Eesti Metsa Abiks avalik kiri RMK-le seoses metsise elupaikade lageraiumisega

From: Helena Eenok <[email protected]> Sent: 04 September 2023 22:51:16 To: Mikk Marran Cc: RMK Subject: Eesti Metsa Abiks avalik kiri RMK-le seoses metsise elupaikade lageraiumisega

Austatud RMK juhatuse esimees Mikk Marran

Eesti Metsa Abiks MTÜ pöördub Teie poole palvega peatada koheselt raietegevus RMK Vändra metskonna metsades Aesoo lähedal, kus palume II kategooria kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaikades kavandatud lageraied ära jätta.

RMK on võtnud lageraiet lubavad metsateatised käesoleva aasta alguses, hetkel on need raied veel tegemata. Metsateatised numbritega 50000605345, 50000605343, 50000604503, 50000605347 ja 50000605339 on väljastatud vähemalt viiele eraldisele kogupindalaga enam kui 6 hektarit. Tegemist on metsisekanade sigimisalaga.

Eile, pühapäeva õhtul, oli harvester nendes metsades tööd tegemas, seega on tegemist kiireloomulise küsimusega.

Keskkonnaministri 20.05.2015 käskkirjaga nr 456 kehtestatud metsise kaitse tegevuskavas on selgelt öeldud: “Arvestades metsise paiksust, sõltub metsise edasine käekäik otseselt Eesti metsade majandamise viisist ning kisklussurvest.“

Metsade lageraiumine on mõlema teguriga seotud, sest kui vanad metsad asenduvad lageraielankidega, peavad metsised ka kiskjatega väiksema ala peal koos eksisteerima, seega kaitse esmane alus peab olema metsise elupaikade lageraiumise lõpetamine. Metsise tegevuskavas on öeldud veel, et: “Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade killustumine. Metsise elupaikades välja antud lageraiet lubavatele metsateatistele on kirjutatud Keskkonnaameti poolsed soovitused, millest toome välja olulisema: “Keskkonnaamet soovitab: Metsise elupaiku majandada püsimetsana, st mitte teha uuendusraieid.”

Eesti Metsa Abiks MTÜ-le teadaolevalt on RMK kaitsealuste liikide elupaikasid siiski järjepidevalt lageraiunud ning meil puudub info, et RMK oleks seda tüüpi Keskkonnaameti soovitusi kunagi järginud.

Metsaseaduse § 48 lg 2 p 5 kohaselt on RMK tegevusalaks riigimetsa majandamisel lisaks otsesele metsa majandamisele ka loodusväärtuste kaitse riigimetsas. Lisaks toome faktina välja asjaolu, et metsise kaitsetegevuste eelarve on 936 000 eurot (Metsise kaitse tegevuskava 2015) ning RMK praegune tegevus (st lageraiete kavandamine ja teostamine kaitsealuse liigi elupaigas) töötab otseselt vastu liigikaitselistele tegevustele, mis on samuti Eesti riigi poolt koordineeritud. RMK riigitulundusasutuse ja riigimetsa majandajana esindab samuti Eesti Vabariiki ning viimane aeg on sellised vastuolulised tegevused lõpetada. Lähtudes Keskkonnaameti soovitusest võiks neid metsise elupaiga metsi äärmisel juhul majandada püsimetsanduslikke võtteid kasutades ning liigikaitselisi eesmärke silmas pidades.

Eesti Metsa Abiks teeb üle-eestiliselt aktiivset järelevalvet ning kavatseme edaspidi avalikustada kõik juhtumid, kus RMK on lagedaks raiunud kaitsealuste liikide elupaikasid ning eiranud Keskkonnaameti poolseid metsateatisel antud soovitusi, mis suunavad metsamajandustöid tegema säästlikumalt ning loodusväärtuseid kaitstes.

Lugupidamisega

Helena Eenok Ees Metsa Abiks MTÜ (EMA) juhatuse liige [email protected] +372 5698 7256

www.eesmetsaabiks.ee

Vastuskiri

Austatud EMA juhatuse liige Helena Eenok

Käesolevaga edastame vastuskirja Teie 04.09.2023 saadetud kirjale, kus pöördute Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole palvega peatada raietegevus RMK Vändra metskonna metsades Aesoo lähedal, kus palute II kategooria kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaikades kavandatud lageraied ära jätta. Piirkonna ilmastikuolusid arvestades otsustas RMK juba augustis, et ei realiseeri nimetatud metsateatisi ega tee tänavu kõnealuses elupaigas lageraieid. Keskkonnaameti üks tingimustest on muu hulgas, et raied ei tohi elupaigas pinnast kahjustada. Küll aga plaanime kergema tehnikaga teostada piirkonnas harvendusraieid. Töödel arvestame Keskkonnaameti seatud tingimustega. Metsamajandus on metsise arvukust mõjutav tegur, kuid samas on teada, et metsis on liik, kes on võimeline teatavat metsamajanduslikku mõju taluma, kui arvestatakse metsise elupaiga vajadusega. Metsised kasutavad aastaringselt (eelkõige väljaspool sigimisperioodi) oluliselt suuremaid alasid, kui seda on keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. 2016. aastal Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuringu „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring“ soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest kaitsta majandusmetsades metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel, kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele oluline mustikaohtrus ning ülepinnaline harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu, lülijalgvastsete (sh liblikaröövikud) ja ämblike arvukusele. Metsise elupaigamudeli loomisel on leitud, et metsisele sobivaimad on puistud, mille metsatäius on vahemikus 60-70%. Valdavalt on kavandatud harvendusraiete alal puistute täius üle 70%. Harvendusraie tegemata jätmisel, st kui jätta need puistud looduslikule harvenemisele, võivad need puistud jääda metsisele ebasobivaks pikemaks perioodiks.

Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ [email protected]

Teie 04.09.2023

Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2023/5440

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kohaselt on alammäär, milleni männikuid võib harvendusraiete käigus raiuda 60% lähistel, nooremates puistudes natuke alla 60% ja vanemates puistutes üle 60%. Seega pole ohtu, et harvendusraiete käigus raiutaks metsad metsise elupaigale sobimatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann Juhatuse liige