Vastuskiri - Läänemaa

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 30.06.2023 nr 6-1/50/18-572 ja

27.06.2023 nr 6-1/50/18-570

Meie: 14.08.2023 nr 3-1.1/2023/4200

Ettepanekud Haapsalu linna üldplaneeringule 2030+ ja täpsustused seoses Haapsalu linna

vastuskirjaga

Täname teid 30.06.2023 kirjas nr 6-1/50/18-572 ja meie ühisel kohtumisel 7. juulil Haapsalu

linnavalitsuses kokku lepitud võimaluse eest esitada ettepanekuid Haapsalu linna üldplaneeringule

2030+ riigimetsade majandamist puudutavatele peatükkide sõnastuse muutmiseks. Teeme need

ettepanekud lähtuvalt Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahelise 28.08.2020

toimunud üldplaneeringute teemalise ühisnõupidamise kokkuvõttele – Kehtestatavad piirangud või

tingimused peavad olema selgelt seotud üldplaneeringu ülesannetega tagada piirkonna ruumilist

arengut. Piirangute korral peab olema ka mõju hinnatud, sh mis juhtuks siis, kui piiranguid ei

seataks. Üldplaneering ei saa üle võtta metsamajandamiskavade rolli.

Olles tutvunud üldplaneeringu seletuskirja teksti ja kaardimaterjaliga, teeme ettepaneku teha

seletuskirja tekstis järgmisi muudatusi:

1) Peatükk 3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad sõnastada alljärgnevalt:

Kõrgendatud avaliku huviga alade määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii

elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste piirkondade

omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad

(KAH-alad) on olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka iga

konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi.

Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka

tulevikus erinevate metsaga seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse

nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.

Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt

asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele:

- marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumise võimalus;

- rekreatiivne potentsiaal;

- metsamaastiku esteetilisus;

- puude liigiline koosseis;

- elustiku mitmekesisus;

- erivanuseliste puude rohkus;

- head ühendused elamualadega (asustuse servas);

- hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine).

Nende metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku,

ametkondade ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad

väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

Väärtuslike metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud:

- suurema avalik huviga või asustusega piirnevad metsapiirkonnad;

- puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille osas on eeldatavalt kõrgem avalik

huvi;

- matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad metsaalad;

- miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.

Haapsalu linna territooriumil määratletakse kõrgendatud avaliku huviga riigimetsaaladena

(alade täpne paiknemine on toodud üldplaneeringu kaardil):

- Pullapää;

- Paralepa parkmets;

- Paralepa mets;

- Valgevälja;

- Herjava;

- Haeska teerist.

Kõrgendatud avaliku huviga metsaala majandamise tingimused:

- metsaala piir täpsustatakse koostöös metsaomaniku või tema esindaja ja kohaliku

omavalitsusega;

- alal planeeritavad raied kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ala pikaajalise

metsatööde plaani koostamise käigus;

- metsaala käsitletakse ühe tervikuna, millel välja raiutud või välja langenud puud

asendatakse või asenduvad kasvukohale looduslikult omaste puudega, mille tulemusel

kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste puistute olem ühel tervikalal (ÜP kaardil

tervikalana märgitud väärtuslikud metsaalad). Sel viisil kujunevad tulevikus metsaalal

erivanuselised ja eriliigilised puistud;

- uuendusraietest eelistatakse turberaiet metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline

järelkasv või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused. Turberaiet ei planeerita

juhul, kui puistu liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda. Uuendusraiel

tuleb määrata kasvama jäävate elujõuliste säilikpuude määr (näiteks kuni 20-30%

vanametsa tihedusest). Kõik täpsemad kriteeriumid (näiteks säilikpuude arv, raieala

suurus vms) või täiendavad nõuded (säilikpuude paiknemine, raie teostamise aeg vms)

metsade majandamisele sätestatakse koostatavas ala metsatööde plaanis. Püsiva metsa

ilme säilitamiseks kavandatakse raietöid üle kogu ala, et vältida üksikute suurte

raiealade tekkimist ja tühjaks raiumist, säilitades metsa omapära ning väljakujunenud

looduslikud motiivid;

- raied planeeritakse maastikku sobituvalt vältides suurte avatud vaadete tekkimist (kui

piirkonna väärtuseks ei ole avarad vaated, mida tuleks taastada) ning eelistades

liigendatud ja ebakorrapärase kujuga lanke;

- võimalusel planeeritakse raietööde käigus põhikaardil näidatud teede ja radade äärde

puhver või rohkem säilikpuid;

- raietöid ei tehta lindude aktiivsel pesitsusajal (15.04 – 15.07);

- metsamaterjali kokkuveoteed, laoplatsid ning väljaveoteed tuleb korrastada pärast

materjali äravedu esimesel võimalusel.

- rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et

metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga.

Kõrgendatud avaliku huviga alade metsatööde kavade kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega on

tänaseks RMK tavapraktika ja leiame, et see võiks samamoodi olla sätestatud ka Haapsalu linna

koostatavas üldplaneeringus. Sisuliselt see uus sõnastus kirjeldaks üldplaneeringus olukorda, kus

planeering määrab kõrgendatud avaliku huviga alad ja kirjeldab põhimõtted nende hoidmiseks ja

kasutamiseks ja kinnitatakse üle, et detailsed kavad (koos raieviiside ja võimalike raiealade

suurustega) koostatakse koostöös kohaliku omavalitusega ning selle plaaniga peab nõus olema ja

selle ka kooskõlastama kohalik omavalitsus.

Ka Haapsalu väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis metsades oleks nii

noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata. Metsa eluringist

tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega samalaadset rõõmu

ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi,

kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted, see on juba konkreetse tegevuskava koostamisega

lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik üldplaneeringusse karmide ja

mitmeti mõjuvate tingimuste kirjutamine, kuid üldplaneering ka ei takista sellise tegevuskava

koostamist juhul, kui sellega ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise.

2) Peatükis „II kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala kaitse- ja

kasutustingimused“ (lk 66-67) teeme ettepaneku punkti „Maa-alal on lubatud uuendusraie

järgmistel tingimustel…“ tervikteksti asemel kasutada sõnastust „Alale koostatakse

metsatööde kava, mis kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“. Nagu eespool viidatud,

siis üldplaneeringu formaat ei ole kohane detailsete tingimuste seadmiseks. Üldplaneeringu

eesmärk on anda üldised suunised, sh kohustus metsatööde detailse kava koostamiseks ja

kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsusega. Leiame, et selline sõnastuse muudatus ei

mõjuta üldplaneeringu sisu, vaid viib kooskõlastamist vajavad tingimused üldplaneeringule

lisaks koostatavasse dokumenti.

3) Peatükis „Tingimused ilmekale vaatekohale ja teelõigule“ (lk 76) toodud punkt „Väärtuslikel

maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres

vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie

keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.“ tekitab lageraiete keelamisel

teekaitsevööndis olukorra, kus turberaietega raiutakse metsa ka selleks mittesobivates

puistutes. Aegjärkse raie puhul muutub tuulehellaks hõredamaks raiutud mets või jääb veer-

või häilraie korral viimase raiejärguna tee äärde kitsas metsariba, mis on tuulehell ning teele

langevad puud tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Riigimaanteedega piirnevad lageraied

kooskõlastatakse Transpordiametiga ka praegu ja reeglina seatakse kooskõlastuses

tingimuseks, et seemne- ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle

sattumise riigiteele. Seega on praegu toimuva praktikaga tagatud lageraiete puhul raiejärgne

liiklusohutus. Kuna teekaitsevööndisse jäävate turberaiete puhul Transpordiameti

kooskõlastus vajalik ei ole, siis kaob ka raiete eelne kontroll hilisema liiklusohutuse osas.

Teeme ettepaneku liiklusohutuse huvides antud punkt üldplaneeringu seletuskirjast

eemaldada. Sama punkt esineb ka lehekülgedel 78 ja 88, teeme ettepaneku eemaldada

kõnealune punkt ka sealt.

Samuti peame oluliseks täpsustada mõningaid Haapsalu Linnavalitsuse 27.06.2023 kirjas nr

6-1/50/18-570 toodud asjaolusid (kaldkirjas toodud tsitaadid Haapsalu Linnavalitsuse

vastuskirjast):

Metsade majandamise kava ei sisalda paraku mitte mingisugust kaalutlemist, kas kavandatud

arvukad lageraied Valgevälja metsas ja ka teistel väärtuslike maastike aladel ning rohevõrgustiku

aladel aitavad kaasa üldplaneeringuga kavandatud väärtuste säilimisele. Kuigi just sarnases kavas

oleks kõige sobilikum kaalutlusi teha.

Nõustume, et kava tekstiosa on võimalik alati kirjutada pikemaks ja põhjalikumaks. Samas juhime

tähelepanu, et maastikväärtuse paremaks säilitamiseks vähendati 16.06.2021 koosoleku tulemusena

lageraielangi maksimumpindala hektarini ja kavandatud tööd on metsakasvatuslikud raied, mitte

raadamine, seega ei ole kavandatud töödel mingit mõju rohevõrgustiku toimimisele. Sõna „arvukad“

kasutamine Valgevälja metsade majandamise kava kontekstis on eksitav, sest kava elluviimise lõpus

on vana metsa osakaal kasvanud 3%, 24-lt 27-ni.

On väär tõlgendada, et „Mets asula kaitseks“ on suunatud riigimetsa suunas, sest sama ala jätkub

ka asulaga piirnevatel eramaadel.

Juhime tähelepanu, et „Mets asula kaitseks“ kavandatud metsariba paikneb ristisuunas nii maanteelt

kui võimalikult tulevaselt raudteelt pärineva müraallikaga, mistõttu ei täida seatud piirang oma

eesmärki. Raudteega paralleelselt asuva RMK halduses oleva riigimaa kinnistu Kaaremetsa

(67401:008:0274) osas oleme seatud piiranguga nõustunud kuna sealne piiranguala asub

paralleelselt elamute ja kavandatava raudtee vahel.

Seega soovib omavalitsus määrata asula kaitseks riigimetsast 3 ha suuruse metsariba, mis

moodustab kogu katastriüksusest vaid 3,7 %.

Arusaamatu on piirangutega seotud ala osakaalu võrdlus ülejäänud kinnisasja pindalasse. Näiteks

kogu Eesti riigimetsast moodustab 3 ha ca 0,0003%. Juhime tähelepanu, et maakasutuse

planeerimine põhineb konkreetset ala, tema kasutuseesmärke ja seal tehtavate tegevuste mõju silmas

pidades. Ümbritseva ala kaasamine mingite otsuste mõjutamisse on meelevaldne.

… ei ole peetud silmas naaberkinnistu avatud ala, vaid võimalikku ulatuslikku lageraiet asula piiri

läheduses samal riigimaa katastriüksusel (67401:008:0258 Haapsalu metskond 7, 80,7 ha).

Juhime tähelepanu, et RMK peab uuendusraieid planeerides kinni pidama Metsaseadusest ja säästva

metsanduse standarditest ning raiemahu mingis piirkonnas määrab metsade vanuseline olem ja

looduskaitselised piirangud. Riigimaa katastriüksuse Haapsalu metskond 7 (67401:008:0258) 80,7

hektarist on lageraiega raiutav hetkel 2,4 ha (ca 3% katastriüksuse pindalast) ja järgmise kümne

aasta jooksul jõuab küpsusvanuseni veel 6,8 ha (ca 8%). Selliste mahtude juures on sõna „ulatuslik“

kasutamine eksitav.

Kõnealune tingimus üldplaneeringus ei ole meelevaldne, vaid tehtud Eestimaa Looduse Fondi

ekspertide ettepanekul (ELF soovitused Haapsalu linna üldplaneeringusse 11.02.2022 6-1/50/18-

422, kiri kättesaadav avalikust dokumendiregistrist).

Jääme seisukohale, et tegu on meelevaldsete arvudega kuna viidatud ELFi kiri ei viita toodud arvude

algallikale ja ei põhjenda nende metsakasvatuslikku sisu.

Mööname, et Paralepa parkmetsa on majandatud läbi ajaloo püsimetsana, mistõttu jääbki

linnavalitsusele arusaamatuks, RMK poolne soov ja surve asuda alates 2018. aastast metsa

majandama uuendusraietega, mitte näiteks eelmises punktis kirjeldatud hooldus- ja

harvendusraietega.

Vabandame eksitava sõnastuse pärast ja täpsustame: Paralepa metsa on püsimetsana lageraietega

majandatud läbi ajaloo. Teiepoolne sõnastus, nagu oleks Paralepa metsas lageraieid tehtud alates

2018. aastast on eksitav. Paralepa metsade uuendamist lageraietega läbi ajaloo näitavad nii vanad

metsakaardid, meie kirjas viidatud Toivo Meikari artikkel kui ka metsa tänane olem, kus

metsaeraldised koosnevad valdavalt üheealistest puudest. Samuti on eksitav võrdlus uuendus- ja

hooldusraiete vahel, tegu on täiesti erinevat eesmärki täitvate raieviisidega. Veel juhime tähelepanu,

et hooldus- ja harvendusraied ei ole sama tasandi mõisted, vaid harvendusraie on hooldusraiete üks

alaliik.

Pildilt nähtub, et p 7 on infotahvel raielangil, mis tutvustab harvendusraiet männikus, punktis 8

infotahvel, mis tutvustab harvendusraiet kuusikus jne. Siit järeldus, et nii männikuid kui ka kuusikuid

on sellel alal täiesti võimalik ka harvendusraietega majandada.

RMK ei ole väitnud, et harvendusraied antud alale ei sobi, palume veelkord uuendus- ja

hooldusraieid omavahel mitte segi ajada.

Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, miks RMK on otsustanud loodusraja likvideerida ilma avaliku

aruteluta või linnavalitsusega läbi rääkimata, sealjuures teades, et rada on aktiivses kasutuses ja

koostatavas üldplaneeringus kavandatakse Paralepa metsadesse kohalikku kaitseala ning selle

loodusraja olemasolu on just üks nendest väärtustest, mida on kaitseala moodustamiseks ala

puhkeväärtusena esile toodud.

Juhime tähelepanu, et RMKl ei ole kunagi Paralepa metsas olnud loodusrada, mida oleks saanud

likvideerida. RMK halduses on Peertikivi puhkekoht, mis on RMK poolt hooldatud ja vastab

puhkekohale esitatud nõuetele. Paralepa metsa õpperaja on rajanud Läänemaa Keskkonnateenistus

ja seda RMKle üle antud ei ole.

Lageraiete keelamine ettepanekuid kohaliku kaitse alla kavandatavas Paralepa metsas Kiltsi külas

(katastriüksustel 67401:001:0668; 67401:001:0264) kui ka KAH aladel, on üldplaneeringu

planeerimisperioodil tehtud korduvalt nii SA Eestimaa Looduse Fond, kohaliku kogukonda esindav

MTÜ Roheline Läänemaa kui ka SA Keskkonnaõiguse Keskus.

Juhime tähelepanu, et viidatud huvigruppide ettepanekud ei oma sisulist põhjendatust, ei võta

arvesse metsa kasvu ja arengu seaduspärasusi ning säästva metsamajandamise põhimõtteid

aastakümnete üleses perspektiivis. Nagu oleme varasemalt viidanud, näitab analüüs, et ka lageraie

pindala piiranguga 1 ha ja uuenemise kõrguse piiranguga 2 m ei ole võimalik alal rakendada säästva

metsamajandamise põhimõtteid, seda enam turberaiete korral, milliste osas on metsade uuendamise

tempo veelgi aeglasem ja kasutusvõimalused piiratumad.

Koostatava üldplaneeringu käigus oleme täpsustanud lageraie piiranguga ala minimaalseks

vajalikuks, et mitte seada maaomanikele ebaproportsionaalseid ja mittevajalikke piiranguid. Alal

on uuendusraie lubatud, seega ei ole lageraie piirang teeäärsel alal, kus teekaitsevööndis on juba

seadusest tulenevalt lageraie keelatud, linnavalitsuse hinnangul ebaproportsionaalne piirang.

Juhime tähelepanu, et lageraie keelamine sunnib maaomanikke piirangualal teostama turberaieid,

mis teevad läbiraiutud metsad tormihellaks ja suureneb oht üksikpuude teele langemiseks, seega

kasvab piiranguga kavandatud teedel liiklusoht. Seatav piirang 100 m puhvriga hõlmab ca 3%

omavalitsuse territooriumist, tegu on täiendava piiranguga lisaks teistele üldplaneeringuga

kavandatud piirangutele ja seda ei saa pidada seetõttu minimaalseks vajalikuks. Samuti on eksitav

väide, nagu oleks seadusest tulenevalt lageraie teekaitsevööndis keelatud, Ehitusseadustiku

paragrahv 70 sätestab ka põhjendatud erisused. Kuna piirangut kavandatakse ka riigiteedega

külgnevatele aladele, siis tekib olukord, kus tee valdaja kaitsevööndi ulatuses lubab lageraie (näiteks

30 m laiuse ribana), aga raie on piiratud kaitsevööndist kaugemale jäävas osas. Sellises olukorras

muutub piirangu eesmärgi (maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste säilitamine)

saavutamine küsitavaks.

Nagu varasemalt oleme esile toonud, moodustab Haeska kah ala ettepanek vaid mõne % (0,44 km2)

tohututest riigile kuuluvatest metsaaladest (20 km2), mis jäävad 5 km raadiusesse Haeska teeristist

põhjapoole.

Juhime veelkord tähelepanu, et selline meelevaldne võrdlus kavandatud piirangu ala ja juhusliku

suurusega naaberala vahel ei ole kohane. Piirangute seadmise eesmärk ei saa olla mingi

proportsiooni saavutamine, vaid piirang peab olema seotud konkreetse kohaga ja olema seostatav

soovitud tulemuse ja antud ala võimalike kasutuseesmärkidega.

Praktika näitab, et näiteks männikute lageraietega majandamisega kaovad männikud ära ja asemele

kasvab lihtsalt võsa, millest kujuneb aastatega lehtpuumets.

Sellise väite sidumine praktikaga sügavalt eksitav, samuti ei ole seost uuendusraieviisi ja uue

metsapõlve puuliigi vahel. Konkreetne seos on puuliigi ja kasvukoha ning tehtud

metsakasvatustööde ja nende intensiivsuse vahel ning sellest lähtuvalt on ka võimalused, millist

puuliiki uue metsapõlvena kasvatada saab. Näiteks on männi kasvatamine võimalik ka viljakas suure

rohukasvuga kasvukohas, aga see eeldab metsakultuuri rajamist istutamise teel ja aktiivset

hooldustööd järgnevatel aastatel. Praktika näitab, et parimad tingimused uue ja antud kasvukohale

sobivaima metsapõlve väljakasvatamiseks luuakse lageraie järgselt ja seda eeskätt valgusnõudliku

männi osas. Positiivseid ja negatiivseid näiteid lähtuvalt tehtu või tegemata jäetud

metsakasvatustöödest võib ridamisi leida ka Paralepa ja Valgevälja metsadest.

22.05.2018.a. ringsõidul Haapsalu linna metsades selgitasid RMK esindajad, et siinkandis

lageraiutud männikute asemele noori männikuid ei istutata, sest ulukite populatsioon on suur ning

põdrad ja kitsed söövad männikasvud ära. Seega pole tegevus majanduslikult mõttekas ja

otstarbekas.

Ulukite mõju noore metsa kasvule, eriti männile, on oluline. Selle vähendamiseks pritsime noori

männikultuure ulukitõrje repellentidega ja teeme koostööd kohalike jahiühendustega sõraliste

arvukuse ohjamiseks ja seeläbi ulukikahjude vähendamiseks. RMK igapäevane tegevus on suunatud

tervemate ja tootlikumate metsade kasvatamisele, muuhulgas oleme viimastel aastatel kasvatanud

repellentidega pritsitavate metsakultuuride mahtu, samuti on põdra arvukus Läänemaal langenud

viimastel aastatel ligi kaks korda ja selle tulemusena on kahjustatud männikultuuride pindala

Läänemaa riigimetsas käesoleval ajal marginaalne.

Pigem vastupidi, MTÜ Roheline Läänemaa (Haapsalu kogukondasid esindav organisatsioon)

ettepanekuid pole kavas kaalutud ega ka arvestatud.

Väide on eksitav, RMK kaalub KAH aladele metsade majandamise kavu koostades kõiki esitatud

ettepanekud, kuid arvestada saame ettepanekutega, mis on antud kava koostamise eesmärki ja

kavandatava ala looduslikke tingimusi silmas pidades ka teostatavad.

Kui metsa majandamise eeskiri on vastuolus seadusega, siis peaksid vastava valdkonna spetsialistid

ja juristid asuma emba-kumba õigusakti korrigeerima. Kuni vastuolu kestab, tuleb lähtuda

seadusest, sest õigusloomes peavad eeskirjad vastama seadusele.

Kordame veelkord, et seadusandluses on kõik korrektne. RMK poolne tähelepanu juhtimine seisnes

selles, et liituse kui kõlviku määratlemise tunnust on üldplaneeringu eelnõu tekstis kasutatud metsa

uuenemise määratlemise tunnusena. Metsa uuenemist hinnatakse kasvukohale sobivate puuliikude

tiheduse (tk/ha) ja keskmise kõrguse järgi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Koopia: [email protected], [email protected]

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Lp Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+

menetlusse kaasatud isik 30.06.2023 nr 6-1/50/18-572

TEAVITUSKIRI

Edastame Teile teate Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku kohta.

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avalik väljapanek

Haapsalu Linnavolikogu võttis 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu Haapsalu linna üldplaneeringu

2030+. Haapsalu Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande (üldplaneeringu Lisa 4) avaliku väljapaneku ajavahemikul 17.07.2023 kuni

16.08.2023.

Haapsalu Linnavolikogu otsuse ja otsuse seletuskirjaga saab tutvuda Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lg 1 kohased kohalikule omavalitsusele

pandud ülesanded.

Haapsalu linna üldplaneering on koostatud kogu Haapsalu linna kui omavalitsuse territooriumi

kohta, planeeringuala piir ühtib omavalitsuse piiriga ning planeeringuala pindala on 272 km².

Üldplaneering annab ruumilise väljundi Haapsalu linna arengukavas seatud strateegilistele

eesmärkidele. Kui arengukava vastab küsimustele miks ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks

on vastata küsimustele, kus ja kuidas. Üldplaneeringuga määratakse tulevikku suunatud

pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke

ellu viiakse. Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse

ruumiotsustele ja kinnistute omanike tegevustele.

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel,

et tagada linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH läbiviimise käigus

kirjeldati, analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-

, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH

ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi

on arvestatud maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete väljatöötamisel.

Üldplaneeringuga saab tutvuda elektrooniliselt Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

ja paberkandjal Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees esmaspäevast neljapäevani kell 8.00-

17.00, reedeti kell 8.00-16.30.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal võivad kõik isikud esitada üldplaneeringule kirjalikke

arvamusi. Arvamused esitatakse kirjalikult aadressile: Haapsalu Linnavalitsus, Posti 34,

Haapsalu linn, 90503 või e-postile: [email protected]

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea