Naissaare Männiku tee ümbersuunamisest

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond | Registrikood 75021250

Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected]

Swedbank EE182200221010936477

VIIMSI VALLAVALITSUS

Anders Anderson Teie: 07.06.2023

[email protected]

Meie 28.07.2023 nr 14-9/840-5

Naissaare Männiku tee ümbersuunamisest

Lugupeetud Anders Anderson

Olete pöördunud vallavalitsuse poole sooviga ümber suunata Naissaarel asuv Männiku tee lõik,

mis läbib eraomandis Lausiku, Kauri ja Meritalu kinnistut. Tõite välja, et tee ümbersuunamine

võimaldaks paremat ligipääsu endise rannakaitse patarei nr 6 säilmetele ning tagaks huvilistele

selle objekti parema vaadeldavuse. Ühtlasi märkisite, et olemasolev väljakujunenud teerada

poolitab erakinnistuid sedasi, et võimalik hoonestamine on häiritud ja samuti, et häiriv on õuelt

läbisõit, mistõttu kinnistute omanikud võivad asuda läbisõitu takistama.

Arutasime Teie poolt püstitatud ettepaneku üle ja toome välja järgmist.

Kuigi Teie ettepanek tagada muinsuskaitseobjektile juurdepääs ja finantseerida selle lõigu

ulatuses tee ehitust sellest huvitatud kohalike elanike omavahenditest on, arvestades Naissaare

teede seisukorda ning valla jätkuvat soovi saare teid korrastada, tervitatav, leiame, et eesmärk

on saavutatav vähem koormaval viisil ja loodusressurssi säästvamalt.

Märgime, et valla omandis on Männiku tee L6 transpordimaa kinnistu, mis on osa teelõigust, mille

kohta tegite ümberehitamise, sisuliselt aga tee kaotamise ettepaneku, et rajada see uues kohas.

Juhime tähelepanu, et valdavalt on Naissaare kinnistud riigi omandis, sh Viimsi metskond 92

(katastritunnus 89001:001:0049), kuhu tegite ettepaneku rajada uus tee, ja riigi kinnisvara

valitseja (Kliimaministeerium) volitatud asutus on siin Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Seega Viimsi metskond 92 kinnistule uue metsatee rajamise vajaduse ja otstarbekuse üle

otsustamisel peaks omaniku õigustes initsiatiivi omama eelkõige Riigimetsa Majandamise

Keskus, lisaks kaitseala valitseja nõusolekule.

Viimsi vald ei pea ettepanekut uues asukohas tee rajamiseks piisavalt põhjendatuks lähtudes

eelkõige järgnevast:

2

- Naissaare kaevanduslik ressurss on piiratud1. Naissaarel on vaja korrastada suur osa

teedest ja ei ole mõistlik kulutada materjali uue tee rajamiseks, olemasoleva tee omaduste

parandamiseks kulub vähem materjali. Vaatamata sellele, et Männiku tee tervikuna on

üheks olulisemaks objektiks tee renoveerimise ja hoolduse seisukohast, tuleb

prioriteetsemaks hinnata eelkõige saare peaasula (Lõunaküla) jt külastatavamates

kohtades teede läbitavuse parandamist ning olemasoleva teedevõrgustiku taastamist.

Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Olukorras,

kus ümbersuunamise suhtes puudub otseselt vajadus, ei oleks omavalitsus õigustatud

talle maapõueseaduse § 100 lõike 1 alusel võimaldatud loodusressurssi selliselt

kulutama, millega oli arvestatud Teie poolt edastatud eelhinnangus (käesolevale kirjale

lisatud), vähemalt mitte esmajärjekorras.

- Leiame, et Muinsuskaitseameti poolt toetust leidnud rannakaitsepatarei nr 6 parem

vaadeldavus ja ligipääs mälestisele on saavutatav uut teed ehitamata koostöös

Muinsuskaitseameti ja RMK-ga, paigaldades vajadusel vastavad viidad alates vallale

kuuluvalt Männiku tee L6 transpordimaalt läbi RMK valitsemisel oleva Viimsi metskond

297 kinnistu ning kirjelduse huviobjekti juurde.

- Männiku teed kasutatakse tava järgi nagu avalikuks kasutamiseks määratud teed.

Naissaare üldplaneeringu kaardil on Männiku tee märgitud peamise teena ja selle

asukohaga on arvestatud ka kaitse-eeskirja koostamisel. Hoolimata sellest, et olemuselt

on tegemist rattajäljega liigitatakse see pinnasteeks (liiklusseaduse § 2 p 81). Saare

teedevõrk baseerubki vanadel pinnasteedel ja sisse sõidetud radadel. Tegemist on seega

väljakujunenud, ajaloolise teega ning erakinnistu omaniku poolt tee kasutamise

takistamist ei pea vallavalitsus õigusaktidest ja kohtupraktikast lähtuvalt tulemuslikuks.

