Lüganuse valla üldplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku tulemused ja teavitamine täiendavast avalikust arutelust

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

05.07.2022 nr 6-1/3-122

Lüganuse valla üldplaneeringu ja

KSH aruande eelnõu kohta arvamuse küsimine

Esitame Teile planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel arvamuse andmiseks Lüganuse valla

üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ( KSH) aruande eelnõu.

Üldplaneeringu ja KSH eelnõu materjalid on kättesaadavad: https://www.lyganuse.ee/uue-

uldplaneeringu-koostamine.

Palume Teil anda oma arvamus 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates. Vastavalt

planeerimisseaduse § 85 lg 2 eeldame, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada, kui ta 30

päeva jooksul ei ole seda teinud ega tähtaega pikendatud. Arvamused palume esitada kirjalikult

Lüganuse Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Kaie Metsaots

5361 8707 [email protected]

LÜGANUSE VALLAVALITSUS

Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223

Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank

Nimekirja alusel

12.09.2023 nr 6-1/3-248

Lüganuse valla üldplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku tulemused

ja teavitamine täiendavast avalikust arutelust

Lüganuse Vallavalitsus korraldas ajavahemikul 24.07.2023 kuni 25.08.2023 valla

üldplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku. Väljapaneku jooksul laekus ettepanekuid ja

seisukohti 26-lt osapoolelt. Suur osa kirjadest sisaldas ettepanekuid seoses tuulealadega, aga oli

ka pöördumisi seoses varasema informatsiooni täpsustamisega ning varem käsitlemata teemadel

nagu koerapark, väärtuslike maastike piiride muutmine, kinnistute juhtotstarbe muutmine.

Täiendava avalikustamise tingisid olulised muudatused üldplaneeringus seoses tuuleenergia

arendamiseks sobivate alade kavandamisega, võrreldes käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris

avalikustatud lahendusega.

Lüganuse Vallavalitsus kaalus kõiki esitatud ettepanekuid ning asjakohasel juhul viib

planeeringulahendusse vastavad täiendused. Täiendava avaliku väljapaneku tulemuste avalik

arutelu toimub 27.09.2023 kell 17.00 Kiviõli linnas Kiviõli Kunstide Kooli saalis aadressil

Vabaduse pst 6. Üldplaneering koos kogu menetluskäiguga, sh täiendaval avalikul väljapanekul

esitatud kirjalike arvamustega, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, esitatakse pärast

arutelule järgnevat täiendamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks.

Täiendaval avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastused neile, nagu ka

planeeringulahenduse materjalid on leitavad valla veebilehel https://www.lyganuse.ee/uue-

uldplaneeringu-koostamine. Üldplaneeringu kaarti saab lähemalt uurida ka kaardirakenduses

https://hendrikson.ee/maps/L%C3%BCganuse-vald/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marja-Liisa Veiser

vallavanem

Kaie Metsaots

5361 8707, [email protected]

1

Lüganuse valla üldplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja Lüganuse valla vastusseisukohad

Üldplaneeringu täiendav avalik väljapanek toimus 24.07–25.08.2023.

Vastusseisukohtade lahtris kasutatud lühendite selgitused: ÜP – üldplaneering, DP – detailplaneering, KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine, ORME –

olulise ruumilise mõjuga ehitis, PlanS – planeerimisseadus, LKS – looduskaitseseadus, MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Ettepaneku

esitaja/ kirja

kuupäev ja

nr

Ettepanek Lüganuse valla vastusseisukoht

1 European

Energy A/S

24.07.2023

6-1/3-221

European Energy (www.europeanenergy.com) on Taani ettevõte mis on

spetsialiseerunud rohelisele energiale. Ettevõte ostab ja rendib maad ning

ehitab päikese- ja tuuleenergiaparke üle terve Euroopa ning on juba

ehitanud päikeseenergiaparke ka Lätis ja Leedus. 2021 aastal sõlmis

European Energy lepingu Eesti Energiaga, millega Eesti Energia ostab

kümne aasta jooksul 3,8 TWh mahus Leedus toodetud roheenergiat.

Tegemist on ajaloo suurima taolise tehinguga Baltimaades ning ühe

suurimaga Põhjamaades. Teie kolleg Enno Saarmets on varem minu

kolleegi Sander Sortsiga suhelnud. Kaardistame hetkel erinevate

omavalitsuste poolt võimalikeks tuuleenergiaparkideks määratud alasid.

Selle tööga seoses vajame GIS-süsteemi .shp faili - faili, mis näitab neid

piirkondi teie vallas (vaatake ka lisatud ekraanipilti). Kas saate meile selle

kihi anda või anda meile nõu, kellega ühendust võtta?

Lüganuse Vallavalitsus vastas 07.08.2023 kirjaga

nr 6-1/3-223, mille põhisisu oli järgmine: Kuna

just tuuleenergia teema täpsustamine tingis

täiendava avalikustamise, on võimalik, et

väljapaneku ja arutelu järel täiendame

planeeringumaterjale. Seetõttu me enne lõplikku

täiendamist kaardikihte välja ei saada.

2 Eraisik

25.07.2023

6-1/3-219

Seega, Eraisik, Lüganuse valla, Kiviõli Koerte Klubi esindajana, ja

Eraisik, volikogu liige, Kiviõli linna koerte omanike nimel teevad

ettepaneku Lüganuse Üldplaneeringu täiendavalt planeerida Kiviõli pargi

tänava vana staadioni alale Kiviõli Koerte Park. Teatavasti aastaid

Lüganuse valla koerte omanikud, eeskätt Kiviõli ja Püssi linnast,

kasutavad lemmiklooma jalutamiseks ja treeninguteks Kiviõli pargi

tänava vana staadioni alale. Palume Lüganuse vallavalitsust teha vastavad

täiendusi Lüganuse üldplaneeringusse.

LISA 1: Ettepanek Lüganuse Üldplaneeringu täiendamiseks (Kiviõli

Koerte Park) Pargi tänava vana staadioni alal joonis.

Ettepanekuga arvestatakse. Sellega seoses TE

maa-ala ulatust täpsustatakse.

2

3 Terviseamet

04.08.2023

9.3-

1/23/5978-5

Amet on tutvunud Lüganuse valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku

materjalidega ning juhib tähelepanu, et müra osas peab nõuetele vastama

ka tööstusmüra maksimaalne müratase, keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 6 lg 2 kohaselt

tööstusmüra korral ei tohi maksimaalne müratase ületada vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10

dBA.

Märgime, et viidatud on määruses kehtivale

nõudele, mistõttu ei ole materjalide täiendamine

vajalik.

4 Sunly AS

07.08.2023

6-1/3-222

Valla kodulehel on kirjas, et 24.07-25.08.2023 toimub Lüganuse valla ÜP

materjalide täiendav avalik väljapanek. Samuti on kirjutatud, et peamised

muudatused võrreldes 2023. a alguses avalikustatud materjalidega on

seotud tuuleparkide kavandamisega.

Palun infot, kust on võimalik leida uuendatud potentsiaalsete

tuuleenergeetika tootmisalade kaardikiht?

Lüganuse Vallavalitsus vastas 07.08.2023 kirjaga

nr 6-1/3-223, mille põhisisu oli järgmine: Kuna

just tuuleenergia teema täpsustamine tingis

täiendava avalikustamise, on võimalik, et

väljapaneku ja arutelu järel täiendame

planeeringumaterjale. Seetõttu me enne lõplikku

täiendamist kaardikihte välja ei saada.

5 Muinsus-

kaitseamet

08.08.2023

1.1-7/1277-1

Teavitasite Muinsuskaitseametit 06.07.2023. aastal kirjaga nr 6-1/3-218

Lüganuse valla üldplaneeringu täiendavast avalikust väljapanekust ja

arutelust.

Vastavalt Muinsuskaitseameti põhimäärusele ja Muinsuskatiseameti

menetluskorrale vaadatakse üldplaneeringud läbi menetluskomisjonis ja

kujundatud seisukoht vormistatakse menetluskomisjoni protokollis.

Võetud teadmiseks.

Elektrooniline kooskõlastus/heakskiit nr 46978

kuupäevaga 06.09.2023.

Lisaks kajastatakse arheoloogiatundliku alana

Matka küla Paadivälja ja Oruveski kinnistud.

3

Esitatud üldplaneering vaadatakse läbi 29. augustil 2023. aastal toimuval

menetluskomisjoni koosolekul.

Seoses täiendava menetlusaja vajadusega pikendab Muinsuskaitseamet

haldusmenetluse seaduse § 41 alusel arvamuse esitamise tähtaega.

Vastame Teile esimesel võimalusel.

6 Elering AS

10.08.2023

11-4/2023/7-

3

Saadame üldplaneeringu seletuskirja jaoks täiendatud liinide vahelised

kaugused. Palun parandage seletuskirjas lk 77 olevad vanad väärtused:

Eleringi liinikoridori on tuulepargi ühendusliini jaoks võimalik kasutada,

aga kahe liini vaheline kaugus sõltub liinide pingest. Liini telgede

vahelised nõutud kaugused:

• Kaks 330 kV õhuliini- 40m

• 330 kV ja 110 kV õhuliin- 35m

• Kaks 110 kV õhuliini- 20m

Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele rajamine ei ole

lubatud.

Ettepanekuga arvestatakse, liinide telgede

vahelised nõutud kaugused täpsustatakse

vastavalt ettepanekule.

7 Siseminis-

teerium

11.08.2023

6-1/3-227

Siseministeerium tutvus Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandega. Sarnaselt teiste tuuleparkide

planeeringutele peame vajalikuks ka Lüganuse valda planeeritavate

tuuleparkide puhul raadiosidele (ka mobiilsidele, ringhäälingule jm)

tekkivaid mõjusid hinnata. Selgitame, et tuulepargid võivad avaldada

mõju ESTER raadiosidele. Palume lähtuvalt sellest täiendada KMH-d,

lisades viide raadioside uuringu vajadusele ja vajalike

kompensatsioonimehhanismid väljatöötamisele (täpsustub edaspidi

Siseministeeriumiga koostöö käigus).

Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet ja

planeeringut täiendatakse uuringu vajaduse ja

selle põhjal kompensatsioonimehhanismide

väljatöötamise vajadusega.

8 Eraisik

14.08.2023

6-1/3-229

Esindan kinnistu Hõbepaju tänav 53 Püssi linn (katastritunnus

64501:003:0003) omanikku Eraisik.

Eraisiku ettepanek puudutab Lüganuse vallale kuuluvat üldkasutatavat

kinnistut aadressil Aia tänav 1A Püssi linn katastritunnus

64501:003:0032.

Ettepanekuga arvestatakse. Kuna lähipiirkonnas

on üldkasutatavad haljasala- ja parkmetsad

jalakäigutee kaugusel ning elamumaaks

määramine kooskõlas piirkonna maakasutuse

põhisuundadega, määratakse Aia tänava 1A

kinnistu väikeelamu maa-alaks

4

Antud kinnistu asjus on Eraisik pöördunud Lüganuse vallavalitsuse poole

alates 2021. aasta veebruarikuust nii e-kirjade teel kui ka lihtkirjalikult.

Eraisik on korduvalt esitanud päringuid seoses küsimustega, mis on

seotud antud kinnistu võõrandamise võimalustega.

Päringutes on tõi kõrvalkinnistu omanik Eraisik välja tema seisukoht

toetavad argumendid:

1. Enne pöördumist teostas Eraisik kõnealuse kinnistu hooldustöid ning

mõistlikus seisukorras säilitamist vabatahtlikult (ilma vallapoolse

toetuseta) aastakümneid.

2. Tulenevalt linna piiratud võimekusest rajada vajalikke

kanalisatsioonitrasse ning kuivendussüsteeme antud eramupiirkonda,

oleks mõistlik pikemas perspektiivis kinnistud üheks tervikuks liita.

Hetkel koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb Aia tänav 1A kinnistu

üldkasutatava maa otstarbega kinnistuks. Eraisiku ettepanek on muuta

maa sihtotstarve elamumaaks, et lihtsustada selle võõrandamist, sest:

1. Lüganuse vallal puudub antud kinnistuga seoses rahaline eelarve

ning ka strateegiline plaan.

2. Arvestades Püssi linna elanikkonna mediaanvanust, ei ole antud

kinnistule otstarbekas rajada mänguväljakuid vms. rajatisi.

3. Tegemist eramute piirkonnaga, kus puudub vajadus rajada eraldi

üldkasutatavaid rajatisi. Antud funktsiooni täidavad majapidamiste

kinnistud niigi.

Kõiki aspekte arvesse võttes leiab Eraisik, et Aia tänav 1A kinnistu

muutmine valla üldplaneeringus elamumaaks on vajalik, et tagada

kinnistule tulevikus mõistlik perspektiiv. Lüganuse vald peaks lähtuma

üldplaneeringu koostamisel kõrvalkinnistute omanike huvidest.

Sealhulgas tuleks võimaldada pärast maa otstarbe muutmist selle

võõrandamist eelistatuna kõrvalkinnistu omaniku kasuks, sest

ostueesõigus on antud juhul põhjendatud. Juhul, kui kokkuleppele ei

jõuta, on võimalik vallal kinnistu avalikul enampakkumisel võõrandada.

Samas selgitame, et maa võõrandamisega seotud

küsimused ei kuulu üldplaneeringuga

lahendatavate ülesannete loetellu.

9 Eraisik

17.08.2023

6-1/3-230

Lüganuse valla kodulehel on välja kuulutatud valla üldplaneeringu

täiendav avalik väljapanek 24.07 kuni 25.08.2023 ning avaliku

Selgitame, et tuuleparkide asukoha määramine ei

ole olnud üldplaneeringus prioriteet.

5

väljapaneku jooksul on võimalus saata omapoolseid kirjalike

ettepanekuid.

Üldine omapoolne tähelepanek menetluses oleva üldplaneeringu

kohta Lüganuse valla üldplaneeringu sissejuhatusest: Kliimaeesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine on tänaseks päevaks

muutunud aktuaalseks kõikides valdkondades. Lüganuse vald jääb

piirkonda, kus on võimalik tuuleenergeetika arendamine peab oluliseks,

et juba koostatava üldplaneeringu raames analüüsitaks tuuleenergeetika

täiendava riigikaitse radari paigaldamise järgselt (eeldatavalt ca 4 a

pärast). Lüganuse Vallavalitsus arendamise võimalusi valla

territooriumil ja kavandataks võimalusel sobilikud asukohad.

Jääb arusaamatuks, miks Lüganuse vallavalitsus on seadnud

üldplaneeringus prioriteetseks tuuleparkide arendamise teema, kui seda ei

ole käsitletud eraldi (prioriteetsena) valla kehtivas arengukavas. Valla

arengukava läbivaatamine ja muutmine või uue arengukava koostamine

peaks olema kohaliku omavalitsuse lähiaja päevakorras ning selle käigus

on võimalik võtta samaväärsena päevakorda koos teiste piirkonna

potentsiaali ja ressursse arvestatavate ettevõtlusvormidega tuuleparkide

arendamise küsimus ning vajadusel jääb võimalus üldplaneeringut

korrigeerida. Täna kehtiv arengukava ja selles toodud rõhuasetused

peaksid olema sisendiks käesoleva valla üldplaneeringu koostamisel.

Hetkel jääb tänane tuuleparkide eeliskäsitlus arusaamatuks. Kahjuks on

üldplaneeringu menetluse käigus jäetud arvestamata mitmed Maidla

piirkonna (teiste valla piirkondadega ei ole detailsemalt kursis) arengu

seisukohalt olulised momendid. Välja kuulutatud valla üldplaneeringu

täiendava avaliku väljapaneku raames on antud võimalus täiendavate

kirjalike ettepanekute tegemiseks. Tundub (võin eksida), et Maidla

piirkonna inimestest (volikogu liikmed, endised KOV töötajad jne.) ei ole

kedagi üldplaneeringu koostamise protsessi kaasatud (ei mõtle avatud

menetlust). Püüangi siinkohal kasutada antud võimalust ja osaliselt oma

ettepanekutega teatud lünki täita. Loodan, et nii üldplaneeringu

Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on

Lüganuse valla tasakaalustatud ruumiline areng.

