Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]
[email protected]
4.septembril 2023
Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa
Majandamise Keskuse raieplaanide kohta: Rändrahnu Pärnumaal
Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi säästev, hoidev ja
kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on
metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.
1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on ettepanekud konkreetse ala kohta):
1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha
sõltumatu loodusväärtuste ja vääriselupaikade (VEP) inventuur;
1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni
2009. a metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid metsi, nn KAH-alasid, siiski hoida ja kaitsta;
1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet
muudavad;
1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud
(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku
elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi;
1.5. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid
metsi tuleb majandada metsi kaitstes;
1.6. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;
1.7.vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning välistada teised raieliigid täielikult ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.
2. Alapõhised seisukohad: Pärnumaal Rändrahnu KAH-ala
2.1. Pärnu maakonnaplaneeringu põhjal on tegemist rohevõrgustiku tuumalaga ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Sellistel aladel tuleb raied välistada.
2.2. Kehtiv valla üldplaneering: palume RMK-l kontrollida üldplaneeringu seletuskirja ja kaarti.
2.3. Valla koostamisel olev üldplaneering: palume RMK-l kontrollida seletuskirja ja kaarti.
2.4. Kirjeldus: Kas KAH-ala piirid on pandud õigesti? Teeme ettepaneku KAH-ala suurendamiseks kõrval paiknevate kaitsealuste liikide alasse hõlmamiseks.
2.5. Kehtivad metsateatised: Trassiraie 50000571805, 50000571807,50000571817 (30.08.2023 seisuga).
Miks on alal metsateatised enne kava valmimist?
2.6. EELIS, seisuga 30.08.2023:
- üksikobjekt Arumetsa väike rändrähn, KLO4001141
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=6;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=5102
- kõrval Natura elupaik 9010* ja 9050
- kõrval projekteeritav Nepste metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd
- kõrval II kategooria metsise elupaik
- kõrval III kategooria harilik ungrukold, lodukannike, sulgjas õhik, Helleri ebatähtlehik ja pruunikas pesajuur
- kõrval II kategooria tera-mõhnsamblik (Bacidia biatorina)
- kõrval III kategooria suur nööpsamblik, harilik kopsusamblik ja harilik koobassamblik
- kõrval on vääriselupaigad (VEPid), millele on vaja kaitsetsooni
Kas kogu alal on kõik loodusväärtuste ja VEPinventuurid tehtud, palume RMK-l vastata.
Arumetsa väike rändrahn
III kategooria taimed
II kategooria seened_samblikud
III kategooria seened_samblikud
2.7. Keskkonnaagentuur: Natura metsaelupaikade esinemisalad. Seega Natura metsaelupaik on suure tõenäosusega olemas - see tuleb välja uurida.
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522
2.8. Raieid ei saa ega tohi enne aladel kavandada, kui ei ole teada raiete mõju tagajärgi konkreetse raieala loodusväärtustele.
RMK-l metsaomaniku esindajana lasub vastutus enne raiete kavandamist Rändrahnu KAH-alal läbi viia liikide ja elupaikade inventuurid.
Väljavõte RMK kodulehelt: „RMK looduskaitse töötab selle nimel, et säiliks looduslik mitmekesisus RMK hoole all oleval riigimaal. Selleks tuleb teha vajalikke looduskaitsetöid ning järgida elurikkuse hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas. “
Kah-alad on sellised piirkonnad, kus pearõhk tuleb hoida elurikkuse säilitamisel, sest sellised metsad ongi mõeldud kaitsemetsadeks, puhke-ja virgestusalaks jne, st kõik muud eesmärgid peale majandamise on esikohal ja olulised ning põhjendatud. Vaid vajadusel võib KAH-aladel kaaluds valikraiet püsimetsanduse tähenduses
Teadlane Aveliina Helm: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb
Elurikkuse massiline kadu on vaatamata teadlaste hoiatustele saanud inimkonna ellujäämist ohustavaks tõsiseks probleemiks. Aveliina Helm https://novaator.err.ee/643182/2-hoiatus-inimkonnale-loodus-kukub-kokku-inimesel-pole-enam-pikka-pidu: „Kui kliimamuutused on saanud rohket tähelepanu, siis selle kõrval on üldsusel, kuid mitte teadlastel!, jäänud suuresti märkamata teine katastroof, mis meie maakeral lahti rullub – ökosüsteemide hävimine ja elurikkuse kadu.“
Teadlased M Pärtel ja m Zobel „Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/loodusmets-ja-tulundusmets-elurikkuse-kandjana/ Elurikkust kahjustavad ka harvendusraied.
Kogukondade raiemured on üle Eesti sarnased, suuresti annab selle edasi artikkel Haapsalust, https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-jatkata „Haapsalu üldplaneering 2030+ sedastab: „Kõige suuremaks ohuks [puhkemetsade väärtusele] on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.“ Samuti juhitakse tähelepanu, et „puhkeotstarbel kasutatavate metsade lageraied seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale“. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti metsalangetamises kindlalt esikohal. „Paraku ei taga efektiivne metsa majandamine ei metsaelustiku mitmekesisuse kaitset ega ka nn kogukonnametsade säilimist puhkeotstarbel – matkamiseks, sportimiseks, koriluseks, looduses liikumiseks või niisama nautlemiseks.“
Kokkuvõtteks:
Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab. KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid ja metsad säilitada. Vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.
RMK-l tuleb hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.
Soovime kõikidele seisukohtadele ja küsimustele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).
Lugupidamisega
Farištamo Eller,
Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja
[email protected],
[email protected]
Riina Georg (allkirjastatud digitaalselt),
MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja,
[email protected]