Juhul, kui läbisõidu või läbikäigu takistamise katsed leiavad siiski aset, on sõltuvalt

asjaoludest võimalik kaaluda erinevaid seadusest tulenevaid meetmeid olukorrale

reageerimiseks (näiteks eraisikute omavaheline nõue asjaõigusseaduse § 156 alusel või

valla poolt tee avaliku kasutuse tagamine sundvalduse seadmisega). Eeltoodule lisaks

annavad võõral maatükil asuva tee või raja kasutamiseks õiguse keskkonnaseadustiku

üldosa seadus (KeÜS § 33 lg 1) ja looduskaitseseadus (LKS § 15 lg 1).

- Arvestades, et individuaalsete mootorsõidukite kasutus ei ole üldiselt Naissaarel ette

nähtud ja mootorsõiduki kasutus on piiratud2, ei saa erakinnistutelt läbisõit olla sedavõrd

koormav. Tuleb arvestada ka saarel juba väljakujunenud olukorraga ja Naissaare kui

kaitseala erilise kontekstiga, kuhu igale poole ehitise püstitamine või maastikuilme

muutmine ei olegi lubatud. Nii näiteks on küsitav võimaliku hoonestamise häirimine, mille

lubatavus piiranguvööndis selgub igakordselt kaitseala valitseja kaalutlusotsusest. 2020.

aastal on vald küsinud Keskkonnaameti seisukohta Lausiku kinnistu detailplaneeringu

algatamisele ning vastusest nähtub, et Keskkonnaamet oli valmis kaaluma vaid ajaloolise

talukoha taastamist Lausiku kinnistul Männiku tee ja mere vahelise loodusliku rohumaa

kõlvikule, mis paikneb väljaspool ranna ehituskeeluvööndit ning kaitsealuse liigi

(nõmmlõokese) elupaika. See on põhjendatav kaitse-eeskirja seletuskirjast tulenevaga,

mille kohaselt konkreetselt Väikeheinamaa piiranguvööndis, kuhu kõik kolm eespool

viidatud erakinnistut jäävad, on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hoonete püstitamine

ajaloolistes asustuskohtades või hajaasustusena. Täpsemalt on kaitsekorra põhjenduste

ja eelduste eesmärkidele vastavuse kohta võimalik lugeda kaitse-eeskirja seletuskirjast3.

1 Naissaare looduspargi kaitsekorralduskava 2015-2024, lk 16. 2 Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri § 6 lõige 3 ja Naissaare üldplaneering p 4.5.3. 3 Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja seletuskiri p 2.5.5.2.

3

- Uus tee soovitakse rajada sihtkaitsevööndisse. Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja §

13 punkti 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud

kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning

tee või tehnovõrgurajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.

Selle sätte kohaldamise võimalusele ja konkreetset olukorda arvestades on õige

hinnangut andma Keskkonnaamet kui kaitseala valitseja. Kaitse-eeskirja seletuskirja p

2.5.4.4 järgi piiratakse ehitustegevust, kuna sihtkaitsevööndid hõlmavad erinevaid

metsaelupaigatüüpe riigimetsamaal ja uute ehitiste püstitamisega kahjustataks oluliselt

kaitstavaid metsaelupaigatüüpe. Kaitse-eeskiri võimaldab näiteks õpperadade ehitiste

püstitamist (infotahvlid, istepingid jms). Kaitseala sihtkaitsevööndiks on valitud valdavalt

raietest puutumata kõrge väärtusega vana metsaga alad ja inventeeritud

rannikukooslused, kus ehitamine hävitaks esmatähtsad elupaigad jäädavalt. Lähtudes

seletuskirjast, tuleb vallavalitsuse hinnangul aru saada, et kaitsekord on määratud

põhjusega ja juhtumid peavad olema pigem erandlikud, põhjendatult vajalikud ja eelkõige

minimaalselt tarvilikus mahus. Kuivõrd uue tee rajamine ei ole põhjendatud ja vajalik, sest

lahendus on tagatud olemasoleva tee kaudu, tuleb ilmselt asuda seisukohale, et tee

püstitamine ei ole konkreetsel juhul lubatud. Selles sätte tõlgendamise küsimuses

pöördub vald ka eraldi kirjaga Keskkonnaameti poole, kuivõrd Naissaare teede

korrastamist üleüldse kavandades, tekib sama küsimus olemasolevate teede

renoveerimisel, kus tee püsivuse tagamiseks oleks paratamatult tarvis mingil määral

toimetada sihtkaitsevööndi arvelt.

