Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise teade

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Vastavalt nimekirjale

29.08.2023 nr 6-3/23/6856-11

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise

keskkonnamõju hindamise aruande

avalikustamise teade

Anname Teile teada, et avalikustamisel on Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne.

KMH aruandega on võimalik tutvuda 01.09 – 01.10.2023 Keskkonnaotsuste infosüsteemis

KOTKAS (https://kotkas.envir.ee avalehel valida „KMH avalik väljapanek“).

Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH aruande

kohta kuni 01.10.2023 (k.a) otsustaja kontaktidel.

KMH aruande avalik arutelu toimub 04.10.2023 algusega kell 16.00 Paikuse

osavallakeskuses (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn) ja samal ajal

ülekandena Microsoft Teams keskkonnas läbi veebilingi https://tinyurl.com/36ejeych (ID:

357 442 561 733, parool (vajadusel): 8vMYm7).

Peale avalikustamist on KMH aruanne leitav Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS

(https://kotkas.envir.ee/) keskkonnamõju hindamise registris (märksõna: KMH01321).

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse arendaja on Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969,

keskkonnakompleksluba KKL/317465), kes esitas Keskkonnaametile taotluse Paikuse prügila

(Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn, katastritunnus 56801:005:0284) ladestusala I

etapi sulgemistoimingutega alustamiseks KMH läbiviimiseks. Paikuse prügila

projektdokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi.

Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp suurusega 5,6 ha. Käitaja taotlusel

või projektikohase mahu saavutamisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile prügila

sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist viiakse prügila

käitajaga koostöös läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine, mille tulemusi arvestatakse

sulgemisprojektis.

2 (3)

Joonis 1. Paikuse prügila I ladeala asukoht. Allikas: Maa-amet, 2023.

KMH viiakse läbi olemasoleva keskkonnakompleksloa (tegevusloa) tingimustest tulenevate

otsuste tegemiseks, ehk prügila sulgemiskava koostamiseks. KMH käigus hinnatakse

planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste otseseid ning kaudseid olulisi

mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile. KMH

käigus töötatakse välja keskkonnameetmed olulise keskkonnamõju vältimiseks või

vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga.

KMH aruanne võtab kokku kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste

keskkonnamõju hindamise tulemused. Kõigil on õigus osaleda KMH aruande avalikul

väljapanekul ja avalikul arutelul, tutvuda KMH aruandega, esitada aruande kohta ettepanekuid,

märkusi ja küsimusi ning saada nendele vastuseid. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH aruannet. Lisainfot

KMH protsessi kohta leiab siit.

Kontaktandmed:

 Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet1, kontaktisikud Ave Jalakas (loa

menetlus), tel 5690 4703, e-post [email protected], Karl Markus Wahlberg

(KMH menetlus), tel 5885 7049, [email protected].

 Arendaja on Osaühing PAIKRE2, kontaktisik Peeter Oja, tel 5884 4504, e-post

[email protected].

1 Narva mnt 7a, Tallinn, Harjumaa, 15172. 2 Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, 86603.

3 (3)

 Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko3, juhtekspert Juhan Ruut, tel 551

6423, e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]

3 Raekoja plats 8, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51004.

Paikuse prügila ladestusala I etapi

sulgemine

Keskkonnamõju hindamise aruanne

Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste asutuste seisukohtade saamiseks

Töö nr 20003783 Tartu 2023

V e

rs io

o n

0 4

.0 4

.2 0

2 3

/// T Ö

Ö N

R 2

0 0

0 3

7 8

3

Juhan Ruut

Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155

Katri Järvekülg

Keskkonnakorralduse spetsialist

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ........................................... 6

1.1. Kavandatava tegevuse asukoht ................................................................................. 6

1.2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................... 6

1.3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....................... 7

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ......................................................................................................... 9

2.1. Olemasolev olukord .................................................................................................. 9

2.2. Ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimine ......................................................... 10

2.3. Alternatiivsed võimalused ....................................................................................... 10

2.4. I ladestusala katmisel tehtavate tööde kirjeldus ....................................................... 12

2.5. Perspektiivsete tegevuste kirjeldus ......................................................................... 13

2.5.1. Biofiltri rajamine ............................................................................................... 13

2.5.2. Päikeseelektrijaama rajamine ........................................................................... 14

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................... 14

4. MÕJU HINDAMISEST ............................................................................................ 17

5. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ............................................... 19

5.1. Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju

inimese tervisele, heolule ja varale................................................................................... 19

5.1.1. Prügilagaasi teke ja keskkonda sattumine ......................................................... 19

5.1.2. Prügilagaasi käitlemise mõju............................................................................. 22

5.1.3. Katendi konstruktsiooni ja ehitamise mõjud ....................................................... 25

5.1.4. Avariiliste juhtumite mõju .................................................................................. 26

5.2. Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja vibratsiooni mõju inimese tervisele,

heaolule ja varale ............................................................................................................ 26

5.3. Mõju pinnasele ning pinna-ja põhjavee kvaliteedile ................................................. 30

5.3.1. Nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse .............................................. 30

5.3.2. Mõju pinnavee kvaliteedile ................................................................................ 32

5.3.3. Mõju pinnasele ja põhjaveele ............................................................................ 36

5.4. Loodusvarade kasutamise ja jäätmete taaskasutusega kaasneda võiv mõju ............. 38

5.4.1. Kattekonstruktsioonis kasutatavad materjalid .................................................... 38

5.4.2. Loodusliku materjali kasutuse vähendamise võimalused .................................... 40

5.4.3. Materjalikasutuse edasise vähendamise võimalused ......................................... 42

5.5. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid (sh tulekahju) ja nende

mõju .............................................................................................................................. 43

5.6. Visuaalne mõju ja mõju maastikule ......................................................................... 44

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ........................................................................... 46

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 3

7. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ................................................................... 50

7.1. Mõjude leevendamine ............................................................................................. 50

7.2. Soovitused seire teostamiseks ................................................................................ 50

8. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE .......................................... 53

8.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega

arvestamine/ küsimustele vastamine ................................................................................ 53

8.2. KMH aruande avalik väljapanek ja arutelu ............................................................... 53

8.3. Keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ...................... 53

9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED ................................................................................ 54

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 57

LISAD…. ......................................................................................................................... 59

LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM

LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS

LISA 3. PAIKUSE PRÜGILA I LADESTUSALA SULGEMISPROJEKT (KOBRAS OÜ, TÖÖ NR 2023-004)

LISA 4. PAIKUSE PRÜGILA I LADESTUSALA SULGEMISKAVA (KOBRAS OÜ, TÖÖ NR 2023-019)

LISA 5. LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS 2022

LISA 6. ALTERNATIIVIDE TEHNILINE KIRJELDUS

LISA 7. PRÜGILA KATTEKIHIS LOODUSLIKKE MATERJALE ASENDAVAD JÄÄTMELIIGID NING VASTAVUSTINGIMUSED

4 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

SISSEJUHATUS

Pärnu linnas Põlendmaa külas asub 2006. aasta suvel valminud Paikuse prügila (ka

Põlendmaa prügila või Paikre prügila, keskkonnaregistrikood JKK6700017), mille käitajaks

keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 alusel on osaühing Paikre (registrikood 10836969,

edaspidi ka ettevõte). Prügila projekt-dokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade

rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp

suurusega 5,6 ha.

Paikuse Vallavalitsus kehtestas 03.10.2016 korraldusega nr 231 Põlendmaa prügila ala

detailplaneeringu (edaspidi Prügila DP), mille koostamise põhiülesandeks ol i maaüksuse

ümberplaneerimine, sh planeeringuala erinevate osade ehitusõiguste kindlaks määramine.

Prügila DP kohaselt võib rekonstrueeritava jäätmete ladestusala tihendatud jäätmete

nõlvakalde suurus olla 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H =

38.00 m. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus 27.07.2022 teostatud ladestusala teostusmõõdistuse

kohaselt mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 32,21 m ning 2022. aasta

lõpu seisuga oli ladestusalale ladestatud 443 495 tonni jäätmeid.

Prügilate sulgemist reguleerib Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 1 (edaspidi ka prügilamäärus või määrus nr 38).

Prügilamääruse § 31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügi la osa kui ladestamisala on täidetud

projektkõrguseni. Lähtuvalt ladestusala kõrgusest, ladestatud jäätmete kogusest , lähiaastate

ladestatava jäätmevoo perspektiivist ning arvestades prügila sulgemisel rajatava kattekihi

hinnangulist paksust (~1,3-2,3 m), on osaühing Paikre alustanud ladestusala I etapi

sulgemise ettevalmistustöödega.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS 2) § 6 lg

1 p 24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prüg ila

sulgemine. Määruse nr 38 § 33 lõike 1 alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või

projektikohase mahu saavutamisel käitajal esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava

koos kirjaliku taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel

suletava prügila keskkonnamõju hindamine (KMH).

Osaühing Paikre esitas 19.05.2021 Keskkonnaametile taotluse Paikuse prügila ladestusala I

etapi sulgemiseks ja KMH algatamiseks. Keskkonnaamet algatas 28.06.2021 kirjaga nr DM -

115844-2 Paikuse prügila sulgemise KMH. 04.10.2022 kirjaga nr 6-3/22/8436-6 tunnistas

Keskkonnaamet Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programmi nõuetele

vastavaks. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm on esitatud käesoleva aruande

Lisas 1, nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on toodud aruande Lisas 2.

Prügila sulgemise tingimused on väljatöötatud vastavasisulises sulgemisdokumentatsioonis -

Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojekt, Töö nr 2023-004, OÜ Kobras (edaspidi

sulgemisprojekt, toodud KMH aruande lisas 3) ning Paikuse prügila I ladestusala

sulgemiskava (Kobras OÜ, TÖÖ NR 2023-019, edaspidi sulgemiskava, esitatud lisas 4). KMH

eesmärk on hinnata ladestusala sulgemislahendusega kaasnevaid keskkonnamõjusid.

Osaühing Paikre on sõlminud lepingu ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava

koostamiseks OÜ-ga Kobras ning keskkonnamõju hindamiseks OÜ-ga Hendrikson & Ko

(juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed

on esitatud Lisa 1 KMH programmi 8. peatükis.

1 Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 2 KeHJS

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 5

Käesolevas töös kasutatud terminite selgitus

▪ Katend – erinevate omaduste ja otstarbega kihtidest koosnev jäätmelademe

kattekonstruktsioon

▪ Nõrgvesi – Määrus nr 38 § lg 1 määratlus: nõrgvesi on igasugune ladestatud

jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja . Nõrgvesi

moodustub jäätmetes sisalduvast niiskusest, jäätmete orgaanilise aine lagunemisel

tekkivast veest ja läbi jäätmelademe nõrguvast sademeveest. Nõrgvesi sisaldab

saasteaineid, mis on algselt jäätmete koostises või tekivad orgaanilise aine,

lämmastiku ja väävli ühendite transformeerumisel. Nõrgvee kogus ja saasteainete

kontsentratsioon nõrgvees on ajas muutuvad.

▪ Prügilagaas – Määrus nr 38 § lg 1 määratlus: prügilagaas on igasugune gaas, mis

tekkib prügilasse ladestatud jäätmetest. Peamiseks probleemiks on jäätmetes

sisalduva orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas, mis sisaldab

olulises koguses metaani ja süsihappegaasi n ing võib sisaldada ka ebameeldivalt

lõhnavaid redutseeritud väävliühendeid (eelkõige vesiniksulfiidi). Aeroobsel

lagunemisel tekkiv gaas sisaldab peamiselt süsihappegaasi.

▪ Prügilagaasi tekke oluline maht / aktiivne periood – prügilagaasi teke ladestus

väheneb ajas vastavalt jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamisele , samuti

hakkab pikemas perspektiivis vähenema gaasi koostises metaani sisaldus. Kuna gaasi

teke sõltub mitmetest erinevatest teguritest, ei ole võimalik välja tuua konkreetset

aega, millal aktiivne periood lõpeb. Seetõttu on KMH aruandes see määratlus seotud

prügilagaasi metaanisisalduse langemisega tasemele, mis süütamiseks ja

põletamiseks eeldab lisakütuse, nt propaani kasutamist. Kirjanduse andmetel on see

ligikaudu 20% (siinkohal on ka oluline silmas pidada, et see sõltub kasutatava põleti

ehitusest, lisaõhu juurde andmisest jm näitajatest) 3 . Aktiivse perioodi lõppu on

võimalik määrata ladestu eri piirkondade kohta, selleks seiratakse gaasiteket

vertikaalsetes kogumistorudes.

▪ Sademevesi – sademetena langev saastumata vesi.

▪ Vajum – jäätmelademes jäätmete tihenemise ja orgaanilise materjali lagunemise

tõttu aja jooksul tekkivad kattekihi vajumised (lohud) .

3 Guidance on Landfill Gas Flaring, 2002; ptk 4.9.4

6 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK

1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT

Keskkonnamõju hindamise objektiks on Paikuse prügila (keskkonnaregistri kood

JKK6700017) ladestusala koos seotud taristuga.

Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel (katastritunnus 56801:005:0284,

registriosa nr 2593806) Põlendmaa külas Paikuse osavallas 4 Pärnu linnas. Prügila

territoorium on ümbritsetud metsa- ja põllumaaga ning kinnistu on 100% jäätmehoidla maa

suurusega 41,20 ha. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub maaüksus OÜ-le Paikre. Kinnistu

kaugus Pärnu linnast on 15 km, Paikuse alevist 5,5 km ja Seljametsa külast 3 km. Paiknemine

haldusüksuses on toodud Joonisel 1.1.

Joonis 1.1 Paikuse prügila paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2022)

Paikuse prügila situatsiooniskeem on esitatud KMH programmi Lisas 2. Ülevaade prügila

taristust ja tegevustest on esitatud KMH programmi Lisas 4.

1.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on Paikuse prügila ladestusala I etapi (nimetatud ka I

ladestusala) keskkonnaohutu sulgemine vastavalt sulgemise tehnilise lahendusele

(Sulgemisprojekt, Kobras OÜ, Töö nr 2023-004) ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr

38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele. Prügila või selle osa

sulgemistööde elluviimise eelduseks on sulgemiskava koostamine. Enne sulgemiskava

koostamist viiakse läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine , kuid KMH aruanne

esitatakse koos sulgemiskavaga (määruse nr 38 § 33 lg 2). KMH järeldused ja

keskkonnameetmed integreeritakse prügila su lgemiskavasse.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 31 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva

keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,

4 1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning

moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 7

millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada

säästvat arengut.

Prügila sulgemise vajadus tuleneb Paikuse prügila I ladestusala projektikohase mahu ning

kõrguse saavutamisest, sh võttes arvesse Põlendmaa prügila ala detailplaneeringus toodud

täpsustusi (detailsem ülevaade KMH programmis ptk 4.2). Prügilaosa sulgemismahu

saavutamise arvestuse aluseks on ladestusala teostusmõõdistuse andmed (KMH aruande

Lisas 5), ladestatud jäätmete kogus, lähiaastate ladestamisele suunatava jäätmevoo

perspektiiv ning prügila sulgemisel rajatava kattekihi sulgemisprojekti järgne paksus.

1.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Paikuse prügila on rajatud ja tegutseb vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele, sh

arvestati rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH programmi peatükis 4

esitati detailne ülevaade kavandatava tegevuse seostest eri tasandi arengut suunavate

dokumentidega. Vastavust hinnati järgmiste dokumentidega:

▪ Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtib kuni uue Riigi jäätmekava 2022-2028

kehtestamiseni)

▪ Maakonnaplaneering

▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

▪ Paikuse valla üldplaneering

▪ Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneering

▪ Põlendmaa prügila ala detai lplaneering

Programmis toodud üksikasjalikku vastavushinnangut siinkohal ei korrata.

Riigi jäätmekava 2022-2028

KMH aruande koostamise etapi ajal on pikendatud Riigi jäätmekava 2014-2020 kehtivust kuni

uue Riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamiseni.

Käesolevas etapis toimub Riigi jäätmekava 2022-2028 (Riigi jäätmekava) eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise (KSH) hindamise aruande avalikustamine 5.

Riigi jäätmekavas on Paikuse prügilale viidatud kui ühele viiest 2022. a alguse seisug a Eestis

töötavast tavajäätmeprügilast. Lisaks on välja toodud, et kui hetkel kasutusel olevad

tavajäätmeprügilad olid rajamise hetkel mõeldud ennekõike jäätmete ladestamiseks, siis

hetkel on käitiste näol tegemist jäätmekäitluskeskustega, kus lisaks jäätm ete ladestamisele

käideldakse erinevaid jäätmeliike. Viidatud on Riigikontroll 2021. aastal läbi viidud auditile

„Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“, milles

probleemkohana on toodud prügilate jäätmete ladestamise ja taaskasutuse nõuetekohasust.

Riigi jäätmekava rakenduskava eelnõu järgi on III samba eesmärgina esitatud, et k õikides

aktiivselt kasutusel olevates prügilates toimuv tegevus vastab õigusaktides ja

keskkonnalubades sätestatud tingimustele ning vajalik on teostada korrastatud prügilate osas

järelevalvet, et tuvastada võimalikud probleemid prügila katendis või nõrgvee - ja

gaasiväljutussüsteemis. Ennetada tuleb võimalike probleemide tekkimist ja vältida

5 Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu avalikustamine

8 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

keskkonnaohtu. Prügilates, millele on määratud järelhooldus, tuleb jälgida

järelhooldustingimuste täitmist.

Paikuse prügila tegutseb vastavalt õigusaktide nõuetele ja käitisele väljastatud keskkonnaloa

KKL/317465 tingimuste kohaselt. Prügila sulgemise tehnilised tingimused töötatakse välja

vastatavalt prügilamääruse nõuetele ning arvestades KMH tulemusi, seejuures on KMH ja

sulgemisprojekt üksteisest lähtuvad. Ladestusala I etapi sulgemise järelhooldus seatakse

keskkonnaloa muudatusega ning järelevalvet järelhoolduse teostamise üle jätkab

Keskkonnaamet.

Kokkuvõtvalt jääb kehtima KMH programmis esitatud järeldus, et kavandatav tegevus

on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega, nende muutmine või

täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 9

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

Kavandatavaks tegevuseks on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine

vastavalt sulgemisprojektile ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele.

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD

Paikuse prügila projekt-dokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus

Paikuse vallas“ (2000. a) kohaselt kavandati prügila kogumahtuvusega 1,56 miljonit tonni

jäätmeid. Kõrvaldavate jäätmete koguhulgaks prognoositi keskmiselt 40 000 t/a. Prügila

rajamine nähti ette kolmes etapis. Käesoleval ajal on välja ehitatud ladestusala esimene etapp

suurusega 5,6 ha (ladestusala ligikaudsed mõõtmed 330x170 m) , millel alustati jäätmete

ladestamist 2006. a juunis.

Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 kehtestati Põlendmaa prügila ala

detailplaneering, mille kohaselt võib tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal

1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m . Vastavalt

Toomas Ideon’i (keskkonnaekspert, litsents nr KMH0015) poolt 2014. a koostatud

ekspertarvamusele „Paikre prügilas ladestatavate jäätmete võimalik maksimaalne kogus“

(KMH programmi lisas 5), on selliselt ümberkujundatavate ladestusala nõlvade stabiilsus

tagatud ja ladestusala põhjakonstruktsioonile lisanduvate jäätmete kaalust tekkivad

lisavajumised on niivõrd väikesed, et ei ohusta ladestusala põhjakonstruktsioone.

Ehituslikult on prügila ladestusala määratud rajatisena, mille ehitusalune pind on 50 976 m2

(ehitisregistrikood 220283611). Prügila asub loodusliku geoloogilise barjääriga alal –

ladestusala alla jääb vähemalt 1 m paksune savikiht, mille filtratsioonimoodul on väiksem kui

1,0 x 10-9 m/s. Looduslikule kihile paigaldati bentoniitmatt ja 2 mm paksune HDPE membraan,

millel paikneb täiendavalt 100 mm paksune liivast kaitsekiht. Selle peale paigaldati 700...800

mm paksune purustatud rehvitükkidest (tüki suurus on keskmiselt 100 x 300 mm) nõrgvee

drenaažikiht, mille sisse graniitkillustiku patja on paigaldatud suure tihedusega polüetüleenist

nõrgvee kogumistorud De160. Tekkiv nõrgvesi ja prügila -ala saastunud sademevesi koguneb

settebasseini ja pumbatakse sealt Pärnu linna reoveepuhastile.

Ladestusalale suunatud jäätmed laotatakse tööpinnale umbes 50-60 cm paksuste kihtidena

ning pressitakse kokku ja tihendatakse kompaktoriga, et saavutada tihedusaste vähemalt

900 kg/m³. Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga,

mis rajati 2010. aastal. Ladestusala vastavasse piirkonda on selle tarbeks ca 0,6 m

sügavusele paigaldatud horisontaalsed perforeeritud plastiktorud , mille abil kogutud gaas

suunati ühendustorude kaudu kogumis-reguleerimisjaama. 2020. a gaasisüsteemi

ülevaatusel ja prügilagaasi seirel tuvastati, et kompressorjaam ning põleti pole töökorras ning

seadmed on amortiseerunud.

Seoses Paikuse prügila prügilagaasi seire projektiga rajati prügilale täiendavad viis

puurauku/gaasikogumiskaevu oktoobris 2020, mille tulemusel valminud eksperthinnang

(„Paikuse prügila prügilagaasi teke ja kogumissüsteemi vajadus“, OÜ Hendrikson&Ko, töö nr

20003783) koos seirepuuraukude kaardi ja puuraukude sügavustega esitati

Keskkonnaametile 25.01.2021 (registreeritud infosüsteemis KOTKAS dokumendinumbriga

DM-107396-34). Puuraugud rajas OÜ Puurkaevumeistrid. Puuraugud rajati sügavusega 9-12

m ning toru läbimõõduga 115 mm. Kompressorjaam koos põletiga ühendati 2021. a suvel

10 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

süsteemist lahti ja teisaldati rekonstrueerimiseks prügila pealt alla. Detailsem ülevaade

prügila taristust ja tegevustest on esitatud KMH programmi Lisas 4.

Juulis 2022 mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 32,21 m ning 2022. aasta

lõpu seisuga oli ladestusalale ladestatud 443 495 tonni jäätmeid.

2.2. LADESTUSALA GAASISÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE

Osaühing PAIKRE esitas 19.12.2022 Kobras OÜ poolt koostatud Paikuse prügila I ladestusala

gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava (töö nr 2022-318, registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 20.12.2022 menetluse nr M-122523 all, edaspidi rekonstrueerimise

kava). Rekonstrueerimise kava kohaselt rajatakse hiljemalt 31.12.2023 prügila I etapi

ladestusala gaasikogumissüsteemiga katmata alale täiendav gaasikogumise süsteem, mis

ühendatakse olemasoleva kogumistorustikuga.

Rekonstrueerimise kava kohaselt rajatakse prügilademe peale täiendavalt 6 vertikaalset kuni

12 m sügavust gaasikogumiskaevu. Prügilademe sisse puuritakse kuus auku läbimõõduga

145 mm, millesse paigaldatakse pilutatud plastiktoru läbimõõduga De 90 mm. Toru

perforeeritakse alates 1 m toru otsast. Kuni Paikuse prügila ei ole saavutanud oma lõplikku

kõrgust, tuleb rajatud gaasikogumiskaeve vastavalt prügilademe täitmisele pikendada.

Kompressorjaam rajatakse lõunapoolsele prügilademele suunduva tee äärde. Olemasoleva

kompressorjaama sisu rekonstrueeritakse. Kompressorjaama alusena kasutatakse

olemasolevat kompressorjaama alusplaati, mille alla rajatakse 300-450 mm paksune aluskiht.

Vastavalt projektile võib kandekihis kasutada segu nr 4 fraktsiooniga 0 -63 mm või sama

fraktsiooniga mittereostunud (vajadusel purustatud) jäätmeid (betoon, tellis, purustatud kivi

vms). Komperssorjaama kõrvale rajatakse kondensaatveekaev. Gaasikogumiskaevud,

horistontaalne gaasikogumistorustik ja kondensaatveekaev ühendatakse

gaasitransporttorustikuga. Rekonstrueeritavale kompressorjaamale ja kondensaatveekaevule

on vajalik rajada uus elektriühendus olemasolevat prügila elektrisüsteemist. Peale

kompressorjaama rekonstrueerimist, kondensaatveekaevu ja torustike rajamist tuleb

kompressorjaam seadistada ning kontrollida kõikide süsteemide korrasolekut.

2.3. ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED

Prügila või selle osa sulgemisel ei saa käsitleda alternatiivina null -alternatiivi ehk

kavandatava tegevuse mitte rakendamist (tavaliselt on see keskkonnamõju hindamise

metoodika osaks), sest selline olukord oleks vastuolus Keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § -ga 31, mis sätestab

tingimused, millal prügila suletakse. Kui prügila vastab mõnele nendest tingimustest, tuleb

prügila sulgeda, seejuures arvestades määruse nr 38 tingimusi ja võimalikke alternatiivseid

lahendusi nende tingimuste täitmiseks. Seega on 0-alternatiiv ebareaalne ning seda

käesolevas KMHs ei käsitleta.

KMH programmis toodi välja alternatiivid ladestusala kattelahenduse osas. Kavandatava

tegevuse põhialternatiividena käsitletakse kahte tehniliselt erinevat lahendust I ladestusala

katendile, milleks on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2. Alternatiiv 1 hõlmab kattelahendust, mis on

välja toodud prügila sulgemist käsitlevas määruses ning alternatiiv 2 on selle modifikatsioon

vastavalt määruses antud võimalustele.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 11

▪ Alternatiiv 1 – keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 lg 1 kohane tavajäätmete prügila sulgemine,

kus katendi kihtideks on gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m

paksune dreenikiht ja vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht.

▪ Alternatiiv 2 – alternatiivne sulgemislahendus vastavalt määruse nr 38 § 35 lõikele 2

ja 3, mille kohaselt on võimalik muuta prügila kattekonstruktsiooni, kui lahendus tagab

samaväärse tulemuse, mida tagab alternatiiv 1. Katendi tõenäoline lahendus on

järgmine: vettpidav mineraalkiht asendatakse HDPE kilega, 0,5 m paksune dreenikiht

asendatakse drenaažimatiga, 1 m paksune kattepinnasekiht. Gaasikogumiskihina

toimib HDPE kile all olev tasanduskiht.

KMH programmis toodi välja, et KMH käigus võib tekkida täiendavaid alternatiivseid

lahendusi. Sulgemisprojekti koostamisel ja selle mõju hindamisel jõuti prügila erinevate

ladestusalade koos toimimise alternatiivideni. Õigusaktides, Paikuse prügila rajamise

projektis, detailplaneeringus ning kehtivas kompleksloa taotluses ei ole sätestatud, kuidas

jõutakse kogu prügila mahu täitumisel tervikliku ladestuni. Selleks on erinevaid võimalusi ja

sellest hakkab sõltuma, millal ja kui suures mahus saab ladestu maa-ala hakata kasutama

täiendavateks tegevusteks.

▪ Alternatiiv A – I ladestusala täituma hakkamisel valmistatakse ette II ladestusala põhi,

seejärel suletakse I ladestusala jäätmete vastuvõtuks, kaetakse see kõikidelt

külgedelt ja pealt katendiga. II ladestusala täidetakse järk -järgult jäätmetega kuni

projektkõrguse saavutamiseni. Seejärel lõpetatakse jäätmete vastuvõtt II

ladestusalale ja alustatakse I ja II ladestusala vahele jääva tühimiku täitmist, eelnevalt

ühendades I ja II ladestusala põhjakonstruktsiooni. Samal ajal kaetakse II ladestusala

katendiga.

▪ Alternatiiv B – I ladestusala täituma hakkamisel valmistatakse ette II ladestusala põhi,

seejuures ühendatakse koheselt I ja II ladestusala põhjakonstruktsioonid. I

ladestusala suletakse jäätmete vastuvõtuks ja kaetakse pealt ning põhja, lõuna ja

lääneküljelt, kuid idakülg jääb avatuks. Ladestusala idakülg kasvatatakse kokku II

ladestusalaga sujuvalt, st järk-järgult jõutakse idaküljel projektkõrguseni ja

alustatakse uuesti ladestuala põhjalt (selliseks täitmiseks sobiva ee laius määratakse

II ladestusala projektdokumentatsioonis). Järk-järgult ehitatakse välja ka uue

ladestusala prügilagaasi kogumissüsteem (teostatakse vastavalt II ladestusala

projektdokumentatsioonile), seda seni kuni jätkub biolagunevate jäätmete

ladestamine (määrus nr 38 § 15 lg 1). Selline lähenemine võimaldab ka II ladestusala

järk-järgulist sulgemist, kusjuures pidevalt uuenev idakülg jääkski avatuks kuni prügila

täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks.

Alternatiivsete lahenduste võrdlev kirjeldus on esitatud KMH aruande Lisas 6. Kattekihi

konstruktsioonis on võimalik asendada looduslikke materjale kasutades prügilasse toodud

sobivaid jäätmeid (nende loetelu on esitatud Lisas 7) , kuid nende kasutamine on võimalik nii

Alt 1 ja 2 kui ka Alt A ja B puhul, st nendest ei kujune eraldi alternatiive.

Lisaks on alternatiividena käsitletavad ptk 2.5. kirjeldatud perspektiivsed tegevused – suletud

ladestu pinnale biolfiltrite rajamine ja päikeseelektrijaama rajamine. Nende puhul on valikuid

kaks: rajada või mitte (st nende tegevuste puhul on võimalik ka 0-alternatiivi sissetoomine).

Alternatiivide hindamisel KMH aruande ptk 6 on kirjeldatud alternatiivid jagatud eraldi

rühmadesse. Tulenevalt rühma olemusest rakenduvad neile mõnevõrra erinevad kriteeriumid.

12 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

2.4. I LADESTUSALA KATMISEL TEHTAVATE TÖÖDE KIRJELDUS

Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojektiga antakse lahendus prügila I ladestusala

sulgemiseks. Prügila katmine toimub vastavalt keskkonnaministri määruses nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ sätestatule sulgemisprojekti kohaselt (vt KMH

aruande lisa 3). Sulgemisprojekt on omakorda osaks sulgemiskavast (vt KMH aruande lisa 4).

Järgnevalt esitatakse kokkuvõtvalt sulgemistööde põhilised etapid ning järjekord :

Alternatiividega 1 ja 2 seotud erisused on üksikutes punktides ja nad on järgnevas kirjelduses

välja toodud. Alternatiivi A ja B vaheline erinevus seisneb selles, et Alternatiiv B korral jääb

katmata I ladestusala idanõlv, st mõnevõrra on erinev tehtavate tööde maht, kuid tööde

iseloom ega katendi kihtide järjestus ei muutu; alternatiiv A puhul rajatakse idanõlvale

drenaažitorud, mida alternatiiv B puhul vaja ei ole.

▪ eeltööd

▪ gaasisüsteemi rekonstrueerimine vastavalt Kobras OÜ tööle nr 2022-318 „Paikuse

prügila I ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava“:

▪ prügilademe profileerimine;

▪ gaasikogumiskihi rajamine (Alt 1) / tasanduskihi rajamine (Alt 2);

▪ pumpla ümber nupiplokkidest tugiseinte rajamine;

▪ geotekstiili paigaldamine;

▪ vettpidava mineraalsest materjalist kihi paigaldamine (Alt 1) / HDPE kile paigaldamine

(Alt 2);

▪ geovõrgu paigaldamine;

▪ dreeniva mineraalse kihi paigaldamine (Alt 1) / drenaažimati paigaldamine (Alt 2);

▪ drenaažitorustiku rajamine prügilademe idaküljele (Alt A);

▪ drenaaži äravoolutorustiku rajamine (Alt A);

▪ kattekihi rajamine koos hooldustee rajamisega;

▪ vajumisreeperite paigaldamine;

▪ hooldustee nõva rajamine;

▪ kasvupinnase paigaldamine;

▪ heakorratööd.

Peale aktiivse gaasikogumise lõppemist planeeritud tööde järjekord:

▪ eeltööd;

▪ gaasikogumiskaevude likvideerimine;

▪ biofiltrite alalt kattepinnase likvideerimine;

▪ biofiltrite rajamine koos gaasijaotustorustikuga;

▪ heakorratööd.

Enne sulgemistööde algust tuleb olemasolev olukord fotodel fikseerida , sh tuleb varasemalt

rajatud gaasiseirekaevud looduses tähistada. 2022. aasta detsembris koostati Kobras OÜ

poolt töö nr 2022-318 „Paikuse prügila I ladestusala gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava“.

Prügila I ladestusala sulgemisprojekt on tihedalt seotud gaasisüsteemi rekonstrueerim isega,

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 13

mistõttu kajastatakse gaasisüsteemi rekonstrueerimise kava lahendust ka sulgemisprojektis

(gaasisüsteemi rekonstrueerimist on kirjeldatud aruande ptk 2.2).

Paikuse prügilasse on prügi ladestatud suhteliselt korrapäraselt. Kattekihtide jaoks piisava

tasasusega aluskihi saavutamiseks on vajalik prügilademe profileerimine. Ühtlase kuju

andmine on vajalik selleks, et tagada katendile sattuva sademevee äravool prügilademe

pinnalt, mis peab olema tagatud ka peale hilisemaid prügilademes aset leidvaid vaju misi.

Vajumite vähendamiseks tuleb prügilademe teisaldamisel kasutada prügilademe

tihendamiseks nii buldooserit kui ka vibrorulli. Tihendamist tuleb teha koos prügi ladestu

kujundamisega. Kõige parema tulemuse saab, kui jäätmete teisaldamine ja tihendamine

toimuvad samal ajal ning kihtide kaupa tihendades.

Paikuse prügila I ladestusalal on prügilade vajalik katta kattekihtidega. Kattekonstruktsiooni

läbilõige eri alternatiivide korral on esitatud Lisa 6 joonistel. Mõlema alternatiivi puhul

nähakse ette sulgemisjärgse gaasikogumise süsteemi rajamine ja ühendamine olemasoleva

(sh 2023. a lõpuks rajatava) gaasisüsteemiga. Katmisjärgselt võib prügiladestu

kattepinnasele külvata muru jm. taimi, mille juurestik ei kahjusta vettpidava kihi omadusi, kuid

aitab vältida erosiooni ja katendi liigset kuivamist.

2.5. PERSPEKTIIVSETE TEGEVUSTE KIRJELDUS

Sulgemisprojektis on arvestatud perspektiivsete tegevustega, mis võivad toimuda prügila

I ladestusala katmise järgselt. Nende realiseerimise vajadus / realiseeritavus sõltub

kirjeldustes toodud tingimuste täitumisest.

2.5.1. Biofiltri rajamine

Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist lammutatakse aktiivne gaasikogumissüsteem (st

vertikaalsed kogumistorud, milles seire näitab olulises mahus gaasi tekke lõppemis t,

suletakse ning suletud torud hiljem likvideeritakse) ning rajatakse passiivsed biofiltrid

(nimetatakse ka bioaken). Biofilter on passiivne gaasikogumissüsteem, mille

metaanilagunduskihis toimub metaani oksüdeerimine CO 2-ks. Biofilter ei vaja peale rajamist

hooldamist ja täiendavaid kulutusi.

Paikuse prügila I ladestusala peale on projektikohaselt arvestatud 11 biofiltrit mõõtudega

20x20m pindalaga ~ 400 m2 (biofiltrite asukohad on toodud sulgemisprojekti joonisel „Maa-

ala plaan II“). Idapoolseid biofiltreid ei saa rajada enne rajatava II ladestusala katmist

biofiltrite projekteeritud asukohas. Esmalt tuleb biofiltri alalt kattepinnase kiht likvideerida.

Samuti likvideeritakse biofiltri alalt varasemalt rajatud gaasikogumiskaevud. Vettpidava kihi

peale rajatakse gaasijaotuskiht koos gaasijaotustorustikuga. Gaasijaotustorustik

ühendatakse olemasolevate gaasikogumistorudega. Torude ühendamiseks tuleb kasutada

kolmikuid ja painduvaid käänikuid. Peale gaasijaotustorustiku rajamist jätkatakse ülejäänud

gaasijaotuskihi rajamisega. Gaasijaotuskihis tuleb kasutada purustatud betoonijäätmeid (või

muid mineraalseid jäätmeid või materjali mõõduga 32/64) , millest on eemaldatud tolmne osa

või graniitkivi läbimõõduga 32/64 mm.

Gaasijaotuskihi peale rajatakse metaanilagunduskiht. Metaanilagunduskihi paksus peab

olema vähemalt 1,5 m. Rajatav metaanilagunduskiht on 1 m kõrgemal olemasolevast

kattekihist, mistõttu tuleb metaanilagunduskiht ühendada sujuvalt nõlvusega 1:3 olemasoleva

kattekihiga. Selle täiteks saab kasutada varasemalt väljakaevatud kattekihi materjali või

sarnaste omaduste jäätmematerjali. Biofiltri konstruktsioon alternatiiv 2 kihtide korral on

14 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

esitatud joonisel 2.1. Biofiltrite alale rajatakse 4 gaasiseirekaevu, seejuures on oluline, et

gaasiseirekaevu ei paigaldata gaasijaotustorustikule liiga lähedale.

Joonis 2.1 Paikuse prügila ladestusala I etapi biofiltri konstruktsioon (Sulgemisprojekt, joonis

„Biofilter“).

2.5.2. Päikeseelektrijaama rajamine

Pärast I ladestusala katmist, kui olulises mahus gaasi teke on lõppenud ja ei ole tuvastatud

ladestus ebaühtlasi vajumeid, võib kaaluda selle ala kasutamist taastuvenergia tootmiseks,

näiteks kaetud ladestusalale päikeseelektri jaama rajamist. Päikeseelektrijaam tuleb rajada

eraldi projektiga ning selle projekteerimisel tuleb arvestada projekteeritud biofiltrite

asukohtadega. Samuti ei tohi päikeseelektrijaam takistada uute ladestusalade rajamist,

aktiivse ladestusala eesmärgipärast kasutamist ja katmist.

Prügilademe eeldatav vajumine on ühtlane ning arvatavasti ei teki lokaalseid ebaühtlasi

vajumeid. Maapinnale paigaldatava päikseelektrijaama päikesepaneelid kinnitatakse üldjuhul

tehase toodetud metallraamistikule. Metallkarkass kinnitatakse katendisse kolmikharuliste

postide abil, mis ulatuvad 50-70 cm sügavusele ning hinnanguliselt on sellise konstruktsiooni

mass eeldatavalt vahemikus 15-20 kg/m2. Teine võimalus on kasutada metallkarkassi

kinnitamiseks maapealset paigaldust koos betoonplokkidega ning sellise konstruktsiooni

hinnanguline mass on eeldatavalt vahemikus 70-90 kg/m2.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 15

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Täpsemalt on antud peatükk lahti kirjutatud KHM programmi peatükis 3 (Lisa 1 Nõuetele

vastavaks tunnistatud KHM programm). Järgnevalt on esitatud kokkuvõte.

Asustus ja maakasutus

Põlendmaa prügila kinnistu külgneb lääne poolt Siimu ja Taali metskond 5 kinnistutega, põhja

poolt Taali metskond 5 kinnistu ja Taali metskond 135 katastriüksusega, ida poolt Uuetoa

kinnistuga ning lõuna poolt riigimaantee T-19276 (Taali – Põlendmaa – Seljametsa tee,

sihtotstarve transpordimaa) katastriüksusega. Taali – Põlendmaa – Seljametsa teest

põhjapoolne piirkond on soine, valdavalt kaetud rabametsaga. Lõunas, üle maantee asuvad

Nimmi, Kubja, Karjalauda ja Ojamaa kinnistud, mida kasutatakse põllumajanduslikul

eesmärgil. Kõikide nimetatud kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lähim

hoonestatud, sh elamiseks kasutatav kinnistu, milleks on Seljametsa külas paiknev 5,1 ha

suurune Püüoja kinnistu (kat. nr 56801:001:0074), jääb Põlendmaa prügila kinnistu

läänepoolsest piirist ca 575 m kaugusele. Prügila lähipiirkond ja maakasutus on näidatud

Joonisel 3.1.

Joonis 3.1 Paikuse prügila lähipiirkonna maakasutus (aluskaart Maa-ameti X-GIS

kaardiserver 2021)

Veekogud

Prügila asub Pärnu jõkke suubuva Reiu jõe valgalas. Prügilale lähim pinnaveekogu on 0,6 km

kaugusel asuv Vaskjõgi (VEE1147600). Pinnaveed prügila ala ümbrusest voolavad mööda

väikseid kraave ja ojasid Vaskjõe kaudu Reiu jõkke (VEE1145400AK), mis omakorda suubub

Pärnu jõkke (VEE1123500), täpsemalt on kraavisüsteemi kirjeldus esitatud ptk 5.3.2.

Geoloogia

Paikuse prügila all olev pinnas koosneb keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgu

aluspõhjakivimist, mis on kaetud 4-5 m paksuse Kvaternaari ajastu kattega. Vastavalt prügila

detailplaneeringule/AS GIB poolt teostatud pinnaseuuringutele võib prügila alla jääva pinnas e

16 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

jagada seitsmeks kihiks (I-VII): pealispinnas, liivane aleuriit, savi, aleuriitne moreen,

aleuriitne moreen, aluspõhjakivim.

Hüdrogeoloogia

Paikuse prügila ala asub Reiu jõe valgalas, Vaskrääma veehaarde III sanitaarvööndis.

Paikuse prügila kinnistul asub puurkaev nr PRK0021565 olmevee saamiseks (Siluri -

Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas). Puurkaevu

sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi andmetel on

piirkonna põhjavesi suhteliselt kaitstud.

Paikuse prügila tegevusajal on põhja- ja pinnavee kvaliteedi kontrollimise sagedus määratud

keskkonnaloaga.

Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik

Paikuse prügila ei asu looduskaitsealal, kaitstava loodusobjekti kaitsetsooni või Natura 2000

alal. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale. II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao

urogallos) leiukoha piir asub prügila kinnistust ca 600 m kaugusel loodes. Lisaks asuvad

kaitstavad loodusobjektid (III kategooria kaitsealuse fauna elupaik) prügila põhjapiirist ca

1 km kaugusel. Ligikaudu 2 km kaugusel prügila lõunapiirist kagu suunas asub hooajalise

liikumispiiranguga ala (püsielupaik) , ca 2,4 km kaugusel edelas asub Vaskjõe looduskaitseala

(KLO1000567).

Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel puuduvad piirkonnas 5 km raadiuses

registreeritud kultuurimälestised. Lähim pärandkultuuri objekt - Sindi (Püüoja) metsavahikoht

(568:VKK:007) asub käitisest ca 600 m kaugusel läänes.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 17

4. MÕJU HINDAMISEST

Käesoleva KMH aruande mõju hindamise aluseks on Keskkonnameti 04.10.2022 kirjaga nr 6-

3/22/8436-6 nõuetele vastavaks tunnistatud KHM programm (Lisa 1) ning KeHJS § 20 toodud

nõuded KMH aruande sisule.

