Taotlus

Asendiplaan: metsaparandusobjekt "Kaara" Asukoht: Sultsi küla, Viljandi vald, Viljandi maakond RMK Viljandimaa metskond

Koostaja: Jüri Koort

Koostatud: 31.08.2023

Mõõtkava:

Mp_obj_ringpiir

Tervikteed

Rekonstrueeritav tee

Uuendatav tee

Mahasõidukoht maanteelt (MM)

T kujuline tagasipööramiskoht (TP-T)

L kujuline tagasipööramiskoht (TP-L)

MPS ehitised

Põhikaardi kraavid

MPS eesvool

Põhikaardi truubid

Kvartalid

Katastriüksused

Legend

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jüri Koort

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 31.08.2023

Meie 27.09.2023 nr 7.1-1/23/18834-2

Viljandi vallas Sultsi külas Pastiku tee

ristumiskoha ehitamise nõuded

Olete taotlenud nõuded ristumiskoha rekonstrueerimiseks riigiteel nr 24172 Sultsi - Abja-Paluoja

(edaspidi riigitee 24172) km 1,883. Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Viljandimaal

Viljandi valla (Sultsi küla) haldusterritooriumil Kaara metsaparandusobjekti rekonstrueerimist

ning sellega seonduvalt Pastiku tee rekonstrueerimist.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht projekteerida taotluses märgitud asukohta.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel

ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

2 (3)

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I, II, III

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida asfaltkate tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/

puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb

selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele

2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.

3 (3)

Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4, Tallinn,

[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

Asendiplaan

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Kaara“

Koostas: Jüri Koort Lk 1

LÄHTEÜLESANNE

1. KOOSTADA: metsaparandusobjekti rekonstrueerimise projekt. 1.1. Objekti andmed:

1.1.1. Nimi (käibenimi): Kaara. 1.1.2. Asukoht: Sultsi küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. 1.1.3. RMK halduspiirkond: RMK Viljandimaa metskond, Edela regioon, Edela Viljandi piirkond. 1.1.4. Katastriüksuste ja kvartalite täpne loetelu, Keskkonnamõju analüüs (edaspidi KMA) Tabelis 1 p

1.3 ja p 1.4.

2. UURIMISTÖÖD: 2.1. Objekti üldandmed:

2.1.1. Maaparandusehitised:

MPS ehitise nimi (ala) MPS kood EH kood Projektala ha

Kaara(TP-662) 6020897000040 003 120,1

Kaara(TP-662) 6114020010016 002 140,5

Kaara(TP-662) 6114020010020 002 88

Kaara(TP-662) 6114150010030 002 126,2

Kokku 474,8

Projektalaga seotud MPS eesvoolude ja veejuhtmete pikkused on KMA Tabelis 1 p 2.1 ja 2.2.

2.1.2. Teed: Tee nimi Teeregistri nr MPS teenindav

tee jah/ei Tee järk

Olemasolev pikkus km

Rek pikkus km

Pastiku tee 5701003 jah 4 1,76 1,76

2.2. Tingimused uurimistöödele: 2.2.1. Uurimistööd teostada vastavalt Maaparanduse uurimistööde nõuetele sellises mahus ja sellise

kvaliteediga, mis tagab lähteülesandes ning selle lisades (asendiplaan, digitaalsed andmekihid, KMA) kirjeldatud objektide kvaliteetse projekteerimistöö.

2.2.2. Uurida projektala piirest väljuvate eesvoolude seisukorda vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) poolt projekteerimistingimustes esitatule ja ulatuses, mis tagab projektala piires olevate ehitiste toimimise.

2.2.3. Uurimistööde tegemise käigus tuvastatud erinevustest maaparandussüsteemide registris kirjeldatuga tuleb koheselt informeerida PTA piirkondlikku esindust.

2.2.4. Uurida lähteülesande p 2.1.2 ja p 3.2 kirjeldatud tee teekonstruktsioonide ja rajatiste (s h riigimaantee ristumiskoht) seisukorda, rekonstrueerimise ja ehitamise vajadust ning võimalusi.

2.2.5. Uurida täiendavate teekraavide või nõvade rajamise vajadust ja võimalusi. 2.2.6. Teel määrata maha- ja möödasõidukohtade vajadus (asukohad täpsustatakse täiendavalt

tellijaga). 2.2.7. Uurida olemasolevate keskkonnakaitseliste rajatiste seisundit ja uute rajatiste (sh

leevendusveekogud) ehitamise vajadust.

