Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

04.09.2023 nr 1-4/23/4041

Keskkonnatasude seaduse ja

metsaseaduse muutmise eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse

eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt

7. septembriks 2023, kuna eelnõu on kiireloomine. Eelnõu on seotud riigieelarve

laekumistega ning peab seetõttu liikuma koos riigieelarveseaduse paketiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

Lisad: 1. Seaduse eelnõu

2. Seaduse eelnõu seletuskiri

Sama: Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Siseministeerium

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskuse, Maa-amet, SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Taastuvenergia

Koda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

EELNÕU

01.09.2023

Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

§ 1. Keskkonnatasude seaduse muutmine

Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) raadamine.“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida

raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsinikusidumise võime kahanemine

maakasutussektoris.“;

3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektoris

seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, panustades kliima- ja

elurikkuse eesmärkide täitmisesse.“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) raadamiseks esitatud metsateatis.“;

5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) raadamisõiguse tasu;“;

6) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Raadamisõiguse tasu

(1) Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse

tasu maksab metsateatise esitaja.

(2) Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäära kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

(3) Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud

orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise

potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast

Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.

(4) Raadamisõiguse tasu alammäär eurodes raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja

ülemmäär 7000 eurot.

(5) Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui:

1) raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil;

2) taastatakse maareformi seaduse alusel maa erastamise või tagastamise aegne mittemetsamaa;

3) rekonstrueeritakse või hooldatakse maaparandussüsteeme;

4) hooldatakse olemasolevaid trasse;

5) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 ha;

6) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud elupaiga või liigi kasvukoha või elupaiga

taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval

loodusobjektil kaitsekorras, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise, elupaiga

tegevuskavas ette nähtud tegevusel kaitse-eesmärgi saavutamiseks või kuivendusest rikutud

soode veerežiimi taastamiseks.

(6) Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 ha. “;

7) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel käesoleva seaduse § 5 kohaselt on

keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 31 ning

käesoleva seaduse § 341 lõikes 1 ja §-s 342 sätestatud juhtudel.“;

8) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet.“;

9) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel, raadatava

metsamaa pindala järgi.“;

10) seadust täiendatakse §-ga 342 järgmises sõnastuses:

„§ 342. Raadamisõiguse tasu arvutamine

Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise

registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).“;

11) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastuses:

„(53) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist

metsaregistris.“;

12) paragrahvi 37 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 53 nimetatud keskkonnatasud makstakse sendi

täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud.“;

13) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse

käesolevas peatükis sätestatud korras.“;

14) paragrahvi 44 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises

sõnastuses:

„(2) Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2,

3 ja 5 sätestatut.

(3) Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud

metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või

metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud

metsateatisega lubatust väiksem pindala.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata

jäänud osa eest.“;

15) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnatasu maksnud isikul on selle tagastamist õigus taotleda kolme aasta jooksul

tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud juhul.“;

16) paragrahvi 45 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 44“ tekstiosaga „lõike 1“;

17) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on käesoleva seaduse § 44 lõigete 2–4 alusel õigus

taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41

lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu.“;

18) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu või raadamisõiguse tasu tagastamise

taotlemisel esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument

Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile.“;

19) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tagastamise taotleja

koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta.“;

20) paragrahvi 47 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „keskkonnatasudest“ tekstiosaga „, välja

arvatud raadamisõiguse tasu puhul“;

21) paragrahvi 551 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu;“;

22) seadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses:

„§ 572. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutamine

(1) Raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatakse ühes aastas sihtotstarbeliselt

maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks

vajalikeks tegevusteks vähemalt riigieelarve koostamisele eelnenud aastal laekunud mahus,

metsaseaduse § 10 sätestatud alustel ja korras.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toetuste haldamine on metsaseaduse § 6 lõike

3 alusel antud halduslepinguga täitmiseks sihtasutusele, hüvitatakse selles osas halduslepingu

täitmisega seotud kulu riigieelarvesse raadamisõiguse tasust laekunud keskkonnatasust.

(3) Kui ühel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust vähem,

eraldatakse ülejäänud raha koos järgmiseks aastaks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel

eraldatava summaga.

(4) Kui kolmel järjestikusel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust

vähem, eraldatakse üle jäänud raha keskkonnaprogrammi elluviimiseks vastavalt käesoleva

seaduse §-le 56, täiendavalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahule, käesoleva seaduse § 4

lõikes 6 sätestatud sihtotstarbe kohaseks kasutamiseks.“;

23) seadust täiendatakse §-ga 686 järgmises sõnastuses:

„§ 686. Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine

Raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse pärast 2024. aasta 1. juulit esitatud

metsateatistele.“.