Täname Naissaare teede temaatikale tähelepanu juhtimast. Valla ehitus- ja kommunaalosakond

võtab lähimal ajal teema uuesti käsile, et koostöös riigiametitega otsida lahendusi teede

parandamiseks ja korrashoiu tagamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Mik

abivallavanem

Lisa: Lemma OÜ 03.05.2023 koostatud töö „Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6

"Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Muinsuskaitseamet

Maarja Kudrjavtseva

602 8818 [email protected]

Tallinn 2023

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

2

Nimetus: Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Töö tellija: Ringa Vaan

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töös osalesid: Piret Toonpere

Töö versioon: 3.05.2023

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus........................................................................ 5

1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht...................................................................... 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ................................................................................. 7

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................. 7

2.2 Naissaare üldplaneering .............................................................................................. 7

2.3 Viimsi valla arengukava aastateks 2022–2027 ............................................................ 8

2.4 Naissaare arengukava aastateks 2023-2033 ............................................................... 8

3 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .................................................. 10

4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 11

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 11

4.2 Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 12

4.3 Mõju kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ..................................................... 12

4.4 Mõju maakasutusele, pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele ..................................... 14

4.5 Jäätmeteke ................................................................................................................ 15

4.6 Soojus, õhusaaste, müra ja kiirgus ............................................................................ 15

4.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................... 15

4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 15

4.9 Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogise väärtusega alale ............................... 16

4.10 Muud aspektid .......................................................................................................... 16

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 17

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Ringa Vaan`i tellimusel. Töö teostasid keskkonnakonsultandid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (KMH0153).

Eelhinnang on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), ning keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega1.

Vastavalt KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel tuleb eelhinnang koostata sellistele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatava tegevuse ala paikneb Naissaare looduspargis ja Natura 2000 Naissaare loodusalal.

Käesoleva KMH eelhinnangu aluseks on Naissaarel asuva uue teelõigu eskiisprojekt, mille eesmärk on võimaldada Viimsi vallas Naissaarel Tagakülas/Bakbyn külas kultuurimälestisele Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääs Männiku teelt ilma Väikeheinamaa külas/Lillängin külas asuvaid eraomandis olevaid kinnistuid läbimata. Tegemist on eskiisprojekti staadiumiga, millele on Muinsuskaitseamet kirjaga 21.12.2022 nr 5.1-17.6/1960-1 antud kooskõlastus edasiseks projekteerimiseks. Projekteeritaval teelõigul asub kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6, "Lääne" (reg-nr 2642). Uus tee on projekteeritud mööda ajaloolist Rannapatarei nr. 6 raudteetammi ning kulgeb osaliselt rannapatarei rajatise peal. Projekteeritav tee ei kahjusta mälestist, pigem tagab mälestisele parema juurdepääsu ja vaadeldavuse.

Viimsi Vallavalitsus ei ole juurdepääsutee projekteerimistingimusi veel väljastanud. Kavandatava tegevuse kirjelduse osas on eelhinnangu andmisel lähtutud eskiisist. Eelhinnangu aluseks olev peamine informatsioon on kajastatud eelhinnangu ptk-s 1.

Käesoleva eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas tegevusele on ehitusloa menetluses vajalik täiemahulise KMH algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema otsustaja (antud juhul ehitusloa menetluse puhul kohalik omavalitsus) ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (KMH algatamise/algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KMH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg-le 2.

1 https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on Naissaarel Tagakülas/Bakbyn külas Viimsi metskond 92 maaüksusel (katastriüksus 89001:001:0049) asuvale kultuurimälestisele Rannapatarei nr. 6 "Lääne" uue juurdepääsutee rajamine. Rannapatarei nr 6 „Lääne“ on aastatel 1912 – 1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitiste osa, vt info välislinkidel: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2642.

Joonis 1. Projekti asukoht Naissaare edelarannikul. Allikas: K-Projekt AS (2022).

Koos uue tee rajamisega on projekti asendiskeemil (Joonis 1) esitatud Männiku tee täiendavalt rekonstrueeritav lõik kuni Männiku tee 58//Kiriku maaüksuseni (89001:001:1109) pikkusega 2,6 km. Männiku tee on 2-3 m laiune kohati ära vajunud kruuskattega tee või pinnastee, mille läbimine on saduderohkel aastaajal lõiguti tõenäoliselt võimalik ainult maastikusuutliku sõidukiga. Eskiisis esitatud projektlahendus täpsustatakse edasisel menetlusel ja projekteerimisel.

Ühtlasi on projekteeritud tee eesmärk Männiku tee põhitrassi mööda viimine eraomandis olevatest kinnistutest Meritalu (89001:001:0123), Kauri (89001:001:0320) ja Lausiku (89001:001:0310). Uue tee valmimisel olemasolev tee nimetatud erakruntide lõigus avalikule liiklusele suletakse. Teelõigu pikkus on variant 1 kohaselt 645 m ja variant 2 järgi 665 m (vt Joonis 2). Projektis esitatud alternatiivne teekoridor (variant 2) lõikab ka Väikeheinamaa külas/Lillängin külas paiknevaid kinnistuid Viimsi metskond 297 (89001:001:0319) ja Lausiku (89001:001:0310). Asendiplaanil esitatud põhjapoolse teekoridori alternatiivsete variantide vahel otsustatakse kohaliku omavalitsuse jt (eelkõige Naissaare looduspargi valitseja Keskkonnaameti) ametite kaasamise järel tehtavate otsuste toel eelkõige lähtuvalt keskkonnakaitse aspektidest.

