| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2078 |
| Registreeritud | 27.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Transpordiamet |
| Vastutaja | Peeter Puhke |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 25
Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-
25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu
rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/23/546
Tee ehitusloa andmise kuupäev 26.07.2023
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Janno Sammul
Ametniku ametinimetus Planeerimise osakonna juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“
2. Riigiteega 25 äärde projekteeritud Koeru–Kapu kergliiklustee alates Koeru kalmistust kuni
Kapu ristmiku vasakpoolse bussipeatuseni (lõik ca km 23,91-25,12) ning Koeru kalmistu parkla
ei ole käesoleva ehitusloa esemeks. Tööde realiseerimine toimub vastavalt Järva Vallavalitsuse
eelarvelistele võimalustele.
3. Näha ette projektlahenduse muudatused:
3.1. Aruküla bussipeatuse juurde projekteeritud jalgrattaparklat (km 21,49-21,51) mitte välja
ehitada ja säilitada olemasolevad puud.
3.2. Mahasõit Turu tänavalt Paide tee 2 (kü tunnusega 31401:002:3060) paiknevale kaupluse
laadimisalale laiendada 6,5 meetrini.
3.3. Jaani tee 4 kinnisasjal (kü tunnusega 31401:002:0018) jätta ära parkla ehitus eramaal ja
korrigeerida mahasõitude lahendus vastavaks CE-kategooria sõidukile juurdepääsuks.
3.4. Jaani tee 6 kinnistu (kü tunnusega 31401:002:1830) servas paiknev olemasolev hekk ja
võrkaed asendada puidust piirdeaiaga (kõrgus kuni 1,1 m juurdepääsutee pinnast). Aia
tüüp ja värv kooskõlastada enne paigaldamist kinnistuomanikuga. Näha ette täiendavad
2
tööd rekonstrueeritava maantee sademevete eluhoone konstruktsioonidest eemale
juhtimiseks.
3.5. Likvideerida Kapu bussipeatuse betoonist ootekoda koos alusega.
3.6. Näha ette Rava metskond 150 kinnisasjaga (kü tunnusega 31401:002:0096) külgneval
riigitee 25 lõigul km 23,904-24,968 ja riigitee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete lõigul km 80,96-
81,32 raadamistööd teemaa piirides. Kapu looduskaitsealal (KLO1000676)
tugimaanteede vaba ruumi raadamistöid mitte teostada.
3.7. Vaegnägijate suunamiseks projekteeritud reljeefsed braikivid paigaldada üksnes
ülekäiguradade või riigitee teeületuskohtade ette.
3.8. Enne tööprojektide koostamist ja ehitustöödega alustamist uuendada ELA SA, Telia Eesti
AS ja Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastused.
3.9. Tehnovõrkude ümberehitamise tööprojektides täpsustada ja fikseerida tehnovõrgu
valdaja poolt finantseeritavad tehnovõrkude arendustööde (reservtorud, uued
liitumiskaevud jms) mahud. Arendustöid rahastab tehnovõrgu valdaja.
3.10. Enne raadamistöid selgitada alevi lõigul välja tööde maa-alale jäävate üksikpuude
seisukord ning likvideerimise vajadus ehitustööde teostamiseks ja ristumiskohtade
nähtavuse parandamiseks. Ehitustööde käigus arvestada puude likvideerimisel vähima
nõutud nähtavuskolmnurgaga. Võimalusel näha ette elujõuliste puude säilitamine ja
kaitsmine.
3.11. Ehitustööde käigus lahendada rekonstrueeritava sõiduteega külgneval alal sademevete
ärajuhtimine. Vajadusel näha ette täiendavad tööd vältimaks veerežiimi halvendamist
teega külgnevatel kinnisasjadel.
3.12. Näha ette ringristmiku siseringi äärekivi kõrguseks h>12 cm ja siseringile haljastuse
rajamine (kasvukõrgusega ca 1 m).