§ 2. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Metsastamine käesoleva seaduse tähenduses on mittemetsamaale kliima- ja elurikkuse

eesmärke arvestav uue metsa rajamine, et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu

kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine.“;

2) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kliima- ja elurikkuse eesmärke täitvat metsastamist, kahjustatud ja süsinikurikaste

ökosüsteemide taastamist, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamist

struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele

vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete

rakendamist ning tegevusi turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks.“;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvis 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada eramaaomanik, kes vastab

käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud määruses sätestatud toetuse saamise

nõuetele.“;

4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 nimetatud tegevusi toetatakse keskkonnatasude

seaduse alusel raadamisõiguse tasust laekunud rahast käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel

kehtestatud määruses sätestatud tingimustel ja mahus.“;

5) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel kavandatud raadamise eest tasutakse

raadamisõiguse tasu. Raadamisõiguse tasu arvutatakse ja makstakse keskkonnatasude seaduses

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.“;

6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:

„(82) Kui seadusega on raadamise eest ette nähtud maksta raadamisõiguse tasu, registreeritakse

metsateatis metsaregistris pärast tasu maksmist. Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu

maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2024 aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus 2023

(allkirjastatud digitaalselt)

allkirjastaja nimi

Valitsuse nõunik

Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega lisatakse keskkonnatasude seadusesse uue tasuliigina raadamisõiguse

tasu. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt maakasutussektoris

seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, pidades silmas

elurikkuse eesmärke. Sihtotstarbeliseks kasutuseks vajaliku regulatsiooni tarbeks muudetakse

ka metsaseadust.

Raadamine metsaseaduse § 32 tähenduses on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist

muul otstarbel kui metsade majandamiseks, näiteks põllumaana, kaevandusalana, asulamaana,

erinevate taristuobjektide (teed, liinitrassid) aluse maana. Metsa raadamisel intensiivse

kasutusega maaks on pikaajaline mõju maakasutussektoris seotud süsinikuvarule ja sektori

heitkogustele. Pikaajalisi kliima- ja elurikkuse eesmärke silmas pidades tuleb

maakasutussektori süsinikuheitmete vähendamiseks, metsamaal seotud süsinikuvaru

säilitamiseks, metsadega seotud ökosüsteemiteenuste säilimiseks ning asendusefekti mõju

suurendamiseks metsamaa raadamist pidurdada. Selleks on otstarbekas kasutusele võtta

täiendavad meetmed ning välja töötada raadamisest tulenevate heitkoguste

kompensatsioonimehhanismid1. Eelnõukohase seadusega tehakse selleks ettepanek kehtestada

raadamisõiguse tasu ning samas täiendada metsavaldkonnaga seotud toetuste nimistut nii, et

raadamisõiguse tasu arvelt toetataks tegevusi, mis aitavad kaasa raadamisest tuleneva

kliimamõju kompenseerimisele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss

(626 0749, [email protected]), metsaosakonna nõunik Maret Parv

([email protected]), ministri teadusnõunik Aveliina Helm

([email protected]), keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna nõunik

Kerli Ojakivi (626 0746, [email protected]) ja Keskkonnaameti

metsaosakonna juhataja Olav Etverk (503 2190, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi tegid õigusosakonna nõunikud Annemari Vene

([email protected]) ja Marko Lelov

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõtetega 3.3.12. Vaatame üle

keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raadamise ning 5.2.10. Maksustame metsa- ja

põllumaade raadamist.

1 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik,

M., Vaasa, A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori

sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool.

Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

1) keskkonnatasude seadus (01.07.2023, RT I, 17.03.2023, 40);

2) metsaseadus (06.06.2022, RT I, 27.05.2022, 14).

Eelnõuga ei muudeta konstitutsioonilisi seadusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik

Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Keskkonnatasude seaduses (edaspidi KeTS) ja metsaseaduses (edaspidi MS) puudutavate

muudatuste eesmärk on maksustada metsamaa raadamine ning luua võimalusi kompenseerida

raadamisest tulenev kliimamõju läbi raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise.

Sihtotstarbeline kasutus hõlmab tegevusi, mis on vajalikud maakasutussektoris tervikuna

talletatud süsinikuvaru säilitamiseks ja süsinikusidumise suurendamiseks, elurikkuse seisundi

parandamiseks ning asendusefekti mõju suurendamiseks. Tasu sihtotstarbelise kasutamise

tegevuste hulka kuuluvad elurikkuse- ja kliimaeesmärke täitev metsastamine, kahjustatud ja

süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine, looduslähedasema metsamajandamise praktikate

kasutuselevõtu soodustamine struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate

ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude

leevendusvõtete rakendamine ning turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamine

metsamajandamisel.

Raadamisõiguse tasu kehtestamisega luuakse instrument, mis võimaldab raadamisõiguse tasust

laekunud vahenditest toetada maakasutussektorisse seotud süsinikuvaru suurendamiseks ja

süsinikusidumise parandamiseks tehtavaid tegevusi eramaadel, pidades silmas elurikkuse

eesmärke. Raadamisõiguse tasu sidumine sihtotstarbelise kliimamõju leevendamisega loob

seadustesse selgema regulatsiooni kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks tehtavate

tegevuste kulude katmise kohta eramaadel.

Muudatustes on arvestatud nii eesmärgiga pidurdada metsamaa pindala üldist vähenemist kui

ka teiste maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust2 ning põllumajandust puudutavate

eesmärkide ja regulatsioonidega, mis mõjutavad maakasutusega seotud kliimaeesmärkide

täitmiseks vajalike meetmete valikut.

Siduvad kohustused maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF)

pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest. Määrusega

hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust erinevates maakasutuskategooriates.