Uue teelõigu asukoha valikul on eelistatud looduslikult väheste puudega sihte, et raiete maht oleks minimaalne. Tee on kavas rajada lihtkonstruktsiooniga arvestades sõiduautode koormuse ning kohaliku väikese liiklussagedusega. Pinnasetöid kavandatakse minimaalses

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

6

võimalikus mahus, arvestades kohalikust kruusakarjäärist saadava materjali kasutamise võimalusega.

Täiskonstruktsiooniga tee laius on eskiisi järgi projekteeritud 2,6 m, sellele lisanduvad 0,6 m laiused kruuskatte nõlvad, mis toimivad tugipeenrana. Kogulaius 3,8 m võimaldab vastassuunas liikuvatel sõiduautodel aeglasel kiirusel üksteisest haljasalale sõitmata mööduda.

Joonis 2. Projekti alternatiivid. Allikas: K-Projekt AS (2022).

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+2

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Naissaar jääb maakonnaplaneeringu kohasele rohelise võrgustiku alale ja tegemist on väärtusliku maastikuga. Maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta.

Uue teelõigu projekteerimine ja rajamine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringu tingimustega.

2.2 Naissaare üldplaneering

Naissaare üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 1997.a otsusega nr 163. Üldplaneering kajastab tol ajahetkel esinenud maakasutust ja piiranguid.

Projekti piirkonnas on üldplaneeringu kohaselt Väikeheinamaa külas nende kinnistute, millest Männiku teed ümber juhitakse, maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.

Joonis 3. Naissaare üldplaneeringu kaart.

ÜP seletuskirjas on toodud, et saare teedevõrk baseerub vanadel, enne Nõukogude okupatsiooni saarel olnud teedel ja Nõukogude armee poolt sõjaväemasinatega sissesõidetud radadel. Teede hetkeolukord on suhteliselt halb.

2 Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

3 Naissaare üldplaneering. Kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 1997 otsusega nr 161: https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-uldplaneeringud

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

8

Raudtee taastamise kõrval peab teiseks prioriteediks olema üldplaneeringu kaardil toodud peamiste teede olukorra parandamine. Teede hoolduse seisukohast on vaja koostada arengukava, kust selguks kuidas plaanitakse kasutada saare territooriumil olevaid kruusa-liiva varusid ning millises järjekorras plaanitakse olemasolevad teed renoveerida.

Eskiis ei ole vastuolus kehtiva Naissaare ÜP-ga.

Viimsi Vallavolikogu võttis 15.02.2022 vastu otsuse nr 9 „Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”. Viimsi valla uus ÜP koostatakse kogu haldusterritooriumi kohta, hõlmates ka valla saari s.h Naissaart. Hetkel on valminud ÜP lähteseisukohad.

2.3 Viimsi valla arengukava aastateks 2022–2027

Viimsi valla uus arengukava ja eelarvestrateegia näeb valla strateegilise eesmärgina teede staatuse ja omandisuhete korrastamist Naissaarel.

Hetkel on avalikul väljapanekul ka arengukavas viidatud „Viimsi valla teedevõrgu arengukava 2018-2028” uuendus aastateks 2023-2028. Arengukava alusel on teede remondi korralduse osas probleemseteks piirkondadeks saared – Naissaar on suures osas looduspargi sihtkaitsevööndis, kus sel põhjusel on igasugune tegevus piiratud. Olulisemad tegevused teedevõrgu korraldamisel on muuhulgas teede investeerimisvajaduse hindamise jätkamine, teede omandisuhte korrastamine (sh Naissaare teedevõrgustiku korrastamine).

2.4 Naissaare arengukava aastateks 2023-2033

Viimsi Vallavolikogu võttis 21.03.2023 vastu määruse nr 9 „ Naissaare arengukava aastateks 2023-2033 vastuvõtmine”. Naissaare arengukava on peamiseks alusdokumendiks saare jätkusuutliku arengu kujundamisel. Arengukava vastuvõtmine annab Naissaare arengule kokkulepitud suuna ja tegevused. Saare elanike arv on kasvutempos, samuti on saar jätkuvalt turistide huviorbiidis. Kuigi paljud elanikud ei ela saarel aastaringselt, nähakse pigem soovi saare elukeskkonda niipalju rikastada, et sinna tekiksid võimalused aastaringseks elamiseks.

