja

majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades

põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset

keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi

kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.

Arengukava strateegilised eesmärgid on:

• põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse

keskkonnamõju vähendamine;

• põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamine;

• põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.

Kavandatava tegevuse ellu viimiseks on algatatud keskkonnamõju hindamine, mille

eesmärk on olulise negatiivse keskkonnamõju vältimine.

Energiamajanduse arengukava aastani 203010

Eesti energiapoliitika arengukavas lähtutakse sellest, et tarbijatele oleks tagatud

mõistliku hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, et keskkonnamõjud oleksid

aktsepteeritavad ning et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu pikaajalise energia- ja

8 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG

Kaevandused OÜ

9 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016.

10 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a

korraldusega nr 285.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 23

kliimapoliitikaga. Samuti peab energiamajanduse arenguplaanide rakendamine olema

majandusliku konkurentsivõime poolest kõige kasulikum. Veel määrab uus kava

lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ning hoonete

renoveerimise visioonile.

Põlevkivi kaevandamise ja energeetika kohta on kirjutatud järgmist: Kasutusele võetud

uued tehnoloogilised lahendused põlevkivienergeetikas näitavad põlevkivi kaevandamise

ja kasutamise jätkamise võimalikkust ka oluliselt karmistuvate keskkonnapiirangute

tingimustes. /…/

Arengukavaga nähakse ette põlevkivist elektritootmise vähenemist ja põlevkiviõli

tootmise suurenemist. Tootmisefektiivsust lisab kõrvalproduktide (nt generaatorgaas,

poolkoksigaas) kasutamine elektritootmiseks.

Välja on toodud, et põlevkiviõli tootjate plaanide realiseerumisel realistlik aastane

toodang enam kui 2,5 miljonit tonni põlevkiviõli. Tööstusharu osakaal Eesti majanduses

loodud kogu lisandväärtusest on ligikaudu 6%.

Tuleb arvesse võtta, et arengukava on koostatud enne ambitsioonikate Roheleppe

plaanide kokku leppimist ja arengukava käsitleb tegevusi kuni aastani 2030.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse

arengukavaga aastani 2030.

Keskkonnastrateegia11

Strateegia toob seonduvalt põlevkivi kaevandamisega välja järgmised probleemid:

• vajadus tõhustada väärindamise tehnoloogiat, et vähendada jäätmete

teket

• kaevandamisest põhjustatud koormus joogiveevarustusele

• kaevandamise tõttu suur veekõrvalduse osakaal

• langatustest põhjustatud maapinna vajumine ja selle tõttu veerežiimi

muutus

Probleemi lahendusena nähakse maavara kaevandamismahu vähendamises (põlevkivi

baastasemena on võetud 11 mln tonni aastas). 2020. aastal oli põlevkivi

kaevandamismaht 9 mln tonni, millest 4,8 mln tonni kaevandas Enefit Power AS,

3,3 mln tonni kaevandas VKG Kaevandused OÜ ja 0,9 mln tonni OÜ Kiviõli

11 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 24

Keemiatööstuse12. Samas Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 näeb

aastamäärana 20 mln tonni, mis on kinnitatud ka maapõueseadusega (§ 46 lg 3)13.

Ojamaa kaevanduses kasutatav kamberkaevandus välistab langatuste tekkimist. Mõju

põhjavee koguselisele seisundile sõltub kaevandusala suurusest ja kaevandamise

kiirusest. Mida kiiremini kaevandatakse, seda lühemat aega toimub vee dreenimine.

Mida väiksemalt alalt kaevandatakse, seda vähem vett dreenitakse. Püstitatud eesmärgi

saavutamiseks vähem põlevkivi kaevandada ei saa. Küll on võimalik seda teha kiiresti.

Kaevandamise plaanitud lõpp, 2029, tagab suhteliselt kiire kaevandamise.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 205014

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside

teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik

ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada

sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Prioriteetsetest arengusuundadest puutuvad kavandatava tegevusega otsesemalt

kokku:

2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed

mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad

lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult

keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat.

Kavandatava tegevuse mõjude hindamiseks viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.

2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks rakendatakse

parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat lahendust ning

piirkonna arengut.

Korrastamistingimused määratakse keskkonnaloas.

2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine

minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita taastuvat

maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute

12 Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021.

13 Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus.

14 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 25

maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise

tõhusamaks muutmiseks.

Põlevkivist toodetakse põlevkiviõli, mis loob maavarale lisandväärtust. Aherainet ei

ladestata vaid taaskasutatakse.

Keskkonnamõjude vähendamise eesmärgil viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.

Muu hulgas hinnatakse selles ringmajanduse põhimõtete rakendamise võimalikkust ja

asjakohasust.

Kavandataval tegevusel puudub vastuolu maapõuepoliitika põhialustega aastani 2050.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+15

Strateegi visioon on: Aastaks 2030 on Ida-Viru maakond majanduslikult hästi arenenud,

kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades

osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast.

Strateegia eesmärgid üldiselt kavandatava tegevusega ei seostu. Kuivõrd on

puutepunkte eesmärgiga:

Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja

ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele

taristule ning kaasaegsetele energialahendustele.

Selle eesmärgi saavutamise üks vahend on keskkonnamõju hindamise läbi viimine,

millega kindlustatakse, et kavandatav tegevus ei põhjustaks talumatut mõju

looduskeskkonnale.

Arengustrateeguas sedastatakse:

Arengustrateegia rakendamise perioodil jääb Ida-Viru maakonna suurimaks

majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse

vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna

mitmekesistamiseks. Põlevkivisektori väliste tööstusinvesteeringute ja teenindussektori

osakaalu kasv, väikeettevõtluse areng ning uute ja nutikate lahenduste kasutamine loob

täiendavad võimalused ettevõtluse arengus.

Kavandataval tegevusel puudub vastuolu arengustrateegiaga.

15 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 26

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+16

Maakonnaplaneeringu järgi jääb Ida-Virumaal põlevkivi kaevandmine lähimatel

aastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks.

Põlevkivisektori edasist arengut suunates tuleb silmas pidada pinnasele, maastikele,

elusloodusele, põhja- ja pinnaveele ning välisõhule ja teistele keskkonnatervise

komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajadust.

Maakonnaplaneeringuga nähakse põlevkivi kaevandamise jätkamist, lisaks

olemasolevatele kaevandamisaladele (sh Uus-Kiviõli), perspektiivis ka Estonia II ja

Sonda kaevandustes; seda juhul, kui kaevandustegevusega kaasnevad mõjud on

hinnatud ja maksimaalselt leevendatud (KMH kaevandamisloa taotluse käigus).

Põlevkivi kaevandamisega seotud taristu edasisel planeerimisel ja projekteerimisel

tuleb teha koostööd Maanteeameti (nüüdseks Transpordiamet) ja teiste avalike teede

omanikega, et lahendada kaevandamisega seotud taristu ristumised avalike teedega.

Kaevandamisala teenindavate avalike teede temaatikat tuleb käsitleda järgnevates

planeeringutes ja vajadusel näha ette teede kandevõime tõstmine ning seisukorra

vastavusse viimine arendustegevusega kaasneva liikluskoormusega.

Alutaguse valla arengukava17

Arengukavas on märgitud järgmist:

Põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka

Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu, valla eelarvetuludes on suur osa

põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Samas on põlevkivi kaevandamine

olulise negatiivse keskkonnamõjuga, mõjutades pinnast, maastikku, elusloodust, põhja-

ja pinnavett ning välisõhku. Valla põhjaosa põhjaveerežiim on häiritud ja maastikud

mõjutatud tänaseks juba suletud põlevkivikaevanduste langatustest.

Arengukava on koostatud enne Euroopa Liidu märkimisväärset deklaratsiooni

kliimaneutraalsuse poole püüdlemise osas. Tuleb aga tõdeda, et hetkeseisuga ei ole

riiklikul tasandil välja töötatud paketti, mis tagab kohalikele pehme ülemineku

põlevkivimajandusest teistele energiaallikatele. Seetõttu võib väita, et valla seisukoht

on endiselt asjakohane.

16 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

17 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018 määrusega

nr 53.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 27

Alutaguse valla üldplaneering18

Üldplaneeringus on põlevkivikaevandamisele toodud järgmised nõuded:

• Põlevkivi ümberlaadimissõlm, kus toimub kaevise ümberlaadimine, peab

müra ja tolmu leviku tõkestamiseks paiknema hoones.

• Kui kaevanduste logistikaga seotud kaubapõlevkivi trassid kavandatakse

rajada Alutaguse valla territooriumile, siis tuleb nende asukoha leidmiseks

teha asukohavalik koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega

• Põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade

rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele.

Nõuded ei ole kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased, kuna kasutatakse ära

olemasolev maapealne taristu.

Üldplaneering näeb alt kaevandatud alade kasutamisele ette järgmised tingimused:

Maa tüüp Hoonete ja rajatiste

ehitamine

Põllu- ja metsamajanduslik

maaviljelus

Püsiv Piirangud puuduvad Piirangud puuduvad

Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad

Langatatud Tuleb silmas pidada järel-

või hilisvajumist

Tuleb silmas pidada

võimalikku niiskusrežiimi

muutumist

Kvaasistabiilne Ehitamine lubatud ainult

geotehnilise analüüsi

läbinud projektide alusel

Tuleb arvestada võimaliku

saagi hävimisega

Veevarustuse seisukohast on antud järgmine suunis:

Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks

sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja.

18 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 28

Vastavalt taotlusele19: Analoogselt Ojamaa kaevandusele, kasutatakse

kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%.

Kamberkaevandamise meetodil jäetakse kaeveõõnte vahele tervikud, mis hoiavad

maapinda üleval, seega langatuste ja liigniiskuse tekkimise tõenäosus on väike.

Põlevkivi kaevandamine ei sea piiranguid praeguse maakasutuse jätkumisele.

Altkaevandatud aladele uute ehitiste projekteerimisel ja rajamisel kehtivad ehituslikud

tingimused, arvestada tuleb maa-aluste tervikute paiknemisega.

Sellise kaevandamise tagajärjel säilib stabiilne maapind.

Kaevanduse mõjuala ulatus ja vajalikud meetmed veevarustuse säilitamiseks antakse

mõju hindamise käigus.

Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-202820

Arengukavas on põlevkivitööstuse kohta toodud järgmist:

Lüganuse valla üheks teravamaks väljakutseks on põlevkivi kaevandamise ja töötlemise

tulemusena tekkinud keskkonnamõjude leevendamine. Ühelt poolt on oluline endiste

kaevandus- ja karjäärialade taaskasutusele võtmine, teisalt ka kaevandamise

tulemusena tekkinud taristuprobleemide (nt veevarustus, sadevesi) lahendamine

koostöös arendajatega. Kogu piirkonna suurim ettevõte Kiviõli Keemiatööstus on valla

kõige olulisem tööandja, teisalt on keemiatööstusega seotud ka keskkonnaküsimused.

Eraldi teemaks on uute võimalike kaevanduste lisandumine piirkonda, mis võiks kaasa

tuua suures mahus töökohti, samas aga ka arvestavat mõju keskkonnale.

Arengukava ei võta seisukohta, kas kaevandamine peaks laienema. Sõnastusest võib

välja lugeda, et kaevandamises nähakse positiivset sotsiaalset mõju aga ohukohaks on

keskkonnamõju. Käesoleva mõju hindamisega antakse keskkonnamõju olulisusele

hinnang ning vajadusel tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks või leevendamiseks.

19 VKG Kaevandused OÜ Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise laienduse taotlus. 2020. VKG

Kaevandused OÜ

20 Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018

määrusega nr 39.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 29

Lüganuse valla üldplaneering21

Planeering on koostamisel. Käesoleva mõju hindamise programmi koostamise ajal

(09.2021) on üldplaneeringu kaardil22 plaanitud kaevandusalale tsoneeritud

väärtuslikku põllumaad ning rohelist võrgustikku.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringu hetkeplaanidega. Mõjude

hindamise lõppetapis tuleb üldplaneeringu seis üle vaadata.

21 Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee)

22 Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee)

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 30

6 EELDATAVALT OLULINE KESKKONNAMÕJU

6.1 Veekeskkond

Allmaakaevanduses dreenitakse põhjavesi. Pumpade abil juhitakse vesi maapinnale

ning suunatakse Kiikla peakraavi (VEE1069400), mis omakorda suubub Ratva ojja

(VEE1069100). Veeloas on ära juhitava vee hulgaks määratud kuni 31 587 840 m3 aastas

ja 87 744 m3 ööpäevas. Kaevandamisala laienemisega suureneb ka ära juhitava

hinnanguline vee kogus. See võib mõjutada pinnaveekogude vastuvõtu võimet.

Vee kvaliteedi osas muutusi ette näha ei ole kuna dreenimise ja puhastamise

tehnoloogia jäävad samaks. Pole selge, kas veekoguse lisandumine võib endaga kaasa

tuua veeloas ette antud saasteainete piirväärtuste ületamist. Kui laiendamine loas

kehtestatud väärtusi ei ületa, pole ette näha täiendavat mõju vee elustikule ja selle

uurimine käesoleva mõju hindamise käigus vajalikuks ei osutu. Kui laiendamine

põhjustab väärtuste ületamist, tuleb esmajärgus otsida lahendus väärtuste

normaliseerimiseks.

Kogu piirkond (Alutaguse vald, Lüganuse vald) on põlevkivi kaevanduste põhjavee

dreenimisest oluliselt mõjutatud. Kaevanduse laiendamine annab täiendava panuse

põhjaveekihtide alanduslehtrite laienemisele. Pole selge, mil moel mõjutab kaevanduse

laienemine selle kohal olevate majapidamiste kaevude veeandi.

Kavandatava tegevuse alal asub Raudjõe säng (VEE1069600). See on tehisveekogu

(inimese poolt uude kohta kaevatud kraav) ning Aidu karjääri mõju tõttu kuiv.

Kavandataval tegevusel puudub mõju Raudjõele.

Aidu karjääris asub pinnaveekogude võrgustik, milles luuakse ökoloogilist keskkonda

ning mida valmistatakse ette inimkasutuseks. Pole selge, kuidas kaevanduse

dreenimine mõjutab Aidu karjääris veetaset.

6.2 Heited välisõhku, kliima

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat heidet välisõhku. Kaevanduskäike

küll tuulutatakse šurfide kaudu, kuid tuulutamise mõju välisõhu kvaliteedile on seniste

modelleerimiste ja tegelike mõõtmiste alusel väike.

Ei ole põhjust eeldada, et piirkonnas on välisõhu kvaliteet juba nii rikutud, et tuulutus

võiks põhjustada normide ületamist.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 31

Kaevanduse maapealset taristut täiendatakse alternatiivi 1 puhul ühe tuulutusšurfi ja

kolme tehnilise puurauguga elektrikaablitele. Läbi puuraukude heiteid välisõhku ei

kandu.

Alternatiivi 2 puhul lisanduvad võrreldes alternatiiviga 1 maapealse taristuna uus

sisenemiseks-väljumiseks kasutatav kaldsüvend, seda katvad betoonehitised ning kolm

tehnilist puurauku tuletõrje veevarustuseks, mis olulist mõju välisõhule kaasa ei too.

Plaanitav kaldsüvend koos betoonehitistega ja veevarustuse puuraugud rajatakse

olemasolevale tootmisalale.

Mõju välisõhule käsitletakse seoses uue tuulutusšurfi ehk heiteallika lisandumisega.

6.3 Müra ja vibratsioon

Kaevadamine toimub lõhkamisega, mis toob endaga kaasa vibratsiooni. Lõhkamised ei

ole pidevad ja käsitletavad üksiksündmustena. Norme ületavat vibratsiooni ja müra ei

ole ette näha.

Täiendavate tehniliste puuraukude ja tuulutusšurfi ning alternatiiv 2 puhul uue

kaldsüvendi rajamisega kaasneb lühiajaline lokaalne müra ja vibratsioon, mis

varasemalt kaevanduste rajamise ja laienemise mõju hinnanud KMH-de puhul on

määratletud väheoluliseks.23;24

Vibratsiooni tugevust saab määrata lõhketööde planeerimisel.

Müra ja vibratsiooni mudelduse järgi vajadus puudub.

6.4 Valgus, soojus ja kiirgus

Kaevanduse laienemisega ei kaasne valguse, soojuse ega kiirguse täiendavat levikut.

23 Ida-Virumaa Maidla ja Mäetaguse vald Eesti Energia Kaevandused AS kavandatava Uus-Kiviõli

kaevanduse rajamise

24 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054,

KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2017.

OÜ Hendrikson & Ko.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 32

6.5 Jäätmeteke

Kuna aastaseid kaevandamismahte kavandatava tegevuse elluviimisel ei plaanita tõsta,

siis jääb jäätmeteke Ojamaa jäätmeloaga kehtivate lubade piiresse. Lisanduv aheraine

ei eelda teenindusmaa aluse pinna laiendamist. Sellest lähtuvalt ei toimu täiendavat

maavõttu.

Ühe aheraine rakendusvaldkonnana kaalutakse aheraine kasutamist RailBalticu raudtee

alusmaterjalina25. Esiteks uuring ei ole valmis, teiseks ei kuulu aherainele kasutuse

leidmine käesoleva keskkonnamõju hindamise mahtu. Vajadusel tuleks seda teha kogu

VKG poolt tekitatava aheraine kohta.

Jäätmeteke on juba varasemas mõju hindamises käsitletud keskkonnaaspekt ja seda

mõju hindamise käigus täiendavalt ei käsitleta.

6.6 Maakasutus ja maastik

Eeldades, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa langatusi, pole põhjust ette näha

mõju maastikule. Piirkonna maastik on kuigivõrd juba varasemate

kaevandustegevustega oluliselt ümber kujundatud (nt Raudjõe kanali rajamine).

Kavandatava tegevuse alale jääb metsa kuivendamiseks ette nähtud maaparanduse

hoiuala (lisa 1, joonis 5). Hoiuala asub ka olemasolevate kaevanduste kohal ja ei ole

teada nende kaevanduste olulist negatiivset mõju. Sellest lähtuvalt ei ole põhust

eeldada ka rajatava kaevanduse olulist mõju maaparandussüsteemidele. Tõenäoliselt

toob kaevanduse rajamine endaga kaasa metsade kuivendamisvajaduse vähenemise.

Kaevandamisega ei plaanita langatusi, mis võiksid maaparandust negatiivselt mõjutada

ja sulglohkusid tekitada.

Mõju metsamaa kasutusele ei ole oluline.

Alale jäävatel põllumaadel kuivendussüsteem puudub. Kaevanduse kuivendamnisel

võib olla kuivendav mõju ka põllumaale. Seoses käimas oleva kliima muutusega

(sagenevad põuad ja paduvihmad), võib see kaasa tuua muutusi põllu harimisel. KMH

programmi koostamise hetkel ei ole teada, kas nendele põllumaadele juba praegu

avaldub põhjavee alanduse kuivendav mõju. Kui hetkel kuivendavat mõju ei avaldu,

vajab teema käsitlemist.

25 Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate ehitusmaavarade

kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja kõrvalteede ehitamisel.

Riigihange nr 234182

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 33

6.7 Mõju loodusvaradele

Kavandatava tegevuse piirkonnas on loodusvaradest põhjavesi, mets ja väärtuslik

põllumaa.

Mõju põhjaveele käsitletakse KMH raames läbi viidava põhjavee mudelduse raames.

Mõju metsale ja põllumaale on käsitletud peatükis „6.7 Mõju loodusvaradele“.

6.8 Inimene ja asustatud alad

Kavandatava tegevuse mõjualas asulaid ei asu. Alale jääb üks majapidamine. Ala

lähedusse (1 km) jääb veel 8 elu- või ühiskondlikku hoonet.

Kavandatav tegevus võib inimest mõjutada läbi põhjaveetaseme alanduse. Põhjavee

taset ja selle mõju joogiveekaevudele on käsitletud peatükis „6.1 Veekeskkond“.

Inimese tervist ja vara mõjutada võivate müra, vibratsiooni, välisõhu saaste, valguse,

soojuse ja kiirguse piirnormid eelduslikult kavandatava tegevusega ületatud ei saa.

Neid teemasid on käsitletud peatükkides „6.2 Heited välisõhku, kliima“, „6.3 Müra ja

vibratsioon“ ja „6.4 Valgus, soojus ja kiirgus“.

Mõju inimesele käsitletakse läbi eelkirjeldatud teemade.

Kavandataval tegevusel puudub muudes osades oluline mõju inimese heaolule (töö ja

pere tasakaal, haridus ja oskused, kogukonna ja sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus

ja valitsemine, isiklik turvalisus, sissetulek ja jõukus, töökohad ja töötasud26). Kuigivõrd

mõjutab kavandatava tegevuse elluviimine positiivselt tööhõivet ja selle läbi

sissetulekut, sest kaevemahu suurendamine eeldab töökohtade pikemat säilimist.

Neid teemasid mõju hindamise käigus ei käsitleta.

6.9 Kultuuriväärtused

Kavandatava tegevuse mõjualas kultuuriväärtusi ei ole.

Kultuuriväärtuste teemat mõju hindamise käigus ei käsitleta.

26 Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 34

6.10 Looduskeskkond

Looduskaitse seadusega kaitstavaid loodusobjekte kavandatava tegevuse alal ei asu.

Piirkond on juba praegu oluliselt mõjutatud põlevkivi kaevandamisest. Maastikku on

muutnud Aidu karjäär, veerežiimi Aidu karjäär ja maa-alused kaevandused.

Pole selge, mil määral mõjutab kaevanduse laiendamine Aidu karjääri veetaset. Kuivõrd

Aidu karjääris soovitakse luua ökoloogilist keskkonda, on oluline seda teemat käsitleda.

6.11 Kumulatiivne mõju

Oluline kumulatiivne mõju kaasneb põhjavee dreenimisega, kuna läheduses on mitmed

töötavad maa-alused kaevandused.

Piirkonna pinnaveevõrk on suublaks mitmete kaevanduste veele. Oluline on veenduda,

et arvestades kogu keskkonnakasutust oleksid pinnaveekogud võimelised vastu võtma

täiendav ärajuhitava vee.

Põhjaveetaseme mudeldamisel arvestatakse piirkonna teiste kaevandustega.

6.12 Piiriülene mõju

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 35

7 HINDAMISMETOODIKA

Töö viiakse läbi vastavalt KMH algatamise hetkel kehtinud KeHJS27 redaktsioonile ja

KMH täpsustatud nõuetele28. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud

teemasid vastavalt programmis toodud täpsustustele.

7.1 Veekeskkond

Kaevandusmõjude hindamiseks koostatakse piirkonna põhjavee liikumise mudel.

Põhjaveemudeli abil prognoositakse:

1) taotletaval alal kaevandustegevuse mõju põhjaveetasemetele,

põhjaveekogumite koguselisele seisundile ning tarbekaevudele;

2) Aidu karjääri poolt kaevandusse juurde voolavat vee kogust, mille alusel

hinnatakse mõju Aidu karjääri pinnaveekogudele;

3) väljapumbatavaid veehulki kaevandamistööde erinevatel etappidel,

aastaaegadel ja eri veerikkusega aastate sademehulkade varieeruvusel;

4) kaevanduse sulgemise järgseid muutusi piirkonna põhjaveetasemetes.

Johtuvalt modelleerimistulemustest antakse soovitused veekõrvalduse mahu

vähendamiseks, veeärastussüsteemi arendamiseks, veerežiimi ebasoovitavate muutuste

mõju vähendamiseks või vältimiseks. Võimalike kaevanduses rakendatavate põhjavee

leevendusmeetmete mõju modelleeritakse.

Koostatav hügdogeoloogiline mudel on aegsõltuv, mille abil saab modelleerida

põhjaveetaseme muutusi kaevandamise etappide kaupa kuni sulgemiseni,

arvestades veega täitunud kaevanduste ning töötavate kaevanduste mõjudega

nii enne viimaste sulgemist kui ka sulgemisjärgselt.

Modelleeritava ala piirid peavad ulatuma piisavale kaugusele kaevandatavast alast, et

eristuks kavandatud tegevuse põhjaveetaseme muutuste mõjuala ja ükski oluline

mõjutegur ei jääks arvestamata. Eeldatav modelleerimise ulatus määratakse mudeli

koostamise käigus lähtuvalt selguvast mõjualast.

27 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud

22.02.2005.

28 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 36

Kasutades Virumaa põhjaveemudeli kihte (vajadusel neid asjakohaselt täpsustades,

mitte suurema kui 50x50m võrgusammuga eeldatavalt olulise mõjuga kohtades)

koostatakse vähemalt 7 kihiline põhjaveemudel:

1. kvaternaarisetete veekiht;

2. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk);

3. põlevkivi tootus kiht (O3kk);

4. Uhaku veepide (O2uh);

5. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O2–1kn);

6. Alam-Ordoviitsiumi veepide (O1);

7. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht (O1pk–Ca1pr).

Põhjaveemudel tuleb kalibreerida ala lähteseisundi saamiseks ja mudelis kasutatud

kihtide hüdrogeoloogiliste parameetrite ning rajatingimuste verifitseerimiseks ajas

tagasivaates vastavalt olemasolevatele andmetele. Tagasivaate eelistatud pikkus on 10

aastat. Andmete puudumisel seirepuuaruke ei rajata.

Mudeli sobivust kavandatud ülesannete lahendamiseks tuleb hinnata

(modelleerimistööd retsenseerida) kahes etapis. Esmalt hinnatakse tagasiulatuvalt

kalibreeritud nn lähtemudeli sobivust (kui selle loomine on osutunud võimalikuks).

Teises etapis analüüsitake koostatud prognoosmudelit.

Ära juhitavate veekoguste ja saasteainete hinnang

Modelleerimistulemused annavad sisendi eesvoolude kaevandusvee ärajuhtivusvõime

hindamiseks. Välja pumbatavate veekoguste prognoosimisel tuleb arvestada ka

olemasoleva Ojamaa kaevanduse veekoguseid.

Vee ekspert tutvub veeloa alusel tehtud ära juhitava kaevandusvee seire andmetega

ning annab selle põhjal hinnangu, kas lisanduv kaevandusvesi võib põhjustada

keskkonnaloas määratud saasteainete piirväärtuse ületamist.

7.2 Vibratsioon

Vibratsiooni olulise mõju vältimiseks vajalikud tehnilised tingimused annab kaevanduse

projekteerija keskkonnamõju hindamise väliselt.

KMH juhtekspert koostab ettepanekud olemasoleva olukorra fikseerimiseks, et vältida

kaevandamise ajal vaidlusi rajatistele tekkinud võimalike kahjustuste põhjuste osas.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 37

7.3 Maakasutus

Põhjavee alanduse tegelikku mõju põllu niiskusrežiimile on keeruline, kui mitte võimatu

mudeldusega prognoosida.

Juhtekspert kontakteerub piirkonna põllumajandustootjatega ja intervjuu vormis uurib,

kas on teada selge vahe kaevandusalal oleva põllu harimisel võrreldes põhjavee

alanduslehtri välise põllu harimisega.

Kui mõlemat tüüpi alal põldu harivaid tootjaid ei leidu, kõnealust teemat ei käsitleta.

Oluline on maatulundusmaa kasutuse jätkamise tagamine pärast kaevandamise lõppu.

Selleks tuleb tagada kaevandustesse koguneva vee kontrollitud äravool ja maa

kasutuspiirangud. Vastavad soovitused antakse KMH aruandes. Juurdepääsuteed tuleb

anda üle kasutuskõlblikena.

7.4 Looduskeskkond

Aidu karjääri veetaseme muutumisele antakse hinnang hüdrogeoloogilise mudelduse

põhjal. Mudelduse tulemust arvestades annab juhtekspert hinnangu mõju olulisusest

Aidu karjääri veekogudesse loodavatele ökosüsteemidele.

7.5 Keskkonnamõju hindamise ulatus

Ruumiline ulatus

Keskkonnamõju hindamise ulatuse aluseks on põhjavee olulise alanduse ulatus, mis

tuvastatakse põhjaveemudeli koostamisel.

Suublatele avalduvat mõju hinnatakse kuni Ratva ojani (kaasa arvatud).

Vibratsioon jääb kaevanduse lähiala piiresse. Käsitlemist vajavad majapidamised, mis

jäävad kaevanduse piirist kuni 0,5 km kaugusele.

Ajaline ulatus

Mõjusid hinnatakse kuni kaevandamise lõppemiseni, et anda ülevaade pärast

kaevandamist stabiliseerunud olukorrast. Olemasolevate andmete piires arvestatakse

ka ümbruskonna teiste olemasolevate kaevanduste elueaga.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 38

7.6 Alternatiivide võrdlemine

Null alternatiivi käsitletakse kui olemasoleva olukorra kirjeldust.

Null alternatiivi ei kaasata võimalike alternatiivide võrdlusesse.

Juhul, kui selgub, et kavandatav tegevus ületab keskkonna taluvuspiiri, otsitakse mõju

vältimise või leevendamise meetmeid. Kui meetmeid ei leita, tuleb kavandatavast

tegevusest loobuda.

Alternatiivid 1 ja 2 esialgsel hinnangul keskkonnamõju poolest üksteisest oluliselt ei

erine. Alternatiivi 2 korral rajatakse maa alla sisenemiseks vajalik ava olemasolevale

tootmisalale. Seetõttu maavõttu ei toimu. Ei ole põhjust eeldada, et sisenemise

rajamine võiks endaga kaasa tuua ala praeguse kasutusega võrreldes oluliselt erinevaid

mõjusid. Selle tõttu arvestatakse alternatiivide valimisel märkimisväärselt tehnilist

otstarbekust. Juhul, kui mõju hindamise käigus selguvad asjaolud, mis eristavad

alternatiive üksteisest oluliselt, võetakse need kaalumisse. Sellisel juhul tehnilise

otstarbekuse ja loodus- või sotsiaalkeskkonnale avalduvate mõjude omavahelised

osakaalud tuleb leida mõju hindamise käigus, kui selguvad täpsemad asjaolud.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 39

8 AJAKAVA

Keskkonnamõju hindamise ajakava on toodud KMH programmi lisas 2.

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 40

9 ARENDAJA, JUHTEKSPERT JA EKSPERTRÜHM

Arendaja: VKG KAEVANDUSED OÜ - Erika Sulg, e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupp:

vastutusala Nimi ja kontakt kvalifikatsioon

Juhtekspert Karl Kupits e-post:

[email protected]

Maves OÜ

litsents KMH105

juhteksperdina läbi viidud mitmed

keskkonnamõju hindamised,

milles on muu hulgas käsitletud

vibratsiooni, maakasutust,

looduskeskkonda, veekeskkonda

ja muid KeHJS § 20 teemasid.