Eestil tuleb perioodil 2021–2025 tagada, et LULUCFi määrusega hõlmatud sektorite

heitkogused on kompenseeritud baastasemetega võrreldes vähemalt samaväärse süsiniku

sidumisega (nn no-debit rule). Aastateks 2026-2029 kehtestatakse liikmesriikidele

kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 on Eestile seatud suhteline sidumise

eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes

suurendama kasvuhoonegaaside sidumist 434 kt CO2 ekv võrra ehk sidumiskohustus suurenes

märkimisväärselt. Sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, mis

suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad heidet ning mida on

võimalik kajastada KHG inventuuris.

Raadamise tulemusena väheneb metsamaa pindala, kuid seni on raadamise mõju metsamaa

pindalale kompenseerinud põllu- ja rohumaade jätkuv, kuigi aeglustuv, metsastamine ja

2 Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ehk LULUF (ingl land use, land use change and forestry),

täpsemini vt selle kohta: https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/lulucf.

metsastumine. Eesti metsamaa pindala on aastaraamatu „Mets 2020“ andmetel ligi 2,3 miljonit

hektarit. SMI 2020 andmetega esitatud metsamaa pindala muutused jäävad viimastel aastatel

statistilise vea 1,1% piiresse.

Aastas esitatakse Keskkonnaametile raadamise metsateatisi ca 4000 ha kohta. Lähematel

aastatel on raadamisi ette näha pigem suurenevas mahus, sh on eriplaneeringute raadamisi

planeeritud kokku ca 11 000 ha (Kaitseväe polügoonid 9500 ha, RailBaltic 863 ha, Viru Keemia

Grupi tootmisjäätmete prügila 220 ha, Viru Keemia Grupi planeeritav puidutehas 160 ha, tuule-

ja päikesepargid jm). Sellele lisanduvad raadamised läbi detailplaneeringute (uuselamurajoonid

jm uusarendused) mille andmed Kliimaministeeriumisse ei jõua.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Keskkonnatasude seaduse muudatused

§ 1 p 1 – paragrahvi 3 lõige 2 sätestab, mis on keskkonnakasutus KeTS-i mõistes, muudatusega

lisatakse sellesse nimistusse raadamine.

Paragrahvis 3 sätestatakse ka keskkonnatasude kehtestamise põhialused.

§ 1 p 2 – raadamisõiguse tasu liigitub loodusvara kasutusõiguse tasude hulka. Sellel tasuliigil

on spetsiifilised tasumäärade kehtestamise alused, mis sätestatakse KeTS-i § 3 lisatavas lõikes

41. Raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse vajadusest kompenseerida raadamisest

tingitud süsinikuvaru ja maa-ala süsinikusidumise võime pikaajaline kahanemine.

Raadamisõiguse tasumäär kujuneb keskmise metsamaa hektari kohta talletatud süsiniku koguse

ja sidumispotentsiaali kombineerimisel süsiniku maksumusega3.

§ 1 p 3 – KeTS-i § 4 sätestab keskkonnatasude rakendamise eesmärgi ja kasutamise põhialused.

Raadamisõiguse tasu eesmärk sätestatakse KeTS-i § 4 lisatavas lõikes 6, mille kohaselt

kasutatakse tasust saadavat raha sihtotstarbeliselt maakasutussektoris seotud süsinikuvaru

suurendamiseks ja süsinikusidumise parandamiseks, pidades silmas Eestis seatud kliima- ja

elurikkuse eesmärke. Ühe tegevusena on planeeritud ka kliima- ja elurikkuse eesmärke

arvestava metsastamise toetamine. Termini metsastamine all mõeldakse mittemetsamaale uue

metsa rajamist, mida tehakse, et vähemalt osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu

kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine. Tegevustena on ette nähtud ka kahjustatud ja

süsinikurikaste ökosüsteemide taastamine, kuivendusmõjude leevendamine, tegevused

turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks ning looduslähedasema metsamajandamise

võtete rakendamine. Terminit looduslähedasem metsamajandamine (Closer-To-Nature Forest

Management4) kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhendile tuginedes kui

praktikate paketti multifunktsionaalsete metsade kujundamiseks, kombineerimaks elurikkuse

eesmärgid, süsinikuvaru säilitamine ning puiduga seotud sissetulekute säilimine. Terminit

raadamine kasutatakse KeTS-is metsaseaduse § 32 lõike 1 tähenduses.

§ 1 p 4 – KeTS-i 5 lõikes 2 loetletakse keskkonnaload KeTS-i tähenduses. Need load ei ole

keskkonnaload KeÜS-i § 40 tähenduses. KeTS-is loetletakse keskkonnaloana need

3 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik, M., Vaasa,

A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni

aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool. 4 Euroopa Komisjon, Guidelines on Closer-To-Nature Forest Management. Commission Staff Working

Document. 27.07.2023.

SWD_2023_284_F1_STAFF_WORKING_PAPER_EN_V2_P1_2864149.PDF (europa.eu)

dokumendid, mis on tasustatava keskkonnakasutuse aluseks. KeTS-i § 5 lõikesse 2 lisatavas

punktis 11 nimetatakse keskkonnaloana ka raadamiseks esitatud metsateatis.

§ 1 p 5 – loodusvara kasutusõiguse tasuliikide loetelusse (KeTS-i § 7) lisatakse raadamisõiguse

tasu.

§ 1 p 6 – KeTS-i lisatav § 81 sätestab raadamisõiguse tasu maksja, tasumäärade kehtestamise

alused ja erandid. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja. Raadata võidakse seoses

mitmesuguste arendusprojektide või töödega ja sellega võib olla seotud palju isikuid. Tasu

maksmise kohustus peab olema pandud konkreetsele isikule.