3. PROJEKTEERIDA:

3.1. Lähteülesandes p 2.1.1 kirjeldatud maaparandusehitise (kuivendusvõrgu) rekonstrueerimine kokku ca 474,8 ha või mahus, mis tagab projektalal olevate maaparandusehitiste toimimise.

3.1.1. Projektlahendus koostada nii, et metsamaterjalide kokkuveol oleks tagatud liigeldavus kvartalisihtidel ja kraavimulletel koos mahasõidu võimalusega lähimale väljaveoteele. Kraavidest ülepääsutruupide ehitamine ja rekonstrueerimine ning täpsed asukohad ja vajadus tuleb projekteerimise käigus täpsustada tellijaga.

3.1.2. Eramaadele projekteerida töid ainult juhul, kui on takistatud maaparandusehitiste toimimine riigimaal. Projekteeritud tööd peavad olema kooskõlastatud maaomanikuga. Kui kooskõlastusest tulenevalt muutub algselt planeeritud projektlahendus, siis tuleb ka uus lahendus täiendavalt maaomanikuga kooskõlastada. Mõlemad kooskõlastused lisada projekti. Kooskõlastuseta töid eramaale projekteerida ei tohi.

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Kaara“

Koostas: Jüri Koort Lk 2

3.2. Pastiku tee rekonstrueerimine kokku 1,76 km: - rekonstrueerimistööde mahus 1,06 km; - uuendustööde mahus 0,7 km; - järk nr 4; - katendi laius võimalusel 4,5 m; - riigimaantee ristumiskoht; - teele (asendiplaanil näidatud kohtadesse) kaks T kujulist tagasipööramiskohta (TP-L ja TP-T); - maaparandussüsteemi teenindav tee – jah.

3.2.1. Tee rekonstrueerimine projekteerida vastavalt RMK metsateede katendite projekteerimise,

ehitamise ja hooldamise juhendile (Versioon 2.1). 3.2.2. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimine projekteerida vastavalt Transpordiameti poolt esitatud

nõuetele. Vajadusel tellib projekteerija ristumiskoha rekonstrueerimisprojekti vastava pädevusega ettevõtjalt.

3.2.3. Mahasõidud teelt metsaosadele ja kraavimulletele tüüp M3 (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019), mahasõitude vajadus ja täpsed asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.

3.2.4. Projekteerimistööde käigus võib vastavalt tellija poolt tehtud ettepanekutele lisada projekti täiendavaid mahasõite, möödasõite, laoplatse, muuta mahasõitude tüüpi jne.

3.2.5. Lähteülesandes kirjeldatud tee pikkust, tagasipööramiskohtade asukohta ja tüüpi võib muuta ainult tellijaga kooskõlastatult.

3.2.6. Teele projekteerida vajadusel uued teekraavid ja/või nõvad ning vajadusel teekraavide eesvoolud.

4. ERITINGIMUSED: Metsaparandusobjektil ja -objektiga piirnevatel aladel asuvad RMK-le teadaolevalt järgmised keskkonna- ja looduskaitselist ning muud olulist väärtust omavad objektid, millega tuleb metsaparandusobjekti rekonstrueerimise ja ehitamise käigus arvestada: 4.1. Kaitstavate objektide loetelu KMA tabelites T2 ja T3. Piirangute täpsed asukohad projekteerijale üle

antavates objekti lähteandmetes (andmekihid: map, dwg). Piirangute lisandumist projekteerimistööde käigus täpsustab projekteerija iseseisvalt, kasutades selleks Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), või küsib uued piirangute kihid RMK-st. KMA on informatiivne dokument (mõeldud projekteerijale) projektalal ja sellega piirnevatel aladel (puhver 150 m) asuvate erinevate kaitstavate väärtuste tuvastamiseks.

4.2. Projekteerijal hinnata 5 ja 5a boniteedi eraldistel paiknevate või neid mõjutavate kuivenduskraavide rekonstrueerimise vajadust. Juhul, kui need kraavid teenindavad ainult 5 või 5a boniteedi metsaosi ega ole vajalikud kokkuveo teostamiseks, ei kuulu need rekonstrueerimisele.