Peatükk 7.1 käsitleb pikemalt teede olukorda. Naissaare teed on äärmiselt halvas seisus ning edasise arengu seisukohalt on vajalik esmajärjekorras korrastada teede omandisuhted (hetkel on teed RMK omanduses). Järgmiseks oluliseks sammuks saab olema lepingu sõlmimine valla ja RMK vahel. Leping võimaldaks vallal saada riigilt ka toetust teede hoolduseks. Teede remondi võimalused nähakse tulevikus ette valla eelarves ning selle alusel koostatakse konkreetne kava tööde elluviimiseks (sh vaadatakse üle ka olemasolev teede paiknemine ja võimalikud uued ühendusteed). Samas peab meeles pidama, et teede renoveerimine tõstatab küsimuse saarel asuvatest ressurssidest. Tee-ehituse, aga ka igasuguse muu ehitustegevuse planeerimisel saarel peab arvestama, et materjalide vedu saarele tuleks vältida. Samas saarel kaevandamist lubatakse üksnes piiratud mahus. Teede remondi korralduse osas tekitab väljakutset asjaolu, et Naissaar on (suures osas) looduspargi sihtkaitsevööndis, kus sel põhjusel on igasugune tegevus piiratud. Suuremamahuline liiva või kruusa kaevandamine hävitaks kaitsealal kaitstavad ranniku- või metsaelupaigatüübid, mis paiknevad maavarade peal. Kunilamäe ja Naissaare piiranguvööndis on lubatud liiva ja kruusa võtmine saaresisesteks vajadusteks kaitseala valitseja nõusolekul ning „Maapõueseaduse“ § 59 lõike 2 alusel tohib võtta liiva ja kruusa oma kinnistu tarbeks. Püsiasustusega väikesaartel saab kaevandamise luba taotleda kohalik omavalitsus.

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

9

Saare teed ei ole ametlikult mõeldud mootorsõidukite kasutamiseks ja on valdavalt kehvas seisukorras. Teede amortisatsioon sunnib elanikke ja külalisi kasutama üha võimsamaid sõidukeid, mis omakorda teede olukorda raskendab. Teede valdajaks on arengukava koostamise hetkel RMK, kuid kuna teede põhiline kasutuskoormus on ennekõike seotud turismiga, on vastutus nende hooldamise eest langenud pigem Viimsi vallavalitsusele, kes on koostöös kogukonnaga teinud osalistel lõikudel säilitusremonti kohapealt saadud kruusaga. RMK on väljendanud soovi anda teede kasutusõigus üle anda vallale, läbirääkimised on käimas. Kui saare põhitrassid on valla kasutuses, saaks vald küsida teede korrashoiuks ja remondiks riigilt toetust. RMK vastutusalasse kuulub ka matkaradade hooldus ning puhkealad, mida korraldavad saare elanikud ning loodusvaht. Naissaare looduspargi kaitsekorralduskava (2015) toob teede osas välja, et külastuskoormuse suurenedes oleks päevakorras ka teetrassi laiendamine ning selle jaoks oleks vaja kaitse-eeskirja teha muudatusettepanek, et kaitseala valitseja loal on tee hoolduseks lubatud raie ka mittemajandatavas sihtkaitsevööndis.

Järgnevatel aastatel on Viimsi valla tegevuskavas plaanis kruusakarjääri avamine Naissaarel. Püsiasustusega väikesaartel saab kaevandamise luba taotleda kohalik omavalitsus.4

Eskiis ei ole vastuolus Viimsi valla asjakohaste arengukavadega.

4 Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit on püsiasustusega väikesaare kohaliku omavalitsuse üksusel või tema volitatud isikul õigus sellel püsiasustusega väikesaarel asuvalt kinnisasjalt võtta kaevandamisloata kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmise eesmärgil (Maapõueseadus § 100).

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

10

3 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Viimsi Naissaare pikkus on umbes 9 km ja laius laiemas kohas 4 km, pindala 18,6 km² Kavandatava tegevuse ala paikneb saarel keset Soome lahte, Tallinnast ligikaudu 8,5 km kaugusel loodes. Naissaar on arvatud väikesaarte nimistusse (Vabariigi Valitsuse määrus 20.01.2022 nr 10), mis on kehtestatud püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel.

Projektiala maaüksus Naissaarel Tagakülas/Bakbyn külas Viimsi metskond 92 (katastriüksus 89001:001:0049) kuulub riigile ja on riigimetsana Riigi Metsamajandamise Keskuse hallatav. Kultuurimälestist Rannapatarei nr. 6 "Lääne" haldab Muinsuskaitseamet.

Viimsi metskond 92 maaüksuse maakasutuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa 100 %. Maaüksuse pindala on 995.17 ha ehk 9,95 km2, mis moodustab üle poole kogu Naissaare pindalast.