Kuna tegemist on keskkonnatasuga, mida makstakse keskkonnakasutuse eest, pannakse

raadamisõiguse tasu maksmise kohustus metsateatise esitajale.

Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäärad kehtestab valdkonna eest

vastutav minister (kliimaminister) määrusega. Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel

lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku

kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja

kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära

arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul. Täpsema metoodika tasumäära arvutamiseks

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, et tagada suurem läbipaistvus tasu

arvutamisel.

Tasumäärad kehtestatakse raadatava metsa ühe hektari kohta, seejuures on alammääraks 4000

eurot ja ülemmääraks 7000 eurot. Tasumäära arvestamisel tuleb lähtuda vajadusest

raadamisõiguse tasu abil osaliselt kompenseerida raadataval maal juba seotud süsinik ning

korvata ka potentsiaalne süsinikusidumine metsapõlve jooksul, mis jääb maakasutuse muutuse

tõttu sidumata.

Rakendatava tasumäära arvutamise soovitusliku metoodika aluseks on Keskkonnaagentuuri ja

Eesti Maaülikooli uuring „Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori

sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050.5“ Uuringus soovitatakse raadamise tekitatud

süsinikuheite kompenseerimisel arvestada tegevuse pikaajalise mõjuga (minimaalselt raiering)

ja võtta arvesse nii puitsesse biomassi ja mulda juba seotud kui ka tulevikus sidumata jääva

süsiniku kadu. Soovituslik on ühtse hinna määramine kõigile raadatavatele aladele (välja

arvatud loetletud erandid) ning arvestada Eesti metsamaa biomassi keskmiselt varutud CO2

kogust (2019. aasta hinnangul 264 t/ha) ja keskmist mineraalmuldadel paikneva metsa

sidumispotentsiaali (2019. aasta hinnangul sidumise koefitsient -0,63 t CO2/ha2/ha/a) ühe

metsapõlve (80 a) vältel. Saadud süsinikukogused soovitatakse hinnastada lähtuvalt

kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemis (ELi HKS), soovituslikult kasutades tasumäära arvestamisele eelnenud

kümne aasta keskmist hinda, et vältida hinna suurest kõikumisest tingitud mõjusid.

Ülem- ja alammäär on määratud, et võtta arvesse süsiniku hinna varieeruvust, et hindade

muutudes oleks võimalik tasumäära korrigeerida. Tasumäära ei kehtestata piiratud

ajavahemikuks, tasu korrigeeritakse, kui kasvuhoonegaaside hind turul muutub

märkimisväärselt.

Lõige 5 sätestab juhtumid, mil raadamisõiguse tasu ei nõuta. Lõikes loetletud tegevused on

nõutud muude seaduste kohaselt, neid ei saa vältida, mistõttu nende eest tasu ei kehtestata,

5 Valgepea, M., Raudsaar, M., Karu, H., Suursild, E., Pärt, E., Sims, A., Kauer, K., Astover, A., Maasik,

M., Vaasa, A. ja Kaimre, P., 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori

sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur. Eesti Maaülikool.

arvestades, et tasu üks eesmärke on suunata isikuid tegema valikuid, millega raadamisvajadust

ei kaasne. Samuti on valitud nimekirjas valdavalt tegevused, mille puhul raadatav maa ei ole

eesmärgilt ka eelnevalt olnud metsamaa.

Raadamisõiguse tasu ei nõuta järgmistel juhtudel:

1) raadamisel metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil;

2) maareformiseaduse alusel maa erastamise või tagastamise aegse mittemetsamaa taastamisel;

3) maaparandussüsteemide hooldamisel või rekonstrueerimisel;

4) olemasolevate trasside hooldamisel;

5) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 ha;

6) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud elupaiga või liigi kasvukoha või elupaiga

taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval

loodusobjektil kaitsekorras, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja ohjamise, elupaiga

tegevuskavas ette nähtud tegevusel kaitse-eesmärgi saavutamiseks või kuivendusest rikutud

märgalade veerežiimi taastamiseks.

Punktis 6 sätestatud erand puudutab väikeseid alasid. Raadamisõiguse tasu võetakse metsamaa

raadamisel aladel, mis on 0,1 ha või suuremad. Lõige 6 sätestab seejuures, et raadamise puhul

on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 ha (raadatava maana arvestatakse näiteks 2,3 ha mitte 2,3107

ha).

Need nõuded sätestatakse, kuna 0,1 ha loetakse metsa pindala mõõtmise täpsuseks, tulenevalt

keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikest

2. See on metsa eraldise minimaalseks pinnaks ja metsaeraldise pindala arvutatakse eraldise

piiripunktide koordinaatide alusel ning esitletakse metsainventeerimise andmetes hektarites

vähemalt kümnendkohaga (metsa korraldamise juhendi § 4 lõige 4).

§ 1 p 7 – KeTS-i § 31 lõiget 1 muudetakse raadamisõiguse tasu käsitleva lõike 31 lisamise tõttu.

§ 1 p 8 – KeTS-i § 31 lisatav lõige 31 sätestab, et raadamisõiguse tasu arvutab Keskkonnaamet.

§ 1 p 9 – paragrahv 32 sätestab keskkonnatasu arvutamise alused. Lisatav lõige 51 täpsustab, et

raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel, võttes aluseks

raadatava metsa pindala.