Selle saavutamiseks on kujundatud valla

ruumilise arengu põhimõtted ja määratud nende

alusel planeeringuala üldised kasutus- ja

ehitustingimused. Üldplaneeringuga

lahendatakse planeerimisseaduse § 75 toodud

ülesanded – määratakse asustust suunavad

tingimused, maa-alade kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate

tingimused ja maakasutuse juhtotstarbed,

transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised

asukohad jt. Üldplaneeringu ülesanne on ka

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha

määramine, milleks tuulepargid on.

Lüganuse valla arengukava ei käsitle tuuleparkide

arendamise suundumusi ja tingimusi, vastavad

suundumused ja tingimused määratakse

üldplaneeringuga.

6

koostajad/menetlejad, kui ka lõppotsuste tegijad leiavad võimaluse

esitatud ettepanekute arvestamiseks.

Lähtudes eeltoodust saadan omapoolsed kirjalikud ettepanekud:

Ettepanek I

1959. aastal algasid otsingud ja kohavalik uue karjääri rajamiseks.

1960.aastal kinnitas ENSV Rahvamajanduse Nõukogu karjääri asukoha.

Oktoobri (tegevuse lõpuaastatel Aidu karjäär) põlevkivikarjäär avati

1974.a. Kohalike tõsiseltvõetavat arvamust ei küsitud ning kaudseid

nõukogude aegseid survemeetodeid kasutades tuli külaelanikel loobuda

oma kodudest.

Oktoobri karjääri ekspluatatsiooni andmise tulemusena likvideeriti kolm

küla (Aidu, Aidu – Nõmme ja osaliselt Aidu – Liiva) orienteeruvalt 150

majapidamisega. Tulemuseks piirkonna elanikkonna vähenemine kusagil

50%. Kõige vanemat küla, Aidut oli ajalooliselt mainitud 16 adramaaga

esmakordselt 1241.a. Taani hindamisraamatus. Koos külade

likvideerimisega läks karjääri alla suur osa Eesti parimatest põllumaadest

(rahvakeeli Maidla väljad). Hävitatud põllumaade boniteet ulatus 60 – 70

hindepunktini. Maidla Vallavolikogu tegi kõik endast oleneva karjääri

edasiliikumise ärahoidmiseks ning olemasolevate põllumaade säilimise ja

sihtotstarbelise kasutamise (põllumajanduslik maaharimine) tagamiseks.

Ühe meetmena nimetatud eesmärgi saavutamise nimel võeti vastu

21.10.2010.a. määrus nr 10 „Maidla väärtusliku maastiku kaitse alla

võtmise ja kaitse eeskirja kinnitamine“. Peale määruses toodud alade

tuleks tervikuna vaadelda ka neid taastatud põllumaid, mis hävisid küll

kaevandamise käigus, kuid ressursimahuka tehnilise ja bioloogilise

rekultiveerimise käigus on taastatud ja põllumaadena taaskasutusse

võetud. Selleks, et ettepanekule anda teaduslikku kandepinda, palusin

Eesti Maaülikooli teadlasel Enn Leedul, kes oli vaatluse all olevate

põllumaade rekultiveerimise eestvedaja ja kaasnevate uuringute

korraldaja, teha kokkuvõtte bioloogilise põllumaaks rekultiveerimise

I Kaaludes sihipärast põllumajanduslikku

eelistust ajalooliselt endises Maidla vallas

nõustub Lüganuse vallavalitsus ettepanekuga

jätta rekultiveeritud põllumaad tuulealadest välja.

Selgitus: Tegemist on Aidu karjääri aladega, kus

karjääri töötamise ajal eelmise sajandi

lõpuaastatel tehti nendel põllumaadel

rekultiveerimistöid koos Eesti Põllumajanduse

Akadeemia teaduritega, et maksimaalselt taastada

põllumaa väärtust. Antud maatükid olid

põllumajandusreformi järgselt omanikuta ning

kasutusvaldusesse antava vaba

põllumajandusmaa plaani ja maatükkide

registreerimislehe avalik väljapanek toimus

Maidla Vallavalitsuses 07.09-24.09.2004.a.

2005. a. Maidla Vallavolikogu otsuses 29. aprill

2005.a. nr 160 on öeldud, et Vallavolikogul on

õigus eelistada nimekirja kinnitamisel taotlejat,

kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik.

Kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse

saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku

omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi,

otsustab maareformi seaduse § 23/3 lõike 6 alusel

maa kasutusvaldusse andmise maavanem

vallavolikogu ettepanekul. Taotleja eelistamine ja

vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse

saajate nimekirja kinnitamisel on ka mitmetes

hilisemates vallavolikogu otsustes eelistatud

põllumajandusliku tootmisega tegelevat

7

taustast ja anda hinnang ettepanekule. Järgnevalt väljavõtte Enn Leedu

arvamusest (täistekst lisatud):

Põlevkivi karjääriviisiline kaevandamine Aidu (algse nimega Oktoobri)

karjääris jõudis põllualadele 1974. aastal. Karjääri I ja II jaoskond oleks

tollase plaani järgi võtnud enda alla kokku 1358 ha Viru-Maidla

(praeguse Lüganuse) valla maid, sellest umbes 700 ha Põhja-Eesti

parimaid põllumaid massiivis. Teise jaoskonna (kuhu hiljem rekultiveeriti

20 aasta jooksul vastavalt kogunenud teadmistele 148 ha põldu)

põllumaade keskmine boniteet oli 61 hindepunkti, kohati ulatus see isegi

75 hindepunktini. Eesti taasiseseisvumise algul õnneks tagastati 137,3 ha

veel senini kaevandamata väga head põllumaad Viru-Maidla kolhoosile.

…………………………………………………………………………..

Pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist on kogu põlluks rekultiveeritud

ala sihtotstarbeliselt kasutusele võetud ja see on üle Eesti keskmise

boniteediga. Sellele alale tuulikute, elektriliinide ja teede paigutamine

hävitaks üle 20 aastase hindamatu unikaalse töö tulemused, millist

tänaste tingimuste juures ei saa iial enam tulema.

Ettepanek:

Palun üldplaneeringus arvata välja tuuleenergeetika arendamiseks

sobilike asukohtade nimistust põllumaaks bioloogilise rekultiveerimise

käigus taastatud alad (4 ala). Kaart allpool

füüsilisest isikust ettevõtjat. Seega teistel

inimestelt võeti ära võimalus nende alade

erastamisprotsessis osaleda.

8

Ettepanek II

Ajalooliselt on põlluharimine olnud Maidla piirkonna traditsiooniline

tegevusala. Piirkonna elukeskkond (looduskeskkond, majanduskeskkond,

sotsiaalne keskkond jne.) sai Oktoobri karjääri käiku andmisega tõsise

tagasilöögi. Ühe meetmena taandarengu peatamiseks tuli pidurdada

suurtööstuse (karjääriviisiline põlevkivi kaevandamine) arulage

pealetung ning luua eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Ühe

meetmena nagu esimeses ettepanekus mainitud, võeti Maidla

vallavolikogu poolt vastu 21.10.2010.a. määrus nr 10 „Maidla väärtusliku

maastiku kaitse alla võtmise ja kaitse eeskirja kinnitamine“. Nimetatud

määrusega piiritleti Maidla väärtuslik maastik (v.t kaart allpool ja määrus

ettepaneku lisas) ning piirangud selle kaitsevööndis. Määruse

vastuvõtmisest on möödunud kümme aastat ning selle aja jooksul on

täpsustunud piirkonna arengu vajadused ja võimalused, mis annaksid

II Kohaliku kaitse alla võetud Maidla väärtuslik

maastik ei kattu tuuleenergeetika arendamiseks

põhimõtteliselt sobiva (ORME) alaga.

9

põhjust määrusega määratud ala üle vaatamiseks. Teha tuleks seda

olemasoleva valla arengukava muutmise või uue arengukava koostamise

käigus. Kuni seda tehtud ei ole on otstarbekas Maidla väärtuslikku

maastiku ala jätta muutmata.

Ettepanek:

Palun üldplaneeringus arvata välja tuuleenergeetika arendamiseks

sobilike asukohtade nimistust määruse lisas oleval kaardil Maidla

väärtusliku maastiku perimeetrist sissepoole jäävad alad (orienteeruvalt

1067, 85 ha)

10 Keskkonna-

amet

22.08.2023

6-5/23/279-6

Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib

alljärgnevat:

1. KSH ptk6 annab soovitused üldplaneeringu täiendamiseks ja seda ka

seoses Natura alade ja tuuleparkidega. Antud soovitustes kajastatud

tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade

numeratsioon ei vasta KSH joonisel 22 (lk 100), üldplaneeringu

seletuskirja joonisel 13 (lk 81) ega maakasutusplaanil (seisuga

28.06.2023) kujutatud korrigeeritud aladele. Eeldatavalt kajastab KSH

ptk varasemaid planeeringulahendusi. Samad soovitused kajastuvad ka

täiendavale avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu

seletuskirjas (lk 56 ja 57). Samuti käsitleb KSH ning selle osaks olev

Natura hindamine täiendavale avalikule väljapanekule suunatud

muudetud planeeringulahenduses mitte esinevaid tuulepargi

arendusalasid. Seega tuleb KSH-d (nt Natura hindamist) kaasajastada,

lähtudes muudatustest tuuleenergeetika arendusalade kavandamisel.

2. Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade

leidmisel on täiendavale avalikule väljapanekule suunatud

üldplaneeringus ka selle KSH-s arvestatud muude tegurite kõrval ka töö

„Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing,

Kotkaklubi, 2022) tsoon 1 aladega (liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala

või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivse mõju),

kuid mitte tsooni 2 või 3 aladega. Viidatud analüüsi kohaselt on tsoon 2

puhul tegemist tsooni 1 ümbritseva alaga, mis puhverdab kõige olulisemat

1. Arvestame. KSH aruannet täpsustatakse.

Numeratsioon vaadatakse üle ja

korrigeeritakse. Natura hindamise osas ja

soovitused tuuakse vastavalt

planeeringulahendusele (alade osas, mida

planeering kajastab)

2. - 4. Viitate oma kirja nendes punktides EOÜ

üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

tsoon 2 puhveraladega arvestamise

vajadusele, seda eeskätt seoses Natura

linnualadele ja nende kaitse-eesmärkidele

avalduva võimaliku mõjuga. Analüüsisime

tsoon 2 kavandatavatele tuulealadele

ulatuvaid puhvreid ning leiame, et

10

elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vms mõju eest, mille tõttu

tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse ka

elupaikade sidususe tagamisel olulised alad ning tsooni 2 ei tohiks

viidatud töö kohaselt samuti tuulikuid kavandada. Tsoon 3 on aga

linnuliigi seisukohalt tähelepanu vääriv ala.

3. Muudetud planeeringulahenduses on tuuleparkide võimalikud

arendusalad valdavalt kujunenud linnustikku, sh linnualade kaitse-

eesmärkideks olevate liikide elupaiku arvestavalt. Nõustume, et

üldplaneeringu protsessis tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt

sobivate alade leidmisel lähtutakse linnustiku osas tsoonist 1, seatakse

kohustus järgmistes arendusetappides viia läbi detailsem

planeeringulahendus, hinnates selle mõjud ning ka luuakse võimalus

ORME ala piiri detailplaneeringuga täpsustada (seletuskiri lk 84).

Märgime, et tulenevalt Natura hindamise põhimõtetest tuleb

üldplaneeringu etapis kohapõhiselt kontrollida Natura linnualadega

seonduvate tsoonide 2 järgimist, tagamaks et oleks võimalik järeldada

linnualadeni või linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide olulistesse

elupaikadesse ulatuvate ala eesmärki kahjustada võivate häiringute või

ohtude puudumist.

4. Eelnevast lähtudes vajab eritähelepanu üldplaneeringus korrigeeritud

ulatusega kujutatud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobiv

ala 1. Ala on kavandatud Muraka linnuala lahustüki (siseriiklikult kaitstav

Kaasiksoo metsise püsielupaigana) välispiirist 1-2 km kaugusele

(mänguala piirist 1,5-2,5 km kaugusele). Seega võib järeldada, et

võimalikust tuulepargist tulenevad häiringud linnuala/püsielupaiga piirini

ei ulatu. Kuid kavandatud arendusalale tuulepargi rajamine ja selle

toimimisega kaasnevad häiringud võivad mõjutada püsielupaigaga seotud

metsise funktsionaalset elupaika (mis on suurem kui EELIS-s kajastatu

ning mis ületab linnuala/püsielupaiga piire).

põhjendatud on tuulealade vähendamine

osades asukohtades. Eeskätt on oluline

Muraka linnuala ja sealse metsiseasurkonna

soodsa seisundi säilitamiseks metsise

funktsionaalse elupaiga sidususe säilitamine

ka väljapool linnuala. Sellest tulenevalt

arvestame metsise tsoon 2 puhvriga ning

korrigeerime tuulealasid. See aitab laiemalt

piirkonnas tagada metsise elupaikade

vahelist sidusust (Kaasiksoo-Lümatu-Nüri-

Kuresoo mängude ja neist edelasse jäävate

mängude tervik) ja läbi selle hoitakse ära

võimalik tuulearendustest tulenev kaudne

mõju läbi asurkonna üldise seisundi

halvenemise ka Muraka linnualale. Lisaks

aitab selliselt korrigeeritud lahendus tagada

ka teiste Muraka linnualal kaitstavate

metsakanaliste (teder, laanepüü) soodsa

seisundi. Korrigeeritud lahenduse kohaselt

lähevad ÜP lahendusest välja tuulealad nr 1,

4, 6, 7, 16, 18 ja 62.

Ülejäänud tsoon 2 puhvrid, mis ulatuvad tuule-

aladele, ei hõlma nii kriitilisi asukohti ja liike ega

oma seotust Natura aladega, mistõttu nende osas

ei ole vältimatult vajalik ÜP-s tuule-alasid

vähendada. Nendes asukohtades on võimalik

tuulepargi arenduse järgmistes etappides

selgitada uuringutega täpne ala kasutus lindude

poolt ja vastavalt uuringu tulemusele kujundada

sobiv arenduse maht, paigutus jm.

11

Arvestades muuhulgas liigile oluliste elupaikade ruumilist paiknemist

saab järeldada, et minimaalselt planeeringus kujutatud arendusalade

edelaosades on võimalik tuulikute püstitamine selliselt, et olulised

häiringud ei ulatu liigi poolt kasutatavate oluliste metsaaladeni. Seda

muuhulgas ka arvestades, et antud alale rajatav tuulepark saab eeldatavalt

koosneda üksnes paarist või maksimaalselt mõnest tuulikust. Antud ala

edasisel arendamisel on möödapääsmatu täpsemad metsise elupaikade

uuringud ning selle alusel täpsemad hinnangud häiringute olulisusele.

Tuulepargi liitumine tuleb lahendada metsamaastikku (sh metsise

elupaiku) minimaalselt killustades (see tingimus sisaldub ka KSH-s ja

üldplaneeringus).

5. ÜP seletuskirjas on märgitud (lk 85 p 17), et tuuleenergeetika

arendamiseks põhimõtteliselt sobival alal sobivuse korral kombineeritult

kavandada ka teisi energiatootmisviise (päikesepargid, salvestusseadmed

jms). Kavandatud energiatootmisviiside kombineerimine võib

majanduslikult olla mõistlik ning võib ka vähendada teatud tuulepargiga

seotud riske elustikule.

Leiame, et taolist kombineeritud kasutust, eriti kombineerimist

päikeseparkidega tuleks rakendada eelkõige avamaastikule jäävatel

tuuleenergeetikaaladel. Metsamaastikul ja rohevõrgustikus paiknevate

tuuleenergeetikaalade ulatuslikku raadamist päikeseparkide rajamiseks ei

saa pidada säästlikuks ressursikasutuseks (seletuskirja lk 87 p 7 ka

välistab päikesepargid metsamaastikul).

