Vaidele lisainfo esitamine - Võrumaa

Meie Nursipalu MTÜ

1

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

Keskkonnaamet [email protected]

Koopia teadmiseks: RMK Võrumaa metskond [email protected]

meie: 09.08.2023 nr 1.1-1/56

Vaidele lisainfo esitamine

Vastame kirjale 07.08.2023 nr 1-7/23/130-2 (meie: 02.08.2023 nr 1.1-1/51) vaide puuduste kõrvaldamine.

Nagu esitatud vaides selgitasime, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt esitatud metsateatis otseselt seotud Kaitseministeeriumi poolt algatatud Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaanidega, millel puudub tänase päeva seisuga, 09.08.2023, õiguslik kinnitatud alusdokument. Kaitseministeerium on alustanud seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaanidega etteruttavalt taristu rajamisega. Vastavaid volitusi ei ole Vabariigi Valitsuse tasandil RKIK-le aga antud. Trassiraie tee ehitamise (sh laiendamise) eesmärgil, mille aluseks on väljastatud antud metsateatis, on osa Nursipalu hajutusvälja laiendusplaanidest. Taotletud metsateatise ja Nursipalu harjutusväljaku arendusplaanide seotust kinnitab ka MTÜ Meie Nursipalule saadetud ametlik RKIK kiri (13.03.2023 nr 15-2/23/1321-1) koos asendiplaaniga. Samasisuline kiri on kättesaadav ka Kaitseministeeriumi kodulehel. Nursipalu hajutusvälja laiendamist ja planeeritava laiendatava harjutusvälja alale taristu rajamist saab käsitleda ühe osana Nursipalu hajutusvälja laiendamise plaanidest.

Meie Nursipalu MTÜ põhikirjalisteks eesmärkideks on: 1. Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest negatiivselt mõjutatud inimeste huvide esindamine; 2. Võrumaa elukeskkonna, omanäolise kultuuri-, ettevõtlus- ja looduskeskkonna kaitsmine Nursipalu harjutusväljaku laiendamisest tekkivate negatiivsete mõjude eest; 3. õiguspärase ja heast kaasamise tavast lähtuva praktika rakendamise eest seismine Nursipalu planeeritava harjutusväljaku laiendamise protsessis; 4. Eesti kaitsevõime tugevdamine läbi maapiirkondade elujõulisuse suurendamise.

Meie Nursipalu MTÜ

2

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

Seega vaiet esitades lähtus MTÜ Meie Nursipalu otseselt põhikirjalistest eesmärkidest. Nagu eelnevalt ja ka vaides selgitasime, on planeeritava harjutusvälja alal taristu arendamine otseselt seotud Nursipalu harjutusvälja laiendamise kavatsusega. MTÜ tegevus on seotud kohalike inimeste ja kogukonna tervise ja heaolu eest seismisega. MTÜ esindab kohalikke elanikke, kelle elukeskkonda hakkaks rajatav harjutusväljak tulevikus oluliselt mõjutama. Kaitseministeeriumi esindajad on avalikult lubanud olla kogu Nursipalu harjutusvälja laiendamise protsessis avatud ja kaasavad ning arvestada arendustegevustes kohalike elanikega. Laiendamise protsessi ei ole veel ametlikult algatatud. Juhime tähelepanu, et kõik Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seostatavad RKIK poolt korraldatavad tegevused ei oma seaduslikku alust ja pole õigust rajatisi või ehitisi püstitada ega rajada.

Harjutusväljakuga seotud tegevused hakkavad mõjutama kohalike inimeste tervist ja heaolu, ja sellest lähtuvalt on põhjendatud ka MTÜ vaie. Alust vaideks tõendab ka asjaolu, et Kliimaministeerium on algatanud Nursipalu harjutusväljaku keskkonnaülevaate koostamise (Kliimaministeeriumi vastuskirjad: 25.07.2023 nr 8-2/23/2882-2, 07.08.2023 nr 2-10/23/72-2), mille eesmärgiks on kaardistada uuringute vajadus ning tuvastada täiendavat hindamist vajavad potentsiaalsed olulised keskkonnamõjud. Kliimaministeerium on vastuskirjas öelnud, et keskkonnaülevaate koostamisele järgneb täiendav mõjude hindamine ja kõik võimalikud mõjud keskkonnale saavad hinnatud, sh nii mõjud kaitstavatele aladele ja liikidele kui ka laiemalt loomastikule ja taimestikule, samuti mõjud pinna- ja põhjaveele, õhusaastele, inimeste tervisele ja muudele keskkonnaaspektidele. Vajadusel võetakse kasutusele mõjusid leevendavad meetmed ning kui leevendavatest meetmetest ei piisa, tuleb mõjud näiteks kaitstavatele linnuliikidele kompenseerida. Samuti toimub paralleelselt eelnimetatud keskkonnaülevaate koostamisega Nursipalu harjutusvälja laiendamise mõjude hindamiseks Natura 2000 võrgustikule Natura eelhindamine (RKIK vastus teabepäringule 28.07.2023 nr 6-3/23/3269-2). Siinjuures tuleb rõhuatada, et mõlemad eelpool nimeatud dokumendid on otseselt seotud Nursipalu harjutusväljaku laiendamise menetlusprotessiga, mis annavad alles sisendit RKIK poolt planeeritavate harjutusväljaku laiendamise plaanidele. Kuna täna pole mõjude hindamise tulemusi teada, pole saanud ka avalikkus keskkonda puudutavates otsustes osaleda, milleks neil on seaduslik õigus tulenevalt Arhusi konventsioonist ja EL vastavatest direktiividest (2003/35/EÜ, 2005/370/EÜ). Ka Relvaseaduse § 85 lg 33 kohaselt eelneb enne harjutusvälja laiendamise otsust avalik menetlus. Samuti on avalikkuse kaasamine ette nähtud Natura 2000 menetluse protsessis. Seega on avalikkuse huvi õigustatud ja selleks on ka seadustest tulenev õigus. Kuna tänaseks ei ole veel teada Nursipalu harjutusväljaga seotud planeeritava taristu rajamise võimalik mõju looduskeskkonnale ja tulenevalt keskkonnamõjude hindamisest võib ka juhtuda, et leevendavate meetmetena otsustatakse muuta harjutusvälja planeeritavaid piire või taristu asukohta, siis pole õigustatud ka harjutusväljaku tarbeks etteruttavalt rajatiste valmimiseks etteulatuvad haldusaktid, mis on tagasipööramatu iseloomuga - mets võetakse maha ja hiljem peale keskkonnaülevaate ja Natura 2000 eelhinnangu andmist ei saa võibolla enam rakendada 100% inimese tervisele ja heaolule rakendatavaid

Meie Nursipalu MTÜ

3

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

leevendusmeetmeid, mis puudutavad metsa majandamist sh. liikide seiretulemustest saadud info kasutamist, metsa, kui müratõkke kasutamist. Juhime ka tähelepanu, et metsateatise järgi rajatava tee vahetus läheduses asub elamuga kinnistu, mille suhtes tuleb samuti lähtuda võimalikest leevendusmeetmetest. Teetrassi koridorid on müra tugevdavad ja antud juhul pole teada kõnealuse metsateatisega rajatava tee ulatus kogu planeeritava harjutusväljaku teedevõrguistikuga ja selle mõjudega. Juhime tähelepanu, et nimetatud metsaraiete aluseks on ilmselt põhjus, et seni kasutati piirneva kinnistu omaniku erateed mittemõistlikel alustel ja mitte lähtudes heast tee kasutamise tavast. Seetõttu oli eratee omanik sunnitud takistama oma kinnistult läbisõitmise. Nimetatud probleemi lahendmiseks pakkus Kaupo Kaasik välja uue teelõigu rajamise nüüdseks Kaitseministeeriumi haldusse kuuluva kinnistu kaudu. Kogu Nursipalu harjutusvälja taristu arendamisega seotud otsused peavad lähtuma aga eelkõige mõjuhinnangutest, riigiraha mõistlikust kasutamisest ja otstarbekusest. Lihtsalt RKIK ametnike ütluste järgi ei saa rajada objekte planeeritavale harjutusvälja alale.

Lähtuvalt eeltoodust kokkuvõtvalt:

Vaidealune metsateatis annab teatise esitajale RKIK-le ajas etteulatuvad õigused harjutusväljaku laiendamisega seotud teedevõrgustiku osaliseks, jupikaupa väljaehitamiseks, kui samal ajal analüüsitakse ja koostatakse harjutusvälja laiendamist puudutavate leevendusmeetmetele aluseks olevaid dokumente. Juhime tähelepanu, et antud menetluses etteulatuvad, kergekäeliselt RKIK hetkeolukorra lahendamiseks antavad metsateatised omavad harjutusväljaku laiendamise menetluses piiranguvööndisse jäävate inimeste heaolu ja tervisele äärmiselt olulist mõju. Tee rajamine pole RKIK otseselt vajalik, kui eramaaomanikuga on saavutatav kokkulepe eratee kasutamiseks mõlemaid pooli rahuldavatel tingimustel. Juhime tähelepanu, et kergekäeliselt trassiraiete korraldamine ajutise teeühenduse rajamiseks pole heaperemehelik riigivara kasutamine ja pole põhjendatud alternatiivi olemasolul. Arvestada tuleb ka asjaolu, et ühe eramaaomanikuga kokkuleppe saavutamisel eratee kasutamise osas saab välistada olukorra, et ei tekitata metsa trassiraidega pöördumatuid kahjusid harjutusväljaku hüvitusmeetmete väljatöötamisel, mille vältimatuks ja suuremõjuliseks osaks on ja jääb kasvav mets. Kaitseminister H. Pevkuri ja ka RMK juhi M. Marrani poolt on avalikult välja öeldud, et harjutusväljaku rajamisel üheks olulisemaks leevendusmeetmeks on, et 500 m metsapuhver laiendatava harjutusvälja piirist, jääb alles.

Igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. MTÜ liikmetest on enamus praeguse ja planeeritava piiranguvööndisse jäävad inimesed. Planeeritava tee vahetus läheduses on elamuga kinnistu. Lisaks asuvad lähedal ka teised elamutega kinnistud, mis võivad saada mõjutatud läbi teekoridori levivast mürast. Oluline puutumus on isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. Keskkonnaõiguse kohaselt arvatakse keskkonnaks või loodusvaraks ka tõenäoliselt mõjutatud keskkonda või loodusvara.

Meie Nursipalu MTÜ

4

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

Nimetatud õiguse tagamiseks nõuame haldusorganilt keskkonna säästmist ning mõistlike meetmete rakendamist, et tagada keskkonna vastavus tervise- ja heaoluvajadustele. Kui teetrassi praegu, enne mõjude hindamise tulemusi ei rajata, ei piira see kellegi õigusi ega too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kui aga Keskkonnaamet annab loa trassiraieks, võetaks mets trassi ulatuses maha, ehitatakse ilmselt tee valmis ning seega tekitataks tagasipööramatuid muutusi. Ametnikel, kes teevad vastavaid otsuseid tuleb arvestada asjaoluga, et tuleb hakata ka nende otsuste eest vastutama. Riigi ehk otsustajate tasandil ju vastav otsus puudub.

Vaide otsus palume saata aadressile [email protected].

Lugupidamisega

Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜ juhatuse liige

ARENDATAVA NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE KIRJELDUS

MIS ON HARJUTUSVÄLI ?

Kaitseväe (edaspidi KV) harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate

väljaõppealade ja -ehitistega, kus korraldatakse KV ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi

ning lõhketöid.

MILLISTE TEGEVUSTE ELLU VIIMISEKS ON VAJALIK NURSIPALU HARJUTUSVÄLI LAIENDATUD PIIRIDES ?

 ühe vähendatud pataljoni (pataljon - ca 800 võitlejat) lahinglaskmiste läbiviimine koos kõrgema

üksuse lahingutoetuse elementidega;

 kahe pataljoni põhilaskeväljaõppe läbiviimine samal ajal;

 brigaadi (ca 3000-5000 võitlejat) taktikaliste manöövrite korraldamine piiratud mahus.

KES KASUTAVAD HARJUTUSVÄLJA ?

Nursipalu harjutusväljale on planeeritud eelkõige 2. jalaväebrigaadi (peakasutaja) ja kohalike Kaitseliidu

üksuste ning liitlaste väljaõppega seotud tegevused. Lisaks saavad harjutusvälja kasutada ka teised KV

üksused, Kaitseliidu malevad ning kohalikud Siseministeeriumi valitsemisala jõustruktuurid.

MILLISTEST VÄLJAÕPPE ALADEST JA VÄLJAÕPET TOETAVATEST OBJEKTIDEST HARJUTUSVÄLI KOOSNEB ?

Harjutusväli koosneb PÕHJA, LÕUNA, IDA ja LÄÄNE laskeväljast ja taktikaalast ning väljaõpet toetavatest

objektidest nagu lasketiirud, UXO alad (sihtmärgi alad), kasutatavate relvade positsioonid ja sihtmärgi alad,

lõhkamisalad, demineerimispaigad, käsigranaadi heitealad, maastikusõidu alad ja veekogu ületamise

õppekoht. Harjutusvälja kasutamiseks rajatakse harjutusväljale väljaõpet toetav teedevõrk. Harjutusvälja

osaks on teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000-le inimesele. Harjutusvälja piir tähistatakse looduses

ca 4 m laia piirisihiga, mille keskel on piiripostid, juurdepääsuteedele paigaldatakse tõkkepuud.

Harjutusvälja sees väljaõppealade indikatiivne paiknemine on näidatud joonisel 1. Laskeväljade, taktikaalade

ja väljaõpet toetavate objektide detailsed asukohad pannakse paika edasiste arendustegevuste (mõjude

hindamise ja projekteerimiste) käigus. Laskeväljade ja harjutusvälja piiri vaheline ala on vajalik relvade ja

laskemoona ohualana. Ohualana vajalik ala, ca 500 m harjutusvälja piirist sissepoole säilitatakse võimalusel

metsamaana, et leevendada harjutusväljaga kaasnevaid häiringuid.

Laskeväljadel ja taktikaaladel kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades seeläbi

vajalikud tingimused (lahing)laskmiste ja taktikaharjutuste läbiviimiseks.

Liikumisvõimalused tagatakse jalaväele, jalaväe poolt kasutatavale tehnikale, soomustehnikale ja

toetusrelvadele.

MISSUGUNE ON HARJUTUSVÄLJA KASUTUSKOORMUS JA JUURDEPÄÄS HARJUTUSVÄLJA ALALE ?

Harjutusvälja prognoositav kasutuskoormus täieliku välja arendamise järgselt on ligikaudu 250 päeva aastas.

Korraga võib sõltuvalt harjutusest olla kasutuses üks või mitu laskevälja ja taktikaala. Kasutuskoormus

erinevate relvaliikide kaupa on prognoositud järgmine:

1. laskeharjutused käsitulirelvadest – ligikaudu 145 päeval aastas;

2. lahinglaskmise laskeharjutused – ligikaudu 50 päeval aastas;

3. laskeharjutused kaudtulerelvadest – ligikaudu 25 päeval aastas;

4. laskeharjutused õhutõrjerelvadest – ligikaudu 4 päeva aastas;

5. laskeharjutused tankitõrjerelvadest - ligikaudu 20 päeval aastas;

6. käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – ligikaudu 25 päeval aastas;

7. taktikaharjutused - ligikaudu 250 päeval aastas.

MISSUGUSEID RELVI KASUTATAKSE HARJUTUSVÄLJAL ?

Harjutusväljal saab kasutad selliseid relvasid ja sellisel viisil, et ohualad mahuvad harjutusvälja sisse. Relvad,

mille kasutust planeeritakse:

 kaudtulerelvad kuni 155 mm;

 mitmikraketisüsteemid;

 jalaväelahingumasinate relvastus;

 soomuki relvastus;

 tankitõrjerelvad;

 õhutõrjerelvad;

 käsitulirelvad;

 õhk-maa relvastus.

Joonis 1: Harjutusvälja sees väljaõppealade indikatiivne paiknemine

Laskeväljad ja taktikaalad

UXO alad

Lõhkamisala

Demineerimispaigad (UXO aladel)

Sillad

Teeninduslinnak

PÕHJA laskeväli ja taktikaala

IDA laskeväli ja taktikaala

UXO ala

UXO

ala UXO ala

UXO

ala

HARJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPEOBJEKTIDE NING VÄLJAÕPET TOETAVATE OBJEKTIDE KIRJELDUS

1. Laskeväljad ja taktikaalad

Laskeväljad ja taktikaalad on alad, kus võib sooritada üksuste vajalikke harjutusi ja laskmisi ning need hõlmavad

endas erinevaid väljaõpperajatisi (lasketiirud, lõhkamisalad, sihtmärkide alad, käsigranaadi heitealad jms). Sinna

võib paigutada sihtmärke erinevatele relvadele, rajada kindlustatud positsioone isikkooseisule, relvadele ja

tehnikale. Samuti võib ehitada tõkkeid ning rajada neist läbipääse, võib kasutada varustusse kuuluvat laskemoona,

imitatsioonivahendeid, arvestades ohutuseeskirjade ja harjutusvälja kasutuseeskirjaga.

Kokku on neli ala (PÕHJA, LÕUNA, IDA ja LÄÄNE laskeväljad ning taktikaalad), mida saab kasutada nii eraldiseisvalt

kui ka ühe alana. Alade koos kasutamine võimaldab läbi viia suurema üksuse lahinglaskmisi.

2. Lasketiirud

Õppelaskmiste läbiviimiseks, väljaõppe suurema efektiivsuse tagamiseks ning loodushoiu eesmärgil rajatakse

lahtised vähendatud ohualaga lasketiirud jao kuni rühma suurustele üksustele, käsitulirelvadele distantsiga

25-600 m ja soomustehnikale distantsiga kuni 1500 m. Igale laskeväljale ja taktikaalale rajatakse vähemalt üks

lasketiir.

3. UXO alad (lõhkemata lahingumoon/UXO, ingl unexploded ordnance)

UXO ala on 90–95% ulatuses lage ning sinna rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad (õhk-maa, kaudtule-,

õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele), teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad. Ainult nendesse kohtadesse võib

paigutada sihtmärke, mida lastakse relvadest, mis võivad tekitada lõhkemata lõhkekehi. Alas teostatakse ka

demineerimise õpet ning demineerimistöid. Väljapoole UXO ala lõhkemata lõhkekehi jääda ei tohi.

4. Tankitõrje-, kaudtule- ning õhutõrjerelvade positsioonid ja sihtmärkide alad

Nimetatud relvadele eraldi tulepositsioone ei määrata/rajata, neid võib paigaldada maastikule igal pool

harjutusvälja maa-alal, kus on selleks sobivad võimalused ning täidetud on ohutusnõuded. Lõhkevat laskemoona

tohib lasta ainult UXO aladele.

5. Lõhkamisalad

Lõhkamisalad peavad võimaldama erinevatest materjalidest (puit, metall, raudbetoon jms)

konstruktsioonelementide purustamist lõhkamise teel ning viia läbi lõhkamisi taktikaliste harjutuste raames.

6. Demineerimispaigad

Demineerimisharjutusi võib läbi viia selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas või UXO alal kindlaks määratud

paikades.

7. Käsigranaadi heitealad

Alale rajatakse vastavalt nõuetele heite- ja ootekoht ning sihtmärkide ala.

8. Maastikusõiduala

Autojuhtide maastikusõiduoskuse arendamiseks rajatakse maastikusõiduala koos radadega. Rajad pakuvad

võimalikult erinevaid teeolusid, takistusi, manööverdamisvõimalusi piiratud kohtades nt kitsal teel

ümberpööramine, varjesse sõitmine, kaldega tõusude läbimine, tõusudel peatumine, liikumise alustamine,

liikumine nõlvadel ning kraavide, nõlvade, sildade, küngaste ja nõgude ületamine.

9. Veekogu ületamise õppekoht

Veekogu ületamise õppekoht on lahing- ja lahingtoetussildade paigaldamise õppekoht. Tagamaks rasketehnika

juurdepääsu on õppekoht mõlemast suunast ligipääsetav.

Koostatud: 09.03.2023

Koostaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Meie Nursipalu MTÜ

1

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

Keskkonnaamet [email protected]

Koopia: RMK Võrumaa metskond [email protected]

meie: 02.08.2023 nr 1.1-1/51

Vaie

Vaide esitaja: MTÜ Meie Nursipalu Registrikood 80620099 [email protected]

Vaidlustatav haldusakt:

Keskkonnaamet on 02.08.2023 kinnitanud 01.08.2023 esitatud metsateatise kinnitule 91804:001:0168, nr 50000640059.

Vaidlustame metsateatise nr 50000640059: Katastritunnus: 91804:001:0168 Kvartal: QB255 Eraldis: 901 Pindala: 0.49 Tööliik: TR Raiutav maht(tm): 70 Otsus: Kinnitatud 02.08.2023

Otsuse selgitusse on muuhulgas lisatud: “....Keskkonnaamet esitab teile trassiraie registreerimise ja tähelepanu juhtimise. Tegemist teega. Trassi laius tee servast ei tohi ületada 4 m. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et trassiraie teostamisel tuleb järgida metsaseaduse § 28 lõike 4 punkt 4, mis sätestab trassiraie teostamise. Lugupidamisega Kalmer Puusaar spetsialist Tänu, et majandate metsa säästvalt Metsateatis vastab Metsaseaduse §41 lg 8¹ nõuetele...”

Vaidlustatavast toimingust saime teada 02.08.2023.

Meie Nursipalu MTÜ

2

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

Vaide põhjendus: Eeltoodud metsateatiste otsuse selgituses on toodud, et metsateatis vastab Metsaseaduse § 41 lg 8¹ nõuetele, mis ütleb, et kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.

Käesolevaga vaidlustame metsateatise nr 50000640059, kuna metsateatis ei vasta õigusaktide nõuetele. Metsateatised ei vasta Metsaseaduse § 41 lg 8¹ nõuetele ja on vastuolus Riigivaraseadusega.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt esitatud metsateatis on otseselt seotud Kaitseministeeriumi poolt algatatud Nursipalu harjutusväljaku laiendamise plaanidega, millel puudub tänase päeva seisuga, 02.08.2023, õiguslik kinnitatud alusdokument. MTÜ Meie Nursipalu küsis teabenõudega (13.01.2023 nr 1.1-1/4) Kaitseministeeriumilt ja RKIK-lt haldusakti ning RKIK vastusest (20.01.2023 nr 15-2/23 211-2) selgus, et vastav haldusakt puudub. Sama nentisid Kaitseministeeriumi ametnikud MTÜ esindajatega kohtumisel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses 17.02.2023. Vabariigi Valitsus pole kinnitanud Nursipalu hajutusvälja laiendamise kohta ühtegi ametlikku dokumenti. Õiguskantsler Ülle Madise (07.03.2023 nr 7-4/230211/2301174 vastuskiri Rõuge Vallavolikogule ja 08.03.2023 nr 7-4/230211/2301234 vastuskiri MTÜ-le Meie Nursipalu) on juhtinud tähelepanu, et harjutusvälja laiendamisel tuleb järgida seadust, ka kriisi ajal ja erandlikes olukordades. Õiguskantsler on ka öelnud, et põhjendatud juhtudel võib asjakohase ohuhinnangu alusel ilma planeerimismenetluseta rajada riigikaitselise ehitise (st hoonevõi rajatise), mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädolukorra lahendamine. Samas on õiguskantsler oma vastuskirjas öelnud, et otsuse, et ehitis on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks teeb Vabariigi Valitsus iga kord valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Õiguskantsler on selgitanud, et selline võimalus tuleb kõne alla ehitise puhul, mille asukohale ei ole alternatiive ning mis on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks ja mis tuleb rajada lühikese ajaga. Õiguskantsler on ka öelnud, et see tähendab, et kui sellist ehitist ei ole ja selle rajamisega viivitatakse, võib see ohtu seada riigi julgeoleku. Antud metsateatise realiseerimise vajadus ei saa tuleneda seega otsesest ohust riigikaitsele, kuna Vabariigi Valitsus ei ole teinud ka eraldiseisvalt otsust tee vms taristu arendamiseks seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamisega. Õiguskantsler on ka öelnud, et avalik võim ei või käituda oma suva järgi.

Kaitseministeerium on alustanud seoses Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaanidega etteruttavalt taristu rajamisega. Vastavaid volitusi ei ole Vabariigi Valitsuse tasandile RKIK-le aga antud.

Trassiraie tee ehitamise (sh laiendamise) eesmärgil, mille aluseks on väljastatud antud metsateatis, on osa Nursipalu hajutusvälja laiendusplaanidest. Taotletud metsateatise ja Nursipalu harjutusväljaku arendusplaanide seotust kinnitab ka MTÜ Meie Nursipalule saadetud ametlik RKIK kiri (13.03.2023 nr 15-2/23/1321-1) koos asendiplaaniga. Samasisuline kiri on kättesaadav ka Kaitseministeeriumi kodulehel. Nursipalu hajutusvälja laiendamist ja planeeritava laiendatava

Meie Nursipalu MTÜ

3

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

harjutusvälja alale taristu rajamist saab käsitleda ühe osana Nursipalu hajutusvälja laiendamise plaanidest, mida pole kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt. Planeeritud trassiraie on Kaitseministeeriumi (RKIK) poolt ajas etteruttav ja seega vastuolus Riigivaraseadusega.

Riigivaraseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Riigivaraseaduse § 8 lg 4 ütleb, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Riigivaraseaduse § 8 lg 5 kohaselt peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigivaraseaduse § 8 lg 7 järgi on volitatud asutus kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale.

Kuna puudub Vabariigi Valitsuse otsus, mis annaks õiguse Nursipalu harjutusvälja laiendada ja sellega seoses vastavat taristut arendada, ei saa olla metsateatise kinnitamine trassiraieks eesmärgipärane tegevus ja on vastuolus Riigivaraseadusega § 8 lg1. Metsateatise taotlemist võib pidada Kaitseministeeriumi (RKIK) poolt omavoliliseks ja ajas etteruttavaks. Juhul kui Vabariigi Valitsus otsustab Nursipalu harjutusvälja mitte laiendada või otsustatakse muuta praegu esialgseid rahvale tutvustatud huviala piire (mis ei põhine praegu ühelgi ametlikul dokumendil ega otsusel), siis võidakse tekitada etteruttava tegevusega seeläbi ka riigile otsest kahju. Riigile tekitatav otsene kahju seisneb nii metsa mitte-eesmärgipärases kasutamises kui raiele kulutatavas riigirahas. Seega on vastuolu Riigivaraseadusega § 8 lg 4.

Kaitseministeerium, sh RKIK peab tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Nursipalu hajutusväljaku laiendamisega seotud taristu ehitamiseks, mille ettevalmistustööde aluseks on ka antud metsateatis, puudub Vabariigi Valitsuse kinnitatud otsus. Seega ei vasta metsateatis kehtivatele õigusaktidele ja on vastuolu Riigivaraseadusega § 8 lg 5.

Nimetatud metsateatise on taotlenud RKIK, kes peab juhinduma Riigivaraseadusest § 8, lg 7 olles volitatud esitama metsateatise, täitma aga ka sealjuures temale volitatud riigivara suhtes nõudeid, mis on esitatud ka riigivara valitsejale Riigivaraseaduse järgi. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. Antud juhul on Kaitseministeerium volitanud RKIK taotlema metsateatist, milliseks tegevuseks aga puudub õiguslik alus. Seega ei vasta metsateatise alusdokument kehtivatele õigusaktidele ja on vastuolu Riigivaraseadusega § 8 lg 7.

Taotletud metsateatis asub osaliselt Rõuge jõe (Id: 7207951) ranna või kalda piiranguvööndis. Juhime tähelepanu, et Rõuge jõe hoiuala kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ja selle kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide - rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Euroopa Komisjon on kutsunud Eestit üles viima oma siseriiklikud õigusaktid kooskõlla ELi elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/EMÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (direktiiv 2001/42/EÜ ning juhtinud tähelepanu,

Meie Nursipalu MTÜ

4

Meie Nursipalu MTÜ e-mail:[email protected] Registrikood 80620099

et kõiki tegevusi, millel võib olla Natura 2000 alale oluline mõju, hinnataks asjakohaselt ja et neile antaks luba ainult ulatuses, mis ei avalda asjaomasele alale olulist mõju. Mõju Natura 2000 võrgustkule ei ole laiendataval Nursipalu harjutusvälja alal hinnatud. Seega ei saa välistada võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikule ja sellest tulenevalt ei saa lubada tegevusi, millel võib olla negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu hetkel kohtumenetlust.

Lisadokumendid: 1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastus (20.01.2023 nr 15-2/23/211-2) teabenõudele (14.01.2023 nr 1.1-1/4). 2. Arendatava Nursipalu harjutusvälja kasutamise kirjeldus ( RKIK 13.03.2023 nr 15-2/23/1321-1).

Vaide nõue Vaide nõue on tühistada metsteatis nr 50000640059: Katastritunnus: 91804:001:0168 Kvartal: QB255 Eraldis: 901 Pindala: 0.49 Tööliik: TR Raiutav maht(tm): 70

Vaiede otsus palume saata aadressile [email protected].

Lugupidamisega

Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜ juhatuse liige