| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/4602 |
| Registreeritud | 28.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hoiame Loodust MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Hoiame Loodust MTÜ |
| Vastutaja | Olavi Andres |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: [email protected] <[email protected]> Sent: 28 July 2023 18:50:33 To: Mikk Marran; Erko Soolmann; kristjan.tõ[email protected]; RMK Cc: Subject: Räpinas toimuvad raied
Tere!
MTÜ Hoiame Loodust soovib võimalikult kiiresti saada RMK-lt selgitusi Räpinas toimuva kohta
MTÜ Hoiame Loodust on teadlik, et RMK teostas, arvatavasti juulikuu alguses, Räpina linna ligiduses harvendusraiet kvartal RP153
Eraldis 5 ja harvendusraie pindala 7.65 hektarit.
Soovime teada saada, kas RMK tegi kindlaks ennem raietööde alustamist, et alal pole pesitsevaid linde, sh kaitsealuseid linde või
pesasid. Looduskaitseseaduse paragrahvi 55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja
kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Tuvastasime raiealalt kaks suurt linnupesa, mille liigi ilmselt on RMK kindlaks määranud kuna tegemist on üsna suurte lindude
pesadega ja vaevalt RMK ennem raiet tegema hakkas, kui ala oli üle kontrollinud. MTÜ Hoiame Loodust omalt poolt pöördus MTÜ
Kotka Klubil poole, et määrata pesade omanikud kindlaks, aga eeldame, et RMK on seda juba teinud, vastasel juhul RMK poleks
seal vast raiuma hakanudki.
Positiivne on see, et harvesteri juht neid pesasid maha ei lõiganud. Eeldame, et RMK teab, kellele need pesad kuuluvad! Lisaks
mõistame väga sügavalt hukka RMK tegevuse I kategooria kaitsealuse linnuliigi merikotka elupaigas, kus RMK on teostanud ja
soovib teostada lageraiet. Keskkonnaamet soovitab kuni 500 m kaugusel merikotka pesapuust vältida lageraiet, aga RMK eirab
seda soovitust ja see on murettekitav nähtus. Antud pesas sirgus see aasta suureks arvatavasti kaks merikotkast. RMK lageraied
merikotka elupaigas ei aita kaasa edaspidisele pesitsusele, vaid võivad seada ohtu edaspidise pesitsuse ja ilmselt seavadki.
Loodame, et RMK võtab keskkonnaameti soovitust tõsiselt ja ei oma eesmärki loodusele kahju teha ja luua endale majanduslike
kahjusid.
Soovime saada RMK-lt selgitust, miks raiuti kvartal RP153 Eraldis 5 lindude pesitsuse ajal ja kellele RMK arvates suurte lindude
pesad kuuluvad? Kui tegemist on kaitsealuste liikide pesadega, miks RMK ikkagi raius juuni või juuli kuus hoolimata pesadest?
Looduskaitseseaduse paragrahvi 55 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Lisaks juhime RMK tähelepanu asjaolule, et RMK on piirkonnas niigi juba saanud majandusliku kahju umbkaudselt ehk 100 000
euro ringis ja selle kahju süvendamine uute raietega (sanitaarraietega ei ole aktsepteeritav, lisaks seatakse veelgi suuremasse ohtu
Räpina linna kõrval olev KAH-ala). Selgelt on tuvastatav, et kuuse-kooreürask on levima hakanud ja kanda kinnitanud seal
varasemalt tehtud raiete kaudu, mis on toonud kaasa ulatusliku majandusliku kahju RMK-le. Hukkunud metsade ulatus on
tuvastatav kümnetes-kümnetes hektarites. Üraski kolle on küll lõpuks vaibunud, aga RMK plaanitud sügised uued raied tooks kaasa
uue massiivse kuuse-kooreüraski puhangu veel elus olevatesse metsa osadesse. Toon näiteks, et RMK on võtnud sanitaarraie
teatised kvartal RP159 eraldus 4 ja 5-le. RMK on seda varemgi teinud antud eraldustel ja tulemuseks ei ole olnud mitte kuuse-
kooreüraski kadumine vaid veelgi suurem kolle. Asjaolu, et Põlvamaa metsaülema Tiit Timberg tunnistab ajakirjandusele, et
tehtavad sanitaarraied ei ole eesmärgiga ohjata üraskit, on aus ülestunnistus. Arusaadav, et vahest on vaja teha raied ka inimeste
või autode liikumiseks kasutatavate teede ääres - ohutuse eesmärgil, aga kui kusagil keset metsa hakatakse sanitaarraiet tegema,
mis pole kuidagi seotud inimeste ohutusega ja soodustab ainult üraskite edaspidist levikut, siis sellised raieplaanid tuleb koheselt
lõpetada. Mind isiklikult hämmastab see, et RMK tegi sanitaarraied nt aastal 2020 ja nüüd nad näevad tulemust ja sealjuures just
katastroofilisi tulemusi kuna see ei toiminud üraski ohjamisel, vaid levik paisus hüppeliselt suuremaks. Ning nüüd korratakse sama
raiemustrit aastal 2023 sügisel.
