Kurtna tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 23.05.2022 menetlus nr 304365

Meie 02.06.2022 nr 7.1-2/22/11446-2

Kurtna tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Saku valla Kiisa

aleviku Kurtna tee 2 kinnistu (71814:002:0041) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 304365). Kinnistu

asub riigitee nr 11243 Kiisa jaama tee km 0,000–0,100 ja riigitee nr 11240 Tõdva – Hageri km

5,688–5,748 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja kaubandushoone, sidekanalisatsiooni ja parkla ehitamiseks. Ehitusloa

aluseks on „kaupluse „Grossi toiudukaubad“ projekt (peaprojekteerija Moodul Projekt OÜ, töö

nr 10054238). Kurtna tee 2 kinnistul on Saku Vallavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering

„Kurtna tee 2 detailplaneering“

I. Juurdepääsu lahendusest ja bussipeatuse kavandamisest

Kavandatava kaubandushoone juurdepääsu lahendus eelduseks on riigitee nr 11243 km 0,000–

0,150 liikluskorralduse terviklik kavandamine ja elluviimine. Transpordiamet on väljastanud

22.03.2022 kirjaga nr 7.1-1/22/2448-3 nõuded riigitee nr 11243 Kiisa jaama tee ja Kurtna tee 2

kinnistu juurdepääsutee ristumiskohtade ehitamiseks.

Transpordiamet on väljastanud nõuded riigitee nr 11243 ja pargi tänava ristumiskoha ja jalgratta-

ja jalgtee ehitamisele (Transpordiameti 01.06.2022 kiri nr 7.1-1/22/9746-2), mille raames on

kavandatud ka teeületuskoht olemasoleva bussipeatuse vahetusse läheduse. Projekteerijatel on

vajalik teha koostööd sobiliku lahenduse välja töötamisel.

Ehitusloa eelnõud esitatud projektlahenduses (seletuskirjas ja joonistel) on märgitud, et

bussipeatuse ja kergliiklustee kavandamiseks teostatavad tööd on Transpordiameti poolt

teostatavas mahus. Transpordiamet tegeleb riigiteede kavandmaisel, ümberehitamisel ning nende

majandamisel Vabariigi Valituse poolt kinnistatud teehoiukava alusel. Transpordiamet ei saa võtta

enda kohustuseks arendustegevustest tingitud (ristumiskoha nähtavuskolmnurgas paikneva ja

ülekäiguraja rajamisele ettejääva) bussipeatuse ümberehitamist. Ühistranspordiseaduse § 13 lg 1

p 4 alusel korraldab ühistranspordi taristu (sh bussipeatused) planeerimist, rajamist, korrashoidu

ja kasutamist kohalik omavalitsus.

Praegusel hetkel puudub Kurtna tee 2 kinnisasjale hoone kavandamiseks ja kasutamiseks ohutu

2 (5)

juurdepääs. Transpordiamet ei ole kooskõlastanud riigitee ümberehitamiseks sobilikku

projektlahendust ega väljastanud ristumiskoha ehitamise lepingut. Vastavalt ehitusseadustik § 8

peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine (sh juurdepääs kinnistule) ning ehitamisega muu

seonduv tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv

muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele ega varale. Ohutut ehitustegevust ega

kasutamist ei ole võimalik teostada ilma ohutut ja normide kohast juurdepääsu omamata.

Arvestades asjaolu, et kavandatava juurdepääsu asukohas paikneb bussipeatus, on vajalik ohutuse

tagamiseks näha ette bussipeatuse nihutamine.

Enne mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist on vajalik välja ehitada normide

kohane juurdepääsu lahendus koos bussipeatuse nihutamisega. Arendusala toimimiseks vajalikud

ohutud riigitee ümberehitamise projektlahendused peavad olema Transpordiametiga

kooskõlastatud ja väljaehitamise ajagraafikud kokku lepitud enne mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

II. Tehnovõrkudest

Projektis esitatud tehnovõrkude lahendused on puudulikud ning vajavad korrigeerimist järgnevate

märkuste alusel.

1. Sidekaabli paigaldamiseks tuleb ette näha puurimisekaevikute asukohad. Puurimiskaeviku

minimaalne kaugus teekattest muldkeha nõlva puudumisel on 2,0 m. Nõlva olemasolul 1,0 m

nõlva alumisest joonest. Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja

mulde varisemisnurka 1:1.

Sidekaabli minimaalne paigaldamise sügavus riigitee teekatte all on 1,5 m ümbritsevast

maapinnast ning kaabel peab paiknema 1250 N tugevuses kaitsetorus. Riigitee maaüksusel on

sidekaabli minimaalne lubatud sügavus 1,0 m 750 N tugevuses kaitsetorus. Vastav info peab

kajastuma nii joonistel kui ka seletuskirjas.

Sidekaabli ristumisel riigiteega tuleb koostada ristmevälja joonis.

2. Riigitee maaüksusele kavandatud asukohas elektrikaabli rajamine ei ole võimalik. Kaabel

kavandatud mahasõidu katte serva ning antud asukohas on riigiteel väga järsu langusega

muldkeha, mille nõlva sisse või kohe nõlva alla kaablit rajada ei saa.

Joonis 1. Elektrikaabli väljavõte projektlahendusest

Kui see lahtisel meetodil rajada, siis peaks lahtine kaeve paiknema minimaalselt 1,0 m

kaugusel muldkeha alumisest nõlvast ning kindlasti tuleb kauguse kavandamisel lähtuda

varisemisnurgast, mis tuleb tagada 1:1. Samade asjaoludega tuleb arvestada

puurimiskaevikute kavandamisel. Kui elektrikaabel paigaldada antud asukohta kinnisel

meetodil, siis puurimisekaevikute ja kaablite paigaldamisel tuleb lähtuda juhendis „Nõuded

tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ välja toodud kaugustest ja sügavustest.

Elektrikaabli minimaalne sügavus riigiteega ristumisel katte all on 1,5 m ümbritsevast

3 (5)

maapinnast 1250 N tugevuses kaitsetorus ning 1,0 m riigitee maaüksusel 750 N tugevuses

kaitsetorus. Vastav info peab kajastuma nii joonistel kui ka seletuskirjas.

Elektrikaabli ristumisel riigiteega tuleb koostada ristmevälja joonis

3. Transpordiameti maaüksusele kavandatavate tehnovõrkude kohta tuleb koostada IKÕ plaanid,

mis peavad vastama „Nõuded tehnovõrkude ja – rajatiste teemaale kavandamisel“ lisas 6

toodud juhistele.

III. Sademevete lahendusest

Sademevee ärajuhtimine ei ole piisav ega terviklikult lahendatud. Meile jääb arusaamatuks

sademevete lahenduse toimimine.

1. Riigiteel nr 11243 Kiisa jaama tee km 0,059 on olemasolev truup.

Selgusetuks jääb kui suur on vooluhulk, mis riigitee alusesse truupi jõuab enne Kurtna tee 2

kinnistut ning kuhu on sademevesi edasi suunatud. Teeregistri andmetel on tegemist

raudbetoon truubiga, mille läbimõõt on 500 mm, kuid projektis on märgitud truubi

materjaliks PVC ning läbimõõt 600 mm. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on tagatud

olemasolevate truupide ja kraavide toimimine, kuna kergliiklustee on kavandatud truubi

päise kohale.

Joonis 2. Truubi väljavõte projektlahendusest

2. Läbi kinnistu vee juhtimiseks on kasutatud toru läbimõõduga 500 mm. Kuna riigitee alune

truup on läbimõõduga 500 mm, siis ilmselt juhiks läbi kinnistu kulgev toru De500 ka truubi

kaudu tuleva vee ära. Keila jõe poole liikudes juhitakse torusse juurde nii parkla, kui hoone

katuse sademeveed (seletuskirja alusel 40,9 l/s). Puudub info selle kohta, kas läbimõõt

500 mm on piisav juhtimaks ära kogu vooluhulka ehk riigitee truubi kaudu tulevat ja

arendusalalt lisanduvat vett.

4 (5)

Joonis 3. Väljavõte sademevete ärajuhtimise lahendusest

3. Vertikaaliga suunatakse haljasala veed riigitee mulde suunas, kuhu tekib siis kraav/nõva.

Projektis on lahendamata, kui palju sademevett sealt riigitee kraavi suubub ning kas

teekraavi suunduv truup suudab voolhulgad vastu võtta. Geodeetilisel alusplaanil on truubi

kohta märge „truubi ots leidmata“ ja puudub olemasoleva truubi läbimõõt: arvatavasti oli

kinnistupoolne truubi ots täis settinud ja vete juhtimine sinna tekitab „tiigi“. Täpsustada

riigiteega külgneva ala vertikaalplaneeringu ja sademevee juhtimise lahendust. Kui

truubiga soovitakse juhtida vett riigitee äärsesse teekraavi, siis tuleb täpsustada

olemasoleva truubi läbimõõtu, vooluhulka (sh juba truubi kaudu juhitavad ja lisanduvad

vooluhulgad) ja teostada läbilaskearvutused.

Riigitee äärsesse kraavi sademevee juhtimisel tuleb kontrollida üle kogu juhitava

voolhulga teekond kuni Keila jõeni. Vajadusel tuleb teekraav rekonstrueerida/süvendada.

Joonis 4. Sademevete lahendusest

5 (5)

Võttes arvesse ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2, § 72 lg 1 p 5 ja § 99 lg 3 ja lähtudes majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Hans Keskrand

59819102, [email protected]