Registrikande nr 50000620383 kehtivuse peatamine

K O R R A L D U S

02. august 2023 nr 1-3/23/488

Registrikande nr 50000620383 kehtivuse

peatamine

1. OTSUS

Tulenevalt alljärgnevast, tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg-le 1, 2 ja 3,

HMS § 66 lg 2 punktile 2 ning HMS § 68 lg-le 2 ja 3 otsustan:

1.1 Peatada registrikande nr 50000620383 kehtivus kavandatava Mõtuse metsise püsielupaiga

sihtkaitsevööndis kuni püsielupaiga kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise

otsuse tegemiseni või antud registrikande kehtivuse lõpuni, kuni 13.03.2024.

1.2 Viia käesoleva korraldusega tehtud muudatused sisse metsaressursi arvestuse riiklikusse

registrisse (edaspidi metsaregister).

1.3 Käesolev korraldus teha teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK).

2. ASJAOLUD

14.03.2023 esitas RMK volitatud esindaja Einart Kask Keskkonnaametile metsateatise, millega

kavandati Pärnumaal Saarde vallas Lodja RMK kvartali SJ344 eraldisel 22 lageraiet

0,62 hektaril. Keskkonnaamet registreeris 14.03.2023 eelpool nimetatud raie metsaregistris

registrikande nr 50000620383 all raiet lubava otsusega.

Kavandatav raie asub kavandatava Mõtuse metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis.

Keskkonnaamet on 25.07.2023 kirjaga nr 7-16/23/15915 teinud looduskaitseseaduse (edaspidi

LKS) § 8 lõigete 1 ja 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus)

väljaspool kaitstavaid alasid asuvates elupaikades kahe uue püsielupaiga moodustamiseks LKS

§ 10 lõike 2 tähenduses ja ühe olemasoleva püsielupaiga tsoneeringu muutmiseks.

Kavandatavad uued püsielupaigad (Kotisoo, Mõtuse) ja muudetav püsielupaik (Lodja) asuvad

Pärnu maakonnas Saarde vallas. Kaitse alla võtmise ettepaneku ja ekspertiisi on koostanud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna liigikaitse büroo peaspetsialist Jaanus

Tanilsoo. LKS § 8 lõike 3 alusel on kaasatud käesoleva ettepaneku koostamisel metsise

püsielupaikade kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute

otstarbekuse hindamiseks liigiekspert Agu Leivits. Käesoleva ettepaneku esitamise on heaks

kiitnud liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjon 16.06.2023 koosoleku otsuse

alusel.

2 (3)

3. KAALUTLUSED

Metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul

pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. HMS § 61 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest kuni

kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku

realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kuna eespool nimetatud raie registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui 12 kuud ning

planeeritav raie teostamata (RMK esindajalt Einart Kaselt 31.07.2023 saadud info põhjal), on

registrikanne nr 50000620383 käesoleva seisuga kehtiv.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

HMS § 64 lg 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani

poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise (ka kehtivuse

peatamise) kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei

kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse

teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise (ka kehtivuse

peatamise) tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks

tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise

menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust

omavaid asjaolusid.

HMS § 66 lg 2 punkti 2 alusel võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks

edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud

faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima.

HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise (ka kehtivuse peatamise)

haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal ning lg 3

alusel loetakse haldusakt kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta

teist ajamomenti. MS § 41 lg-st 1 lähtuvalt on metsateatise menetlejaks Keskkonnaamet. Seega

on Keskkonnaamet pädev kehtivate raiet lubavate registrikannete kehtetuks tunnistamist (ka

kehtivuse peatamist) otsustama.

Kavandatav Mõtuse metsise püsielupaik asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Ilvese külas.

Kavandatava püsielupaiga kogupindala on 344,1 ha. See jääb kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse

ja asub riigimaal. Püsielupaigas metsise mängupaika ega elupaika EELISesse kantud pole, kuid

lähedal asuvad mängupaigad on Rabaküla ja Mõtuse. Tuginedes telemeetriauuringutele , kasutas

kavandatavat püsielupaika Mõtuse mängualal saatjaga varustatud metsisekukk. Seega on

tegemist olulise kompensatsioonialaga, kuhu RB raudtee väljaehitamisest mõjutatud

mängupaikade (ennekõike Mõtuse) metsised saavad hajuda.

Raie registreerimise ajal ei olnud kavandataval raiealal registreeritud metsise püsielupaika.

LKS § 30 alusel on sihtkaitsevööndis (Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti) keelatud

majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

3 (3)

Keskkonnaministri määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (vastu võetud

13.01.2005) alusel ei ole raietööd püsielupaiga sihtkaitsevööndis lubatud.

Pärast kavandatud raie registreerimist metsaregistris RMK kvartali SJ344 eraldisel 22 on

muutunud faktilised asjaolud (alale on kavandatud metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd selliselt,

et on põhjendatud registrikande nr 50000620383 kehtivuse peatamine. Kaitse alla võtmise

protsess on pooleli ja raie peatamise eesmärk on tagada kaitse alla võetava loodusobjekti

säilimine ehk ala oluliste olemuslike tunnuste säilimine, mille pärast ala kaitse alla võtmise

ettepanek tehti.

Metsis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku

linnustiku kaitse kohta I lisa loendis. Metsise kaitse on Euroopa Liidu liikmesriikidele (sh 1

Moodustatud Keskkonnaameti peadirektori 19. jaanuari 2017 käskkirjaga nr 1-1/17/64 2

Protokoll registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 1-10/23/25 all 3

Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 4 lg 7

Eestile) kohustuslik ja sellest tulenevalt peavad riigid kasutusele võtma vajalikke meetmeid, mis

takistavad elupaikade hävimist, saastamist ja lindude häirimist nii sees- kui ka väljaspool nende

kaitseks loodavaid alasid.

Euroopa Liidus tervikuna kuulub metsis liikide hulka, kelle seisund on kahanev (depleted) ning

kelle seisundid peavad liikmesriigid (sh Eesti) parandama . Eesti ohustatud liikide punase

nimestiku andmetel kuulub metsis 2019. aasta hinnangu alusel ohustatud liikide nimekirja,

kategooriasse “ohualdis” (VU). Ettepaneku kõik alad on seotud Rail Baltic (edaspidi RB)

kiirraudtee ja sellega kaasneva taristu rajamise negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise ja

hüvitamisega Lõuna-Pärnumaa lõigul, tuginedes muuhulgas RB Eesti tellimusel koostatud Rail

Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programmile.

Metsise elupaikade seisund ei ole valdavas osas soodne, Seega kaalub Keskkonnaameti

hinnangul avalik huvi, tagada teadaoleva väärtusliku elupaiga kaitse, üle isiku usalduse, et

lubatud raie eraldisel 22 jääb kehtima.

Juhime tähelepanu, et metsaregistris kantakse peatatud kehtivusega registrikanne nr

50000620383 arhiivi, kuna tehniliselt ei ole võimalik kehtivuse peatamist metsaregistris

vormistada. Juhul, kui eraldise 22 kohta tehakse kaitse alla võtmisest keeldumise otsus ning raie

osutub võimalikuks, tuleb jätkuva raie teostamise soovi korral esitada uus metsateatis.

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates,

esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Nilp

juhtivspetsialist

metsaosakond

Andres Hendrikson

Metsahoiu vanemspetsialist

metsaosakond