§ 1 p 10 – KeTSi lisatakse seaduse ja tasu arvutamist käsitleva peatüki ülesehitusest ja

praegusest loogikast lähtudes paragrahv (§ 342) raadamisõiguse tasu arvutamise kohta. Tasu

suurus arvutatakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris.

§ 1 p 11 – paragrahv 37 sätestab, millal keskkonnatasu makstakse. Paragrahvi 37 lisatakse

lõige 53, mille kohaselt makstakse raadamisõiguse tasu enne raadamiseks esitatud metsateatise

registreerimist metsaregistris. See tähendab, et tasu tuleb maksta enne, kui saab asuda raadama.

§ 1 p 12 – KeTS-i § 37 lõikesse 9 lisatakse viide lõikele 53. Raadamisõiguse tasu makstakse

analoogselt jahipidamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasuga keskkonnaloa andja teatavaks

tehtud arvelduskontole. Raadamise puhul teeb arvelduskonto teatavaks metsateatise

registreerija.

§ 1 p 13 – KeTSi §-d 431–47 reguleerivad keskkonnatasu tagastamist. Paragrahvides tehakse

asjakohased täpsustused seoses raadamisõiguse tasuga.

Paragrahvi 431 lõikesse 1 lisatakse viide raadamisõiguse tasule.

§ 1 p 14 – paragrahvi 44 lisatakse sätted, mis käsitlevad raadamisõiguse tasu tagastamist.

Raadamisõiguse tasule kohaldatakse lõikes 1 sätestatud üldistest tagastamise alustest vaid

punkti 1 – tasutud on nõutust suurem summa. Teised alused ei ole raadamisõiguse tasu

tagastamise puhul asjakohased.

Lisatakse ka eraldi alus (lõige 3), mille kohaselt tagastatakse tasutud raadamisõiguse tasu

osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud

metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg (aasta), või metsateatis on tunnistatud kehtetuks

ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksemas mahus.

Sellisel juhul tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest.

§ 1 p 15 – paragrahvi 45 lõikesse lisatakse viide lisatavale lõikele 21.

§ 1 p 16 – KeTS-i § lõikes 2 tehtav muudatus on redaktsiooniline ja seotud raadamisõiguse tasu

regulatsiooni lisamisega.

§ 1 p 17 – lisatav lõige 21 sätestab, et raadamisõiguse tasu tagastamist saab taotleda kahe aasta

jooksul pärast metsateatise kehtivuse lõppu. Metsateatis kehtib 12 kuud ja määrab selle alusel

raiete tegemiseks lubatud aja. Selle aja jooksul selgub, kas raieid saab teha ja kas need on

võimalik teha ette nähtud mahus. Kuna tasu makstakse enne metsateatise registreerimist ja

tööde alustamist, on tagastamistaotluse lõpptähtaeg maksimaalselt kolm aastat tasu maksmisest

ning sõltub tagastamistaotluse esitamise ajast.

§ 1 p 18 – KeTSi-i § 45 lõikes 3 tehtav muudatus on redaktsiooniline ja seotud raadamisõiguse

tasu regulatsiooni lisamisega.

§ 1 p 19 – kuna raadamisõiguse tasu osalise tagastamise puhul on vaja andmeid, mil määral

metsa raadati, tuleb need esitada koos raadamisõiguse tasu tagastamise taotlusega. Selleks

täiendatakse KeTSi § 45 lõikega 5.

§ 1 p 20 – muudatus tehakse KeTSi § 47 lõikes 2. Raadamisõiguse tasu on ühekordne, seetõttu

ei ole tasaarveldamine selle puhul asjakohane.

§ 1 p 21 – KeTS-i § 551 lõike 7 punkti 2 täiendatakse viitega raadamisõiguse tasule, mis

kantakse sarnaselt kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasuga riigieelarvesse.

§ 1 p 22 – seadust täiendatakse §-ga 572, mis reguleerib raadamisõiguse tasust saadud raha

kasutamist. KeTS-i § 4 lõike 6 kohaselt kasutatakse seda raha sihtotstarbeliselt

maakasutussektoris seotud süsinikuvaru suurendamise ja süsinikusidumise parandamise

toetamiseks. Sihtotstarbeliselt kasutamiseks eraldatakse see raha riigieelarve koostamisele

eelnenud aastal laekunud mahus, millele liidetakse varasematel aastatel kasutamata jäänud osa,

metsaseaduse § 10 sätestatud alustel ja korras. Summast arvatakse maha halduskulud, mis

kaasnevad ülesande halduslepinguga üleandmisega.

Kui kolmel järjestikusel aastal kasutatakse raadamisõiguse tasust laekunud raha eraldatust

vähem, eraldatakse üle jäänud raha keskkonnaprogrammi elluviimiseks eesmärgiga

kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsinikusidumise võime kahanemine

maakasutussektoris. See võimaldab toetada laiemat hulka tegevusi, kui metsaseaduse § 10 lõike

1 punktis 7 sätestatud tegevused, kuid vahendid jäävad siiski seotuks KeTS-i § 4 lõikes 6

sätestatud sihtotstarbega.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetatakse metsaomanike erinevaid tegevusi

toetusmeetme raames. Siiani on kõigi toetusmeetmete puhul nendest taotletava raha hulk olnud

suurem kui eraldatava raha hulk, mistõttu ei ole ette näha, et antud meetme kaudu antavad

toetused jääksid vähese huvi tõttu kasutamata.

§ 1 p 23 – seadust täiendatakse §-ga 686 „Raadamisõiguse tasuga seotud sätete rakendamine”.

Lisatav säte täpsustab, et raadamisõiguse tasu maksmise kohustust rakendatakse pärast sama

paragrahvi jõustumist esitatud metsateatistele. Pooleliolevatele menetlustele seda ei kohaldata.

§ 2. Metsaseaduse muudatused

§ 2 p 1 – MS-i § 3 lõikes 5 sätestatakse metsastamise mõiste. Et metsamaale seotud

süsinikuvaru ja –sidumine raadamise tõttu olulisel määral ei väheneks, on asjakohane meede

kliima- ja elurikkuse eesmärke täitev metsastamine ehk metsa istutamine lagedatele aladele

pidades silmas ökoloogilisi printsiipe, keskkonnatingimuste sobivust, mõju mulda seotud

süsinikule, mõju elurikkusele ning arvestades vajadust hoida ja kujundada mitmekesiseid ja

kliimamuutustele vastupidavaid ökosüsteeme. Uute metsade rajamist võib kaaluda näiteks

ajaloolistele hävinud metsaaladele, tuulerikastele rannikualadele, ammendunud karjääride maa-

aladele, endistele või mahajäetud tööstus- või kaevandusaladele, linnade lähipiirkondadesse

ning sobivuse korral toidutootmise ja elurikkuse hoiu seisukohast väheolulistele lagedatele

aladele või rohumaadele ning maastikulise mitmekesistamise vajadusega piirkondadesse.

Metsastamist ja teisi süsinikuvaru suurendamise ja süsinikusidumise parandamisega seotud

tegevusi toetatakse raadamisõiguse tasu maksmisest laekunud rahast. Raadamisõiguse tasu

maksmise alused on sätestatud KeTS-is. Toetuse taotlemise tingimused kehtestatakse

keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“6 (edaspidi erametsanduse toetuse andmise

kord).

§ 2 p 2 – muudatusega lisatakse MS-i § 10 lõikes 1 sätestatud toetatavate tegevuste nimistusse

kliima- ja elurikkuse eesmärke täitev metsastamine, kahjustatud ja süsinikurikaste

ökosüsteemide taastamine, looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamine

struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele

vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks, kuivendusmõjude leevendusvõtete

rakendamine ning tegevused turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamiseks.

§ 2 p 3 – muudatus on vajalik, et eelviidatud tegevusteks saaks toetust taotleda kõik

maaomanikud, kellel on selleks sobivad alad ning kes vastavad ka muus osas erametsanduse

toetuse andmise korras sätestatavatele nõuetele, mis on erinevad, sõltuvalt toetatavast

tegevusest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt toetatakse erametsaomanikke, metsaühistuid või

konsulente.

§ 2 p 4 – MS-i § 10 lisatavas lõikes 52 sätestatakse, et tegevusi toetatakse sihtotstarbeliselt

rahast, mis laekub raadamisõiguse tasust.

§ 2 p 5 – MS-i § 32 täiendatakse lõikega 4, millega sätestatakse, et lõike 2 punkti 4 alusel

kavandatud raadamise eest tasutakse raadamisõiguse tasu vastavalt KeTS-ile.

6 RT I, 22.03.2023, 17

§ 2 p 6 – MS-i § 41 lisatava lõikega 82 reguleeritakse metsateatise registreerimist. Metsateatist

ei registreerita enne kui raadamisõiguse tasu on makstud. Keskkonnaamet väljastab

raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest, mis annab

piisava aja teatise kontrolliks.

§ 3 sätestab seaduse jõustumise aja, milleks on kavandatud 2024. aasta 1. juuli, mis võimaldab

arvestada maksukorralduse seaduse §-s 41 sätestatut.

4. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumise ajaks on kavandatud 2024. aasta 1. juuli. Seaduse jõustumiseks kindla

kuupäeva sätestamine võimaldab edaspidi selgemini eristada enne käesolevas eelnõus olevate

muudatuste jõustumist ja pärast muutmist tehtud toiminguid ja esitatud taotlusi. Samuti

võimaldab seaduse kindel jõustumiskuupäev selgelt jälgida, et keskkonnatasusid puudutavate

muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääksid maksuseaduse jõustumiseks vajalikud

kuus kuud.

5. Eelnõu mõju

Muudatus: Metsamaal raadamisõiguse tasu kehtestamine ja metsaseaduse alusel antavate

toetuste laiendamine eesmärgiga kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja

süsinikusidumise võime kahanemist maakasutussektoris.

Muudatuse sihtrühmad: raadamisega seotud tegevust kavandavad arendajad ja metsaomanikud,

toetuse taotlejad, raadamise ja sihtotstarbelise toetusega seotud riigiasutused.