Kas RMK on võimeline metsamajandama jätkusuutlikult?
Selgitage, kas RMK eesmärk on metsakasvatamine või kuusepalgi metsade hävitamine läbi kuuse-kooreüraski abiga, et siis saaks
küttepuid juba lõigata ja andud juhul piirkonnas asuv KAH-ala muuta lõpuks üraski abiga lageraie väljaks?
MTÜ Hoiame Loodust teeb RMK juhatusele ettepaneku: käime koos Räpina metsades ja vaatame üle, mida on tehtud selle
piirkonnaga valesti.
Eraldi märkusena: Mikk Marran lubas mulle, et teeb RMK korda, mille peale ma ütlesin, et ärge andke lubadusi, eriti veel minule. Kui
Mikk soovib tõesti oma lubadust ka pidada, siis tulgu üheks päevaks koos juhatusega minuga metsa kaasa ja ma tutvustan, mis
toimub RMK-s ja kuidas RMK metsa majandab, milliste tagajärgedega see kõik käib.
Antud kiri on avalik ja edastatakse ka Eesti ühiskonnale MTÜ Hoiame Loodust kanalitest.
Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust
Looduskeskkonna ekspert
+372 53936991
Vastuskiri
Austatud härra Mati Sepp
RMK nimel tänan Teid, et andsite pesadest teada. Loodame, et teavitasite leiust ka Keskkonnaametit. Riigimetsa kvartalil-eraldisel PR153-5 alustati harvendusraiega 15.07. Enne raiet ei olnud RMK pesadest teadlik. Pesade kontrollimisel selgus, et üks pesa kuulus hiireviule. Õnneks oli pesitsemine raie ajaks edukalt lõppenud. Reeglina kooruvad Eestis hiireviu pojad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juuli algul. Teine pesa kuulus samuti hiireviule. Kuid see pesa oli vanem ja seda hiireviu pesitsemiseks ei kasutanud. Keskkonnaameti poolt metsateatise kaaskirjale lisatud tingimused ja soovitused tuginevad ekspertide koostatud liigi kaitse tegevuskavadele. Merikotka pesapuust on keelatud 200 m raadiuses raietööd. Ka riigimetsa kvartalile-eraldisele RP156-16 esitatud uuendusraie metsateatise kaaskirjas oleva soovituse puhul lähtutakse merikotka kaitse tegevuskavast. Soovituse põhjendus 500 m puhul on: merikotka arvukusele võib olla selles raadiuses negatiivne mõju raietöödel, mis tehakse pesitsusajal. Kuna RMK ei tee raieid aktiivsel pesitsusajal, siis soovituse mittejärgmisel on tehtud kaalutletud otsus. Antud eraldisel oli tuvastatud ulatuslik (45% kuuskedest on üraski poolt kahjustatud) üraskikahjustus. Olete saadetud kirjas kriitiline RMK üraski kahjustuste vähendamise eesmärgil tehtud tööde tulemuslikkuses. Väidate, et tööde tulemusel on RMK saanud umbkaudselt kahju 100 000 eurot. Tegemist on riigivara väärkasutuse süüdistustega, mida võtame väga tõsiselt. Selgusetuks jääb, millel see väide või arvutusloogika põhineb. Olete arvamusel, et kuuse-kooreürask on levima hakanud ja kanda kinnitanud Räpina piirkonnas varasemalt tehtud sanitaarraiete tõttu. Samas möönate, et praeguseks on kahjustus vaibunud, kuid hoiatate, et planeeritavate sanitaarraiete mõjul võivad üraskkahjustused piirkonnas taas pead tõsta. Nõustume, et lageraie on majandusmetsa valmivates ja küpsetes kuusikutes aktiivse kahjustuse korral sanitaarraiest tõhusam raieviis. Kuid peame meeles pidama, et tiheasustusega piirnevatel aladel arvestame lisaks jätkusuutlike metsakasvatuslike eesmärkide täitmisele ka muude teguritega. Seetõttu ei ole me planeerinud eraldistele, mille ei esine ulatuslikku kahjustust, lageraieid. Meeles tuleb pidada, et looduslikud häiringud tekivad metsades enamasti mitme teguri koosmõjul. RMK hinnangul ei ole õige tõsta ühte võimaliku tegurit põhjendamatult esile. Täname Teid veelkord edastatud info eest ja loodame, et selgitus on ammendav.
MTÜ Hoiame Loodust Mati Sepp [email protected]
Teie 28.07.2023 nr e-kiri
Meie 25.08.2023 nr 3-2.1/2023/4602
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Erko Soolmann Juhatuse liige