Paralepa ja Pullapä metsa riikliku kaitse alt välja arvamise määruse eelnõu avalikustamisest teavitamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

01.09.2023 nr 7-4/23/17819

Paralepa ja Pullapä metsa riikliku kaitse alt välja

arvamise määruse eelnõu avalikustamisest

teavitamine

Keskkonnaministri 26.09.2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/337 algatati Paralepa ja Pullapä metsa riikliku

kaitse alt välja arvamise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Haapsalu Linnavolikogu 29. juuni

2023. a otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ eelnõu kohaselt on

kavandatud Paralepa metsa kaitse alla võtmine kaitstava maastikuna I kategooria kohaliku kaitse aluse

metsana. Kuna tegemist on eelkõige Haapsalu linna puhkemetsaga, millest suur osa on linnale kuuluval

maal, on otstarbekas ja piisav edasise kaitse tagamine kohaliku omavalitsuse tasandil.

Saadame Teile tutvumiseks Keskkonnaametis ette valmistatud Vabariigi Valitsuse määruse „Paralepa ja

Pullapä metsa kaitse alt väljaarvamine” eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda

avaliku väljapaneku ajal 07.09.2023 kuni 21.09.2023 Keskkonnaameti

veebilehel (https://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/kaitse-

eeskirjade-eelnoude-avalik-valjapanek) ja Keskkonnaameti Haapsalu kontoris (Lahe tn 8).

Oma parandusettepanekud ja vastuväited määruse eelnõu kohta palume esitada kirjalikult

Keskkonnaametile ([email protected] või Lahe tn 8 Haapsalu 90503) hiljemalt 21.09.2023.

Kui nimetatud tähtajaks ei ole määruse eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud,

arvestame, et vastuväited puuduvad.

Teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava

ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata.

Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määruse

jõustumisel arvestatakse Haapsalu linna üldplaneeringu kehtestamise ajaga, et oleks tagatud ala

järjepidev kaitse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Nele Saluveer

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad: 1)Eelnõu.pdf;

2)Seletuskiri.pdf

Elle Puurmann 517 4811

[email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn

Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt

väljaarvamine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Kaitse alt välja arvamine

Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse kaitse alt välja Lääne

maakonnas asuv Paralepa ja Pullapä mets (KLO1200047)1.

§ 2. Kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis 1 nimetatud kaitstava loodusobjekti kaitse alt välja arvamisega

tunnistatakse kehtetuks Haapsalu rajooni Rahvasaadikute Nõukogu täitevkomitee 21. novembri

1984. a otsuse nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine” lisa 1 „Haapsalu rajooni

kohalikku tähtsust omavad looduskaitse objektid”, osa IV „Botaanilised üksikobjektid, metsad,

puudesalud” punkt 2.

§ 3. Loodusobjekti kaitse alt välja arvamise põhjendused

Põhjendused kaitstava loodusobjekti kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse

seletuskirjas2.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 5. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26.09.2022. a käskkirjaga nr 1-2/22/337

algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse

seletuskirjas.

§ 6. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Sulgudes on märgitud keskkonnaregistri kood.

2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas

Peaminister Kristen Michal

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt väljaarvamine” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt väljaarvamine” eelnõu on ette

valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel.

Eelnõukohase määrusega arvatakse riikliku kaitse alt välja Haapsalu linnas asuv Paralepa ja

Pullapä mets. Puistul ei ole kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjast

(edaspidi ka parkide kaitse-eeskiri)1 tulenevat üleriigilist looduskaitselist väärtust. Haapsalu

Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+

eelnõu2 (edaspidi üldplaneeringu eelnõu) kohaselt on kavandatud Paralepa metsa kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmine. Kuna tegemist on eelkõige Haapsalu linna

puhkemetsaga, millest suur osa on linnale kuuluval maal, on otstarbekas ja piisav edasise kaitse

tagamine kohaliku omavalitsuse tasandil.

Puistu kaitse alt väljaarvamisele ja vastava kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisele

kohaldatakse LKS § 13 lõike 1 kohast menetlust.

Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna kaitse planeerimise vanemspetsialist Elle Puurmann (tel 517 4811, e-post

[email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja

nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Moonika Järvela (tel 53654532, e-post

[email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post

[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel

kooskõlastamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus

Paralepa ja Pullapä mets3 (pindala 151 ha; edaspidi ka puistu) asub Lääne maakonnas Haapsalu

linnas. Ala on riikliku kaitse alla võetud 1984. aastal Haapsalu rajooni RSN Täitevkomitee

otsusega4 kui kohalikku tähtsust omav looduskaitse objekt5. Kaitstava ala tüübiks on puistu

ning selle kaitsekord on kehtestatud kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskirjaga.

1 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-

eeskiri”. 2 Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Seletuskiri. 12.06.2023 tööversioon; allalaetav

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering 3 Keskkonnaregistri kood KLO1200047. 4 Haapsalu rajooni RSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsus nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja

täpsustamine”. 5 Haapsalu rajooni RSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsuse nr 267 lisa 1 IV osa punkt 2.

2

Tulenevalt Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse

kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. aastal looduse kaitse ja

kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. aastal, Eesti NSV seadus

„Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. aastal jõustunud kaitstavate loodusobjektide

seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud

kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja

kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja

rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama

regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse

jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse

alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse

§ 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks

tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut.

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt võtab kaitseala, sh pargi, puistu või arboreetumi

kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2

tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Seega

tunnistatakse kehtetuks Haapsalu rajooni RSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsuse

nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine” lisa 1 IV osa punkt 2, millega puistu

kaitse alla võeti.

Looduskaitseseaduse § 7 lõike 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle

ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või

rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskirja § 1 lõike 1 kohaselt on puistu kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu,

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos

edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Puistu väärtuste kirjeldamisel on kasutatud Eesti looduse infosüsteemi (EELIS),

keskkonnaregistri ja metsaregistri andmeid ning kaitse alt välja arvamisel tuginetud ka

Keskkonnaministeeriumi juures töötanud parkide töörühma 1998. aastal valminud kaitsealuste

parkide, puistute ja istandike nimistute korrastamise metoodilisele juhendile ning antud

seisukohale ja ettepanekule 6 . Üle-eestiliselt kaitstavatele parkidele ja puistutele ühtsete

kriteeriumite alusel antud hinnangu kohaselt ei vasta Paralepa ja Pullapä mets riiklikul tasandil

puistuna kaitset väärivate alade kriteeriumitele.

Paralepa metsa kaitstava maastikuna kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise

ettepanek on tehtud 2006. aastal kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringuga, kuid ettepanekut

ei menetletud lõpuni. Metsa edasine võimalik kaitse kohaliku omavalitsuse tasandil oli

aruteluks Haapsalu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020‒2030 koostamise

käigus toimunud arutelukoosolekul 2018. aastal.

Keskkonnaamet tegi Haapsalu linna üldplaneeringu koostamise protsessi ajal Haapsalu

Linnavalitsusele ettepaneku7 kaaluda Haapsalu linna üldplaneeringu koostamisel võimalust

kaitsta Paralepa ja Pullapä metsa edaspidi kohaliku omavalitsuse tasandil. Vastu võetud

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ eelnõu kohaselt võetakse Paralepa mets

6 Parkide töörühma koosoleku 29. jaanuari 1999. a protokoll, punkt 3.3. 7 Keskkonnaameti 24.07.2020 kiri nr 7-9/20/12741; 22.09.2020 kiri nr 7-9/20/12741-4; 05.11.2020 kiri nr

7-9/20/12741-5 ja 09.12.2020 kiri nr 7-9/20/12741-7.

3

looduskaitseseaduse § 10 lõige 7 punkti 1 alusel kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava

maastikuna kaitse alla.

2.1. Väärtused ja nende kaitstus

Puistu võeti 1984. aastal riikliku looduskaitse alla kui kohalikku tähtsust omav looduskaitse

objekt – mets.

Kaitstavatest liikidest on Paralepa ja Pullapä metsas registreeritud II kaitsekategooria

seeneliik kährikseen (Sparassis crispa). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi

on tegemist ohustatud liigiga. 2019. aastal antud hinnangu kohaselt on liigi asurkond ohualtis

seisus. (EELIS 14.09.2021). Liik kasvab sümbioosis vanade mändidega, tema elupaik on

vanade mändide tüvealustel ja juurtel. Kährikseent ohustab peamiselt metsade majandamine ja

seene korjamine.

Puistu on elupaigaks II kaitsekategooria loomaliikidele: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),

suurvidevlane (Nyctalus noctula), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis

daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-

nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), suurkõrv (Plecotus auritus) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio

murinus). 2019. a Eesti ohustatud liikide punase nimestiku kategooriate järgi antud hinnangu

kohaselt on suurvidelase sigiv asurkond ohulähedases ja teistel nimetatud liikidel soodsas

seisundis. Nahkhiirte levikuala on kaitstava puistu piiridest oluliselt ulatuslikum. (EELIS

14.09.2021). Nahkhiiri ohustab eelkõige elupaikade kadumine liigi vajadusi mittearvestaval

metsade majandamisel ja poegimisaegne häirimine.

Parkide kaitse-eeskirja kohaselt ei ole liikide kaitse puistu kaitse-eesmärk. Kaitsealuste liikide

kaitse puistus toimub looduskaitseseaduse § 55 alusel üldiste liigikaitseliste piirangutega. Nii

saab seada piiranguid ja tingimusi, mis on liigi kaitsest lähtuvalt vajalikud, sh

looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 alusel keelata raietööd lindude pesitsemis- ja nahkhiirte

poegimisperioodil.

Paralepa ja Pullapä metsas on inventeeritud kaheksa vääriselupaika kogupindalaga 14 ha

(VEP146090, VEP146093, VEP146094, VEP205206, VEP205207, VEP206928, VEP206930,

VEP206931; EELIS 02.08.2021). Neist üks (VEP146093) paikneb munitsipaalmaal, ülejäänud

riigimaal.

Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku

juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse

tasu arvutamise täpsustatud alused” § 261 lõike 2 kohaselt on avalik-õigusliku isiku omandis

olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas keelatud raie,

välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Ka

ehitustegevus (sh tee nõvad) on vääriselupaigas keelatud. Seega on omavalitsuse ja RMK

hallatavas metsas olevad vääriselupaigad automaatse kaitse all.

Puistusse jäävad ajaloolis-kultuurilised väärtused, mis vajavad kaitset. Alale jäävad

pärandkultuuri objektid Põline metsatee, Ristimiskivi, Paralepa tormilank (ajaloosündmuste,

traditsioonidega seotud puistu), Paralepa metsavalvekordon ja Sepapaja männid Paralepas

(põlispuud) (EELIS 14.09.2021).

4

Keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 19

lõike 6 kohaselt tuleb metsamajanduslike tööde tegemisel võimaluse korral vältida

pärandkultuuri objektide kahjustamist. Otseselt ei ole keelatud nendel aladel raie- või mis tahes

muid töid teha. Pärandkultuuriobjektidest on linna maal Paralepa metsavalvekordon ja Sepapaja

männid Paralepas ning osaliselt Paralepa tormilank. Haapsalu linn saab oma maale jäävate

objektide kaitse tagada. Kuna riigimaal oleva metsa on RMK määratlenud kõrgendatud avaliku

huviga alaks 8 , siis eeldatavalt saab seal paiknevate pärandkultuuriobjektide kaitse tagada

kokkulepete teel.

Paralepa ja Pullapä mets on oluline eelkõige kohalike elanike jaoks ning on kasutuses

puhkemetsana. Paralepa mets on kohaliku elanikkonna marja- ja seenemets ning

rekreatsiooniala, mida arendab Haapsalu linn. Alal asuvad valgustatud liikumisrada (2,5 km),

valgustamata liikumisrada (4,6 km), matka- ja jalgrattakrossirada (4,5 km), seikluspark,

orienteerumisklubi Okas orienteerumise püsirada ja Paralepa-Pullapää metsanduslik õpperada

ning ala läbib rahvusvaheline ranniku matkatee.

Looduskaitseseaduse § 31 lõike 2 punkti 6 ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute

kaitse-eeskirja § 7 kohaselt on pargi valitseja, Keskkonnaameti nõusolekuta puistus keelatud

muuhulgas puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie.

Keskkonnaamet saab lähtuvalt kaitse-eesmärkidest ja seal olevate vääruste säilitamiseks

vajalikest tingimustest raietele piiranguid seada. Metsaseaduse § 3 lõike 3 alusel ei loeta pargi

maad metsamaaks ja seetõttu ei kehti kaitstavas puistus metsaseadusest tulenevad nõuded

raietele.

2.2. Kaitse alt väljaarvamise põhjendatus ja otstarbekuse hinnang

Keskkonnaamet hindas puistu kaitse alla hoidmise põhjendatust ja otstarbekust ning jõudis

seisukohale, et kehtivast parkide kaitse-eeskirjast tulenev kaitsekord ei ole Paralepa ja Pullapä

metsa kaitseks otstarbekas ning ala riikliku kaitse alla hoidmine pargina ei ole põhjendatud.

Paralepa ja Pullapä metsas ei ole kaitse-eeskirjas eesmärgiks nimetatud ajalooliselt kujunenud

planeeringut, dendroloogiliselt (sh tähelepanuväärne vanus, liigiline koosseis) ega

kultuurilooliselt väärtuslikku puistut; on vaid ökoloogiliselt (sh rohelise võrgustiku tuumala),

esteetiliselt (väärtuslik maastik) ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu. Alal ei ole parkide

kaitse-eeskirjas nimetatud kriteeriumidele vastavat üleriigilist looduskaitselist väärtust ning

selle edasine kaitse riiklikul tasandil ei ole vajalik ega otstarbekas.

Looduskaitseseaduse kohaselt kaitstakse üleriigilise tähtsusega objekte riiklikult ja

paikkondliku tähtsusega objekte kohaliku omavalitsuse tasandil. Puistu on olemuselt eelkõige

Haapsalu linna puhkemets, mida on arendanud linn ning kus asuvad terviserajad ja seikluspark.

Seega on ala väärtus ennekõike puhkeotstarbeline ning seda tuleb edaspidi ka kaitsta ja

säilitada. Puhkemajanduse arendamine on planeeringute kaudu kohalike omavalitsuste suunata.

Looduskaitseseaduse § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks

loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku

üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava

looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

8 Haapsalu linna riigimetsade majandamise kava.

5

Vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ eelnõu kohaselt on üldplaneeringu

kehtestamisega kavandatud puistu ja sellest lõuna poole jääv Paralepa metsaala kohaliku kaitse

alla võtmine looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkt 1 alusel kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitstava maastikuna I kategooria kohaliku kaitse aluse metsana9. Kaitstava ala piirid ja

kaitse-eeskiri määratakse koostatava üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu eelnõu kohaselt võetakse Paralepa mets kohaliku kaitse alla puhke- ja ajaloolis-

kultuuriliste väärtustega maastiku säilitamise, rohevõrgustiku sidususe tagamise, loodusliku

mitmekesisuse säilitamise, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsa vääriselupaikade,

puhke- ja virgestusalade kaitse eesmärgil. Omavalitsuse hinnangul tuleb väärtuslikke maastikke

ja nii kõrge puhke- kui ka loodusväärtusega alasid kaitsta kohaliku omavalitsuse poolt

täiendavalt just metsade liigse majandamise eest.

Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Paralepa metsa kasutustingimused määratud lähtuvalt ala

esteetilisest, ajaloolis-kultuurilisest ning loodus- ja keskkonnakaitselisest väärtusest ja

Haapsalu kogukonna huvidest, mida on väljendatud üldplaneeringu koostamise protsessis.

I kategooria kohaliku kaitse alune mets on rangemate metsade majandamisele kohaldatavate

tingimustega. Tegemist on valdavalt rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike hulka kuuluva või

veekogu kaldavööndis asuva metsaga, kus tuleb säilitada mets kui väärtus ja selle kaitsev

funktsioon. Alal on keelatud uuendusraie, va Haapsalu Linnavalitsuse loal raie metsakahjustuse

korral või trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks. Lubatud on hooldus- ja valikraie,

kusjuures raie korral ei tohi puistu täius langeda alla 0,6 või kui seda ei ole võimalik järgida,

siis ei tohi korraga välja raiuda üle 15% tagavarast. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud

vaid selleks ettenähtud alal. Alal on lubatud kergliiklus ja selleks ettenähtud taristu. Pärast

üldplaneeringu kehtestamist tuleb majandustegevus, sh ehitamine ja raietööd, kooskõlastada

Haapsalu Linnavalitsusega.

Kuna tegemist on eelkõige Haapsalu linna puhkemetsaga, kuhu on rajatud terviserajad,

ning millest suur osa on linnale kuuluval maal, on Paralepa ja Pullapä metsa ala edasine

kaitse kohaliku omavalitsuse tasandil otstarbekas ja tagatud.

Riikliku kaitse alt välja arvatava puistu kogupindala on 151 ha, sellest 79,7 ha (53%) on

munitsipaalmaa, riigimaa on 68,3 ha (45%) ja eramaa 1,6 ha (1%). Riigimaa on RMK hallata.

3. Menetluse kirjeldus

(täidetakse pärast avalikustamist)

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

9 Haapsalu linna üldplaneeringu eelnõu pt 3.2.1.

6

Puistu riikliku kaitse alt välja arvamisel ja kohalikul tasandil kaitse alla võtmisel puudub

negatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale. Kaitstavad liigid ei ole puistu kaitse-eesmärgiks.

Kaitsealuste liikide kaitse tagatakse kehtiva kaitsekorra kohaselt ja ka kohaliku omavalitsuse

tasandi kaitse korral LKS-st tuleneva isendikaitsega.

Samuti puudub määruse jõustumisel mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute

organisatsioonide moodustamist.

Maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) § 4 lõige 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s

31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna puistu võetakse

kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina, kus kehtib piiranguvööndi

kaitsekord, siis pärast riikliku kaitse alt väljaarvamist soodustus maamaksule ei kao. Seega ei

kaasne puistu kaitsestaatuse muutumisel muutusi kohaliku omavalitsuse maamaksutulude

laekumise osas. MaaMS § 4 lõike 1 punktide 6 ja 10 kohaselt munitsipaalmaalt (puistu alal

79,7 ha) ja ühiskondlikult kasutatavalt maalt maamaksu ei arvestata.

Määruse eelnõul on puutumus Haapsalu linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringus tuleb

eemaldada Paralepa ja Pullapä mets planeeringu kaardilt. Muus osas määrus linna

üldplaneeringu põhimõtteid ei muuda. Keskkonnaametile teadaolevalt vastuolusid kehtivate

planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.

Kehtiva kaitsekorra kohaselt on puistus looduskaitseseaduse §-dest 14 ja 31 ning kaitsealuste

parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja §-st 7 lähtuvalt kaitseala valitseja ehk

Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud muu hulgas detail- ja üldplaneeringu kehtestamine,

katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine, projekteerimistingimuste ja ehitusloa

andmine, ehitise püstitamine, nõusoleku andmine väikeehitise ehitamiseks, veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine ning puuvõrade või põõsaste

kujundamine ja puittaimestiku raie. Pärast üldplaneeringu kehtestamist ja puistu riikliku kaitse

alt väljaarvamist annab kooskõlastust vajavatele tegevustele, sh metsaraiele, kooskõlastuse

Haapsalu Linnavalitsus.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

vastava tasu eest. Kuna puistu arvatakse riikliku kaitse alt välja, siis maa riigile omandamise

kohustust looduskaitseseaduse § 20 alusel määruse jõustumisel ei kaasne.

Puistu piiresse jääb u 70 ha riigimetsa. Puistu riikliku kaitse alt väljaarvamisega RMK iga-

aastane saamata jääv puidutulu ei vähene. Edaspidi kehtivad raietele Haapsalu linna

üldplaneeringus sätestatud piirangud.

Muudatusi Natura toetuste maksmisel ei ole ette näha, sest puistu ei kuulu Natura 2000 alade

hulka. Puistusse ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ega

toetuskõlblikku Natura 2000 erametsamaad.

6. Määruse jõustumine

7

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

KeÜS kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada kaebus kohtusse.

Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus (§-d 30

ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste rikkumist või

põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele (§ 31) ja kaebuse

ese on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.