Lähtudes metsaseadusest ja metsanduse arengukavast7 tuleb metsamaa pindala kahanemist

pidurdada. Eesti metsamaa pindala on praegu aastaraamatu „Mets 2020“ 8 andmetel ligi

2,3 miljonit hektarit. Samuti on aastateks 2026–2029 liikmesriikidele seatud

kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ja aastaks 2030 on LULUCF sektorile seatud suhteline

kasvuhoonegaaside sidumise eesmärk, mille järgi peab Eesti baastasemega (aastate 2016–2018

keskmine) võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist 434 kilotonni CO2 ekvivalendi

võrra. Sektori kohustus siduda kasvuhoonegaase suureneb märkimisväärselt ja sihttasemete

saavutamiseks tuleb võtta lisameetmeid.

Lähiaastatel plaanitavate raadamiste pindala on ligikaudu 20 000 hektarit, mille moodustavad:

▪ pärandniitude taastamine (praegustel andmetel taastatakse aastaks 2027 kuni 1200 hektarit);

▪ eriplaneeringud kokku ligikaudu 11 000 hektarit (Kaitseväe polügoonid 9500 ha, RailBaltic

750 hektarit (ilmne alahinnang);

▪ Viru Keemia Grupi tootmisjäätmete prügila (220 hektarit);

▪ Viru Keemia Grupi puidutehas (160 hektarit);

▪ tuule- ja päikesepargid jm.

Lisanduvad raadamised detailplaneeringute tõttu (uuselamurajoonid jm uusarendused).

EL plaanib 2030. aastaks istutada kolm miljardit puud (The #3BillionTrees Pledge – European

Commission9) – üle-euroopaline algatus, mis on osa jõupingutustest EL-i metsade rajamisel ja

kliimamuutustega võitlemisel, on kasulik kliimale, aitab parandada metsade tervist, tugevdab

7 Silmas on peetud nii eelmist „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ kui ka koostatavat „Metsanduse

arengukava aastani 2030“. 8 Mets 2020 [aastaraamat]. Tallinn: Keskkonnaagentuur 9 https://environment.ec.europa.eu/strategy/biodiversity-strategy-2030/3-billion-trees_en

maapiirkondi ja aitab linnasid rohelisemaks muuta. Nimetatud algatusega kaasneb tegevuskava,

mis aitab tagada, et kõik puude istutamiseks tehtud jõupingutused avaldavad positiivset mõju

kliimale, keskkonnale, linnadele ning kõigi EL-i kodanike tervisele ja heaolule. Metsastamise

soodustamine selle toetamise kaudu aitab selle eesmärgi täitmisele kaasa.

Muudatusel on mõju looduskeskkonnale.

Muudatus mõjutab looduskeskkonda, ja aitab kaasa metsa pindala vähenemisele raadamise

tõttu, toetades selleks vajalikke tegevusi.

Lähtudes metsaseadusest ja metsanduse arengukavast10 tuleb vältida metsamaa pindala

kahanemist. Lähtuvalt kliimaeesmärkidest peab maakasutussektor olema süsinikku siduv ja

süsinikuvaru säilitav. Ühest küljest tagab kehtestatav raadamisõiguse tasu maakasutussektoris

kliimasõbralike tegevuste toetamiseks, teisest küljest suunab tegevusi kavandama nii, et nende

käigus metsa ei raadataks või tehtaks seda võimalikult vähe.

Muudatus toetab kasvuhoonegaaside sidumise ja kliimaeesmärkide täitmist pikaajalises

perspektiivis.

Muudatusel on mõju majandusele.

Raadamisega seotud tegevust kavandavate arendajate ja metsaomanike jaoks kallinevad

tegevused, mille käigus on vaja teha raadamist. Raadamisõiguse osakaal metsamaterjali hinnast

sõltub konkreetsest raiutavast metsast, samuti hetke turuolukorrast. Arvestades, et

metsaomanikul, kes teeb (lage)raiet, on seadusest tulenev kohustus metsa uuendada ja seega

kanda ka selleks vajalikud kulud, on raadamisõiguse tasul teatud osas võrdsustav mõju.

Edaspidi peavad kõik metsa raiuvad isikud, sõltumata, kas tegemist on raadamisega või raiega

mille järel metsa majandamine jätkub, tegema võrdselt kulutusi metsa taastumise tagamiseks –

kas metsamajandamismeetmete kaudu (uuendamise kohustus, kohustus jätta teatud osa puid

kasvama jms) või tasu maksmise kaudu, millest toetatakse vastavate meetmete rakendamist.

Tasumäärad kehtestatakse raadatava metsa ühe hektari kohta, seejuures on alammääraks 4000

eurot ja ülemmääraks 7000 eurot.

Lisaks kaasneb muudatusega halduskoormuse suurenemine lisanduvate kohustuste tõttu ja

pikeneb raadamiseks esitatud metsateatise menetlusaeg.

Raadamisõiguse tasu nõude kehtestamisega kaasneb kohustus tasu maksta enne raadamiseks

esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. See pikendab teatud määral metsateatise

menetlusaega. Kuna raadamisõiguse tasu kehtestatakse konkreetse määrana ja tasu arvutamine

seisneb selle korrutamises raadatavate hektarite arvuga, ei ole tasu arvutamiseks vajalik aeg

märkimisväärne. Menetluse kestus sõltub seega pigem ajast, mis kulub metsateatise esitajal tasu

maksmiseks. Kokkuvõttes ei ole tasu maksmisega seotud menetlusele kuluv lisaaeg oluline.

Ajakulu vähendamiseks ja menetluse lihtsustamiseks on kaalumisel IT-arendused

metsaregistris.

Muudatusel on mõju riigiasutuste töökorraldusele.