Kavandatava tegevuse ala paikneb Naissaare looduspargis (KLO1000540), mis on ühtlasi kaitse all Natura 2000 võrgustiku koosseisus Naissaare loodusalana (EE0010127). EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmetel on Viimsi metskond 92 maaüksusel antud piirkonnas (Naissaare looduspargi Naissaare sihtkaitsevööndis) kohati inventeeritud Natura elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). EELIS andmetel ei ole võimalikul uue tee trassil registreeritud kaitsealuste liikide esinemist. Samas tuleb arvestada, et Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Varem kuulus põhiosa kaitsealast piiranguvööndisse, aga kehtiva kaitse-eeskirjaga viidi põhiosa kaitsealast sihtkaitsevööndisse. Põhjuseks oli tagada metsaelupaikade kaitse, mis piiranguvööndis ei ole võimalik. Rangemasse vööndisse tsoneeriti siiski ainult riigimaa.

Naissaare looduspark on 1892,7 ha suurune rannamaastik. Kaitseala põhieesmärgiks on väärtusliku looduskompleksi, hinnaliste maastikuelementide, kultuuripärandi ja rekreatsiooniväärtuste kaitse. Kuna saar oli 50 aastat eestlastele suletud, on siin hästi säilinud luiterannad ja nõmmed, ürgsed metsaosad ja sood. Naissaarest enamus on kaetud metsaga, saarel domineerivad palu- ja nõmmemännikud.5

5 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

11

4 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Joonis 4. Natura loodusala paiknemine projektiala suhtes.

Kavandatava tegevuse ala kattub Naissaare loodusalaga (EE0010127), mille I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Tegevus ei ole otseselt vajalik Natura loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Kavandatava tegevusena planeeritavad uue tee asukoht on kavandatud inverteeritud elupaigatüübi serva ja seal puuduvad kaitsealuste liikide leiukohad. Tee rajamisega seega oluline negatiivne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele puudub.

EELIS elupaikade kaardikihi andmed elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kohta on antud puudulikud, tegu on 2001. a inventeeritud elupaigaga, mille andmeid on kaardiandmestiku põhjal hiljem täpsustatud. Vanad loodusmetsad (*9010) on väga laia

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

12

mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inim-mõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanad loodusmetsad on kõige enam levinud elupaigatüüp Naissaarel ning see moodustab 41,2 % saare territooriumist).

Arvestades kavandatava teelõigu valitud trassi ja teealuse pinna suurust, siis sisuliselt on välistatud negatiivne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele.

4.2 Mõju rohevõrgustikule

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikke ja poollooduslikke kooslusi hõlmav süsteem, mis koosneb tugialadest (tuumaladest) ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Harju maakonnaplaneeringu järgi on kogu Naissaar rohevõrgustiku tugiala.

Teelõigu rajamine ei põhjusta antud asukohas rohevõrgustiku toimimise halvenemist.

Eelnevast lähtuvalt ei ole kavandatava projektiga seonduvalt oodata olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule.

4.3 Mõju kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Kavandatava tegevuse ala ei kattu kaitsealuste taime-, sambla-, sambliku- või seeneliikide teadaolevate leiukohtadega.

Projekti mõjupiirkonnas (vt Joonis 5) on registreeritud III kaitsekategooria liike, mida ei ole loetletud looduspargi kaitse eesmärgina, nendeks on linnuliigid:

• Kauri kinnistul väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), EELIS kood KLO9114663;

• Viimsi metskond 92 kinnistul väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), EELIS kood KLO9101352;

• Lausiku kinnistul nõmmelõoke (Lullula arborea),EELIS kood KLO9101317.

Looduskaitseseaduse kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Lähtuvalt kaitse- eeskirja §-dest 1 ja 15 on Naissaare looduspargi üheks kaitse-eesmärgiks kaitsealuste liikide kaitse. Nimetatud liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS § 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

13

Joonis 5. Looduskaitseobjektide paiknemine projektiala suhtes.

Looduspargi kaitset reguleerib Naissaare looduspargi kaitse eeskiri.6 Naissaare looduspargi eesmärk on lähtuvalt kaitse-eeskirjast kaitsta:

1) Naissaare looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja kaitsealuseid liike ning säilitada maastikuilmet ja ajaloolis-kultuurilisi objekte;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on merikotkas (Haliaeetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos);

4) kaitsealust loomaliiki põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja tema elupaiku;

5) kaitsealuseid seeneliike limatünnikut (Sarcosoma globosum) ja valget sirmikut (Macrolepiota nympharum) ning nende elupaiku.

6 Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 98. https://www.riigiteataja.ee/akt/120092016010

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

14

Kaitse-eeskirja järgi jaguneb kaitseala maa-ala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja üheksaks piiranguvööndiks.

Perspektiivsed elamualad Väikeheinamaa külas, millest praegune Männiku tee ümber juhitakse, asuvad Naissaare looduspargi Väikeheinamaa küla piiranguvööndis. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, maastikuilme ja rannikukoosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvööndis on lubatud kõik tegevused, mis ei ole kaitse- eeskirjaga keelatud, seega näiteks rajatiste püstitamine ning kultuurimälestiste hooldus ja eksponeerimiseks vajalikud tegevused. Rajatiste püstitamisel tuleb arvestada konkreetses vööndis sätestatud ehituskeeluvööndi ulatusega (kaitse-eeskirja § 3) ja kaitseala valitseja igakordse kaalutlusotsusega.

