Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

From: [email protected] <[email protected]> Sent: 28 August 2023 13:55:01 To: RMK; Madi Nõmm Cc: Subject: [Webdesktop:] Maaparanduse ehitusloa andmine (Apuparra tee ehitus 2022)

Tere.

Tulenevalt maaparandusseaduse § 23 lõikest 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 12 lõikest 1¹ teatame, et Põllumajandus- ja Toiduamet on 28.08.2023. a otsusega nr 6.1-3/37395 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise ja andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) maaparanduse ehitusloa Harjumaal Anija vallas Pillapalu külas maaparandussüsteemi teenindava ehitatava Apuparra tee (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/101) ehitamiseks vastavalt OÜ Laanekraav (registrikood 10010206) poolt koostatud ehitusprojektile „Apuparra tee ehitamise projekti“ (versioon V02, töö nr 23-04, toimiku nimi „Apuparra tee ehitus 2022“) alusel.

Lugupidamisega

Taimi Kirs Peaspetsialist Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet _______________________________ +372 5303 8977 [email protected]

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 / https://pta.agri.ee

TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaadele ning võib sisaldada amealaseks kasutamiseks eenähtud teavet. Teavet ei tohi i lma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisi l kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvust. ATTENTION *** This e-mail and its aachments may contain official informaon. If you are not the intended recipient, please nofy the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any disseminaon or use of this informaon by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

1/22

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 28.08.2023

Kehtib kuni: 28.08.2028

Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 8,

Teabevaldaja: Põllumajandus- ja Toiduamet

28.08.2023 nr 6.1-7/1650

Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla 45403, edaspidi RMK) esitas 07.06.2023 Põllumajandus- ja Toiduameti

(edaspidi PTA) Põhja regioonile ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/26045) maaparandusehitise

ehitamiseks vastavalt OÜ Laanekraav (registrikood 10010206) poolt koostatud ehitusprojektile

„Apuparra tee ehitamise projekt“ (versioon V02, töö nr 23-04), toimiku nimi „Apuparra tee ehitus

2022“.

Maaparandussüsteemi teenindav ehitatav Apuparra tee asub Harjumaal Anija vallas Pillapalu

külas RMK halduses olevatel katastriüksustel 14001:003:0189, 14001:003:0279, 14001:003:0304

ja 14001:003:0321.

Joonis 1. Apuparra tee ehitamise projekti asendiplaan.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

2/22

Ehitatav Apuparra tee jääb maaparandusehitistele Niinsoni (TTP-232)

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/001) ja PILLAPALU, TTP-372

(4108570010120/002). Maaparandusehitised Niinsoni (TTP-232) ja PILLAPALU, TTP-372 on

rekonstrueeritud (aastatel 2021-2022) projekti „Aegviidu maaparandusehitiste ja Rekka tee

rekonstrueerimise projekt“ (OÜ Laanekraav, töö nr. 20-10) järgi.

Tabel 1. Maaparandusehitiste üldandmed.

Maaparandusehitised

Ehitise

lühi-

tähis

Maaparandus-

süsteemi kood

kood nimetus eh.tee

(km)

hooldatav

eesvool

(km)

EH1 4108570010120 101 Apuparra tee 2,59

EH2 4108570010120 001 Niinsoni (TTP-232) 0,92

Kokku 2,59 0,92

Maaparandusehitisel EH2 Niinsoni (TTP-232) 4108570010120/001 tehakse tööd hooldus- ja

uuendustööde mahus.

Projekti eesmärk on Apuparra tee ehitamine pikkusega 2,59 km. Vastavalt MaaParS § 4 lg 7 on

maaparandussüsteemi teenindav tee maaparandushoiutööde tegemiseks vajalik metsa- ja eratee,

mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Metsatee on vastavalt EhS § 93 lg 1 riigi omandisse

jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee.

Projektiga kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõju

hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik selle vajadust kaalumata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda KMH vajalikkuse

eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 11 lg 10 sätestab, kui kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või

kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23

lõike 4 kohaselt annab maaparandusehitise ehitusloa PTA. Seega on PTA otsustajaks

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle KeHJS tähenduses.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Kavandatav tegevuseks on Apuparra tee ehitamine pikkusega 2,59 km algusega 1400001

Pillapalu-Aegviidu teelt kuni kvartali AE298 eraldiseni 28, kuhu ehitatakse T-kujuline

tagasipöördekoht.

Uurimistööde käigus jõuti järeldusele, et ehitatava Apuparra tee teekraavid ja äravoolukraavid on

väga heas seisukorras ning jäävad projekti raames olemasolevasse seisukorda. Uued teekraavid

APUPARRA TEE EHITUS 2022

3/22

ehitatakse pikettide vahemikus (7A)-14 ning 19-22. Apuparra tee pk.-st 0 ülesvoolu eesvool 01

(Apuparra oja) ning kuivenduskraav 01 hooldatakse kuni truubini T/12 (eesvoolust ja kraavist

eemaldatakse sete).

Tee ehitustööde järjekord:

1. Puittaimestiku raiumine ja kändude juurimine;

2. Tee-elementide mahamärkimine. Mulde profileerimine ja teekraavide settest puhastamine;

3. Truupide ning mahasõidukohtade ehitamine;

4. Mulde planeerimine ja tihendamine;

5. Aukude ja rööbaste täitmine kruus(liiv)aluses ning teekatte uuendamine koos kastmise ja

tihendamisega;

6. Teepeenralt ja teepoolselt kaldalt niitmist takistavate kivide ja kändude kõrvaldamine ning

kraavidest voolutakistuste eemaldamine. Kaeve käigus taassettinud kraavilõikude

ekspluatatsioonieelne puhastamine;

7. Liiklusmärkide ja signaalpostide paigaldamine, vajadusel materjali juurdeveoteede endise

seisukorra taastamine.

Ettevalmistavate tööde käigus raiutakse trassidelt puittaimestik, juuritakse või freesitakse kännud.

Ehitatava Apuparra tee trassi laius tee teljest on märgitud tee pikiprofiilile (projekti joonis 2).

Puittaimestiku raiumisel ei tohi jätta kände kõrgusega üle 10 cm kuni 30 cm läbimõõduga

puittaimestiku korral ning jämedamatel üle 1/3 kännu läbimõõdust. Raiejäätmed paigaldatakse

valli taha või veetakse ära (võimalik kasutus - hakkepuit). Juuritud kännud, kivid ja muldeks

sobimatu pinnas asetada üle kraavi metsa äärde nii, et ligikaudu iga 20 m järel oleks võimalik

ajutise ülepääsu kaudu mahasõit teele. Sette võib paigutada olemasoleva mulde taha, kuid see peab

jääma sellest madalamale. Kivide, kändude ja puidu asetamine kraavide või teede mulletesse on

keelatud.

Apiparra tee ehituse käigus rajatakse 1,21 km uusi teekraave keskmise kaevemahuga 2,39 m³/m.

0,92 km hooldatakse eesvoolu keskmise kaevemahuga 0,20 m³/m ning hooldatakse 81 m

kuivenduskraave keskmise kaevemahuga 0,20 m³/m.