6. Keskkonnaametile jääb selgusetuks üldplaneeringu seletuskirjas (lk 85

p 3.1) esitatu: „maakaabli koridori asukoha valikul on vajalik arvestada

looduskaitseliste üksikobjektide ja kultuuriväärtustega ning vältida elu-

ning ühiskondlike hoonete vahetut lähedust“. Kui looduskaitseliste

5. Selgitame, et päikeseparkide rajamise

tingimused kehtivad ka taastuvenergeetika maa-

alale kombineeritud energiatootmisviiside

kavandamisel. Selguse huvides täiendame

seletuskirja, et kombineeritud kasutust

(elektrituulikud ja päikesepargid) rakendada

eelkõige avamaastikule jäävatel

taastuvenergeetika maa-aladel. ka kombineeritud

energiatootmisviiside kavandamisel tuleb

arvestada, et metsamaale ei ole päikeseparkide

rajamine lubatud. Ning et päikeseparkide

rajamisel rohelise võrgustiku alal väljaspool

õuemaad ei tohi rajatava päikesepargi aiaga

piiramisel läbi lõigata rohelise võrgustiku

koridori. Sidususe tagamiseks peab avatuna

säilima vähemalt 100 m laiune koridori ala.

6. Nõustume, et arvestada tuleb kõigi

looduskaitseliste objektidega lähtuvalt

12

üksikobjektide puhul on peetud silmas kaitsvataid looduse üksikobjekte

(looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 5), siis miks maakaabli asukoha valikul

tuleb arvestada vaid nendega, mitte teiste kaitstavate loodusobjektidega?

7. KSH aruandes (lk 19 tabel 5) on esitatud: „Vastav puhverala tuleneb

KeA soovituslikest puhvritest, kus kaitstavatele aladele, sh Natura

aladele, mille kaitse-eesmärkideks on linnuliike, tuuleparke lähemale kui

600 mm ei kavandata.“Ilmselt on mõeldud 600 m.

8. KSH aruandes (lk 34) on esitatud: „Planeeringulahenduse osas on

üldjuhul kaitseväärtuste paiknemisega arvestatud ja välditud on neid

kahjustada võivate maakasutuste jm suunamist kaitstavatele objeketidele

või ka nende lähedusse (nt sobivate tuulealade valikul välistati kaitstavate

loodusobjktide alad, lisaks ei kavandataud tuulealasid linnukaitselistele

ja lendorava kaitsega seotud objektidele lähemale kui 600 m ning kotkaste

ja must-toonekure püsielupaikadele lähemale vastavalt lähemale kui 2 ja

3 km jne). “Lauses on kolm trükiviga ning mõistmatuks jääb, kuidas

tõlgendada lause lõpus olevat „jne“.

9. KSH aruandes (lk 99) on esitatud: „Selle tulemusel osutusid

ebasobivateks alad nr 21, 49, 52; läksid pindalaliselt väiksemaks alad nr

1, 4, 6, 7, 1, 18, 24, 38, 43, 46, 62.“ Ilmselt on mõeldud teise ühe asemel

ala 12.

10. Märgime, et põhjendamatuid ootusi võib tekitada KSH aruande ptk-s

6.5.8.1 (lk 84) olev sõnastus: „Detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise käigus tuleb täpsustada uuringute

vajadus ja vajadusel läbi viia järgmised uuringud:“ Juhime tähelepanu,

et ptk-s 6.5.8.1 (lk 83-85) loetletud uuringud on vältimatult vajalikud.

õigusaktidest (kaitse-eesmärkidest). Vastav

täpsustus viiakse planeeringusse.

7. -9. Aitäh tähelepanu juhtimast, korrigeerime.

10. Jääme seisukoha juurde, et muutuvas

õigusruumis ja arvestades tuuleparkide

planeerimise ajalist perspektiivi on õigustatud, et

eelhindamise käigus täpsustatakse ka asjakohaste

uuringute vajadus. Näiteks võib riigi poolt

eelisarendatavate alade väljaselgitamise käigus

läbiviidavad uuringud olla kasutatavad mingis

ulatuses ka lähipiirkonda jäävatele teistele

aladele, mistõttu võib üldplaneeringuga määratud

13

uuringu vajadus tegelikult olla väiksem. Vastav

selgitus lisatakse seletuskirja joonealuse

märkusena.

11 Tarbija-

kaitse ja

Tehnilise

Järelevalve

Amet

23.08.2023

16-6/18-

2576-013

Palume muuta üldplaneeringu seletuskirja lehekülgedel 72 ja 83 asuvat

tingimust raudtee lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta

järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast)

kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd

ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise

tipukõrguse kaugusele."

Ettepanekuga arvestatakse. Kuna alad ei ole

kujunenud ainult raudtee puhvrit arvestades, ei

ole vajalik alade piiride muutmine.

12 MTÜ

Lüganuse

Tagaküla

23.08.2023

07.03.2023 jõustusid Tallinna Halduskohtu ning Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsused haldusasjas 3-21-586, millega tühistati

Keskkonnaameti poolt OÜ-le Kaltsiumkarbonaat väljastatud

kaevandamisluba Matka külas Murru kinnistul 43701:001:0167 lubjakivi

kaevandamiseks. Kaevandamisloa tühistamise üheks põhjuseks oli

asjaolu, et kaevandamisest põhjaveele avaldatav mõju on suur, selle mõju

põhjaveele piiramine on keeruline ning kaevandamisloa väljastamise

menetluses on jäetud põhjaveega seonduv temaatika nõutava

põhjalikkusega käsitlemata.

See on juba teine kord, kui Matka külas Murru kinnistul soovitakse

lubjakivi kaevandama asuda ning kaevandamisluba tunnistatakse kas

haldusorgani enda poolt kehtetuks või tühistatakse kohtu poolt kehtetuks.

Võttes arvesse Murru kinnistu paiknemist ja lähedust samas piirkonnas

asuvatele

elamutele ning pidades silmas võimalikust kaevandamisest põhjaveele

avaldatavaid mastaapseid negatiivseid mõjusid, teeme ettepaneku näha

üldplaneeringuga ette kas Murru kinnistu (43701:001:0167)

paiknemine rohealas või määrata Murru kinnistule väikeelamumaa

juhtotstarve.

Ettepanekuga ei arvestata. Väikeelamu maa-ala

määramist ei toeta piirkonnas väljakujunenud

asustusstruktuur. Ka kehtiv valla üldplaneering ei

ole aleviku hoonestusala laienemist Purtse teest

lääne suunas ette näinud.

Maa-alal puuduvad roheala tunnused, mistõttu ei

ole põhjendatud selle puhke- ja virgestuse või

haljasala ja parkmetsa maa-alaks määramine.

Murru kinnistul asub Lüganuse

lubjakivimaardlaga, vastavalt MPS-le tuleb

tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine

ja juurdepääs maavarale.

14

Selgitame, et Murru kinnistul paiknevad loopealsed, mis väärivad kaitset

ja säilitamist. Leiame, et loopealsete kaitse on võimalik nii roheala kui ka

väikeelamumaa juhtotstarbe puhul.“

13 Kaltsium-

karbonaat

OÜ

23.08.2023

6-1/3-234

Tutvudes Lüganuse valla uue kavandatava üldplaneeringuga avastasime,

et Kaltsiumkarbonaat OÜ-le kuuluv Murru kinnistu (43701:001:0167) on

ekslikult arvatud Lüganuse–Purtse väärtusliku maastiku koosseisu.

Murru kinnistul asub Lüganuse lubjakivimaardla (reg kanne 788).

Tegemist on lubjakivi aktiivvaruga, mille osas kavandatakse lähiajal

kaevandamistegevust. Kinnistule, mis varasemalt oli kasutusel sealäga

segamise platsina on tänaseks rajatud mahasõit ja müratõkkevall ning

ladustatud pinnast st tegemist ei ole väärtusliku maastikuga, vaid tööstus-

ja mäetööstusmaastikuga.

Lüganuse Vallavolikogu kinnitas 07.10.2004 määrusega nr 38 Murru

kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt Murru kinnistu sihtotstarve on

65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Maakatastriseaduse § 181 lg 10

alusel on seega lubatud nimetatud kinnistul maavara (v.a turvast)

kaevandada ja töödelda. Seega on kohalik omavalitsus andnud

ettevõtetele õigustatud ootuse, et antud kinnistul on maavara

kaevandamine võimalik.

Menetletava Üldplaneeringu seletuskirja punkt 5.1. sedastab järgmise:

„maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad

väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid

väärtuslikele maastikukomponentidele ja 5.2. väärtusliku maastiku

väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada

kaevandamisloal tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel

ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada

kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.“

Ehk siis üldplaneeringu kehtestamine raskendaks maavara kättesaadavust

Selgitame, et Lüganuse-Putse väärtuslik maastik

oli esmakordselt määratud maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ (2003).

Väärtuslikuks maastikuks on Lüganuse-Purtse

piirkond määratud ka Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016). Kehtiv

maakonnaplaneering on valla üldplaneeringu

koostamise aluseks.

Lüganuse-Purtse väärtuslik maastik on

mitmepalgeline maastikukompleksiga, kus

suhteliselt väiksele alale on koondunud

silmapaistvad kultuurilis-ajaloolised ning

looduslikud väärtobjektid. Väärtuslik maastik

kattub suures ulatuses ka arheoloogiatundlike

aladega, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste

kui kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib

eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist

kultuurkihis.

Murru kinnistu asub väärtusliku maastiku

edelaosas ja mitte selle äärealal. Kinnistu

väärtuslikust maastikust nö “välja lõikamine” ei

ole põhjendatud ja vajalik. Maavarale juurdepääs

ja kaevandamisväärsus ei halvene.

Kaevandamisloale eelnevalt tuleb kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele ja leida

leevendusmeetmed.

15

alal, mis sihtotstarbe kohaselt on ette nähtud just maavara

kaevandamiseks (sic!).

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 näeb ette, et olemasolev olukord

maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise osas ei tohi

halveneda. Samale asjaolule viitas Maaamet (20.02.2023 6-

3/22/11894-5193), märkides, et Maaamet ei saa anda kooskõlastust

üldplaneeringule, millega halvendatakse maavaravarule juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda, sest see on vastuolus MaaPS § 14. Sama

põhimõtet rõhutas Maaamet ka 26.03.2020 kirjas nr 6-3/20/410-5.

Planeeringu tänases faasis on aga taas MaaPS toodud põhimõtet

igoneeritud.

Antud juhul on selguseta, kelle ettepanekul ja millal on laiendatud

väärtusliku maastiku ulatust Murru kinnistule. Vastav ettepanek ei ole

nähtav nn ettepanekute tabelis. Ka üldplaneeringu lähteülesandes sellist

ettepanekut ei leia. Oleme ka varasemalt viidanud küsitavale praktikale,

kuidas üldplaneeringu menetlus kaasatakse ja informeeritakse puudutatud

isikuid.

Palume Murru kinnistu ala välja arvata Lüganuse-Purtse väärtusliku

maastiku koosseisust. Arvestades õigusriive ulatust, oleme valmis oma

õigusi kaitsma ka kohtumenetluses.

Eeltoodust tulenevalt Murru kinnistuga seoses

üldplaneeringus muudatusi ei kavandata.

14 Riigimetsa

Majanda-

mise Keskus

23.08.2023

3-

1.1/2023/380

9

RMK on Lüganuse valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise

täiendatud aruandega ja maakasutusplaaniga tutvunud ja esitab järgmised

arvamused:

1. Maakasutusplaanil on riigimetsamaal lähiaadressiga Kohtla metskond

2 (katastritunnus nr 43701:003:0310) märgitud osa maad äri- ja tootmise

maaks. Tegemist on biotoodete tootmiskompleksi maa-alaga. RMK on

nõustunud antud maa-ala kasutamisega biotoodete kompleksi rajamiseks.

Muul otstarbel maa-ala kasutamiseks on vaja RMK eraldi kooskõlastust.

2. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade osas RMK-l täiendavaid

ettepanekuid ei ole. Kuid maade üleandmise käigus võib tekkida uutele

1. Võetud teadmiseks.

2. Võetud teadmiseks. Eeltoodust tulenevalt

seletuskirja ptk 6.3.3. täiendatakse, et

täiendavalt KAH alasid määrata võib ka

üldplaneeringu kehtestamise järgselt

koostöös RMKga.

16

maadele KAH-ala määramise vajadus. Selles osas on RMK valmis

läbirääkimisteks vastavalt vajadusele.

15 Adepte

Grupp OÜ,

Varja

Windfarm

OÜ

23.08.2023

6-1/3-236

OÜ Adepte Group (edaspidi Adepte Group) on ligi 15 aastase

kogemusega Eesti tuuleenergia tootja, kes kavandab läbi oma

tütarettevõtete (sh Varja Windfarm OÜ) Lüganuse valda nimivõimsusega

225 MW Varja tuulepargi rajamist, tehes koostööd mitmete

rahvusvaheliste finantseerimisettevõtetega.

Seetõttu on Adepte Group ja Varja Windfarm OÜ väga huvitatud sellest,

milline on taastuvenergia valdkonna hõlmatus Lüganuse valla

üldplaneeringus ja selle menetluses.

Lähtudes avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjalidest,

palume selguse huvides teha alljärgnevad muudatused.

1. Palume täiendada Üldplaneeringu seletuskirja lk 81 viimast lõiku

(täiendus kaldkirjas) „Aladel, mis jäävad välja üldplaneeringuga

määratud põhimõtteliselt sobivatest aladest, on võimalik tuuleparkide

kavandamiseks algatada eriplaneering, mille tulemusena võib ette näha

käesolevas peatükis sätestatuga võrreldes erinevaid tuulikute rajamise

tingimusi ning kriteeriume.“

2. Palume lisada Üldplaneeringu seletuskirja lk 82 kolmandasse lõiku

täiendava selgituse (täiendus kaldkirjas) „Varja tuulikupargi

planeeringuala nr 1, nr 2 ja nr 3 detailplaneeringute aladel selguvad

tuulikute rajamise võimalused ja tingimused detailplaneeringute ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusena. Nimetatud

detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusena võib ette näha käesolevas peatükis sätestatuga võrreldes

erinevaid tuulikute rajamise tingimusi ning kriteeriume.“

1. Ettepanekuga arvestatakse.

2. Ettepanekuga arvestatakse.

16 Kliimami-

nisteerium

23.08.2023

7-

15/23/1878-5

KLIM on tutvunud valla kodulehel avaldatud dokumentidega ning meil

on järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:

1. Keskkonnaministeeriumi 05.11.2021 kirja nr 7-15/20/81-11 punktis 19

juhtisime tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi

kehtestada, kui kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku alale pole välistatud (Keskkonnamõju hindamise ja

1. Selgitame, et ÜP-s läbiviidav Natura

hindamine peab andma põhimõttelise

veendumuse, et tegevuse elluviimine ÜP-s ette

nähtud asukohas ja tingimustel on võimalik.

Kuna ÜP-s ei määrata täpseid

projektlahenduse detaile (asukohti detailselt,

17

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lõige 2). KSH raames on läbi

viidud küll Natura asjakohane hindamine, mille käigus on mitmel pool

märgitud, et mõju täpsustub järgnevas etapis, kuid leevendava meetmena

ei ole aktsepteeritav negatiivsete mõjude vältimiseks leevendavate

meetmete väljatöötamise edasilükkamine järgmisesse planeerimisetappi.

Märgime, et siiani ei ole seda ettepanekut KSH aruandes arvesse võetud

ning teeme uuesti ettepaneku sellega arvestada.

2. Palume lisada KSH aruandesse keskkonnaministri 20.01.2021

käskkirjaga nr 1-2/2/21/20 kehtestatud Lüganuse valla põhjaveevarud,

mis on oluline teave uute elamuarenduspiirkondade ja tootmistegevuse

planeerimisel. Samasisuline ettepanek Lüganuse Vallavalitsusele oli

Keskkonnaministeeriumi 28.02.2023 vastuskirjas nr 7-15/22/3144-7.