Viimsi metskond 92 maaüksus (katastriüksus 89001:001:0049), millel asub ka kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne", paikneb aga Naissaare looduspargi Naissaare sihtkaitsevööndis. Naissaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja rannikukoosluste loodusliku arengu tagamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud vaid kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kaitse-eeskirja § 13 alusel on sihtkaitsevööndis aga keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;

4) adru varumine, välja arvatud kaitsealal asuva majapidamise tarbeks.

Kuigi eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ei ole oodata, siis on eeldatavalt uue tee rajamine sihtkaitsevööndis keelatud.

4.4 Mõju maakasutusele, pinnasele, pinnaveele ja põhjaveele

Tuginedes Keskkonnaportaali kaardirakenduse7 ja EELIS andmetel tegevuse alal, siis ei ole alal tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele või looks eelduse ehitustegevusega kaasnevale jääkreostuse vabanemisele.

Ehituskeeluvööndi (EKV) ulatuse arvestamisel tuleb lähtuda Naissaare looduspargi kaitse- eeskirjast, mitte hetkel kehtivast Naissaare üldplaneeringust. Vastuolu kaitse-eeskirjas ja üldplaneeringus esitatud EKV ulatuse osas on Väikeheinamaa külas. Planeerimisseaduse § 93 lõike 4 kohaselt tuleb üldplaneering viia vastavusse pärast üldplaneeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega.

Kavandatav tegevus jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse (200 m). Ranna piiranguvööndis on keelatud muuhulgas mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks

7 https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

15

määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

Naissaarel on ehituskeeluvööndi laius üldreeglina samuti 200 m, välja arvatud antud asukohas ehk Väikeheinamaa küla piiranguvööndis, kus ehituskeeluvööndi laius on 50 meetrit põhikaardile kantud rannaastangu servast ning rannaastangu alla kuni veepiirini jääv ala. Tegemist on ajalooliste küladega, kus ehitamine on võimalik metsa ja mere vahelisel alal, mis jääb 200 meetrise ehituskeeluvööndi sisse. Ehituskeeluvööndi vähendamine 50 m alates rannaastangust võimaldab ühtpidi kaitsta rannikuelupaigatüüpe ja teisalt võimaldab vööndis olevatele kinnistutele ehitada. Seega on Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga seatud ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m rannaastangu servast, mitte 200 m, nagu näeb ette looduskaitseseaduse § 38 lõige 1 punkt 1.

Teelõigu rajamiseks ei ole vaja veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne suunatud heidet vette või pinnasesse. Samuti ei muudeta tegevusega oluliselt veerežiimi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile. Tegevusega ei kaasne pinnase, pinna- või põhjavee olulist reostusohtu.

4.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

4.6 Soojus, õhusaaste, müra ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega.

Olulist välisõhu saastet, soojust, müra, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana ette näha.

4.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Tee ehitamisel tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava.

4.8 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Teelõigu rajamine on vajalik tagamaks avalikku juurdepääsu järgmiste ehitismälestisele ilma eraomanduses olevaid perspektiivseid elamumaa kinnistuid läbimata.

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

16

4.9 Mõju ajaloolise, kultuurilise või arheoloogise väärtusega alale

Pärast II Maailmasõda jäi Naissaar Nõukogude Liidu piiritsooni ja oli ainult sõjaväelastele kasutada. Saart haldas kuni 1993. aasta suveni Nõukogude sõjavägi. Naissaarel on 1 ajaloomälestis, 16 ehitismälestist, 4 tehnikamälestist.

Naissaare looduspargil on suur ajaloolis-kultuuriline väärtus, mille eksponeerimine on oluline ka loodusturismi koha pealt.

Projekti alaga on seotud üks ehitismälestis ja selle kaitsevöönd Rannapatarei nr 6, mille kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise välispiirist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Joonis 6. Kultuurimälestis paiknemine Maa-ameti kaardirakenduse aluskaardil.

Rannapatarei nr. 6 "Lääne" on kultuurimälestiseks tunnistatud Kultuuriministri 03.10.1996 a. määrusega nr.12 (RTL 1997, 5, 28). Rannapatarei asub merest 250 m kaugusel ning koosnes ühele joonele ehitatud viiest suurtükialusest, viiest laskemoonakeldrist, komandopunktist ja helgiheitjapunktist. Kõik rajatised betoonist. Ehitusviisilt oli tegemist nn lihtsa lahtise positsiooniga, kus kahurid kinnitati ringjalt paiknevate kruvipoltide külge., neid kaitses eest poolringikujuline betoonkaitsemüür ühes sinna vastu kuhjatud madala muldkehandiga.

