KeA nõusolek looduskaitsetöödeks Pudisoo jõel (2222) Lahema RP-s

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 23.08.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 22.08.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Helen Tuusti

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 27.07.2023

Meie 23.08.2023 nr 7-11/23/15349-2

Pudisoo jõe voolusängi taastamine

Austatud Helen Tuusti

Saatsite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Pudisoo jõe voolusängi taastamise lähteülesande

Lahemaa rahvuspargis. Tööobjekt jääb Kuusalu valla Kolga aleviku Kolga metskond 73

(35203:002:0073) ja Lahemaa rahvuspark 93 (35203:002:0225) maaüksustele.

Lahemaa rahvuspark 93 maaüksus jääb Lahemaa rahvuspargi Ulliallika sihtkaitsevööndisse ning Kolga

metskond 73 Lahemaa piiranguvööndisse ja Ulliallika sihtkaitsevööndisse. Nimetatud alal kehtib

looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga1 (edaspidi kaitse-

eeskiri) sätestatud kaitsekord. Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sh

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega

hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ulliallika

sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, koosluste

loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria kaitsealune liik, kelle elupaigaks olev Pudisoo

jõgi voolab kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluval Lahemaa loodusalal, mille kaitse-

eesmärgiks on seatud mh ka ebapärlikarp.

Kaitseala valitseja2 nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus3.

Antud lähteülesandes kavandatud tööde eesmärgiks on parandada Pudisoo jõe seisundit kokku ca 500

m pikkusel jõelõigul, kuhu rajatakse 10 erinevat objekti: 3 vitspunutist, 4 joakallutit ja 3 altkaevajat.

Puitobjektid veekogus kujundavad voolusängi ja suurendavad elupaikade mitmekesisust ning

fikseerivaid jões liikuvaid peensetteid.

Objektide rajamiseks vajalik materjal tuuakse Loksa mnt vanale sillale (postid vitspunutiste ehitamiseks

ja joakallutite jms fikseerimiseks kasutatavad vaiad ja vajadusel esimese nelja joakalluti ja kahe

altkaevaja ehitamiseks vajalikud palgid. Võimalusel kasutatakse objektide ehitamiseks jõe ääres värskelt

maha langenud, ka kopra langetatud/näritud lamatüvesid, mis pole märgatavalt teiste organismide poolt

asustatud. Võimalikud kasutatavad lamatüved või lamatüvede grupid on looduses tähistatud oranži

märkevärvi ristiga. Märge asub tüve alumises osas või kohas, kust alates tüvi on kasutatav. Kirjale on

lisatud puude asukohtade MapInfo kihid. Jõeäärest võetud või kaasatoodud materjal saetakse võimalusel

puu algses asukohas sobiva pikkusega palgiks ning tõstetakse seejärel objekti rajamise asukohta. Tööala

korrastatakse peale tööde lõppu – objektide rajamiseks mittesobilikud raidmed tükeldatakse ja

hajutatakse kaldaalal. Võimalusel kasutatakse materjali veoks tööobjektidele kerget maastikuliikurit (nt

1 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ 2 Kaitse-eeskirja § 4 alusel on kaitseala valitseja Keskkonnaamet 3 Kaitse-eeskirja § 14 lg 2 p 5

2 (2)

roomikutega ATV, maastikusõiduk Tinger või analoogne pinnasele võimalikult väikest erisurvet avaldav

tehnika).

Pudisoo jõgi on elupaigaks ebapärlikarbile, kes vajab oma elutegevuseks jahedaid kiirevoolulisi

toitainevaeseid vooluveekogusid. Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) kaitse tegevuskava4

(edaspidi tegevuskava) kohaselt on liigi soodsa seisundi saavutamiseks vajalik elupaiga kvaliteedi

parandamine ja hea kvaliteedi saavutamiseks tuleb jõgi liigsest settest puhastada, ohjata Pudisoo jõel ja

selle lähialadel kopra asurkonda ning taastada valgala looduslikkus määral, mis kindlustab asurkonna

säilimiseks vajaliku veehulga jões ka madalseisu perioodil.

Tegevuskava kohaselt on koelmute ja karbi noorjärkude inkubatsioonialade settest puhastamine ning

kallaste kindlustamine I prioriteedi tegevused. Taastada tuleb esmajoones ebapärlikarbi asurkonna

säilimiseks olulised jõelõigud.

Projekti CoastNet LIFE käigus valmis 2019. aastal „Jõgede taastamiskava”, milles käsitletakse

taastamisvõtteid, mis on tehtavad väikese häiringuga käsitööna. Jõepõhja asutatakse puidust (või

rahnudest) voolusuunajaid, mis hüdromorfoloogia muutmisega pesevad voolusängis välja kruusa ning

juhivad setet lammialale või tekitavad lokaalseid settealasid. Erosiooniohtlik kallas kindlustatakse, et

vältida sette lisandumist voolusängi. Erinevate taastamisvõimaluste katsetamiseks ja edasisteks

taastamistöödeks vajalike kogemuste saamiseks proovitakse mitmeid erinevaid lahendusi, et välja valida

sobivamad. Näiteks saab kalda kindlustamisel kasutada eri materjalidest matte ja võrke, palke, kuuski,

vitspunutisi. Varasemalt jõe õgvendatud voolusängi taastamiseks tehtud töödest on vajalik vitspunutiste

parandamine. Suurematelt väljasettimisaladelt kaalutakse ka sette eemaldamist sängist väljapumpamise

või väljatõstmise teel, kui pinnas seda võimaldab.

Töödeks on sobiv madalvee periood, mil sette edasikandumise kaugus on vähim. Planeeritaval tööalal

leidub 2022. a inventuuri andmetel 6 ebapärlikarbi täiskasvanud isendit. Taastamistöödele eelnevalt

transpordivad RMK töötajad taastuslõiku jäävate ebapärlikarbi isendid ohutusse kaugusesse allavoolu,

kus leidub isendeid ohtralt. Keskkonnaamet seab täiendavaks tingimuseks, et ebapärlikarbi isendeid

võib teise asukohta viia vaid ebapärlikarbi ekspert, sh tuleb viia need lähimasse sobivasse asukohta

sama elupaiga piires. Looduskaitsetöö lähteülesandega planeeritud tegevused aitavad kaasa

ebapärlikarbi elupaigajõe ja valgala looduslikkuse taastamisele. Tööde käigus saab kasutada eelnevaid

kogemusi ja katsetada järgmisi lahendusi, et jõuda tegevuskavaga planeeritud tulemuseni.

Kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks5.

Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või

kalda erosiooni või hajuheide6. Tehnikaga liikumisel ei tohi kahjustada pinnast, sh

veekaitsevööndis, tekitada erosiooniohtu ega kahjustada muul moel veekogu veekvaliteeti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Krista Pukk 5699 5021

[email protected]

4 Kinnistatud Keskkonnaameti 16.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/12 5 LKS § 37 lg 3 p 6 6 VeeS § 119 p 6