Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa Majandamise Keskuse raieplaanide kohta Saaremaal Lindmetsas

Riigimetsa Majandamise Keskus
[email protected]
10.augustil 2023

Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa
Majandamise Keskuse raieplaanide kohta Saaremaal Lindmetsas

Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi hoidev ja
kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on
metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.

1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on ettepanekud konkreetse ala kohta):
1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha
sõltumatu vääriselupaikade (VEP) inventuur;
1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni
2009. a metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb
neid metsi, nn KAH-alasid hoida ja kaitsta;
1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet
muudavad;
1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud
(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku
elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.
2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega
kogukonnametsades.
2.1. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid
metsi tuleb majandada metsi kaitstes.
2.2. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;

3. Alapõhised seisukohad: Lindmetsa, Saaremaa
3.1. RMK-l ei ole õigust jätta arvestamata kohalike elanike kindlalt väljendatud ja põhjendatud seisukoht raietest praegu kõnealusel alal täielikult loobuda.
3.2. Raieid ei saa ega tohi enne Lindmetsa aladel kavandada, kui ei ole teada raiete tagajärgi konkreetse raieala loodusväärtustele, ökosüsteemi teenustele.  Loodusväärtuslikes metsades ja KAH-metsades tuleb eelnevalt läbi viia põhjalik loodusväärtuste ja ökoteenuste inventuur ning raiete mõju analüüs neile väärtustele. NB! RMK poolt kavandatud raiealal on praegu käimas taimestiku ja nahkhiirte era-algatuslikud uuringud. 
RMK-l metsaomaniku esindajana lasub vastutus enne raiete kavandamist Lindmetsa KAH-alal läbi viia liikide ja elupaikade inventuurid Kohaliku kogukonna poolt on käesoleva aasta juunis-juulis loodusvaatluste andmebaasis registreeritud majandusmetsa alal kasvavad kaitsealused mets-õunapuu, harilik valvik, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, suur käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, lisaks veel haruldasematest taimedest kattekold, kivi-imar ja must leeder. Metsas leidub kuklasepesi ja ökosüsteemile väärtuslikke kuivanud puid. Metsalindudest on kohalikud metsas näinud metsvinti, põhjatihast, rasvatihast, punarinda, käblikut, väikest lehelindu, mets-lehelindu, talvikest, musta rähni, varest, kakulisi. Käimas on nahkhiirte uuring, esialgne tulemus – 7 erinevat nahkhiire liiki, sealhulgas paar haruldust. Lindmetsa KAH-ala asub Natura 2000 elupaigatüüpide alal, kus esmatähtsad ehk eriti ohustatud elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010*), mille säilitamiseks tuleb inimtegtevuse mõju minimeerida, raied välistada. Osaliselt kattub KAH-ala ka rohunditerikaste kuusikute (9050) kasvukohatüübiga, kus majandustegevus peaks samuti olema välistatud.
Eestimaa vanad loodusmetsad on täna kogu Eestis halvas seisus, seda kahetsusväärsem on, et Sõrve poolsaare vanad metsad on lagedaks raiutud. Lindmetsa metsades tuleb jätta ära kõik plaanitud raied.
Väljavõte RMK kodulehelt: „RMK looduskaitse töötab selle nimel, et säiliks looduslik mitmekesisus. hoole all oleval riigimaal. Selleks tuleb teha vajalikke looduskaitsetöid ning järgida elurikkuse hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas. “ Soovime RMK selgitust, kas elurikkuse hoidmine on RMK arvates loodusmetsas (kus majandustegevust ei toimu) ohustatud või tekib selline oht liigirikkusele metsas, mida majandatakse? Kuidas on elurikkuse olukord metsas, mida majandatakse vähem võrreldes intensiivselt majandatava metsaga?
Kah-alad on sellised piirkonnad, kus pearõhk tuleb hoida elurikkuse säilitamisel, sest sellised metsad ongi mõeldud kaitsemetsadeks, puhke-ja virgestusalaks jne, st kõik muud eesmärgid peale majandamise on esikohal ja olulised ning põhjendatud.
Teadlane Aveliina Helm: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra. Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“ https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb
Vanade metsade ja ökosüsteemide kaitse ei ole vaid looduskaitsjate hobi, vaid on vaatamata teadlaste hoiatustele saanud praegusaja kiire ja massiivse elurikkuse kao tõttu inimkonna ellujäämist ohustavaks tõsiseks probleemiks. Aveliina Helm https://novaator.err.ee/643182/2-hoiatus-inimkonnale-loodus-kukub-kokku-inimesel-pole-enam-pikka-pidu: „Kui kliimamuutused on saanud rohket tähelepanu, siis selle kõrval on üldsusel, kuid mitte teadlastel!, jäänud suuresti märkamata teine katastroof, mis meie maakeral lahti rullub – ökosüsteemide hävimine ja elurikkuse kadu.“
Teadlased M Pärtel ja m Zobel „Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/loodusmets-ja-tulundusmets-elurikkuse-kandjana/ Elurikkust kahjustavad ka harvendusraied.
Kogukondade raiemured on üle Eesti sarnased, suuresti annab selle edasi äsja ilmunud artikkel Haapsalust, https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-jatkata „Haapsalu üldplaneering 2030+ sedastab: „Kõige suuremaks ohuks [puhkemetsade väärtusele] on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.“ Samuti juhitakse tähelepanu, et „puhkeotstarbel kasutatavate metsade lageraied seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale“. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti metsalangetamises kindlalt esikohal.
„Paraku ei taga efektiivne metsa majandamine ei metsaelustiku mitmekesisuse kaitset ega ka nn kogukonnametsade säilimist puhkeotstarbel – matkamiseks, sportimiseks, koriluseks, looduses liikumiseks või niisama nautlemiseks.“
Kokkuvõtteks:
Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab. KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid, näilisest kaasamisest või osalisest raieplaanide muutmisest ei piisa.
Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud sobimatute raietega Lindmetsa KAH-aladel.
RMK-l tuleb palun hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.

Soovime seisukohtadele ja küsimustele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Farištamo Eller,
Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja
[email protected], [email protected]

Riina Georg,
MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja;
[email protected]