Kavandatav tee jääb kultuurimälestise kaitsevööndisse. Arvestades ala metsasust, siis tee rajamine ei mõjuta rannapatareile avanevaid vaateid ega ehitiste säilimist. Vajalik on siiski projekti täiendav kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga lisakskirjale 21.12.2022 nr 5.1- 17.6/1960-1.

4.10 Muud aspektid

Kavandatava tegevusega kaasnevaga ei ole oodata riigipiiriülest ega kumulatiivset mõju. Antud piirkonda ei ole teadaolevalt teisi tegevusi, millega võiks avalduda koosmõjud.

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

17

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu, siis ei ole oodata projekti elluviimisel ja teelõigu sihipärase kasutamisel seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimist. KMH eelhinnang on koostatud hindamaks, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud oluline mõju Naissaare loodusalale (EE0010127) ning kavandatavast tegevusest ei ole oodata ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamise läbiviimine Naissaare loodusala suhtes, mis on hetkel võimalik vaid täismahus KMH hindamise käigus.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema siiski kohalik omavalitsus ehitusloa andmise menetluses ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (KMH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu ja KMH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lõikele 22.

Samas tuleb arvestada, et siseriiklikult kaitstava Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis keelatud igasugune majandustegevus ja uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Seega kui teelõik ei kvalifitseeru antud juhul tee püstitamiseks kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks, siis ei ole tegevus praegu lubatud. Eelseisukohta või eeskirja juriidilist tõlgendust ei ole Keskkonnaametilt küsitud.

Naissaare looduspargi kaitsekorralduskava koostamisel (2015) toodi Naissaare olemasolevate teede osas välja, et külastuskoormuse suurenedes oleks päevakorras ka olemasoleva teetrassi laiendamine, aga selle jaoks oleks vaja kaitse-eeskirja teha muudatusettepanek, et kaitseala valitseja loal oleks tee hoolduseks lubatud raie ka mittemajandatavas sihtkaitsevööndis. Seni pole sellist muudatust tehtud.

Lisaks tuleb projektide menetlusel arvestada, et igasugune ehitusõigus seatakse üldjuhul planeeringuga. Kui teetrass puudub üldplaneeringust, on otstarbekas koostada detailplaneering. Juhul, kui ehitustegevuseks on vajalik vaid projekteerimistingimuste väljastamine, teeb seda ehitusseadustiku peatüki 3 kohaselt pädev asutus, kelleks on antud juhul samuti kohalik omavalitsus.

Naissaare looduspargi kaitse-eeskirja § 7 määrab ära, milliste tegevuste kavandamiseks ja läbiviimiseks tuleb saada Keskkonnaameti nõusolek. Ehitustegevuse seisukohast on sellisteks tegevusteks muuhulgas detailplaneeringu kehtestamine (punkt 3), luba ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi (punkt 5) ja anda ehitusluba (punkt 6). Kaitse-eeskirja § 16 lõike 2 punktide 3 ja 5 kohaselt tuleb Keskkonnaameti nõusolek saada ka nö vabaks ehitustegevuseks, milleks ei ole vajalik ehitusloa olemasolu või ehitusteatise esitamine.

Seega tuleb looduspargis ehitustegevuse kavandamiseks pöörduda kohalikul omavalitsusel ehk Viimsi Vallavalitsusel nõusoleku saamiseks pöörduda võimalikult varajases staadiumis koostööd käigus Keskkonnaameti poole selleks, et välja selgitada ehitusvõimalused ning saada ehitustegevuseks kaitseala valitseja põhimõtteline nõusolek. Keskkonnaametil on võimalik kavandatud tegevusega nõustuda vaid juhul, kui see on kooskõlas kaitse-eeskirjas tooduga, s.t ehitusõiguse kavandamisel järgitakse Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjas

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

18

toodut ning ehitustegevuse läbiviimisel ning ehitiste edasisel kasutamisel ei kaasne negatiivseid mõjusid Naissaare looduspargi kaitse eesmärkidele. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjulikku mõju.

Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. Kui tegevus on aga kaitse-eeskirja järgi antud asukohas otseselt keelatud, siis ei ole võimalik seda erandkorras lubada ka Keskkonnaameti loal.

Naissaare kultuurimälestis Rannapatarei nr. 6 "Lääne" juurdepääsutee eskiisprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 3.05.2023

19

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid

Harju maakonnaplaneering 2030+

Naissaare üldplaneering

Keskkonnaministeerium. (s.a.) Keskkonnamõju hindamine. Kättesaadav: https://envir.ee/keskkonnamoju-hindamine#khm-juhendmaterjalid

Muinsuskaitseseadus. Riigi teataja. Vastu võetud 27.02.2002. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13086582?leiaKehtiv

Naissaare arengukava aastateks 2023-2033

Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri. Riigi teataja. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/72671

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee