Putkaste metskond 3 ja Putkaste metskond 48 kinnisasjade valduse vabastamise nõue

Riigimetsa Majandamise Keskus

Andres Sepp Metsaosakond, peametsaülem

Liia Tannbaum Metsaosakond, maahalduse spetsialist

[email protected] [email protected] [email protected]

Teadmiseks: Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Kõrgessaare osavald [email protected] Transpordiamet [email protected]

Vastustaja: Psycho Oü ja Surf MTÜ, kokkuvõtvalt Ristna Veespordikeskus Esindaja: Paap Kõlar [email protected]

Kuupäev: 30.09.2023

1. Sissejuhatus

Vabandan kui olete ootamatult jõudnud seisukohale et Ristna Veespordikeskus on oma pikaajalise tegevusega kuidagi teie õigusi riivanud.

Samas olen tänulik et annate võimaluse kõiki asjaolusid selgitada ja omavahelist suhtlust senisest parandada.

Kuna varasemalt pole teie poolt sarnaseid küsimusi tõstatatud ning olete seeläbi kogu senist Ristna Veespordikeskuse tegevust pretensioonideta aktsepteerinud e. pikaajaliselt talunud, näeme vastuolulise üllatusena et teiepoolsed pretensioonid jõuavad meieni ootamatult alles peale 26 a.-st tegevusperioodi.

Püüan teile seniseid arenguid ja nende tagamaid alljärgnevalt selgitada ning olen veendunud et sisuliselt on tegu pigem informeerimatuse ning puuduliku suhtlusega. Olen veendunud et kõigi asjaolude selgitamise tulemusena leiame vastused kõigile küsimustele ning saame edasi minna asjalikus ja vastastikku kasulikus koostöös.

2. Menetlus on lõpetatud.

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse poolt alustatud järelevalvemenetlus on lõpetatud kuna nagu selgus, on menetluse algatanud Kõrgessaare Osavalla Valitsus haldusreformi ja valdade ühendamise tulemusena jäänud mõningasse infosulgu ning osavalla dokumendiarhiiv ei kajasta korrektselt kogu ajalugu varasematest perioodidest.

Menetluse põhjustas meie andmetel ühest küljest põhjendatud vajadus kontrolliks seoses muudatustega Ehitisregistri nõuetes, teisest küljest aga aastakümnete pikkune ja põhjendamatu Kõrgessaare Valla passiivsus Ristna põhjanina detailplaneeringu teostusel, mistõttu jäid paljud turismi ja kasvava külastuskoormusega seotud küsimused täielikult Ristna Veespordikeskuse kanda.

Samas pole vähetähtis asjaolu et vahepealsel ligi 30 aastasel perioodil on mitmeid kordi muutunud ja uuenenud ehitistega seotud õigusaktid, aga ka Ehitusregistri ja Maa-ameti kaardirakendused, millede lõpliku ühildamise tulemusena on alles hiljuti saanud võimalikuks kinnistu piiride korrektne määratlemine.

Tänaseks on leidnud kinnitust et kõik Kõrgessaare Osavalla Valitsuse poolt tuvastatud ehitised on paiknenud samadel kohtadel juba pikemat aega, rajatud Kõrgessaare Valla teadmisel, kooskõlastusel ning osaliselt kas Kõrgessaare Valla enda osalusel või isegi otseselt Kõrgessaare Valla poolt.

Samuti on möödunud suve jooksul tuvastatud et Surfi kinnistul paiknevad ehitised ei paikne ehituskeeluvööndis, vastavad kõigile kehtivatele nõuetele ning on kantud Ehitisregistrisse.

3. Taustinfo

Nagu olete ilmselt teadlikud, võtsid nii Kõrgessaare Vald kui RMK alates 1997 a.-st Ristna veespordikeskuse ees terve rea lepingulisi kohustusi, sh. lepingulise kohustuse rentida veespordikeskusele riigimaad Ristna üldplaneeringujärgselt kehtestatavas ulatuses ning kohustuse kooskõlastada ehitiste paigaldamise ülaltoodud alale vajalikes instantsides vastavalt Spordiklubi Surf vajadustele.

Edastan siinkohal teile väljavõtte sellest lepingust kuid eeldan et lepingute originaalid leiduvad ka Kõrgessaare Valla ja RMK dokumendiarhiivides. Vajadusel saavad lisaks minule kui ühele allakirjutanule kolmepoolse lepingu olemasolu kinnitada kõik selle osalised, sh RMK poolt alla kirjutanud tolleaegne Putkaste metskonna ülem Indrek Pisa aga ka kõik muud Kõrgessaare Valla või RMK esindajad kes 1997a. ning sellele järgnevatel aastatel Kõrgessaare kohalikus RMK-s või Kõrgessaare Vallas töötasid.

KOOSTÖÖLEPING

OSAPOOLED:

1. Jaan Puussepp / Kõrgessaare Vallavalitsus

2. Indrek Pisa / Putkaste Metskond

3. Paap Kõlar / Spordiklubi “Surf”

§ 1.1 Käesoleva lepingu järgi: a) Kõrgessaare vald annab Spordiklubi Surfile kasutada elektriliini, veetrassi, prügikonteinerid ja tualetid Ristnas. b) Putkaste metskond annab Spordiklubi Surfile Ristnas kasutada riigimaad üldplaneeringujärgsel alal. c) Putkaste metskond ja Kõrgessaare vald lubavad Spordiklubi Surfil paigaldada kõnesolevale alale sporditeeninduse ja päästeteenistuse paremaks korraldamiseks vajalikke hooajalise funktsiooniga ehitisi.

§ 3 Kõrgessaare vald kohustub: § 3.1 koosõlastama ehitiste paigaldamise Spordiklubi Surfi poolt vajalikes instantsides.

§ 3.2 korraldama Ristna neemel suvehooajal väljaspool Spordiklubi Surfi tegevusterritooriumi eksisteeriva turismiga seonduva (telkimis- ja lõkkekohtade määramine, tähistamine, ühiskondlikud tualetid, prügimajandus). § 3.3 korraldama jäätmete äraveo piirkonnast. § 3.4 hooldama juurdepääsuteed Spordiklubi Surfile suvehooajal (teehöövel), et kindlustada transpordivahendite ohutu juurdepääs SS teeninduskeskusele ja võimaluste piires parandama teede seisukorda piirkonnas.

§ 4 Putkaste metskond kohustub: § 4.1 rentima Spordiklubi Surfile Ristnas tasuta riigimaad Ristna üldplaneeringujärgselt kehtestatavas ulatuses, s.o. Ristna Põhja neeme lähedane Ristna majaka ja mere vaheline ala, ida-lääne suunas veepiirist kuni männikuni (ca. 100 m) ja põhja-lõuna suunas ca. 100 m (kokku ligikaudu 10 000 m2) § 4.2 kooskõlastama Spordiklubi Surfi poolt ülaltoodud alale ehitiste paigaldamise vastavalt Spordiklubi Surf vajadustele kooskõlastatuna Kõrgessaare valla poolt.

jne. ...

3.1. Oluline on siinkohal märkida et Ristna DGPS tugijaama masti samal ajal alles ehitati, selle alune maa oli veel mõõtmata ning DGPS masti aluse maa haldaja oli veel RMK. Samuti pole vähetähtis et möödunud ligi 30 aastase perioodi jooksul on märkimisväärselt muutunud ja liikunud nii mere- kui metsapiir.

3.2. Juhtudel kus peale Maa-ameti ning Ehitiregistri kaardirakenduste rohkeid muudatusi ja lõplikku ühildamist ning kinnistu piiride korrektset täpsustumist on selgunud et mõni ehitis on aastakümneid hiljem osutunud paiknevaks kas osaliselt või täielikult üle Surfi kinnistu piiride, tuleb kinnitada et kõik ehitised on rajatud oma praegustesse kohtadesse kooskõlas Kõrgessaare valla ja RMK-ga sõlmitud lepinguga, ajal mil tegelike krundipiiride defineerimisega esines tõsiseid raskusi, eranditult lähtuvalt veespordikeskuse vajadustest, valdavalt avalikes huvides ning tingitud paratamatutest asjaoludest, nagu kontrollimatu külastuskoormuse kasv või äärmuslikud ilmastikutingimused.

3.3. Seega tuleb ennetavalt selgitada et teie poolt viidatud ehitised pole püstitatud omavoliliselt vaid kooskõlastatult, heauskselt ja valdavalt avalikes huvides ning kooskõlas

osapooltevahelise lepingu tingimustega e. pädeval õiguslikul alusel.

3.4. Ükski teie poolt nimetatud rajatistest pole loakohustuslikud kehtiva EhS kohaselt, pole olnud loakohustuslikud ka vastavalt nende rajamise ajal kehtinud regulatsioonile ega kuulu registreerimisele Ehitisregistris. Ükski teie poolt nimetatud rajatis ei ole takistanud ega takista ka edaspidi RMK-l täita oma põhiülesandeid Putkaste metskonnas. RMK on talunud teie poolt nimetatud rajatisi ilma pretensioonideta alates nende püstitamisest või paigaldamisest ning seeläbi neid pikema aja vältel aktsepteerinud.

3.5. Peale Veespordikeskuse tegevuse käivitumist ning kolmepoolse lepingu sõlmimist kehtestati teatavasti piirkonnale peagi tiheasustusala ja Ristna põhjanina detailplaneering ning veespordikeskuse tarbeks sõlmiti RMK poolt täiendavalt hoonestusõiguse leping koos kasutusvaldusega. Hilisemalt on aga selgunud et Ristna põhjanina detailplaneering on vastuolus nii hoonestusõiguse lepingu kui järjest kasvava külastuskoormusega. Lisaks jäeti kasvava külastuskoormuse tingimustes ning Kõrgessaare Osavalla Valitsuse pikaajalise passiivsuse tulemusena Ristna Veespordikeskus detailplaneeringu teostusel ja piirkonna haldusel sunnitud olukorda.

3.6. Omalt poolt on Psycho Oü algatanud nii detailplaneeringu täpsustamise protsessi Kõrgessaare osavallaga kui kinnistu laiendamise Transpordiametile kuuluvas Ristna Veespordikeskuse kinnistuga piirnevas osas detailplaneeringu efektiivsemaks edasiseks teostuseks, kasvava külastuskoormuse paremaks haldamiseks ning järelevalve tõhustamiseks lähialadel.

4. Õiguslikud põhjendused.

AõS § 148. Ehitis üle naaberkinnisasja piiri (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.

§ 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

RAND Õigusbüroo Ehitise eemaldamist saab nõuda vaid pahauskselt naabrilt või kui ehitamisele õigeaegselt vastu vaieldi.

5. Sisulised selgitused.

5.1. Aiamajad.

Mitteloakohustuslikud ja alla 12 m2 väikehooned (tegelikkuses 7,5 m2) ei paikne ranna ehituskeeluvööndis vaid detailplaneeringu järgsel hoonestusalal ning on püstitatud kasutusvaldaja Surf MTÜ poolt klubilisteks vajadusteks heauskselt, vastavalt nende püstitamise ajal kehtinud regulatsioonile ja kooskõlas kolmepoolse lepinguga. Tegu on kehtiva detailplaneeringu kohase intensiivse arendusalaga kus rannaehitised ja kämpingud on ette nähtud. Aiamajade asukoht kattubki osaliselt ranna teenindushoone asukohaga detailplaneeringus mis ületab samuti Surfi kinnistu piiri. Detailplaneering pole aga kooskõlas Surfi kinnistu piiridega ning seetõttu on põhjust detailplaneering ka selles osas üle vaadata ja täpsustada.

Muude detailplaneeringu vastuolude kõrval väärib tähelepanu asjaolu et detailplaneeringu koostajal on jäänud juba detailplaneeringu koostamisel kaardil korrektselt tähistamata kogu planeeritud hoonestusala. Ranna teenindushoone on seetõttu detailplaneeringu kaardil sattunud hoopis väljaspoole detailplaneeringu järgset hoonestusala ning paikneb samas osaliselt veel ka Surfi kinnistul. Kuna Surfi maaüksus paikneb osaliselt ka krundil nr 4., on iseenesestmõistetav et sellega tulevad Surfi kinnistule üle osaliselt ka Krundi nr 4. detailplaneeringu kohased funktsioonid, s.h. rannaehitised. Kuna krundil nr.4 ei ole hoonete arv piiratud vaid seda määrab krundi täisehituse %, pole olemasolevad aiamajad vastuolus ka krundi nr 4. ehitustingimustega.

Seega seni kuni pole rikutud ranna ehituskeelu vööndit, peaks rannateeninduses kasutatavate mitteloakohustuslike aiamajade

paiknemine Surfi kinnistu piiril olema igati detailplaneeringuga kooskõlas ning seaduspärane.

Ülaltoodust tulenevalt on Ristna Veespordikeskus olude sunnil pidanud lahendama nii krundi 4 kui 5 nõudeid kui selleks kohustab hoonestuse osas ka hoonestusõiguse leping. Samas jäid hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel samuti arvestamata olulised asjaolud mis seostuvad mh. avalike huvidega, nagu ettenägematult suur külastuskoormuse kasv, teenindusmaa puudulikkus või avalikele teenustele tingimuste loomine.

Oluline on siinkohal täpsustada et peale 1997a. sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe ja enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist 2004 a. ütles detailplaneeringu seletuskiri juba 2000 a. väga selgelt:

Lähtuda tuleb eelkõige sellest et siin asub 3 a kasutuses olnud veespordi keskus ja liivarand

Ehitiste arv kruntidel on sõltuv hoonestusvajadusest

Kohustuslikke ehitusjooni pole ette nähtud

Seega ütleb detailplaneeringu seletuskiri veel enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist et lähtuda tuleb veespordikeskusest ja selle vajadustest, s.t. loomulikult ka hoonestusvajadustest. Hoonestusõiguse leping ei tühista teatavasti kehtivat detailplaneeringut, isegi kui see on mingis osas vigane, küll aga on võimalik detailplaneeringut parandada selle täpsustamise kaudu ning sellekohane taotlus ongi juba Kõrgessaare osavallale esitatud.

5.1.2. Heasusksus.

Aiamajade püstitamisel polnud täpse kinnistu piiri asukoha defineerimine võimalik kuna kas piiri veel polnudki või oli selle täpne kindlakstegemine maa-ameti kaardirakenduse puudumise või ebatäpsuse tõttu võimatu. Siiski on eksimus piiri defineerimisel vähene ja kinnistu piiri ületamine pole märkimisväärne

5.2. Haagissuvila.

Teie poolt viidatud haagissuvila pole hoone vaid transpordivahend mis on ajutiselt pargitud küll osaliselt üle Surfi kinnistu piiri kuid siiski detailplaneeringu järgsele Ristna Veespordikeskuse alale.

Juhul kui eeldada et sarnased nõuded kehtivad kõigi rannikualadel paiknevatele sõidukitele ja haagistele, tekib küsimus, kui näiteks paat ja selle haagis tohivad paikneda astaringselt riigimaal otse rannas, ehituskeelu vööndis ja vee piiril, miks siis ei või haagissuvila paikneda ajutiselt veepiirist palju kaugemal ilma et see kedagi häiriks või ohustaks, seda enam et selline haagissuvila võib osutuda sellisel äärealal ja äärmuslikes ilmastikutingimustes ainsaks elupäästvaks varjualuseks?

Kuigi antud haagissuvila viiakse selle praegusest asukohast ära lähiajal, olen seisukohal et rannaaladel transpordivahenditega liikumisel ja parkimisel peaks kohtlema kõiki võrdselt. Teiepoolse nõude jätkumisel palun selgitada kuidas ühele järelhaagisele esitatud siirdamisnõue haakub võrdse kohtlemise printsiibiga, näiteks võrreldes ulatuslike illegaalsete kämpingugettodega Ristna põhjarannas, millede suhtes RMK pole aastakümneid mitte midagi ette võtnud?

5.3. Kasvuhoone.

Teie poolt viidatud väike, habras ja ülikerge kasvuhoone on meie andmetel rajatud täiesti teadlikult väljapoole Surfi kinnistu piiri kuna Surfi kinnistul puudub tulevarju pakkuv noorendik ning lähim ja loogilisem varjuline paik on vahetult kinnistu piiri lähedal kus selline kerge ja tuuletundlik konstruktsioon suudaks ka mõnda ega püsida. Kasvuhoone on kindlasti likvideeritav kuid jääb arusaamatuks, miks seda peaks tegema, kelle huvides oleks selline lammutustegevus, keda see oma praeguses asukohas häirib ning miks on RMK seda kasvuhoonet seni pikka aega pretensioonideta talunud? Kasvunoone küsimus on hoopis lihtsamini lahendatav läbi taotluse mis on esitatud allpool.

6. Kokkuvõte.

6.1. Olete varasemalt heitnud Psycho OÜ-le ette ehitustegevuse liiga aeglast kulgu. Selles valguses on kummaline lugeda etteheiteid ehitustegevuse osas mis on teostatud kooskõlas kehtiva detailplaneeringu ja PeS-ga, 1997a. sõlmitud kolmepoolse lepinguga, heauskselt ja parimate kavatsustega vastavalt hoonete püstitamise ajal kättesaadavatele andmetele ja regulatsioonile, kusjuures seda ilma kedagi häirimata ja ilma ühegi senise pretensioonita kogu möödunud 26 a. perioodi jooksul.

6.2. Oleks kiiduväärne kui RMK suudaks tursimi koormustaluvusega tegeleda eelkõige seal kus see tõesti vajalik on ja võib ohustada riigimetsa hoopis tõsisemas ulatuses (tuleohutus) kui teie poolt Ristna Veespordikeskusele esitatud nõudekirjast nähtub. Olen seisukohal et selle asemel et otsida antud juhtumist vaidluskohti küsimustes millede alused on kaheldavad või olematud, tuleks pigem panustada koostööle ja tegelike ning hoopis tõsisemate kitsaskohtade võimalikele lahendustele piirkonnas. Juhin teie tähelepanu et Surf MTÜ ja Psycho Oü on aastakümneid kandnud hoolt veespordikeskusega piirnevate riigimaade heakorra, koristuse ja tuleohutuse järelevalve eest ning seda kõike ühiskondlikus korras ja omal kulul. Kuna selline tegevus on muutunud koormavaks nii ajaliselt kui materiaalselt, vajame teie seisukohta, kas soovite sellise ühiskondliku tegevuse jätkumist või eelistate RMK poolt pakkuda mingi parema lahenduse mis väldiks isetekkeliste puhkealade gettostumist Ristna rannikualade riigimaadel. Sellekohase täiendava ettepaneku esitan allpool.

6.3. Tuleb tunnistada et lisaks Ristna põhjanina aegunud detailplaneeringust tulenevatele vastuoludele on ka Ristna Veespordikeskusele Eesti Riigi poolt hoonestusõigusega pikaajaliseks kasutuseks antud territoorium tänaseks ajale jalgu jäänud, ei vasta oma mõõtmetelt enam ammu üha kasvavale nõudlusele ja vajadustele ega võimalda seal lahendada kõiki paratamatult lahendust vajavaid küsimusi ning avalikke teenuseid ilma lähialasid kaasamata.

Kõik teie poolt esiletoodud pretensioonid laheneksid kõige mõistlikumalt ja säästlikumalt kui laiendada Ristna Veespordikeskuse tegevusala vähesel kuid vältimatul määral piirinaabrite, Transpordiameti ja RMK hallatavatele riigimaadele.

7. Taotlus.

7.1. Seoses külastuskoormuse ettenägematu kasvuga Ristna rannikualadel ning sõltuvalt vajadusest teenindusmaa laiendamiseks kehtiva detailplaneeringu edaspidisel efektiivsemal teostusel, samuti hoonestusõiguse lepingust tulenevate kohustuste parema täitmise, turismi infrastruktuuri ning avalike teenuste pakkumise senisest tõhusamate tingimuste loomiseks esitan käesolevaga RMK-le taotluse, viia lähialade maakasutus kooskõlla tegeliku olukorraga ja vastavusse nii detailplaneeringuga kui ajas muutunud vajadustega ning selleks laiendada Ristna Veespordikeskuse tegevuspiirkonda hädavajalikus ja vastastikku sobivas ulatuses ning RMK-le sobival kujul, vastavalt lisatud kaardile.

Vormistuslikult leidub kindlasti mitmeid sobivaid võimalusi, sh. näiteks kas koostööleping, isiklik kasutusõigus, rendileping, reaalservituut, kasutusvaldus, hoonestusõigus, võõrandamine vmt.

7.2. Sisuliselt võib defineerida Surfi kinnistu praeguseid äärealasid kui hädavajalikku teenindusmaad et tagada heakord vähemaltRistna veespordikeskuse lähialadel ja võimaldada normaalsed puhketingimused külastajatele ning töötingimused neid teenindavatele ettevõtetele.

Surfi kinnistu laiendamine aitaks lahendada nii teie poolt tõstatatud küsimused kui vastuolud detailplaneeringu ja hoonestusõiguse lepingu vahel, samuti võimaldaks Surfi kinnistu piiride laiendamine senisest efektiivsemalt lahendada detailplaneeringu puudusi ning aidata kaasa detailplaneeringu edasisel teostusel, aga ka naabruses asuvate isetekkeliste puhkealade halduse korraldamisel.

7.3. Pakutav lahendus seoks Ristna Veespordikeskuse kindlate edasiste kohustustega RMK ees ning vähendaks seeläbi oluliselt nii RMK halduskoormust kui ka vastutust antud piirkonnas eelkõige küsimustes mis RMK põhiülesannete hulka ei kuulu. Sellega võtaks Ristna Veespordikeskus lisaks oma põhiülesannetele ühtlasi kohustusi ka nende avalike teenuste osas mis ilma kõrvalkinnistuid kaasamata poleks võimalikud (juurdepääsuteed, parklad, avalikud tualetid, jäätmehooldus, telkimise korraldus, tuleohutuse järelevalve, jms.).

8. Vältimatu ülevaade stiihhiliselt kasvanud külastuskoormuse tagajärgedest Surfi kinnistuga piirneval riigimaal Putkaste metskonnas, Ristna põhjanina detailplaneeringu järgsel alal ja Ristna põhjarannikul.

8.1. Olete jätnud oma kirjas tähelepanuta üle riigimaa kulgeva ainsa juurdepääsutee Surfi kinnistule mis on ehitatud 1997a. KV, RMK ja Ristna Veespordikeskuse koostöös. See juurdepääsutee on äärmiselt halvas olukorras ja külastajad lõhuvad sellel oma sõidukeid. Detailplaneering kohane alternatiivne juurdepääsutee koos hädavajaliku suure parkimisalaga on aga KV poolt seni välja ehitamata. Tulemusena on olemasoleva tee servad täis isetekkelisi pakimistaskuid ja platse koos stiihhiliste telkimisplatside ja lugematute lõkkeasemetega millede üle järelevalve praktiliselt puudub. Ülimalt pehme liivapinnas põhjustab vaatamata spetsiaalsetele hoiatussiltidele hulgaliselt hädaolukordi (kuni 7 x päevas) kus kinni jäänud autod vajavad puksiirabi (sh lastega pered, erivajadustega inimesed jm.) See aga pole veespordikeskuse otsene ega esmane ülesanne samuti pole Ristna Veespordikeskuse ülesanne naaberkinnistute haldus, pidev koristus ja heakorra järelevalve, ometi tuleb sellega regulaarselt tegeleda et vältida täielikku gettostumist kõrvalasuvatel riigimaadel. Selline ühiskondlik koormus muutub aga järjest tülikamaks ja kulukamaks.

8.2. Samuti olete jätnud oma kirjas tähelepanuta avalikud tualetid Surfi kinnistu värava vahetus läheduses riigimaal, millised on paigaldatud sinna KV poolt 26a. tagasi ning hooldatud ning tühjendatud kogu möödunud perioodi jooksul Ristna Veespordikeskuse kulul, kuigi Ristna Veespordikeskus ise neid oma tegevuses juba ammu ei kasuta.

Ühest küljest ei pea me edaspidi võimalikuks sellise avaliku teenuse osutamise jätkamist lähedalasuvate riigimaade külastajatele senistel tingimustel, teisest küljest pole ilma avalike tualettideta selles piirkonnas võimalik kaitsta olulise reostuskoormuse eest seda sama riigimaad millel need tualetid paiknevad. Palun neis küsimustes samuti teie seisukohti ja ettepanekuid.

9. Ettepanek Ristna põhjaranna edasiseks halduseks.

9.1. Usutavasti pole teile uudiseks et Surfi kinnistust loode- ja põhjapoolsetel aladel on tegu turismimajanduslikult kõige probleemsema osaga Ristna põhjaranna riigimaadel kus Ristna Veespordikeskusest sõltumata ning väljaspool Ristna Veespordikeskuse tegevuspiirkonda arenevad juba aastakümneid illegaalsed puhketegevused koos intensiivse liikluse, looduses parkimiste, maastikukahjustuste, stiihhiliste lõkete, telkimiste, prügistamiste, reostamiste ja alkoholismiga.

Seetõttu on Ristna Veespordikeskus asetatud ebameeldivasse sundolukorda kus oleme pidanud lahendama niigi keerulistes tingimustes küsimusi millede lahendamise kohustus Ristna Veespordikeskusel tegelikult puudub.

Nii oleme näiteks koristanud 26 a. regulaarselt, vabatahtlikult ja omal initsiatiivil kõiki lähirandu ning teinud sellele märkimisväärseid kulutusi. Kuna see käib meile üle jõu nii ajaliselt kui finantsiliselt, oleme korraldanud sageli lausa rahvarohkeid talgusid et vähemalt lähirannad puhtana hoida. Kas selline vabatahtlik tegevus saaks aga ka edaspidi sellisena üha kasvavate kulude tingimustes jätkuda, on äärmiselt küsitav ja sõltub kõigi osapoolte koostöötahtest, võimekusest ja panustusest.

9.2. Isetekkeliste Ristna puhkealade tuleohutuse tagamiseks, prügistamise kontrollimiseks, telkimise koordineerimiseks, heakorra tagamiseks ja edasise efektiivsema riigimaa halduse huvides teeme RMK-le ettepaneku: a) Moodustada Ristna põhjaranda RMK uued ja organiseeritud puhkealad või b) Anda senised isetekkelised puhkealad avaliku konkursiga rendile vastutustundlikele operaatoritele koos kaasnevate isemajandavate õiguste ja kohustustega.

Lisa: Kaart

Lugupidamisega,

Paap Kõlar / Psycho Oü / Surf MTÜ / allkirjastatud digitaalslelt

Lp. Paap Kõlar

Osaühing PSYCHO

[email protected] Meie: digitaalallkirja kuupäev nr 3-1.1/2023/1956

Putkaste metskond 3 ja Putkaste metskond 48 kinnisasjade

valduse vabastamise nõue

Austatud Paap Kõlar

Pöördume Teie poole seoses riigile kuuluvate Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas

asuvate kinnisasjadega Putkaste metskond 3 (katastritunnus 20501:001:0052) ja Putkaste

metskond 48 (katastritunnus 39201:001:0116), riigivara valitseja Kliimaministeerium,

volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse poolt on alustatud ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 punktide

1 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 punkti 2 alusel järelevalvemenetlus, mille

eesmärgiks on Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas Surfi (katastritunnus

39201:001:0117), Ristna tuletorn (katastritunnus 39201:001:0706), Putkaste metskond 3

(katastritunnus 20501:001:0052) ja Putkaste metskond 48 (katastritunnus 39201:001:0116)

maaüksustele rajatud hoonete ja rajatiste ehitamisele, detailplaneeringule, üldplaneeringule ja

muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine ning ehitamise teatise

või ehitusloa olemasolu kontrollimine.

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse teostatud paikvaatluse käigus vaadeldi Hiiumaa vallas, Kalana

külas Surfi maaüksusele ja naabermaaüksustele püstitatud hooneid ja rajatisi. Paikvaatluse

käigus tuvastati, et Putkaste metskond 3 (katastritunnus 20501:001:0052) maaüksusele on

paigaldatud 6 m laiune värav ja haagissuvila. Putkaste metskond 48 (katastritunnus

39201:001:0116) maaüksusele on rajatud kaks alla 20 m² kämpingut ja kasvuhoone.

Kuna riigile kuuluvale Putkaste metskond 3 kinnisasjale on paigaldatud 6 m laiune värav ja

haagissuvila ning Putkaste metskond 48 kinnisasjale on rajatud kaks alla 20 m² kämpingut ja

kasvuhoone ilma maaüksuse omaniku loata, siis on tegemist riigimaa omavolilise kasutamisega

ning Teil tuleb kinnisasjalt hiljemalt 30.09.2023 haagissuvila, kaks kämpingut ja

kasvuhoone likvideerida (teisaldada) ning maa-ala kasutamine lõpetada.

Nõustume taluma väravat juhul, kui seda ei kasutata tulu teenimise eesmärgil ja

prügikonteinerit selle praeguses asukohas (riigimaal) tingimusel, et prügikonteiner on

lukustamata ja kõikidele kasutatav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

Metsaosakond

peametsaülem

Liia Tannbaum

[email protected]

Teadmiseks: Hiiumaa Vallavalitsus [email protected], [email protected]