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded

keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34

„Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavate täpsustatud nõuded“ 6 § 6 lg 1

sätestab, et KHM aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite

kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral nõutava teabe kogumisel tekkinud raskused ning

selgitused juhteksperdi või eksperdirühma hinnangute määramatuse kohta .

Mõju hindamise metoodilised alused on esitatud KHM programmi peatükkides 5 ja 6. Siinkohal

on esitatud kokkuvõttev ülevaade koos täpsustavate selgitustega.

Prügila sulgemisprojektiga tuleb tagada vastavus õigusaktide nõuetele. Oluliste ebasoodsate

mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes

detailsemalt ei käsitleta (selgitused toodud KMH programmi ptk 5):

Eeldatav mõjuala ehk-piirkond on prügila territoorium ja selle lähiümbrus. Üldistatult võib välja

tuua, et mõjuala on kuni 300 m prügila piirides t (lähtudes keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 § 9 lg 2 toodud keskkonnahäiringute mõjutsoonist), välja arvatud juhtudel, kui

mõju avaldub globaalsel tasandil (nt mõju kliimale), regionaalsel tasandil (nt üldisemad

sotsiaal-majanduslikud mõjud) või mõjutsoon määratakse lähtuvalt mõjuteguriga seotud

ehitise või rajatise parameetritest lähtuvalt (nt õhusaasteallika mõjuala ulatuseks võetakse

üldjuhul ring, mille raadius võrdub 50-kordse allika kõrgusega).

KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju

keskkonnaelementidele):

▪ Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju

inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse võimalikku lõhnaainete levikut,

heidet välisõhku ning heite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Mõju sõltub

prügilagaasi tekkest ja selle kogumisest-käitlemisest, samuti hinnatakse võimalikku

mõju prügilagaasi tekkele seoses jäätmeladestu ümberpaigutamise ning nõlvade

kujundamisega. Mõju puhul kliimale on tegemist on globaalse skaala mõjuga, mis

sõltub eelkõige kasvuhoonegaaside heitest ladestusalal (sõltub prügilagaasi tekkest

ja selle kogumisest-käitlemisest). Samuti prügiladestu sulgemiseks vajavate

materjalide transpordil tekib kasvuhoonegaase.

▪ Müra- ja vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse prügila I

ladestusala sulgemisega seotud mürarikaste tegevuste (sh materjalide transport) mõju

väljapoole käitist jäävatele müratasemetele, samuti ehitustööde võimalikku mõju.

Hinnatakse vibratsiooni all ikate olemasolu ja vibratsiooni levikut.

▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile sademevee suublasse juhtimisel

ning nõrgvee Pärnu linna puhastisse suunamisel – hinnatakse kavandatava

veekäitluse sobivust sademe- ja nõrgvee käitlemiseks, sh koguse muutusi (k.a

jäätmeladestu ümberpaigutamise ja nõlvade kujundamise võimalikku mõju nõrgvee

liikumisele ladestusala siseselt), ohtlike ainete vette sattumise riski ja nende

aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale ja nõrgvee puhastile ning

6 Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavate

täpsustatud nõuded“

18 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale. Hinnatakse mõju nõrgvee

koostisele kui jäätmelademe katmisel asendatakse looduslikke materjale

samaväärsete jäätmematerjalidega. Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude,

suubla ja põhjavee seireandmetest ning tulemuste vastavustest keskkonnakvaliteedi

piirväärtustele võttes sh arvesse nõrg- ja sademevee käitluse tehnoloogilisi muudatusi

käitluskohas.

▪ Loodusvarade kasutamise ja jäätmeliikide käitlusega kaasneda võiv mõju – hinnatakse

kattekihtide rajamisel vajaminevaid ressursse ning analüüsitakse nende asendamise

võimalusi samaväärsete omadustega jäätmetega (sh prügila tegevuse käigus kogutud

ehitus-lammutusjäätmetega, kompostimisprotsessi läbinud materjaliga jms) ning

võimalike leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Arvestatakse ka erinevate

materjalide maksumust ja transpordi maksumust. Mõjuala sõltub sulgemiseks

kasutatavate looduslike materjalide hankimise kohast, eeldatavalt avaldub

regionaalsel tasandil.

▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende mõju (sh

prügilakehandi põleng) – õnnetus- ja avariijuhtumite riskide (sh tulekahju) ning mõju

ulatuse hindamine. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee

mahte ja mõjusid. Analüüsitakse tormide ja erosiooninähtude ilmnemist ja riskide

maandamiseks kasutusele võetavaid meetmeid. Hinnatakse, kas ümberkorralduste

tõttu muutub käitise ohtlikkuse kategooria.

▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikule – hinnatakse, millisel määral muudab kavandatav

tegevus oluliselt senist maastikulist keskkonda ja ilmet, sh kas teatud

vaatluspunktides võivad tekkida täiendavad visuaalsed dominandid .

Käesoleva hindamise eesmärki silmas pidades ei ole mõne mõjuvaldkonna hindamisel

otseselt vaja teada mõjuteguri tegelikku väärtust (nt milline on prügilagaasi, sh lõhnaainete

heide ladestu pinnalt või nõrgvee teke), vaid määratleda, millistest parameetritest sõltub

selles valdkonnas mõjuteguri väärtus ning millised neist parameetritest on erinevate katmis -

lahenduse alternatiivide korral erinevad.

Kavandatava tegevuse puhul kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid

sarnaseid mõjusid nii eksperthinnangu vormis kui kasutatakse mõju olulisuse skaalat. Mõju

olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide-variantide hindamisel kasutatavad

hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline

negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0),

väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju

(+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel

arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra

tingituna kavandatavast tegevusest.

Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud.

Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, sotsiaal -

majanduslikud mõjud. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid

üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb kolmest

komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist

ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 19

5. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE

5.1. MÕJU VÄLISÕHU SEISUNDILE JA KLIIMALE, SH LÕHNAAINETE LEVIK NING SELLE VÕIMALIK MÕJU INIMESE TERVISELE, HEOLULE JA VARALE

Prügila katmise mõju välisõhu seisundile ja kliimale sõltub eelkõige prügilagaasi tekkest, selle

kogumisest ja käitlemisest. Prügilagaasi teke on põhiosas määratud ladestatavate jäätmete

omadustega ja klimaatiliste tingimustega, kuid valitud katmislahendus võib mõjutada ladestu

niiskusrežiimi ja seekaudu prügilagaasi teket. Ladestu katmise üheks eesmärgiks on

vähendada prügilagaasi heidet keskkonda ladestu pinnalt, kuid katmata ladestult prügilagaasi

pihkumise määr sõltub pindkihi omadustest, eelkõige selle bioaktiivsusest. Prügilagaasi tekke

ja keskkonda sattumisega seotud teemasid on analüüsitud ptk 5.1.1.

Prügilagaasi käitlemisel on tavapäraseks lahenduseks gaasikogumise süsteemiga saadud

gaasi põletamine, mis jätkub ka ladestu katmise järgselt. Põletamine toimib, kui kogutud gaasi

koostises on piisavalt põlevosa, st metaani. Pikemas ajaperspektiivis, prügila sulgemisel

jäätmete vastuvõtuks, hakkab metaani osakaal langema ja „lahja“ gaasi põletamine ei ole

enam otstarbekas (selleks läheb vaja lisakütust; kirjanduse andmetel1 siis, kui metaani

sisaldus langeb alla 20%). Seetõttu on käesolevas projektis ette nähtud lahendus olukorraks,

kui olulises koguses gaasi teke on lõppenud – rajatakse biofilter. Prügilagaasi käitlemisega

seotud mõjusid on analüüsitud ptk 5.1.2.

Saasteainete heide õhku on seotud ka katendi rajamisega, eelkõige materjalide transpordi ja

liikurmehhanismide töö käigus tekkiva heitega, kui kasutatakse fossiilseid kütuseid (sh tekib

kasvuhoonegaaside heide) ning puistematerjalide kasutamisega ehitustööde käigus

(osakeste hajusheide materjalide teisaldamisel ja paigaldamisel). Ehitusaegseid mõjusid on

analüüsitud ptk 5.1.3. Selles alapeatükis on antud hinnang ka perspektiivsete tegevuste

(biofiltri rajamine, päikeseelektrijaama rajamine)

Ptk 5.1.4 on hinnatud avariiliste juhtumitega kaasneva õhuheite mõju olulisust.

Märgime, et 2021. aastal laekus Keskkonnaametile 14 lõhnasündmuse kaebust. Arvestades

selle mõju hindamise olemust, ei ole nende sügavam analüüs asjakohane. Isegi juhul, kui

need oleksid seotud jäätmete ladestamisega, siis I ladestusala katmine ei põhjusta

lõhnasündmuste arvu suurenemist, samas jätkatakse jäätmete ladestamine II ladestusalal ja

muid tegevusi, nt biolagunevate jäätmete kompostimine (LHK projekti järgi on kõige

intensiivsema lõhna tekkega reoveesette kompostimine) . Alljärgnevates peatükkides antakse

hinnangud lõhnaainete tekkele ja levikule, mis on seotud kavandatava tegevusega (st I

ladestusala sulgemisega).

5.1.1. Prügilagaasi teke ja keskkonda sattumine

Prügilagaas tekib prügilasundis mikroorganismide tegevuse tulemusena. Mikroorgani smid

lagundavad jäätmetes sisalduvate orgaanilist ainet lihtsamateks ühenditeks. Aeroobsed

protsessid saavad toimuda piiratud ulatuses, hõlmates kuni 0,9 m sügavuse pindkihi.

Sügavamates kihtides peatud aeroobne protsess ligikaudu kahe kuu jooksul jäätmemassi

ladustamisest prügilasse. Põhimõtteliselt on aeroobse protsessi tulemuseks süsihappegaasi

(CO2) teke. Mikrobioloogilised anaeroobsed protsessid toimuvad prügiladestu sees, nende

20 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

olemus on samane biogaasi tootmisprotsessiga, kuid prügilas ei ole võimali k oluliselt

reguleerida anaerobioosi toimumistingimusi. Selle tulemusena kestab prügilasundi

orgaanilise aine anaeroobne lagunemine aastakümneid. Anaeroobse protsessi tulemusena

tekib metaan (CH4) ja CO2.

Jäätmemassiivis tekkiva gaasi põhikomponentideks ongi CO2 ja CH4. Mõlemad on

kasvuhoonegaasid. Samuti sisaldab prügilagaas vähemal määral H2S ja jälgedena

mitmesuguseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Prügilagaasi keskkonda sattumise

vähendamiseks rajatakse gaasi kogumis- ja püüdesüsteem, kui prügilasse ladestatakse

biolagunevaid jäätmeid (Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 § 15).

Paikuse prügilas alustati jäätmete ladestamisega 2006. aastal. Algusaastatel suunati

ladestamisele segaolmejäätmeid jms, mis eeldatavalt sisaldasid olulises koguses prügila-

gaasi teket põhjustavat biolagunevat orgaanilist ainet (st ei rakendatud spetsiaalseid

meetmeid ladestatavate jäätmete biolaguneva osa vähenemiseks, mistõttu biolaguneva

materjali osakaal võib hinnanguliselt olla 45-55%). 2010. aastal rajati ladestusala enim

täidetud piirkonda ca 1 ha ulatuses prügilagaasi kogumissüsteem. Selleks paigaldati jäätme-

lademe ülemisse kihti, ca 0,6 m sügavusele, horisontaalsed perforeeritud plastiktorud, millega

kogutud gaas suunati ühendustorudega kogumis-reguleerimisjaama ja põletati tõrvikpõletis.

Alates 2008. a suunatakse biolagunevad jäätmed ladestamise asemel kompostimisele ja

2016. aasta mais alustas prügila territooriumil tööd jäätmete sorteerimistehas, millisesse

suunatakse sorteerimiseks peamiselt segaolmejäätmeid ning kus eraldatakse sisendvoost

erinevaid taaskasutatavaid materjale. Sorteerimisel tekkiv peenfraktsioon suunatakse

kompostimisele. Kokkuvõttes jõuavad ladestamisele vähese biolaguneva orgaanilise aine

sisaldusega jäätmed. Seetõttu ei rajatud ülejäänud I ladestusalale prügilagaasi kogumis -

torustikku, kuid see tuleb rajada hiljemalt 31.12.2023 ja ühendada olemasoleva

kogumissüsteemiga.

Kogumissüsteemiga varustatud ladestu osa gaasiteke (seireandmete alusel) ja selle

käitlemine kuni 2016. aastani on kokku võetud OÜ Paikre keskkonnakompleksloa KKL/317465

aluseks olevas LHK projekti 2017. a koostatud versioonis 7, 2010. aastast mõõdeti kogumis-

reguleerjaama läbinud gaasi kogust ning korrapäraste ajavahemike tagant gaasi koostist.

Gaasi teke oli suhteliselt madal, jäädes aastas umbes 30 000 m3 piiresse, seejuures põlevosa

(st metaani sisaldus) oli keskmiselt 42 %. Tõrvikpõleti nimisoojusvõimsusega sisseantava

kütuse järgi 1,709 MW töötas keskmiselt iga 2 nädala järel ca 2 tundi. 2017.-2020. perioodil

hinnati, et gaasiteke on oluliselt langenud.

Kui eeldada, et pärast horisontaalsete kogumistorude paigaldamist sellesse ladestusala ossa

enam jäätmeid ei ladestatud, siis mõõdetud gaasiteke on oluliselt madalam teoreetiliselt

tekkida võivast prügilagaasi kogusest. Kui kasutada mudeli LandGem8 metaani tekkekiiruse

k (määrab ära, kui suur osa kogu metaanitekkest tekib aasta vältel) ja metaani

tekkepotentsiaali L0 (tonni jäätmete kohta tekkiva metaani ruumala) vaikeväärtusi, vastavalt

k = 0,05 ja Lo = 170 m3/t, siis järeldub, et ca 153 000 tonnisest jäätmeladestust peaks tekkima

metaani maksimaalselt 1,156 mln nm3 ja see maksimum tekkinuks 2011. aastal. 50 %-lise

metaani sisaldus korral oleks summaarne prügilagaasi teke 2,312 mln nm 3. Selle gaasi

koostises oleks 771.1 t metaani, 776,5 t CO2 ja 33.14 t mittemetaanset lenduvat orgaanilist

süsinikku (NMOC). 2022. aastal oleks tekkinud 1,33 mln nm3 prügilagaasi, olulises koguses

gaasi tekiks veel 20-30 aastat. Seiratud gaasitekke viitab, et ladestatud jäätmed lagundatakse

7 Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Hendrikson & Ko

OÜ töö nr 2810/17. Versioon 05.06.2017 8 US EPA Landfill Gas Emissions model (LandGem) versioon 3.02 (vabavara).

https://www3.epa.gov/ttncatc1/dir1/landgem-v302-guide.pdf

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 21

kiiresti ja biolaguneva süsiniku sisaldus jäätmetes oli juba 2010. aastal madal. Kui kasutada

LandGem maksimaalset metaani tekkekiirust 0,7 (nn märg prügila, olulisemas koguses gaasi

teke lõpeb ca 10 aastaga) ja hinnata metaani tekkepotentsiaaliks L0 = 10 m3/t ning metaani

sisaldus prügilagaasis on 42 %, oleks maksimaalne prügilagaasi kogus 748 600 nm 3/a, sellest

metaani 209,7 t/a, CO2 794,7 t/a ja NMOC 10,73 t/a. Järeldub, et mõõdetud ja teoreetilise

gaasitekke vahel on ikkagi väga suur vahe. Ilmselt on põhjus selles, et prügila pindmine kiht

on bioaktiivne ning horisontaalsesse kogumistorustikku valdav osa tekkinud gaasi ei jõudnud.

Eesti Maaülikool ja Tartu Ülikool on uurinud Eesti prügilates metaani teket ja heidet prügilate

pinnalt 910 ning jõudnud järeldusele, et prügilademe ülemises kihis toimub intensiivne

oksüdeerumine, prügilagaas on tuvastatav sügavamal kui 1 -1,5 m pinnast. Prügilagaas tekib

peamiselt ladestu värskes osas. Uuemates uuringutes on hinnatud ladestu pinnalt tekkiva

metaani heidet nii bioaktiivse kihiga kaetud kui avatud ladestusalalt 11. Jõelähtme prügila näitel

järeldati, et metaani sisaldus biokattega alal on palju väiksem kui avatud ladestu lt.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 2018. aastal Paikre OÜ Põlendmaa prügila I lade-

alal tekkiva prügilagaasi koguste mõõtmised12. Uuringu raames teostati O, CO, CO2, CH4 ja

H2S mõõtmine aktiivselt ladestusalalt viies erinevas mõõtepunktis, millest kaks olid

ladestusala pinnalt ja kolm kaevisest. Ühes mõõtepunktist tuvastati väheldane ammoniaagi

heide (0,00000038 g/s), teisest CO heide (0,00000017 g/s) ning proovides esines 0,1 -0,4 %

süsinikdioksiidi, kuid metaani ja väävelvesiniku heidet üheski proovivõtukohas ei tuvastatud.

Nende andmete valguses tuleb nentida, et I ladestuala prügilagaasi heide keskkonda, sh

lõhnaainete heide, katmata ladestu pinnalt on praktiliselt olematu . Samas on Eesti prügilates

tehtud hiljutisi uuringuid, mis viitavad et avatud ladestu pinnalt võib hajusalt keskkonda

sattuda olulises koguses metaani. Siinkohal on asjakohane järeldada, et kuna prügilaid

käitavad erinevad operaatorid, eri prügilatesse ladestatakse erinevaid jäätmeid ja ka ladestu

moodustamise võtted võivad olla erinevad, siis ei ole võimalik ühes prügilas tehtud mõõtmisi

otseselt üle kanda teise prügilasse. Käesoleva hindamise eesmärki silmas pidades ei ole

otseselt vaja teada tegelikku heidet, vaid avatud ladestusala pindala erinevate alternatiivide

korral (eeldades et keskmine heide pindalaühiku kohta on sama, on suurema avatud pinna

puhul ka heide suurem) ja milline on gaasikogumise mõju pinnalt tekkivale heitele .

2023. aasta lõpuks toimima hakkava vertikaalsete kogumistorudega prügilagaasi kogumis -

süsteemi sattuva gaasi koguse ennustamine ei ole prügila sulgemislahenduse mõjude

hindamise seisukohast vajalik. Prügila tõrvikpõleti võimsus on dimensioneeritud prügilagaasi

kogustele, mis tekiksid I ladestusalalt, kui kogu ladestatavate jäätmete kogus kuni ladestusala

sulgemiseni oleks kõrge biolaguneva orgaanilise aine sisaldusega. Teadmine prügilagaasi,

sh metaani tegelikest kogusest tekib kogumis-reguleerjaama arvesti näidu põhjal ja

regulaarselt tehtavatest prügilagaasi koostise andmetest. Ptk 5.1.2 on hinnatud prügilagaasi

käitlemise mõju, kui tõrvikpõleti töötaks pidevalt nominaalsel koormusel.

Mõju avaldumine eri sulgemislahenduse alternatiivide korral

Prügilagaasi teke, käitlemine ja keskkonda sattuva prügilagaasi kogus ei sõltu katendi

konstruktsiooni lahendusest (st Alt 1 ja Alt 2 vahel erinevus puudub).

9 Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Gaasiseire Laguja prügilas. Tartu 2006. 10 M. Kriipsalu et al. Closing of small dumpsites in Estonia – focus on leachate, gas and aftercare requirements.

Environmental Engineering conference proceedings. Vilnius 2008. https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/7b710148-e39e-4eb3-8e84-9e55017fdbef 11 L. Lutsberg. Metaanilagunduskatte uuring Jõelähtme prügilas. Magstritöö. Eesti Maaülikool, Põllumajandus-

ja keskkonnainstituut, 2021. https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/6626/Lutsberg_Lisett_MA2021_taistekst.pdf?sequence=1 12 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Paikre OÜ ladestusalalt heitgaaside mõõtmine 12.09.2018. Töö

aruanne 19.10.2018.

22 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Alternatiiv A (kaetakse kogu I ladestusala, jätkatakse ladestamist II ladestusalal ja alles selle

täitumisel ühendatakse I ja II ladestuala kokku) ja alternatiiv B (I ladestusala idakülg jäetakse

avatuks, II ladestusala ühendatakse koheselt I ladestualaga, st avatud idakülg on pidev as

uuenemises) vahel ei ole erinevust prügilagaasi tekkes. Prügilagaasi keskkonda jõuda võiv

kogus on samuti sarnane – kuna prügilagaasi kogumiseks tekitatakse ladestus alarõhk, siis

liigub gaas nii alternatiiv A kui B puhul kompressorjaama suunas. Alterna tiiv B puhul võidakse

ladestusse avatud küljelt alarõhuga imeda teatud kogus õhku (mis v õib teatud määral

suurendada lagunemisprotsessi aeroobsust avatud külje piirkonnas ja seetõttu on

prügilagaasi koostises veidi vähem metaani), kuid külje avatuks jätmine ei põhjusta täiendava

koguse prügilagaasi, sh lõhnaainete, keskkonda sattumist. Põhjuseks on II ladestusalal

jäätmete ladestamise jätkumine – sõltumata alternatiivist ladestatakse sama kogus jäätmeid,

millel on ka sama koostis, sh biolaguneva orgaanilise aine sisaldus ja olemuselt on uus

jäätmelade avatud. Pikemat perspektiivi analüüsides võiks jõuda järeldusele, et Alternatiiv B

puhul on keskkonda sattuva prügilagaasi kogus väiksem, kuna on võimalik II ladestusala

etapiviisiline katmine (alternatiiv A korral toimuks see alles siis, kui kogu ladestu sala on

täitunud). Samas sõltub see sellest, kas uue ladestu jäätmete pindkiht on jätkuvalt ja

samaväärselt bioaktiivne kui 2018. aastal tuvastatud olukord (prügila pinnalt ei toimu

prügilagaasi pihkumist keskkonda). Kui jah, siis on alternatiiv A ja B samaväärsed. Kui ei, siis

on alternatiiv B prügilagaasi keskkonda sattumist silmas pidades eelistatud laheduseks.