4.3. Muude võimalike kitsenduste (sidekaablid, elektriliinid, geodeetilised punktid, gaasitorustik jne) olemasolu ning nende läheduses asuvate objektide rekonstrueerimise ja ehitamise tingimused selgitab välja projekteerija.

5. TINGIMUSED PROJEKTIDELE: 5.1. Projektid peavad vastama vajalikus ulatuses RMK Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti

näidiskoosseisule ning olema kooskõlas Maaparandusseaduse ja Maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõuetega.

5.2. Vastavalt RMK ja PTA vahelisele kokkuleppele, tuleb metsakuivenduse rekonstrueerimise projektidele projekteerimise käigus, projekteerijal koostada (vajadusel tellib) Natura eelhinnang.

5.3. Lähteülesandes olevad ja projekteerimise käigus täiendavalt (s h Natura eelhinnanguist tulenev) esitatud keskkonnaalased ja muud piirangud (nõuded) tuleb sisse kirjutada projekti keskkonnakaitset käsitlevasse peatükki.

5.4. Enne välitööde alustamist peab projekteerija ühendust võtma piirkondliku PTA esindusega, et täpsustada uuritava ala tingimused ja MPS andmed.

5.5. Projekti koostamise ajal peab projekteerija korraldama tellija esindajatega töökoosoleku. Projekteerija protokollib töökoosoleku ja protokoll lisatakse projekti.

5.6. Projekti kooskõlastamised korraldab projekteerija. RMK kooskõlastus antakse viimasena. Projekti kooskõlastamine maaomanike ja objektiga vahetult piirnevate kinnistute omanikega korraldada projekti koostamise ajal, et projektis oleks võimalik arvestada kooskõlastustes esitatud tingimustega (mahasõidud, truubid, liikluspiirangud jne). Maaomanike ja piirinaabrite kontaktandmed antakse projekteerijale üle koos projektala lähteandmetega esimesel võimalusel, peale projekteerija vastava soovi esitamist.

5.7. Projekteerija täiendab (muudab) projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisandmetele KMA Tabelis 1 olevaid üldandmeid (p 1.1, p 1.2, ja p 2.2 ) ning esitab need peale muutmist kohe

Metsaparandusobjekti ehitusprojekti lähteülesanne Riigimetsa Majandamise Keskus Objekt: „Kaara“

Koostas: Jüri Koort Lk 3

lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile. Projektide valmimisel koostatakse projektidele eraldi KMA kokkuvõtted.

5.8. Projekt tuleb enne lõplikku valmimist esitada digitaalselt lähteülesande koostanud MPO kavandamisspetsialistile, kes korraldab projektlahenduse RMK-sisese kooskõlastamise, KMA ja tee tasuvusarvutuse täiendamise. Tasuvusarvutuse negatiivne tulemus võib muuta projektlahendust ja projekti koosseisu.

5.9. Koostatud projektlahendused peavad tellija jaoks vastama parima hinna ja kvaliteedi suhtele. 5.10. Projektile tellitakse vajadusel ekspertiis.

6. LÄHTEÜLESANDE LISAD: Kooskõlastused, RMK KMA, asukohaplaan, asendiplaan, digitaalsed andmekihid (Mapinfo, dwg).

7. PROJEKT ANDA ÜLE: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort. Projekt esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt vastavalt näidiskoosseisus toodule ning töövõtulepingus sõlmitud tähtajale.

8. PROJEKT KOOSKÕLASTADA: RMK Edela regioon, Keskkonnaamet, omavalitsus, võimalikud infrastruktuuride omanikud, maaomanikud.

9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS: RMK MPO kavandamisspetsialist Jüri Koort.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taotlus

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Viljandimaal Viljandi valla (Sultsi küla)

haldusterritooriumil Kaara metsaparandusobjekti rekonstrueerimist.

Palume Teil väljastada nõuded alljärgneva riigitee ja metsatee ristumiskoha rekonstrueerimise

projekteerimiseks:

• Sultsi - Abja-Paluoja nr 24172 ja Pastiku tee nr 5701003 ristumiskoht;

Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri Koort

kavandamisspetsialist

metsaparandusosakond

Lisad: Lähteülesande fail (asice)

505 4941 e- post [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

(digiallkirja kuupäev) nr 3-2.1/2023/5355

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXX

XXX