Uued teekraavid ehitatakse sügavusega 1,0-1,2 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m.

Hooldatava eesvoolu keskmine sügavus on 1,8 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:1,5.

Hooldatava kuivenduskraavi keskmine sügavus on 1,7 m, põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:1,5.

Veejuhtmetest ülepääsuks ehitatakse 5 uut truupi, 4 truubi rekonstrueeritakse (truupide

pikendamine ja otsakute ehitamine) ja 1 truup uuendatakse (kõrguse korrigeerimine ja otsakute

ehitamine). Veeviimar 30PT8 ehitatakse pk. 9 eesvoolu suubuva kraavi mulde alla, kus on

maapinna madalam koht.

Truupide läbimõõdud on 40, 50, 60 cm ning truubi otsakud – MAOK ja KOK tüüp.

Maaparandusehitiste veejuhtmetel rekonstrueeritavate ja ehitatavate truupide põhja kõrgused

ehitatakse vastavalt kaevatud kraavide põhja kõrgusele. Truupide andmed ja töömahud ning

täpsem info truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kohta on projektis.

Maaparandusehitise tee veed suubuvad kraavide ja Niinsoni (TTP-232) 4108570010120/001

eesvoolu Apuparra oja kaudu Mustjõkke.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

4/22

Uurimistööde käigus uuriti olemasolevate tuletõrjetiikide TT1 ja TT2 ning settebasseini SB1

seisukorda objektil. Tuletõrjetiigid TT1 (pk. 9) ja TT2 (pk. 22) on väga heas seisukorras ning

hooldust ei vaja. Uurimistööde käigus selgus, et tuletõrjetiigi TT1 juurde on võimalik ehitada

pikem mahasõidukoht M2 (L30R10) ning tuletõrjetiigi TT2 ette teenindusplats. Settebassein SB1

Apuparra ojal pk. 7 ja pk. (7A) vahel on samuti heas seisukorras, kuid vajab väikeses mahus settest

tühjendamist.

Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt on suurenenud

vooluristlõige. Settebasseini ülesanne on ehitusaegse ja järgnevate aastate sette kinnipüüdmine ja

kõrvaldamine hüdrograafilisest võrgust. Settebasseini põhi on 1,0 m sügavam kui veejuhtmel, mis

on arvestatud settimisruumiks. Settebasseinid vähendavad setete väljakannet kuivendussüsteemist

ning seeläbi parandatakse suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti.

Madalveeperioodil kõrvaldatakse kogunenud sete rajatisest. Rajatavate settebasseinide puhul tuleb

pidada silmas, et see tuleb kaevata enne kraavil hoiutööde tegemist ja seda tuleb vastavalt

vajadusele tööde käigus puhastada. Settebasseini suurus võimaldab seda puhastada vajaduse

ilmnemisel pärast hoiutööde tegemist ka mobiilsemate ja levinumate ratasekskavaatoritega.

Settebasseinide kuju määramisel lähtutakse pinnasest (ristkülikukujulised turbapinnastes,

segmentkujulised mineraalpinnastes).

Apuparra tee ehitatakse tee järgule nr 4, mille arvutuslik kümne aasta keskmine metsamaterjali

väljaveo kogus on vähem kui 1000 tm aastas või tee, mille arvutuslik kümne aasta keskmine

metsamaterjali väljaveo kogus on 1000–10000 tm aastas ning metsateed kasutatakse väljaveoks

külmal ajal (Keskkonnaministri määrus 11.06.2015 nr 34 „Metsatee seisundi kohta esitatavad

nõuded“ § 8 lg 1 p 3).

Ehitatava tee rajatised on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Teede rajatised

Jrk

nr

Tee rajatis Apuparra

tee

1 M3 - mahasõidukoht (L=10m, R=10m) 15

2 M1 – mahasõidukoht (L=20m, R=10m) 2

3 M2 – mahasõidukoht (L=30m, R=10m) 1

4 MS – möödasõidukoht 1

5 TP-T –T-kujuline tagasipööramise koht 1

Apuparra teele ehitatakse katend 4,5 – 10 cm segu 0/32 mm (Pos 6) – 20 cm segu 0/63 mm (Pos

3) - geotekstiil NGS4 (mittekootud) (pk.0-pk.19) ning 4,5 – 10 cm segu 0/32 mm (Pos 6) – 20 cm

segu 0/63 mm (Pos 3) – geovõrk 40 kN/m (silmaava 45x45 mm) - geotekstiil NGS4 (mittekootud)

(pk.19-pk.22). Tee koguulatuses kasutatakse geotekstiili NGS4 (NorGeoSpec) (või sellega

samaväärset) laiusega 5,0 m, et vältida pinnaste segunemist. Kasutatav NGS4 geotekstiil peab

olema mittekootud ning nii piki- kui ristisuunas peab tõmbetugevus olema võrdne. Kandevõime

suurendamiseks kasutatakse Apuparra tee pikettidevahemikus 19-22 ka PP geovõrku (või sellega

samaväärset) laiusega 4,75 m (tõmbetugevus mõlemas suunas 40 kN/m, silmaava 45x45 mm).

Ehitatava tee töömahud ning täpsem info ehitamise kohta on projektis.

Tee ehitustöödel tuleb arvestada alljärgnevate tingimustega:

1. Enne teekatendi materjali kohalevedu ja laotamist muldele peab mulde pealispind olema

profileeritud, töödeldud laiuseni 6 m, antud vastav põikkalle ja korralikult tihendatud. Kui

mulle on vihmast märgunud, tuleb kattematerjali veoga viivitada kuni selle kuivamiseni.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

5/22

2. Kruuskate tihendatakse kihtidena. Tihendamine toimub 2...3 etapis, kusjuures eelnevalt

kontrollitakse tasasust 3 m pikkuse latiga, ebatasasused planeeritakse autogreideriga.

Veega küllastunud mullet ja teekatet ei tihendata.

3. Kuiva liiva ja kruusa tuleb kuival ajal planeerimisel ja tihendamisel veega kasta.

4. Aluse (katte) vähim paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem kivimaterjali suurima

tera läbimõõdust.

5. Talvel võib katteid ehitada ainult nendele mulletele, mis on lõplikult valminud ja

tihendatud enne külmade saabumist.

6. Enne aluse (katte) ehitamist tuleb mulle vahetuse haardealal (vastav teelõigu pikkus)

puhastada lumest ja jääst. Lumesaju või tuisu korral tuleb töö katkestada.

7. Kui temperatuur on vahemikus 0…-5°C, tuleb materjal laotada, tasandada ja tihendada 4

tunni jooksul, külmema ilma korral 2 tunni jooksul.

8. Talvel aluse ja katte tihendamisel materjale ei kasteta.

9. Talvel ehitatud alusel (kattel) tohib liikluse avada pärast aluse (katte) täielikku tihendamist.

10. Talviste sulade korral ja enne kevadist sula tuleb talvel ehitatud alus (kate) puhastada

lumest ja jääst ning tagada vee äravool teelt.

11. Talvel ehitatud aluse (katte) vajumised (deformatsioonid) tuleb kõrvaldada pärast mulde

ning aluse (katte) kuivamist ja tiheduse kontrollimist materjali juurdelisamise teel.

Ehitamisel jälgitakse Eesti Vabariigi ning RMK standardeid ja juhendmaterjale.

Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel ja ehitamisel juhindutakse projektis viidatud

juhenddokumentidest, heast ehitustavast ning maaparandusrajatiste tüüpjoonistes toodud

põhimõtetest.

2.2. Seostest muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arengukavadega

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga

nr 1.1-4/78) kohaselt asub projektala rohelise võrgustiku tuumalas. Rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende

majandustegevusest välja jätmine.

Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majandus piirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud

elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Anija valla üldplaneering on kehtestatud Anija Vallavolikogu 13.08.2020 otsusega nr 180.

Anija valla üldplaneeringu koostamise eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määramine. Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest

APUPARRA TEE EHITUS 2022

6/22

planeerimisseaduse § 75 toodud ülesanded – määratakse maa-alade kasutus- ja ehitustingimused,

sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, maakasutuse

juhtotstarbed, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt, valla arenguks olulised

teemad.

Valla üldplaneeringu kohaselt paikneb projektala hajaasustatud alal. Asustuse suunamisel,

maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud eesmärgist säilitada hajaasustusega alal

valdavalt maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus.

Lisaks paikneb projektala Anija valla üldplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tugialal.

Rohelise võrgustiku eesmärgiks on suunatud inimesele nn ökosüsteemiteenuste tagamine.

Täpsemalt pakub roheline võrgustik looduslike ökosüsteemide väärtuste ja funktsioonide

säilitamise kõrval ka inimese heaolu ja elukvaliteedi aluseks olevaid nn ökosüsteemi teenuseid.

Anija valla territoorium ca 50% ulatuses on kaetud metsaga. Metsased piirkonnad on koondunud

valdavalt valla idaossa, kuhu on koondunud ka suur osa valla kaitseväärtusega liikide elupaikadest

ja kasvukohtadest. Metsa majandamisel tuleb järgida Eesti Metsaseltsi eesvedamisel loodud Metsa

Majandamise Hea Tava reegleid ning arvestada tundlike alade (elamud, puhkealad, ühiskondlikud

alad) vahetus läheduses esteetilise elukeskkonna tagamise eesmärgiga. Raied planeerida

maastikku sobitatud lankidena, vältides suurte avatud vaadete ja tuulekoridoride tekkimist. Raie

tagajärjed (okste äravedu, rikutud teede ja pinnaste taastamine) likvideerida võimalikult kiiresti.

Võimalusel arvestada üksikute puude või puudegruppide säilitamisel kohalike elanike arvamust.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Anija valla üldplaneeringuga.

Projektala kontaktvöödis detailplaneeringuid Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardi alusel ei

ole.

Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030) leitakse, et puit, sh

metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed, annab olulise panuse Eesti kütusemajandusse.

Madalakvaliteedilisel puidul ja puidutööstuse jääkidel on kasvav roll nii soojuse- kui ka

elektrienergia tootmisel. Eesti energeetikas kasutatav puit hangitakse valdavalt Eesti metsadest,

kuid seoses taastuvenergeetika arenguga on puitkütustest (pelletid, puiduhake jms.) saanud

maailmaturul kaubeldavad tooted, mille hind kujuneb globaalse nõudluse ja pakkumise

tasakaalupunktis.

Eesti puitkütustel on ka 2030. aasta perspektiivis märgatav ekspordipotentsiaal, mille

realiseerumine sõltub regionaalsest ja globaalsest turukonjunktuurist.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030.

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030, kavand seisuga 19.01.2023

Arengukava üldeesmärgi – Eesti metsandus on kestlik – saavutamine tagatakse kolme alaeesmärgi

elluviimise kaudu. Need lähtuvad lisaks varasematest analüüsidest ja kaasamisel välja toodud

probleemidest, samuti Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik

metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning

ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse

metsakasutuse.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

7/22

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2030.

RMK omab nii säästva metsamajanduse kui ka keskkonnajuhtimise sertifikaate (FSC ja PEFC;

ISO 14001 ja 9001). Keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk on tagada ettevõtte keskkonnahoidlik

ja tulemuslik tegevus ning vältida või vähendada ettevõtte tegevustest tulenevat keskkonnamõju.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks taimestik, kasutamine

Puittaimestikku likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik tee ehitamiseks. Raiejäätmed

paigaldatakse valli taha või veetakse ära (võimalik kasutus - hakkepuit). Kännud ja üksikud kivid

asetatakse reeglina teetrassi kuivenduskraavi metsa poolsele kaldale. Sette tasandatakse teemulde

taha selliselt, et see peab jääma muldest madalamale. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi jääb

mulde taha (ei pääse kraavi) ja see võib tekitada soostumist. Veeviimar 30PT8 ehitatakse pk. 9

eesvoolu suubuva kraavi mulde alla, kus on maapinna madalam koht.

Uute teekraavidega lõikudes toimub mulde ehitus veejuhtme kaevest saadud pinnasest.

Loodusvaradest kasutatakse teede ja truupide ehitusel täitepinnasena liiva ja kruusa. Ehitiste

ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte

mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda

olemasolevaid teid. Projekti realiseerimisel on energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o

ehitusperioodil). Tegevused ei ole energiamahukad.

2.5. Tegevusest kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Apuparra tee ehitamisel ei ole ette nähtud heitvee juhtimist veejuhtmesse.

Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10

meetrit. Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

8/22

Tööde teostamise käigus eralduvad õhku töötavate masinate heitgaasid, mis hajuvad õhus ning

nendes esinevad saastekomponentide sisaldused eeldatavalt lubatud piirväärtusi ei ületa. Püsivat

õhu saastatust maaparandusehitiste rekonstrueerimise tööde käigus ei teki. Teede

rekonstrueerimis- ja ehitustöödel tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga kasutada

niisutamist. Eeldatavalt ei ole tolmu mõju oluline.

Müra allikateks on ehitusmehhanismid ning ehitusmaterjale kohale transportivad veokid. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist

ning ei saasta õhku. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust müratasemetes ja

lisanduvat keskkonnamõju ei kaasne, kuna ehitustööd on objektipõhised (paiksed). Tööde käigus

tekkiv vibratsioon on samuti lühiajaline ja lokaalne ning ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Müra

ja vibratsiooni mõju kaob koos tegevuse lõppemisega.

Müra ja vibratsiooni ulatus ja olulisus on lindude pesitsemisel, selleks tuleb kinni pidada

raierahuperioodist s.o. raietöid mitte teostada perioodil 15 märts kuni 31 juuli.

Kavandatava tegevusega ei kaasne valgusreostust. Soojuse, kiirguse ja lõhnareostust tööde

teostamise käigus antud alal teadaolevalt ja eeldatavalt ei kaasne.

2.6. Jäätmeteke ning nende käitlemine

Apuparre tee ehitamise käigus ei tekitata jäätmeid jäätmeseaduse mõistes.

Tööde piirkonnas peavad olema olmejäätmete prügikonteinerid. Tekkivad jäätmed tuleb koguda

liigiti, et lihtsustada nende edasist käitlemist. Jäätmete ladustamisel tuleb tagada, et välistatud on

jäätmete keskkonda sattumine (keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, laialikandumine

tuulega, lekked konteineritest ja mahutitest). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivatele

jäätmetele (nt geotekstiili tükid, kasutatud materjalide pakendid, kanistrid jms) tagatakse

nõuetekohane äravedu ja käitlus.

2.7. Avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade

kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku

tehnoloogiat. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all

ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete

kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Tööde

piirkonnas peab olema varustus võimaliku reostuse eemaldamiseks. Tulekahju või

keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ning teavitada

päästeametit numbril 112.

Lähtudes projektiga kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne sellega suurõnnetuste või

katastroofide tekke ohtu. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu

tõenäoliselt ei esine.

3. KAVANDATUD TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATUD KESKKOND

Ehitatav Apuparra tee jääb maaparandusehitistele Niinsoni (TTP-232)

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/001) ja PILLAPALU, TTP-372

APUPARRA TEE EHITUS 2022

9/22

(4108570010120/002), mis on rekonstrueeritud projekti „Aegviidu maaparandusehitiste ja Rekka

tee rekonstrueerimise projekt“ (OÜ Laanekraav, töö nr. 20-10) alusel (kasutusluba väljastatud

25.10.2022 nr 6.1-4/45327).

3.1. Asustusele ja maakasutus

Projektala asub Harjumaal Aegviidu vallas Pillapalu külas. Projektalal ja selle ümbruses on

valdavalt tegemist hajaasustusega, st asustus paikneb hajusalt (hõredalt) ning hoonestatud alasid

(elamumaa, õuemaa) on võrreldes hoonestamata põllu- ja metsamaaga oluliselt vähem. Valdav

hoonestus projektala kontaktvööndis moodustub nn talukohtade hoonestusest, mis koosnevad

reeglina elamust ja selle juurde kuuluvatest kõrvalhoonetest.

3.2. Taristu

Juurdepääs maaparandusobjektile on tagatud 1400001 Pillapalu-Aegviidu teelt.

Vastavalt 08.12.2021 taotlusele IP62764-62116 objektil Telia Eesti AS sideehitised puuduvad.

1400001 Pillapalu-Aegviidu teega paralleelselt kulgevad Elektrilevi OÜ L-AEGVIIDU:(L35018)

elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) ja PILLAPALU:AEG elektriõhuliin 1-20 kV

(keskpingeliin), mis jäävad ehitatavast Apuparra teest teisele poole Pillapalu-Aegviidu tee trassi.

3.3. Pinnas ja loodusvarad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele paikneb projektala osaliselt muude maavarailmingute alal,

milleks on graploliitargiliidi mikroelemendid Zn (˃200 g/t). Apuparra tee ehitus ei avalda mõju

maapõuele, kuna tee ehituse käigus maavarade kaevandamist ei toimu.

Projektala maapinnalangus on teel lõuna ehk Mustjõe suunas. Mullatüüpidest domineerivad

Apuparra tee trassil leetunud gleimullad, leetjad gleimullad ning leede-turvastunud mullad.

Lõimisena domineerib Apuparra tee trassil liiv.

Uuritud Apuparra teel jääb toorhuumusliku horisondi tüsedus vahemikku 10-25 cm. Turvast

esineb pikettidevahemikus 20-22 tüsedusega 60-150 cm.

Tabel 3. Kasvukohatüüpide osakaal süsteemi üldpindalast (Madi Nõmm, Toomas Hirse, RMK)

Kasvukohatüüp: pind ha osakaal %

pohla (PH) 1.81 1.21

jänesekapsa-pohla (JP) 3.29 2.21

jänesekapsa (JK) 1.21 0.81

jänesekapsa-mustika (JM) 7 4.7

mustika (MS) 10.18 6.83

karusambla-mustika (KM) 28.85 19.36

karusambla (KR) 4.27 2.87

angervaksa (AN) 16.01 10.74

tarna-angervaksa (TA) 16.65 11.17

tarna (TR) 3.98 2.67

sinika (SN) 23.17 15.55

mustika-kõdusoo (MO) 4.67 3.13

jänesekapsa-kõdusoo (JO) 22.84 15.33

siirdesoo (SS) 0.85 0.57

madalsoo (MD) 4.23 2.84

APUPARRA TEE EHITUS 2022

10/22

Kasvukohatüüpidest domineerivad uuritud tee trassil karusambla-mustika (17,73%), angervaksa

(16,10%) ja sinika (13,85%) kasvukohatüübid.

Tee ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku ligikaudu 1,82 ha (sh võsa D=2-8 cm 0,10

ha, peen metsa D=8-15 cm 0,86 ha ja metsa D=15 + cm 0,86 ha). Puittaimestikku likvideeritakse

vaid mahus, mis on vajalik tee ehitamiseks. Tulenevalt metsaseaduse § 28 lõikest 1¹ ei loeta

metsamaal maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus maaparandussüsteemi

rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust metsaseaduse mõistes raieks.

Trassiraiete negatiivne mõju metsamaale, väljakujunenud elupaikadele ja nende killustamisele

jääb minimaalseks.

3.4. Veekogud, pinna- ja põhjavesi.

Ehitatav Apuparra tee veed suubuvad kraavide ja maaparandusehitise Niinsoni (TTP-232)

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/001) eesvoolu Apuparra oja kaudu

Mustjõkke.

Olemasolevate kraavide hooldamise ning uute teekraavide rajamisel võib esialgu kaasa tuua

mõningase vooluhulga suurenemise ja kiirema liigvee äravoolu, kuid hiljem veevoolu liikumine

aeglustub ning seda mõjutab voolusängi kareduse suurenemine, kus kraavi põhja ja nõlvadele

kasvab taimestik, tormituulega on võimalik puude kraavidele langemine, koprapaisude tekkimine

jms. EELISE andmetel registreeritud allikaid alal ja ala lähedal ei esine.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on nähtav, et põhjavee seisund projektalal on hea,

põhjavesi on valdavalt keskmiselt kaitstud alal. Tee ehitamisel ei ole ette nähtud heitvee juhtimist

veejuhtmesse.

3.5. Kaitstavad loodusobjektid

Keskkonnakaitselised piirangud on kontrollitud ja mõju hinnatud 25.07.2023 Eesti Looduse

infosüsteemis (edaspidi EELIS) oleva teabe põhjal.

Kaitsealad:

 Niinsoni looduskaitseala (registrikood KLO1000546)

 Maapaju looduskaitseala (registrikood KLO1000314)

Püsielupaigad:

 Niinsoni metsise püsielupaik (registrikood KLO3000746)

3.5.1. Niinsoni looduskaitseala (registrikood KLO1000546)

Kaitseala asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas. Niinsoni looduskaitseala (edaspidi

ka LKA) territoorium on olnud kaitse all alates 14. novembrist 2000. a, kui Vabariigi Valitsus

kehtestas määruse nr 361 „Niinsoni looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Niinsoni looduskaitseala

kaitse-eeskiri“. Niinsoni looduskaitseala (registrikood KLO1000546) kaitse-eeskiri on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 16.02.2023 määrusega nr 10 „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri”.

Niinsoni looduskaitseala kuulub tervikuna Niinsoni sihtkaitsevööndisse. Kaitseala on

moodustatud väärtuslike metsa- ja sookoosluste, elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide

APUPARRA TEE EHITUS 2022

11/22

must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja

laanerähn (Picoides tridactylus) elupaikade kaitseks.

Joonis 2. Niisoni looduskaitseala ning seal paiknevad liigi leiukohad.

Teadaolevatest liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse-eesmärgina, on kaitsealal III

kaitsekategooria linnuliigid hiireviu (Buteo buteo) (registrikood KLO9120186) ja hoburästas

(Turdus viscivorus) (registrikood KLO9120183) ning III kaitsekategooria taimeliigid kuradi-

sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Nende liikide

korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse

sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on

vajalikud isendikaitseks.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) (registrikood KLO9127621) on väheneva arvukusega

linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohustatud ning LKS alusel arvatud

haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka, kuna tema arvukus on kahanenud

1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 40‒60 paarini. Lisaks on must-toonekurg

määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad,

minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid.

Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine ja toitumisalade

degradeerumine.

Laanepüü (Bonasa bonasia) (registrikood KLO9120184) on Eesti mandriosas pesitsev

haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus, LKS-i alusel arvatud III

kaitsekategooria liikide hulka ning on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Laanepüü

arvukus kahanes eelmise sajandi lõpus mitu korda. Tegemist on paigalinnuga, keda leidub meil

hinnanguliselt 20 000 – 25 000 paari. Laanepüü eelistab pesitseda vähemalt 50-aastastes suhteliselt

tihedates okas- ja segametsades, kus leidub nii varjuandvaid kuuski kui ka talvist toitu pakkuvaid

kaski ja leppi. Sobivaimad elupaigad on väljakujunenud rindelisuse ja tiheda alusmetsaga

mitmekesised vanad metsad, kus leidub häilusid ja tuulemurde. Suurimad liiki ohustavad tegurid

Eestis on elupaikade hävinemine, eeskätt vanemate mitmekesise struktuuriga puistute kadumine

ning fragmenteerumine, samuti pesitsuse nurjumine metsamajandustööde ja röövluse tõttu.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

12/22

Metsis (Tetrao urogallus) (registrikood KLO9101723) kuulub Eesti kaitstavate liikide II

kaitsekategooriasse ja on määratud linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsis on Eestis paikne lind

ja eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige suuremate

või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80−130 aastat.

Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võivad kuked kasutada

aastakümneid. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse

mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju.

Laanerähn (Picoides tridactylus) (registrikood KLO9120182) kuulub Eesti kaitstavate liikide II

kaitsekategooriasse, on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on määratud

linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Laanerähn on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes

asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga.

Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt

kahjustatud ja surnuid puid. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist, mille

käigus raiutakse maha vanad okaspuu ülekaaluga vanad metsad, eemaldatakse neist sanitaarraiega

laanerähnile olulised kahjustatud ja surnud puud või fragmenteeritakse metsaraie käigus sobivad

elupaigad.

3.5.2. Maapaju looduskaitseala (registrikood KLO1000314)

Maapaju looduskaitseala asub Harjumaal Anija vallas Pillapalu ja Vikipalu külas. Kaitseala

pindala on 450,9 ha. Looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2005 määrusega

nr 122 „Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ lisa 1 punktis 2 alapunkti 210 alusel kuulub tervikuna Maapaju loodusala

(registrikood RAH0000462) koosseisu.

Joonis 3. Maapaju looduskaitseala (Maa-ameti aluskaart).

APUPARRA TEE EHITUS 2022

13/22

Maapaju looduskaitseala kuulub tervikuna Maapaju sihtkaitsevööndisse. Maapaju looduskaitseala

on moodustatud metsakoosluste loodusliku arengu tagamise ja kaitsealuste liikide kaitseks, EÜ

nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on

ühtlasi ka II kategooria kaitsealune liik (metsis), kaitseks ja EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – rabade (7110*)2, liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*)

ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks.

3.5.3. Niinsoni metsise püsielupaik (registrikood KLO3000746)

Niinsoni metsise püsielupaik (registrikood KLO3000746) on kaitse alla võetud keskkonnaministri

13.01.2005 määrusega nr 1 “Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” § 2 lg 1 p 9. Metsis

kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu

linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsis on Euroopa suurim kanaline.

Joonis 4. Metsise liigi leiukoht ja püsielupaik

Metsise elupaiganõudlust tuleb käsitleda lähtudes kahest ruumimõõtmest – mängupaiga

mastaabist ja aastaringse elupaiga mastaabist. Metsise mängupaigad asuvad Eestis eelkõige

suuremate või väiksemate rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80

kuni 130 aastat. Valdavalt mängivad metsised traditsioonilistes mängupaikades, mida võidakse

kasutada kukkede poolt aastakümneid. Metsa piires asuvad mängupaigad üksteisest vähemalt 2

km kaugusel. Metsisemäng kestab märtsist kuni mai keskpaigani.

Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus puhmarindes

domineerib mustikas. Tihedama ja kõrgema metsa eelistamine toitumiseks võib tuleneda mustika

taimeosade paremast kvaliteedist ja nende rohkusest, kuna mustika lehed on varjulises kasvukohas

kõrgema toitekvaliteediga ja sisaldavad vähem keemilisi ühendeid, mis kaitsevad taimi

herbivooride eest. Suurteks ohuteguriteks hinnatakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse

mõjul toimuvat elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti

ka pikaajalisi maastikumuutusi.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

14/22

Metsise kaitse-eesmärk on liigi soodsa seisundi tagamine ning teadaoleva mängu- ja elupaiga

säilitamine kogu kaitseala piires.

3.5.4. Natura 2000 võrgustiku alad

Natura 2000 loodus- ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele

92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ ning kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Maapaju loodusala (registrikood RAH0000462) kuulub Natura 2000 võrgustikku Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri” lisa 1 punktis 2 alapunkti 210 alusel. Maapaju loodusala eesmärgiks on EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübid rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Kavandatavad tegevused jäävad olemasolevatele maaparandusehitistele. Projektiga kaasnevate

ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.

4.1. Mõju asustusele, maakasutus ja taristule

Projektalal ja selle ümbruses on valdavalt tegemist hajaasustusega, st asustus paikneb hajusalt

(hõredalt) ning hoonestatud alasid (elamumaa, õuemaa) on võrreldes hoonestamata põllu- ja

metsamaaga oluliselt vähem. Valdav hoonestus projektala kontaktvööndis moodustub nn

talukohtade hoonestusest, mis koosnevad reeglina elamust ja selle juurde kuuluvatest

kõrvalhoonetest. Sellist mõju, mis takistaks kinnistute edasist sihtotstarbelist kasutamist projektiga

ei kaasne.

Ümberkaudsetele asustatud aladele ehitustegevusest tingitud negatiivne kumulatiivne mõju

puudub. Projektis kavandatud tegevus (tee ehitamine) ei oma negatiivset mõju ümbritsevatele

aladele ega vähenda nende väärtust. Ehitustööd ei mõjuta negatiivselt inimeste tervist, heaolu ega

elanikkonda ja nende tegevusi. Ehitustöödega seonduv häiring on valdavalt ehitusaegne

(töömasinad, tihedam liiklus, müra).

Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.

Enne tööde alustamist tehnovõrkude kaitsevööndis teavitada rajatise haldajaid ehitustöödest.

Tehnovõrkude kaitsevööndis teostatakse kaevetöid vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt esitatud

nõuetele. Töövõtjal tuleb enne ehitustöödega alustamist teha täiendavaid päringuid välja

selgitamaks ega vahepealsel ajal pole rajatud uusi side-, elektri- või muid rajatisi.

4.2. Jäätmed, müra, valguse-, kiirguse- ja lõhnareostus ning avariiolukorrad

Planeeritud tegevus ei ole otseselt seotud jäätmetekke ja sellega kaasneva ümbertöötlemisega

kaasnevate protsessidega. Kõik tekkinud jäätmed viiakse pärast töö lõpetamist ära, jäätmete

APUPARRA TEE EHITUS 2022

15/22

loodusesse jätmine on keelatud. Töökohas on varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

Kavandatav tegevusega müra on lühiajaline, objektipõhine (paikne) ning ei põhjusta olulist

keskkonnamõju. Müra faktor kaob koos tegevuse lõppemisega. Ehitustööde käigus tekkiv

vibratsioon on lühiajaline ja lokaalne ning ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Eeldatavalt ei

kaasne tegevusega olulist vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas.

Tööde teostamise käigus eralduvad õhku töötavate masinate heitgaasid, mis hajuvad õhus ning

nendes esinevad saastekomponentide sisaldused eeldatavalt lubatud piirväärtusi ei ületa. Püsivat

õhu saastatust tööde käigus ei teki. Ülemäärast energiakasutust tee ehitamisel ei kaasne.

Kavandatava tegevuse tehnoloogiline tase ei avalda olulist keskkonnamõju tööpiirkonnale ja

sellega piirnevatele aladele (eeldusel, et ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või välditakse).

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa valgusreostust. Soojuse, kiirguse ja lõhnareostust tööde

teostamise käigus antud alal teadaolevalt ja eeldatavalt ei kaasne. Antud projekti alusel ei ole ette

näha heitvee juhtimist veejuhtmetesse.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse

loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse

parimat võimalikku tehnoloogiat. Töövõtja vähendab ehitustööde käigus maksimaalselt

ehitustööde negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustööde tegemisel järgib töövõtja ohutustehnilisi

nõudeid. Kõikidel töödel rakendatakse töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja

keskkonna turvalisus.

4.3. Mõju pinnasele ja loodusvaradele

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab

ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele paikneb projektala osaliselt muude maavarailmingute alal,

milleks on graploliitargiliidi mikroelemendid Zn (˃200 g/t). Apuparra tee ehitus ei avalda mõju

maapõuele, kuna tee ehituse käigus maavarade kaevandamist ei toimu.

Tee ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku ligikaudu 1,82 ha (sh võsa D=2-8 cm 0,10

ha, peen metsa D=8-15 cm 0,86 ha ja metsa D=15 + cm 0,86 ha). Puittaimestikku likvideeritakse

vaid mahus, mis on vajalik tee ehitamiseks. Trassiraiete negatiivne mõju metsamaale,

väljakujunenud elupaikadele ja nende killustamisele jääb minimaalseks.

Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja

vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika

märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades.

Apuparra tee ehitatakse olemasolevate kraavide muldele, mis on rajatud vastavalt OÜ Laanekraav

(registrikood 10010206) koostatud ehitusprojektile „Aegviidu maaparandusehitiste ja Rekka tee

rekonstrueerimise projekt“ (töö nr 20-10) toimiku nimega Aegviidu REK 2019 (rajatud

maaparandussüsteemide kasutusluba väljastatud 25.10.2022 nr 6.1-4/45327).

Teekraavide kuivenduse mõju on oluline teemulde kandevõime tagamiseks.

Kuivenduse mõju taimedele on suurim kraavi lähistel. Mida kaugemale kraavist, seda väiksem on

taimestiku reageerimine kuivendusele ja juurestiku aeratsiooni- ja niiskustingimuste paranemine

APUPARRA TEE EHITUS 2022

16/22

ei ole enam nii efektiivne. Põhjavee tase langeb üldiselt järsult kraavi vahetus läheduses ning

ulatub enamasti 20 m kaugusele, kust alates muutub kuivenduse mõju vähemärgatavaks ja seeläbi

väheneb puude kõrguse juurdekasv. Kuivenduse mõju saavutab maksimumi tavaliselt 10-15 aastat

peale kraavide rajamist. (Kaisel, Kohv 2009)

EELISE andmetel registreeritud allikaid alal ja ala lähedal ei esine. Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele on nähtav, et põhjavee seisund projektalal on hea, põhjavesi on valdavalt

keskmiselt kaitstud alal. Põhjavee liikumissuunad on ida-lääne suunaline.

Tee ehituse mõju on lokaalne ehk piirneb teekraavide mõjualaga ja ei mõjuta sellest väljaspool

olevat ala. Vastavalt toodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju pinnasele ja loodusvaradele

puudub.

4.4. Mõju veekogudele.

Ehitatav Apuparra tee veed suubuvad kraavide ja maaparandusehitise Niinsoni (TTP-232)

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/001) eesvoolu Apuparra oja kaudu

Mustjõkke. Uurimistööde käigus jõuti järeldusele, et ehitatava Apuparra tee teekraavid ja

äravoolukraavid on väga heas seisukorras ning jäävad projekti raames olemasolevasse seisukorda.

Apuparra tee ehitamine toimub umbes 700 m lõigul Apuparra oja (registrikood VEE1086100)

ehituskeelu- ja veekaitsevööndis. Apuparra oja ei ole avalikult kasutatav veekogu. Apuparra tee

rajatakse maaparandussüsteemi teenindava teena, mis on maaparandussüsteemi osa. Veekogu

kalda ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine keelatud, kuid ehituskeeld ei laiene

maaparandussüsteemile (looduskaitseseadus § 38 lg 3 ja lg 4 p 4).

Et vältida tööde käigus vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise

mitmekesisuse vähenemist rakendatakse tööde tegemisel järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:

1) mullatööd veejuhtmetel tehakse madalvee ajal;

2) veejuhtmete setetest puhastamisel välditakse võimalusel nõlvajalami üleskaevamist mahus,

mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami

voolamine jne);

3) veekogusse suubuvate kraavide puhastamisel tekkiva hõljumi kinni püüdmiseks rajada

kraavile settebassein või juhul, kui see ei ole otstarbekas, siis kasutada tööde tegemisel

kaitseekraani;

4) kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire

taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast maha võetavate puude kännud ja juurestik;

5) voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed eemaldatakse voolusängist ja

puhverribalt;

6) voolusängi uhtumisohtlikus lõigud kindlustatakse.

Tööde käigus välistatakse kütte ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Masinate

hooldustöid ja tankimist ei tehta ebatasasel pinnasel ja veekogudele lähemal kui 10 meetrit.

Töökoht on varustatud vahenditega reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskohaga.

Tulekahju ja keskkonnareostuse korral informeeritakse koheselt päästeteenistust.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

17/22

Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest

tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile ning tagatakse

vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. Tööde teostamisel

arvestatakse LKS § 37 ja veeseaduse sätestatud kitsendustega ning veekaitse piirangutega, et

tagada vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest.

Vastavalt toodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju veekogudele puudub.

4.5. Mõju ümbritsevale keskkonnale

Projektala asub rohelise võrgustiku tuumalas. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole

ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Tuumaladel ja

koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt

metsakorralduskavadele. Kuna projekti eesmärk on metsamajanduslike tööde ligipääsuks

Apuparra tee ehitamine, siis selles valguses on mõju positiivne.

Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal. Sellest tulenevalt on lindude kaitseks seatud ajalised piirangud.

Raietöid ei tehta lindude peamisel pesitsusperioodil, mis kestab 15. märtsist kuni 31. juulini.

4.6. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

4.6.1. Niinsoni looduskaitseala (registrikood KLO1000546)

Niinsoni looduskaiteala kirjeldus on toodud ptk.-s 3.6.1.

Niinsoni looduskaitseala jääb projekteeritud Apuparra teest ligikaudu 270 m kaugusele. Kaitseala

on moodustatud väärtuslike metsa- ja sookoosluste, elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste

liikide must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia) ja

laanerähn (Picoides tridactylus) elupaikade kaitseks.

Niinsoni looduskaitsealal oleva Must-toonekure (Ciconia nigra) (registrikood KLO9127621)

leiukoha vaatlus tulemusel oli pesa varisenud 2021.06.27. Kuigi must-toonekurg on antud alalt

juba kadunud, siiski tuleb tagada elupaiga (pesitsemiseks sobiva puistu) säilimine.

Vabariigi Valitsuse määruse „Niinsoni looduskaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu seletuskirjas on välja

toodud, et ala arvatakse Natura 2000 linnualade koosseisu, et tagada kaitseväe keskpolügoonil

linnustiku elupaikade vähenemise hüvitusmeetmena linnustikule sobivate elupaikade säilimine

ümbruskonnas.

Tee projekteerimisel ei ole kavandatud tegevusi, mis võiksid mõjutada looduskaitseala kaitse-

eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ega liikide elupaiga soodsat seisundit.

4.6.2. Maapaju looduskaitseala (registrikood KLO1000314)

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punktis 2 alapunkti 210 alusel kuulub Maapaju

looduskaitseala tervikuna Maapaju loodusala (registrikood RAH0000462) koosseisu.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

18/22

Maapaju looduskaitseala ja Maapaju loodusala jäävad projekteeritud Apuparra teest ligikaudu 230

m kaugusele. Puhvrina eraldab looduskaitseala projekteeritavast Apuparra teest 1400001

Pillapalu–Aegviidu tee ning elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja 35-110kV

(kõrgepingeliin). Maapaju loodusala koosseisu kuuluvad pooles ulatuses ka nimetatud õhuliinide

kaitsevööndid. Apuparra tee projekteerimisel ei ole ala veerežiimi mõjutavaid töid kavandatud,

seega ei mõjuta tee ehitamine Maapaju looduskaitseala ja Maapaju loodusala eesmärgiks olevate

loodusväärtuste seisundit.

4.6.3. Niinsoni metsise püsielupaik (registrikood KLO3000746)

Niinsoni metsise püsielupaiga kirjeldus on toodud ptk.-s 3.6.3.

Metsise püsielupaik jääb projekteeritavast teest ligikaudu 70 m kaugusele. Projektiga ei ole

kavandatud tegevusi, mis võiksid ohustada või mingil määral mõjutada metsise populatsiooni

elutingimusi Niinsoni püsielupaigas. Puhvrina jääb püsielupaiga ja projekteeritava Apuparra tee

vahelisele alale 140001 Pillapalu–Aegviidu tee ning elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja

35-110kV (kõrgepingeliin) ettenähtud kaitsevöönditega. Apuparra tee rajamine ei mõjuta kaitstava

liigi elutingimusi Niinsoni metsise püsielupaigas.

4.6.4. Natura 2000 võrgustiku ala

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad

ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja

2009/147/EÜ. Sellest tulenevalt kuulu Maapaju loodusala (registrikood RAH0000462) Natura

2000 võrgustiku koosseisu.

Otsene mõju Natura aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele võib avalduda läbi objekti

hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade

kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/ liikide elupaikade pindala vähenemise või

killustamise. Otseseid mõjusid Maapaju loodusalale ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on käsitletud ptk.-s

6.4.

4.7. Mõju tugevus, kestus, sagedus, pöörduvus, kumulatiivsus ja piiriülene mõju

Ehitus- ja rekonstrueerimistööd teostatakse aastatel 2024 kuni 2025. Kaeve- ja ehitustööd on

perioodilised (looduskaitselistest piirangutest tingitult) ning limiteerivad tegurid võivad olla ka

ilmastikutingimused. Ehitustööde aegne mõju algab ehitustegevuse alustamisega ja lõppeb pärast

tegevuse lõpetamist (ühekordne pöörduv mõju). Potentsiaalsed negatiivsed mõjud on valdavalt

ehitusaegsed ja lokaalsed (töömasinad, tihedam liiklus, müra, heide) ning kaovad pärast ehituse

lõppemist. Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, vaid ajutise tööde perioodiga seotud

häiringuga, mis on lühiajaline ja peale tööde lõppu normaliseerub.

Tee ehitamise ja eesvoolu hooldustööde käigus välditakse vee reostamist, veekogu risustamist ning

maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks on projektis toodud tehnoloogilised

meetmeid, mida tuleb tööde tegemisel rakendada. Veekogusse suubuvate kraavide puhastamisel

APUPARRA TEE EHITUS 2022

19/22

tekkiva hõljumi kinnipüüdmiseks rajatakse kraavile settebassein või juhul, kui see ei ole

otstarbekas, siis kasutada tööde tegemisel kaitseekraani.

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti

ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette

näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude

esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust

ületaval määral.

4.8. Mõjuala ulatus

Tee ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt projektalaga ja mõjud on

lühiajalised.

5. EELHINNANGU JÄRELDUS

Lähtudes eelnevast on PTA seisukohal, et Apuparra tee ehitusprojekti elluviimisel oluline

keskkonnamõju puudub, kuna:

- Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle lähiümbruses paiknevaid kaitseväärtusi, kui

projektis elluviimisel rakendatakse maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid.

- Kavandatud töödega ei teostata tegevusi, millel oleks oluline mõju looduskeskkonnale –

eelkõige märgalade, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõimele.

Tegevusega säilitatakse väljaspool projektiala olemasolev looduslik olukord.

- Projektiga kavandatav tegevus projektalal ja selle lähiümbruses ei häiri ega ohusta kaitsealuste

liikide elutegevust, kui lähtutakse maaparandussüsteemi ehitamise nõuetest.

- Potentsiaalsed negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse

lõppemist.

- Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, avariiolukordade ja muu

tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine.

Kirjeldatud aspektide käsitlemisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust,

kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet ja kumulatiivsust. Tingituna projektala asukohast ei too

kavandatav tegevus kaasa piiriülest mõju.

Käesoleva Apuparra tee ehitusprojektiga kavandatud tegevuste puhul ei ole vastavalt KeHJS

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS

järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Projekteeritud tööde elluviimisel rakendatavad maaparandussüsteemi ehitamise nõuded on

alljärgnevad:

1. Mullatöid veejuhtmetel tehakse madalvee ajal.

2. Veejuhtmete setetest puhastamisel vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne).

3. Kaevetöödel veekogudes maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire

taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast maha võetavate puude kännud ja juurestik.

4. Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed eemaldatakse voolusängist.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

20/22

5. Veekogu kallaste kindlustamiseks kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis

võimaldavad kalda haljastamist.

6. Veekogusse suubuvate kraavide puhastamisel tekkiva hõljumi kinni püüdmiseks rajada

kraavile settebassein või juhul, kui see ei ole otstarbekas, siis kasutada tööde tegemisel

kaitseekraani;

7. Järgitakse ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel. Masinate hooldustöid ja

tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Nende

käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-

ja põhjavette. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks.

8. Tööde teostamisel kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid, mis tekitavad vähe müra ja

vibratsiooni. Töös on keelatud kasutada masinaid, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav

õlileke.

9. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid.

10. Tee ehitusöödel tekkivad jäätmed tuleb käidelda nõuetekohaselt ning anda üle vastavat luba

omavale ettevõttele.

11. Tööde teostamisel tuleb arvestada linnurahu perioodiga, mis kestab 15. märtsist kuni 31.

juulini.

12. LKS § 55 lõikes 6¹ on sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise

ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.

6. NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks ehk

negatiivseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid

on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala

ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide)

toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates

elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja

jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda

süsteemi.

6.1. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Apuparra tee ehitamise projektiga ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse

korraldamiseks, seega kaitsealast väljas pool aset leidvaid tegevusi kaitseala kaitse-eeskirja ega

kaitsekorralduskavaga ei reguleerita.

6.2. Tegevuse iseloom ja maht Natura 2000 võrgustiku alal

Kavandatava tegevuse iseloom on toodud ptk.-s 2.1.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

21/22

Kavandatav tegevuseks on Apuparra tee ehitamine pikkusega 2,59 km. Projektialale lähim Natura

2000 võrgustiku ala Maapaju loodusala (registrikood RAH0000462) jääb projekteeritud

Apuparra teest ligikaudu 230 m kaugusele. Puhvrina eraldab looduskaitseala projekteeritavast

Apuparra teest 1400001 Pillapalu–Aegviidu tee ning elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) ja

35-110kV (kõrgepingeliin).

6.3. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Natura 2000 alade kirjeldused on toodud ptk.-s 3.5.4.

6.4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele

Apuparra tee projekteerimisel ei ole ala veerežiimi mõjutavaid töid kavandatud, seega ei mõjuta

tee ehitamine Maapaju loodusala eesmärgiks olevate loodusväärtuste seisundit.

Tööde teostamisel tuleb arvestada linnurahu perioodiga, mis kestab 15. märtsist kuni 31. juulini.

6.5. Mõju kumulatiivsus Natura 2000 alale

Ehitatav Apuparra tee jääb maaparandusehitistele Niinsoni (TTP-232)

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108570010120/001) ja PILLAPALU, TTP-372

(4108570010120/002), mis on rekonstrueeritud projekti „Aegviidu maaparandusehitiste ja Rekka

tee rekonstrueerimise projekt“ (OÜ Laanekraav, töö nr. 20-10) alusel (kasutusluba väljastatud

25.10.2022 nr 6.1-4/45327). Tee ehitustööd teostatakse aastatel 2024 kuni 2025. Kaeve- ja

ehitustööd on perioodilised (looduskaitselistest piirangutest tingitult) ning limiteerivaks teguriks

võivad olla ka ilmastikutingimused. Ehitustööde aegne mõju algab ehitustegevuse alustamisega ja

lõppeb peale tegevuse lõpetamist (ühekordne pöörduv mõju). Lühiajaline ehitustöödest tingitud

koosmõju (raadamine, töömasinad, tihedam liiklus, müra, heidegaas) võib piirkonda tekkida, kuid

pigem on lühiajaliselt tegevusest otseselt mõjutatud alal, kus tegevus toimub. Tegemist ei ole

olulise keskkonnamõjuga, vaid ajutise tööde perioodiga seotud häiringuga, mis on lühiajaline ja

peale tööde lõppu normaliseerub.

Piirkonna maakasutust arvestades (valdavalt maatulundusmaa), ei ole ette näha tegevusi, mis

võivad põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Projektala paikneb Anija valla üldplaneeringu kohaselt

rohevõrgustiku alal.

Eeltoodust lähtuvalt, ei saa kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega pidada oluliseks kumulatiivseks mõjuks.

6.6. Natura 2000 eelhinnangu tulemused ja järeldus

Apuparra tee ehitamine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mis on

rekonstrueeritud 2021-2022 aastal ning tee ehitamine ei avalda enam täiendavat olulist mõju

metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Ehitatav tee ja teekraavid ei paikne Natura loodusalas.

Kavandatav tegevuseks on Apuparra tee ehitamine pikkusega 2,59 km algusega 1400001

Pillapalu-Aegviidu teelt kuni kvartali AE298 eraldiseni 28, kuhu ehitatakse T-kujuline

tagasipöördekoht.

APUPARRA TEE EHITUS 2022

22/22

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist

vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

2) Projektiga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või

mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist negatiivset

keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning

nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus

väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade

taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist,

mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

KOKKUVÕTE

Lähtudes KeHJS § 11 lõigetest 2, 4 ja 8 ning tuginedes eeltoodule on ehitusloa andja seisukohal,

et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamise

algatamine ei ole vajalik.

Põllumajandus- ja Toiduamet omab Apuparra tee ehitamise projektile ehitusloa andmiseks

piisavalt teavet ning kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ja Natura

2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimi Kirs

peaspetsialist

PTA Põhja regiooni Harju esindus

+372 5303 8977

[email protected]