10 Silmas on peetud nii eelmist, „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“, kui ka koostatavat „Metsanduse

arengukava aastani 2030“

Kasvab Keskkonnaameti töökoormus seoses meetme rakendamisega, nagu raadamisõiguse tasu

arvutamine. Eelduslikult tuleb lisaks luua üks täiendav peaspetsialisti ametikoht. Peaspetsialist

hakkab menetlema kõiki Eestis raadamistega seotud metsateatisi (vt tabel 1) koos vajaliku

raadamisõiguse tasu arvutamisega ning metsateatise esitajale maksekorralduste edastamisega.

Tabel 1. Aastatel 2020–2022 esitatud raadamise teatiste arv ja raadatud metsamaa pindala (ha)

Aasta Teatiste arv Pindala

2020 4508 4377

2021 2984 3418

2022 3233 3721

Kui arvestada taastuvenergia ehitiste ehitamise intensiivistumisega, võib prognoosida

metsateatiste arvu kasvu.

Kasvab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus töökoormus seoses toetuse andmisega

metsaseaduse alusel. Laekunud raadamisõiguse tasu suurusest sõltub toetuse jagamise maht.

Töökoormus suureneb toetuste menetlemise ja kontrollimise perioodil. Toetuste tulemuslikkust

kontrollivad piirkondlikud välispetsialistid. Raadamisõiguse tasu suurusesse on juba arvestatud

ka halduskulu, mis katab ära lisavajaduse tööjõu järele.

6. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse termineid järgmises tähenduses.

metsastamine – mittemetsamaale kliima- ja elurikkuse eesmärke arvestav uue metsa rajamine,

et osaliselt korvata metsamaa raadamise tõttu kahanenud süsinikuvaru ja -sidumine.

7. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb ette valmistada KeTSi § 81 alusel kliimaministri

kehtestatav määrus „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär“.

Samuti tuleb muuta keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrust nr 10 „Erametsanduse toetuse

andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“. Määrusesse lisatakse

toetuse saamise nõuded.

Kavandid on lisatud seletuskirjale.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kaitseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Maa-ametile, SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Taastuvenergia

Kojale ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule.

Seletuskirja

lisa

Rakendusaktide kavandid

EELNÕU

xx.xx.xx

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 81 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ning

selle alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr.

§ 2. Raadamisõiguse tasu määra arvutamine

(1) Raadamisõiguse tasu määra arvutamisel lähtutakse keskmisest Eesti metsamaale talletatud

orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, keskmisest metsamaa süsiniku sidumise

potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast

Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.

(2) Keskmine Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta

saadakse …..

(3) Keskmine metsamaa süsiniku sidumise potentsiaali pindalaühiku kohta on ….

(4) Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul kasvuhoonegaaside

heitkoguste keskmise turuhinna arvutamisel võetakse aluseks ……

(5) Arvutamisel kasutatakse järgmist valemit:

…

§ 4. Raadamisõiguse tasu määr

Raadamisõiguse tasu määr on … eurot raadatava metsa hektari kohta.

§ 5. Raadamisõiguse tasu määra muutmine

Raadamisõiguse tasu määr vaadatakse käesoleva määruse §-s 2 sätestatud metoodika alusel üle

kord kahe aasta jooksul, vajadusel muutes käesoleva määruse § 4 sätestatud määra.

§ 5. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub ….

Kristen Michal

Minister Keit Kasemets

Kantsler

EELNÕU

xx.xx.xx

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024 nr

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise

alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise

alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord,

taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) metsaseaduse § 10 lõike 1 punktis 7 nimetatud toetust võib saada eramaaomanik, kes vastab

käesoleva määruses sätestatud toetuse saamise nõuetele;“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) .... „;

3) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) kliima- ja elurikkuse eesmärke täitva metsastamise, kahjustatud ja süsinikurikaste

ökosüsteemide taastamise, struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste, süsinikuvaru säilitavate ning

kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade kujundamiseks looduslähedasema

metsamajandamise praktikate rakendamise, kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamise

ning metsamajandamisel turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamist toetavateks tegevusteks

antav toetus;“;

4) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnastuses:

„§ 134. Kliima- ja elurikkuse eesmärke täitva metsastamise, kahjustatud ja

süsinikurikaste ökosüsteemide taastamise, struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste,

süsinikuvaru säilitavate ning kliimamuutustele vastupidavate majandusmetsade

kujundamiseks looduslähedasema metsamajandamise praktikate rakendamise,

kuivendusmõjude leevendusvõtete rakendamise ning metsamajandamisel

turvasmuldadelt lähtuva heite vähendamist toetavateks tegevusteks antav toetus

……“.

§ 2. Määruse jõustumine

Kristen Michal

Minister Keit Kasemets

Kantsler

Keskkonnatasude seaduse ja

metsaseaduse muutmise eelnõu

Kliimaministeerium saatis Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) kooskõlastamiseks keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Käesolevaga teatame, et RMK on esitanud kõik oma märkused ja kommentaarid eelnõu varasemas menetlemise protsessis ja RMK-l ei ole täiendavaid märkusi ehk, et RMK kooskõlastab eelnõu märkusteta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Lehtmets Õigus- ja hankeosakonna juht

Kliimaministeerium [email protected]

Teie 04.09.2023 nr 1-4/23/4041

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 1-23/2023/5448

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX