Vastus selgitusele

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Margus Reimann

Riigimetsa Majandamise Keskus

Lääne-Viru maakond

Haljala vald

Sagadi küla

45403

[email protected]

Meie: 06.09.2023 nr 6.3-4/1705

Selgituse küsimine

Austatud härra Margus Reimann

Palume Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolset selgitust Valgamaal Tõrva vallas

Pilpa külas asuva Asu maaparandussüsteemi rekonstrueerimistööde kohta.

Tariston AS (ehitaja) esitas 25.07.2023 Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA)

maaparandusehitiste Asu(TTP-635)-2, Marjamäe-Umpalu tee ja Taagepera-Kollaspalu tee

rekonstrueerimise dokumendid.

Dokumentidest ja PTA poolt 01.08.2023 tehtud ülevaatuse protokollist KP_2308073 selgub, et

rekonstrueeritud objektid ei vasta projektile nr 2020-323 (koostas Kobras OÜ), millele on

26.10.2021 PTA Valga esinduse poolt väljastatud ehitusluba nr 6.1-3/45699.

Järelpärimisel selgitas ehitaja, et tööd on teostatud hankedokumentides nõutud tingimustel.

Hankedokumentides on muudetud projektis ettenähtud lahendusi.

Objekti omanikujärelevalvet teostas teie ettevõtte poolt määratud RMK metsaparandustalituse

tööjuht Taivo Lehesmets, kes on MATER-is RMK poolt määratud omanikujärelevalve tegijate

nimekirjas.

Anname teada, et PTA poolt koostatud protokollis kajastatud märkustele vastas Taivo

Lehesmets osaliselt 04.09.2023 PTA Valga esinduse juhtivspetsialist Meelis Mummile.

Kõikidele küsimustele ei ole arusaadavalt vastatud. Kooskõlastused projekti muudatustele on

võetud tagant järele pärast ehitustööde lõppu. Projekteerijalt järelpärimist tehes ei ole antud

kooskõlastust truubi otsakute tüübi muutmiseks ehitamise ajal. Omanikujärelevalve tegija

selgitas, et truubi otsakute tüüpi muudeti, arvestades RMK poolset kogemust ja vajadust

rahaliste vahendite kokkuhoiuks. Ära on jäetud settebasseini sissevoolu kindlustus. Lisaks ei

vasta osad kraavid projektis ettenähtud nõlvusele. Omanikujärelevalve selgitusel olid need

kraavid varisemisohtlikud ja seetõttu nõlvasid ei töödeldud.

Maaparandusseaduse § 34 lg 2 alusel võib PTA keelduda maaparandussüsteemi kasutusloa

andmisest, kui maaparandussüsteem ei vasta olulisel määral ehitusprojektile.

Palume selgitust, miks on hangitud töid, mis ei vasta ehitusloa väljastamise aluseks olevale

projektile. Meile teadaolevalt ei ole eespool kirjeldatud juhtum ainuke. Kui projekteerija

aktsepteerib enne ehitushanke ülespanekut RMK nõudel tehtud muudatusi, oleks RMK võinud

need soovid juba projekteerimise ajal projekteerijale edastada. Samuti oli võimalik projekti

muuta veel ehitusloa menetlemise ajal. Palume selgitust, mida RMK kavatseb sellise, mitte eriti

mõistliku tegevuse, lõpetamiseks ette võtta? Olgugi, et nii tellijaks kui ka omanikujärelevalve

2 (2)

tegijaks on RMK, peab vastutav spetsialist järgima seadusandlust. Seega soovitame RMK

omanikujärelevalve tegijatel veelkord tutvuda seadusandlusega, et kasutusloa taotluse

esitamisel oleks võimalik väljastada kasutusluba lihtsamini. Selle kirjaga soovime väärtustada

nii PTA kui RMK inimeste tööd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiiu Valdmaa

Osakonnajuhataja

Maaparanduse ja maakasutuse osakond

[email protected]

+372 5175807

Vastus selgitusele Austatud proua Tiiu Valdmaa

Palute selgitust maaparandusehitiste Asu(TTP-635)-2, Marjamäe-Umpalu tee ja Taagepera- Kollaspalu tee rekonstrueerimise osas. 1. Küsimus puudutab truubi otsakuid, mis on truupidel läbimõõduga ≤600mm muudetud kõik matt otsakuteks. Selgitus on, et kraavides, millele on projekteeritud truubid läbimõõduga kuni 600mm on veehulgad väiksed, et need ei vaja kivikindlustusi. Samuti puuduvad antud objektil ka suurte langudega kraavi lõigud, mis vajaksid truupidele kivikindlustusi. Lisaks raskendavad rajatud kindlustused kraavide hilisemaid hooldustöid, millede käigus nad enamasti kahjustatakse või lausa likvideeritakse. Kivikindlustused kui töömahukad ja kallid elemendid peavad olema projektis projekteerija poolt väga põhjendatult planeeritud. Praegu on nad enamasti planeeritud harjumusest ja traditsioonidest, mitte vajaduse põhiselt. Kui projekteerijad ei ole nõus, et truubi otstele tagab stabiilsuse ja püsivuse ka MAO otsak, siis palun esitada põhjendus ligi kaks korda kallima MAOK või KOK otsaku kasutamise kasuks. RMK metsaparandustalitus muudab ka edaspidi ≤600mm truupidel truubi otsakud MAO otsakuteks ja kasutab ≤600mm truupidel kivikindlustust ainult vajaduse põhiselt truubi põhja või nõlva kindlustamiseks. 2. Küsimus puudutab settebasseini kiviprismasid. Siin peame tunnistama, et Taivo Lehesmets oli antud piirkonnas uus objekti juht ja omanikujärelevalve tegija ning tema teadmatust kasutati ära. RMK metsaparandustalitus ei aktsepteeri kiviprismade ära jätmist, need on algusest peale tellitud ja need rajatakse ka antud objektil ära. Küll aga on RMK metsaparandustalitus ära jätnud kiviprismade kivide alla pandava geotekstiili, et vähendada loodusesse veetava plasti hulka. Sama puudutab ka rajatavaid kivikindlustusi ning KOK ja MAOK otsakuid. Ka seda põhimõtet jätkab RMK metsaparandustalitus. 3. Küsimus puudutab kraavide nõlvuseid. Siis siin annan sama selgituse mis Taivo Lehesmets, et aja jooksul oma püsivuse saavutanud kraavi nõlvasid ei ole mõtet lahti kaevata lihtsalt kaevamise pärast. Rekonstrueeritud kraavidest on setted eemaldatud, selle kohta PTA järelevalve inseneril märkuseid ei olnud. RMK kasutab töövõtjale tasumisel kraavi pikkuseid, mitte kaeve mahtusid, siis siin meil Töövõtjale etteheiteid samuti ei ole. Lisaks antud objektil mõõtis PTA järelevalve insener nõlvuseks 1:1,6 projektis toodud 1:1,75 asemel. Kõikides RMK projektides kasutatakse olenevalt projekteerija harjumusest kahte nõlvust 1:1,75 või 1:1,5. Antud juhul jäävad Asu objekti looduslikud nõlvused tavapärase projekteerijate poolt kasutatavate nõlvuste vahele, seega kui oleks olnud antud objektil mõni projekteerija kes kasutab harjumusest nõlvust 1:1,5 siis oleks antud looduslikult säilitatud nõlvad ületanud projektis nõutut nõlvust.

Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 2, Saku, Harju maakond 75501

Teie 06.09.2023 nr 6.3-4/1705

Meie 15.09.2023 nr 3-2.1/2023/5745

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

2

Varasemast rohketest probleemsetest situatsioonidest lähtuvalt on projekteerijad hakanud projektide seletuskirja lisama kommentaari, et kui on oht nõlvade varisemiseks, siis nõlvu mitte töödelda. Nüüd võiks laiemalt arutleda kas peab kindlasti vanu stabiliseerunud kraavi nõlvasid lahti kaevama kaeve mahu pärast või saab rekonstrueerimise käigus eemaldatud setted väiksema keskkonna mõjuga, tagades samal ajal kraavide jätkuva tõhusa funktsionaalsuse ja tulevase lihtsa hooldusvõimaluse. Seega olemasolevate kraavide stabiliseerunud nõlvade kaeve projektis toodud nõlvuse pärast on küsimus, mis vajab laiemat läbirääkimist või läbi mõtlemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Margus Reimann RMK metsaparandustalitus juhataja