Õisu kohtumise memo_29.08.2023 - Viljandimaa

From: Elor Ilmet Sent: 09 August 2023 09:27:57 To: Mulgi Vallavalitsus; [email protected]; [email protected] Cc: Malle Viiburg; Susanna Kuusik; Herkki Kauts; Riho Männik Subject: Kutse Õisu ümbruse metsatööde arutelule

Kutse Õisu ümbruse metsatööde arutelule 09.08.2023. Anname teada, et RMK alustab Viljandimaal Mulgi vallas Õisu ümbruses asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde plaani koostamist. Vastavalt Mulgi valla koostatavale üldplaneeringule on väärtuslikuks metsamaaskeks määratud heasustusega alal ja sellest kuni 300 m kaugusel olevad metsa alad. Väärtuslikul metsamaaskul paiknevate metsade raietegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega. Oleme hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks ning soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida. Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Õisu ümbruse metsade piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel Viljandimaa_Oisu_ymbruse_riigimetsa_kirjeldus.pdf (rmk.ee) Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks võimalused metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks neil aladel. Arutame, kuidas viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki kalmistut külastavaid inimesi. Kohtume aruteluks Õisu matkaraja parklas 29. augusl 2023 kell 16.00. Juhul, kui Teil ei ole võimalik sel päeval osaleda, kuid soovite siiski teha eepanekuid, millele pöörata tähelepanu Õisu ümbruse metsatööde plaanimisel, siis saatke need palun aadressile [email protected] hiljemalt 09. septembriks 2023. Juhis metsatööde plaani kohta eepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud avaliku huviga metsaladel on käesaadav RMK kodulehelt hps://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK neil, kel võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas. Lugupidamisega Elor Ilmet RMK Viljandimaa metsaülem [email protected] 505 3401

Arutelu Õisu ümbruse metsatööde plaani koostamiseks

Kohtumiskoht: RMK Õisu matkaraja parkla

Kohtumise aeg: 16.00–17.15

Arutelul osaleb kuus inimest, sealhulgas kolm RMK töötajat, üks Mulgi valla esindaja ja kaks

Viljandimaa elanikku.

Arutelu juhib metsaülem Elor Ilmet ja kokkuvõtte arutelust koostab kaasamise spetsialist Susanna

Kuusik.

Tutvustus

Viljandimaa metsaülem Elor Ilmet kirjeldab, et Mulgi valla üldplaneeringu projektis on väärtuslikuks

metsamaastikeks määratud tiheasustusega alal ja sellest kuni 300 meetri kaugusel olevad metsa alad.

Väärtuslikul metsamaastikul paiknevate metsade raietegevuse planeerimisel tuleb teha koostööd

kohaliku omavalitsusega. Üldplaneeringus kirjeldatud väärtuslik metsamaastik on RMK hinnangul

kõrgendatud avaliku huviga ala, kus metsatööd kohalike ja omavalitsusega läbi arutatakse. KAH ala

piirid on RMK määranud metsaeraldiste kaupa, seetõttu on KAH ala suurem kui üldplaneeringus

märgitu.

Metsaülem näitab kaardil, et Õisu ümber on maastikukaitseala ja palju sihtkaitsevööndit. Ta näitab

kaardil, kus asuvad hooldatavad pool-looduslikud kooslused. Õisu ümbruses on KAH alal võimalik

majandada metsa ligi 10 hektaril. Õisu ümbruses on viljakad maad – I ja 0 boniteedi maad – mets on

siin hea kasvuga.

Elor Ilmet räägib RMK Õisu matkarajast, kus ollakse alustamas matkaraja korrastamist. Osalejad

tunnevad huvi, kas ehituse ajal on võimalik rajal liikuda. Metsaülem leiab, et ehitusjärgus rajal

liikumine ei ole küll mugav, aga rada kinni ei panda ja ligipääsu ei keelata. Raja ümbruses on võimalik

ainult ohtlike ja murdunud puude raie ja koristamine – nendeks töödeks koostab RMK

looduskaitseosakond lähteülesande ja tööd kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

RMK looduvaht Jörgen Bergmann ütleb, et tema kogemusel uut ja ilusat hoitakse, ta loodab, et uuel

rajal suureneb ka külastatavus. Matkaraja renoveerimine plaanitakse lõpetada oktoobri lõpuks.

Arutelu

Elor Ilmet: Peame vajalikuks teha töid raudteetammi äärsel endisel heinamaal. See on 0,5 hektari

suurune ala, kuhu osaliselt on kasvanud remmelgas ja valge lepp, osaliselt on see lage. Pärast harviku

raiet tahaks istutada kase, sest siin on endine heinamaa, kus võiks eelistada lehtpuud.

Mulgi valla maa- ja keskkonnaspetsialist Anneli Pälsing leiab, et muud seal teha ei ole.

Elor Ilmet selgitab, et keskealisi metsasid pole järgneva 10 aasta jooksul vaja hooldada ja vana mets

on kaitse all.

Martin Enn: Kas siin peaks tegema keskkonnamõju hindamist, kui kõrval on sihtkaitsevöönd?

Elor Ilmet leiab, et selleks vajadus puudub ja lisab, et selle metsaosa ja sihtkaitsevööndi vahe on

kraaviga eraldatud.

Farištamo Eller küsib, kas siin annaks teistmoodi, kui ala lagedaks raiudes.

Arutletakse metsa esteetilise väärtuse, süsinikubilansi, puude põletamise ja mädanemise teemal.

Valgamaa metsaülem Risto Sepp selgitab, et hõredas metsaosas ehk harvikus on RMK-l

uuendamiskohustus.

Anneli Pälsing: Lepikuid on igal pool, tasub tööd teha nagu metsaülema ettepanek oli.

Elor Ilmet kinnitab, et arvestame kogukonna soovidega tööde planeerimisel.

Farištamo Eller on kriitiline noorte metsade suhtes KAH ala teises osas, kus on tehtud lageraie ja ala ei

ole metsa moodi.

Arutletakse metsaks arvestamise üle ja kas tegemist on noore metsaga või ainult metsamaaga.

Farištamo Eller küsib, mida tähendab kirjelduses, et piirkonnas käiakse marjul ja seenel.

Elor Ilmet: Me ei ole kaardistanud korilust, aga viljakatel muldadel kindlasti on seeni ja marju.

Farištamo Eller uurib, miks Õisus ei ole võimalik teha lageraie vabalt, mis on olnud muuhulgas ka

kliimaministri ootus. Kui on tegemist asulalähedase piirkonnaga, miks on vaja lagedaks teha, parem

valik oleks püsimetsandus ja valikraie. Kas siin tuleb sama kohutav, kui mujal?

Anneli Pälsing: Pärast raiet mõned aastad vaatepilt kohutab, aga edaspidi kasvab sinna ilus mets.

Farištamo Eller jääb seisukohale, et looduslikke metsasid tuleks kaitsta ja inimene ei suuda luua

metsa.

Ühiselt leitakse, et metsal pole inimest vaja, inimesel on metsa vaja.

Ühine vaatlus ja arutelu jätk

Üheskoos liigutakse raudteetammi kõrval oleva ala juurde ja jätkatakse arutelu.

Elor Ilmet: Siin on viljakas kasvukoht, remmelgas ja lepp on hästi kasvanud, aga praegu on siin täius

madal, pole tegemist kultuuriga – tegemist on selguseta alaga.

Martin Enn nendib, et tegemist pole vana metsaga, mis asub VEP kõrval ehk ei näe vajadust siin

praegu töid teha.

Metsaülem selgitab, et lepp kukub ümber ja üksikud saared, mis siin on, on samuti seenhaigustele

vastuvõtlikud.

Farištamo Eller toob välja, et lamapuit on oluline niiskuse säilitaja. Ta leiab, et tegemist on väikese

alaga, mida ei tuleks torkida. See tuleks jätta looduslikule arengule. Ta palub veel täpsustust selguseta

ala tähenduse osas.

Farištamo Eller leiab, et eraldise võiks muuta lähtuvalt sellest, et veel kinni kasvamata ja tõesti lage

ala jääks eraldusest välja – siis võib olla täius suurem ja pole tegemist harvikuga. Ta küsib, kas RMK

tegeleb eksitamisega, kui kirjeldab tutvustuses seda metsaosa kui vana metsa.

Kaasamise spetsialist Susanna Kuusik leiab, et noor, keskealine ja vana mets on vajalikud lihtsustused.

Vana metsa alla läheb lepik seetõttu, et lepal ei ole raievanusT seaduses määratud.

Anneli Pälsing: Olen jätkuvalt seisukohal, et vaja oleks teha lageraie 0,5 ha alal.

Kokkuvõte

Farištamo Eller ja Martin Enn leiavad, et ala tuleks jätta looduslikule arengule.

Farištamo Eller palub saata kategooriad, kuidas metsasid jagatakse ja täiendavad selgitused, mida

tähendab „selguseta ala“.

Anneli Pälsing näeks leppade ja remmelgate asemel uut kaasikut.

Metsaülem ootab ettepanekuid nädala jooksul, 5. septembriks aadressil [email protected].