24.08.2023 toimunud Püha Brigitta mälestusristi ümbruse KAH ala arutelu kokkuvõte - Ida-Harjumaa

PÜHA BRIGITTA MÄLESTUSRISTI KAH ALA ARUTELU KOKKUVÕTE

Kohtumise aeg: 24. august 2023 kell 18.00 – 18.45

Kohtumise koht: Ihasalu tee ääres, enne asula silti

Arutelu juhib Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, kokkuvõtet koostab kaasamise spetsialist

Susanna Kuusik. Kohtumisel osalevad 3 RMK töötajat, 1 kohaliku omavalitsuse esindaja, 10 kohalikku

elanikku.

Tutvustus

Metsaülem Andrus Kevvai tutvustab ennast ja koosolekul osalevaid RMK töötajaid. Metsaülem teeb

kiire ülevaate kõrgendatud avaliku huviga alast, mis valdavas osas on majandusmets. Vahetult Püha

Brigitta mälestusristi ümbruses on 0,5 hektarit jäetud majandamisest välja.

Valdavalt kasvavad siin alal keskealised männikud, vaid väike 0,13 ha sanglepik on merelahe servas.

Metsaülem palub koosolekul osalenutel end tutvustada ja kirjeldada oma ootuseid. Kokkuvõttesse on

kirjutatud metsatööde plaanimisega seotud mõtted.

Joel Ots: Meie tegutseme oma metsas parkmetsa põhimõttel, harvendame ja puhastame, ootame

sama RMK-lt.

Irene Kalvert: Käime perega palju metsas ega taha, et raiutakse.

Erik Roose: Soovime teada, mis on RMK plaan. Jõelähtme vallas on ainult üks RMK objekt, rohkem

võiks olla matkaradasid. Mõelda sinna suunas, et majandus, keskkond ja matkarajad oleksid rohkem

koos.

Arutelu

Metsaülem Andrus Kevvai: Täna meil plaani ei ole. Valdavalt on teemaks hooldusraied – arvame, et

siin tuleks teha harvendusraiet. Metsaülem näitab võrdluseks eraldisele, kus on 2016. aastal tehtud

harvendusraie.

Metsaosa, mis on KAH ala kaardil märgitud „vana metsana“ on diameetri järgi küps, mitte vanuse

järgi, seetõttu leiame, et järgmisel kümnel aastal seda männikut uuendada pole vaja. Umbes 400 m

ulatuses rannast jääb mets rannapiiranguvööndisse, siis lageraie sellel alal on välistatud – metsa

uuendatakse seal kasutades erinevaid turberaie viise.

Kohalikud tunnevad huvi, kus on võimalik rannapiiranguvööndiga tutvuda.

Jõelähtme valla esindaja Mailis Ental: Kõige paremini näeb Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

Kohalikud küsivad, kas rannapiiranguvööndis räägime me hooldusraiest.

Metsaülem selgitab, et harvendusraiet küpses metsas ei tehta, sellele sarnaneb kõige enam

turberaietest aegjärkne, kus mets raiutakse ülepinna hõredamaks. Ta toob hea näite KAH alast

väljaspool, kus on väga hästi hõredamaks raiutud metsa all hakanud kasvama uued männid. Lisaks on

võimalik teha häilraiet, mille puhul tehakse metsa kuni 40 meetrise diameetriga häile – lagedaid

platse, ja veerraiet, kus raie tehakse kuni 1 puu kõrguse lageda ribana. Täna teeks aga ettepaneku

lükata uuendusraied küpsel metsaosal vähemalt 10 aastat edasi ja arutaks pigem hooldusraieid

keskealises metsas.

Metsaülem täpsustab, et ootab ettepanekuid kuni 31. augustini [email protected], seejärel

hakkame metsatööde plaani koostama kümneks aastaks. Siis on kohalikel võimalus metsatööde

plaani projektiga tutvuda 3 nädalat ja soovi korral korraldame uue kohtumise, et projekti tutvustada.

Kohalikega lepitakse kokku, et külavanem või külaseltsi esinaine saadavad RMK-le teate, kui

kohalikud soovivad pärast metsatööde plaani projektiga tutvumist veel kohtuda ja arutleda.

Kohalikud tunnevad huvi metsatööde vastu väljaspool kõrgendatud avaliku huviga ala.

Metsaülem selgitab, et metsatööde plaan puudutab ainult rohelisega kaardil märgitud kõrgendatud

avaliku huviga ala.

Külavanem Kert Veiper küsib, kas RMK saaks teha raiet märjas metsaosas.

Metsaülem arvab, et see ei ole RMK maa – kohalike või Maa-ameti maa ja RMK sinna töid ei saa

kavandada. Seal mere ääres saaks töid teha ainult kõva külmaga, sest isegi praegu, suve lõpus on seal

raiete tegemiseks liiga märg.

Kadri Prants leiab, et kõrval on hästi tehtud harvendusraie ja soovib teha ettepaneku, et töid tehes ei

tohi pinnast kahjustada.

Kert Veiper küsib, kui külaseltsil on plaan, kas RMK-ga on võimalik sõlmida lepingu metsa

kasutamiseks.

Metsaülem palub konkreetse plaaniga pöörduda, olenevalt tegevusest võib olla vaja ainult

nõusolekut või rendilepingut.

Kadri Prants juhib tähelepanu Rootsi kukitsale, mis tahaks rohkem kasvuruumi ning vajaks puude

hõredamaks raiumist, kuid pinnase hoidmist.

Metsaülem ja varumisjuht lubavad asja kaaluda.

Kert Veiper: Millal alustatakse hooldusraietega?

Metsaülem: Kui saame kokkuleppele.

Kogukond: Hooldusraiete vastu ei olda.

Erki Roose: Piirkonnas on tugevad tuuled, mida tuleb metsatöid planeerides arvestada.

Metsaülem kirjeldab KAH alast väljaspool asuvaid lageraie alasid, mille servas ei ole tuulemurdu ega -

heidet tekkinud ning 2006. aastal tehtud aegjärkse raie ala.

Erki Roose: Üksikud kadakad võiksid kasvama jääda.

Varumisjuht selgitab, et tööde käigus võivad mõned üksikud kadakad viga saada, võimalusel säilitame

kadakad.

Kadri Prants: Tammed ja teised kõvalehtpuud võiksid samuti alles jääda.

Arutelu raieõiguse müügi osas. Metsaülem soovitab tutvuda RMK kodulehel raieõiguse ja

raiejäätmete ostmise võimalusetega.- https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/kuttepuidu-

ise-varumine

Kokkuvõte

Kogukond hooldusraiete vastu ei ole.

Harvendusraietega tuleks maksimaalselt säilitada kadakaid ja kõvalehtpuid.

Tööde käigus ei tohi maapinda kahjustada.