Lüganuse Vallavalitsuse vastusseisukoha tabeli (lk 37) järgi ettepanekuga

arvestatakse, kuid täiendava avaliku väljapaneku ajal valla avaldatud

materjalides vastav täiendus puudub. Palume KSH aruannet täiendada.

mahtu jms), siis ei ole võimalik neid ka ÜP

tasandil hinnata. Ja selleks puudub ka vajadus,

hinnata tuleb ÜP lahenduse põhimõttelist

elluviidavust. Kui ÜP lahenduse osas on

põhimõtteline elluviidavuse veendumus

olemas, siis meetmete e konkreetsete suuniste

seadmine järgmisse arendusetappi on Natura

hindamises on asjakohane.

Natura hindamise juhendis on välja toodud:

“Kui strateegilise planeerimisdokumendi

täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase

hindamise tulemusena anda lõplikke

hinnanguid kavandatava tegevuse

elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt

ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm

spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja

tingimused, millega abil välistatakse

ebasoodne mõju Natura alale ja mis

võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju

puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed

ehk tingimused järgmisele planeerimise või

loatasandile, iga kavandatava tegevuse või

strateegilise planeerimisdokumendi suunise

osas, millel võib

olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja

ala terviklikkusele.” Kuna Natura hindamises

on iga hinnatava tegevuse juures toodud

järeldus ÜP lahenduse osas ning meetmed

järgmisele tasandile, siis ei ole antud juhul

põhimõtteliselt vajadust Natura hindamise

korrigeerimiseks. Samas toome välja, et

tulenevalt muudatustest ÜP lahenduses

(paljud Natura hindamises käsitletavad

18

tegevused ÜP on ÜP lahedusest välja võetud)

korrigeerime ka Natura hindamise sisu ning

vajadusel sõnastame meetmete osa selgemini.

2. KSH aruannet täiendatakse.

17 Utilitas

Wind OÜ

24.08.2023

6-1/3-238

Lüganuse Vallavalitsus saatis 06.07.2023 välja kirja nr 6-1/3-2181, milles

märgib: „Lüganuse Vallavalitsus korraldab koostatava valla

üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu, et tutvustada

üldplaneeringusse viidud täiendusi ja muudatusi. Olulisemad

muudatused võrreldes jaanuaris-veebruaris 2023.a avalikustatud

lahendusega on seotud tuuleparkide kavandamisega.

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud eksperttöö „Üle-

eestiline maismaalinnustiku analüüs“ /---/ Analüüsi tulemusena selgus, et

osa Lüganuse vallast on nö konfliktala, kuhu tuuleparke arendada ei saa.

Lisaks on täpsustatud tingimusi tuuleparkide kavandamiseks.

Üldplaneeringu lahendust tutvustav täiendav avalik väljapanek toimub

24.07.2023 kuni 25.08.2023. /---/ Üldplaneeringu avaliku väljapaneku

järgne avalik arutelu toimub 27.09.2023 kell 17.00.“

Käesolevaga esitab OÜ Utilitas Wind („Utilitas Wind“) arvamuse ja

vastuväited Lüganuse valla ÜP täiendaval avalikul väljapanekul.

I Tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade („ÜP

tuulealade“) vähendamine pelgalt maismaalinnustiku analüüsi

tsoneeringu põhjal ei ole põhjendatud ega õiguspärane. Teeme

ettepaneku eemaldatud ÜP tuulealade ennistamiseks, võimaldamaks

(muu hulgas maismaalinnustiku analüüsi järgses tsoonis 1)

detailplaneeringu („DP“) etapis läbi viia asukohapõhised linnustiku

uuringud.

ÜP seletuskirja ptk 6.5.8.1 uue versiooni joonisel 13 toodud ÜP

tuulealasid on võrreldes eelmisel avalikul väljapanekul olnud ÜP

seletuskirja versiooniga oluliselt vähendatud. Muudatuse tulemusena ei

saaks Utilitas Windi tuulepargi arendust potentsiaalselt u 16 tuulikuga

I Selgitame, et analüüsiga vastuollu minemiseks

on vajalikud täpsemad kohapõhised uuringud. ÜP

protsessi raames puuduvad rahalised ja ajalised

võimalused uuringute läbiviimiseks, mistõttu ei

pea me võimalikuks Tsoon 1-st alade

väljaarvamisest loobumist.

Keskkonnaamet oma 22.08.2023 kirjas viitab

EOÜ üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

tsoon 2 puhveraladega arvestamise vajadusele,

seda eeskätt seoses Natura linnualadele ja nende

kaitse-eesmärkidele avalduva võimaliku mõjuga.

19

(üle 100 MW) edasi kavandada ega realiseerida. Ainuüksi tekkiv otsene

varaline kahju ulatuks sadade tuhandete eurodeni.

ÜP seletuskirja uude versiooni on (võrreldes eelmisel avalikul

väljapanekul olnud versiooniga) lisatud ptk-sse 6.5.8.1 lause, mille

kohaselt arvestati ÜP tuulealade väljaselgitamisel ka „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi,

2022) Tsoon 1 aladega.“

ÜP seletuskirja joonealuse viite nr 60 kohaselt tuleb vaadata KSH aruande

ptk-d 5.2. KSH aruaaruande ptks 5 on nii praegusel kui eelmisel avalikul

väljapanekul olnud versioonis kirjeldatud, et ÜP tuulealad kujunesid

järgmiselt: „1. Esmased tuulealad leiti üldplaneeringu sisenduuringuga.

2. Planeeringuprotsessi käigus korrigeeriti esmaseid leitud alasid. 3.

Keskkonnaameti poolt esitati (september 2021) täiendavad

looduskaitselised piirangud (puhvrid), millega on planeeringus

arvestatud.“ Edasi on KSH aruande ptk 5.1 ja 5.2 mõlemas versioonis

neid etappe täpsemalt kirjeldatud. KSH aruande ptk-sse 5.2 on uues

versioonis aga lisatud lõik, mille kohaselt: „2022. aasta detsembris valmis

töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti

Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi, 2022), mille raames teostatud analüüsi

alusel tsoneeriti Eesti maismaa kolme tsooni: Tsoon 1 on liigi elupaik,

kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab negatiivse mõju. /---/. Lüganuse valla üldplaneeringu raames

arvestati maismaalinnustiku uuringu tsoneeringuga ja Tsoon 1 aladega

kattuvaid tuuleenergeetika alasid ei planeerita. /---/ Selle tulemusel

osutusid ebasobivateks alad nr 21, 49, 52; läksid pindalaliselt väiksemaks

alad nr 1, 4, 6, 7, 1, 18, 24, 38, 43, 46, 62. Välistati alad nr 12, 20, 23, 64,

kuna need jäid liiga väikesed, et nendele paigutada 2 tuulikut ehk

tuuleparki (alad alla 200x700 m).“ KSH aruandesse on lisatud ka

joonised 21 „Põhimõtteliselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate

alade kattumine Tsoon 1 aladega.“ ja 22 „Planeeringu käigus

täpsustunud põhimõtteliselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad,

Analüüsisime tsoon 2 kavandatavatele

tuulealadele ulatuvaid puhvreid ning leiame, et

põhjendatud on tuulealade vähendamine osades

asukohtades. Eeskätt on oluline Muraka linnuala

ja sealse metsiseasurkonna soodsa seisundi

säilitamiseks metsise funktsionaalse elupaiga

sidususe säilitamine ka väljapool linnuala. Sellest

tulenevalt arvestame metsise tsoon 2 puhvriga

ning korrigeerime tuulealasid. See aitab laiemalt

piirkonnas tagada metsise elupaikade vahelist

sidusust (Kaasiksoo-Lümatu-Nüri-Kuresoo

mängude ja neist edelasse jäävate mängude

tervik) ja läbi selle hoitakse ära võimalik

tuulearendustest tulenev kaudne mõju läbi

asurkonna üldise seisundi halvenemise ka Muraka

linnualale. Lisaks aitab selliselt korrigeeritud

lahendus tagada ka teiste Muraka linnualal

kaitstavate metsakanaliste (teder, laanepüü)

soodsa seisundi.

Korrigeeritud lahenduse kohaselt lähevad ÜP

lahendusest välja tuulealad nr 1, 4, 6, 7, 16, 18 ja

62. Kui soovitakse nendes piirkondades

tuuleparke rajada, tule algatada eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise käigus täpsustada uuringute vajadus

ja läbi viia vajalikud uuringud.

Ülejäänud tsoon 2 puhvrid, mis ulatuvad tuule-

aladele, ei hõlma nii kriitilisi asukohti ja liike ega

oma seotust Natura aladega, mistõttu nende osas

ei ole vältimatult vajalik ÜP-s tuule-alasid

vähendada. Nendes asukohtades on võimalik

20

arvestades üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemustega (seisuga

mai 2023).“

Seega välistati ÜP tuulealadest igasuguste täiendavate uuringute, analüüsi

ja mõju hindamiseta maismaalinnustiku analüüsi järgsed tsooni 1 alad.

Niisugune teguviis on aga Kliimaministeeriumi enda suunistega otseses

vastuolus. Kliimaministeeriumi kodulehel on selgitatud: „Eesti

Ornitoloogiaühingu koostatud eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-

uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised maa-alad on

tuuleparkide rajamiseks sobivaimad. Lõpliku hinnangu ja vajalikud

leevendusmeetmed tuulepargi ehitamisel annab kohaspetsiifiline

keskkonnamõjude hindamine./---/.“1 Samuti on rõhutatud: „Analüüs ja

sellest antud suunised ei ole iseseisvaks aluseks tuuleparkide

planeeringute kehtestamisel või kehtestamata jätmisel. Lõpliku suunise

tuuleparkide rajamiseks annab konkreetne ja asukohapõhine

keskkonnamõjude hindamine, milles tuleb tasakaalustatult käsitleda kõiki

olulisi mõjusid ning selle alusel tehakse kaalutlusotsus planeeringu

kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. /---/ Tsoon 1 ja tsoon 2

aladesse tuulikute kavandamise võimalikkusele annab lõpliku vastuse

asukohapõhine keskkonnamõjude hinnang. /---/ Mitmed kohalikud

omavalitsused kavandavad kas üldplaneeringutega või tuuleenergia

eriplaneeringutega oma valla territooriumitele tuuleparke, sealjuures on

valikus ka nö punaseid alasid. Kui juba planeerimises olevate

tuuleparkide alad jäävad piirkondadesse, millel on mõnele linnuliigile või

-liikidele negatiivne mõju, tuleb hinnata, kas planeeritavatel tuulikutel on

oluline mõju konkreetsele liigile ja tema elupaigale. Lõppotsus

tuuleparkide rajamise osas langetatakse kohapõhise keskkonnamõjude

hindamise tulemuste põhjal. /---/ Kas töö määratleb kohad kuhu

tuuleparke ei tohi rajada? Ei määratle /---/.“2 Teisisõnu: a)

tuulepargi arenduse järgmistes etappides

selgitada uuringutega täpne ala kasutus lindude

poolt ja vastavalt uuringu tulemusele kujundada

sobiv arenduse maht, paigutus jm.

1 https://kliimaministeerium.ee/uudised/maismaalinnustiku-analuus-aitab-keskkonnamojude-hindajaid 2 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#korduma-kippuvad-kus

21

maismaalinnustiku analüüs on nn desktop study, mis koondas varasemaid

andmeid, ilma täiendavate (asukohapõhiste) välitööde ja -uuringute

tegemiseta; b) Kliimaministeeriumi sõnum on, et maismaalinnustiku

analüüs ei asenda asukohapõhiseid (KSH-aegseid) uuringuid ja mõjude

hindamist üldiselt, muu hulgas ka tsoonis 1. Samuti ei ole niimoodi

käitumist nõudnud ei Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium) ega

ka Keskkonnaamet ÜP menetluse käigus. ÜP ja KSH aruande eelnõu oli

enne vastuvõtmist kooskõlastatud muu hulgas nii Keskkonnaameti

(05.08.2022 kiri nr 6-5/22/13273-2) kui Keskkonnaministeeriumi

(27.08.2022 kiri nr 7-15/22/3144-4) poolt. Keskkonnaamet on Lüganuse

valla ÜP avalikul väljapanekul 22.02.2023 kirjas nr 6-5/23/279-2

märkinud: „Planeeringumaterjalides ei ole tuuleenergeetika alade

planeerimisel arvestatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud tööga

„Üle eestiline maismaalinnustiku analüüs ning selles antud

hinnangutega. Palume üldplaneeringut ja selle KSH-d eelviidatud töö

peamistest soovitustest lähtudes täiendada.“ Tabelis „Lüganuse valla

üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekud ja

Lüganuse valla vastusseisukohad“ (20.03.2023) on vastatud: „ÜP ja selle

KSH vaadatakse üle, kuidas valminud maismaalinnustiku analüüs

planeeringulahendust mõjutab. Hetkel veel on ebaselge, millises ulatuses

analüüsi peamistest soovitustest lähtuvalt peab ÜP-d ja KSH-d

täiendama. Teadaolevalt on KeA ise analüüsi läbi töötamas ja selle

tulemuste osas seisukohti kujundamas. Ootame KeA täpsemaid

seisukohti.“ Keskkonnaamet on 03.04.2023 kirjas nr 6-5/23/279-4

täiendavalt selgitanud: „/---/ Anname teada, et Keskkonnaamet on

koostöös Keskkonnaministeeriumiga täpsustamas eeltoodud analüüsi

mõningaid põhimõtteid. Seisukohtadest teavitatakse kohalikke

omavalitsusi ning vajadusel saab edasi anda täpsemaid suuniseid

konkreetsete liikide või liigirühmade osas.“ Seega ei ole Keskkonnaamet

(ega Kliima- /Keskkonnaministeerium) sõnagagi nõudnud, et

maismaalinnustiku analüüsi järgsed tsooni 1 alad tuleks tingimata

välistada (jättes isegi kõrvale, et niisugusel nõudmisel puuduks alus).

22

ÜP tuulealade põhjendamatu vähendamine pelgalt maismaalinnustiku

analüüsi tsoneeringu põhjal ei ole neil asjaoludel õiguspärane.

Esiteks, nagu eespool selgitatud, siis juba kooskõlastatud, vastu võetud ja

avaliku väljapaneku läbinud ÜP lahenduse muutmiseks puudus igasugune

(nii õiguslik kui sisuline) alus. Muu hulgas ei keela maismaalinnustiku

analüüs tsooni 1 järgseid alasid ÜP tuulealadeks määrata ning

Keskkonnaametki palus avalikul väljapanekul maismaalinnustiku

analüüsiga arvestada, mitte täiendavat uurimist vajavaid alasid juba ÜP

etapis planeeringust välja arvata. Vastupidise loogika järgi ei saaks ÜP-d

kunagi kehtestada, kuna uusi analüüse lisandub erinevates valdkondades

pidevalt.

Teiseks, tuuleparkide ehitamise piirangud piiravad isiku

ettevõtlusvabadust, kuna ta ei saa püstitada ehitist, mis on vajalik soovitud

valdkonnas ja viisil ettevõtlusega tegelemiseks (tuuleenergia tootmiseks).

Samuti riivatakse ka selle kinnistu, kuhu sooviti ehitist püstitada, omaniku

omandipõhiõigust, kuna takistab tema õigust oma omandit vabalt

kasutada. Riivatakse ka nende isikute omandipõhiõigust, kes omavad

mõnda kinnistuga seotud piiratud asjaõigust, eelkõige hoonestusõigust.3

Põhiõigustesse sekkuval tegevusel peab aga olema seaduslik alus.4 Pelgalt

planeerimisdiskretsioon ei anna alust ilma piisavalt selge vajaduseta

ehitamist välistada.5

Kolmandaks, taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamine on oluline avalik

huvi.6 Samal ajal on Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 otsekohalduva

määruse nr 2022/2577 artikli 3 lg-s 2 samuti märgitud, et üksikjuhu

õiguslike huvide tasakaalustamisel antakse planeerimis- ja loamenetluses

eelis taastuvenergiajaamade - ja seadmete ehitamisele ja käitamisele.

3 RKPJKo nr 5-20-12, p 59. 4 RKPJKo nr 5-22-5, p 57. 5 RKHKo nr 3-18-1901, p 17. 6 RKHKo nr 3-17-2013, p 20.

23

Neljandaks, juba metoodiliselt on väär KSH-s tugineda järelduste

tegemisel üksnes KSH-väliselt tehtud olemasolevatel andmetel

põhinevale ühele uuringule (antud juhul maismaalinnustiku analüüsile).7

Tuuleparkide arendamiseks huvitatud isikutelt ei saa mõistagi nõuda, et

nad avaliku väljapaneku jooksul esitaksid asukohapõhised uuringud (ei

ole ajaliselt võimalik). Samas ei ole tarvilik ÜP kehtestamise eel tingimata

uusi uuringuid teostama asudagi. Küsimus kooskõlast maismaalinnustiku

analüüsi tsoneeringuga on lahendatav. Nimelt, ÜP seletuskirja ptk-s

6.5.8.1 on märgitud: „Reaalsed arenduse ja tuulikute paigutuse

võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate

uuringute ning keskkonnamõju strateegilise hindamise keskkonnamõju

hindamise täpsusastmes). Eelhindamise käigus täpsustatakse ka

üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus.“ Seega, kui

senise ÜP ja KSH aruande koostamise ja menetlemise käigus jõuti

õiguspärase protsessiga tulemini, et ka nüüdseks maismaalinnustiku

analüüsi järgse tsooniga 1 kattuvad alad on tuuleparkide rajamiseks

põhimõtteliselt sobivad (vastasel juhul ei oleks ju ÜP-d niisugusel kujul

ka vastu võetud), on ÜP võimalik kehtestada seniste ÜP tuulealadega ning

DP ja KSH käigus viia läbi asukohapõhised linnustiku uuringud, sh

maismaalinnustiku analüüsi järgses tsoonis 1.

Seega teeme ettepaneku ennistada senised (vastu võetud ja eelmisel

avalikul väljapanekul olnud ÜP versiooni) ÜP tuulealad ning

võimaldada (muu hulgas maismaalinnustiku analüüsi järgses tsoonis

1) DP etapis läbi viia asukohapõhised linnustiku uuringud.

II Võimalust ÜP tuulealade realiseerimiseks osade kaupa tuleks

sõnastuslikult täpsustada.

II Ettepanekuga arvestatakse, seletuskirja ptk

6.5.8.1 vastavat punkti täpsustatakse.

7 RKHKo nr 3-16-1472, p 25.

24

ÜP seletuskirja ptk-s 6.5.8.1 on märgitud: „Põhimõtteliselt sobivad alad

võivad jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste

täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha ühine detailplaneering kogu

potentsiaalsele tuuleenergeetika alale, samas on võimalik ala arendada

ka ühele katastriüksusele koostatava detailplaneeringu kaudu.“

Tõenäoliselt on vastava tingimusega soovitud määratleda, et vajadusel on

võimalik, et DP planeeringuala hõlmab ka teatavat osa ÜP tuulealast.

Niisuguses olukorras ei pruugi DP planeeringuala aga tingimata piirduda

ühe katastriüksusega. Ehkki kõnealune punkt on nagunii soovituse

vormis, võiks sõnastusliku ebakõla siiski kõrvaldada.

Seega teeme ettepaneku täpsustada ÜP seletuskirja ptk 6.5.8.1

kõnealust punkti järgmiselt: „Põhimõtteliselt sobivad alad võivad

jääda mitmele katastriüksusele. Tuulikute püstitamise võimaluste

täpsemaks kaalumiseks on soovituslik teha ühine detailplaneering kogu

potentsiaalsele tuuleenergeetika alale, samas on võimalik ala arendada

ka osade kaupa, ühele või mitmele katastriüksusele koostatava

detailplaneeringu kaudu.“

Palume meie ettepanekutega arvestada. Täiendavate küsimuste korral

vastame meeleldi.

18 Eraisik

24.08.2023

6-1/3-237

Kohalik omavalitsus Maidlas on kogu oma varasema eksistentsi jooksul

seisnud traditsioonilise maaharimise ja põllumaa sihtotstarbelise

kasutamise eest piirkonnas. Kogu Eesti Vabariigi taastamisjärgsel

perioodil on kohalike põlluharijate vahel tihe konkurents põllumaadele.

Oluline on hoida sama suunda uues Lüganuse valla üldplaneeringus.

Lähtudes EL i keskkonnaõiguse aluspõhimõtteks olevast

ettevaatusprintsiibist, planeerimisseadusest ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadustest teen koostamisel

olevasse Lüganuse valla üldplaneeringusse alljärgneva ettepaneku:

1. Õigusaktid, millele on ettepaneku tegemisel tuginetud

1.1. Planeerimisseadus

Vastav tingimus juba sisaldub üldplaneeringus, vt

ptk 4.3. Kui üldplaneeringuga määratud

tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt

sobivatel aladel soovitakse tuulikuid püstitada,

tuleb koostada detailplaneering ja läbi viia

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamine. Detailplaneeringut ei pea koostama

tuulikute asukohtades, kuhu on varem kehtestatud

teemaplaneeringute alusel väljastatud ehitus-

ja/või kasutusload.

25

§ 74. Üldplaneering ja selle koostamise korraldaja

(5) Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus.

§ 75. Üldplaneeringu ülesanded

(1) Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude

määramine;

1.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1

§ 21. Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava

tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on

määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga;

§ 31. Strateegiline planeerimisdokument

Strateegiline planeerimisdokument käesoleva seaduse tähenduses on:

1) üleriigiline, maakonna-, üld- või detailplaneering või riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduse tähenduses;

[RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]

Ettepanek:

Määrata Lüganuse valla üldplaneeringus tuuleenergeetika arendamiseks

sobilikud alad detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks koos

keskkonnamõjude hindamise kohustusega

Joonisel on alad tähistatud järgmise

leppemärgiga:

19 Maa-amet

24.08.2023

6-

3/22/11894-

11

Lüganuse Vallavolikogu algatas Lüganuse valla üldplaneeringu ja

üldplaneeringu KSH 22.08.2018 otsusega nr 99. Üldplaneeringu

koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete

kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja

26

ehitustingimuste ning sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramine.

Maa-amet, tutvunud saadaval olnud materjalidega, märgib järgmist.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse

üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku

omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse

üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui

planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse

üldplaneering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või Vabariigi

Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega

03.07.2023 nr 182 „Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des

14 ja 15 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks.

MaaPS §14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi

Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda

maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või

halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku

huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku

tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole

mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse

tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia

tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

27

Seisuga 23.08.2023 asuvad Lüganuse valla territooriumil osaliselt või

täielikult 21 maavarade registris arvel olevat maardlat, üheksa kehtiva

kaevandamisloaga mäeeraldist ning Keskkonnaametis on menetluses

seitse kaevandamisloa taotlust. Joonisel Maakasutusplaan ja

kaardirakenduses on maardlad märgitud seisuga 28.01.2022.

1. Joonisel Maakasutusplaan ning kaardirakenduses on Eesti

põlevkivimaardla Oandu uuringuvälja maardlaosale (registrikaart nr 8)

ning sellel asuvale Keskkonnaametis menetluses olevale taotletavale

Oandu põlevkivikaevanduse mäeeraldisele (taotleja Osaühing VKG

Kaevandused) märgitud „Potentsiaalselt sobivad alad tuulenergeetika

arendamiseks (Arendusvõimalused selguvad DP, KSH ja uuringute

käigus)“ (tuuleenergeetika ala nr 1). Selgitame, et Eesti põlevkivimaardla

Oandu uuringuvälja maardlaosaga (registrikaart nr 8) ning sellel asuva

Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Oandu

põlevkivikaevanduse mäeeraldisega kattuval alal on Eesti

Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) oma töös „Maardlatele ja maavarade

perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.

Kirde- ja Kesk-Eesti“ (https://fond.egt.ee/fond/egf/9549) märkinud, et

taotletavatele mäeeraldistele ei ole võimalik tuuleparke rajada (EGT töös

Viru 49 ala).

Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja maardlaosale

(registrikaart nr 11) ning Uus-Kiviõli kaevanduse (loa nr L.MK/329491;

loa omaja Enefit Power AS; luba kehtib kuni 10.07.2049) ja Uus-Kiviõli

II kaevanduse (loa nr L.MK/333343; loa omaja Osaühing VKG

Kaevandused; luba kehtib kuni 10.07.2049) mäeeraldistele ning nende

teenindusmaadele on üldplaneeringus märgitud tuuleenergeetika alad nr

16, 18, 25 ja 28. EGT on oma töös märkinud, et antud aladega kattuvatel

Viru 31, 32, 34 aladel on tuuleparkide rajamine võimalik vaid

põlevkivimaardlast ning mäeeraldise teenindusmaast välja jäävale

piiranguta alale. Tuuleparkide rajamiseks mäeeraldiste ja mäeeraldise

teenindusmaade aladel on vajalik läbi rääkida põlevkivi

1. Täname ülevaatliku kokkuvõtte eest.

Märgime, et üldplaneeringus on esitatud,

et maavarade maardla alale tuuliku või

tuulepargi rajamiseks loa andmine toimub

maapõueseaduses sätestatud korras.

Eraldi viidet nimetatud uuringule ei ole

vajalik lisada.

Keskkonnaamet oma 22.08.2023 kirjas viitab

EOÜ üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi

tsoon 2 puhveraladega arvestamise vajadusele,

seda eeskätt seoses Natura linnualadele ja nende

kaitse-eesmärkidele avalduva võimaliku mõjuga.

Analüüsisime tsoon 2 kavandatavatele

tuulealadele ulatuvaid puhvreid ning leiame, et

põhjendatud on tuulealade vähendamine osades

asukohtades. Eeskätt on oluline Muraka linnuala

ja sealse metsiseasurkonna soodsa seisundi

säilitamiseks metsise funktsionaalse elupaiga

sidususe säilitamine ka väljapool linnuala. Sellest

tulenevalt arvestame metsise tsoon 2 puhvriga

ning korrigeerime tuulealasid. See aitab laiemalt

piirkonnas tagada metsise elupaikade vahelist

sidusust (Kaasiksoo-Lümatu-Nüri-Kuresoo

mängude ja neist edelasse jäävate mängude

tervik) ja läbi selle hoitakse ära võimalik

tuulearendustest tulenev kaudne mõju läbi

asurkonna üldise seisundi halvenemise ka Muraka

linnualale. Lisaks aitab selliselt korrigeeritud

28

kaevandamislubade omajatega, et selgitada võimalused rajada tuulikuid

kohtadesse, kus ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara

kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda.

Eesti põlevkivimaardla Sonda uuringuvälja maardlaosaga ning sellel

asuva Keskkonnaametis menetluses oleva Sonda põlevkivikaevanduse

(taotleja VKG Kaevandused OÜ) mäeeraldisega kattuvad

tuuleenergeetika alad 7, 62 ja 10. EGT on oma töös märkinud, et antud

aladega kattuval Viru 31 alal on võimalik tuuleparke ajutiselt rajada

maardlast välja jäävale alale.

Aseri fosforiidimaardlaga (registrikaart nr 191) kattuvad tuuleenergeetika

alad nr 32, 33 ja 38, mis jäävad EGT töös kirjeldatud Viru 16 alale, mille

osas on märgitud, et Aseri fosforiidimaardla ei piira tuulepargi ajutist

rajamist.

Suurkõrtsi lubjakivimaardla (registrikaart nr 808) ning sellele jääv

Suurkõrtsi lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/317612; loa omaja

AKTSIASELTS KIVILUKS; luba kehtib kuni 02.10.2034) mäeeraldis ja

selle teenindusmaa kattuvad tuuleenergeetika alaga nr 19. Selgitame, et

kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele on võimalik tuuleparke rajada vaid loa omaja

nõusolekul, et selgitada võimalused rajada tuulikuid kohtadesse, kus

ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara

kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda.

Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja maardlaosale

(registrikaart nr 30) ning sellel asuvale Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri

(loa nr KMIN-105; loa omaja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE

OSAÜHING; luba kehtib kuni 27.01.2036; samal alal on

Keskkonnaametis menetluses ka taotlus) ja Põhja-Kiviõli

põlevkivikarjääri (loa nr KMIN-045; loa omaja KIVIÕLI

KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING; luba kehtib kuni 18.07.2028)

lahendus tagada ka teiste Muraka linnualal

kaitstavate metsakanaliste (teder, laanepüü)

soodsa seisundi.

Korrigeeritud lahenduse kohaselt lähevad ÜP

lahendusest välja tuulealad nr 1, 4, 6, 7, 16, 18 ja

62.

29

mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele jääb tuuleenergeetika ala nr 8,

mis kattub EGT töös oleva Viru 20 alaga, mille osas on märgitud, et

soovitatav on kaevandatud alale võimaliku tuulepargi rajamine

kaevandamisloa omajaga läbi rääkida. Kehtivate kaevandamislubadega

mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele on võimalik tuuleparke rajada

vaid loa omaja nõusolekul, et selgitada võimalused rajada tuulikuid

kohtadesse, kus ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega maavara

kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda.

Seletuskirja peatükis 6.3.6.2 Tegutsevad ja avatavad karjäärid ning

kaevandused on maardlate kasutuselevõtmise üldiste tingimuste all

märgitud (tsiteerin): „Karjäärid tuleb korrastada enne kaevandamisloa

kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele, et võimaldada

maade edasist kasutust (nt metsamaana, puhkealana). Soodustatud on

karjäärialade kasutuselevõtmine taastuvenergeetika tootmiseks,

kombineerides seda teiste kokkusobivate otsarvetega. Karjäärialade

kasutusele võtmine muul eesmärgil kui kaevandamine on võimalik peale

maavara ammendumist ja kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolekul“

ning peatükis 6.5.8.1 Tuulepargid on tuuleparkide kavandamiseks

sobivate alade tingimuste all kirjeldatud (tsiteerin): „maardlale tuuliku või

tuulepargi rajamiseks tuleb teha koostööd Keskkonnaministeeriumi või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Maavarade

maardla alale tuuliku või tuulepargi rajamiseks loa andmine toimub

maapõueseaduses sätestatud korras“. Maa-amet nõustub, et karjäärialade

kasutusele võtmine muul eesmärgil kui kaevandamine on võimalik peale

maavara ammendumist ja kaevandamisloa omaja/taotleja nõusolekul.

Täpsustame, et peale ministeeriumide ümberkorraldamist võib uue hetkel

kehtiva MaaPS kohaselt Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse

volitatud asutus lubada taastuvenergia ehitise ehitamist maardlale.

Lähtudes MaaPS § 14 lõike 21 punktist 2 võib Kliimaministeerium või

Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada taastuvenergia ehitise

ehitamist põlevkivimaardlal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba

Seletuskirja tekstiosa korrigeeritakse,

Keskkonnaministeerium asendatakse

Kliimaministeeriumiga.

30

ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara

kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35

aastaks.

MaaPS § 14 lõike 21 punkti 3 kohaselt muude maavarade maardla (sh

fosforiidimaardla ja ehitusmaavarade maardla) alal, mille kohta ei ole

kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole

esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa

taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui

ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35

aastaks.

MaaPS § 15 lõige 81 sätestab, et taastuvenergia ehitisele või ehitamisele

seatav tähtaeg hakkab kulgema kooskõlastuse andmisest, mis antakse

taastuvenergia ehitise suhtes seoses maardla alal paiknemisega. Sama

paragrahvi lõige 10 sätestab, et maardlale ehitatavale taastuvenergia

ehitisele antakse projekteerimistingimused, ehitusluba või kasutusluba

Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutuse määratud

tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades.

Kliimaministeerium (edaspidi KliM) on oma kirjas 11.08.2023 nr 7-

15/23/1878-4 Maa-ametile märkinud, et Lüganuse valla üldplaneeringus

tuuleparkide kavandamise planeeritud lahenduse osas tuleb juhinduda

EGT tööst „Maardlatele ja maavarade perspektiiv-ning levialadele

taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs. Kirde-ja Kesk-Eesti“

(https://fond.egt.ee/fond/egf/9549). KliM toetab EGT töös esitatut ja

edaspidi MaaPS § 14 lõike 21 punkti 3 KliM nõusoleku tähenduses

palutakse arvestada eelpoolnimetatud EGT töös esitatud seisukohtadega.

Palume üldplaneeringus põlevkivi-ja fosforiidimaardlatele tuulepargi

alasid kavandades lähtuda EGT tööst „Maardlatele ja maavarade

perspektiiv-ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise analüüs.

Kirde-ja Kesk-Eesti“. Aladele, kuhu ei ole lubatud tuuleparke rajada

31

tähtajaliselt või kus ei ole saadud nõusolekut kaevandamisloa omajalt,

palume tuuleparke mitte planeerida.

2. Joonisel Maakasutusplaan ning kaardirakenduses ei ole katastriüksuse

Maidla metskond 6 (tunnus 44901:003:0840) põhjaosale, Uus-Kiviõli

kaevanduse (loa nr L.MK/329491; loa omaja Enefit Power AS; luba

kehtib kuni 10.07.2049) teenindusmaaga kattuvale alale, märgitud

mäetööstuse maa-ala. Palume märkida.

3. Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla (registrikaart nr 16) ning

Kohtla-Järve lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/330055; loa omaja Osaühing

VKG Tsement; luba kehtib kuni 10.05.2048) mäeeraldisele ja selle

teenindusmaale on märgitud jäätmekäitluse maa-ala. Seletuskirja peatüki

5.18 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) kohaselt on jäätmekäitluse maa-ala

jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise ning loomsete jäätmete käitluse

ehitise maa-ala.

Maa-amet on kooskõlastanud Lüganuse Vallavalitsuse 05.07.2022

kirjaga nr 6-2/2053-34 esitatud Viru Keemia Grupp AS kavandatava

tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu, kuna eriplaneeringu seletuskirjale oli lisatud

põhjalik selgitus ja analüüs, miks Kohtla-Järve (Kolga-Saka)

lubjakivimaardla 8. plokis arvel olev tsemendilubjakivi ei ole

kaevandamisväärne, miks ükski teine ala ei ole prügila asukoha jaoks

sobiv ja mis põhjusel on prügila puhul tegu ülekaaluka avaliku huviga

ehitisega.

Kuna Kohtla-Järve lubjakivikarjääri kaevandamisluba ei ole tühistatud ja

pole ka teada, et kaevandamisloa tühistamine oleks lähiajal plaanis,

palume üldplaneeringu seletuskirjas selle kaevandamisloa alale

jäätmekäitluse maa-ala määramist täpsemalt selgitada ning jätta võimalus

mäetööstusmaa sihtotstarbe määramiseks, kui sellel alal on kehtiv

kaevandamisluba.

2. Andmeid uuendatakse käesoleva seisuga.

3. Ettepanekuga arvestatakse.

32

4. Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja maardlaosal

(registrikaart nr 30) asuvale Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri (loa nr

KMIN-045; loa omaja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING)

mäeeraldisele ja selle teenindusmaale on märgitud taastuvenergeetika

maa-ala. Seletuskirja peatüki 5.17 Taastuvenergeetika maa-ala (TE)

kohaselt on taastuvenergeetika maa-ala ette nähtud eelkõige

päikeseelektrijaamade kavandamiseks. Alale üldjuhul ei kavandata

hooneid. Seletuskirjas on peatükis 5.11 Mäetööstuse maa-ala (TM)

kirjeldatud (tsiteerin): „Mäetööstusmaadena on planeeringusse kantud

kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad“.

Palume kehtivate lubadega mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele

märkida mäetööstuse maa-ala ning eemaldada nimetatud aladelt muud

ehitusõigust lubavad juhtotstarbed. Palume üldplaneeringus kirjeldada, et

kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistele ja nende

teenindusmaadele on võimalik taastuvenergeetika ehitisi ehitada vaid loa

omaja nõusolekul, et selgitada võimalused rajada taastuvenergeetika

ehitisi kohtadesse, kus ehitised ei halvenda maavarale juurdepääsu ega

maavara kaevandamisväärsuse osas olemasolevat olukorda.

5. Seletuskirja peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega

alad ja juhud on detailplaneeringu koostamise ühe juhuna märgitud

(tsiteerin): „potentsiaalselt tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala

kasutusele võtmine muul otstarbel (arendustegevusel), välja arvatud

päikeseparkide kavandamine“. Palume täpsustada, et muu otstarbe

(arendustegevuse) alla ei kuulu kaevandamine, kuna kaevandamise

alustamine ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist.

Hetkel viitab sõnastus ka kaevandamise alustamise korral igakordsele

detailplaneeringu koostamise kohustusele, mis on vastuolus MaaPS §-ga

14 halvendades maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

6. Seletuskirja peatükis 5.11 Mäetööstuse maa-ala (TM) on üldiste

kasutus ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maardlate

4. Kehtivate kaevandamislubadega

mäeeraldiste ja teenindusmaade seisu

uuendatakse. Kuid taastuvenergeetika (TE)

maa-ala välja arvamine ei ole vajalik.

Seletuskirja ptk 5.17 täiendatakse, et

Maavarade maardla alale taastuvenergeetika

ehitamiseks loa andmine toimub

maapõueseaduses sätestatud korras.

5. Ettepanekuga arvestatakse.

6. Selguse huvides täpsustame seletuskirja ptk

5.11 punkti 2 sõnastust, “igakordselt on

vajalik kaaluda, kas tee kandevõime vajab

tugevdamist”.

33

kasutuselevõtul tuleb kavandada ligipääsuteed, mis vastavad mäeeraldise

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada

olemasolevate teede (sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja

muuta teed tolmuvabaks“. Märgime, et praegune sõnastus ei ole

igakordset vajaduse kaalumist tähistav, vaid on väljendatud igakordse

kohustusena ilma asjaolusid kaalumata. Kuna tee ehituse nõue

kaevandamisloa taotlejale võib olenevalt maavarast ja selle asukohast olla

ebaproportsionaalselt kulukas, on selle nõude igakordne seadmine

takistuseks maavarale juurdepääsule, mistõttu see nõue on vastuolus

MaaPS § 14. Vajaduse ja asjaolude kaalumisel on vajalik kõiki

rasketranspordi kasutajaid kohelda võrdselt.

7. Murru katastriüksuse (tunnus 43701:001:0167) alale on märgitud

Lüganuse Purtse väärtuslik maastik. Murru kinnistul asub Lüganuse

lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 788). Lüganuse

lubjakivimaardla alal on OÜ Kaltsiumkarbonaat väljendanud konkreetset

kaevandamishuvi lähemas tulevikus. Väärtuslikku maastikku sellele alale

varem ei ole määratud, tegu on uue nähtusega avalikule väljapanekule

suunatud üldplaneeringu eelnõus. Väärtuslikust maastikust tulenevad

maardla ala kasutamisele lisatingimused, mida ilma väärtusliku

maastikuta aladele ei määrata. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas

olukord ei halvene võrreldes olemasoleva olukorraga, palume

üldplaneeringus Lüganuse lubjakivimaardla ala le väärtuslikku maastikku

mitte laiendada.

---

Maa-amet nõustub ajavahemikul 24.07.2023-25.08.2023 avalikul

väljapanekul olnud Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega

tingimusel, et täpsustatakse ja täiendatakse planeeringu dokumente

Selgitame, et senine sõnastus „vajadusel“ ei

tähista igakordset kohustust tee kandevõime

tugevdamiseks, vaid tee kandevõime

tugevdamise vajaduse väljaselgitamist. Tee

kandevõime tugevdamise kohustus (kui see

osutub analüüsimisel vajalikuks) ei ole

takistuseks maavarale juurdepääsule, kuna ei ole

otseselt puutumuses maardlaga. Vastuolu MaaPS

§ 14-ga puudub.

7. Tegemist ei ole uue nähtusega. Lüganuse-

Putse väärtuslik maastik oli esmakordselt

määratud maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga „Asustust ja

maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (2003).

Väärtuslikuks maastikuks on Lüganuse-

Purtse piirkond määratud ka Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ (2016).

Kehtiv maakonnaplaneering on valla

üldplaneeringu koostamise aluseks.

Lüganuse-Purtse piirkond on

mitmepalgeline maastikukompleks, kus

suhteliselt väiksele alale on koondunud

silmapaistvad kultuurilis-ajaloolised ning

looduslikud väärtobjektid. Väärtuslik

maastik kattub suures ulatuses ka

34

vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel

halveneb maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsuse osas

olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse

kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik

maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa

realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine

muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks

võrreldes olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning

edastada üldplaneering peale täpsustuste ja täienduste tegemist

kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-

amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Regionaal-ja

Põllumajandusministeerium.

arheoloogiatundlike aladega, kus juba

avastatud leidude (nii mälestiste kui

kaitsestaatuseta objektide) rohkuse tõttu võib

eeldada täiendava arheoloogiapärandi

paiknemist kultuurkihis.

Murru kinnistu asub väärtusliku maastiku

edelaosas ja mitte servaalal. Kinnistu

väärtuslikust maastikust nö “välja

lõikamine” ei ole põhjendatud ja vajalik.

Maavarale juurdepääs ja

kaevandamisväärsus ei halvene.

Kaevandamisloale eelnevalt tuleb kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele ja leida

leevendusmeetmed.

Murru kinnistuga seoses üldplaneeringus

muudatusi ei kavandata.

Rõhutame, et vajadusel tee kandevõime

tugevdamine ning kaevandamisega kaasnevate

mõjude eelnev kaalumine ja leevendusmeetmete

rakendamine ei ole kaevandamist piirav tingimus.

Tegemist on meetmete/tingimustega, mis tagab

kvaliteetse elu- ja ettevõtluskeskkonna ja

kohalike väärtuste säilimise. Maavara

kaevandmist seatud tingimused ei takista. Selguse

huvides täpsustame seletuskirja 5.11 punkti 2

sõnastust, et “igakordselt on vajalik kaaluda, kas

tee kandevõime vajab tugevdamist”.

20 Eraisik

24.08.2023

6-1/3-241

Lähtudes planeerimisseaduse § 74 lõikest 5 ja § 75 lg 1 punktist 26 ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21 , §

PlanS ei anna võimalust ÜP-ga määrata KMH

kohustust. Nõuded, mida peab järgima KMH

algatamisel, määrab keskkonnamõju hindamise ja

35

6 lg 1 punktist 34 ja § 31 punktist 1, teen koostamisel olevasse Lüganuse

valla üldplaneeringusse alljärgnevad ettepanekud:

1. Määrata Lüganuse valla üldplaneeringus kõik alad, kus planeeritakse

pealmaakaevandamist, keskkonnamõjude hindamise kohustusega

aladeks olenemata nende suurusest ja asukohast.

Kehtestada nõue, et pealmaakaevandamine ei ole lubatud lähemal kui 3

km lähimast elamust.

Ettepaneku eesmärgiks on vähendada tulevikus teravaid vastasseise

arendajate ja kohalike elanike vahel.

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).

Vastavalt KeHJS-ele keskkonnamõju hinnatakse,

kui taotletakse tegevusluba (keskkonnaluba

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses).

21 Foreko OÜ

24.08.2023

6-1/3-242

Foreko OÜ hinnangul ei ole Lüganuse valla üldplaneering (edaspidi ÜP)

metsamajandamise piirangute osas üheselt arusaadav ning vajab

täpsustamist. Sellest tulenevalt teeb Foreko OÜ ettepaneku muuta ja

täiendada ÜP järgnevalt:

1. Tuua selgelt välja, kas ja millistel alustel määratakse eraomandis

olev kinnistu puhke- ja virgestuse maa-alaks (edaspidi PV-ala) või

haljasala ja parkmetsa maa-alaks (edaspidi HP-ala).

ÜP ei välista, et PV- või HP-ala võib asuda ka eramaal. Kuivõrd

eraomandis oleva metsa määratlemisega PV- või HP-alana kaasnevad ÜP

kohaselt teatavad metsamajandamise piirangud, peab olema üheselt selge

ja arusaadav, kas ja millistel tingimustel on võimalik eraomandis olevat

metsa määratleda PV- või HP-alana.

1. Selgitame, et PV ja HP juhtotstarbega aladel

linnades ja alevikes raie kohaliku

omavalitsusega kooskõlastamise määramisel

tugineti MS § 42 lõikele 3, seda ka alevikele

laiendades. Nii nagu linnad on ka alevikud

linnalise iseloomuga alad, kus on oluline

kvaliteetsete rohealade olemasolu. PV ja HP

juhtotstarbega alad linnades ja alevikes on

rohealad metsaseaduse mõistes. Nendel aladel

ei tohi kasvavat metsa raiuda kohaliku

omavalitsuse nõusolekuta.

Üldplaneering strateegilise arengudokumendina,

mis suunab valla ruumilist arengut ja

ehitustegevust vastavalt ruumiliste arengu

põhimõtetele ja vajadustele, ei lähtu

kinnistupõhisest lähenemisest. PV ja HP alade

määramise eesmärk on tagada valla erinevates

asulates head elutingimused, piisav puhke- ja

rohealade olemasolu (seda just linnades ja

alevikes) elukoha lähedal. Kui maaomanik

puhekala oma kinnistule ei soovi, tuleb sellest

konkreetselt teada anda ning koostöös lahendust

korrigeeritakse. Käesolevaga ei ole

36

2. Tuua selgelt välja, kas ja millistel alustel määratakse eraomandis

olev mets kaitsehaljastuse maa-alaks (edaspidi HK-ala).

Kuna ÜP ei välista eraomandis oleva metsa määratlemist HK-alana, tuleb

ÜP-s välja tuua, et sellega kaasnevate metsamajandamise piirangute

kehtestamiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Vastav nõue tuleneb

metsaseaduse (MS) §-st 231, mille kohaselt võib planeeringuga asula

kaitsmise eesmärgil seada metsamajandamisele tingimusi üksnes

kokkuleppel maaomanikuga ja seoses uuendusraie raieliigiga ning

lageraie langi suuruse ja raievanusega. Seega eeldab ÜP tingimus, mille

kohaselt ei ole HK-alal lageraie lubatud iga HK-alale jääva erametsa

omaniku nõusolekut. Vastasel juhul on see tingimus MS §-st 231

tulenevalt õigusvastane.

3. Sõnastada üldtingimused rohelise võrgustiku alal selgelt ja üheselt

arusaadavalt.

ÜP kohaselt tuleb rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitada

põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (lk 59). Arusaamatuks

jääb, milliseid alasid (nt ala suurus, kaugus metsast, põllumaade vaheline

maksimaalne kaugus üksteisest, et nende vahele jääv mets oleks käsitletav

põllumaade vahele jääva metsana ÜP tähenduses) täpsemalt silmas

peetakse. Samuti ei ole selge, mida tähendab metsaga kaetud alade

säilitamine – nt, kas säilitamise nõue on täidetud ka juhul, kui mets peale

üldplaneeringus puhke- ja virgestusaladena

määratud maaüksuste osas vastusseisukohti

esitatud. määratud maaüksuste osas

vastusseisukohti esitatud.

2. Üldplaneeringuga on määratud

kaitsehaljastuse maa-alad tulenevalt

tootmise ja liiklusega kaasneda võivast

õhusaastest, mürast või eesmärgist tundlike

alasid kaitsta tuule mõjude eest.

Üldplaneeringuga on eramaadele HK

määratud Püssi linnas Männiku teeäärsete

elamute kaitseks tootmisega kaasnevate

mõjude ees. Männiku teest lõunapool on

Männiku tee 16 kinnistul tootmistegevust

lubatud laiendada, HK säilitab haljaspuhvri

elamute ja tootmisterritooriumi vahel. Antud

juhul ei ole raietegevuseks üldplaneeringuga

piiranguid seatud ka HK maa-alal.

3. Eesmärk on rohelise võrgustiku

tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel

paiknevad metsatukad metsamaana.

Sõnastust täpsustatakse.

37

raiet uuendatakse. Seega ei ole hetkel võimalik hinnata, kas ja kui

ulatuslikke piiranguid selline tingimus erametsaomanikele tähendab.

4. Lisada ÜP-le põhjendused erametsa majandamisele seatavate

piirangute õigusliku aluse ja kehtiva seadusega kooskõla kohta.

ÜP kehtestab HP-ala üldise kasutus- ja ehitustingimusena, et linnades ja

alevikes tuleb metsaga kaetud haljasaladel kooskõlastada raiete

teostamine omavalitsusega (lk 37). Lisaks näeb ÜP ette, et Kiviõli ja Püssi

linna ning Sonda aleviku haljasala- ja parkmetsamaadel ning puhke- ja

virgestusmaadel, mis on kaetud metsaga, tuleb raie kooskõlastada

omavalitsusega. Antud aladel ei ole soovitatav läbi viia lageraiet, mis

muudab asustusüksuse haljasalade olemust (lk 59). Seega sõltub PV- ja

HP-alale jääva metsa majandamine otseselt kohaliku omavalitsuse

otsusest, mis võib osutuda metsaomaniku huve oluliselt piiravaks. Veelgi

enam, metsaseaduse (MS) § 42 lg 3 kohaselt ei tohi ilma kohaliku

omavalitsuse nõusolekuta raiuda vaid planeeringuga linna kui

asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa. Kuna ÜP nõuab

kohaliku omavalitsuse nõusolekut raieks ka alevikes, on ÜP-ga

kehtestatavad raiepiirangud rangemad metsaseadusega sätestatud

piirangutest. Lisaks võib ÜP kohaselt olla piiratud raie rohelise

võrgustikku põllumaade vahel paiknevate metsaga kaetud aladel (vt p 3).

Kõik need piirangud peavad planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg-st 1

tulenevalt tasakaalustama erinevaid huve ning PlanS § 1 lg-st 3 ja

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg-st 2 tulenevalt olema kohased,

vajalikud ning proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes. Hetkel ei nähtu

ÜP-st põhjendusi selle kohta, kas ja kuidas seatud piirangud eeltoodud

nõuetele vastavad.

5. Lisada ÜP-sse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele

seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud

kulu või kahju kompenseerimise vajadust.

4. Selgitame, et PV ja HP juhtotstarbega aladel

linnades ja alevikes raie kohaliku

omavalitsusega kooskõlastamise määramisel

tugineti MS § 42 lõikele 3, seda ka alevikele

laiendades. PV ja HP juhtotstarbega aladel

(mis on rohealad metsaseaduse mõistes)

linnades ja alevikes ei tohi kasvavat metsa

raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta.

Täiendavaid kitsendusi ei seata.

5. Vastavaid hinnanguid ei ole koostatud, kuna

erametsade majandamiseks ei seata

piiranguid, mis tooks kaasa olulisel määral

kulu või kahju. PV ja HP aladel

38

Näiteks kompenseeritakse maaeluministri 23.12.2022 määrusega nr 78

„Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise

toetus“ looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa

majandamisele nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud

(peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134

eurot/ha ning leebemate piirangute korral kuni 60 eur/ha aastas. Ka on

Riigikohus kohaliku omavalitsuse poolt seatud raiepiirangute kohta

leidnud, et need võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna

võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või

ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel).

Arvestades riive intensiivsust ja iseloomu, võib sellisel juhul olla

kohaseks meetmeks kohaliku omavalitsuse kasuks sundvalduse

seadmine. /…/ Sundvalduse seadmisel tuleb kinnisasja omanikule maksta

tasu (KAHOS § 39 lõige 5). Seejuures peab omavalitsusüksus hindama

sundvalduse seadmise vajadust juba planeerimismenetluses.18

Palume Lüganuse valla üldplaneeringu edasises menetluses ülaltooduga

arvestada ning ÜP-sse vajalikud muudatused teha.

üldplaneering kooskõlastamisele lisaks

täiendavaid kitsendusi ei määra.

22 Adepte

Group OÜ

Varja

Windfarm

OÜ

24.08.2023

6-1/3-243

23. augustil 2023 esitas OÜ Adepte Group oma seisukohad avalikul

väljapanekul oleva Lüganuse valla üldplaneeringu kohta. Käesolevaga

palun lisaks varasemas kirjas esitatud muudatusettepanekutele teha

üldplaneeringus järgmine muudatus:

- lisada üldplaneeringu maakasutuskaardile ettepanek määrata kirja

lisaks oleval joonisel punasega märgitud erateed avalikuks

kasutamiseks.

Selgitus: Üldplaneeringu seletuskirja alapeatükis 6.4.2. on selgitatud, et

üldplaneeringuga tehakse ettepanekud määrata erateed avalikuks

kasutamiseks. Nimetatud ettepanekud on kantud maakasutuskaardile.

Alapeatükis 6.4.2. on nimetatud ka eratee avalikuks kasutamiseks

Ettepanekuga ei arvestata. Juurdepääsuteed

kasutuses olevate hoonetega maaüksustele on

juba avalikud teed, vt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/teeregist

er

Varja oru uudismaa tee, Naisteoja uudismaa tee,

Voorepere uudismaa tee, Varja uudismaa tee

avalikuks määramine ei ole avalikes huvides

vajalik. Vastavad teed ei ole vastavalt välja

ehitatud, teenindavad erahuvi ja kohalik

omavalitsus ei saa kanda nende rekonstrueerimise

(välja ehitamise) ja hooldamise kulusid.

8 Riigikohtu 06.12.2022 otsus nr 5-22-5, p-d 58–60.

39

määramise kriteeriumid. Kõnealused erateed läbivad mitmeid erinevatele

isikutele kuuluvaid ja/või asjaõigustega koormatuid kinnistuid, millele on

üldplaneeringu elluviimise korral vajalik aastaringne juurdepääs. Seetõttu

leiame, et nende teede avalikuks kasutamiseks määramine on kooskõlas

üldplaneeringu alapeatükis 6.4.2. esitatud kriteeriumidega.

23 Enefit Power

AS

24.08.2023

NJ-TOO-

2/18-3

Edastasite Enefit Power AS-le 06.07.2023 kiri nr 6-1/3-218 teavituse

Lüganuse valla üldplaneeringu täiendava avaliku väljaaneku ja avaliku

arutelu kohta, milles palute tutvuda tehtud muudatustega ning saata

kirjalikud ettepanekud hiljemalt 25.08.2023. Olles tutvunud avalikustatud

Lüganuse valla üldplaneeringuga (ÜP) esitame järgnevad seisukohad

ning arvamused:

1. Juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et Enefit Power AS on

oma 04.08.2022 nr NJ-TOO-2/637-2 kirja punktis 1 edastanud

seisukoha, mis puudutab Ojamaa-Ereda tööstusterritooriumide

vahelist kaevandustaristut. Koostatava Lüganuse valla

üldplaneeringu seletuskirja lk 73 punktis 6.4.6 Ida-Viru

maakonnaplaneeringu joonehitise teemaplaneeringuga on

kavandatud Rääsa–Ojamaa lintkonveier. Vajalik on ka Ojamaa–

1. Ettepanekuga ei arvestata. Jääme seisukoha

juurde, et trassi kavandamine toimub

eraldiseisva planeeringuga, kuna ettepanek

puudutab Lüganuse valda väga väikeses

ulatuses.

40

Ereda tööstusterritooriumide vahelise kaevandustaristu loomine

(kulgeb eeldatavalt osaliselt läbi Lüganuse valla), antud trassi

kavandamine toimub läbi eraldiseisva planeeringu.

Märgime, et koostatava üldplaneeringu maakasutusplaanil

eelnimetatud perspektiivset Ojamaa–Ereda lintkonveieri

logistikakoridori endiselt kajastatud ei ole. Palume teil

üldplaneeringu joonistel perspektiine logistikakoridor kajastada.

Materjalid (joonised) logistikakoridoride kohta oleme edastanud

25.03.2021 e-kirjaga Lüganuse Vallavalitsusele

([email protected]).

2. Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringu seletuskirja lk 36

punkt 5.11 Mäetööstuse maa-ala (TM) Üldised kasutus ja

ehitustingimused punkt 4 Maardla maa-alale on lubatud

kavandada ajutisi ehitisi tähtajaga kuni 7 aastat kasutusloa

väljastamisest. Tähtaja saabudes tuleb ehitis lammutada.

Tähtajalise ehitise rajamiseks maardla alale on vajalik MaaPS

kohane kooskõlastus või luba.

Kaevandustegevuseks vajalike ajutiste ehitiste nt surfide

vajalikkus on sõltuvuses kaevandustegevuse ning

kaevandamisloaga. Täna planeeritavate surfide eluiga jääb

vahemikku 15 – 20 aastat. Peale tähtaja möödumist surf suletakse

ja rajatis likvideeritakse. Teeme ettepaneku pikendada

konkreetses punktis välja toodud ajutise ehitise tähtaega kuni 20

aastat kasutusloa väljastamisest.

2. Kaaludes esitatud ettepanekut ja arvestades

muutusi õigusruumis ajutise ehitise tähtaega

üldplaneeringuga ei kehtestata. Seletuskirja ptk

5.11 p 4 täpsustatakse järgmiselt: „Maardla alale

on lubatud kavandada ajutisi ehitisi vastavalt

maapõueseadusele. Tähtajalise ehitise rajamiseks

maardla alale on vajalik maapõueseaduse kohane

kooskõlastus või luba“.

24 Vestman

Solar OÜ,

Metsamaa-

halduse AS,

Põlluvara

AS

25.08.2023

1. Palume Vallavalitsusel täiendavalt kaaluda tuuleparkide arendamiseks

sobivate alade tingimusi lähtudes vajadusest ja otstarbekusest täpsustada

alade piire ja tuulikute paigutuse võimalusi detailplaneeringute käigus

(kas konkreetsete piiravate objektide muudatuste, uuringutulemustest

lähtuvalt vms). Peame oluliseks, et tuulikuid oleks võimalik paigutada

vajadusel ka nii, et tuuliku laba projektsioon maapinnale ületaks

1. Lüganuse vald on vastavasisulist ettepanekut

korduvalt kaalunud. Jääme varem esitatud

seisukoha juurde - tuulik ei koosne üksnes

tornist vaid tuuliku vundament, torn ning

generaator koos tiivikuga moodustavad

lahutamatu ja funktsionaalselt seotud

tervikliku ehitise. Seega tingimused kehtivad

41

üldplaneeringuga määratud ala piiri, samas veendudes, et sellega ei

kaasneks ebasoodsad mõjud elanikele ja elustikule.

2. Viidates ka meie varasemale kirjale (22.02.23) palume täiendavalt

kaaluda tuuleenergeetika arendamisvõimalusi Nahapõllu kinnistul

(75101:003:0142). Kinnistule varasemalt kohaldunud ala nr 15 on

kustutatud planeeringust ja KSH kujunemisloo ptk-s on kirjas: Eemaldati

alast nr 15 osa, mis kattub Kiviõli olemasoleva ja kavandatava

tööstusjäätmete prügilaga. Samas on juures oleval skeemil näha, et kogu

ala on kustutatud, mitte osa. Peame põhjendamatuks Nahapõllu kinnistu

väljaarvamist sobivate alade hulgast, kuna sellele ei laiene ükski

väljatoodud välistav kriteerium. Lisaks kinnitab kinnistu selle osa

sobivust asumine riigi poolt võimalikult eelisarendataval tuulealal.

3. Veel palume laiendada tuuleenergeetika ala nr. 6 kagu suunas,

kinnistule Sinilille 75101:001:0008, mis võimaldaks planeerida ühe lisa

elektrituuliku. Meie andmetel puudub sellel alal tuuleeenergeetika

arendamist välistavad piirangud, mida saame tõestada ka

detailplaneeringu käigus läbi viidavate uuringutega. Ala sobivust

kinnitab Keskkonnaagentuuri analüüs „Tuuleenergeetika arendamist

piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“

ning ka Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti Ornitoloogiaühingu

eksperttöö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“.

Energiajulgeoleku ja Eesti Vabariigi kliimaeesmärkide saavutamiseks

peame oluliseks, et kavandatavad tuuleenergeetika alad oleksid

võimalikult ulatuslikud ja eesmärgipärased.

tuulikule kui funktsionaalselt seotud

terviklikule ehitisele, st ka tiivikule.

2. Põhimõtteliselt sobivate alade leidmisel on

analüüsis arvestanud veekogude ja nende

ehituskeeluvöönditega, kuna vastavalt LKS-le

on ehituskeeluvööndisse uute ehitiste rajamine

keelatud. Eeltoodust tulenevalt ala, mida

vooluveekogu läbib, ehituskeeluvööndist

tulenevalt jaguneb väiksemateks aladeks. Ala

nr 15, mis moodustus uuemõisa ojast idapool,

kattus osaliselt olemasoleva ja kavandatava

tööstusjäätmete prügilaga, mistõttu kattuv osa

alast eemaldati. Järele jäi ala, kuhu kahte

tuulikut ehk tuuleparki ei oleks võimalik

paigutada (alad alla 200x700 m). Eeltoodust

tulenevalt jäi ala 15 põhimõtteliselt sobivate

alade hulgast välja.

3. Ettepanekuga ei arvestata. Sinilille on suures

ulatuses hõlmatud lendorava püsielupaikade

600 m puhvriga (vastavalt KeA poolt esitatud

puhvritele), mistõttu ei olnud see ORME ala

sisse hõlmatud.

42

Samas selgitame, et Keskkonnaamet oma

22.08.2023 kirjas viitab EOÜ üle-eestilise

maismaalinnustiku analüüsi tsoon 2

puhveraladega arvestamise vajadusele, seda

eeskätt seoses Natura linnualadele ja nende

kaitse-eesmärkidele avalduva võimaliku mõjuga.

Analüüsisime tsoon 2 kavandatavatele

tuulealadele ulatuvaid puhvreid ning leiame, et

põhjendatud on tuulealade vähendamine osades

asukohtades. Eeskätt on oluline Muraka linnuala

ja sealse metsiseasurkonna soodsa seisundi

säilitamiseks metsise funktsionaalse elupaiga

sidususe säilitamine ka väljapool linnuala. Sellest

tulenevalt arvestame metsise tsoon 2 puhvriga

ning korrigeerime tuulealasid. See aitab laiemalt

piirkonnas tagada metsise elupaikade vahelist

sidusust (Kaasiksoo-Lümatu-Nüri-Kuresoo

mängude ja neist edelasse jäävate mängude

tervik) ja läbi selle hoitakse ära võimalik

tuulearendustest tulenev kaudne mõju läbi

asurkonna üldise seisundi halvenemise ka Muraka

43

linnualale. Lisaks aitab selliselt korrigeeritud

lahendus tagada ka teiste Muraka linnualal

kaitstavate metsakanaliste (teder, laanepüü)

soodsa seisundi.

Korrigeeritud lahenduse kohaselt lähevad ÜP

lahendusest välja tuulealad nr 1, 4, 6, 7, 16, 18 ja

62. Kui soovitakse nendes piirkondades

tuuleparke rajada, tule algatada eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamise käigus täpsustada uuringute vajadus

ja läbi viia vajalikud uuringud.

Ülejäänud tsoon 2 puhvrid, mis ulatuvad tuule-

aladele, ei hõlma nii kriitilisi asukohti ja liike ega

oma seotust Natura aladega, mistõttu nende osas

ei ole vältimatult vajalik ÜP-s tuule-alasid

vähendada. Nendes asukohtades on võimalik

tuulepargi arenduse järgmistes etappides

selgitada uuringutega täpne ala kasutus lindude

poolt ja vastavalt uuringu tulemusele kujundada

sobiv arenduse maht, paigutus jm.

25 Saka Era

OÜ,

Narlex

Advokaadi-

büroo

25.08.2023

6-1/3-246

Käesolevaga esitab Saka Era OÜ seisukoha Lüganuse valla

üldplaneeringu kohta väljapanekul (27.07.2325.08.23), lisaks juba

varasematele seisukohtadele.

1. Üldplaneeringu menetluses on koostatud Tuuleenergeetika

arendamiseks sobivate alade uuring. Vastavalt üldplaneeringu

seletuskirjale on üldplaneeringu protsessi kaudu läbi viidud tuulepargi kui

olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik (lk 81).

2. Seletuskirjas on märgitud, et detailplaneeringutega võib ORME ala

piiri täpsustada (lk 82, lk 84 p 13). „Täpsustama“ tähendab eesti keeles

täpsemaks tegema. Piiri täpsustamise mõte jääb seletuskirja kontekstis

2.Täpsustamiseks loetakse ORME ala

kujunemise aluskriteeriumi kadumist (nt puhvrit

põhjustav kaitsealune elupaik või elamu).

44

ebaselgeks ning vajab konkretiseerimist. Tegemist ei saa kindlasti olla

piiri muutmisega („muutmine“ tähendab eesti keeles teistsuguseks

tegema). Kui mingiski osas on tegemist piiri muutmisega, siis peaks

õiguslikult olema vajalik planeeringu muutmise menetlus.

3. Seletuskirjas on kirjas, et eluhoonestest ja ühiskondlikest hoonestest

välistav ala on 1000 m, kokkuleppel hoonest 750 m (k 82). 1000 m piir

on läbivalt Eesti uuringutes ja planeeringutes. Selle vähendamine, isegi

kokkuleppel ei ole kohane, kuna mõjutab tervist (sh tekib segadus, kes

peaks olema muutmisse kaasatud, kuna väiksem vahemaa mõjutab

ümbruskonnas ka teisi piirkondi). Lisaks tuleb arvestada, et tuulikute

kõrgused ja võimsused on käesoleval ajal palju suuremad, kui varasemalt

piiride-ohutusuuringute tegemise aeg. Sealhulas, peaks puhver olema

määratletud kinnistust, mitte vaid hoonest, kuna isikul on ka elamut

ümbritseval õuealal õigus viibida keskkonnas, kus müra või muud häired

ei esineks. Sealjuures on oluline, et kavandatavad tuulikud jääksid

uuringuga määratud tuuleenergeetika ala piiridesse.

4. Tuulikute vahekaugust ei peaks saama mõjutada vaid

arendaja/omaniku kokkuleppel (lk 83 8), vaid see peaks lähtuma ikkagi

turvalisusest ja mõjudes, kuna tuulikute vahekaugused tekitavad mõjutusi

ümbruskonnale (sh õhu liikumised ja tekkivad tuulekoridorid). Sealhulgas

tuleks arvestada ümbruskonda ja erinevate tuuleparkide võimalikke alasid

kogumis.

5. Üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et Lüganuse valla

üldplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Lüganuse valla olulise

ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku

üldplaneeringu teemaplaneering. Antud väide on üldplaneeringu

seletuskirjas vale, kuna juriidiliselt ei ole nimetatud teemplaneering

kehtiv ega ole enam kehtiva üldplaneeringu osa.

3. Puhvri määramine kinnistust ei ole rakendatav.

Elamust kuni 750 m kaugusele hoonest võib

tuuliku paigutada juhul, kui hoone aluse maa

omanikuga on saavutatud kokkulepe ning kõik

keskkonnanõuded on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist

välistavaid kriteeriumeid.

4. selgitame, et kokkulepe tähistaks arendajate

nõusolekut kaaluda tuulikute paigutamist

väiksema vahemaaga. Tuulikute püstitamiseks

tuleb koostada detailplaneering ja läbi viia KSH

eelhindamine (täpsustub ka uuringute vajadus).

Olemasoleva ja kavandatava tuuliku vahekaugust

saab vähendada, kui keskkonnatingimused seda

lubavad.

5. - 14. Jääme senise seisukoha juurde.

Teemaplaneering on kehtiv ja kaotab kehtivuse

uue üldplaneeringu kehtestamisega. HMS § 53 lg

1 p1 kohaldub, kui haldusakti kõrvaltingimus

haldusakti kehtivusaja piiramise kohta on esitatud

kehtestamise otsuses. Varja tuulepargi

kehtestamise otsuses kõrvaltingimust ei ole.

45

6. Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi)

asukohavaliku teemaplaneering kehtestati Lüganuse Vallavolikogu

29.03.2012 otsusega nr 99 (edaspidi 2012 Teemaplaneering). Nimetatud

Teemaplaneering oli kehtestatud tähtajalisena, kehtis kuni 31.12.2016

(Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.16). Juriidiliselt on selge, et 2012

Teemaplaneeringu kehtivusaeg on lõppenud.

7. Haldusmenetluse seadusega on antud kohalikule omavalitsusele

võimalus märkida tingimusena teemaplaneeringusse tähtaeg (HMS § 53

lg 1 p 1). PlanS § 3 lg 2 järgi planeering koosneb planeerimise tulemusena

valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja

moodustavad ühtse terviku. Kuna 2012 Teemaplaneeringujärgset

tuulepargi ehitamist ei alustatud märgitud tähtajaks, kaotas

üldplaneeringut täpsustav 2012 Teemaplaneeringu kehtivuse.

8. Tähtaeg ei sattunud Varja tuulikupargi 2012 Teemaplaneeringusse

juhuslikult, vaid see oli selgelt menetluses kaalutletud otsus, mis oli

reguleeritud eraldi peatükiga.

9. Valla viidatud EhSRS § 2 ei ole planeeringus sätestatud ajalise

kehtivuse kontekstis juriidiliselt oluline. EhSRS säte räägib peale uue

seaduse jõustumist kehtivatest planeeringutest, et need jäävad kehtima

seaduse jõustumisel. Peale uue seaduse jõustumist jäigi 2012

Teeplaneering kehtima olemasoleval kujul, st. koos planeeringus

sätestatud tähtajaga.

10. Samuti ei muuda juriidiliselt 2012 Teemaplaneeringu ajalist kehtivust

asjaolu, et Lüganuse Vallavolikogu 24.04.2014 otsusega nr 62 oli

üldplaneering tunnistatud kehtivaks olemasoleval kujul valdade liitumise

käigus. Eelpool toodud otsuse tegemise ajal 2014.aastal oli 2012

Teemaplaneering veel kehtiv. Kuid Teemaplaneering (sh sellest tulenevad

46

õigused) sai eksisteerida vaid seal sätestatud tähtajaga 31.12.2016. Seda

tähtaega ei muudetud ning keegi ei vaidlustanud selle tähtaja seadmist.

11. Samuti pole juriidiliselt korrektne valla väide, et kuna uut

teemaplaneeringut ei ole, siis 2012 Teemaplaneering on kehtiv. PlanS

(29.03.2012) § 24 lg-le 6 sätestas, et planeeringu kehtestamisega muutub

kehtetuks sellele maa-alale varem kehtestatud planeering. Selle sätte mõte

on selgelt see, et kui kehtestatakse uus planeering, siis loomulikult

eelmine planeering muutub kehtetuks (s.t ei jää kehtima kaks ühte liiki

planeeringut). See ei mõjuta aga kuidagi 2012 Teeplaneeringut, millele

oli juba sätestatud kehtivusaeg.

12. Juriidiliselt korrektne ei ole valla väide, et kuna 2012

Teemaplaneeringu kehtestamise otsuse tekst ise ei sätestanud tähtaega,

siis 2012 Teemaplaneeringul ei olnudki tähtaega. HMS võimaldab

haldusakti kehtivusaega piirata kindlaksmääratud tähtpäevast (HMS § 53

lg 1 p 1). Valla otsusega kehtestati 2012 Teeplaneeringu dokument koos

tähtajaga, PlanS § 3 lg 2 järgi planeering koosneb planeerimise

tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist

ja moodustavad ühtse terviku. Teemaplaneeringu kehtivuse tähtaega ei

muudetud. Planeeringu kehtestamise otsus ei pea sisaldama tähtaega, kui

see on määratud otsusega kehtestatud Teemaplaneeringu dokumendis.

Kuna 2012 Teemaplaneeringu kehtivusaeg on lõppenud, on lõppenud

juriidiliselt ka kehtestamise otsuse mõju, seda ei peagi kehtetuks

tunnistama. Sama põhimõtte sätestab PlanS § 122 lg 4.

13. Juriidiliselt ei oma tuulepargi 2012 Teeplaneeringu kontekstis tähtsust

ka valla väide, et üldplaneeringu saab kehtetuks tunnistada koos uue

planeeringu koostamisega. Teemaplaneering vaid täiendas

üldplaneeringut. Valla viidatud PlanS § 93 lg 2 räägib teeplaneeringust,

mis seaduses ei kattu varasema teemaplaneeringu sisuga. Varasem

tuulepargi Teemaplaneering oli eri liiki planeering konkreetse lahenduse

jaoks - olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeering

47

(eriplaneering), mille kehtivuse lõppemiseks ei pea koostama uut

planeeringut. PlanS § 122 lg 4 sätestab üheselt, et eriplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates.

14. Tähtaja määramine planeeringus ei ole juriidiliselt kindlasti ka

põhiseadusevastane, kuna kohalikul omavalitusel on pädevus

planeeringuid kehtetuks tunnistada ja kaalutlusõiguse alusel anda

tähtajaga planeeringuid. Seda eriti olukorras ja valdkonnas, kus on oluline

julgeolek ning tehniliste lahenduste kiire areng. Seda põhimõtet kinnitab

eriplaneeringu kehtivusaja regulatsioon seaduses.

15. Tuulikuid ei saa planeerida aladele, kui tuulikute osad (sh ohutusala)

ulatuvad kõrvalkrundile, milleks naaberkinnistu omanik ei ole andnud

luba.

16. Tuulikute kavandamisel peab arvestama, kas arendajal on piisavalt

maakasutusõigust tuulikute paigaldamiseks. Omandiõigus on

põhiseadusega kaitstud õigus ning vastavalt PS §-le 32 on omand

puutumatu ja võrdselt kaitstud. See tähendab, et tuleb arvestada

naaberkruntide omanike õigustega.

15. Vastav tingimus juba sisaldub

üldplaneeringus. Üldplaneering määrab, et tuulik

funktsionaalselt seotud tervikliku ehitisena

(tuuliku vundament, torn ning generaator koos

tiivikuga moodustavad lahutamatu ja

funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise) peab

asuma detailplaneeringuga täpsustatud/määratud

ORME ala sees.

Tuulikut saab maaüksusele paigaldada

maaomaniku nõusolekul.

16. Tuulik funktsionaalselt seotud tervikliku

ehitisena peab paiknema maaüksusel, mille osas

maaomanikuga kokkulepe.

26 Enery

Estonia OÜ

05.09.2023

6-1/3-247

1. Tuuleparkide rajamist välistavates kriteeriumites on klauslid, et

riigimaanteede ja raudteede puhvrid võivad taristuobjekti

valdajaga täpsustada, aga elektriliinidele sellist täiendust lisatud ei

ole. Oleme Koljala külasse rajamas päikeseparki ja päikesepargi

rajamiseks oleme juba saanud kooskõlastuse Eleringilt, et võime

teatud määras ka kõrgepingeliini kaitsevööndisse ehitada ja meie

1. Ettepanekuga arvestatakse. Vastav täiendus

lisatakse tingimuste lõiku, mitte aluskriteeriumi

punkt 8 lisatingimusena.

48

hinnangul oleks mõistlik see võimalus ka tuulikutele jätta. Eriti

arvestades, et täna on piiranguks valitud 300m, aga tõenäoliselt

tulevad tuulikud mõnevõrra madalamad kui 300m. Teeme

ettepaneku lisada tuuleparkide rajamist välistavatesse

kriteeriumitesse punkti 8 lisatingimuse, et puhverit võib

taristuobjekti valdajaga täpsutada. 2. Enery Estonia OÜ on Kase katastriüksuse (75101:002:0048)

hoonestusõiguse omanik. Eelmise avaliku väljapaneku käigus

esitati kaks arvamust (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja endise

hoonestusõiguse omaniku NR Energy OÜ poolt), et Kase

kinnistule ei arvestataks 1000m puhvrit tuulikute rajamiseks.

Valla vastused olid, et puhvrit ei rakendata, aga viimastes

materjalides on siiski näha, et piirangud on olemas. Enery

Estonia OÜ ettepanek on puhvrit Kase kinnistule mitte

rakendada. 3. Üldplaneeringu peatükis 5.17 on välja toodud, et

Taastuvenergeetika maa-alad (TE) on eelkõige ette nähtud

päikeseelektrijaamade kavandamiseks. Lisaks on välja toodud, et

sobivuse korral võib kavandada ka teisi energiatootmisviise, aga

välja arvatud tuulepargid tänapäevaste tööstuslike tuulikute

kavandamiseks. Küsimus: Kui põhimõtteliselt sobiv ala tuulepargi

arendamiseks ja TE ala kattuvad, siis kas siiski on võimalik antud

alale tuulikuid rajada? Kui TE ala välistab tuuliku rajamise, siis

teeksime ettepaneku Suur-Kupra (44201:001:1068) kinnistult TE

ala eemaldada. Oleme arendamas Suur-Kupra kinnistut

võimalusena, et rajada oleks võimalik nii tuulik kui ka

päikesepark.

4. Üldplaneeringus ei ole lahendatud olukorda, kus tuulepargi

arendaja arendab tuuleparki kinnistule, kuhu tuulik ära ei mahu ja

tuuliku labad on naaberkinnistu kohal. Väike-Maarja vald on oma

üldplaneeringusse lisanud järgmise punkti: "Tuuliku laba

ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku

kirjalik nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks." Ühe Varja

2. Vald lähtus seisukoha kujundamisel maa

sihtotstarbest, kuid kontrollimisel selgus,

vaatamata maa sihtotstarbele on tegemist elu- või

ühiskondliku hoonega. Seega on rakendatud 1000

m puhvrit.

3. Tuulikuid on võimalik Suur-Kupra kinnistule

paigutada osas, mis on määratud tuulepargi

arendamiseks põhimõtteliselt sobivaks (ORME)

alaks, ka juhul, kui ORME ala kattub

taastuvenergeetika maa-alaga.

4. Üldplaneering seletuskirja ptk 6.5.8. punkt 13

sätestab, et tuulik funktsionaalselt seotud

tervikliku ehitisena peab asuma

detailplaneeringuga täpsustatud/määratud ORME

ala sees. Ning lisatud on joonealune selgitus, et

tuulikut rajades tuleb arvestada, et tuuliku

49

tuulepargi ala 1 tuuliku labad ulatuksid suures osas Enery Estonia

Gruppi kuuluvale Jüri (75101:003:0164) kinnistule, kuhu Enery

Estonia on rajamas päikeseparki. Tuuliku asumine päikesepargi

kohal tähendaks Enery Estoniale arvestatavat rahalist kahju.

Vältimaks väga tõenäolisi vaidlusi teeme ettepaneku, lisada

üldplaneeringusse järgnev punkt: Tuuliku laba ulatumisel

naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku

kirjalik nõusolek konkreetse tuuliku püstitamiseks.

5. Küsimus: Kas töös olevad tuuleparkide detailplaneeringud peavad

samuti järgima ÜP tuuleparkide tingimusi?

vundament, torn ning generaator koos tiivikuga

moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt

seotud tervikliku ehitise. Seega määratakse

tingimused arvestades tuulikut kui tervikut.

Selguse huvides täiendatakse punkti 13, tõstes

joonealune selgitus teksti.

Tuulikut kui tervikut saab püstitada maaomaniku

nõusolekul, seega kehtib see ka laba kohta.

5. Kuna üldplaneering ei ole kehtestatud, ei pea.

Üldplaneeringu kehtestamise järgselt peavad

menetletavad detailplaneeringud vastama

kehtivale üldplaneeringule.