Kehra terviseradade ümbruse riigimetsa kava aastateks 2022-2031_allkirjastatud

Kehra terviseradade ümbruse riigimetsa

majandamise kava aastateks 2022-2031

kooskõlastamine

Austatud vallavanem

Anname teada, et RMK on valmis saanud Harjumaal Anija vallas Kehra terviseradade ümbruse

riigimetsa majandamise kava aastateks 2022-2031 (lisatud käesolevale kirjale).

Kava koostamisel on vastavalt võimalustele arvestatud kava menetlemise käigus esitatud

ettepanekutega ja kõigi 22.04.2022.a toimunud koosolekul kokku lepitud tingimustega.

Kokkuvõttega, mis sisaldab kõiki esitatud ettepanekuid ja nendega arvestamise või

mittearvestamise põhjendusi ning 22.04.2022.a koosoleku protokolliga, on võimalik tutvuda RMK

kodulehel:

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-

alad/ettepanekud-ja-protokollid.

Palume Teie poolset kooskõlastust nimetatud metsatööde kavale. Kooskõlastus palun saata e-posti

aadressile [email protected] võimalusel hiljemalt 19.05.2022.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

Sama: [email protected]

506 6931 [email protected]

Riivo Noor

Anija Vallavalitsus

[email protected]

05.05.2022 nr 3-1.60/2022/10-9

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Harjumaa Anija vald

Kehra terviseradade ümbruse

riigimetsa kava aastateks

2022-2031

Koostaja: Andrus Kevvai

04. mai 2022

1

Sisukord

I Ülevaade Kehra terviseradade ümbruse metsa majandamise kavaga hõlmatud

riigimetsadest 3

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 8

III Metsade majandamise kava Kehra terviseradade riigimetsades aastatel 2022–2031 9

IV Mõisted 16

2

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade

viljakus. Uue metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates

männikutes, mida on Eestis vaid 6% metsamaast.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Kehra terviseradade ümbruse metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus, oleme kokku pannud Kehra terviseradade ümbruses kasvava riigimetsa majandamise

kava aastateks 2022–2031.

3

I Ülevaade Kehra terviseradade ümbruse metsa

majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest

Kehra terviserajad ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 112.3 ha (Tabel 1). Sellest 34.5%

asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 2.0% on

metsad, mille RMK on oma otsusega arvanud majandamisest välja. 2.3% asub mittemetsamaal.

Sinna me metsamajandustöid ei planeeri.

61.2% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Kehra

terviseradade ümbruses.

Rangelt kaitstav mets 38.7

RMK otsusega mitte majandatav mets 2.2

Mittemetsamaa 2.6

Kokku 43.5

Majandatav mets 68.8

Kõik kokku 112.3

Kavaga hõlmatud metsade pindala on kokku 112.3 ha. Nendest metsadest enamuse

moodustavad männikud, järgnevad kuusikud. Ülejäänud puuliigid kaasikud, haavikud, teised

puuliigid on esindatud vähesel määral (Joonis 2).

4

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse (%).

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

5

Üle poole ehk 63.3% (69 ha) Kehra terviseradade ümbruse riigimetsadest on vanad metsad.

Keskealisi metsi on 11.0% (12 ha) ja noori metsi 25.7% (28 ha) (joonis 3 ja 4).

Ala majandatavatest riigimetsadest moodustavad samuti üle poole ehk 57.3% (40 ha) vanad

metsad, keskealisi metsi on 8.3% (5 ha) ja noori metsi 34.4% (24 ha) (joonis 5 ja 6).

Vanade metsade hulka on arvestatud metsad, mis juba praegu on saavutanud või saavutavad

lähema 10 aasta jooksul vanuse, mis seadusest tulenevalt lubab metsas teha uuendusraiet.

Sõltuvalt puuliigist on see vanus erinev.

Noorte metsade hulka on arvatud hiljuti istutatud ja sõltuvalt puuliigist kuni 40 aasta vanused

metsad.

Ideaalne oleks võrdne jaotus eri vanusegruppides, mis tagab erivanuseliste metsade olemasolu

ka sadade aastate pärast. Vanade metsade osakaal on suhteliselt suur, millest tulenevalt on vaja

jätkuvalt Kehra terviseradade ümbruse riigimetsi uuendada.

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus (%).

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus puuliikide kaupa (ha).

7

Joonis 5. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus (%).

Joonis 6. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus puuliikide kaupa (ha).

8

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 2 meetri kõrgune noor mets.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

9

III Metsade majandamise kava Kehra terviseradade

riigimetsades aastatel 2022-2031

Selleks, et tagada Kehra terviseradade piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi

järkjärgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel, et alal saaks kasvama raiutud metsaga

vähemalt samaväärne mets.

Lähtuvalt kohapealsetest oludest ja kohaliku kogukonna soovist säilitada võimalikult palju

olemasolevat metsa oleme planeerinud Kehra terviseradade ümbruses kasvava riigimetsa

uuendamiseks kasutada lageraiet, mille teostamise järgselt jääb raiealadele kasvama vana mets

täiusega 0,4. Selle vana metsa alla istutatakse uus metsapõlv.

