Struktuuritoetuse kasutamisega seotud keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 (vooluveekogude tervendamine) muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Lisa 1

Kliimaministri .. käskkirjale nr

1-2/23/

„Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 muutmine“

Lisa 1

Keskkonnaministri 07.07.2016

käskkirjale nr 636

Toetuse andmise tingimused ja kord

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme 7.2 „Saastunud alade ja

veekogude korrastamine“ tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade

korrastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

2. Toetuse andmise eesmärk

Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 7

„Veekaitse“ eesmärgi, milleks on „Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad“

tulemusnäitaja, milleks on „taastatud veerežiimiga mahajäetud kaevandatud turbaalade üldpindala

2000 ha“, saavutamiseks.

3. Toetatavad tegevused

Ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamiseks vajalikud tegevused: veerežiimi taastamiseks

vajalike korrastamisprojektide koostamine; keskkonnamõju hindamiste läbiviimine; vajadusel

veerežiimi taastamine koos turbasammalde diaspooride külviga ning korrastamise tõhusust toetava

seire korraldamine ja avalikustamise läbiviimine. Tegevuse ulatus on üleriigiline ning on plaanis läbi

viia 2023. aastaks. Antud projektis loetakse jääksooks kõiki turba kaevandamisega mõjutatud,

ammendatud ja hüljatud (sh eelkuivendatud) kaevandusalad. Ammendatud aladeks loetakse

jääksoid, kust kaevandamisväärne turbavaru on väljatatud. Hüljatud alade hulka kuuluvad jääksood,

kus mingil põhjusel on kaevandustegevus alal katkenud, näit. firma pankrotistumine, maaomaniku

või maa otstarbe muutumine vms.

4. Tulemused

4.1 Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud veerežiimiga jääksood.

4.2 Punktis 3 nimetatud projekti tulemusnäitaja, meetme tegevuse väljundinäitaja, meetme

tulemusnäitaja ning nende sihttasemed on:

Näitaja Algtase

(2013. aasta)

Sihttase

(2023)

Projekti tulemusnäitaja Taastatud veerežiimiga jääksoode seire

ha 0 2000

Projekti tulemusnäitaja Taastatud veerežiimiga jääksood

ha 0 2000

Meetme tegevuse väljundinäitaja

Taastatud veerežiimiga jääksood

ha

200

2000

Meetme tulemusnäitaja Ökosüsteemile omase veerežiimiga alade

osakaal kogu mahajäetud alade pindalast

%

2,3

32

5. Projekti elluviimise korraldajad

5.1 Rakendusasutus on Kliimaministeerium;

5.2 Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus;

5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

5.4 Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb

elluviija, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti esindajatest ning vaatlejast, kes on

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindaja.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2016 ning lõpeb hiljemalt 31. detsembril

2023.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1 Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu

minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

7.3 Projekti kogueelarve on 3 262 985,09 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja tegevuste ajakava on

esitatud käskkirja lisas 2.

7.4 Detailsemad aastased tegevuskavad ja eelarved kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5.

veebruariks. 2016. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 90 päeva jooksul, alates toetuse

andmise tingimuste kehtestamisest.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1 Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)

§-le 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2 Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste, meetme tegevuse väljundite ning

projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh;

8.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kulud;

8.2.2 korrastamisprojektide koostamise kulud ja ekspertiisi tasud;

8.2.3 veerežiimi taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puude eemaldamise ja kraavide sulgemise,

vee ümberjuhtimise ja kraavidesse veetõkendite rajamisega seotud kulud, vajadusel

turbasammalde fragmentide külvamise kulud;

8.2.4 veerežiimi taastamise tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud, sealhulgas seireseadmete

soetamise ja haldamise (näitude lugemine, korraline hooldus jms) kulud;

8.2.5 vajadusel korrastamisprojektis ette nähtud teede, ülesõitude, truupide ehitamise ja

rekonstrueerimise kulud;

8.2.6 projekttingimustele vastavate paisutustingimuste korrigeerimisega seotud kulud;

8.2.7 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;

8.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;

8.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud avalikustamise kulud, riigilõivud, ekspertiisid ja

omanikujärelevalve kulud, kui need kokku ei moodustada üle 10% tegevuse abikõlblikest

kuludest.

8.3 Abikõlblikud ei ole:

8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2 üldkulud.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1 Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2 Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.

9.3 Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt

järgmised dokumendid:

9.3.1 hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris

ja tehingu eeldatav hind ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem ja dokumente ei ole

eelnevalt rakendusüksusele esitatud;

9.3.2 leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt

rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hange on läbi viidud

riigihangete registris;

9.3.3 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument,

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;

9.3.4 arve või muu raamatupidamisdokument;

9.3.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

9.3.6 raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

9.3.7 makset tõendav dokument.

9.4 Rakendusüksus võib vajadusel küsida täiendavaid dokumente lisaks punktis 9.3 toodud loetelule.

9.5 Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt

digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

9.6 Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis või vastavalt ühendmääruse § 11 lõikes 3

toodule.

9.7 Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas

toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 9.8 Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse

seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.9 Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused

ellu viiduks.

10. Elluviija kohustused

10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2 Elluviija esitab rakendusüksuse poolt nõutud vormikohase projekti hankeplaani (sh toetuse

väljamaksete prognoosi) hiljemalt ühe kuu jooksul käskkirja kinnitamisest ja kohustub

uuendama seda igal aastal hiljemalt 10. jaanuaril, 10. aprillil, 10. juulil ja 10. oktoobril.

10.3 Lihthange ja hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

10.4 Elluviija peab projekti juhtrühmas kinnitatud alade kohta küsima Keskkonnaametilt

veerežiimi taastamise tingimused.

10.5 Elluviija peab hankima veerežiimi taastamise projekteerimistööd ja vajadusel KMH.

10.6 Elluviija peab hankima veetaseme seireseadmed.

10.7 Elluviija peab projekteerimise käigus viima läbi avalikustamiskoosolekud ja tutvustama

kavandatud tegevusi kõigile huvilistele, sh veetaseme muutmisest mõjutatud maade/alade

omanikele.

10.8 Elluviija peab korrastamisprojektiga ettenähtud tegevustele võtma veetaseme muutmisest

mõjutatud maade/alade maaomanike nõusolekud. Kui nõusolekut ei saavutata, tuleb projekti

tingimusi ja tegevusi korrigeerida.

10.9 Elluviija peab taotlema korrastamisprojekti realiseerimiseks vajalikud kooskõlastused.

10.10 Elluviija peab tutvustama korrastamisprojekte Eesti Maavarade Komisjonile.

10.11 Elluviija garanteerib projektis ettenähtud tegevuste elluviimise.

10.12 Projekti elluviija teostab tööde seiret aastatel 2016-2023.

10.13 Tööde lõppemisel hindab projekti elluviija, kas tööd on teostatud vastavalt projektile.

10.14 Elluviija kohustub korrastamisprojektide koostamise ja korrastamistööde teostajate

meeskonda kaasama hüdrogeoloogi ja maaparandusliku hariduse ja töökogemusega

spetsialistid ning kui taastamisala on seotud registrisse kantud maaparandussüsteemiga, tuleb

tegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga .

11. Tegevuste elluviimise seire

11.1 Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande käesoleva käskkirja punktis

sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega digitaalselt

allkirjastatuna aadressile [email protected].

11.2 Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamise kohta ning hinnangut projekti

eesmärgi, väljundinäitaja ning tulemuste saavutamise võimalikkuse kohta projekti lõpuks.

11.3 Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 1. veebruaril. Esimene aruanne esitatakse hiljemalt 1. veebruaril 2017.

11.4 Projekti lõpparuanne sisaldab kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet, teavet projekti

eesmärgi, tulemuste ja väljundite saavutamise kohta.

11.5 Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande kahe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

11.6 Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. Alade

korrastamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks tuleb projekti elluviijal esitada

seireandmed digitaalselt, juhindudes projektis nimetatud tulemusnäitajatest ja asjakohasel

määral MTÜ Märgalade Ühingu koostatud metoodikast.

11.7 Tulemusseire kavandamisel ja elluviimisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest:

11.7.1 kõikidel aladel teostatakse veetaseme seiret vastavalt seirekavas ettenähtud seiretihedusele;

11.7.2 vähemalt 5 alal, sh kõikidel aladel, kus teostatakse turbasammalde külv rakendatakse

kompleksset seiret taimekatte muutuste ja keskkonnategurite muutuste vaheliste põhjuslike

seoste hindamiseks;

11.7.3 kompleksse seirega alade taastamine planeeritakse eksperimentaalselt, vastavalt

korrastamisprojektis näidatud tingimustele.

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1 Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata muuta kuni 10%

ulatuses, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve. Seejuures peab elluviija

rakendusüksust eelnevalt muudatustest ja selle põhjustest teavitama.

12.2 Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui on nimetatud punktis 12.1

või teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad projekti tulemusi või väljundinäitajaid,

siis esitatakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Projekti elluviija teavitab

rakendusüksust projekti muutmise taotluse esitamisest ning selle põhjustest. Rakendusasutus

hindab muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis vastavad muudatused.

Lisa 2

Keskkonnaministri 07.07.2016

käskkirjale nr 636

Tegevuskava ja eelarve aastateks 2016–2023

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlbliku kulu

summa (EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi

toetuse määr (%)

Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu

määr (%)

3 262 985,09 3 262 985,09 2 773 537,33 85 489 447,76 15

Tegevused Näitaja Sihttase Tegevuse

algus

Tegevuse

lõpp

EL

toetuse

summa

(EUR)

Oma-

finantseering (EUR)

Tegevuse

abikõlblik summa

(EUR)

Kuivendatud,

ammendatud ja

hüljatud turbaalade

korrastamine

Taastatud

veerežiimiga

mahajäetud turbaalad

(ha)

2000 1.01.2016 31.12.2023 2 505 787,33

442 197,76 2 947 985,09

Projekti juhtimine,

üldkulud

Horisontaalne tegevus

1.01.2016 31.12.2023 267 750 47 250 315 000

Projekti tehtavad detailsed tegevused lepitakse kokku projekti juhtrühmas.

Lisa 2

Kliimaministri .. käskkirjale nr

1-2/23/

„Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 muutmine“

Lisa 1

Keskkonnaministri 18.03.2020

käskkirjale nr 126

Toetuse andmise tingimused ja kord

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 7 „Veekaitse“ meetme 7.2 „Saastunud alade ja

veekogude korrastamine tegevuse 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade

korrastamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Käesoleva käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 8 „Roheline infrastruktuur ja

hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade

säilitamine ning taastamine” tegevuse 8.1.7 „Vooluveekogude tervendamine (kalade

rändetingimuste tagamine lõhejõgedele rajatud paisudel)” raames toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ning korda.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetust antakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 8

„Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme „Kaitsealuste

liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ eesmärgil, milleks on „Paranenud seisundis

kaitstavad liigid ja elupaigad“ ja tulemusnäitajate, milleks on „Paranenud või samaks jäänud

seisundiga liikide arv“ ja „Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv“

saavutamiseks.

2.2. Toetust antakse kaitstavate elupaikade taastamiseks jõgedes.

3. Toetatavad tegevused

Vooluveekogude tervendamine (kalade rändetingimuste tagamine lõhejõgedele rajatud paisudel).

Tegevuse käigus analüüsitakse lõhejõgedel paisude korrastamise võimalusi ja selgitatakse välja,

millistel lõhejõgedel on võimalik projekti raames neid korrastada ning milliseid tegevusi oleks

võimalik käesoleva projekti raames ellu viia. Vastavalt analüüsi tulemustele parandatakse

kuluefektiivsel viisil juhtrühma poolt kinnitatud lõhejõgede korrastamise vajadus ja ulatus.

Tegevuse tulemusena luuakse võimalus toetust saanud aladel elupaikade ja liikide seisundi

paranemiseks. Tegevus on üle-eestiline ning viiakse ellu 31.12.2023.

4. Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemuseks on taastatud kaitstavad elupaigatüübid või kaitstavate

liikide elupaigad.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste väljundinäitajad ja sihttasemed ning meetme tulemusnäitajad on:

Näitaja

mõõtühik

Algtase

(2014 aasta)

Sihttase

(2023)

Meetme väljundinäitaja, projekti

tulemusnäitaja Soetatud, rajatud ja

rekonstrueeritud objektide arv seoses

kaitstavate liikide või elupaikadega

objekt 0 11

Projekti väljundinäitaja Rändetakistuste arv,

kus on koostatud nende likvideerimiseks

vajalike tööde analüüs

tükk 0 39

5. Projekti elluviimine

5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3 Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

5.4. Projekti elluviimise koordineerimiseks moodustab elluviija projekti juhtrühma, mis koosneb

elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi

ja Kliimaministeeriumi esindajatest.

6. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. novembril 2019 ning lõppeb hiljemalt 31. detsembril

2023.

7. Tegevuste eelarve ja ajakava

7.1. Projekti kogueelarve on 1 451 049 eurot. Projekti tegevuste ajakava ja täpsem eelarve on toodud

lisas 2.

7.2. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

7.3. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest

ehk 1 233 391,65 eurot, projekti riiklik kaasfinantseering on 15% abikõlblikest kuludest ehk

217 657,35 eurot.

7.4. Detailsema aasta tegevuskava ja eelarve kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 5. veebruariks.

2020. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitatakse 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)

§-dele 2 ja 5 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2. Abikõlblikud on:

8.2.1 projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud

tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks, sh, settelõksude rajamise kulud, koelmualade taastamise ja rajamise kulud,

paisude eemaldamisega seotud kulud, kalapääsude rajamise kulud, kärestike rajamisega

seotud kulud ja töödeks hädavajaliku infrastruktuuri rekonstrueerimise ja korrastamise kulud,

riigilõivud, ekspertiisid, keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud ning 5%

ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite

soetamise kulud;

8.2.2 personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõikes 1;

8.2.3 maa ostmise kulud;

8.2.4 teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud Vabariigi Valitsuse 19.09.2014. a

määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise,

toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja

kord“ nõuete täitmiseks;

8.2.5 ühendmääruse § 9 kohased projekti kaudsed kulud, § 3 lg 1 punktide 5, 6 ja 7 kohased

personalikulud ning transpordikulud kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude

maksumusest.

8.3. Abikõlblikud ei ole:

8.3.1 ühendmääruse §-s 4 nimetatud kulud;

8.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

8.3.3 kasutatud seadme ostmise kulud;

8.3.4 käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike

3 punkti c kohaselt on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

8.4. Käesoleva määruse järgi antav toetus ei ole riigiabi.

9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

9.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lg 1 punktis 1 nimetatud korras.

9.3. Elluviija esitab maksetaotluse E-toetuse keskkonnas ja lisab sellele vähemalt järgmised

dokumendid:

9.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingu ja töölepingud ning nende muudatused;

9.3.2 töövõtulepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument;

9.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

9.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 9.3.5

raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument ja summade finantsjaotuse

(summade jagunemise põhivaraks või tegevuskulude katteks).

9.4. Elluviija esitab rakendusüksuse nõudmisel hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui

hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu hind ilma käibemaksuta on 20 000

eurot või sellest suurem.

9.5. Maksetaotluse makstud abikõlblike kulude kohta riigihanke piirmääraga võrdse või seda

ületava maksumuse korral esitatakse kord kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

9.6. Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud

dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas

toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

9.7. Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult

struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

9.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused

elluviiduks ja lõpparuanne on eelnevalt juhtrühma poolt heaks kiidetud.

10. Elluviija kohustused

10.1 Elluviijale kohalduvad kõik struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ja käesolevas käskkirjas sätestatud toetuse saaja kohustused.

10.2 Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti hangete ja maksete kohta igal aastal

1. märtsiks ja 1. septembriks.

10.3. Lihthankemenetlus ja riigihanke hankemenetlus viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete

registris.

10.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise.

11. Tegevuste elluviimise seire

11.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu.

11.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet

väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitajate saavutamise võimalikkuse kohta projekti lõpuks.

11.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

järgmise aasta 5. veebruaril.

11.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta.

11.5. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

11.6. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

12.1. Projekti tegevuste eelarvet võib elluviija ilma muutmise taotlust esitamata juhtrühma kirjalikul

nõusolekul kõikide tegevuste osas muuta, kui seejuures ei muutu projekti kogueelarve.

12.2. Kui projekti elluviija soovib projekti muuta suuremas ulatuses kui punktis 12.1 nimetatud või

teha projektis sisulisi muudatusi, mis vähendavad oluliselt projekti tulemusi või

väljundnäitajaid, siis esitakse rakendusasutusele põhjendatud taotlus. Rakendusasutus hindab

muudatuse põhjendatust ning teeb vajadusel projektis muudatused lähtudes struktuuritoetuse

seaduses sätestatud korrast.

Lisa 2

Keskkonnaministri 18.03.2020

käskkirjale nr 126

2019–2023 eelarve ja tegevuskava

Projekti maksumus

Kogumaksumus (EUR) Abikõlbliku kulu summa

(EUR)

Toetus (EUR), sh

kaasfinantseering

riiklik Toetuse, sh riikliku

kaasfinantseeringu

määr %

1 451 049,00 1 451 049,00 1 451 049,00 100

Tegevuste loetelu ja eelarve

Tegevused Näitaja Sihttase (2023) Tegevuse algus Tegevuse lõpp Abikõlblik summa

(EUR)

Rändetakistuse

likvideerimise

kavandamine, paisude

avamine kalade rändeks

(kõrvaldatud

rändetakistuste arv)

Soetatud, rajatud ja

rekonstrueeritud objektide

arv seoses kaitstavate liikide

või elupaikadega

11 1.09.2019 31.12.2023 1 278 549,00

Otsene personalikulu 1.09.2019 31.12.2023 150 000,00

Ühtne määr 1.09.2019 31.12.2023 22 500,00

Horisontaalne kulu kokku: 172 500,00

KÕIK KOKKU 1 451 049,00

Eelarve jaotus rahastajate kaupa

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 217 657,35

Ühtekuuluvusfond 1 233 391,65

Toetuse summa (sh

kaasfinantseering)

riiklik 1 451 049,00

KOKKU 1 451 049,00

Projekti tehtavad detailsed tegevused lepitakse kokku projekti juhtrühmas.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

02.08.2023 nr 1-4/23/3518

Struktuuritoetuse kasutamisega seotud

keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636

(turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirja nr

126 (vooluveekogude tervendamine) muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirja nr 126 (vooluveekogude tervendamine) muutmise

eelnõu.

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi 07.07.2016

käskkirjas nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirjas nr 126 (vooluveekogude

tervendamine).

Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1 ja 7.2

tegevuste korrastamisega. Vajalik on meetme tegevusest 7.2.3 ära võtta kogusummana 203 801,84

eurot ning meetme tegevusest 8.1.7 vabaneb 500 000 eurot. Projektidest tuleb vabad vahendid välja

võtta, sest periood lõpeb 31.12.2023 ning allesjäänud aja jooksul ei ole võimalik neid vahendeid enam

nendes projektides teisteks tegevusteks suunata. Vabanevad vahendid on võimalik suunata

ülebroneeringu katteks.

Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Kliimaminister

Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega

2. Seletuskiri koos lisaga

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

EELNÕU

K Ä S K K I R I

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

käskkirja eelnõu

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:

1. Keskkonnaministri 7.07.2016 käskkirjas nr 1-2/16/636 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

meetme tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“

elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2023 tegevuskava ja eelarve 07.07.2016 kinnitamine“

tehakse järgnevad muudatused:

1.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 1).

2. Keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 1-2/20/126 „Toetuse andmise tingimuste,

tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 8.1.7 elluviimiseks vooluveekogude kaitse

korraldamiseks aastateks 2019‒2023“ tehakse järgmised muudatused:

2.1 Käskkirja lisa 1 ja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (Lisa 2).

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades perioodi 2014‒2020

struktuuritoetuste seaduse § 51.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

Saata: Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus

Keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 ja 18.03.2020 käskkirja nr 126

muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri

7.07.2016 käskkirjas nr 1-2/16/636 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine meetme

tegevuste 7.2.3 “Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“

elluviimiseks ja meetme tegevuste 2014–2023 tegevuskava ja eelarve 07.07.2016

kinnitamine“ (viimane muudatus on tehtud 14.12.2020 käskkirjaga nr 451, 04.05.2023

käskkirjaga nr 198 ja 03.07.2023 nr 262) ning keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 1-

2/20/126 „Toetuse andmise tingimuste, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse

8.1.7 elluviimiseks vooluveekogude kaitse korraldamiseks aastateks 2019‒2023“ (viimane

muudatus on tehtud 14.12.2020 käskkirjaga nr 451, 17.02.2021 käskkirjaga nr 62 ja

03.07.2023 käskkirjaga nr 262).

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja

Taimo Aasma, keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Reeli Sildnik ja eelarve- ja

strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi 07.07.2016

käskkirjas nr 636 (turbaalade korrastamine) ja 18.03.2020 käskkirjas nr 126

(vooluveekogude tervendamine).

Muudatused on seotud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi perioodi 2014‒2020 meetme 8.1 ja

7.2 tegevuste korrastamisega. Vajalik on meetme tegevusest 7.2.3 ära võtta kogusummana

203 801,84 eurot ning meetme tegevusest 8.1.7 vabaneb 500 000 eurot. Projektidest tuleb

vabad vahendid välja võtta, sest periood lõpeb 31.12.2023 ning allesjäänud aja jooksul ei ole

võimalik neid vahendeid enam nendes projektides teisteks tegevusteks suunata.

Käskkirja punktiga 1 muudetakse keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirjas nr 636 (turbaalade

korrastamine) lisa 1 punkti 7.3. ja uuendatakse lisa 2. Kuigi käskkirja muudetakse käesoleva

muudatusega ainult eelarve vähendamisega seoses, et vabasid vahendeid saaks kasutada

õigeaegselt ülebroneeringute katteks, siis õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka

muudetava käskkirja lisa 1 ja lisa 2 uus terviktekst.

Käskkirja punktiga 2 muudetakse keskkonnaministri 18.03.2020 käskkirjas nr 126

(vooluveekogude tervendamine) lisa 1 punkti 5.4, sest kalavarude osakond koos kaitsealuste

liikide kaitsmise teemaga liikus kliimaministeeriumist regionaal- ja

põllumajandusministeeriumisse. Vähendatakse eelarvet 500 000 euro võrra, muutes punkte

7.1, 7.3 ja lisa 2. Kuigi käskkirjas muudetakse käesoleva muudatusega ainult paari punkti,

siis õigusselguse huvides on vajalik kehtestada ka muudetava käskkirja lisa 1 ja lisa 2 uus

terviktekst.

Detailsem eelarvetega seotud muudatused on toodud seletuskirja lisas.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkirja koostamisel on arvestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate

fondide, sh Ühtekuuluvusfondi kohta.

Lisaks võeti eelnõu koostamisel arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 1084/2006.

4. Käskkirja mõju

Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega.

Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade

seisundi parandamisele.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile ning kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS

kaudu Rahandusministeeriumiga ning kooskõlastati Riigi Tugiteenuste Keskusega.