Kirumpüü küla KAH ala arutelu MEMO

From: [email protected] Sent: To: Cc: Subject: FW: Kirumpää arutelu kokkuvõte

From: Agu Palo Sent: Thursday, August 17, 2023 9:35 AM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Kirumpää arutelu kokkuvõte Tere ! Vastavalt Võru valla üldplaneeringu seletuskirja (mai 2023) peatükile 17.2 „Väärtuslike metsamaaske määramine“ on Kirumpää külaga piirnev riigimets määratud väärtuslike metsamaaske alana. RMK on alustanud üldplaneeringu põhijoonisel toodud Kirumpää väärtusliku metsamaasku majandamiseks koostama pikaajalist metsamajandamise kava, kaasates selleks avalikkust. Saadan Võru vallale 14. augusl toimunud Kirumpää küla riigimetsa metsatööde plaani koostamise arutelu kokkuvõe. Eepanekuid kava koostamiseks on võimalik saata 24.augusks aadressil [email protected] Lugupidamisega Agu Palo RMK Võrumaa metskonna metsaülem Tel 5177116 [email protected] www.rmk.ee

KIRUMPÄÄ KÜLA KAH ALA ARUTELU MEMO

Kohtumise aeg: 14. august 2023 kell 16.00 – 17.00

Kohtumise koht: Kirumpää küla, Metsatuka tänav

1. Registreerumine: osalejaid koos RMK töötajatega 17, sealhulgas 10 kohalikku elanikku ja kaks

maakonnalehe ajakirjanikku.

2. Võrumaa metsaülem Agu Palo tutvustas Kirumpää küla ja selle ümbruses paikneva riigimetsa

ajalugu. Kirumpääl on olnud Eestimaa või Liivimaa ajaloos väga oluline roll. 13 sajandil rajati Kirumpää

piiskoplinnus Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba- ja sõjatee

äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke, mis oli ühtaegu ka tähtis

veetee. Eesti riigimetsanduse ajaloos asus Kirumpääl ajaloolise Võru metskonna (üks Eesti Vabariigi

esimestest metskondadest) ja hilisema Kubja metskonna keskus. Sajandivanustel kaartidel on näha, et

praegune Metsatuka tänaval paiknev elamute piirkond on olnud põline metsamaa. Metsaülem

kirjeldas Kirumpää metsade vanuselist ja puuliigilist olemit ja võimalusi metsade jätkusuutlikkuse

tagamiseks. Keskealiste metsade osakaal on suur ja positiivne on nende metsade puuliigiline

mitmekesisus. Küpsetes metsades on valitsev puuliik kuusk ja nende seisund seoses

üraskikahjustusega on halb. Kõige keerulisem on olukord Metsatuka tänava ja Võru-Põlva riigitee ja

sellega piirneva Võru-Väimela kergliiklustee vahele jäävas metsaosas. Metsa vanus on 131 aastat ja

vanast metsast on järgi vaid riismed. Samas on see väga oluline metsaosa müratõkke seisukohast.

Metsaülem pöördus kohalike elanike poole, et kuulata nende ettepanekuid selle metsaosa tuleviku

osas.

3. Arutelul kõlanud seisukohad.

- Metsa olukord väga halb ja mürareostus suurenes oluliselt peale kergliiklustee rajamist.

Kuivavad kuused on ohtlikud tänavaga piirnevale taristule. Kõik kuused raiuda ja kasvama jätta

männid.

- Lageraie - mõistlik, kasvama jätta teeäärne võsa ja vahtrad.

- Olukord halb, kuid oluline, et ka ööbiku laulu oleks edaspidi võimalik kuulda.

- Kergliiklustee külapoolsesse serva istutada 2 riba kuuske (toimiks edaspidi müratõkkena)

- Kas oleks võimalik ka lehiseid istutada? Lehise puhul on tegu võõrliigiga ja riigimetsa

uuendamisel FSC standardi järgi pole lubatud .

- Küla esindaja küsib, kas metsaülem jätkab ka tuleval aastal ametis. Kui tervis lubab ja

tööandja soovib, siis pole välistatud ametis jätkamine.

- Kui kiiresti mets uuendatakse ja millise puuliigiga? KAH alad metsastatakse esimesel kevadel

peale raiet ja puuliik võiks olla kask koos kuusega, et kujundada kaherindeline puistu, mis oleks

müratõkke seisukohast parim lahendus.

- Praegune võsastuv mets on mõttetu, pole seeni ega marju.

- Kas harvendusraie käigus teisel pool Võru-Põlva maanteed harvendatakse ka teega piirnevat

metsa? Seal on metskitsede ülekäigu koht ja nähtavuse tagamiseks on see oluline. Harvendusraie

käigus harvendatakse ka vahetult maanteega piirnev ala.

- Metsatuka tänava äärsele kraavile jätta võsa kasvama müra tõkkeks, kuni mets on uuenenud.

- KAH alaga piirneva Metsaääre talu peremees soovib, et säiliks tema rajatud kalalkäigutee

Võhandu jõele ja selle äärde istutatud kuused.

- Uue metsa võiks istutada tihedama ja teise rindesse jätta ka kuuske, mis tagaks parema

müratõkke. Metsakasvataja pakkus välja võimaluse istutada 1800 kaske hektari kohta.

- Kohalikud elanikud tegid ettepaneku nende tehtud soovituste alusel asuda kava koostama.

4. Metsaülem andis ülevaate, kuidas metsatööde plaani koostamise protsess kümneks aastaks

edasi kulgeb. Esmalt oodatakse veel täiendavaid ettepanekuid nädala aja jooksul, 24. augustiks

aadressil [email protected], et peale seda hakata koostama 10 aasta kava projekti.

5. Metsaülem tänas kohtumisel osalenuid heade mõtete ja konstruktiivse arutelu eest.

Kohtumise lõpp 17.00