Arvestades majanduspiirangutega ja majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu ning

kasvutingimusi, on Kehra terviseradade ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks vaja

teha lähema 10 aasta jooksul lageraieid kokku 4.2 ha (Tabel 2), mis moodustab 10.5% täna

raieküpsete metsade pindalast. Sellise raiete mahuga on võimalik liikuda raieküpsete,

keskealiste ja noorte metsade osakaalu võrdsustamise suunas (Joonis 8).

Raied plaanime teha kahes etapis – aastatel 2022 ja 2028 (Tabel 2, Kaart 2, Tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Kehra terviseradade ümbruse riigimetsades 2022-2031.

Aasta Sanitaarraie Lageraie

2022 0.60 0.90

2028 0 3.30

Kokku 0.60 4.20

10

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Kaart 2. Alal planeeritud raied kava kehtivuse perioodil.

11

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kehra terviseradade ümbruse

riigimetsades.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav puuliik Pindala, ha

AN168 1 Kuusikud SR 2022 - 0.6

AN168 15 Männikud LR 2022 MA 0.9

AN170 12 Männikud LR 2028 MA 0.5

AN176 2 Männikud LR 2028 MA 1.3

AN176 10 Männikud LR 2028 MA 1.5

Kehra terviseradade ümbruse riigimetsas tööde tegemisel arvestame alljärgnevaga:

• Lageraie teostamise järgselt jäetakse kasvama vana mets täiusega 0,4.

• Tööde käigus välditakse võimalikult olemasolevate radade kahjustamist. Kahjustada

saanud teed, sihid ja rajad taastatakse endises olukorras.

• Välditakse võimalikult üle 10 cm sügavuste roobaste tekkimist raiealadele.

• Välditakse metsatööde käigus kasvamajäävate puude juurte kahjustamist.

• AN168-1 tehakse sanitaarraie, mille käigus eemaldatakse kuivanud ja ohtlikud puud,

edaspidiselt võetakse üraskirüüste seiskohalt jälgimisele

Kõigile lageraie aladele istutatakse raie järgselt hiljemalt ülejärgneval kevadel uus metsapõlv.

Peale uue metsapõlve rajamist hooldatakse rajatud metsakultuure iga-aastaselt 4-5 aastat

järjepanu.

Täiendavalt oleme planeerinud 2022 kevadel istutada kvartalil AN175 eraldisel 18 asuvale

metsata metsamaale kuusetaimed, et uus metsapõlv saaks kasvama.

Lisaks planeerime järgneval 10-l aastal noore metsa hooldust (valgustusraiet) ligikaudu 35 ha.

Osades noortes metsades on vajalik teostada hooldust järgneva 10 aasta jooksul 2 korda.

12

Joonis 7. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa aastal 2031 (%).

Aastaks 2031 Kehra terviseradade ümbruse riigimetsa puuliigiline jagunemine ei muutu. (joonis

7). Küll aga muutub vanuseline jagunemine, väheneb keskealiste metsade osakaal, sest osa

keskealisest metsast jõuab vana metsa ikka, ja suureneb noorte metsade osakaal majandatavas

riigimetsas (joonised 10 ja 11), mis mõjutab loomulikult kogu ala vanuselist jagunemist

(joonised 8 ja 9).

13

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2031 (%).

Joonis 9. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus puuliikide kaupa aastal 2031 (ha).

14

Joonis 10. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus aastal 2031 (%).

Joonis 11. Ala majandatavate metsade vanuseline jaotus puuliikide kaupa aastal 2031 (ha).

15

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2031.

16

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

Lageraiega võib langile jätta kasvama ka rohkemal arvul puid.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Kutse Kehra terviseradade ümbruse metsatööde arutelule

Anname teada, et RMK alustab Harjumaal Anija vallas Kehra terviseradade ümbruses asuva

riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. Oleme hinnanud, et tegemist on metsadega,

mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks ning soovime oma

plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et

tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Kehra

terviseradade ümbruse metsaala piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK

kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-

alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad.

Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks

võimalused metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks neil aladel. Arutame, kuidas

viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki vajadusi –

kasvataksid väärtuslikku puitu, seal oleks hea jalutada, puhata ja sportida ning neis olevad loodus-

ja pärandkultuuri väärtused oleks säilinud. Kohtume aruteluks Kehra Rahvamajas 16.

veebruaril 2022 kell 18.00.

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid, millele pöörata

tähelepanu Kehra terviseradade ümbrusesse metsatööde plaanimisel aadressile ida-

[email protected] 22. veebruariks 2022.

Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud

avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehelt https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad.

Anija Vallavalitsus

[email protected]

SA Anija Valla Spordimaailm

[email protected]

Meie 01.02.2022 nr 3-1.60/2022/10

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK neil, kel

võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas. Lisaks palun kohalikul

omavalitsusel avalikustada teade valla kodulehel ja teistes valla infokanalites.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]