Viimased KMHd:

projekti „Pärnu jõestiku

elupaikade taastamine“ raames

ellu viidava Sindi paisu avamise ja

tehiskärestiku rajamise

keskkonnamõju eksperthinnangu

ning Sindi väliujula piirkonnas

Pärnu jõe põhja süvendamise

keskkonnamõju hindmine

Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila

II turbatootmisalal

keskkonnamõju hindamine

Kamali II ja III liiva- ja

kruusakarjääri kaevandamise loa

taotluste keskkonnamõju

hindamine

hüdrogeoloog Maile Polikarpus

[email protected]

Eesti Geoloogiateenistus

Hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusluba

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 41

10 ASJAOMASTE ASUTUSTE JA ISIKUTE LOETELU

Asutus Kaasamise põhjus

Keskkonnaamet KMH protsessi järelevalvaja,

keskkonnakaitset puudutavate õigusaktide

peamine rakendusasutus

Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub

kavandatav tegevus.

Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil toimub

kavandatav tegevus.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet pidav

asutus (nt lõhkamised).

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda

Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone ühendav

mittetulundusühing, mille eesmärk on jälgida ning

mõjutada otsuseid ja protsesse järgmistes

valdkondades:

• Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika

ja -õigus;

• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised ja

rahvusvahelised keskkonnaotsused;

• keskkonnakaitselise tegevuse rahastamine.

Kavandatava tegevuse ala ja

vahetu naabruse

maaomanikud

Isikud, kelle keskkonnakasutust ja

keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus

mõjutada

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 42

11 LAEKUNUD SEISUKOHAD JA ETTEPANEKUD

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 43

12 KASUTATUD MATERJALID

• Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018

määrusega nr 53.

• Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285.

• Communication From the Commission. The European Green Deal. Brussels, 11.12.2019.

• Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007.

• Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Eesti Geoloogiateenistus. 2020.

• Enefit Power AS Estonia kaevanduse aheraine ja lubjakivi karjääridest kaevandatavate

ehitusmaavarade kasutamisega kaasnevate mõjude hindamine Rail Baltic raudtee muldkeha ja

kõrvalteede ehitamisel. Riigihange nr 234182

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a

korraldusega nr 285.

• Heaolu arengukava 2016-2023. Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldus nr 240

• Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+.

• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

• Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud

22.02.2005.

• KIKi projekti nr 11808 „Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise

keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste

mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega“ raames

valminud Tartu Ülikooli poolt 2018. aastal koostatud Virumaa põhjaveemudel

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

• Lüganuse valla arengukava aastateks 2018-2028. Vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018

määrusega nr 39.

• Lüganuse valla üldplaneering (hendrikson.ee)

• Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Võetud vastu Riigikogu 06.06.2017 otsusega.

• Maapõueseadus. Riigikogu 27.10.2016 seadus.

• Maavaravarude koondbilanss 2020. Maa-amet. 2021.

• Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. 2019.

• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati Riigikogu otsusega 16. märtsil 2016.

• Rahvusvaheline aruandlus | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu

15. oktoober 2021 44

• Riigi pikaajalise arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ heakskiitmine. Riigikogu 12.05.2021 otsus

• Uue üldplaneeringu koostamine - Lüganuse vald (lyganuse.ee)

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnaministeerium

[email protected]

03.11.2021 nr 6-3/21/22145-2

Seisukoha küsimine Ojamaa põlevkivikaevanduse

mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa

KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju

hindamise programmi eelnõu kohta

VKG Kaevandused OÜ esitas Keskkonnaametile Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi

eelnõu (koostaja Maves OÜ, töö number 21067, edaspidi KMH programm) keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 151 lg 1 järgi seisukohtade küsimiseks asjaomastelt

asutustelt (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.10.2021 numbriga 6-

3/21/22145).

KeHJS § 151 lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne sama seaduse § 16 kohast KMH

programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.

Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lg 1).

KeHJS § 151 lg-te 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja

saamisest arvates seisukohad Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara kaevandamise

keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust.

Lisaks palub Keskkonnaamet teavitada, kui Te ei pea põhjendatuks olla kaasatud asjaomase asutusena

kõneluses KMH menetluses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisad:

1. KMH programmi eelnõu, KMH_programm_2021_10_13.pdf

2. KMH programmi lisad, Programmi lisad.zip

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus, Maa-amet, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium,

Lüganuse Vallavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Kadri Tamm 5300 2210, [email protected]