| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4638 |
| Registreeritud | 06.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kambja Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kambja Vallavalitsus |
| Vastutaja | Toomas Haas |
| Originaal | Ava uues aknas |
KAMBJA VALLAVALITSUS
Porijõe äärsetel karjamaadel veiste karjatamise probleemide ümarlaua
PROTOKOLL
Kambja
6. juuli 2023
Algus kell 15.10, lõpp kell 16.30
Arutelu juhatas abivallavanem vallavanema ülesannetes Liis Rosin, protokollis volikogu sekretär Reet Kiuru. Osavõtjad: Ülenurme aleviku elanike esindajad Kätlin Anier, Tarmo Kleimann, Jekaterina Sell, Rainer Lepp; Kambja Vallavalitsuse abivallavanem Toomas Järveoja, haldusjuht Ülo Plakso; Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialist Toomas Kalja, Keskkonnaameti esindaja Ragnar Kapaun. Ümarlaual olid kuulajatena Tartu Postimehe ajakirjanik Richard Särk ja fotograaf Sille Annuk. Liis Rosin andis sõna elanikele nende tõstatatud probleemide kirjeldamiseks.
Kätlin Anier ja Jekaterina Sell tõid probleemina välja veiste karjumise, seda eriti öösel. Tarmo Kleimann käis karjamaal kontrollimas loomade pidamistingimusi ja leidis surnud vasika. Soovis teada vasika surma põhjust.
Toomas Kalja: olen käinud viimastel nädalatel mitu korda karjamaal, loomad ei karjunud. Loomad on veterinaarjärelevalve all, neid on ka sellel kuul kontrollitud. Tarmo Kleimann: üks põhjuseid, miks loomad karjuvad, on puhta joogivee puudus. 2021. a PTA ettekirjutuses loomapidajale oli välja toodud vajadus korrastada jootmiskohad või tuua loomadele jooginõud. Tegin 4 päeva tagasi fotod joogikohtadest, kraavi ääred on mudale trambitud. Ragnar Kapaun tõi välja asjaolu, et tehtud fotod on sisekraavidest, kuid loomad saavad rohkem joogivett äärekraavidest. Tarmo Kleimanni küsimusele, millised on loomade pidamistingimused, vastas Toomas Kalja, et need on aktsepteeritavad. Ragnar Kapaun teatas, et keskkonnakaitse seisukohast ülekarjatamist veel ei ole. Ülo Plakso teatel on kõige suuremaks probleemiks kevadine poegimiste periood, kui lehmad otsivad/hõikavad vasikaid. Tarmo Kleimann tegi ettepaneku, et kui probleem on peamiselt poegimiste perioodil, siis teha sel perioodil liigutatavate aedadega territoorium väiksemaks ja liigutada aedu vastavalt vajadusele. Toomas Kalja sõnul pole see lahendus, sest vasikad
2
mahuvad aia alt läbi ja siis ei saa lehmad oma vasikate juurde. Võiks teha ettevõtjale ettepaneku alustada karjatamist kaugematelt aladelt. Ragnar Kapaun tõi välja asjaolu, et sellist ettepanekut saab anda ainult soovitusena, seda ette kirjutada ei saa. Ragnar Kapaun tegi elanikele ettepaneku kaasata veiste karjumise probleemi lahendamisse kogenud põllumees/karjaksvataja, kes oskaks vaatlustulemuste põhjal selle põhjust öelda. Tarmo Kleimanni hinnangul on loomade karjumise põhjuseks see, et neil ei ole juua või pole kuhugi varjuda. Varjualune on ehitatud ainult karjamaa ühes nurgas. Ragnar Kapauni sõnul on keskkonnakaitselisest seisukohast kõige parem, kui karjatamine vahelduks niitmisega, kuid seda ette kirjutada ei saa. Karjaaiad peavad olema kraavidel avatud, et eksikombel aeda sattunud metsloomadel oleks võimalik sealt välja saada. Liis Rosin tegi kokkuvõtte arutelust:
• Teeme ettepanekud loomapidajale loomade karjatamise aja ja koha suhtes, et see toimuks vähem elanikke häirivalt.
• PTA pöörab tähelepanu loomade joogikohtadele ja varjumisvõimalustele.
• Kui võimalik ja loomapidaja seda aktsepteerib, korraldada elanike esindajate kokkusaamine temaga.
• Kuna riigimaa rendileping lõpeb, teeb vallavalitsus ettepanekud RMK-le uueks perioodiks rendilepingu tingimuste osas.
• Elanikele soovitus kaasata veiste karjumise põhjuste väljasegitamisse EMÜ spetsialistid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Rosin arutelu juhataja
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Kiuru protokollija