RMK täiendav seisukoht Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamisest

___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

27.06.2023 nr 5-6/2023/1-19

Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamine

Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2 on Rapla Vallavalitsus 10. aprillil 2023 algatanud

Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Esitame teile arvamuse

avaldamiseks määruse eelnõu „Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja

kaitseeeskiri“.

Palume teil esitada eelnõu kohta arvamus hiljemalt 27.07.2023.a. e-posti aadressile

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gert Villard

vallavanem

Lisad: Lisa 1. Hargla_Volumetsa_maastikukaitseala_kaart.pdf, Lisa 2.

Hargla_Volumetsa_maastikukaitseala_moodustamine_ja_kaitse_eeskiri.pdf, Lisa 3.

Korraldus nr_178.pdf

Liis Lillemets +372 5196 1807

[email protected]

MÄÄRUS

EELNÕU nr 1-4/2023/…

seisuga 27.06.2023

Rapla

Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 alusel.

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Maastikukaitsealana võetakse kohaliku kaitse alla Rapla vallas, Härgla ja Pirgu külas asuv

ala, mille nimeks saab Härgla Võlumetsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala eesmärk on kaitsta:

1) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastikku;

2) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust;

3) loodushariduse arendamise võimalusi.

(3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Härgla piiranguvööndisse.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välis- ja piiranguvööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Rapla Vallavalitsus.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Kaitsealal on lubatud:

1) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

2) metsa majandamine kõikide raieliikidega vastavalt metsaseadusele, arvestades Rapla valla

üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tingimusi;

3) kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse

korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul;

4) jahipidamine ja jahiulukite lisasöötmine;

5) sõidukiga sõitmine teedel;

6) jalgrattaga sõitmine radadel;

7) väljaspool teid sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning metsa majandamisega

seotud töödel;

8) olemasolevate teede, ehitiste ja rajatiste hooldustööd;

9) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:

1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe muutmine;

2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;

3) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitise püstitamine;

4) projekteerimistingimuste andmine;

5) ehitusloa andmine;

6) uue veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeluba, rajamine.

§ 6. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) pinnase teisaldamine looduslikust asukohast.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt tema

nõusolekut, juhul kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole

arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei

kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle

huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise

tegevuse õiguspärasuse osas.

§ 8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 9. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet

volikogu esimees

Lisa 1. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala kaart

SELETUSKIRI

Rapla Vallavolikogu määruse

„Härgla Võlumetsa maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu juurde

Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 7 punkt 2 ja lõike 8 alusel on kohalikul

omavalitsusel, antud juhul Rapla Vallavolikogul, õigus võtta ala looduskaitse alla ja kehtestada

kaitsekord. Eelnõukohase määrusega võetakse kohaliku kaitse alla Rapla vallas Pirgu ja Härgla

külas asuv pärandkultuuri väärtusi sisaldav metsamaastik, nimetusega Härgla Võlumetsa

maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala).

Ettepanek Härgla metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks sisaldub Rapla valla üldplaneeringu

eskiisis (avalik väljapanek 13.07.2022-16.08.2022), kus see väljendab mitmete ekspertide,

MTÜ Roheline Härgla ja kokkuvõtvalt ka vallavolikogu seisukohta. Kuna üldplaneeringu

kehtestamine võib võtta aega, soovitakse kaitseala moodustamiseni jõuda üldplaneeringust

eraldi protsessiga. Seetõttu ongi olemasolevate uuringute1 ja üldplaneeringu eskiisis kajastuva

ettepaneku alusel koostatud eraldi määruse eelnõu: moodustatava kaitseala kaitse-eeskiri koos

seletuskirjaga.

Käesoleva määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad kaitseala kui ökoloogilise ja

pärandkultuurilise objekti võimalikult terviku säilimise, arvestades piirkonnas sisalduvaid

ajaloolis-kultuurilisi, looduskaitselisi ja -hariduslikke väärtusi ning võimalusi. Kaitseala kuulub

küll täies ulatuses Rapla valla rohevõrgustiku koosseisu, mis üksiti aga ei taga tema püsimist

looduslikuna. Kavandatud kaitseala keskel, samas aga kaitseala piiridest väljaspool, paikneb

Härgla lubjakivimaardla, mille edasine kasutamine otsustakse vastava loamenetluse järel.

Kaitseala piiritlemine arvestab Härgla maardla kasutuselevõtu võimalusega. Edaspidi saab

kaitseala toimida ökoloogilise puhvrina, mida igasugune kaevandmine, eriti rohekoridoris,

kahtlemata vajab.

Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

Kaitse eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele

Kaitseala kaitse-eesmärgid on määruse eelnõu kohaselt: ajaloolis-kultuurilise väärtusega

metsamaastiku ja looduse mitmekesisuse kaitse, samuti eelduste loomine loodushariduslike

tegevustele eelkõige kohaliku elanikkonna huvides.

Kaitseala(de) moodustamise üldised eeldused tulenevad LKS-st (§ 7). Kohaliku omavalitsuse

poolt moodustatava kaitseala puhul on rõhuasetused mõnevõrra teistsugused, riiklike

kaitsealade puhul olulised kaitse-eesmärgid ei pea tingimata olema eesmärkideks kohalikul

tasandil. Üldised eeldused kaitseala(de) moodustamiseks on: ala ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik-, ajaloolis-kultuuriline- või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev

kohustus.

LKS § 4 lõikes 4 täpsustakse, et kohalikul tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala

või haljastuse üksikelement, mis ei ole riikliku kaitse all ega paikne riiklikul kaitsealal.

LKS § 7 kohased eeldused kaitseala moodustamisel on Härgla kaitseala puhul hinnatavad

järgmiselt:

1Härgla ja Pirgu piirkonna kaitsealuste taimeliikide inventuuri aruanne. 2020. Eesti Orhideekaitse

Klubi (Ester Valdvee jt). Tellija: Rapla Vallavalitsus; Härgla piirkonna rohevõrgustiku analüüs Rapla

ja Kohila valla piirialadele jäävas rohekoridoris. 2020. OÜ Tirts ja Tigu (Lauri Klein). Tellija: Rapla

Vallavalitsus; Härgla lubjakivimaardla (registrikaardi nr 950) uuringuruumi alal ja sellest 1 km

raadiuses asuvad ajaloolis-kultuurilise väärtusega maastikuobjektid ja kohalike elanike seisukohad

planeeritava karjääri ja looduskaitseala suhtes. 2022. Eesti Kohapärimuse Keskus (Jüri Metssalu).

Tellija: Rapla Vallavalitsus; Härgla Võlumetsa maastikukaitseala. Täiendusi kaitse-eeskirja ja

seletuskirja eelnõule. 2023. Andres Tõnisson. Tellija: Rapla Vallavalitsus.

1) ala ohustatus – selge ohutegur piirkonna loodus- jm väärtustele tuleneb kaitseala naabruses

(tegelikult keskel) paiknevast lubjakivimaardlast. Maardla olemasolu peegeldab geoloogiliste

uuringute taset ning pikemas vaates saab eeldada, et olemasolev kaevandushuvi võib laieneda

ka väljaspoole täna kinnitatud maardlat. Härgla maardla kasutusele võtmine on omaette,

kaitseala moodustamisest sõltumata protsess. Võimaliku kaevanduse avamine, eriti aga selle

perspektiivne laiendamine olemasoleva rohekoridori ja kavandatud kaitseala keskel ohustaks

loodusmaastiku terviklikkust. Kaitseala moodustamine omab seega ka preventiivset tähendust;

2) ala haruldus – kohalikul tasandil on kaitseala maastikku, eriti selles sisalduvaid

muinasarheoloogilisi kihistusi hinnatud haruldaseks. Ka kaitsealuste liikide esinemisalad on

pindalaliselt esinduslikud ja võrreldavad nii riiklike kaitsealadega;

3) ala tüüpilisus - kaitseala esindab Raplamaale tüüpilist paepealse metsa ala, milles leidub

rohkesti varasemate kultuurkihistuste jälgi. Kaitseala kõrgemas keskosas asub Joldiamere

rannavall, mis märgib siin kunagi asunud saare asukohta;

4) ala teaduslik väärtus - kaitsealal on kõrge teaduslik väärtus, eriti arheoloogia võimalusi

silmas pidades;

5) ala ajaloolis-kultuuriline väärtus kattub eelmistes punktides tooduga. Kaitsealalt tuvastatud

muistsed põllud, kirikutee, suuline ja kirjalik rahvapärimus on hinnatavad ja valla tasandil

erilised;

6) ala esteetiline väärtus on laiema üldsuse jaoks pigem tavapärane, eriala spetsialistidele pigem

kõrge;

7) rahvusvaheliste lepingutega on kaitseala seos marginaalne.

Kokkuvõtvalt: kaitseala vastab enamikule (LKS-is nimetatud) eeldusele, mis on kaitseala

moodustamiseks vajalikud. Vastavus kõikidele eeldustele pole vajalik.

Kaitse-eesmärgid ja kaitse alla võtmise eeldused on seotud järgmisel moel:

1) Kaitseala esimene (ja peamine) kaitse-eesmärk - ajaloolis-kultuurilise väärtusega

metsamaastiku kaitse - ühtib haruldasuse, tüüpilisuse, teadusliku väärtuse, ajaloolis-kultuurilise

väärtuse, osalt ka esteetilise väärtuse kriteeriumiga. Nimetatuist olulisem on aga ohustatuse

kriteerium – kuna kaevandamine Härgla maardlas on üsna tõenäoline, siis on edaspidi tähtis, et

metsamassiiv (moodustatav kaitseala) püsiks võimalikult terviklikuna. Võlumetsa

maastikukaitseala ajaloolis-kultuurilise väärtus seondub maastikuga üldisemalt, see pole seotud

tingimata konkreetse metsaeraldise või niidukooslusega. Kuna varasem põllumaa on tänaseks

metsastunud, on kaitse-eesmärgina nimetatud metsamaastiku kaitset. Maastiku-uuringud,

milles on tuvastatud ajaloolis-kultuuriline väärtus (Metssalu, 2022), ei ole Eestis kuigi

igapäevased - ajaloolise väärtusega metsamaastikke võib siin-seal esineda varasema

kultuurmaa asemel, sellised kohad on arheoloogia ja varasema maakasutuse mõttes

huvipakkuvad.

2) Kaitseala teine kaitse-eesmärk - metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisuse kaitse -

seondub haruldasuse, tüüpilisuse ja teadusliku väärtuse kriteeriumitega. Ka siin on lisandub

ohustatuse kriteerium, mis eraldi (haruldaste liikide ja elustiku mitmekesisuse mõistes) polegi

nii oluline, kui rohekoridori ja kaitseala terviklikkuse vaates. Riiklikult kaitstavate liikide

elupaigad katavad umbes poole kaitseala pindalast, seega on tegemist keskmisest kindlasti

kõrgema väärtusega loodusmaastikuga, mis on võrreldav lähimate kaitsealadega (mis

keskmisest kõrgema elurikkuse tõttu ju ongi riikliku looduskaitse alla võetud). Eraldi

kaitstavate liikide (kaitsealal kokku 19 liiki) nimetamine kaitse-eesmärgina pole vajalik - need

liigid koos oma kaitsetsoonidega on juba (riikliku) kaitse all ja metsa majandamisel tuleb

nendega arvestada. Kohaliku kaitseala eesmärk elustiku seisukohalt on ökosüsteemi kui terviku

ja rohekoridori olulise osa kaitse. Härgla Võlumetsa maastikukaitseala on riikliku tähtsusega

rohekoridori (Klein, 2020) keskseks osaks.

3) Kaitseala kolmas kaitse-eesmärk - loodushariduse soodustamine - toetub konkreetsele

maastikule ja selle väärtustele. Ka selle eesmärgi puhul on esmatähtis maastiku ohustatuse

küsimus. Loodushariduse võimalusi, sh looduse kultuurilisi hüvesid kasutavad täna valdavalt

kohalikud elanikud, kes toetavad üsna üksmeelselt Võlumetsa (maksimaalselt) terviklikuna

säilitamist. Rapla valla üldplaneeringu raames tehtud alusuuringu kaardirakenduse kohaselt on

selles piirkonnas (kaitsealaga külgnevates külades) 2015–2019 välja antud oluliselt rohkem

ehituslube, kui vallas keskmiselt. Seega võib eeldada inimeste lisandumist kaitseala lähialale ja

loodushüvede enamat kasutamist.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus

Härgla Võlumetsa maastikukaitseala tervikuna on Rapla valla rohevõrgustiku osa. Kaitseala

paikneb rohekoridoris, mis ühendab Mahtra ja Rabivere loodusmaastikke, mis on

rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumalad. Rapla valla rohevõrgustiku kohta on

eksperthinnangus (Klein, 2020) antud eksperthinnang, et rohekoridor Härgla kaitseala ümber

on sisult samuti riikliku tähtsusega ja selle kahjustamine isegi intensiivse metsaraie, saati siis

kaevandamisega, avaldaks tugevat negatiivset mõju loomade liikumisele, elupaikade

sidususele. Rohevõrgustiku üldised (üldplaneeringuga kehtestatavad) kasutustingimused ei

pruugi Härgla kaitseala näitel tagada terviklikku roheala säilimist, kuna pole välistatud ulatuslik

maakasutuse muutmine, nagu kaevanduspiirkonna edasine laiendamine, tuulepargi rajamine,

erinevad tööstusehitused - ehk tegevused, mis kord olemas olles võivad pigem laieneda.

Ulatuslik maakasutuse muutmine nimetatud juhtudel kahjustaks pöördumatult ka ajaloolisi

maastikuväärtusi ja kahandaks loodushariduse võimalusi.

Kaitstava loodusobjekti tüübi valik

Kohaliku kaitseala puhul on LKS-i kohasteks (§ 4, lg 7) tüübi valikuteks kas maastik, väärtuslik

põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse

üksikelement. Härgla kaitseala puhul on selge, et kaaluda saab maastiku ja väärtusliku

looduskoosluse vahel. Eelnevalt (p. 2.1.) on kirjeldatud ala väärtusi ja eesmärke, kirjeldatust

saab järeldada, et kaitstava loodusobjekti olemus ühtib enam maastikuga ehk siis – tegemist

oleks perspektiivse maastikukaitsealaga.

Et eristada kohalikku kaitseala riiklikust, on otstarbekas rõhutada paikkonna eripära, seda

näiteks unikaalse kohanime (Võlumets) abil. Toponüüm Võlumets lubab esile tuua ka metsa,

kui koosluse ja valdava maakattetüübi. Lähim (kaalukaim) ametlik külanimi – Härgla – peaks

kaitseala nimes samuti sisalduma, et võimaldada üldist orienteerumist, mis kohaga on tegemist.

Kokkuvõttes peegeldab nimetus - Härgla Võlumetsa maastikukaitseala - nii kohapealseid

väärtusi kui kaitsealade traditsiooni laiemalt.

Kaitseala välis- ja vööndipiir

Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et paikkonna maastiku- ja eluslooduse väärtused

oleks kaitstud terviku ehk suurema ala koosseisus. Kaitseala piir peab olema lihtsasti tuvastatav,

soovitavalt katastriüksusi mitte tükeldav. Kuna kehtiva rohekoridori tuumikuks antud alal on

RMK valduses olev kompaktne maaüksus (Vahastu metskond 52) pindalaga 431,6 ha, on see

maaüksus tervikuna ka loogiline tuumik kaitsealale. Tegu on ajaloolise riigimetsa alaga,

varasema Purila metsandikuga, mis on samades piirides püsinud aastakümneid. Selle

maaüksuse piirest on välja jäetud olemasolev Härgla lubjakivimaardla selle teenindusmaa

ulatuses2. Härgla maardla (koos teenindusmaaga 24,52 ha) väljajätmine kaitsealast lähtub

Keskkonnaministeeriumi seisukohast3, mis esitati kaitseala esialgse (maardlat sisaldava) piiri

kohta. Kaitseala moodustamine uutes piirides ei takista maavara kasutuselevõttu, kaevandusloa

taotlemine on kaitseala moodustamisest eraldiseisev protsess.

Härgla mõisa suunal külgneb eelnimetatud maaüksusega väiksem RMK valduses olev

maaüksus (Vahastu metskond 299) pindalaga 2 ha, mis on otstarbekas samuti hõlmata kaitseala

koosseisu. Nimetatud maaüksus sisaldab endas osa pärandkultuuri kandvast Tammikuvärava

mäest.

Kaks tehnorajatiste tarvis moodustatud väikest katastriüksust RMK valduse sees on mõistlik

lugeda samuti kaitseala koosseisu. Nende (Eleringi valduses olevate maaüksuste)

kasutusvõimalusi kaitsekord ei piira, üldjuhul ei lõigata kaitsealade seest välja tehnorajatisi

teenindavaid mikrokrunte. Kaitseala koosseisu arvatakse seega järgmised maaüksused:

Nr Katastrinumber Nimetus Pindala Sihtotstarve Omandivorm

1 24001:002:0002 Vahastu metskond

52

431.65 – 24,52

ehk 407,13 ha

maatulundusmaa riigi

2 24001:002:0135 Vahastu metskond

299

2.04 ha maatulundusmaa riigi

3 24001:001:0280 Katoodkaitsejaama 33 m2 transpordimaa era

4 24001:002:0410 Purila harukraan 36 m2 transpordimaa era

Kirjeldatud piirides ei teki täiendavat probleemi kaitseala ulatuse tähistamise ja sellest

arusaamisega. Katastripiir on teada mõlema poole maaomanikule. Vabalt looduses liikuva

inimese jaoks on piir mõistlikul tasemel tajutav, riigimetsas liikumine on kõikidele vaba, pääsu

eravaldusele võib maaomanik soovi korral piirata. Kaitseala puhul ei ole ette näha probleeme

piiri tähistamisega, piisab, kui seda teha kahes kohas, kaitseala läbiva Härgla-Purila tee lõikel.

Kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud kaitseala võib looduskaitseseaduse (§ 44 lg 1) alusel

kehtestada vaid piiranguvööndi kaitsekorra, vajadusel seda ka leevendades. Võimalik on ka

mitme eraldi piiranguvööndi moodustamine. Härgla kaitseala puhul ei ole vajalik selle täiendav

tsoneerimine, seega ühtib kaitseala välispiir (Härgla) piiranguvööndi piiriga ning mõlema

pindala on 407,1 ha.

2 Vastavalt OÜ Inseneribüroo Steiger poolt 2017. aastal koostatud plaanile (töö nr 17/1997), mis on

osa Härgla maardla kaevandusloa taotlemise (OÜ Eesti Killustik) dokumentatsioonist. 3 Keskkonnaministeeriumi kiri nr 8-2/23/1558-3, 24. mai 2023

Kaitsekorra kavandamine

Kaitsekord lähtub põhimõttest tagada kaitseala väärtuste säilimine minimaalse lisaregulatsiooni

abil, bürokraatiat kasvatamata. Eristatud on lubatud, keelatud ja kaitseala valitseja-poolset

kaalumist (luba) eeldavad tegevused.

1) Lubatud tegevused

Kaitsealal on lubatud inimeste viibimine, tegelemine tavapärase korilusega (seened jne).

Maastik ja kaitstavad liigid/elupaigad ei ole ohustatud inimeste viibimisest kaitsealal.

Kaitsealal on lubatud metsa majandamine kõikide raieliikidega vastavalt metsaseadusele,

arvestades Rapla valla üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tingimusi. LKS § 31 lõike

4 kohaselt võib kaitse-eeskirjaga seada piiranguvööndis metsaseadusest erinevaid piiranguid.

Arvestades riiklikult kaitstavate liikide rohkust kaitsealal ja nendega kaasnevaid piiranguid

metsateatistes, ei ole metsaseadusest erineva täiendava regulatsiooni tekitamine mõistlik.

Kaitsealal on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rohkem kui 100 osalejaga

rahvaürituse korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaüritusi, mis on

suuremad kui 100 osalejat, ei ole teadaolevalt kaitseala maa-alal toimunud. Künnis on seatud

arvestusega, et väiksemad loodusmatkad, orienteerumis- või muud võistlused ei pea taotlema

kaitseala valitseja luba oma tegevuseks. Suuremad üritused, üle 100 osavõtjaga, mis võivad

tekitada rohkem probleeme (laagripaik, jäätmed jne), peavad taotlema luba.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja jahiulukite lisasöötmine. Kaitseala kuulub Juuru

jahipiirkonda.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ja jalgrattaga sõitmine radadel. Väljaspool teid

sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning metsa majandamisega seotud töödel.

Tavapärane sõidukite liikumine ei ohusta maastikuväärtusi.

Kaitsealal on lubatud olemasolevate teede, ehitiste ja rajatiste hooldustööd. Kuna kaitseala

läbivad AS Eleringi valduses olevad sidekaabel ja gaasitorustik, Elektrilevi valduses olev

õhuliin ja kohalik Härgla-Purila tee, ei ole mõistlik nende kõigi hooldamist kaitsealast tingituna

muuta keerulisemaks.

Kaitsealal on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Selline

vajadus võib ilmneda riikliku kaitse all olevate liikide puhul.

2) Keelatud tegevused

Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Kaevetööd koos uue teevõrgu

rajamisega võivad rikkuda arheoloogiliselt huvitavat kultuurkihti ja (eelduslikult) ka

kuivendamata metsaelupaikasid, mida kasutavad mitmed kaitsealused liigid. Kuna tegemist on

suures osas paepealse arumetsaga, ei ole alal varasemalt metsakuivendust ette võetud.

Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine kuna see hävitaks otseselt (eeldatavasti)

muinasaegse põllumajanduse tähiseid maastikul ning lõhuks kaitseala (ja sellega kattuva)

rohevõrgustiku terviklikkuse. Kaitseala keskel (aga väljaspool kaitseala) paikneb poolelioleva

kaevandusloa taotlusega Härgla lubjakivimaardla, mille kasutuselevõtt mõjutab kahtlemata

naabruses asuvat kaitseala. Maavara kaevandamise keeld kaitsealal on seega kavandatud

preventiivse meetmena, arvestades kaevandamise võimalusega vaid olemasoleva maardla

piires.

Kaitsealal on keelatud pinnase teisaldamine looduslikust asukohast. See kitsendus on seatud, et

preventiivselt ära hoida pinnase, sealhulgas kokkuveetud põllukivide kahjustamist nende

lasumiskohal. Kitsendus ei puuduta metsa ülestöötamisega paratamatult kaasnevaid

pinnasekahjustusi.

3) Luba eeldavad tegevused

Kaitseala valitseja luba on vajalik katastriüksuse kõlvikute piiride ja kõlviku sihtotstarbe

muutmiseks, maakorralduskava koostamiseks ja maakorraldustoimingute teostamiseks,

ehitusteatise kohustusega või loakohustuslikku ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste

ja ehitusloa andmiseks. Need on tegevused, kus kohalik omavalitsus on niigi tegevusloa andja,

mistõttu lisakoormust tulenevalt kaitseala valitsemisest ei ole ette näha.

Kaitseala valitseja luba on vajalik uue veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit,

kui selleks ei ole vaja anda veeluba, rajamisel. Vastav kitsendus peab silmas võimalikke

pinnasetöid, mis võivad kahjustada arheoloogiliselt väärtuslikku maastikku.

Kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord järgib LKS-is (§ 14 ja 31) kirjeldatud üldisi ja

piiranguvööndi tingimusi, tuues neist esile sellised, mis on kaitseala puhul olulised.

Väljakujunenud tavasid ja inimeste igapäevaseid harjumusi kaitseala kaitsekord ei mõjuta.

Omandiõigusele kitsendusi ei seata. Tavapärane majandustegevus saab jätkuda (kaitseala-

poolsete) piiranguteta.

Peamine kitsendus, mis kaitseala moodustamisega kaasneb, on maavara kaevandamise mitte

lubamine. Keelatud on ka uue maaparandussüsteemi rajamine. Arvestades ala arheoloogilist

väärtust ei ole lubatud pinnase teisaldamine. Maavara kaevandamisala võimalik laiendamine

(näiteks uue maardla kinnitamise järel) ja kuivendustööd ohustaksid ajaloolise maastiku

terviklikkust, kahjustaksid rohekoridori toimimist, kahandaksid loodushariduse võimalusi.

Nende tegevuste eeldatav mõju ulatuks kaugemale otsesest krundi-, mäeeraldise- või siis

maaparandussüsteemi piirist ja lõhuks kaitseala terviklikkust.

Piiranguvööndi seadusjärgsetest kitsendustest (LKS § 31, lg 2) ei reguleerita Härgla kaitseala

puhul veekogude veetaseme ja kalda, uuendusraie, puht- ja energiapuistu, kalapüügi, roo

varumise, biotsiidi ja väetiste kasutamisega seonduvat. Need tegevused ei ole kaitseala puhul

asjakohased või siis on (metsa majandamine) lubatud metsaseaduse alusel.

Määruse jõustumine

Määrus jõustub looduskaitseseaduse § 11 lõike 6 kohaselt kümnendal päeval pärast selle

avaldamist Riigi Teatajas. Kaitse-eeskirja, kaardi ning seletuskirjaga saab tutvuda Rapla

vallavalitsuses ja veebilehel.

Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu)

avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid

sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest kinnisasja omanikule

või valdajale tulenevad õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning

puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Määruse mõjud

Kaitseala moodustamine aitab kaasa kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kaitseala olemasolu

aitab säilitada väärtuslikku metsamaastikku, eriti olukorras, kus naabruses eksisteerib reaalne

(avamaa) kaevandamise perspektiiv. Ajaloolis-kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste hoidmise

kõrval saab kaitseala sellisel juhul puhverdada kaevandamisest lähtuvat keskkonnamõju.

Kaitseala moodustamine ühtib osaliselt Rapla valla nägemusega piirkonna edasise tuleviku

osas. Kuna Härgla lubjakivi maardlaga kattuvalt ei saa kaitseala moodustada, on maardla

väljajätmine kaitsealalt teatud kompromiss. Olemasoleva maardla kasutuselevõttu kaitseala

olemasolu ei takista, küll välistab see teised (võimalikud) kaevandused vahetus lähikonnas.

Ka algselt kavandatuga võrreldes väiksema kaitseala moodustamine aitab kaasa teatud

kindlustunde tekitamisele kohalikus kogukonnas. Kaitseala olemasoluga tekib kindlustunne, et

piirkonna loodusväärtused ei saa täiendavaid kahjustusi, et ala jääb tervikuna avalikku

kasutusse ning seal on võimalik kavandada loodushariduslikke ettevõtmisi. Kaudsemalt võib

kaitseala olemasolu parandada piirkonna kuvandit, eriti kui see kuvand saab kahjustatud

töötava karjääri tõttu.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamisega seotud kulud

Kaitse alla võtmisega kaasnevad menetluskulud ja hilisemad korralduskulud. Menetluskulusid

võib hinnata vallavalitsuse-poolse jooksva asjaajamise kuluna, eeldatavalt saab sellist kulu

töötundide arvestuses mõõta päevade, mitte nädalatega. Menetluskulu on möödapääsmatu, kui

mitte otsustada kaitseala moodustamist poolelioleva üldplaneeringu menetlemise raames.

Kaitse korraldamisega seotud otsene kulu on kaitseala minimaalselt mõistlik tähistamine. See

eeldab kahe piiritähise paigaldamist, kulu selleks võib hinnata suurusjärku 200 eurot.

Võimalikud puhkemajandusega seotud ehitised oleks toonud kaasa kulutusi ka kaitseala

moodustamata, seega ei saa selliseid kulusid lugeda üksi kaitse korraldamisega seotuks.

Kaitseala väärtuste edasise uurimise huvides oleks vajalik arheoloogiliste väliuurimiste

toetamine valla võimaluste piires, samuti kaitseala tutvustava stendi ja/või lihtsama trükise

koostamine. Need tegevused ei ole otse hädavajalikud, pigem koha üldise kuvandiga

seonduvad.

Kaitsekord, millega ei kitsendata täiendavalt ala metsamajanduslikku kasutust, ei mõjuta

riigimetsa kasutaja (RMK) tulusid. Koos RMK-ga on vallal vajalik leida lahendus Võluaasa

(metsa pärandkultuuri objekt, u 3 ha suurune võsastuv niit) püsimiseks avatud kooslusena.

Esmalt tuleb koostada või tellida eksperthinnang, kas Võluaas vastab väärtusliku pool-

loodusliku koosluse (PLK) tingimustele ja kui see nii on, tuleb edaspidi tagada selle avatuna

püsimine.

Kaitsekord on lihtne ja kaitseala valitseja peamiseks kohustuseks on üldise järelevalve

teostamine, edaspidi ka ala laiem tutvustamine. Kaitseala üldiselt lihtsate eesmärkide puhul ei

pruugi olla vajalik eraldi kaitsekorralduskava koostamine. Lihtsamaid rajatisi saab püstitada

kokkuleppel RMK-ga, projekteerimistingimuste alusel.

Kokkuvõtvalt on kaitse korraldamisega seotud kulud minimaalsed, suurusjärgus mõnisada

eurot. Kulutused uuringutele ja kaitseala tutvustamisele on kindlasti suuremad, sõltuvalt sellest,

kui põhjalikult neid tegevusi ette võtetakse.

Menetlus

LKS § 9 lõike 3 kohaselt avaldas Rapla Vallavalitsus kui kaitse alla võtmise menetluse algataja

ja läbiviija esimese teate loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamise kohta kohalikus ajalehes.

Menetlus algatati 10. aprillil 2023. Vastav teade ilmus „Rapla Teatajas“ (2023, aprill).

Teate kohaselt pani Rapla Vallavalitsus avalikule väljapanekule Härgla Võlumetsa

maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja seletuskirja eelnõud. Avalik väljapanek kestis kaks nädalat:

17-30.04.2023, millele järgnes ettepanekute-täienduste kogumine ning avalik arutelu

(31.05.2023). Kirjaliku arvamuse kaitse-eeskirja osas esitasid: RMK, Keskkonnaamet,

Keskkonnaministeerium, Eesti Killustik OÜ, Elering AS, MTÜ Roheline Härgla.

Kuna Keskkonnaministeerium ei nõustunud Härgla Võlumetsa maastikukaitseala

moodustamisega viisil, mis takistab Härgla lubjakivimaardla kasutuselevõttu, leiti avalikul

arutelul, et muuta tuleb kas kaitseala piire või kavandatud kaitsekorda (lubades kaitsealal

kaevandamist). Sisuliselt tähendab see kaitse-eeskirja olulist ümbertegemist, mistõttu otsustati

koosolekul, et käesoleva eelnõu menetlemine peatatakse ning korraldatakse korrigeeritud

kaitse-eeskirja eelnõu uus avalik väljapanek. Uuendatud kaitse-eeskiri arvestab eelnõule

esitatud ettepanekutega ja piiritleb kaitseala Härgla lubjakivimaardlast väljaspool.

Rapla Vallavalitsus määras Härgla Võlumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskirja uue avaliku

väljapaneku ajaks 17.-30.07.2023, avaliku arutelu ajaks 17.08.2023 kell 16.00 Rapla riigimaja

(Tallinna mnt 14, Rapla linn, Rapla vald) III korruse nõupidamise ruum nr. 321. Teade uuest

avalikust väljapanekust saadeti senistele menetlusosalistele, välja arvatud

Keskkonnaministeerium (maardla kasutuselevõtt ei ole kaitsealast tingituna takistatud, puudub

vajadus kooskõlastuse küsimiseks).

Kaitse-eeskirja eelnõule esitatud ettepanekute sisu ja nendega arvestamine on esitatud

järgnevas tabelis (lisatakse pärast arutelu).

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadustega.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega ei kaasne vallapoolseid kulusid.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik volikogu poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja

Liis Lillemets

keskkonnaspetsialist

Õigusaktide väljavõtted

LOODUSKAITSSEADUS

§ 8. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek

(2) Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti:

1) kaitse alla võtmise põhjendust;

2) kaitse alla võtmise eesmärki;

3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse

eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse;

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust;

5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut.

§ 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus

(1) Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik

omavalitsus.

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

(3) Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise

menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes

üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes.

[RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]

(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või

koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse

tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses Keskkonnaametis ja valla- või linnavalitsuses.

Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat.

[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

KORRALDUS

Rapla 10. aprill 2023 nr 177

Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla

võtmise menetluse algatamine

Juhindudes looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2:

1. Algatada loodusobjekti Härgla Võlumetsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus.

2. Keskkonnaspetsialistil avaldada kohalikus ajalehes teade, mis sisaldab looduskaitseseaduse §

9 lõikes 4 loetletud teavet ning edastada korraldus kooskõlastamiseks ametiasutustele.

3. Korralduse peale võib esitada Rapla Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Terras

abivallavanem

vallavanema ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Eesik-Pärn

vallasekretär

Teie 27.06.2023 nr 3-1.12/2023/2525 Riigimetsa Majandamise Keskus

Meie 15.08.2023 nr 5-6/2023/1-27 [email protected]

RMK täiendav seisukoht Härgla Võlumetsa kaitseala moodustamisest: vastuskiri

Täname Teid seisukoha eest moodustatava Härgla Võlumetsa kohaliku kaitseala korrigeeritud kaitse-eeskirjale. RMK ettepanekud, mis olid esitatud kaitse-eeskirja eelmisele versioonile, on nüüd arvestatud. Kaitse-eeskirjaga ei seata täiendavaid (kohaliku omavalitsuse poolseid) kitsendusi tavapärasele metsamajanduslikule tegevusele (sh uuendusraie).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gert Villard vallavanem

Liis Lillemets +372 5196 1807 [email protected]

___________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB

EE661010802000071007 Tallinna mnt 14 [email protected] SWED

EE662200221068430132 79513 Rapla Registrikood 77000312