Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Häädemeeste Vallavalitsus

[email protected]

Meie 16.02.2024 nr 7.2-3/24/2738-1

Seisukohtade väljastamine Häädemeeste

alevik, Metsa tn 1 detailplaneeringu

koostamiseks

Tallinna Halduskohtu 18.12.2023 otsuse (haldusasja number 3-23-300) alusel väljastame

seisukohad Häädemeeste aleviku Metsa tn 1 detailplaneeringu (katastritunnus 21301:006:0200,

100% maatulundusmaa, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Häädemeeste

Vallavalitsuse 17.08.2021 korraldusega nr 437. Planeeringu eesmärk on kinnistule ehitusõiguse

määramine ehitusõiguse kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste rajamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 166,91-167,00 ja riigiteega nr

19333 Uulu–Soometsa–Häädemeeste tee km 23,68-23,81. Riigiteede 2022. aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus oli vastavalt 5281 ja 284 autot.

Metsa tn 1 kinnistu asub Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529 kehtestatud Pärnu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica)

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0” (edaspidi Via Baltica teemaplaneering)

trassikoridoris. Via Baltica teemaplaneeringuga on kavandatud riigitee nr 4 ja riigitee nr 19333

Uulu–Soometsa–Häädemeeste eritasandilise ristena (eritasandiline lõikumiskoht, kus ei saa

siirduda ühelt teelt teisele) ja kogujatee (vt joonis 1). Riste rajamine tähendab, et kõrvalmaanteele

rajatakse tunnel ja põhimaantee viiakse tunneli kohalt üle. Seejuures eeldatavalt tõstetakse ja

laiendatakse põhimaantee muldkeha oluliselt.

Joonis 1. Väljavõte Via Baltica teemaplaneeringu Häädemeeste valla planeeringukaardist. Halli joonega on tähistatud

Metsa tn 1 kinnistu.

2 (5)

Via Baltica teemaplaneeringu seletuskirja sissejuhatuses tuuakse välja, et teemaplaneeringu alusel

koostatakse maantee tee-ehitusprojekt või detailplaneering, mis määrab täpsemalt tee rajamiseks

vajaliku maa-ala. Olemasoleva maakasutuse sihtotstarbe muutmise kui ka maa võõrandamise

aluseks on teemaplaneeringu kohaselt koostatud tee-ehitusprojekt või kehtestatud

detailplaneering. Teemaplaneeringu seletuskirja ptk 3.2.2 järgi võib senise sihtotstarbega maad

maaomanik edasi kasutada praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib või kui koostatakse

konkreetse tee lõigu kohta kas detailplaneering või tee-ehitusprojekt. Tee rajamine otsustakse

konkreetsete lõikude kaupa, algatades detailplaneeringu või tee-ehitusprojekti koostamise.

Selgitame, et 05.02.2024. a kinnitatud riigiteede teehoiukava 2024-2027 alusel

riigieelarvestrateegiaga teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse samas mahus

jätkumine ei võimalda 2030. aasta lõpuks saavutada TEN-T põhivõrku kuuluva riigitee nr 4

väljaehitamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013

liiklusohutusele ja keskkonnale seatud nõuetele. Riigitee nr 4 Uulu-Ikla lõigul taotletakse Euroopa

Komisjonilt tähtaja pikendamist.

Transpordiameti kohustus on tagada kehtiva Via Baltica teemaplaneeringu trassikoridoris maantee

väljaehitamise võimalus ajani, mil koostatakse tee-ehitusprojekt või kehtestatakse uus planeering

(nt riigi eriplaneering). Seejuures on vajalik tagada põhimaantee ohutus ja toimivus kuni

teemaplaneeringu elluviimiseni.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Via Baltica teemaplaneeringuga kehtestatud maantee väljaehitamise võimaluse tagamiseks

tuleb riigitee nr 4 ja nr 19333 ristele koostada eelprojekt. Eelprojekt on vajalik, et tuvastada

riste tunneli ja põhimaantee kõrge muldkeha ruumivajadus ning tehnilised seosed (nt

tehnovõrkude rajamine, sademevee ärajuhtimine, tugimüüride ehitamine süvendisse rajataval

kõrvalmaantee lõigul) Metsa tn 1 kinnisasja ulatuses.

Arvestada, et riste asukohas tuleb esialgsel hinnangul tee-ehitusprojekt koostada riigitee nr 4

umbes kahe kilomeetri pikkusele lõigule, kuna riste asukohas on vajalik lahendada

põhimaantee pikiprofiil.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 1315/2013 tulenevate kohustuste järgi tuleb

riigitee nr 4 sõidusuunad eraldada. Kehtiva Via Baltica teemaplaneeringu alusel on kavandatud

Uulust kuni Häädemeeste alevikuni kaherajaline maantee. Kaherajalise maantee

sõidusuundade eraldamisel tuleks Uulust Iklani projekteerida keskpiirdega maantee. Tegemist

on olukorraga, kus kehtiva Via Baltica teemaplaneeringu realiseerimine ei ole kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega. Vajalik on läbi projekteerida neljarajaline

maantee, kuna ei ole teada, kummal pool hakkaksid asuma maantee sõidusuunad (2+1 või

1+2).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on ettevalmistamisel riigi eriplaneeringu

algatamine riigitee nr 4 Tallinna-Päru-Ikla tee Uulu-Ikla lõigule, kuna kehtiva Via Baltica

teemaplaneeringu nõuetekohane (kaherajaline maantee) realiseerimine ei ole teatud lõikudes

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega kooskõlas. Eriplaneering koostatakse

täpsusastmes, mis võimaldab kehtestamise järgselt välja anda ehitusloa. Kuni ei ole

kehtestatud riigi eriplaneeringut Uulu-Ikla lõigule, on vajalik lähtuda Via Baltica

teemaplaneeringuga seatud kohustusest koostada teemaplaneeringut täpsustav teeprojekt

Metsa tn 1 maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks. Riigitee

projekteerimiseks on huvitatud isikul vaja esitada Transpordiametile

([email protected]) taotlus koostöölepingu sõlmimiseks.

2. Kuni Via Baltica teema- või eriplaneeringu elluviimiseni kavandada riigitee nr 19333 ja nr 4

ristmiku ümberehitus (osaline või täielik kanaliseerimine) planeeringualalt lähtuva

3 (5)

liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Teeregistri andmetel oli riigitee nr 19333 2022. aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus 284 sõidukit. Liikluskoosseisust moodustasid 99% sõidu-

ja pakiautod, 1% veoautod ja autobussid ning 0% autorongid. Senisele praktikale tuginevalt

suureneb kõrvalmaantee liiklussagedus ja põhimaanteele tehtavate pöörete arv oluliselt seoses

kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitiste (nt tankla-teenindusjaam) ehitamisega. Seejuures

suureneb senisega võrreldes oluliselt raskeliikluse osakaal (nt autorongid, veokid ja bussid

seoses kaubandus- ja toitlustusehitistega, autorongid ja veokid seoses laondusehitistega)

millega teeomanik pole kõnealuse riigiteede ristmikuga seotud ehitusotsustes varem

arvestanud tulenevalt ülaltoodud kõrvalmaantee liiklusstatistikast. Soovitame lisada riigitee

ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku ümberehitamise

kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Määrata planeeringuala

liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Hinnata arendusega

kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju

riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse

planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks

(vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik

(PlanS § 4 lg 6). Ristmiku ümberehituse ruumiline lahendus esitada planeeringu mahus sellises

ulatuses ja täpsusastmes, mis võimaldab hinnata maa võõrandamise vajadust, sest kruntide

moodustamine riigitee ümberehituseks toimub detailplaneeringu alusel (PlanS § 126 lg 1 p 1),

ning avalikkuse kaasamist Metsa tänava (tee nr 2130116) ristmikule ja selle kõrval paiknevale

bussipeatusele detailplaneeringu elluviimist toetava lahenduse leidmisesse. Palume arvestada,

et põhimaantee Ikla-Tallinn sõidusuunale vasakpöörderaja kavandamisel on tõenäoliselt

vajalik nihutada Metsa tänava ristmik pöörderaja perimeetrist välja ning see eeldab kokkulepet

ristmiku nihutamisest puudutatud maaomaniku, kogukonna ja kohaliku tee omanikuga.

3. Via Baltica teemaplaneeringu kohase kogujatee rajamiseks kavandada eraldi Transpordimaa

sihtotstarbega maaüksus.

4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd (50 m) ning Via

Baltica teemaplaneeringu kohane trassikoridor (sh tee- ja tee kaitsevööndi ala ning puhverala).

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei anna nõusolekut

riigitee kaitsevööndisse ehitiste kavandamiseks tulenevalt Via Baltica teemaplaneeringust.

Oleme valmis kaaluma ehitiste lubamist teemaplaneeringu kohasesse tee- ja teekaitsevööndi

alasse teeprojekti alusel.

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda Via Baltica

teemaplaneeringuga.

7. Analüüsida teeületuskoha rajamise vajadust põhimaanteele tulenevalt kavandatava

kaubandus-, toitlustus- ja laondusehitistega, kuna teiselpool põhimaanteed on elamuala ja

bussipeatus.

8. Parklad kavandada väljapoole teemaplaneeringukohast tee- ja teekaitsevööndi ala. Oleme

valmis kaaluma parkla lubamist teemaplaneeringu kohasesse tee- ja teekaitsevööndi alasse

teeprojekti alusel.

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Oleme valmis kaaluma

tehnovõrkude lubamist teemaplaneeringu kohasesse tee- ja teekaitsevööndi alasse teeprojekti

alusel. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada

kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

4 (5)

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Palume seada tingimus, et

arendusega seotud riigitee ümberehitus tuleb ellu viia enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.

13.1. Riigiteede nr 4 ja nr 19333 ristmiku ümberehituse käsitlemiseks planeeringus

mõõdistada ristmiku teljest Ikla suunas vähemalt 170 m pikkuselt. Võttes aluseks

„Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3,

mõõdistusala laiuseks vähemalt 25 meetrit tee teljest.

13.2. Via Baltica teemaplaneeringu kohase teeprojekti koostamiseks mõõdistatava ala

määrame tehnilises kirjelduses peale koostöökokkuleppe sõlmimist.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Palume

arvestada planeeringu koostamisel sellega, et riigitee nr 19333 ühendus põhimaanteega

katkestatakse eeldatavalt 2030 – 2040 vahemikus tulenevalt sellest, et Eesti on võtnud tähtajalise

kohustuse viia üleeuroopalise teedevõrgu (TEN-T) teed Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusega (EL) 1315/2013 vastavusse.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Anna Palusalu

58507716, [email protected]