Riigimetsa raietest Vormsil 2023. aastal - Läänemaa

Vormsi Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 06.01.2023 nr 4-1/753/2022-1

Meie: 17.05.2023 nr 3-1.1/2022/5870

Riigimetsa raietest Vormsil 2023. aastal

RMK esitas Vormsi Vallavalitsusele 31.10.2022 kirjaga nr 3-1.1/2021/5870 kooskõlastamiseks

nimekirja uuendusraiealadest, millistel kavandasime raieõiguse võõrandamist lageraietega 2023. aastal.

Oma 06.01.2023 vastuskirjaga nr 4-1/753/2022-1 jättis Vormsi Vallavalitsus kavandatud tööd

kooskõlastamata. Seisukohtade täpsustamiseks ja mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leidmiseks on

RMK ning Vormsi vallavalitsuse ja volikogu esindajate vahel toimunud kaks kohtumist, 08.03 ja 14.04.

Kohtumiste tulemusena leidsime, et tasakaalukohaks saare elanike ootuste osas riigimetsa majandamisel

(olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine) ja uue metsapõlve kasvuks vajalike

minimaalsete tingimuste loomisel saare metsade uuendamiseks on üheks võimaluseks planeeritud

lageraiete asendamine häilraietega. Samuti leidsime üheskoos, et turberaietest ei sobi antud pinnastel

oma tagasihoidlikuma uuenemisvõime ja/või tormihelluse tõttu aegjärksed raied.

Häilraie käigus uuendatakse raiesse planeeritud metsaeraldis kolmes etapis: esimese raiejärguga

raiutakse sisse häilud (läbimõõt kuni 40 m ja hektari kohta kuni 5 tk). Männikutes teeme raiele järgneval

kevadel looduslikule uuenemisele kaasa aitamiseks ka maapinna mineraliseerimist ja istutame männid.

Arvestades saare kõrget ulukipopulatsiooni, teeme istutusjärgsetel aastatel lisaks istutatud puude

hooldamistele (võsa ja rohu niitmine okaspuutaimede ümbert) sügiseti ka taimede kaitsmist loodusliku

ulukitõrje repellendiga. Lehtpuuenamusega eraldiste uuendamisele tuleb läheneda juhtumipõhiselt,

näiteks sanglepiku puhul toimub edukas uuenemine sanglepaga ise, aga kui raiutaval alal on suur sarapuu

osakaal, tuleb maapinna ettevalmistuse ja istutusega uuenemisele kaasa aidata.

Peale nende häilude uuenemist (uuenenud raiealal on vastavalt metsa majandamise eeskirjale

kasvukohale sobivaid elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta) ja

minimaalse ajaperioodi (viis aastat, lisaks raieaasta) möödumist on võimalik teha teine raiejärk, mille

käigus laiendatakse olemasolevaid häile kuni 30 m ning viimase raiejärguga (siis on vastavad

miinimumnõuded 0,5 m ja 1500 puud hektari kohta) raiutakse ülejäänud puud, välja arvatud langile

jäetavad säilikpuud.

Kohtumistel Vormsi valla esindajatega oleme kokku leppinud, et erandjuhuna ei kavanda me saarel

häilraie teist raiejärku antud eraldisel enne kui uuendus on saavutanud keskmise kõrguse vähemalt 2 m.

Seega ei saa veel rääkida järgmiste raiejärkude ajalisest plaanist.

Kirja lisas on esitatud kavandatud raiealade nimekiri ja skeemid. Nimekirjas on toodud lisaks

metsaeraldise kogupindalale ka tegelikult uuendatava ala pindala (vastavalt Metsaseadusele esimese

raiejärguna kuni 25% eraldise kogupindalast). Eespool viidatud põhjusel on häilraiega alustatavate

metsaeraldiste kogupindala kolm korda suurem kui lageraiena kavandatud uuendusviisi puhul,

moodustades siiski vaid poole sellest uuendusraie mahust, mis on saare riigimetsade jätkusuutlikuks

majandamiseks vajalik. Täpsed raiealad (häilud) eraldise sees märgitakse sisse peale Vormsi

vallavalitsuse poolset kooskõlastust nimekirjale. Häilude sissemärkimisel lähtutakse nii seaduse nõuetest

(häilu läbimõõt kuni 40 m ja hektari kohta kuni 5 häilu) kui ka kohapealsetest loodusoludest (eelistatakse

hõredamaid ja kahjustuskoldega asukohti).

Raieaeg aasta lõikes sõltub otseselt turismihooajast ja ilmastikuoludest, st periood september kuni aprill.

Kuna häilraie puhul tuleb häilude vahelised liikumisteed rajada mitteraiutava metsa sisse, kus ei külmu

maapind nii tulemuslikult kui lagedal alal ja samuti on kokkuveotee tugevdamiseks kasutada lageraiest

vähem raiejäätmeid, siis on märjal pinnasel olevate lehtpuulankide puhul pinnasekahjustuste

vähendamiseks eelistatud raieaeg pigem väiksema mullaniiskusega september.

Palume kohaliku omavalitsuse kooskõlastust ja vajadusel täpsustusi kavandatud häilraiealadele ja seatud

tingimustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Lisa 1. 2023. aastaks kavandatud häilraiealade müügiobjektipõhine nimekiri

Kvartal Eraldis Puistu Eraldise

pindala, ha Raiutava ala

pindala, ha

Suuremõisa 1 (raiutav ala 0,74 ha)

VO421 11 Männik 0,1 0,03

VO421 12 Männik 0,2 0,05

VO421 13 Männik 0,1 0,03

VO422 6 Männik 0,2 0,05

VO422 17 Männik 0,4 0,10

VO422 22 Männik 1,2 0,30

VO422 44 Männik 0,2 0,05

VO422 49 Männik 0,2 0,05

VO422 50 Männik 0,1 0,03

VO422 64 Männik 0,2 0,05

Suuremõisa 2 (raiutav ala 1,21 ha)

VO423 2 Männik 0,5 0,13

VO423 3 Männik 0,1 0,03

VO423 5 Männik 0,5 0,13

VO423 29 Männik 1,1 0,28

VO423 32 Männik 0,6 0,15

VO423 35 Männik 0,5 0,13

VO423 40 Männik 0,2 0,05

VO423 41 Männik 0,2 0,05

VO423 42 Männik 0,1 0,03

VO423 46 Männik 0,5 0,13

VO423 47 Männik 0,4 0,10

Suuremõisa 3 (raiutav ala 0,44 ha)

VO425 26 Männik 1,1 0,28

VO426 33 Männik 0,3 0,08

VO426 34 Männik 0,3 0,08

Suuremõisa 4 (raiutav ala 1,84 ha)

VO430 6 Kaasik 1,2 0,30

VO430 13 Kaasik 0,5 0,13

VO462 1 Sanglepik 0,8 0,20

VO462 28 Sanglepik 3,1 0,78

VO482 6 Sanglepik 1,7 0,43

Sviby 1 (raiutav ala 2,01 ha)

VO460 36 Sanglepik 1,6 0,40

VO460 37 Haavik 0,8 0,20

VO460 38 Sanglepik 1,1 0,28

VO460 40 Kaasik 0,5 0,13

VO460 42 Kaasik 4 1,00

Sviby 2 (raiutav ala 3,18 ha)

VO474 1 Kaasik 12,7 3,18

Sviby 3 (raiutav ala 3,01 ha)

VO474 31 Kaasik 0,9 0,23

VO474 34 Kaasik 6,4 1,60

VO474 40 Kaasik 4,7 1,18

Lisa 1. 2023. aastaks raiesse kavandatud eraldiste skeemid (häilraie, raiutav ala kuni 25%

eraldise pindalast)

Suuremõisa 1

Suuremõisa 2

Suuremõisa 3

Suuremõisa 4

Sviby 1

Sviby 2

Sviby 3

Teie: 17.05.2023 nr 3-1.1/2022/5870 Meie: 06.07.2023 nr 4-1/358/2023-2

[email protected] Jürgen Kusmin Riigimetsa Majandamise Keskus

Riigimetsa raietest Vormsil 2023. aastal Raieplaanide kooskõlastamine

Kooskõlastame riigimetsa raieplaanid Vormsi saarel mõningate tingimusega.

Vormsi saare raiemahud on suured ja Vormsi vallavalitsusel on hea meel, et oleme koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) otsinud lahendusi, kuidas metsamajandamist plaanida ja teostada säästvamalt ja jätkusuutlikumalt, alustades riigimetsa näitest.

RMK esitas Vormsi Vallavalitsusele 31.10.2022 kirjaga nr 3-1.1/2021/5870 kooskõlastamiseks nimekirja uuendusraiealadest, millistel kavandati raieõiguse võõrandamist lageraietega 2023. aastal. Vormsi Vallavalitsus jättis 06.01.2023 vastuskirjaga nr 4-1/753/2022-1 kavandatud tööd kooskõlastamata selgitades, et oleme avatud aruteluks saarele sobivamate lahenduste leidmisel.

RMK ning Vormsi vallavalitsuse ja volikogu esindajate vahel toimuski esimene kohtumine Vormsi vallamajas (08.03.2023) ja teine juba konkreetsetel raiealadel (14.04.2023), kohtumised on aidanud sobivamale lahendusele lähemale jõuda olemasoleva looduskeskkonna maksimaalsel säilitamisel, samal ajal arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse huviga metsi uuendada ja luua tingimused metsapõlve kasvuks. Kokku on lepitud, et planeeritud lageraied tuleb asendada häilraietega, turberaietest ei sobi kehvema uuenemisvõime ja/või tormihelluse tõttu aegjärksed raied.

17.05.2023 saatis RMK esimese näidisplaani koos seletuskirjaga, kus näidatud alad, millel 2023. aastal riigimetsas raiet vastavalt kokkulepitud viisidele saaks teha. Vormsi vallavalitsus palus RMK-l viia sisse mõningased muudatused (üheks sihiks hoida plaanitavad raiealad üksteisest kaugemal). Seejärel jagati võimalikku kokkulepet volikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni liikmetega, viimaks arutati vallavalitsuses.

Viimasest aruteluringist tasub välja tuua, et lisaks raieviisidele mõjutavad saare ilmet mitmed teisedki metsamajandamise valikutega seotud asjaolud. Võtame need kokku ja rõhutame, et peame oluliseks pidada tegevuste plaanimisel ja elluviimisel kinni järgnevatest tingimustest:

1. Jääda Vormsil riigimetsa majandades väiksemate, kuni 30 m läbimõõduga häilude juurde. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 “Metsa majandamise eeskiri” alusel võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m ja ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Vormsil on mets madalam, väiksemate häilude kasutamine on põhjendatud ja ka vajalik. Tuulepealsete alade ääres tuleks raiet planeerida nii või naa ettevaatlikumalt, näiteks valikraie või väikehäiluga tuulemurru vältimiseks. Teede äärde metsaribasid ehk nö “kulisse” palume mitte jätta.

Hullo küla, Vormsi vald E-post: [email protected] IBAN: EE702200001120170356 91301, Läänemaa Tel: (+372) 52 96 31 Rg.kood: 75022427

2. Tagada piisav metsauuendus. Raiealale istutatakse hektari kohta minimaalselt 1000 uut vähemalt 0,3m kõrgust istikud hiljemalt aasta pärast raiet. Sobivad hästi männid, igal juhul tuleb vältida kuuskede istutamist.

3. Istutusjärgsel aastal on tagatud taimede kaitse. Leppisime kokku, et RMK teeb suure ulukipopulatsiooni tõttu taimede kaitsmist ulukitõrje repellendiga ja niidab rohu istikute ümber.

4. Järgmist raiet kõrval olevale alale saab teha minimaalselt 5+1 (istutusaasta) jooksul, kui noored istikud on umbes 2 meetrit kõrged.

5. Raie hoolikas ajastamine. Raie planeeritakse võimalikult kuivale perioodile, arvestades kevadist raierahu ning raiumise sobimatust turismi kõrghooajal.

6. Raiealade korrastamine. Raieala, sh kraavid, metsasihid, tekkinud 20 cm ja sügavamad rööpad korrastatakse enne järgmise kevade turismihooaega ja pesitsusrahu, ehk 14. aprilliks.

7. Raiealade taastamine. Leppisime kokku, et RMK teostab männikutes raiejärgsel aastal maapinna mineraliseerimist.

Vormsi metsad on kõrgendatud avaliku huviga alad ja täname, et arvestatate kohalike elanike soovide, kohalike eripärade ja tavadega.

Lugupidamisega

Maris Jõgeva vallavanem