aktsiaselts KIIRKANDUR [email protected]

04.08.2023 nr DM-124376-10

Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa TARM-071 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes aktsiaselts KIIRKANDUR 04.04.2023 esitatud Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa TARM-071 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1 , maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa TARM-071 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

1.3.2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud ilma Tartu Vallavalitsuse kirjaliku loata.

1.3.3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond) esitas Keskkonnaametile 04.04.2023 Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr TARM-071 muutmise (pikendamise) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 04.04.2023 dokumendina nr DM-124376-1).

Kaevandamisloa nr TARM-071 muutmise taotluse kohaselt soovib ettevõte kaevandamisloa kehtivust pikendada 15 aasta võrra. Kaevandamisloa kehtivuse pikendamine on vajalik, et ettevõte saaks maavara varu täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada.

Kaevandamisloa nr TARM-071 (kaevandamisluba kehtib 02.09.2009 - 07.07.2024) alusel kaevandab aktsiaselts KIIRKANDUR Kukemetsa II liivakarjääris täite-ja ehitusliiva.

Kukemetsa II liivakarjäär asub Tartu maakonnas Tartu vallas Vedu külas Kukemetsa liivakarjäär 2 katastriüksusel (katastritunnus 79402:002:0107 mäetööstusmaa 100%). Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav ala asub Kukemetsa liivamaardlas plokil 1, 2 ja 3 (registrikaart nr 829). Mäeeraldise pindala on 20,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,61 ha. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2022 mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 1010 tuh m³ ja kaevandatav varu on 900 tuh m³, ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 554.14 tuh m³ ja kaevandatav varu on 536.14 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 105 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa ja puhkeotstarbeline veekogu. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise puhul on tegemist juba avatud karjääriga. Keskkonnaloa taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 61 lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaamet võttis 14.04.2023 kirjaga nr DM-124376-4 Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine

2(14)

kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH

algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi §

61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017

määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotlus, sh KeHJS § 61 lg 1 kohane teave.

2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kaevandamisloa nr TARM-071 muutmise taotluse kohaselt soovib ettevõte kaevandamisloa kehtivust pikendada 15 aasta võrra. Kaevandamisloa kehtivuse pikendamine on vajalik, et ettevõte saaks maavara varu täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada.

Mäeeraldise pindala on 20,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,61 ha. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2022 mäeeraldise täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 1010 tuh m³ ja kaevandatav varu on 900 tuh m³, ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 554.14 tuh m³ ja kaevandatav varu on 536.14 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 105 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsamaa ja puhkeotstarbeline veekogu. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Tegemist on juba avatud karjääriga.

Kaevandamisjäätmeteks on maavaral lasuv kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast ja saviliivmoreenist) ning kasulikust kihist (täite- ja ehitusliivast). Kasulik kiht kasutatakse ära 100% ulatuses ehituses ja teedeehituses. Taotluse kohaselt ei leia mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht kasutust 3 aasta jooksul ladustamise hetkest alates. Kui katendit ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lg-st 3² ei kohaldata tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Kattekihi materjal plaanitakse kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaeveala reljeefi ja tehispinnavormide kujundamiseks.

3(14)

Kaevise väljaveoks kasutatakse Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval mäeeraldisel. Juurdepääs karjäärile on rajatud mäeeraldise lääneserva. Materjali väljaveoks kasutatakse Jõhvi- Tartu-Valga maanteed.

Mäetehnilised tingimused Kukemetsa II liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on suhteliselt lihtsad. Kattekiht on juba valdavalt kooritud, osa maavarast asub põhjaveetasemest madalamal. Juurdepääs maavarale on lihtne, kuna väljaveotee on juba olemas. Materjali väljavedu läheb

Jõhvi-Tartu-Valga maanteele. Koorimata kattekihi maht mäeeraldisel on 69 tuh m 3, millest

muld moodustab 69 tuh m3. Kattepinnas kooritakse järk-järgult ja vallitatakse ajutiselt teenindusmaale, muld eraldi puistangutesse. Kasvukiht (muld) vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, aunasid ei tihendata. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Katendit (mulda) saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada vastavalt maapõueseaduse § 99. Seega võib kaevandaja majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette nähtavas koguses sisse osta. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Katendit ei ladustata üle kolme aasta.

Kaevandamine toimub mitme astanguliselt. Esmalt kaevandatakse veepealne varu ja seejärel veealune varu. Maavara kaevandatakse ekskavaatoriga või rataslaaduriga. Ekskavaatoriga kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal ning rataslaaduriga kaevandamisel seisab laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Pöördkoppekskavaator laadib kaeve-eest looduslikku materjali, kas kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Sõelutud materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid.

Veealuse maavara kaevandamisel asub ekskavaator, mis tõstab vee alt materjali karjääri põhjale nõrguma, ohutuse huvides ligikaudu 0,5 m veetasemest kõrgemal. Nõrgunud materjali realiseeritakse kas looduslikuna (kalluritele laadib frontaallaadur või ekskavaator) või töödeldakse jällegi mobiilse töötlemissõlme abil vajalikeks fraktsioonideks, mis esmalt ladustatakse puistangutes ja hiljem laaditakse frontaallaaduriga kalluritele, mis viivad selle tarbijateni. Veealuse maavara kaevandamist korraldatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata ja põhjaveetaseme alandamist ei toimu.

Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad veepealses 9 osas kaldega 1:2, veealuses osas kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujundatakse kaeveala veekoguks ja maatulundusmaaks.

Karjääri külgedele kujundatakse kaevandamise käigus ohutu püsinõlvus. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis.

4(14)

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kukemetsa II liivakarjäär asub Tartu maakonnas Tartu maakonnas Tartu vallas Vedu külas Kukemetsa liivakarjäär 2 katastriüksusel (katastritunnus 79402:002:0107 mäetööstusmaa 100%). Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav ala asub Kukemetsa liivamaardlas plokil 1, 2 ja 3 (registrikaart nr 829). Mäeeraldise pindala on 20,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,61 ha. Tegemist on ammendamata maavara jääkvaruga. Kaevandamise jätkamine võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seatud nõuete kohaselt korrastada.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga (rahvusvaheline tee E264) äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservast ~50 m kaugusele. Metsatee nr 7940298 Kukemetsa karjääritee otsad ulatuvad taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservani.

Lähimad, Naima (79402:002:0051), Kukemetsa (79402:002:0025) ja Lauri (79402:002:0239) maaüksustel paiknevad elamud jäävad teenindusalast vastavalt 0,32 km, 0,36 km põhja ja 0,42 km loode poole. Mäeeraldisest lõuna pool asub Vara metskonna maaüksuse metsamaa, lääne pool sama maaüksuse metsamaa. Põhja ja ida poole jääb Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Kaevandamine Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Tartu maakonnaplaneeringuga ja Tartu valla planeeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus.

Kukemetsa II liivakarjäär asub Kukemetsa liivamaardlas (registrikaardi nr 829). Kukemetsa II liivakarjääri 1. plokk hõlmab mäeeraldise seni kaevandamata lõunaosa, kus leviv liiv on terasuuruse koosseisust tingitult kasutatav täiteliivana. Ploki pindala on 7,99 ha. Kattekihi paksus on 0,20– 3,40 m (keskm. 0,93 m), sh kasvukihi paksus on 0,2–0,6 m (keskm. 0,41 m). Kattekihi hulka on loetud ka ploki lõunaosas, puuraukude 6, 7 ja 8 piirkonnas vahetult kasvukihi all paikneva aleuriitse liiva või saviliiva 0,4–3,1 m paksune kiht. Kasuliku kihi paksus on 1,6–13,8 m (keskm. 7,10 m). 2. plokk asub mäeeraldise kesk- ja põhjaosas veetasemest kõrgemal. Ploki pindala on 12,61 ha.

5(14)

Kasvukihi paksus on 0,0–0,6 m (keskm. 0,41 m). Ehitusliiva kihi paksus on 0,4–13,8 m (keskm. 4,41 m).2. plokki moodustava veepealse varu alumine piir on ploki lõunaosas ca 65 m abs kõrgusel, langedes puuraukude 24, 13 ja Ip-4 joonest põhja pool 56,5–56,7 m-ni, so abs kõrguseni, mis markeerib pinnasevee taset. Nimetatud joonest põhja pool levib 2. ploki lamamis veealuse täiteliiva varuga 3. plokk. 3. plokk hõlmab 2. ploki kesk- ja põhjaosa lamamis maksimaalselt 4 meetri paksuse – veealuse kaevandamise suurim võimalik sügavus –veetasemest madalamal paikneva täiteliiva varu. Ploki pindala on 7,20 ha. Täitepinnasena kasutatava liivakihi paksus on 1,7–4,0 m (keskm. 3,18 m).

Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) liivakivi aleuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vesi

Kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval ja all pool asuvat maavara varu ilma veetaset alandamata, siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Kukemetsa II liivakarjääris lasub kaevandatav maavara üleval ja all pool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta

6(14)

jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 38 dB, 200 m kaugusel 32 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Arvestades senist maakasutust tuleb Kukemetsa II liivakarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast 100 m kaugusel ja öine tase 250-300 m kaugusel. Lähim majapidamine, Naima (79402:002:0051), asub mäeeraldise teenindusmaast ca 320 m põhja pool. Kuna mäetööd toimuvad karjääri süvendis ja karjääri ning elamu vahele jääb metsane ala, siis pole tõenäoline, et karjääri tegevusega kaasnev vähene tolm (õhusaaste) ja müra sealses elukeskkonnas õhu kvaliteeti halvendaks. Tegemist on juba avatud karjääriga, kaevandamine toimub süvendis ning kaevandatakse päevasel ajal, siis võib väita, et müra normtaset elamumaal ei ületata.

Müra häiringute ennetamiseks ja vältimiseks oleks otstarbekas piirata karjääris töötamise aega tööpäevadega ajavahemikul kell 7.00 kuni 19.00.

Vibratsioon 7(14)

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kukemetsa II liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks.

Kukemetsa II liivakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit (sh muld), mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole nii öelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ja muld on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. See osa katendist ja mullast, mida ei kasutata korrastamisel, tarbitakse või võõrandatakse kooskõlas maapõueseaduse §-ga 99. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Kukemetsa II liivakarjäär asub Tartu maakonnas Tartu maakonnas Tartu vallas Vedu külas 8(14)

Kukemetsa liivakarjäär 2 katastriüksusel (katastritunnus 79402:002:0107 mäetööstusmaa 100%). Katastriüksuse omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav ala asub Kukemetsa liivamaardlas plokil 1, 2 ja 3 (registrikaart nr 829). Mäeeraldise pindala on 20,61 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 20,61 ha.

Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad idaosas vahetult olemasolevate Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga (rahvusvaheline tee E264) äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservast ~50 m kaugusele. Metsatee nr 7940298 Kukemetsa karjääritee otsad ulatuvad taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservani.

Lähimad Naima (79402:002:0051), Kukemetsa (79402:002:0025) ja Lauri (79402:002:0239) maaüksustel paiknevad elamud jäävad teenindusalast vastavalt 0,32 km, 0,36 põhja ja 0,42 km loode poole. Mäeeraldisest lõuna pool asub Vara metskonna maaüksuse metsamaa, lääne pool sama maaüksuse metsamaa. Põhja ja ida poole jääb Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Lähiümbruses looduslikud veekogud puuduvad.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kukemetsa II mäeeraldis asub Saadjärve voorestikust lõunas, glatsiofluviaalse tekkega loode- kagusuunalisel mõhnal. Mäeeraldise kasulik kiht koosneb muutliku terasuurusega savikast liivast, milles kohati esineb kruusakaid läätsi. Maavaralasundi lamamiks on punakaspruun liivsavimoreen.

Kasulik kiht asub põhjavee tasemest kõrgemal ja madalamal. Alal levib liustikujõe setete veekiht. Veepidemeks on liivalasundi lamamis olev liivsavimoreen. Veekiht toitub sademetest ja reljeefis kõrgemal asuvatest hüdrauliliselt seotud veekihtidest. Veepideme pealispind (kasuliku kihi lamam) on kaasaegse reljeefiga sarnaselt langusega edela ja lõuna suunas. Veekihti dreenib mäeeraldisest 1 km kaugusel edelas lääne suunas voolav Vedu peakraav, mille veepind asub absoluutkõrgusel ca 35 m. Muutlik veetase on tingitud geoloogilises läbilõikes esinevatest saviliiva läätsedest.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kukemetsa II liivakarjäär kavandatakse korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

9(14)

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi.

Lähim kaitseala, Vooremaa maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000294, pindala 9881,5 ha asub Kukemetsa II liivakarjäärist ca 3,8 km kaugusel loode suunas. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 300 m kaugusele, siis kavandatavas tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Vooremaa maastikukaitsealani ega avalda mõju nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele.

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Kukemetsa II liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

10(14)

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähimad. Naima (79402:002:0051), Kukemetsa (79402:002:0025) ja Lauri (79402:002:0239) maaüksustel paiknevad elamud jäävad teenindusalast vastavalt 0,32 km, 0,36 põhja ja 0,42 km loode poole. Mäeeraldisest lõuna pool asub Vara metskonna maaüksuse metsamaa, lääne pool sama maaüksuse metsamaa. Põhja ja ida poole jääb Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega.

Ülenormatiivne müra kinnistuteni ei ulatu ja tulevikus on karjääri nõlvad samuti müra summutajateks. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.

2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud.

3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.

Loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad

11(14)

mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev,

kuna keskmine aastane kaevandamismaht hinnanguliselt kuni 105 tuh m3.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Ida poolt piirneb mäeeraldis Kukemetsa liivakarjääri (loa nr L.MK/326616, loa omaja OÜ SMK Grupp) ning Kukemetsa III liivakarjääri (loa nr TARM-076, loa omaja SMK Grupp OÜ) ning nende teenindusmaadega ja karjääride koos töötamisel võib esineda kumulatiivne mõju. Kuna tegemist on kõrvalise kohaga, kus muud negatiivseid keskkonnamõjusid tekitav tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

12(14)

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamise käigus veetaset ei alandata; 4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 22.06.2023 kirjaga nr DM-124376-7 Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tartu Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele aktsiaselts KIIRKANDUR.

Tartu Vallavalitsus 06.07.2023 korraldusega nr 856 nõustus Kukemetsa II liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga tingimusel:

1. võimalike häiringute leevendamiseks on Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel tavapärane karjääri tööaeg 7:00-19:00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töötamine keelatud.

Aktsiaselts KIIRKANDUR 21.07.2023 kirjaga täpsustas, et Kukemetsa II liivakarjääri sisemisi teid kasutavad läbisõiduks ka Kukemetsa liivakarjääri ja Kukemetsa III liivakarjääri teenindavad sõidukid. Tulenevalt eelnevast annab aktsiaselts KIIRKANDUR nõusoleku tolmu leviku piiramiseks teostada Kukemetsa II liivakarjääri sisemiste teede ja platside niisutamist ka Kukemetsa liivakarjääri ja Kukemetsa III liivakarjääri keskkonnalubade omanikel. Ühtlasi teeb aktsiaselts KIIRKANDUR ettepaneku sõnastada tingimus 1.3.1. järgmiselt:

„Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks Kukemetsa II liivakarjääris kaevandamise ja Kukemetsa II liivakarjäärist vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

13(14)

välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.“

Aktsiaselts KIIRKANDUR täpsustab ka, et nii arvutused müra levimisel müraallikast kui ka reaalne aastate pikkune kogemus liiva kaevandamisel ja sõelumisel karjäärides näitavad, et ülenormatiivse müra jõudmine ümberkaudsete elamuteni on Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldiselt täielikult välistatud ning puudub ka väiksemgi tõenäosus, et ülenormatiivne müra võiks elamuteni tegevusest Kukemetsa II liivakarjääri mäeeraldisel üldse jõuda. Tuginedes eelnevale on täielikult põhjendamatu piirata Kukemetsa II liivakarjääris töötamise aega ning aktsiaselts KIIRKANDUR nimetatud piirangu põhjendamatu seadmisega nõustuda ei saa.

Aktsiaselts KIIRKANDUR palub arvestada eelpool kirjeldatud selgituste ja põhjendustega Kukemetsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr TARM-071 pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel ning korrigeerida vastavaid tingimusi vastavalt.

Keskkonnaamet arvestab esimese ettepanekuga ja sõnastab tingimuse 1.3.1 vastavalt.

Keskkonnaamet ei saa arvestada täielikult teise ettepanekuga. Vastavalt eelpooltoodud Tartu Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 856 nõustumise tingimusega, mis sätestas tööaja karjääris, muudan kõrvaltingimuse 1.3.2. sõnastust järgnevalt:

„Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud ilma Tartu Vallavalitsuse kirjaliku loata.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Teadmiseks: Elmar Tallmeister, Maa-amet, osaühing SMK Grupp, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tartu Vallavalitsus, TOOMAS HAIDAK

Aare Mark 5064227 [email protected]

14(14)