5.1.2. Prügilagaasi käitlemise mõju

Ptk 5.1.1 selgus, et prügilagaasi teke ei sõltu prügila sulgemislahenduses t ja praegu ei ole

andmeid, et piisava täpsusega ennustada, milline on vertikaalsete kogumistorudega süsteemi

siseneva prügilagaasi kogus ja koostis. Horisontaalsete kogumistorudega koguti ja

tõrvikpõletisse suunati oluliselt väiksem kogus gaasi, kui tuleneks mudelarvutustest

(põhjuseks prügila pindmise kihi bioaktiivsus), sisuliselt oleks kogutud gaasi saanud põletada

tõrvikpõleti nimivõimsusel töötamisel kahe ööpäevaga.

Olemuselt ei ole tõrvikpõletamise vajadus sõltuv I ladestusala sulgemisest jäätmete

vastuvõtuks ja katmisest, kuid varasemalt ei ole hinnatud, kas tõrvikpõleti ümberpaigutamine

ladestusala pealt selle jalamile võib olla olulise keskkonnamõju allikaks .

Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus

kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus).

Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvalitee di

piirväärtusest 13 , mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise

keskkonnahäiringu tekkimist. Õhukvaliteedi piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese

eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese terv isele (ega

keskkonnale) vastuvõetamatuid riske. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud

tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski või

olulist keskkonnahäiringut ka juhul, kui kavandatava tegevuse tulemusena saastetase

võrreldes lähteolukorraga suureneks. Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse hajumisarvutuste

kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkheitest g/s ja heitallika töö dünaamikast.

1. aprillist 2023 jõustus atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus 14 , millega

täiendatakse seadust §-ga 191, võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste –

käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest

13 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “, kohaldatavad piirväärtused määruse lisas 1. 14 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, v astu võetud 22.02.2023

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 23

väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi

alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir - või sihtväärtusest.

Hinnangu andmisel on lähtutud halvimast stsenaariumist, st eeldades et prügilagaasi kogus

on selline, mis tingib tõrvikpõleti pideva töötamise projekteeritud koormusel. Tõrviku prügila-

gaasi läbilaskevõime on 400 nm3/h ja soojusvõimsus sisseantava kütuse järgi 1,709 MWth.

Põletusprotsessides tekkivate saasteainete heitkoguste leidmise arvutuslik metoodika on

kinnitatud õigusaktiga 15 ja selle kohaselt arvestatakse heide kütuse soojusühikutes

väljendatud koguse B1 (GJ) ja vastava saasteaine eriheite q i (g/GJ) järgi. Prügilagaasi kohta

ei ole eraldi eriheite väärtusi, kuid kasutades prügila LHK projektis toodud eeldusi

(prügilagaasi kütteväärtuse määrab ära metaanisisaldus ja lihtsustatult on prügilagaasi

kütteväärtus leitav maagaasi kütteväärtuse põhja l, arvestades, et see on lineaarselt sõltuv

metaani sisaldusest prügilagaasis), saab rakendada määruse lisas 3 toodud maagaasi

eriheite väärtusi.

Tõrvikpõleti projektandmetest tuleneb, et tunnis saab põletada ca 6,15 GJ prügilagaasi (1,709

MWth x 1 h x 3,6 = 6,1524 GJ), mille kütteväärtus on 15,38 MJ/nm3 (6152,4 MJ/h / 400 nm3/h

=15,381 MJ/nm3). Kui maagaasi alumiseks kütteväärtuseks võtta 34,2 MJ/nm3 (Eestis

tarnitava maagaasi eeldatavalt maksimaalne väärtus), oleks põletatava prügilagaasi metaani

sisaldus 45% (15,381 MJ/nm3 / 34,2 MJ/nm3 = 0,4497). Seniste seireandmete puhul võib

eeldada, et kogumis-reguleerjaamas ei ületa prügilagaasi metaanisisaldus 42-45% (üksikutes

kogumistorudes on metaanisisaldus varieeruv, kogumis-reguleerjaama jõuab keskmistatud

voog; juhul kui keskmine metaanisisaldus osutub kõrgemaks kui 45%, vähendatakse gaasi

etteande kiirust põletile, st soojusühikutes väljendatud gaasi kogus ei muutu).

Nende andmete põhjal arvutatud hetkheited on toodud tabelis 5.1 (näidatud on ainult

saasteained, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused ja arvestades täiendavalt, kas

selle heide võib põhjustada olulist mõju, st jättes tabelist välja saasteained, mille hetkheide

on oluliselt alla 0,001 g/s ja Ci/ÕPV suhe väike; seetõttu on raskmetallidest ja metalloididest

esitatud tabelis näitena ainult arseen kui selle rühma suurima eriheitega saasteaine).

Tabelis on toodud ka võrdlus olemasoleva loa aluseks oleva 2017. a LHK projekti andmetega

nii tõrviku heite kui koosmõju kõikide teiste allikatega. Kuna vahepeal on muutunud

põletusseadmete heite arvutamisel saasteainete eriheite väärtused, on saasteainete

heitkogused mõnevõrra erinevad; samuti on täpsustunud hajumisarvutuste tegemise

põhimõtted – varasemalt hinnati eelkõige tunnikeskmist heidet, nüüd arvutatakse ka

pikematel keskmistamisperioodidel tekkivaid kontsentratsioone.

Lisaks on muutunud ka hajumisarvutuste mudel. 2017. a LHK projektis kasutati programmi

Aeropol, kuid alates 01.01.2020 tehti KOTKAS süsteemis kättesaadavaks AirViro

hajumisarvutuste moodul ja keskkonnalubade taotlusmaterjalide õhuosa koostamisel tuleb

eelistada selle mooduli kasutamist. KOTKAS Airviro moodulit on kasutatud ka käesolevas

mõju hindamises (st hajumisarvutuste pakett on sama, mida kasutat akse kompleksloa

taotlusmaterjalide õhuosa täiendamisel).

Tabelis 5.1 toodud andmete võrdlemisel järeldub, et tõrvikpõleti asukoha muudatu stes ei teki

olulist muudatust käitise piiridel tekkivate saastetasemete osas.

15 Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest

välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ (Keskkonnaministri 20.03.2019 määruse nr 7 sõnastuses)

24 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Tabel 5.1 Prügilagaasi põletustõrviku arvutuslikud hetkheited ja maksimaalne hajumiskontsentratsioon käitise territooriumi piiril

Saasteaine nimetus

Eri- heide, g/GJ

Hetk- heide,

g/s

ÕPV, µg/m3 Maksimaalne tase territooriumi piiril, µg/m3

Perspektiivne Olemasolev luba

tõrvik koosmõju tõrvik koosmõju

Peened osakesed (PM10)

0,45 0,00077 50 (24 h) 0,0087 12,36 - 8,0

40 (aasta) 0,0025 4,14 - -

Eriti peened osakesed (PM2,5)

0,45 0,00077 25 (aasta) 0,0025 2,79 - -

Süsinikoksiid (CO)

30 0,051

(0,103*) 10 000 (8 h)

10,07 10.07 16,78 16,78

Lämmastik- oksiidid (NOx)

42,8 0,073

(0,103*)

200 (1 h) 10,67 10,67 16,78 16,78

40 (aasta) 0,236 0,236 - -

Lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)

2 0,0034

5000 (1 h) 0,594 188,4 - 52,64

2000 (24 h) 0,475 62,65 - -

Vääveldioksiid 0.00061

g/s H2S * 0,0011

(0,021*)

350 (1 h) 0,142 0,142 2.591 2,591

125 (24 h) 0,072 0,072 - -

Arseen (As) 0,12

mg/GJ 0,00021

mg/s 0,006 (aasta) 0,00068 0,00068 - -

Benso(a)- püreen

0,56 µg/GJ

0,00096 µg/s

0,001 (aasta) 0,00002 0,00002 - -

Tõrvikus põlemata jäänud osa, kui efektiivsus näidatud saasteainete osas on 90 %)

NMVOC - 0,174 (0,376*)

5000 (1 h) 30,41 188,4 47,08 52,64

2000 (24 h) 24,30 62,75 - -

Väävelvesinik - 0.000061 (0,0004*)

8 (1 h) 0,011 0,011 0,097 0,097

* kehtiva loa heitkogus; loa aluseks olevas LHK projektis on hetkheite kogused leitud varasema arvutusliku

metoodikaga, reaalset heitkoguse muutust ei ole toimunud

** Leitud prügilagaasi väälisisalduse põhjal - H2S moodustab kuni 0,0036 mahu%, tunnis 1,44 liitrit, gaasi

molaarruumala 22,4 l/mol = 0,0643 mol/h, molaarmass on 34 kg/kmol = 2,1857 g/h = 0,0144 nm3/s;

Gaasilistest saasteainetest on kõige suurema suhtelise saastetasemega lämmastikoksiidid:

1 tunni keskmine moodustab 5,3% ÕPV1 (2017. a LHK projektis 8,4% ÕPV1, kuid vähenemine

on eelkõige tingitud kaasajastatud eriheite väärtustest; kui kasutada 2017. a LHK hetkheidet

oleks maksimaalne saastetase 14,2 µg/m3 ehk 7,1% ÕPV1).

Aerosoolidest, sh osakesed ja metalloidid, on suurima suhtelise saastetasemega arseen,

mille aastakeskmine tase moodustab 11% ÕPV a. Tulemustest järeldub, et OÜ Paikre prügila

kõikide heiteallikat koosmõju on väheolulise mõjuga AÕKS § 191 mõistes.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 25

Biofiltri kasutamisest keskkonda sattuv kogus

Bioaktiivse pindkihi, sh biofiltrite metaaniagunduskihi metaaniheidet on uurinud Eesti

Maaülikooli teadlased, näiteks Uikala prügilas 16 . Biofiltris kasutatav metaanilagunduskihi

materjal ei ole ise metaani allikaks ja võib järeldada, et hästi toimiva pindkihi korral on metaani

päevane heide pinnaühiku kohta vahemikus 0-10 g/m2 (ladestutes, mis ei ole jäätmete

vastuvõtuks suletud). Kui eeldada, et heide on 1 g/m2/d, siis 20 m x 20 m biofiltrist satub

keskkonda 0,146 t/a metaani, 11 biofiltrist 1,606 t/a. Tegelik heitetegur selgub biofiltri

rajamise järgsest seirest.

Biofiltrist keskkonda sattuv kogus ei ole sõltuv katendi konstruktsiooni lahe ndusest ega ka

sellest, kuidas jätkatakse prügi ladestamist (st Alt 1 ja Alt 2, samuti Alt A ja Alt B vahel

erinevusi ei ole).

5.1.3. Katendi konstruktsiooni ja ehitamise mõjud

Saasteainete heide õhku on seotud ka katendi rajamisega, eelkõige materjalide transpordi ja

liikurmehhanismide töö käigus tekkiva heitega, kui kasutatakse fossiilseid kütuseid (sh tekib

kasvuhoonegaaside heide) ning puistematerjalide kasutamisega ehitustööde käigus

(osakeste hajusheide materjalide teisaldamisel ja paiga ldamisel).

Arvestades, et transpordivahendid ja liikurmehhanismid ning katendi ehitustööd ei ole

käsitletavad paiksete heiteallikatena ning avaldatakse ajutist mõju, ei ole oluline heite

kvantitatiivne väljatootmine ega hajumisarvutuste tegemine. Võib prognoosida, et katendi

ehitustööde käigus tekkiva osakeste heite hajumine on sarnane jäätmekäitlustegevustes

tekkiva osakeste heitega (ehitus-lammutusjäätmete sortimisel ja puidu purustamisel tekkiv

saastetase tootmisterritooriumi piiril on välja toodud tabel is 5.1). Seega juhul, kui sama-

aegselt toimub katendi ehitamine ja osakeste heidet tekitavate jäätmete käitlus, on käitise

piiril saastetase 24,7 µg/m3 (0,494 ÕPV24) ja lähima elamu juures (ca 6700 m kaugusel

läänes) 0,04 ÕPV24. Materjalide transpordil avalduda võiva mõju olulisust saab hinnata

tekitava müra kaudu (vt ptk 5.2) – helilained kanduvad oluliselt kaugemale kui saasteained.

Heite jm mõjutegurite suurus sõltub antud juhul eri alternatiividega seotud

transpordimahtudest ja puistematerjali käitlusmahtudest. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, katendiga kaetava ala pindala on ligikaudu sama.

Seega on Alt 2 korral transpordi- ja käitlusmahud 2,3 / 1,3 = 1,769 korda väiksemad kui Alt 1

korral. See tähendab, et Alt 2 on selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Alternatiiv A ja alternatiiv B korral on katendi rajamise materjalimahukuse erinevus ca 1/3, st

Alt B materjalivajadus moodustab ca 67,7 % Alt A materjalivajadusest. Järeldub, et Al t B on

selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

I ladestusala perspektiivsete tegevuste mõju

Prügilagaasi tekke ja keskkonda sattumise seisukohast ei ole olulise mõjuga biofilter ega

päikeseelektrijaama rajamine. Kumbki tegevus ei mõjuta katendi vettpidavat k ihti. Biofilter

rajatakse prügiladestu osale, milles olulises mahus gaasi teke on lõppenud. Biofiltrisse sattuv

metaan tarbitakse mikroorganismide poolt ära. Ainuke võimalus prügilagaasi keskkonda

sattumiseks on ehituse ajal, kui biofiltri gaasijaotustorustik ühendatakse olemasolevate

16 K-K. Prangli. Metaanilagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas. Magstritöö. Eesti Maaülikool,

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, 2020. https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/5816/Prangli_Kati - Karolin_KKP_mag_2020.pdf?sequence=1&isAllowed=y

26 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

gaasikogumistorudega. Samas ei ole selle käigus keskkonda sattuva gaasi kogus suur ja seda

ei ole ka võimalik objektiivselt kvantifitseerida

5.1.4. Avariiliste juhtumite mõju

I ladestuala katmise järgselt on avariiliseks juhtumiks, mis võib mõjutada välisõhu seisundit,

katendi rebenemine kogu ristlõikes - ladestus toimub lihe või kokkuvarisemine, mis põhjustab

katendis pingeid, millele katend vastu ei pea. Rebendi tulemusena võib keskkonda sattuda

selles piirkonnas katendi alla kogunenud prügilagaas, kuid selle eelduseks on gaasi kogumis -

süsteemi mittetoimimine selles piirkonnas (ladestusse peaks moodustuma gaasitihe kapsel).

Kuna nii rebendi teke kui gaasi kogunemine rebendi piirkonda on mõlemad väga väikese

tõenäosusega, ei ole otstarbekas kvantifitseerida gaasi kogust (seda ei ole võimalik ka

objektiivselt teha, sest tuleb püstitada mitmeid eeldusi, mis ei ole kuidagi kontrollitavad).

Rebenemise tulemusena keskkonda sattuva gaasi kogus on ühekordne sündmus, mis võib

prügilagaasi suure lõhnaainete sisalduse korral tekitada piirkonnas lühiajalise lõhnaaistingu.

Samas ei teki sellest olulist mõju ei keskkonnale ega tervisele.

Pelgalt teoreetiliseks võimaluseks on ka prügilagaasi kogunemine kaetud ladestu teatud

piirkonda ja ülerõhu tõttu serva alt lekkima hakkamine. Ka siin on eelduseks gaasitiheda

kapsli moodustumine. Selliste kontrollimatute gaasilekete mõju oleks oluline, kui prügila

vahetus läheduses oleks hooneid, kuhu oleks võimalik lekkinud gaasi kogunemine sellises

kontsentratsioonis, et lõpuks toimub juhusliku süüteallika tõttu (nt keldris elektrilülitist tekkiv

säde) gaasi koostises oleva metaani plahvatus. Paikuse prügila läheduses selliseid hooneid

ei ole.

Avariilise juhtumi tõttu keskkonda sattuda võivate saasteainete kogus ei ole sõltuv katendi

konstruktsiooni lahendusest ega ka sellest, kuidas jätkatakse prügi ladestamist (st Alt 1 ja

Alt 2, samuti Alt A ja Alt B vahel erinevusi ei ole).

5.2. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA MÜRA- JA VIBRATSIOONI MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE

Kavandatav tegevus (prügila sulgemine) ei too endaga kaasa olulisi mürahäiringuid või

vibratsiooni levikut lähiümbruses. Jäätmekäitluskoha puhul võib peamisteks müraallikateks

lugeda alale sisenevaid ja väljuvaid veokeid ning ekskavaatorite ja/või buldooserite tööd

ladestusalal (jäätmete tihendamise ajal ka pinnasetihendaja kasutamine) . Kuigi prügila

sulgemistööde ajal võib tegevus olla mõnevõrra aktiivsem kui tavapärasel jäätmete

ladestamise perioodil, on mõju iseloom (müraaspektist lähtuvalt) siiski suhteliselt sarnane.

Lähim müratundlik ala jääb prügila ladestusalast ca 700 m kaugusele (läänesuunas). Teised

eluhooned ning lähim mõnevõrra tihedamalt asustatud piirkond (Tammur u küla prügilast

lõunasuunas) jäävad juba enam kui 1,2 km kaugusele prügilast.

Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võib küll piirkonnas teatud päevadel suureneda

raskeveokite liikluskoormus (ca 20 veokit päevas), kuid liiklusmõjudest lähtuvalt (nt võrreldes

põhimaanteega, kus kohati liikleb ca 10 000 sõidukit ööpäevas, sh 1 000 raskeveokit) on

tegemist siiski pigem tagasihoidliku liikluskoormusega. Kogu tegevus (transport ja tööd

ladestusalal) viiakse läbi päevasel tööajal, mis juba eos toob kaasa väiksemad häiringud

(võrreldes nt ööpäevaringse tegevusega), kuna päevased müra normtasemed on leebemad

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 27

(päevasel ajal on lubatud tekitada mõnevõrra suuremat mürataset kui öisel inimeste

puhkeajal).

Jäätmekäitlusalal läbi viidavate töödega kaasnevad müratasemed peavad ümbritsevatel

aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1

kehtestatud müra normtasemetele. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja

ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra

hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole

püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad

nõuded.

Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus - ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool

nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad (nt erinevad

tööstuslikud seadmed). Antud juhul võib ladestusala siseselt töötavate masinate (nt 1-2

buldooserit, 1-2 ekskavaatorit, pinnasetihendaja (kompaktor) poolt tekitatava müra liigitada

tööstusliku müra alla.

Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus. Liiklusmüra alla tuleb liigitada saabuvate ja lahkuvate veokite müra.

Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normtasemed, kuna

tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase

tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase

normtaset ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset

müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase

normväärtusega eraldi.

Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane

(7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:

▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul

(19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB,

▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).

Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena

(energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis

kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas). Müra normtasemetega võrdlemisel

arvestatakse mürarikka tegevuse kestust kogu päeva lõikes ning nt konkreetse tegevuse

hetkel esinevad eriti lühiajalised mürasündmused ei lähe seega vastuollu müraalase

seadusandlusega (eeldusel, et kogu päeva lõikes sätestatud norm on tagatud).

Prügila territooriumi siseselt, seda nii jäätmete käitlemisel kui I ladestusala katmistöödel, ei

ole oluline välisõhu müra normväärtuste range järgimine, tootmis- või tööstusalal peab

eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12. 04.2007

määrus nr 108, „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale ,

töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist . Kuid võimaluste piires tuleb

vältida ülemäärase müra teket, et vähendada selle levikut tundlikele aladele. Müratundlike

alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhto tstarbele

järgmiselt:

▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,

▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu

maa-alad, rohealad,

28 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

▪ III kategooria – keskuse maa-alad,

▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.

Antud juhul on jäätmekäitlusala ümbruse lähimate müratundlike alade (peamiselt väikeelamud

ja eramajad) puhul asjakohane II kategooria normide rakendamine. Lähima 700 m tsooni

eluhooneid ei jää.

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse

planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi

müratundlike alade kategooriate (I…IV) kohta:

▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,

▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Antud juhul on tegemist olemasoleva tööstuspiirkonnaga, kus tegevuse iseloom

märkimisväärselt ei muutu (sulgemistööde ja jäätmete käitlusel tekitatakse müra üldjoontes

samade tegevuste tulemusena, lisaks jätkatakse I ladestuala jäätmete vastuvõtuks sulgemise

järgselt jäätmete käitlemist II ladestusalal) , seega on asjakohane müra piirväärtuse

rakendamine.

Tootmisalal töötavate masinate tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse

jäävatel lähimatel müratundlikel aladel vastama eespool nimetatud keskkonnaministri

määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtestatud piirväärtustele ( tabel 5.2).

Tabel 5.2. Tööstus- ja liiklusmüra piirväärtused

(müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB)

Ala kategooria

üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa-alad

ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu-

ja sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu maa-

alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-

alad

Tööstusmüra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50

Liiklusmüra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel

Tööstusliku müra puhul tuleb lähimate eluhoonete juures tagada II kategooria alade müra

piirväärtusele vastavad tingimused ehk 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Kuna I ladestuala

katmisega kaasnevad tegevused on planeeritud ainult päevasele ajavahemikule (müra

normtasemete kontekstis ajavahemik 7.00-23.00, töö iseloomu arvestades on aga eeldatav

tavapärane tööaeg vahemikus 8.00-17.00), siis on oluline ainult võrdlus päevaste

normtasemetega.

Kuna ladestusalale lähima 500 m tsooni eluhooneid ei jää (lähim eluhoone asub 700 m

kaugusel, lähim asula enam kui 1,2 km kaugusel) võib eeldada, et päevasel ajal ladestusalal

läbi viidavate tegevuste korral märkimisväärset mõju lähimatele elamupiirkondadele ei esine.

Toodud vahemaad (700…1200 m) on kindlasti piisavad päevasel ajal (ajavahemikus 7.00-

23.00) erinevate tegevuste läbiviimise käigus müra normtasemete tagamiseks.

Transpordimüra. Jäätmekäitlusalale juurdepääsuks kasutatakse peamiselt järgmist

marsruuti: Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee (riigi kõrvalmaantee nr 19276) suunaga lääne-

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 29

ehk Seljametsa küla suunas (asulapiirkonnas on kehtestatud kiiruspiirang 50 km/h, mis

vähendab võimalikku mürahäiringut); aasta keskmine ööpäevane liiklustihedus Maa-ameti

GIS portaali teeregistri kaardirakenduse kohaselt on 321 sõidukit, millest 12% ehk 38 sõ idukit

on bussid ja veoautod (2021. a andmed). Seljametsa külas sulandub liiklus juba mõnevõrra

suurema liikluskoormusega tee ehk Paikuse – Tammuru tee (riigi kõrvalmaantee nr 19277)

üldisesse liiklusfooni - peamine liikumissuund on tõenäoliselt põhja- ehk Paikuse alevi

suunaline, sellel teelõigul on keskmine ööpäevane liiklustihedus 1534 sõidukit, millest bussid

ja veoautod moodustavad 6% ehk 92 sõidukit (2021. a andmed) . Tammuru poole suunduval

lõigul on keskmine ööpäevane liiklustihedus madalam: 793 sõid ukit, millest 6% ehk 47

sõidukit moodustavad veoautod (2021. a andmed).

Ladestusala katmisega seotud transpordikoormus on tõenäoliselt kuni paarkümmend

veoautot päevas, mis ei too eeldatavalt kaasa liiklusmüra normtasemete ületamist teeäärsetel

aladel, kuid sõltuvalt kasutatavast marsruudist (st ressursside hankimise kohast) , võib

põhjustada väiksema liikluskoormusega teede äärsetel hoonestatud aladel mürahäiringu

suurenemise. Seetõttu on eelistatud alternatiivsed lahendused, millega kaasneb väiksem

transpordikoormus.

Vibratsiooni mõju

Pinnase kaudu leviva vibratsiooni piirväärtused lähimates elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“

kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete

kaitset).

Arvestades jäätmekäitlusala ning tundlikke piirkondade paiknemist ning vahemaid, ei ole

põhjust eeldada, et vibratsioon (sh pinnasetihendaja poolt tekitatavad maapinna võnked)

lähimate eluhoonete juures oleks norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete

seisukorrale, tõenäoliselt ei ole vibratsioon lähimate eluhoonete juures tajutav.

Jäätmekäitlusalale lähima 700 m tsooni ei jää ühtegi tundlikku eluhoonet.

Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt

jäätmekäitlusalaga seotud liiklusega (sh sulgemistööde aegse raskeveokite liiklusega), kuid

mõju olemus on sarnane praegusele olukorrale. Raskeveokid kasutatavad liikluseks

olemasolevat teedevõrku (samu juurdepääsuteid) ja mõju olemus ei muutu võrreldes

praeguse olukorraga. Antud kontekstis on vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige

teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut.

Mõju eri alternatiivide ja perspektiivsete tegevuste korral

Heite jm mõjutegurite suurus sõltub antud juhul eri alternatiividega seotud

transpordimahtudest ja puistematerjali käitlusmahtudest. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, katendiga kaetava ala pindala on ligikaudu sama.

Seega on Alt 2 korral transpordi- ja käitlusmahud 2,3 / 1,3 = 1,769 korda väiksemad kui Alt 1

korral. See tähendab, et Alt 2 on selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Alternatiiv A ja alternatiiv B korral on katendi rajamise materjalimahukuse erinevus ca 1/3, st

Alt B materjalivajadus moodustab ca 67,7% Alt A materjalivajadusest. Järeldub, et Alt B on

selle mõjuvaldkonna järgi eelistatud.

Hilisemal päikesepargi ekspluatatsiooni ajal ei ole ette näha keskkonnamõju müra ja

vibratsiooni osas.

30 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5.3. MÕJU PINNASELE NING PINNA-JA PÕHJAVEE KVALITEEDILE

Jäätmete vastuvõtuks suletava prügila mõju pinna- ja põhjaveele määrab eelkõige ära

ladestusala aluse ja külgede (st põhja) konstruktsioon. Paikuse prügila ehitati 2004-2006. a,

prügila põhja konstruktsioon vastab keskkonnaministri määruse nr 38 sätestatud nõuetele –

lisaks geoloogilisele savibarjäärile ehitati määrusekohane tehisbarjäär . Seega on suletava

ladestusala mõju pinnasele ja põhjaveele minimeeritud õigusaktide nõuetele vastava

konstruktsiooniga.

Mõju pinnaveele sõltub nõrgvee ja sademevee käitluslahendusest. Paikuse prügila nõrgvesi

juhitakse Pärnu linna reoveepuhastisse (st osa mõjust avaldub reoveepuhasti kaudu) ,

sademevesi juhitakse ümbritsevatesse kraavidesse. Mõju olulisus sõltub nii tekkiva nõrgvee

ja sademevee kogustest kui ka saasteainete sisaldusest.

5.3.1. Nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse

Paikuse prügilas tekkiv nõrgvesi kogutakse ja juhitakse koos olmereoveega Pärnu linna

reoveepuhastile.

Tabelis 5.3 on võrreldud Paikuse prügilas viimastel aastatel tekkinud nõrgvee koostist Pärnu

ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele kehtestatud reostusnäitajate piirväärtustega 17.

Tabel 5.3. Paikuse prügila nõrgvee koostise võrdlus Pärnu ÜVK eeskirja piirväärtustega

Reostusnäitaja /

saasteaine sisaldus Tähis

Mõõte-

ühik

Piir-

väärtus

OÜ PAIKRE nõrgvee koostis

2017 2018 2019 2020 2021

Heljum - mg/l 1300 300 230 240 240 270

Biokeemilise

hapnikutarve BHT7 mg/l 1600 240 750 1200 1200 400

Keemiline

hapnikutarve KHT mg/l 2500 560 1000 2700 2700 1300

Naftasaadused - mg/l 5 Ei

seiratud <0,02 0,085 0,085 0,12

Üldlämmastik Nüld mg/l 90 36 75 130 130 590

Siinkohal tuleb arvestada, et vastavalt loa tingimustele määratakse nõrgvee kvaliteet enne

kui nõrgvesi seguneb olmereoveega. Seega ei ole õige järeldada tabelis esitatud andmetest,

et heitvee puhastisse oleks juhitud piirväärtusi ületavat reovett.

Ladestusala I etapi sulgemise järgselt jätkuvad Paikuse prügilas jäätmekäitlustegevused.

Jätkuvalt tekib nõrgvett kompostimisel, samuti tekib nõrgvett kaetud ladestusalast ning uuelt

ladestusalalt. Teatud mõju on ka enne I ladestusala sulgemist rajataval p rügilagaasi

kogumissüsteemil - kompressorjaama kõrvale rajatakse kondensaatvee kaev, mille

eesmärgiks on koguda kokku gaasitransporttorustikus tekkiv kondensaatvesi ning juhtida see

nõrgvee basseini.

Ladestusala I etapi sulgemisega olemasolevat nõrgvee kogumise ja ärajuhtimise lahendust

ei muudeta, st jätkub prügila kehandist kokku kogutava nõrgvee juhtimine Pärnu linna

reoveepuhastisse. Küll aga võivad toimuda muutused prügila nõrgvee kogustes ning

koostises. Ladestusala I etapi sulgemisega väheneb sellelt ladestusalalt tekkiva nõrgvee

kogus, kuna ladestatud jäätmed on aja jooksul lagunenud ja prügila kehandisse läbi katendi

17 Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 34 „Pärnu üh isveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“,

https://www.riigiteataja.ee/akt/428122015006

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 31

sademevett praktiliselt enam ei jõua. Samas jätkub jäätmete ladestamine II ladestusalal, st

pidevalt lisandub värskeid jäätmeid.

Nõrgvee koostis sõltub ladestus toimuvatest bioloogilistest ja keemilistest reaktsioonidest,

mis jätkuvad ka pärast prügilaosa sulgemist. Jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagunemist

ja sellega seotud nõrgvee protsesse on jagatud vähemalt nelja faasi: algseks aeroobseks,

anaeroobseks happeliseks, algseks metaankäärimiseks ning stabiliseerivaks

metaankäärimiseks 18 . Kõrgeimad BHT, KHT jt reoainete kontsentratsioonid esinevad

anaeroobses happelises faasis. Metaankäärimise faas nõrgvee kontsentratsioon lahjeneb.

Olmejäätmete ladestu elutsükli võib nõrgvee koostise järgi jagada kolmeks: 1) ladestamise

algusperiood ehk viis esimest aastat; perioodi iseloomustab nõrgvee kõrge KHT > 10 000

mg/l ja BHT/KHT > 0,5; 2) keskmine periood ehk 5-10 aasta ladestamise algusest; KHT on

500-10 000 mg/l, BHT/KHT 0,1-0,5; 3) vana ehk üle 10 aasta ladestamise algusest ; KHT on

madal, ˂ 500 mg/l, BHT/KHT ˂ 0,1 19.

PAIKRE OÜ kehtiva keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tingimused näevad ette, et

jäätmetega täitunud ladestusalad tuleb katta nii, et oleks tagatud ladestusalade ja prügila kui

terviku võimalikult kiire üleminek aktiivsest nõrgvee tekke faasist passiivsesse. Kuna jätkub

II ladestusalal jäätmete käitlemine, jätkub ka nõrgvee tekke aktiivne faas, mis ei võimalda

täpselt prognoosida nõrgvee teket ja koostist . Lähtuvalt käesolev mõjude hindamise

eesmärgist on oluline määratleda, milliste parameetrite abil saab välja tuua erinevused

alternatiivsete katmislahenduste nõrgvee tekkes.

Kirjanduses15 tuuakse välja, et nõrgvee teke sõltub jäätmetega sissetulevast niiskusest,

ladestamisel kasutatavates vahekattematerjalides sisalduvast niiskusest ja sademete

kogusest; vähendavateks tegurites on prügilagaasi moodustumiseks kuluv vesi, väljakanne

prügilagaasiga ja aurustumiskaod.

Antud olukorras on katmislahendusest sõltuvaks parameetriks sademevee juurdepääs

ladestusse ja sattumine nõrgvee kogumissüsteemi. Siin on peamisteks määravateks

teguriteks katendi filtratsiooniomadused ja prügilas katmata jäätmela destu jm ala pindala,

millelt sattuv sademevesi jõuab nõrgvee kogumissüsteemi.

Alternatiiv 1 korral on kattekihi põhiosa paksus 2,3 m, alternatiiv 2 korral ca 1,3 m, sellise

katendiga kaetava ala suurus on ligikaudu sama. Ladestu idaosa kaetakse mõlema alternatiivi

korral õhema katendiga, kuid selle konstruktsioonis on vettpidav kiht. Kokkuvõttes on katendi

alternatiivide filtratsiooniomadused samaväärsed ja seetõttu ei ole nende kahe alternatiivi

vahel erinevust nõrgvee tekke järgi.

Alternatiiv B korral on I ladestusala idaosa katmata, st võrreldes alternatiiviga A on I

ladestuala prügila katendi pindala ca 1/3 võrra väiksem ehk sademevett satub 1,87 ha

põhjapinnaga alale. Sellest tulenevalt on Alt B nõrgvee kogus I ladestusalalt suurem kui Alt

A korral, kuid saasteainete kontsentratsioonid mõnevõrra madalalamad. Võrreldes praegu

ärajuhitava nõrgvee kogusega, väheneb I ladestusalalt tekkiva nõrgvee kogus mõlema

alternatiivi korral.

Samas sõltub nõrgveesüsteemi sattuva sademevee kogus ka II ladestusalast. Juhul kui

rakendatakse Eestis tavapärast praktikat, st uuel ladestusalal ei eraldata ladestatud

jäätmetele sattuvat sademevett kasutamata ladestusala puh tast sademeveest (vältimaks

riske, et kasutama osa sademevesi saastub) , on II ladestusala algusperioodil nõrgvesi

oluliselt lahjem, kuid kogus sedavõrd suurem15. Pikemat perspektiivi analüüsides võib jõuda

18 Peet, K. “Prügila nõrgvee koostisest ja looduslikust isepuhas tusvõimest Pääsküla prügila näitel“. Tartu Ülikooli

Füüsika-Keemia teaduskonna magistritöö. Tartu 2004. 19 SWANA. Leachate generation, collection and treatment at municipal solid waste disposal facilities. August

1996.

32 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

järeldusele, et Alternatiiv B puhul on avatud ladestule sattuva nõrgvee kogus väiksem, kuna

on võimalik II ladestusala etapiviisiline katmine (alternatiiv A korral toimuks see alles siis, kui

kogu ladestusala on täitunud). Pärnu linna reoveepuhastile suunatavas reostuskoormuses

(saasteainete kogus tonnides) ei ole alternatiivide vahel olulist erinevust - suurem sademevee

kogus lahjendab saasteainete kontsentratsiooni ja vastupidi , kuid reostuskoormus sõltub

eelkõige ladestatavate jäätmete koostisest ja jäätmeladestute vanusest.

Järeldub, et kui piiravaks teguriks on Pärnu linna reoveepuhastile juhitav nõrgvee kogus, on

lühemas perspektiivis eelistatud Alt A, pikemas perspektiivis Alt B. Reostuskoormuse järgi

alternatiividel sisulist erinevust ei ole.

I ladestusala jäätmete vastuvõtmise lõpetamise ning katmise järgselt jätkatakse nõrgvee

tekke ja koostise seiret vastavalt kompleksloa tingimustele (vt KMH aruande ptk 7.2).

5.3.2. Mõju pinnavee kvaliteedile

Paikuse prügila piirneb läänest Kunsu kraaviga (VEE1147603), mis ca 800 m pärast suubub

Vaskjõkke (VEE1147600). Vaskjõe pinnaveekogumi 1147600_1 (Vaskjõgi) koondseisund on

2021. aasta seisuga loetud heaks. Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, mis ca 14 km

kaugusel prügilast suubub Reiu jõkke, mille suudmeks omakorda on Pärnu jõgi. Pärnu jõe

pinnaveekogum Pärnu Käru jõest suudmeni (Pärnu_3) jääb prügilast niivõrd kaugele, et

jäätmekäitlustegevus ei oma mõju nimetatud kogumi seisundile.

Paikuse prügila territooriumil ning selle ümbruses paiknevad mitmed kra avid, kuid nendesse

prügilas jäätmekäitlusaladel tekkinud vett ei juhita. Nõrgvee kogumisbasseini suunatakse ka

tootmisterritooriumi kõvakattega pindadelt kokku kogutud sademeveed.

Keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 tingimuste kohaselt seiratakse regulaarselt Paikuse

prügila mõju pinnaveele. Pinnavee omaduste määramiseks võetakse veeproove s uurvee

perioodil (märts-aprill, september-oktoober) üks kord kuus, madalvee perioodil üks kord

kvartalis. Pinnavee seirepunktid on kujutatud joonisel 5.1.

Pinnavee seireandmeid on regulaarselt kogutud prügila tegevuse algusest saadik, kuid kõigi

andmete esitamine käesolevas dokumendis oleks väga mahukas ning viiks fookuse töö

tegelikult eesmärgilt. Seepärast on tabelis 5.3 esitatud ainult 2022. a pinnavee seireandmed,

kuna tegemist on kõige värskema infoga. Tabelis on võrdluseks toodud sademeveele

sätestatud piirväärtused20. Veeproove oli 2022. a võimalik võtta ainult I ja II kvartalis, III ja IV

kvartalis olid kraavid kuivad ning veeproove võtta ei õnnestunud.

Kavandatava tegevuse mõju

Sulgemistööde käigus antakse prügilademele ühtlane kuju, et tagada sademevee äravool

prügilademe pinnalt. Pinnale sattuva vee äravool peab olema tagatud ka peale hilisemaid

prügilademes aset leidvaid vajumisi. Prügila kattekonstruktsiooni üheks osaks on vettpidav

(mineraal)kiht, mis peab takistama sademevee imbumist prügikehasse. Vettpidavalt kihilt

kogutakse sademevesi kokku drenaažikihi- või -matiga.

Suletava ladestusala lõuna, lääne ja põhja suunas on nõlva alla projekteeritud

drenaažitorustik ehitusdrenaažitorust, mis aitab ladestult sademevett juhtida prügila nõlva all

paiknevatesse valgveekraavidesse. Suletava ladestusala idapoolse nõlva sulgemislahendus

erineb ülejäänud külgedest, kuna idapoolne külg liidetakse perspektiivis II ladestusalaga.

20 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ , https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 33

Joonis 5.1. Paikuse prügila olemasolevate pinnavee seirepunktide paiknemine suletava

ladestusala suhtes (aluskaart: Maa-ameti ortofoto 2023, EELIS wfs 2023).

Idapoolsele nõlvale rajatakse alternatiiv A korral drenaažitorustike süsteem, mis ehitatakse

arvestusega, et II ladestusala täitmisel mattuvad drenaažitorustikud prügi alla . Kuna II

ladestusala kasvades võib prügila nõrgvesi sattuda drenaažitorustikku, on vajalik prügi alla

mattuvate drenaažitorustike järkjärguline lahtiühendamine puhta drenaaživee

äravoolutorustikust ning ümberühendamine reostunud drenaaživee äravoolutorustikku.

Alternatiiv B puhul idanõlvale drenaažitorustikke vaja rajada ei ole.

Sademevee käitluslahendus ei sõltu katendi alternatiividest (st Alt 1 ja Alt 2 vahel erinevust

ei ole). Käideldava sademevee kogus on väiksem alternatiiv B korral, aga sedavõrd suurem

on tekkiva nõrgvee kogus (nõrgvee-sademevee bilanssi ja selle ajalisi muutusi on täpsemalt

analüüsitud ptk 5.3.1). Alternatiiv A korral on idanõlval pikemas perspektiivis suurem risk

kogutava sademevee reostumiseks, kui selle nõlva drenaažitorustikku peaks sattuma

jäätmeid või nõrgvett, alternatiiv B korral see r isk puudub. Seetõttu on vähese eelistusega

alternatiiv B.

Perspektiivsetesse biofiltritesse sattuv sademevesi kasutatakse ära bakterite poolt, osa

veest ka aurub. Üleliigne vesi juhitakse mõõda drenaažimatti drenaažitorustikku, kust see

liigub ülejäänud sademeveega valgveekraavidesse.

Suletud ladestusalale päikesepaneelide paigaldamisel on oluline tagada, et ei rikuta prügila

vettpidavat katendikihti. Prügila sulgemisprojektis on arvestatud, et jäätmelademele lisanduv

koormus ei mõjuta prügilademe püsivust. Päikeseelektrijaama rajamine Paikuse prügila I

ladestusala peale ei avalda mõju pinnaveerežiimile. Vähesel määral võib päikesepaneelide

paigaldamine vähendada sademeveega drenaažisüsteemi juhitava vee kogust, kuna

päikesepaneelide pinnale langenud vihmavesi võib sobivate ilmastikutingimuste korral

kiiremini aurustuda, kui maapinnale langenud vesi.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 34

Tabel 5.4. Paikuse prügila 2022. a pinnavee seireandmed

Näitaja Ühik ▪ Sademevee

piirväärtused

▪ (KKM määrus nr 61)

MW6

(prügilast ülesvoolu)

MW8

(prügila territooriumil)

MW11

(prügilast allavoolu)

23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022

Ammoonium (NH4 + -N) mgN/l - 0,017 < 0,01 1 1,5 0,58 1,1

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

mgO2/l 15 1,4 0,5 2,2 2,3 2,4 0,5

Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtu)

% - 74 81 64 75 75 84

Üldfosfor (Püld) mg/l 1 0,059 0,053 0,2 0,23 0,12 0,11

Üldlämmastik (Nüld) mg/l 45 1,9 1,6 6,5 7,1 3 3

Kaadmium (Cd) filtreeritud

µg/l 5 0,02 0,03 0,04 0,05 0,02 0,03

Kroom (Cr) filtreeritud µg/l 50 0,96 0,71 1,7 2 1,2 1,1

Nikkel (Ni) filtreeritud µg/l 34 0,72 0,63 1,9 2,1 1,1 1,2

Plii (Pb) filtreeritud µg/l 14 0,46 0,43 0,8 0,67 0,42 0,43

Tsink (Zn) filtreeritud µg/l 50 1,7 2,1 3,1 3,8 1,6 2

Vask (Cu) filtreeritud µg/l 15 1,3 2,3 3,7 4,8 2,2 3,1

Elavhõbe (Hg) filtreeritud µg/l 5 < 0,015 < 0,015 0,02 <0,015 <0,015 <0,015

Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

µg/l - < 20 < 20 < 20 <20 <20 <20

Fenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

o-kresool (2- metüülfenool)

µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 35

Näitaja Ühik ▪ Sademevee

piirväärtused

▪ (KKM määrus nr 61)

MW6

(prügilast ülesvoolu)

MW8

(prügila territooriumil)

MW11

(prügilast allavoolu)

23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022 23.02.2022 11.04.2022

p,m-kresool (4 ja 3- metüülfenool)

µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

2,3-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

2,6-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

3,4-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

3,5-Dimetüülfenool µg/l 100 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3 < 0,3

5-Metüülresortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

2,5-Dimetüülresortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

Resortsiin µg/l 15000 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1 < 1

Elektrijuhtivus (proovivõtul)

µS/cm - 167 246 396 357 302 245

Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtul)

mg/l - 9,7 10,1 8,7 9,6 10 10,5

pH (proovivõtul) 6 kuni 9 7,6 6,9 7,7 7 7,6 7,1

Veetemperatuur (proovivõtul)

°C - 2,7 4,3 2,9 4,3 2,7 4,3

36 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

I ladestusala katmise järgne sademevee käitluslahendus oleks sõltumata katmislahenduse

alternatiividest ja perspektiivsetest tegevustest sama. Suletud ladestusalalt ärajuhitav

sademevesi suunatakse kirdesuunas olevasse tuletõrjetiiki, osa lõunasuunas paiknevasse

nimetusse kraavi ning läänesuunas asuvasse Kunsu kraavi. Sisuliselt on tegemist sama

lahendusega, mis olemasolevas olukorras. Seetõttu on asjakohane ka jätkata kehtivas

keskkonnakompleksloas sätestatud jäätmekäitluskoha seirenõuetega. Ladestusala

sulgemisjärgsed pinnavee seirenõuded on toodud prügila sulgemiskavas ning käesoleva

aruande ptk-s 7.2.

5.3.3. Mõju pinnasele ja põhjaveele

Paikuse prügila ehitati 2004-2006. a, prügila põhja konstruktsioon vastab keskkonnaministri

määruse nr 38 sätestatud nõuetele – lisaks geoloogilisele savibarjäärile ehitati

määrusekohane tehisbarjäär. Prügila asukohas on Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihi

järgi maapinnalt 1. aluspõhjaline põhjaveekiht, milleks on Kesk-Devoni veekompleks,

suhteliselt kaitstud. Geoloogilist kaitstust iseloomustab prügila territooriumil paiknev Paikuse

prügila puurkaev nr PRK002156521, mida kasutatakse olmevee võtuks. Puurkaevu andmed ja

geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 5.5, asukoht joonisel 5.2.

Ladestusala mõjude tuvastamiseks teostatakse prügilas regulaarset põhjavee seiret, mis

ühtlasi iseloomustab võimalikku mõju pinnasele. Proove võetakse kolmest seirepuurkaevust

(MW2, MW3, MW4) üks kord aastas, eelnevalt määratakse puurkaevudes veetase.

Põhjaveeseire andmetele tuginedes jäävad seiratud ohtlike ainete sisaldused valdavalt alla

põhjavee kvaliteedi piirväärtuse künnisarvu, mistõttu saab öelda, et prügila ei avalda mõju

piirkonna pinnase ega põhjavee kvaliteedile.

Tabel 5.5. Paikuse prügila puurkaevu andmed

Näitaja

Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks

Põhjaveekogum Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas

Koordinaadid X: 6469650 ; Y: 541706

Ehitusaasta 2006

Sügavus, m 47

Maapinna absoluutkõrgus, m 12,5

Puurkaevu läbilõige (kihi tüsedus, m) saviliiv – 6 m;

savi ja liivsavimoreen veeristega – 25 m;

liivakivi savi vahekihtidega– 9,5 m;

lubjakivi üksikute mergli vahekihtidega – 6 m

Staatiline veetase, m 1,35

21 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1259558154

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 37

Joonis 5.2. Puurkaevu ja põhjavee seirekaevude paiknemine (aluskaart: Maa-amet ortofoto

2023, EELIS wfs teenus 2023)

Prügila avaldab pinnasele ja põhjaveele mõju eelkõige ladestusala põhjakonstruktsiooni

kaudu. Kuna Paikuse prügila ehitamisel arvestati pinnase ja põhjavee kaitsenõuetega ja sama

tehakse II ladestusala rajamisel, siis võib öelda, et prügila ladestusala I sulgemine ei mõjuta

pinnase ja põhjavee kaitstust. Katmislahenduse alternatiivide (Alt 1 ja Alt 2) võimalik mõju

põhjaveele on samaväärne. Samuti ei ole erinevust I ja II ladestusala ühendamise

alternatiivides (Alt A ja Alt B) – mõlemal juhul tuleb ette näha meetmed pinnase ja põhjavee

kaitseks ladestusalade aluspõhja ühenduskohtades. Alt B puhul tehakse vajalikud tööd II

ladestusala ehitamise osana, Alt A puhul siis, kui II ladestusala hakkab täituma. See ajaline

erinevus ei põhjusta erinevust keskkonnamõjus.

I ladestusala sulgemisjärgsed põhjavee seirenõuded on toodud prügila sulgemiskavas ning

käesoleva aruande ptk-s 7.2.

Kaetud ladestusalal toimuvad perspektiivsed tegevused (päikeseelektrijaama rajamine,

biofiltrite rajamine) ei mõjuta ala põhjaveerežiimi.

Prügila sulgemisel kattekihtides jäätmematerjali kasutamine (vt ptk 5.4) aitab säästlikult

kasutada ehitusmaavarasid. Seega tekib kaudne positiivne mõju pinnasele, kuna väheneb

vajadus eemaldada looduslikust seisundist pinnaseid nt karjääride avamise tõttu. Kaudne

positiivne mõju pinnasele on ka päikesepargi rajamisel suletud prügila pinnale, sest selle

võrra väheneb surve paigaldada paikesepaneele looduslikele aladele, nt põllumaadele.

38 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5.4. LOODUSVARADE KASUTAMISE JA JÄÄTMETE TAASKASUTUSEGA KAASNEDA VÕIV MÕJU

Prügila tuleb sulgeda võimalikult keskkonnaohutult. Jäätmelademe katmise nõuded on toodud

keskkonnaministri määruses nr 38. „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Prügila sulgemisel kasutatakse erinevaid looduslikke materjale (pinnas, liiv, kruus, hilisemalt

puidukoor), kui ka tehismaterjale. Arvestades õigusaktide nõudeid, on materjalide kasutust

planeeritud optimaalselt ning eesmärk on hoiduda materjalide ülemäärasest

ekspluateerimisest.

Paikuse prügila ladestusala I osa on rajatud Põlendmaa prügila (KÜ 56801:005:0284)

kinnistule, mis on 100% jäätmehoidla maa. Ladestusala I etapi sulgemisega ei hõivata

täiendavaid maa-alasid, samuti ei mõjutata looduslikku mitmekesisust, näiteks loomastikku ja

taimestikku käitise piirkonnas.

5.4.1. Kattekonstruktsioonis kasutatavad materjalid

Prügilamääruse § 35 lg 1 kohane katend koosneb gaasi kogumise kihist, vettpidavast

mineraalkihist, vähemalt 0,5 m paksusest dreenikiht ja vähemalt 1 m paksusest kattepinnase

kihist (alternatiiv 1). Modifitseeritud kattelahendus (alternatiiv 2) koosneb HDPE kilest,

drenaažimatist, 1 m paksusest kattepinnasekihist. Mõlema alternatiivi korral rajatakse

täiendavalt biofiltritid, kui on lõpetatakse aktiivne gaasikogumine. Joonisel 5.3 on toodud

alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 kattekonstruktsiooni võrdlus. Alternatiiv 1 korral on kattekihi

paksus 2300 mm, alternatiiv 2 korral ca 1300 mm (sh sünteetiliste materjalide kokku ca 1 cm

paksune kiht).

Joonis 5.3 Paikuse prügila kattekonstruktsiooni alternatiivsed lahendused.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 39

Alternatiiv 2 korral annab õhem kattekiht täiendava võimaluse ca 10 000 m3 jäätmete

ladestamiseks, kuna jäätmeid on võimalik ladestada kõrgusesse ca 1 m võrra rohkem.

Arvestades viimase 5a keskmist jäätmete aastast ladestuskogust (26 861 t) on võimalik

sõltuvalt jäätmete ladestustihedusest (900-1300 kg/m3) pikendada I ladestusala kasutusiga

ca 4-6 kuu võrra.

Tabelis 5.6 on toodud alternatiiv 1 ja 2 rakendamisel vajalike ehitustööde ja materjalide

mahtude võrdlus. Alternatiiv 1 korral on prügila katmiseks vajalik täiendavalt kasutada ca

59 000 m3 mineraalset materjali võrreldes alternatiiviga 2 (drenaažimati, geovõrgu ja HDPE

kile maht on kokku ca 800 m3). See täiendav materjalikogus põhjustab ka täiendava

veovajaduse. Kui ühe veoki koorma mahuks arvestada 20 m3, tuleb sünteetiliste materjalide

40 veoga läbida kokku ca 12 560 km (arvestatud ka tagasisõiduga, ühe suuna pikkus 40 x

157 km = 6 280 km). Alternatiiv 1 korral on drenaažikihi ning vettpidava mineraalkihi , kokku

59 850 m3 veoks vajalik 2993 kallurvedu. Kui arvestada keskmiseks maardla kauguseks

30 km, teeb see koos tühisõiduga 179 580 km. Vahe on ca 167 000 veokilomeetrit, mis

arvestades ptk 5.2 toodud hinnanguid, avaldub kohalikel väikese liiklussagedusega teedel

täiendava mürahäiringuna. Lisaks sellele sõltub veokilomeetritest kütusekulu, st alternatiiv 2

korral väheneb oluliselt fossiilsete kütuste kasutamine, liiklussaaste ning mõju kliimale.

Kütust kulub ka katendi paigaldamisel kasutatavates ekskavaatorites-buldooserites ja ka siin

on alternatiiv 2 korral fossiilse kütuse kasutamisest tulenevad mõjud väiksemad

(pinnasetööde maht on 59 000 m3 võrra väiksem).

Tabel 5.6. Sulgemisel kasutatavate materjalide mahud ja võima likud allikad

kattekonstruktsiooni alternatiivide võrdluses

Vajalikud materjalid Kogus

Saadavuse asukoht Veokaugus Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Kasvupinnas, h=100 mm 4 190 m3 Lähim ehitusobjekt 30 km

Kattekiht (pinnas), h=300-

900 mm 41 575 m3 Lähim ehitusobjekt 30 km

Drenaažimatt - 59 850 m2- Viacon Tallinn 157 km

Drenaažikiht (pinnas,

killustik) (500 mm) 29 925 m3 -

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Geovõrk 31 255 m2 Viacon Tallinn 157 km

HDPE 2.0 mm kile 59 880 m2 Viacon Tallinn 157 km

Geotekstiil (NGS 2) 59 880 m2 Viacon Tallinn 157 km

Vettpidav mineraalkiht (500

mm) (savi) 29 925 m3 -

Kivimäe karjäär

Soomra kruus 42-47 km

Tasanduskiht või

gaasikogumiskiht (liiv,

kruus vms)

16 770 m3 Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee kattekiht (fr 0-

32 mm) 55 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee kandekiht (fr

32-125 mm) 470 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

Hooldustee tasanduskiht

(liiv vms) 280 m3

Kuiaru karjäär, Soomra

kruus 21-47 km

40 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Täiendava koguse mineraalsete materjalide maksumus on alternatiiv 1 korral 776 000 €

(ehituskruusa/savi hind 6 €/t), millele lisandub transpordikulu 233 454 € (1,3 €/km).

Sünteetiliste materjalide maksumus selgub hanke tulemusena, kuid varasemates

prügilaprojektides antud hinnangutest on ilmnenud, et materjalide maksumuse ja veokulude

summa on mineraalsete ja sünteetilise materjalide võrdluses ligikaudu sama. Seega on

loodusliku savi asendamine HDPE kilega ning drenaažikihi asendamine drenaažimatiga ka

majanduslikult põhjendatud.

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et eelistatud katmiskonstruktsiooni lahendus materjalikasutuse

seisukohast on alternatiiv 2.

5.4.2. Loodusliku materjali kasutuse vähendamise võimalused

Jäätmevaldkonnas tegutseva ettevõttena on OÜ Paikre seadnud eesmärgiks nii palju kui

võimalik käideldavatest jäätmetest taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ja

suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale olek s

minimaalne. Üheks taaskasutamise võimaluseks on sobivate jäätmete kasutamine

prügiladestu sulgemise katendis ja ladestusalale rajatavate sõiduteede ja platside

konstruktsioonides looduslike materjalide asemel. Prügilasse vastuvõetud jäätmetega

looduslike materjalide asendamise tulemusena vähendatakse ka ehitusperioodil veokite

liikluskoormusest tekitatud häiringuid (need jäätmed on prügila territooriumile eelnevalt

toodud, nõuetekohaselt vastu võetud ja käideldud ning ladustatud).

Prügila DP (2016) seletuskirja ptk 5.3.3.1 käsitletakse jäätmete ladestusala vahe- ja

lõppsulgemist, milles on ette nähtud ka looduslike materjalide asendamine prügila sulgemisel:

Prügila sulgemisel võib kasutada pinnase, tuha ja komposteeritud lõpp -produktide platsile

(detailplaneeringu põhijoonisel on see rajatis tähistatud positsiooni numbriga 27) kogutavaid

mineraalseid materjale.

Kattekihtides looduslike materjalide asendamisel jäätmetega peavad jäätmed täitma teatud

ülesandeid ja vastavusi, et tagada prügilademe stabi ilsus. Vastavalt projektile peavad kihid

täitma järgmiseid ülesandeid:

Tasanduskihis kasutatav materjal peab olema tükisuurusega kuni 200 mm. Tasanduskihis ei

tohi olla teravaid esemeid, kuna järgmiseks kihiks kattekonstruktsioonis on veetõke ning selle

paigaldamisel ja ka võimalike hilisemate vajumiste tõttu ei tohi veetõke altpoolt vigastada

saada. Materjali koostis peab vastama tavajäätmete prügilasse ladestavate jäätmete

koostisele. Kuna kiht asub allpool veetõket, moodustab see nõrgvee ja gaasitekke

seisukohast muu jäätmelademega ühe osa ning seega ei pea kasutatav materjal koostiselt

olema „puhtam“ ladestatud jäätmetest. Olulised on kihis kasutatava materjali füüsikalised

omadused, eelkõige kandevõime, stabiilsus, dreenivõime.

Looduslikest materjalidest vastab neile nõuetele kõige paremini ehitusliiv, looduslik kruus ja

killustik. Jäätmematerjalide kasutamisel vettpidava kihi all asuvas tasanduskihis võib

keskkonnakaitse seisukohalt kasutada kõiki jäätmematerjale, mida võib ladestada

tavajäätmete prügilasse, mis vastavad etteantud tükisuurusele ega põhjusta ohtu vettpidavale

kihile. Võimalikud samaväärsete omadustega jäätmematerjalid on mehaanilise-bioloogilise

töötlemise jäätmed (MBT), mineraalsed jäätmed (fr <200 mm), sh setted. MBT materjal on

peamiselt ehitus- ja segaolmejäätmete sorteerimisprotsessi jääkmaterjal, mis koosneb

peamiselt mehhaanilistest protsessides (purustamine, sõelumine, separeerimine) eemaldatud

mittesobivatest materjalidest (kivid, klaas, tekstiil jne). Kuna mate rjal on mitmeid kordi

mehhaaniliselt töödeldud, on tema koostis ühtlane ja sõmer ning materjalil on hea

kandevõime.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 41

Veetõkkekihi peal (kattekihis, tee konstruktsioonis) võib kasutada ainult materjale, mis ei

saasta prügila pinnalt kogutavat sademevett. Veetõkke peal kasutatav materjal ei tohi muuta

kattekihi omadusi selliseks, et seda läbiv sadevesi muutuks sarnaseks nõrgveega ning vajaks

seetõttu kogu mahus kokku kogumist ning puhastamist prügila nõrgvee puhastussüsteemis.

Sellisel juhul ei tagaks korrastamine oma peamist eesmärki, milleks on vähendada

puhastamist vajava nõrgvee teket.

Lisaks looduslikele materjalidele (kruus, liiv, pinnas) on võimalik kattekihis ja tee

konstruktsioonis kasutada püsijäätmetest saadud materjale või jäätmeliike, mis ei lahustu,

põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega

mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks

keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Kattekiht tekitab kaetud ladestusalale

stabiilsuse ja vastupidavuse. Kattekihis on võimalik lisaks püsijäätmetele kasutada nt

põletusseadmetes tekkinud tuhka, mis on läbinud vanandamisprotsessi. Tuhka tuleb segada

mineraalse materjaliga vahekorras max 1:10.

Kasvupinnasena kasutatakse taimestiku kasvu soodustavat materjali – muld või

samaväärsete omadustega kompost, sh jäätmekompost. Võimalikud kasutatavad

jäätmematerjalid on pinnased (17 05, 20 02), praakkompost jne jäätmete aeroobsel

töötlemisel tekkinud jäätmed (19 05).

Sulgemisprojektis on perspektiivse tegevusena ette nähtud 11 biofiltri rajamine ladestusala

pinnale peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist. Biofilter koosneb gaasijaotuskihist ja

metaanilagunduskihist (täpsemalt kirjeldatud ptk 2.5.1). Metaanilagunduskiht koosneb

järgnevatest materjalidest:

▪ puukoor kuni 20% (looduslik materjal või muu samalaadne jääde, nt jäätmed koodiga

03 03 01);

▪ reoveesette muda kuni 10% (nt jäätmed koodiga 19 08 05);

▪ pargijäätmete kompost/kompostimisprotsessi läbinud toode kuni 20%;

▪ kooritud huumuspinnas kuni 10% (nt jäätmed koodiga 17 05 04, 20 02 02);

▪ praakkompost kuni 50% (nt jäätmed koodiga 19 05 03);

▪ kraavide/tiikide puhastamise muda (ei tohi sisaldada saviosa ning peab olema

kuivanud) kuni 10% (jäätmed koodiga 17 05 06);

▪ struktuuri andev ehitusjääde (segunenud kivipuru jms, kuni 10%, nt jäätmed koodiga

17 01 01, 17 01 02, 20 02 02).

Erinevad materjalid tuleb trummelsõelaga kohapeal kokku segada. Materjali ja koostise valiku

ning ehituse töögruppi peab kuuluma isik, kellel on varasem kogemus samalaadse

(jäätmelademetele bioaktiivse kihi vms) materjali paigaldamisega.

Lisas 7 on toodud jäätmeliikide kaupa prügila kattekihis looduslikke materjale asendavad

jäätmeliigid ning konkreetsele liigile seatud vastavustingimused, mis tagavad prügilademe ja

kattekihtide stabiilsuse ning nõuetekohasel kasutamisel ei põhjusta keskkonna saastumist või

kahju inimese tervisele. Võimalike keskkonna- ja tervisemõjude poolest on tegemist niiskete

puistematerjalide käitlemisega ja ladustamisega, st mõjud on eelnevalt kirjeldatud tingimuste

täitmisel sarnased mineraalsete materjalide ja kasvupinnase käitlemisel tekkivate mõjudega.

Järeldub, et looduslikke materjale kasutamise vähendamisega kaasneb ka sulgemistööde, sh

transpordi keskkonnamõju vähenemine, seetõttu on soovitav looduslikud materjalid

võimalikult suures ulatuses asendada prügilasse vastuvõetud/võetavate jäätmetega.

42 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

5.4.3. Materjalikasutuse edasise vähendamise võimalused

I ladestusala sulgemisprojekti koostamise käigus oli vaja hinnata, kuidas suletud ladestusala

hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima, st kuidas jõutakse kogu prügila mahu

täitumisel tervikliku ladestuni. Jõuti järeldusele, et selleks on kaks erinevat võimalust: 1) täita

jäätmetega üksikud ladestusalad, need täielikult katta ning lõpuks nende vahele jäävad

tühimikud täita (alternatiiv A), või 2) jätta I ladestusala idapoolne külg avatuks ning ühendada

see võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel kasutamisel avatud külg teatud aja

tagant uueneb ning võimalik on järgnevate ladestute etapikaupa katmine (alternatiiv B).

Tabelis 5.7 täiendavalt on võrreldud alternatiive A ja B I ladestusala sulgemisel, kui mõlemal

juhul kasutatakse katendis alternatiiv 2 järgset lahendust. Üldistatult on alternatiivi B

materjalimahukus 1/3 võrra väiksem (kuid tabelis 5.7 ei avaldu see ühtlaselt kõikide

materjaliliikide osas – alternatiiv A materjalikasutus on esitatud sulgemisprojekti vahevariandi

materjalikasutuse põhjal, alternatiiv B koostamisel on arvestatud sisse ka biofiltrite rajamise

materjalikulu, seetõttu on kasvupinnase ja kattekihi vajadus alternatiiv B puhul veidi suurem).

Tabel 5.7. I ladestuala sulgemisel kasutatavate materjalide mahud alternatiivide A ja B

võrdluses

Vajalikud materjalid Kogus

Alternatiiv A Alternatiiv B

Kasvupinnas, h=100 mm 4 190 m3 4150 m3

Kattekiht (pinnas), h=300-900 mm 41 575 m3 36 400 m3

Drenaažimatt 59 850 m2- 42 315 m2

Geovõrk 31 255 m2 30 195 m2

HDPE 2.0 mm kile 59 880 m2 40 570 m2

Geotekstiil (NGS 2) 59 880 m2 40 570 m2

Tasanduskiht (liiv, kruus vms) 16 770 m3 11 350 m3

Hooldustee kattekiht (fr 0-32 mm) 55 m3

Hooldustee kandekiht (fr 32-125 mm) 470 m3

Hooldustee tasanduskiht (liiv vms) 280 m3

Ptk 5.4.1 hinnangutele tuginedes kaasneb ka siin väiksem transpordi - ja ehitustööde vajadus

ja nendega kaasnevad mõjud-häiringud on vastavalt väiksemad. Samuti kaasneb

sulgemiskulude vähenemine. Väiksema materjalikasutuse tõttu väheneb alternatiiv B korral

jäätmete taaskasutamise võimalus lademe katmisel, kuid see ei ole omaette eesmärgiks.

Kogu prügila eluiga arvestades on alternatiiv B rakendamise positiivne mõju ressursi -

kasutusele oluliselt suurem kui I ladestusala puhul. Ära jääb kolme lad estusala vahenõlvade

rajamise vajadus (kokku on neid 4), st sisuliselt on tegemist materjali kogusega, mis kuluks

ühe Paikuse prügila ladestusala katmiseks alternatiiv A järgi.

Ühtse prügilakeha kujundamine võimaldab nii etapikaupa katmist kui jäätmetega k atmata

II ladestusala (perspektiivis ka III ladestusala) kasutamist katmisel kasutatavate materjalide

vahelaona. Sellisel juhul ei ole piiravaks teguriks vaheladustamise aeg, sest ladustamine

toimub prügila territooriumil, millele sattunud sademevesi kogutakse ja käideldakse

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 43

nõrgveena (st puudub võimalus, et tahtmatult juhitakse suublasse saastunud sademevett või

tekivad mõjud pinnasele ja põhjaveele). Nende materjalide vaheladustamine kasutamata

ladestusalal ei mõjuta märkimisväärselt nõrgvee kogust ega koostist.

5.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE ÕNNETUS- JA AVARIIJUHTUMITE RISKID (SH TULEKAHJU) JA NENDE MÕJU

Prügila sulgemisel suurimaks ohuks on vajumised ja sellega kaasnev mõju , samuti on

võimalikud prügilagaasi kontrollimatust kogunemisest tekkinud põlengud.

Vajumid tekivad jäätmelademes jäätmete tihendamise ja orgaanilise materjali lagunemise

tõttu aja jooksul. Probleeme tekitab vajumine juhul, kui erinevad jäätmelademe osad ei ole

ühtlase koostisega ja vajumine toimub erineva kiirusega. Ladestu ühtlase tiheduse

tagamiseks, st vajumite vältimiseks on oluline ladestu kasutusperioodil pidev ladestatud

jäätmete tihendamine. Kui pärast ladestusala katmist peaksid toimuma ebaühtlased

vajumised, võib see põhjustada katendialuseid tühimikke. Nende piisava suuruse korral võib

katend rebeneda. Katendis olevatest avadest saab sisse joosta liigne sademevesi ja väljuda

jäätmelademes tekkiv prügilagaas.

Sõltuvalt katendi konstruktsioonist käitub katend vajumite korral erinevalt. Alternatiivi 2 korral,

kui vett mitteläbilaskva katendi rajamisel kaetakse jäätmelade HDPE kilega, võivad vajumite

korral tekkida kilesse rebendid. Kasvupinnase all on rebendeid raske märgata ja n ende

parandamine on tehniliselt keeruline (kuid võimalik). Alternatiivi 1 korral kasutatav

poolläbilaskev savikiht on materjali omaduste ja kihi suure paksuse tõttu elastsem kui kile.

Tekkivate pragude parandamiseks kaevatakse purunenud koht välja ja asend atakse uuega.

Arvestades et jäätmete ladestut on nõuetekohaselt tihendatud, ei ole vajumite teke

tõenäoline ja seetõttu võib järeldada, et keskkonnamõju erinevust Alt 1 ja Alt 2 vahel ei ole.

Samas on erinevus rebendite parandamises, mida võib väljendada maksumuse kaudu (st

tekib erinevus sotsiaal-majandusliku mõju osas). Sellest aspektist hinnatuna on mõnevõrra

eelistatud Alt B, sest avatud külje kaudu võib parandamise tehnilise keerukuse aste olla

väiksem (kuid ei tarvitse olla – sõltub parandamist vajava koha paiknemisest).

Paikuse prügila ei ole ohtlik ega suurõnnetusohuga ettevõte, samuti ei klassifitseeru selleks

peale ladestusala I etapi sulgemist. Paikuse prügila kompleksloa kohaselt on võimalikud

inimest ja keskkonda ohustavad avariid: põleng, oht like jäätmete leke, gaasi leke, plahvatus.

I ladestusalal ei ole katmise järgselt võimalik seal ladestatud jäätmete süttimine. Gaasiga

seotud avariilisi juhtumeid on analüüsitud ptk 5.1.4, Nende tekkimise tõenäosus on väike ja

tagajärjed jäävad käitise piiridesse.

Jäätmete ladestamise alale on paigaldatud kaks infrapuna termokaamerat. Põlendmaa prügila

kinnistul paikneb maa-alune tuletõrjeveehoidla (mahutavusega V = 54 m 3), kaks erineva

suurusega tuletõrjeveevõtu tiiki (neist suurema mahutavus on ligikaudu V = 400 m 3 ja

väiksema mahutavus umbes V = 150 m3) ning kolm sealsest puurkaev-pumbamajast algavale

veevarustuse torustikule monteeritud hüdranti.

Ladestusala sulgemisega ja katmisega väheneb avariide ja õnnetuste risk, kuna põlengut

põhjustada võivaid jäätmeid täiendavalt ei ladestata ning prügilagaas kogutakse kokku,

mistõttu väheneb ajas isesüttimise võimalus. Alternatiivide vahel selles osas erinevust ei ole.

Perspektiivsete tegevuste mõju

Nii biofiltrite rajamine kui päikesepaneelide paigaldamine tekitab katendile täiendava

koormuse, eelkõige liikurmehhanismide tõttu. Juhul kui kattekihi alla on tekkinud tühimikud,

44 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

siis võib liikurmehhanismi väikesele pinnale jaotuv raskus põhjustada katendi rebendi, samuti

võivad tekkida ladestus lihked.

Vajumite-lihete teke on eelkõige seotud ladestatud aine aktiivse lagunemise perioodiga, mida

iseloomustab kõrgema metaanisisaldusega prügilagaasi teke. Kui aktiivne gaasiteke on

lakanud, võib eeldada, et ladestu on ühtlase lt alla vajunud ja tihenenud. Gaasi teket

seiratakse regulaarselt kõikidest kaevudest, seetõttu on tuvastatav, millal aktiivne periood on

lõppenud. Võib eeldada, et sulgemisjärgselt võib kuluda selleks vähemalt 5-15 aastat (ladestu

kõige varem moodustatud osal lõpeb aktiivne faas varem kui vahetult sulgemiseelsel perioodil

ladestatud jäätmetes).

5.6. VISUAALNE MÕJU JA MÕJU MAASTIKULE

Tajutav-esteetilise keskkonna muutuse oluline komponent on visuaalne mõju. Visuaalne mõju

on subjektiivne ning sõltub vaatleja tajust (tundlikkusest), vaatluspunktile või vaatele

omistatavast kultuurilisest väärtusest ja maastikukvaliteedist, vaate muutus e ulatusest,

eelnevast kogemustest jt faktoritest.

Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel , mille pindala on 41,20 ha. Prügila

territoorium on ümbritsetud põhja, ida ja lääne suunast võimsate metsamassiividega,

lõunasuunas paikneb riigimaantee T-19276 (Taali - Põlendmaa - Seljametsa) ja ladestusala

vahel kõrghaljastusriba (v-a sissesõidutee asukoht). Maanteest lõunasse jäävad

põllumassiivid.

Olemasolev maapind on prügila piirkonnas suhteliselt tasane (kuigi sellel on väike kirde-edela

suunaline kalle). Paikuse prügila kinnistu olemasoleva maapinna kõrgusmärgid (Balti

süsteemis) jäävad riigimaantee T-19276 (Taali - Põlendmaa - Seljametsa) vahetus

läheduses vahemikku H = 10.87...11.50 m ning riigimaanteele T-19276 rajatud sõiduteel

vahemikku H = 11.39...12.02 m.

Paikuse prügila ladestusala paikneb metsamassiivide vahel ning vaatama oma kõrgusele ei

paista oluliselt silma ka peale maksimumkõrguse saavutamist. Visuaalselt on prügila osaliselt

tajutav vaid lõunasuunast, paistes käitluskoha sissesõidutee alal. Peale prügila katmist ja

haljastuse rajamist väheneb ladestusala visuaalne eristatavus maastikupildis veelgi. Joonisel

5.4 on näha vaade prügilale 300 m kaugusel prügila sissesõiduteest edelasuunas (1), vahetult

Taali - Põlendmaa - Seljametsa maanteelt prügila kirdenurgast (2) ja kagunurgast (3).

Prügikeha murustatakse/madalhaljastatakse kattekihtide paigaldamise järgselt, samuti

säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Eelnevast tulenevalt ei tekita suletud ja kaetud

ladestusala lähi- ega kaugvaadetes olulist visuaalset dominanti. Sulgemisel on maastikulisest

ja visuaalset aspektist positiivne mõju. Samuti ei kaasne hilisemal päikesepargi rajamisel

kiirgus-, valgus- ega soojusreostust, mis võiks inimeste tervist või heaolu mõjutada.

Alternatiivide vahel erinevused puuduvad.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 45

Joonis 5.4. Vaated Paikuse prügilale (fotod Katri Järvekülg 27.01.2023, aluskaart Maa-ameti

kaardirakendus 2023)

46 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

6. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Peatükis 2.3 kirjeldati alternatiivseid võimalusi prügiladestu katmiseks. Kõikide alternatiivide

puhul kujundatakse lade sulgemisprojektis ettenähtud nõlvuste ja kujuga, ühendatakse

sulgemise etapiks rajatud gaasikogumise süsteem täiendavalt rajatava süsteemiga, sadev esi

suunatakse olemasolevasse sadeveekogumise trassi. Järgnevalt on alternatiive võrreldud

aruande peatükis 4 toodud kriteeriumite alusel, seejuures arvestades alternatiivi olemust.

Kõigepealt hinnatakse katendi konstruktsiooni alternatiive (Alt 1 ja Alt 2 ), seejärel I ja II

ladestusala koos toimimise alternatiive (Alt A ja Alt b) ning lõpuks perspektiivsete tegevuste

alternatiive (teha või mitte).

Vastavalt ptk 4 kirjeldatud hindamismetoodikale kaasatakse a lternatiivide võrdlusse

kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba

olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast

tegevusest.

Arvestades mõjude hindamise põhimõtteid, välditakse eraldi kriteeriumitena sõnastamast

mõjusid, mille tase ja olulisus sõltub ühest ja samast mõjutegurist (näiteks kohalikke teid läbiv

liiklus põhjustab häiringuid müra, õhusaaste ja vibratsiooni näol, seetõttu on kriteeriumiks

transpordikoormuse muutus, mitte eraldi müra, õhusaaste ja vibra tsioon; kui tegur avaldab

mõju erinevates rühmades – programmis eraldi rühmadeks mõju inimese tervisele, mõju

looduskeskkonnale, sotsiaal-majanduslikud mõjud, siis tuuakse see mõju ikkagi välja igas

rühmas). Samas väldib programmis toodud hindamismetoodika korduva arvestuse kaudu

mõju põhjendamatu võimendumise - iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse

kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale

koosneb kolmest komponendist ja sisuline alternatiiv saaks iga komponendi eest -1

hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).

Mõju olulisust väljendab 7-punktine skaala (-3 kuni +3 ). Skaala väärtused: -3 punkti on oluline

negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik leevendada, 0 mõju puudub või neutraalne,

+3 maksimaalne positiivne mõju. Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte .

Lähtuvalt metoodikast ei ole põhjust hindamisse kaasata kriteeriume, mille järgi alternatiivide

mõjud on sarnased, st nad saavad võrdselt hindepunkte. Seetõttu on võrdlusest välja jäetud

kokku kogutud prügilagaasi käitlemise mõju (kuid on arvestatud, kas keskkonda võib sattuda

prügilagaasi, mis kogumissüsteemi ei jõua), visuaalne mõju, samuti ei ole arvestatud kattekihi

konstruktsioonis looduslike materjal ide asendamise võimalust (see on võimalik kõikide

alternatiivide puhul).

Katendi konstruktsiooni alternatiivid

Prügilamääruse § 35 lg 1 kohane katend koosneb gaasi kogumise kihist, vettpidavast

mineraalkihist, vähemalt 0,5 m paksusest dreenikiht ja vähemalt 1 m paksusest kattepinnase

kihist (alternatiiv 1). Modifitseeritud kattelahendus (alternatiiv 2) koosneb HDPE kilest,

drenaažimatist, 1 m paksusest kattepinnasekihist.

Tabelis 6.1 on esitatud võrdluse tulemused. Kuna prügila lähiümbruses puudub asustus, siis

õhusaaste mõju on paigutatud rühma ’Mõju looduskeskkonnale ’. Materjalide transpordil

tekkivad müra, õhusaaste jm häiringud mõjutavad eelkõige teede ääres elavaid inimesi ja

seda on käsitletud mõjuna inimese tervisele. Kuna katendi konstruktsiooni alternatiividest ei

sõltu prügilagaasi ega nõrgvee teke, samuti puuduvad erinevused nende käitlemisel

tekkivates mõjudes pinnasele, põhjaveele ja pinnaveele, siis ei ole tabelis neid kajastatud.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 47

Tabel 6.1 Katendi konstruktsiooni alternatiivsete lahenduste võrdlus

Kriteerium Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Mõju looduskeskkonnale

Puistematerjalide käitlemine ehituse ajal (osakeste

hajusheide, liikurmehhanismide saaste ja müra, fossiilsete

kütuste kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside

heide);

-1 -0,5

Loodusvarade kasutamine, sh materjalide transpordil

fossiilsete kütuste kasutamine -1,5 -1

Kokku: -1,5 -1

Mõju inimese tervisele

Sulgemiseks vajalike materjalide transport (müra,

õhusaaste, vibratsioon väikese liiklustihedusega teedel) -1,5 -1

Kokku: -1,5 -1

Sotsiaal-majanduslik mõju

Maksumus (€), sh materjalide transport ligikaudu sama 3 720 000 (sh KM)

I ladestusalale täiendava koguse jäätmete ladestamise

võimalus ja kasutusaja pikenemine 0 +0

Avariiliste juhtumite likvideerimine -0,5 -1

Kokku: -0,5 -1

Koondhinne -3,5 -3

Võrdlusest järeldub, et eelistatud katendi konstruktsiooniline lahendus on alternatiiv 2 ,

mis vähendab oluliselt ressursimahukust ja materjalide käitlemisel, sh transpordil tekki da

võivaid häiringuid.

I ja II ladestusala koos toimimise alternatiivid

Alternatiiv A käsitleb olukorda, kus kõigepealt täidetakse ja pärast kaetakse üksikud ladestus -

alad ja seejärel täidetakse ja kaetakse ladestusalade vaheline osa . Alternatiiv B käsitleb järg-

järgulist täitmist, kus I ladestusala idakülg jäetakse avatuks ja ühendatakse võimalikult kiiresti

II ladestusalaga. Prügila täitub järk-järgult, samuti toimub katmine järk-järgult, Pidevalt

uuenev idakülg jääkski avatuks kuni prügila täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks .

Mõlema alternatiivi korral tehakse katendi konstruktsioon alternatiivi 2 kohaselt (st

kasutatakse sünteetilisi materjale osade kihtide rajamisel),

Tabelis 6.2 on esitatud võrdluse tulemused. Hindamisel on kasutatud samu kaalutlusi mõjude

paigutamisel, mida kasutati kattekonstruktsiooni lahenduse hindamisel. Ptk 4 antud

hinnangute koondamisel ilmneb, et pikemas perspektiivis on Alt B avaldatavad keskkonna -

mõjud mõnevõrra väiksemad kui Alt A puhul. Mõju inimese tervisele sõltub endiselt ainult

materjalide transpordil tekkivatest häiringutest. Erinevalt katendi konstruktsioonide

alternatiividest, on ladestusala osalisel katmisel positiivne majanduslik mõju (kui arvestada

Alt A maksumust baastasemena ehk 0-na) ja see mõju suureneb ajas vastavalt järgmiste

ladestusalade kasutuselevõtule ja täitumisele.

Võrdlusest järeldub, et eelistatud on I ladestusala osaline katmine ja katmata idakülje

kiire liitmine II ladestualaga, st alternatiiv B.

48 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Tabel 6.2 I ja II ladestusala koostoimimise alternatiivsete lahenduste võrdlus

Kriteerium Alternatiiv A Alternatiiv B

Mõju looduskeskkonnale

Puistematerjalide käitlemine ehituse ajal (osakeste

hajusheide, liikurmehhanismide saaste ja müra, fossiilsete

kütuste kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside

heide);

-1 -0,5

Loodusvarade kasutamine, sh materjalide transpordil

fossiilsete kütuste kasutamine -1 -0,5

Prügilagaasi sattumine keskkonda (metaani kui

kasvuhoonegaasi heide, võimalik lõhnahäiring), mõju

sõltub värske ladestusala pindkihi bioaktiivsusest

(näidatud erinevus tekib, kui pindkiht ei ole samaväärselt

bioaktiivne I ladestusalaga)

-1 -0,5

Nõrgvee kogus (reostuskoormuse järgi alternatiividel

sisulist erinevust ei ole). Hinnang on antud arvestades

pikemas perspektiivis toimuvaid muutusi

-1 -0,5

Risk kogutava ja suublasse juhitava sademevee

saastumiseks -1 0

Kokku: -1 -0,5

Mõju inimese tervisele

Sulgemiseks vajalike materjalide transport (müra,

õhusaaste, vibratsioon väikese liiklustihedusega teedel) -1 -0,5

Kokku: -1 -0,5

Sotsiaal-majanduslik mõju

Maksumus (€), sh materjalide transport 3,72 mln (0) ca 2,5 mln (+1)

Avariiliste juhtumite likvideerimine -0 +0

Kokku: 0 +1

Koondhinne -2 0

Perspektiivsete tegevuste alternatiivid

Ptk 4 antud hinnangutest selgub, et perspektiivsetel tegevustel puudub täiendav keskkonna -

mõju, kui kaetud prügiladestu toimib ootuspäraselt (st ei teki tühimikke ja nendest ting itud

ebaühtlaseid vajumeid).

Kuid olukorras, kus kattekihi alla on tekkinud tühimikud, on peamine probleem seotud liikur-

mehhanismidega. Nii biofiltrite rajamine kui päikesepaneelide paigaldamine tekitab katendile

täiendava koormuse ja tühimiku olemasolul võib liikurmehhanismi väikesele pinnale jaotuv

raskus põhjustada katendi rebendi, samuti võivad tekkida ladestus lihked . Arvestades, et

tühimike ja ebaühtlaste vajumite teke on välditav nõuetekohase jäätmete tihendamisega ning

nii biofiltrite rajamine kui päikeselektrijaama paigaldamine nähakse ette peale aktiivse

gaasitekke faasi lõppemist, ei ole riski realiseerumine tõenäoline.

Seega võib järeldada, et keskkonnamõju hindamisest tulenevalt ei ole takist usi

perspektiivsete tegevuste lubamiseks kaetud ladestusala osadele, kus on lõppenud aktiivne

gaasitekke faas ja ei ole tuvastatud ebaühtlasi vajumisi vms probleeme, mis võivad viidata

tühimike esinemisele.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 49

Siinkohal tuleb täpsustada, et perspektiivsetest tegevust on päikeseelektrijaam võimalus,

mida ei saa võtta kohustusena. Toimiv sulgemislahendus tagatakse ka päikeseelektrijaama

rajamiseta.

Eelistatud laheduse kirjeldus

I ladestusala katmisel on eelistatud lahendus, kus ladestusala kaetakse kolmelt kül jelt ja

pealt, idapoolne külg jäetakse avatuks,

Katmisele kuuluvatel osadel toimuvad järgmised tegevused:

▪ Prügilade profileeritakse;

▪ Lademele rajatakse tasanduskiht, võimalik asendada looduslikke materjale

jäätmetega;

▪ Vettpidava kihina paigaldatakse HDPE kile, geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine;

▪ Drenaažimati paigaldamine, drenaažitorustiku rajamine ladestu jalamile (välja

arvatud idapoolne külg);

▪ Kattekihi (1 m) rajamine koos hooldustee rajamisega. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega;

▪ Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist lammutatakse aktiivne gaasikogumis e

süsteem ning rajatakse passiivsed biofiltrid. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega.

▪ Soovi korral on võimalik paigaldada kaetud ladestu osale, kus on aktiivne gaasitek e

lõppenud, päikeseelektrijaam, kuid seda tuleb teha viisil, et see ei takista biofiltrite

rajamist.

I ladestusala sulgemisprojekt on koostatud eelistatud lahenduse järgi.

Eelistatud lahenduse järgi hakkab I ladestusala idakülg koos toimima II ladestusalaga.

Idapoolne avatud külg ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel

kasutamisel avatud külg teatud aja tagant uueneb ning võimalik on järgnevate ladestute järk -

järguline katmine. Moodustub terviklik ladestu, mille tä itumisel idakülg kaetakse.

I ladestusala projektiga ei lahendata II ladestusala rajamist ega projekteerit a täiendavaid

süsteeme prügilagaasi ja nõrgvee kogumiseks ja käitlemiseks, samuti ei lahendat a II

ladestusala sulgemist ja katmist. I ladestusala sulgemisprojekti koostamise käigus hinnati,

kuidas kaetav I ladestusala hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima. Kuid II ja

järgnevate ladestusalade rajamine toimub eraldi projekti alusel , millise koosseisus tuleb

lahendada II ladestusala põhja rajamine kui ka selle kohene liitmine I ladestusala põhjaga,

samuti gaasi ja nõrgvee kogumissüsteemid ja asjakohasusel täiendavad käitluslahendused.

Arvestades, et I ladestusala on peatselt, lähima 4-5 aasta jooksul saavutamas projektkõrgust,

on vaja hakata ette valmistama II ladestusala rajamist, st tuleb koostada projekt -

dokumentatsioon, taotleda ehitusluba ning taotleda muudatuste tegemist kompleks loas.

50 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

7. LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

7.1. MÕJUDE LEEVENDAMINE

Iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib potentsiaalselt halvendada keskkonda, tuleb

järgida ennetusprintsiipi: mõjust tuleneva keskkonnakahju likvideerimisele keskendumise

asemel tuleb püüda mõju vältida/ennetada.

Prügila töös juhindutakse keskkonnakompleksloas toodud nõuetest ning ettevõte siseselt

koostatud dokumentidest.

Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika on

kirjeldatud kompleksloa tabelis T2. Lisaks on loas välja toodud tabel T2 keskkonnakaitse

lisameetmed.

Rakendatavad keskkonnameetmed tagavad keskkonnaeesmärkide nõuetekohase täitmise.

Meetmete rakendamine tagab selle, et prügila oluline negatiivne keskkonnamõju hoitakse

prügila piirides.

Oluline on vähendada võimalikke ehitusprotsessist tulenevaid häiringuid. Kuigi ehitusobjekti

asukohta arvestades ei ole põhjust eeldada oluliste ehitusaegsete mõjude teket, on

otstarbekas rakendada üldisi meetmeid võimalike häiringute vähendamiseks. Nii eh itusplatsil

kui ka lähiümbruses rakendatakse tavapäraselt abinõusid, mis piiravad müra teket:

▪ Masinad, mida ei kasutata pidevalt, tuleb vahepeal välja lülitada või vaiksema

töörežiimi peale lülitada;

▪ Vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline tagada teede korrashoid, et vähendada

liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut .

▪ Loodusvarade säästvaks kasutamiseks on mõistlik kasutada prügila sulgemisel

võimalikult palju jäätmematerjale, kui see on sulgemistööde kvaliteedinõudeid tagades

võimalik.

▪ Vältida üksikute mürasündmuste teket materjalide maha- või pealelaadimisel;

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis õnnetuste tekkimiseks ja nende puhul vastavalt

teotsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

7.2. SOOVITUSED SEIRE TEOSTAMISEKS

Suletud prügilale tuleb teha regulaarselt seiret selleks, et jälgida prügila seisundit ning

ennetada võimalikke ohte, mida prügila võib tekitada. Seiremeetmed pärinevad

keskkonnaministri 29.04.2004 määrusest nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded”. Prügila käitaja peab pidama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja

jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama

veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

Paikre OÜ-l on keskkonnaloaga kehtestatud nõuded seire teostamiseks. Seire programm

põhineb „prügilamääruse“ 6. peatükis toodud nõuetele. Prügila järelhooldus ja seire on toodud

sulgemiskava ptk 5.2. Järgnevalt on antud ülevaade.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 51

Meteoroloogilised andmed

OÜ Paikre keskkonnakompleksluba nr KKL/317465 võimaldab meteoroloogiliste andmete

kogumisel toetuda riiklikust ilmajaamade võrgustikust saadud andmetele. Loa kohaselt piisab

tavapärase tegutsemise raames kuukeskmistest (temperatuur, tuule suund ja tugevus,

õhuniiskus) või kalendrikuu summaarsetest väärtustest (sademete ja aurumise puhul).

II ladestusala rajamisel jätkatakse eeldatavalt meteoroloogiliste andmete kogumist endisel

viisil ka II ladestusala kasutusajal. Täiendavalt ei ole I ladestusala järelhooldusperioodiks

meteoroloogiliste andmete kogumise nõude määramine vajalik.

Prügilagaasi seire

Määruse nr 38 järgi peab prügilagaasi seire võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis

osades tekkivaid gaase. Seire raames tehakse kindlaks prügilagaasi heitkogused, koostis ja

rõhk. Prügila kasutusajal tehakse seiret kord kvartalis ja järelhooldusperioodil iga 6 kuu järel.

Kohustuslik on mõõta metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisaldust. Lisaks

näeb määruse nr 38 § 46 lg 5 ette, et järelhooldusperioodil kontrollitakse regulaarselt

gaasieemaldussüsteemi tõhusust.

Kompressorjaama jõudev gaas iseloomustab prügila kõigis erinevates osades tekkivaid

gaase, seega on asjakohane määrata seirepunkt kompressorjaamas. Kuna gaasi kogutakse

alarõhu all, ei ole prügilagaasi rõhu määramine asjakohane.

Praeguses etapis ei ole biofiltritega seotud seiretegevuste määramine v ajalik, kuna biofiltrite

rajamine otsustatakse hiljem olenevalt prügilagaasi tekkest ning selle kogumise ja põletamise

otstarbekusest.

Pinnavee seire

Määruse nr 38 § 42 järgi peavad pinnavee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügila

mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

I ladestusala pinnaveeseirepunktid MW6 ja MW11 jäävad ka rajatavast II ladestusalast

vastavalt prügilast üles- ja allavoolu. Eeldatavalt jätkatakse pinnavee seiret neis

seirepunktides endisel viisil ka II ladestusala kasutusajal. Täiendavalt ei ole seega I

ladestusala järelhooldusperioodiks neis seirepunktides seirenõuete määramine vajalik.

Seiretegevuste jätkumise vajadus seirepunktis MW8 oleneb II ladestusala

projektlahendusest, kuid arvestades selle asukohta I ja II ladestusala vahelisel likvideeritaval

kraavitusel, on tõenäoline märgitud seirepunkti ümberpaigutamine (uute koordinaatidega

asendamine).

Põhjavee seire

Keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 kohaselt on seiresageduseks seirekaevudes MW2,

MW3 ja MW4 üks kord aastas, mis on sobilik ka I ladestusala järelhooldusperioodiks, seega

on asjakohane jätkata seiret endisel viisil. Praeguses etapis ei ole teada, kas II ladestusala

kasutusele võtmisel on vajalik uute seirekaevude rajamine. Põhjavee seirenõuded mõlema

ladestusala jaoks on asjakohane üle vaadata II ladestusala rajamisel.

Nõrgvee seire

Määruse nr 38 § 44 järgi peavad nõrgvee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügilast

lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.

Praeguses etapis ei ole teada, kuhu kogutakse II ladestusala rajamisel nõrgvesi. Kui II

ladestusala nõrgvesi juhitakse samuti I ladestusala juures asuvasse kogumisbasseini, siis

52 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

jätkatakse eeldatavalt nõrgvee seiret seirepunktis MW7 endisel viisil ning I ladestusala

järelhooldusperioodiks ei ole täiendavalt seirenõuete määramine vajalik (seirepunkti asukoht

on näidatud joonisel 7.1).

Kui I ladestusala juures olevasse kogumisbasseini juhitakse vaid suletud I ladestusala

nõrgvesi, on asjakohane vähendada seiresagedust (iga 6 kuu järel).

Joonis 7.1. Nõrgvee seire võiks I ladestusala sulgemise järgselt jätkuda

senises asukohas, seirepunktis MW7 (aluskaart: Maa-ameti ortofoto 2023)

Jäätmelademe vajumise seire

Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava

lugemi alusel. Paikuse prügila vajumise hindamiseks tuleb kaetud prügilale rajada kolm

reeperit. Reeperite asukohad on näidatud sulgemisprojekti joonisel nr AA-4-01 „Maa-ala

plaan I“. Vajumisreeperite koordinaadid: 1) Vajumisreeper I x=6469281, y=541919;

2) Vajumisreeper II x=6469400 y=541875; 3) Vajumisreeper III x=6469490, y=541875 .

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 53

8. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE

8.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/ KÜSIMUSTELE VASTAMINE

Peatükki täiendatakse KHM aruande edasisel menetlemisel.

8.2. KMH ARUANDE AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU

Peatükki täiendatakse KHM aruande edasisel menetlemisel.

8.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE

Peatükki täiendatakse KHM aruande edasisel menetlemisel.

54 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

9. KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED

Täiendatakse KMH aruande avaliku arutelu järgselt

Käesolev töö on KeHJS kohane keskkonnamõju hinnang Paikuse prügila ladestusala I etapi

sulgemisele.

KMH käigus sõnastati ja võrreldi erinevaid alternatiive.

1) Katendi konstruktsiooni alternatiivid: prügilamäärusest lähtuv kattelahendus (Alt 1), mis

näeb ette prügila katendi kihtideks gaasi kogumise kihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt

0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihi. Teiseks alternatiiviks

on modifitseeritud kattelahendus (Alt 2), mille korral vettpidav mineraalkiht asendatakse

HDPE kilega, 0,5 m paksune dreenikiht asendatakse drenaažimatiga.

2) I ja II ladestusala koos toimimise alternatiivid : Alternatiiv A käsitleb olukorda, kus

kõigepealt täidetakse ja pärast kaetakse üksikud ladestusalad ja seejärel täidetakse ja

kaetakse ladestusalade vaheline osas, Alternatiiv B käsitleb järg -järgulist täitmist, kus I

ladestusala idakülg jäetakse avatuks ja ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga.

Prügila täitub järk-järgult, samuti toimub katmine järk-järgult, Pidevalt uuenev idakülg jääkski

avatuks kuni prügila täieliku sulgemiseni jäätmete vastuvõtuks .

3) Perspektiivsete tegevuste alternatiivid: kas rajada biofiltrid ja päikeseelektrijaam või mitte

neid rajada.

Kavandatava tegevusega avaldatava mõju h indamise järeldused:

▪ Kogu Põlendmaa prügila kinnistu piirkonnas on looduslik põhjavesi suhteliselt kaitstud

– pinnakatte ühe osana lasub kogu alal paks tiheda savi kiht. Lisaks geoloogilisele

savibarjäärile on prügila varustatud tehisbarjääriga. Kuna Paikuse prügila ehitamisel

arvestati pinnase ja põhjavee kaitsenõuetega, võib järeldada et prügila I ladestusala

sulgemine ei mõjuta pinnase ja põhjavee kaitstust. Eri alternatiivide võimalik mõju

põhjaveele on samaväärne.

▪ Mõjud pinnaveele on minimaalsed. Ladestusala I etapi sulgemisega olemasolevat

nõrgvee kogumise ja ärajuhtimise lahendust ei muudeta, st j ätkub prügila kehandist

kokku kogutava nõrgvee juhtimine Pärnu linna reoveepuhastisse. Kuna jätkub

jäätmete käitlemine II ladestusalal, jätkub ka nõrgvee tekke aktiivne faas. Katendi

laheduse alternatiividel ei ole erinevust nõrgvee tekke osas, kuid koo stoimes osalise

sulgemisega ja uue ladestusala avamisega, võib kogutav nõrgvee hulk suureneda,

kuna võrreldes olemasoleva olukorraga kaasatakse nõrgvee koosseisu rohkem

sademevett. Pärnu linna reoveepuhastile suunatavas reostuskoormuses

(saasteainete kogus tonnides) ei ole alternatiivide vahel olulist erinevust - suurem

sademevee kogus lahjendab saasteainete kontsentratsiooni ja vastupidi .

▪ Prügilagaasi teke, käitlemine ja keskkonda sattuva prügilagaasi kogus ei sõltu katendi

konstruktsiooni lahendusest ega ka sellest, kas üks ladestu külg on avatud või mitte

(kuna prügilagaasi kogumiseks tekitatakse ladestus alarõhk, siis liigub gaas nii

alternatiiv A kui B puhul kompressorjaama suunas). Kuna jätkub jäätmete käitlemine

II ladestusalal, jätkub ka prügilagaasi tekke aktiivne faas prügilas ja kogumine

gaasikogumissüsteemiga. Gaasikogumissüsteemiga mitte kogutava ehk prügila

pinnalt keskkonda sattuva gaasi kogus sõltub sellest, kas uue ladestu jäätmete

pindkiht on jätkuvalt ja samaväärselt bioaktiivne kui I ladestusalal (prügila pinnalt ei

toimu prügilagaasi pihkumist keskkonda). Kui jah, siis on alternatiiv A ja B

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 55

samaväärsed. Kui ei, siis on alternatiiv B ehk I ladestuala osaline katmine prügilagaasi

keskkonda sattumist silmas pidades eelistatud laheduseks, kuna on võimalik II

ladestusala järk-järguline sulgemine ootamata kogu ladestusala mahu täitumist.

▪ Prügilagaasi reguleer-kompressorjaama teisaldamine ladestu jalamile ei põhjusta

märkimisväärseid muutusi õhukvaliteedis tootmisterritooriumist väljapool.

Prügilagaasi teke ei ole märkimisväärne ning prügilagaasi põletamisel tekkivad

saasteainete kontsentratsioonid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirnormide.

1.04.2023 jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse järgi on Paikuse

prügila väheolulise mõjuga tegevus, kuna selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate

kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla

50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir - või sihtväärtusest.

▪ Prügila katmistööd ei põhjusta müra, vibratsiooni ja õhusaastet, mida tuleks

erimeetmetega leevendada. Prügila läheduses ei ole tundlikke objekte. Tegemist on

olemasoleva tööstuspiirkonnaga, kus tegevuse iseloom märkimisväärselt ei muutu

(I ladestusala jäätmete vastuvõtuks sulgemise järgselt jätkatakse jäätmete käitlemist

II ladestusalal), Sulgemistööde ja jäätmete käitlusel tekitatakse müra jm häiringuid

üldjoontes samalaasete tegevuste tulemusena, lisaks on sulgemistööd ajutise

iseloomuga.

▪ Ladestusala katmisega seotud transpordikoormus on tõenäoliselt kuni paarkümmend

veoautot päevas, mis ei too eeldatavalt kaasa liiklusmüra ega vibratsiooni

normtasemete ületamist teeäärsetel aladel, kuid sõltuvalt kasutatavast marsruudist (st

ressursside hankimise kohast) võib põhjustada väiksema liikluskoormusega teede

äärsetel hoonestatud aladel müra, vibratsiooni jm häiringu suurenemise (olemuselt

mõju inimeste tervisele). Seetõttu on eelistatud alternatiivsed lahendused, millega

kaasneb väiksem transpordikoormus.

▪ Kui sulgemislahenduses asendada osa mineraalset materjali geosünteetiliste

membraanidega (alternatiiv 2), vähenevad veomahud ca 1,8 korda ja seega alanevad

ka vedudega seotud häiringud ning kaudsed keskkonnamõjud. Kui jätta prügila idanõlv

avatuks ja kasvatada see võimalikult kiiresti kokku II ladestusalaga (alternatiiv B),

väheneb materjalimahukus ca 1/3 võrra. Need mõjud võimenduvad järgmiste

ladestusalade sulgemisel (kui prügila kõik 3 ladestusala täituvad, on säästetud

ressursse mahus, mis kuluks I ladestuala sulgemiseks).

▪ Mineraalse materjali asendamine jäätmetega võimalikult suures ulatuses võimaldab

kokku hoida looduslikke materjale. Samuti on väiksemad mineraalse ressursi

kaevandamisega seotud kaudsed mõjud.

▪ Visuaalne mõju ja mõju maastikuilmele ei ole oluline, kuna juba prügila asukohavalikul

on arvestatud vastavaid aspekte, st prügila on ümbritsetud metsamassiividega ja

avatud vaateid ladestule ei ole.

▪ Ladestusala sulgemise ja katmisega väheneb avariide ja õnnetuste risk I ladestusalal,

kuna põlengut põhjustada võivaid jäätmeid täiendavalt ei ladestata ning prügilagaas

kogutakse kokku, mistõttu väheneb ajas isesüttimise võimalus.

Alternatiivide võrdlemise tulemus ja eelistatud laheduse kirjeldus :

I ladestusala katmisel on eelistatud lahendus, kus ladestusala kaetakse kolmelt küljelt ja

pealt, idapoolne külg jäetakse avatuks ja kasvatatakse võimalikult kiiresti kokku II ladestus -

alaga (alternatiiv B),

56 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

Katmisele kuuluvatel osadel toimuvad järgmised tegevused:

▪ Prügilade profileeritakse;

▪ Lademele rajatakse tasanduskiht, võimalik asendada looduslikke materjale

jäätmetega;

▪ Vettpidava kihina paigaldatakse HDPE kile, geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine (st

alternatiiv 2);

▪ Drenaažimati paigaldamine, drenaažitorustiku rajamine ladestu jalamile (välja

arvatud idapoolne külg);

▪ Kattekihi (1 m) rajamine koos hooldustee rajamisega. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega;

▪ Peale aktiivse gaasikogumise lõpetamist lammutatakse aktiivne gaasikogumise

süsteem ning rajatakse passiivsed biofiltrid. Võimalik asendada looduslikke

materjale jäätmetega.

▪ Soovi korral on võimalik paigaldada kaetud ladestu osale, kus on aktiivne gaasiteke

lõppenud, päikeseelektrijaam, kuid seda tuleb teha viisil, et see ei takista biofiltrite

rajamist.

I ladestusala sulgemisprojekt on koostatud eelistatud lahenduse järgi.

Eelistatud lahenduse järgi hakkab I ladestusala idakülg koos toimima II ladestusalaga.

Idapoolne avatud külg ühendatakse võimalikult kiiresti II ladestusalaga, st prügila edasisel

kasutamisel avatud külg teatud aja tagant uueneb ning võimalik on järgneva te ladestute järk-

järguline katmine. Moodustub terviklik ladestu, mille täitumisel selle idakülg kaetakse.

I ladestusala sulgemisprojektiga ei lahendata II ladestusala rajamist ega projekteerit a

täiendavaid süsteeme prügilagaasi ja nõrgvee kogumiseks ja käitlemiseks, samuti ei

lahendata II ladestusala sulgemist ja katmist. I ladestusala sulgemisprojekti koostamise

käigus hinnati, kuidas kaetav I ladestusala hakkab järgmiste ladestusaladega koos toimima.

Kuid II ja järgnevate ladestusalade rajamine toimub eraldi projekti alusel, mille koosseisus

tuleb lahendada II ladestusala põhja rajamine kui selle kohene liitmine I ladestusala põhjaga,

samuti gaasi ja nõrgvee kogumissüsteemid ja asjakohasusel täiendavad käitluslahendused.

Arvestades, et I ladestusala on peatselt, lähima 4-5 aasta jooksul saavutamas projektkõrgust,

on vaja hakata ette valmistama II ladestusala rajamist, st tuleb koostada projekt -

dokumentatsioon, taotleda ehitusluba ning taotleda muudatuste tegemist kompleks loas.

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 57

KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu

võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015

▪ Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja

sulgemise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005)

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047

▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005

▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004.

▪ https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007

▪

▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012

▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu - ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004

▪ Pärnu Linnavolikogu määrus 17.12.2015 määrus nr 34 „Pärnu ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“

▪ https://www.riigiteataja.ee/akt/428122015006

Riiklikud andmebaasid

▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/)

▪

▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused

▪ http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html

▪

▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/)

▪

▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)

Muud allikad

▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf

58 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne

▪ Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projekt. OÜ

Hendrikson&Ko, 2017

▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016. Keskkonnaministeerium

(file:///C:/Users/Katri/Downloads/L%C3%A4%C3%A4ne-

Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava.pdf)

▪ Paikuse valla üldplaneering. 2009. Erkas Pärnu Instituut OÜ/Paikuse Vallavalitsus.

(https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/Paikuse_YP.pdf )

▪ Riigi jäätmekava 2014-2020. Keskkonnaministeerium

▪ Pärnu maakonnaplaneering. 2018. Pärnu maavalitsus.

https://maakonnaplaneering.ee/142

▪ Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneering

https://polendmaatuulepark.ee/

▪ OÜ E-Konsult, töö nr. E673. Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse

vallas. Detailplaneeringu keskkonnamõjude hinnang. Tallinn, veebruar 2000

▪ Paikre prügila Põlendmaal. Sulgemise eelprojekt ja eksperthinnang. OÜ

Hendrikson&Ko, 2019

▪ Paikuse vallas Põlendmaa külas asuva Põlendmaa prügila kinnistu DP. Arvi Vainula

Projektbüroo OÜ. 2016.

▪ AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus jäätmete ladestusala sulgemislahenduse

muutmise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. Consultare OÜ. 2013

▪ Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise

aruanne. Kobras AS. 2018

▪ Väätsa prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves. 2018

▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/

Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH aruanne 59

LISAD

Lisad (v-a sulgemisprojekt) on kättesaadavad lingil:

http://gofile.me/6tNNn/dm7AdEZ4D

Lisa 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm

Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus

Lisa 3. Paikuse prügila I ladestusala sulgemisprojekt (Kobras OÜ, töö nr 2023- 004)

Kättesaadav lingil:

https://kobras.sharepoint.com/:f:/s/Projekteerijad/EveB-

za3n9lIjb6FMHA6YxQB7lbkfIbrZHDN3Sh2yomAWg?e=YfUf0K

Lisa 4. Paikuse prügila I ladestusala sulgemiskava (Kobras OÜ, töö nr 2023- 019)

Lisa 5. Ladestusala teostusmõõdistus 2022

Lisa 6. Alternatiivide tehniline kirjeldus

Lisa 7. Prügila kattekihis looduslikke materjale asendavad jäätmeliigid ning vastavustingimused

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

20.04.2023 nr 6-3/23/6856-3

Seisukoha küsimine Paikuse prügila

ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju

hindamise aruande kohta

Osaühing Paikre esitas 05.04.2023 kirjaga nr 6-3/23/6856 Keskkonnaametile keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse

läbiviimiseks Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) aruande eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 20003783).

KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi

KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt

kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH

aruande saamisest alates seisukohad Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH

aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: KMH aruanne (Paikuse_prugila_KMH_aruanne_04_04_2023.pdf) ja KMH aruande lisad

(KMH aruande eelnõu lisade peatükis viidetena (lk 59))

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Transpordiamet

([email protected]); Päästeamet ([email protected]); Terviseamet

([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected])

Karl Markus Wahlberg 5885 7049

[email protected]