3.13. Näha ette riigitee 25 km 22,68 ülekäiguraja erivalgustuse projekteerimine ja ehitamine.
3.14. Likvideeritavate Keskkooli bussipeatuste ootekojad (2 tk) paigaldada uue bussijaama
ootealale. Näha ette olemasolevate infotahvlite ümbertõstmine.
3.15. Seoses Koeru bussijaama väljaehitamisega uues asukohas, Paide tee 16a kinnisasjal, näha
ette täiendavate bussipeatuste rajamine riigitee 25 äärde km 22,95 ja 22,68
(olemasolevate veoautode parkimiskohtade asukohas).
3.16. Näha ette tugimaantee km 24,92-25,06 kurvi õgvendamine vastavaks projektkiirusele 70
km/h väljaspool Kapu looduskaitseala (KLO1000676) piire.
3.17. Säilitada riigiteelt 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 25,208 juurdepääs Torni kinnisasja
(31401:002:2321) majandusotstarbelisele mahasõidule.
4. Ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada alljärgnevad keskkonnameetmed:
4.1. Kuna projekteeritava lõigu kõrval asuvad kaitstavate liikide (II kategooria harivesiliku
ning III kategooria rabakonna) registreeritud leiukohad, tuleb ehitustööde käigus tähele
panna, et lähtutaks looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest.
Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstavate liikide
leiukohta.
4.2. Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestiste kaitsevööndis, tuleb enne tööde
teostamise algust Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3;
https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load ja
https://register.muinas.ee/citizen.php?menuID=workpermitapplication).
4.3. Ehitustööde ajal tuleb tagada Aruküla mõisa pargi piirdeaia postide kaitsmine (vajadusel
paigaldada kaitsvad elemendid, et vältida avariilises seisukorras olevate piirdeaia postide
varingut). Tagada töötsooni jäävate puude kaitsmine tööde ajal. Tee maa-alale ulatuvate
pargi puude võra lõikusi võib teha ainult arborist, et oleks tagatud väärtuslike pargipuude
võra tasakaal ja korrektsed lõikused.
4.4. Koeru kalmistuga külgneval lõigul eemaldada tee tammi pinnas, mis on vastu kalmistu
väravaehitise müüre – pinnase tekitatud liigne külgsurve on põhjustanud värava viltu
3
vajumise. Tagada viltu vajunud värava püsivus tööde ajal (paigaldades toed värava
siseküljele). Tee maa-alale ulatuvate kalmistu puude võra lõikusi võib teha ainult arborist,
et tagada väärtuslike puude säilimine ja vältida puude murdumisohtlikuks muutumist.
4.5. Kogu projektala ulatuses tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude ning müüride jt ehitisjäänuste) ilmsikstuleku
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb sellisel juhul tööd
katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile.
4.6. Töid puurkaevude sanitaarkaitsealadel tuleb võimalusel minimeerida ja läbi viia hoolsalt
ning vältida sanitaarkaitsealadel vee reostuse riskiga tegevusi.
4.7. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m tiigist ja
kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine tiigi ja kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt,
et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
4.8. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
4.9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
4.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
4.11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
4.12. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
4.13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega ning Järva valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega.
4.14. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb
ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
4.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
4
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km
21,25-25,30 asuv Koeru–Kapu lõik
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Novarc Group AS
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10226774
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 9587
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25
25,30 Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 1589
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet
Alus: Projektala ulatub
Aruküla mõisa pargi
(KLO1200160) ning Kapu
looduskaitsealale
(KLO1000676).
28.06.2023 kirja nr 6-2/23/13402 väljavõte:
„Esitasite ehitusseadustiku § 42 lg 7 ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks riigitee 25 Mäeküla-Koeru-
Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise
ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
eelnõu.
…
Keskkonnaamet on seisukohal, et 16.06.2023 kirjaga esitatud
ehitusloa taotluses ei ole piisavalt arvestatud Kapu
looduskaitsealaga ning kavandatav tegevus kahjustab ala väärtusi
ja kaitse-eesmärke.
Keskkonnaamet ei kooskõlasta riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu
km 21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise
ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
eelnõud ning leiab, et kavandatavale tegevusele tuleb leida
täiendavaid alternatiive.“
19.07.2023 kirja nr 6 2/23/14429-2 väljavõte:
„Keskkonnaamet on tutvunud riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km
21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu
muudatustega (muudatused seisuga 12.07.2023).
Esitatud eelnõus on arvestatud Keskkonnaameti eelnevate
ettepanekutega ja minimeeritud negatiivset mõju Kapu
looduskaitsealale. Esimese ettepaneku puhul ei avalda 229 m2 (0,02
ha) teemaa piirimuudatus Kapu LKA-l olulist negatiivset mõju
Otsus:
1. Lugeda kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks
riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-
25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu
rekonstrueerimise ehitusloa andmine ja
KeHJS § 11 lg 10 alusel esitatud KMH
algatamata jätmine
2. Ehitusloa kõrvaltingimus punkt 3.6
sõnastada alljärgnevalt: „Näha ette Rava
metskond 150 kinnisasjaga (kü tunnusega
31401:002:0096) külgneval riigitee 25
lõigul km 23,904-24,968 ja riigitee 39
Tartu–Jõgeva–Aravete lõigul km 80,96-
81,32 raadamistööd teemaa piirides. Kapu
looduskaitsealal (KLO1000676)
tugimaanteede vaba ruumi raadamistöid
mitte teostada.
3. Ehitusloale lisada kõrvaltingimus punkt
3.16: „Näha ette tugimaantee km 24,92-
25,06 kurvi õgvendamine vastavaks
projektkiirusele 70 km/h väljaspool Kapu
looduskaitseala (KLO1000676) piire.“
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2
kaitse-eesmärgi saavutamisele ega kaitseala terviklikkusele (92,25
ha).
Ehitusloa eelnõus on Kapu LKA-le negatiivset mõju välistavad
muudatused tehtud (on välistatud Kapu LKA-l raadamine teemaa
laiendamise eesmärgil) ning Keskkonnaamet kooskõlastab riigitee
25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu
rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu (seisuga 12.07.2023) ja KeHJS
§ 11 lg 10 alusel esitatud KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.“
Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo
2 Muinsuskaitseamet
Alus: Projektalale ulatuvad või
alaga piirnevad järgmiste
kultuurimälestiste
kaitsevööndid:
1. Aruküla mõisa peahoone (reg-
nr 15000), pargi (reg-nr 15001),
piirdemüüri (reg-nr
15002), kaevumaja (reg-nr
15003), aida (reg-nr 15004),
tõllakuuri (reg-nr 15005) ja
keldri (reg-nr 15006) ühine
kaitsevöönd.
2. 1905.a revolutsiooni
monumendi (reg-nr 4007)
kaitsevöönd.
3. Koeru kõrtsihoone (reg-nr
15010), Koeru kiriku (15007),
kirikuaia (4008),
piirdemüüri (15008), kabeli
(15009) ning Vabadussõja
mälestussamba (27120) ühine
kaitsevöönd.
4. Koeru kalmistu (reg-nr 4009)
kaitsevöönd.
Kooskõlastaja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või taotlenud
tähtaja pikendamist.
Põhjendus:
*Vt märkus.
Muinsuskaitseameti 12.07.2022 otsuse
„Projektile Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu
km 21,25-25,30 (Koeru–Kapu lõigu)
rekonstrueerimise teedeehituslik põhiprojekt on
antud kooskõlastus nr 43867“ tingimused on
käsitletud ehitusloa kõrvaltingimuste punktis 4.2
ja 4.5.
Otsus:
Lugeda ehitusloa andmise ja keskkonnamõju
algatamata jätmise eelnõu kooskõlastaja poolt
vaikimisi kooskõlastatuks EhS § 42 lg 9 alusel.
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
osas
1 Järva Vallavalitsus Kiri 19.06.2023 nr 7-6/2023/1980-2 väljavõte:
„Järva Vallavalitus kooskõlastab riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu
km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimise
ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.“
Helle Salum, teede peaspetsialist
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad märkused riigitee
25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–
Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja KMH
algatamata jätmise osas.
2 Maa-amet Kiri 27.06.2023 nr 6-3/22/11899-4 väljavõte:
„Maa-amet kooskõlastas 04.08.2020 kirjaga nr 6-3/20/10797-2
projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu
km 21,25-25,30 Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti
koostamiseks. Projektlahenduse on Maa-amet kooskõlastanud
27.07.2022 kirjaga nr 6-3/22/1189-2.
Projekteeritav teelõik piirneb riigi omandis olevate Kaupmehe
(katastritunnus 25501:001:1100) ja Rakke tee 10 (katastritunnus
31401:001:0443) kinnisasjadega, mille riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Lisaks
piirneb25 Mäeküla-Koeru-Kapu tee katastriüksus reformimata
maaribaga, mis asub tee ja Kiriku kinnisasja (katastritunnus
31401:002:0047) vahel.
Maa-amet nõustub riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-
25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa ja
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga.“
Kaili Ojaperv, maatoimingute osakonna planeeringute ja
ehitusprojektide büroo peaspetsialist büroo juhataja ülesannetes
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad märkused riigitee
25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–
Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja KMH
algatamata jätmise osas.
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
4
3 MTÜ Järvamaa
Ühistranspordi
Keskus
Kiri 19.06.2023 nr 19
MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus kooskõlastab projekti
"Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km
21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimine“ ehitusloa
eelnõu koos ette nähtud projektlahenduse muudatustega.
Urmas Kupp, JÜTK tegevdirektor
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad märkused riigitee
25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–
Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa eelnõule.
4 Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutus
(edaspidi ELASA)
e-kiri 16.06.2023
ELASA sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on väljastanud
projektile „25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30
rekonstrueerimine. Tänavavalgustus, elektrivarustuse- ja side
välisvõrk. Hepta Group Energy OÜ, Projekti nr 21164“
kooskõlastuse KK3556JV.
Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest ning
ELASA sidetrassi asukoha muutmisel kontrollida sidevõrgu
omanikult (ELASA) olemasoleva sidetrassi kasutusala ulatus,
kasutusõigus ja ELASA sidetrassiga seonduvate muudatuste
tegemiseks täiendava seadustamise vajadus e-posti aadressil
[email protected]. Seadustamine tellida ELASA poolt heaks kiidetud
ettevõttelt. Täpsem info https://www.elasa.ee/.
Annika Matson, ELASA sidevõrgu järelevalve spetsialist AS
Connecto Eesti
Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad märkused
riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30
asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa
eelnõule.
2. Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse
KK3556JV tingimustest ning ELASA sidetrassi
asukoha muutmisel kontrollida sidevõrgu omanikult
(ELASA) olemasoleva sidetrassi kasutusala ulatus,
kasutusõigus ja ELASA sidetrassiga seonduvate
muudatuste tegemiseks täiendava seadustamise
vajadus e-posti aadressil [email protected].
Seadustamine tellida ELASA poolt heaks kiidetud
ettevõttelt.
5 Elektrilevi OÜ
-
Põhjendus: *Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
andja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust
avaldada.
6 Telia Eesti AS
7 AS Järva Haldus
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
5
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse
tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Torni
31401:002:2321
e-kiri 28.06.2023
Torni kinnistule peab alles jääma tagumine
mahasõit (vana tee koht).
Tuleks teha uus liiklusloendus, et oleks võimalik
alustada ka kergliiklus tee ehitust.
Autode liiklus sellel teel on kindlasti suurenenud
võrreldes paari aasta taguse loendiga.
Põhjendus:
Ortofoto ja kinnisasja omaniku poolt 20.07.2023 telefonivestluses antud
selgituste alusel on riigiteelt 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 25,208 Torni
kinnisasjale (31401:002:2321) majandusotstarbeline juurdepääs.
Kinnistusisese hoonete paigutuse tõttu on vajalik riigitee 25 km 25,208
vanal teekohal paiknevale värvale ja juurdepääsuteele mahasõidu
säilitamine.
Teeregistris antud asukohas mahasõitu ei ole registreeritud. Mahasõit
paikneb riigiteede 25 ja 39 ristmikust 70 m kaugusel. Teelõigul on lubatud
sõidukiirus 70 km/h, tegelik kiirus on peatumiskohustusega ristmiku
lähialal ~ 50 km/h. Mahasõidu ohutuks kasutamiseks peab olema tagatud
vaba nähtavuskaugus 3 m kauguselt sõidutee servast ristuvale
tugimaanteele 95 m. Antud asukohas piiravad mahasõidu nähtavust
tammepuud, mis projektijärgselt säilivad.
Torni kinnisasjale on juurdepääs tagatud riigitee 25 km 25,15 ristuvalt
Laaneoksa teelt (tee nr 3140212). Arvestades km 25,208
majandusotstarbelise mahasõidu säilitamise vajadusega, kuid vähese
kasutusega, näha ette rekonstrueeritava maantee tugipeenra olemasoleva
km 25,208 juurdepääsuteega kokkuviimine. Mahasõidu rekonstrueerimist
projektiga ei kavandata.
Selgitame, et tugimaanteel teostatakse liiklusloendust iga-aastaselt. 2022.a
loenduse andmetel on riigitee 25 lõigu km 23,049-25,278 aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus 817 autot.
Transpordiamet korraldab kergliiklusteede ehitamist riigiteede teehoiukava
liiklusohtlike kohtade likvideerimise ja säästlike liikumisviiside
soodustamise meetmete raames. Riigitee 25 Koeru-Kapu lõigule
kergliiklustee ehitamist eelnimetatud meetmepõhiste objektide nimekirjas
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
6
ei ole (2023.a. seisuga). Transpordiametile teadaolevalt korraldab Koeru-
Kapu kergliiklustee väljaehitamist Järva Vallavalitsus eelarveliste
vahendite olemasolul.
Otsus:
Lisada ehitusloale kõrvaltingimus:
„Säilitada riigiteelt 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 25,208 juurdepääs Torni
kinnisasja (31401:002:2321) majandusotstarbelisele mahasõidule.“
2 Torni
31401:002:2322
e-kiri 19.06.2023
Kavandatava kergliiklustee asukohas on
Elektrilevi poolt paigaldatud hiljuti maakaabel
Saare kinnistule. Ettepanek on enne tööde
teostamist see osa uuesti kooskõlastada
Elektrileviga.
Põhjendus:
Ehitusloa kõrvaltingimuste punktis 3.8. on käsitletud, et enne tööprojektide
koostamist ja ehitustöödega alustamist uuendada Elektrilevi OÜ projekti
kooskõlastus.
Otsus:
Arvestada tööde teostamisel, et kergliiklustee projektalal on Torni
kinnistule katastriüksuse tunnusega 31401:002:2322 (end Saare)
paigaldatud Elektrilevi OÜ maakaabel.
3 Jaani tee 6
31401:002:1830
e-kiri 29.06.2023
Märkused projektlahendusele:
1. Tee ja maja vahekaugus on väike ja seetõttu
lükatakse pidevalt lumetraktori poolt lumi
akendesse. Siiani ei ole midagi juhtunud ja
aknad terved. Magamistoad on teepoole.
Sellega seoses soovin teiepoolset lahendust.
2. Hoovist autoga välja sõites on Grossi poe
suunas nähtavus väga halb kui mitte öelda,
et nähtavust sinnapoole ei olegi.
3. Sademevesi voolab maanteelt meie hoovi,
kuna maja on teest allpool.
Põhjendus:
Rekonstrueeritava tee ja Jaani tee 6 kinnisasjal paikneva elumaja
vahekaugus on ca 3,4 m. Hoonet eraldab teest lehtpuuhekk ja võrkaed, mis
ei takista lume vallitamisel selle sattumist vastu elumaja välisseina.
Arvestades riigiteel mehhaniseeritud talihooldetööde teostamise
vajadusega, nähakse ette heki ja võrkaia asendamine puidust piirdeaiaga,
mis füüsiliselt takistab lume vallitamist vastu maja välisseina.
Jaani tee 6 kinnistult väljasõidu nähtavust piirab kinnistu Grossi poe
poolses servas paiknev kõrgem hekk. Mahasõidu nähtavuse parandamiseks
on vajalik heki osaline likvideerimine või kärpimine sõidukijuhi vaatevälja
kõrguseni (ca 1,1 m juurdepääsutee pinnast). Projektiga on ette nähtud
tööde maa-alale jääva ja nähtavust piirava heki likvideerimine.
Jaani tee 6 kinnisasjaga külgneval teelõigul on projekteeritud maanteele
kahepoolne põikkalle. Projektiga ei ole kavandatud maanteelt kogunevate
sademevete riigitee muldkeha servas paiknevast hoonest eemale juhtimist.
Seetõttu kavandatakse ehitusloa kõrvaltingimusena täiendavad tööd
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
7
(äärekivi paigaldamine vms), et juhtida sademeveed eemale eluhoone
konstruktsioonidest.
Otsus:
Ehitusloa kõrvaltingimus punkt 3.4 sõnastada alljärgnevalt:
„Jaani tee 6 kinnistu (kü tunnusega 31401:002:1830) servas paiknev
olemasolev hekk ja võrkaed asendada puidust piirdeaiaga (kõrgus kuni 1,1
m juurdepääsutee pinnast). Aia tüüp ja värv kooskõlastada enne
paigaldamist kinnistuomanikuga. Näha ette täiendavad tööd
rekonstrueeritava maantee sademevete eluhoone konstruktsioonidest
eemale juhtimiseks.“
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul
ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa
eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Aruniidu 31401:002:0205
Istandiku 31401:002:0079
Istandiku 31401:002:0202
Jaani tee 15 31401:002:1880
Jaani tee 2 31401:002:1650
Jaani tee 4 31401:002:0018
Jaani tee 7 25501:001:0530
Jaani tee 8 31401:002:1460
Kapu-Risti 31401:002:0127
Kiriku 31401:002:0047
Koeru kalmistu 31401:002:0048
Koidu tn 1 // Paide tee
10
31401:002:0730
Kruusalu 31401:002:2960
Kurve 31401:002:1481
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kurvepõllu 31401:002:1482
Niiduvälja 31401:002:2323
Nurga 31401:001:0264
Nurga 31401:001:0263
Nurga 31401:001:0264
Paide tee 1 31401:002:2430
Paide tee 12 31401:002:2280
Paide tee 14 31401:002:0049
Paide tee 16 31401:002:0032
Paide tee 19 31401:002:0004
Paide tee 2 31401:002:3060
Paide tee 22 31401:002:0035
Paide tee 24 31401:002:1790
Paide tee 24
juurdelõige
31401:001:0282
Paide tee 26 31401:002:2680
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Paide tee 28 31401:002:2930
Paide tee 31 31401:002:0002
Paide tee 4 31401:002:0043
Paide tee 6 31401:002:2580
Paide tee 7 31401:002:2180
Paide tee 8 31401:002:2950
Paide tee 8 31401:002:2950
Pruuli 31401:002:1350
Raja tn 1 31401:002:2550
Rakke tee 3 31401:001:0390
Rakke tee 4 31401:002:1980
Rakke tee 6 31401:001:0203
Rakke tee 8 31401:002:1510
Rava metskond 146 31401:002:0095
Rava metskond 150 31401:002:0096
Tiigi tn 3 31401:002:0114
Transpordiameti korralduse „Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva
Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
8
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud
ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Riigitee nr 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km
21,25-25,30 (Koeru–Kapu lõigu)
rekonstrueerimise põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 21003872 Tartu-Tallinn 2022
V e rs
io o n 0
1 .0
3 .2
0 2 2 /// T
Ö Ö
N R
2 1
0 0 3
8 7 2
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 10
4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 11
4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 12
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 15
4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 18
4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 18
4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu
km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojektile. Rekonstrueeritav
lõik asub Järva maakonnas Järva vallas (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte
algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus ja Novarc Group AS poolt koostatud projekti joonised seisuga
jaanuar 2022.
Käesolev eelhinnangu versioon sisaldab infot II kaitsekategooria liikide elupaiga
asukoha kohta, mistõttu on tegemist vaid asutusesiseselt kasutatava dokumendiga,
mis ei ole mõeldud avalikustamiseks1.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Allikas: Maa-amet
2021
1 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites keelatud.
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 2 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine .
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “3.
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)
ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga nähakse
ette sõidutee asukoha osalist viimist uuele trassile ning jalgtee rajamist olemasolevast
sõiduteest eemal). Samuti jääb projektiala osaliselt Kapu looduskaitsealale ning
kavandatav tegevus liigitub ülal nimetatud määruse § 15 lg 8 alla.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
6
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
4 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva maantee
rekonstrueerimine tee kandevõime ja liiklusohutuse taseme tõstmise eesmärgil ning
tehniliselt vajaliku teemaa määramine (vt joonis 3.1).
Projektiga nähakse ette riigitee 25 ca km 25,0 plaaniraadiuse vastavusse viimine lubatud
sõidukiirusega (järsk kurv raadiusega ~ 85 m). Koeru alevikus kavandatakse liikluse
rahustamise meetmed lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. Vajadusel kavanda takse
olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmist.
Projekti koostamisel kontrollitakse tee ohutust ning kavandatakse meetmed riigitee
liiklusohutuse parandamiseks (vajadusel jalgteede, ristmike, mahasõitude ja
bussipeatuste ümberehitus, nähtavuse parandamine, vaba ruumi tagamine, jm).
Koeru kalmistut läbival riigitee 25 lõigul km 23,60-23,92 lahendatakse kergliiklejate
liikumine ja sõidukite parkimine komplekselt koos riigitee rekonstrueerimise lahendusega.
Hinnatakse riigiteega külgnevate olemasolevate parklate/parkimiskohtade ohutust ning
vajadust. Vajadusel lahendatakse parklate/parkimiskohtade ümberehitus ja riigiteealusel
maal paiknevate parkimiskohtade likvideerimine.
Projektiga tagatakse vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Üldjuhul (asulast väljas)
juhitakse sademeveed teeäärsetele haljasaladele. Aga kuna Koeru asulasisesel lõigul on
sademevete ärajuhtimine komplitseeritum, on seal selleks OÜ EstKONSULT
Keskkonnatehnika poolt koostatud eelprojekt „Riigitee 25 Mäeküla.Koeru-Kapu km 21,5-
25,3 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimine. SADEMEVESI“ (töö nr 21040). EstKONSULT
eelprojektiga lahendatakse asulas sademeveed tee alalt uute projekteeritud torustikena
kahes piirkonnas:
Koeru kirikust Kapu poole suunduval teelõigul (PK 228+00 kuni 228+80);
Paide tee 3 ja 3 kinnistute piirkonnas (PK 224+60 kuni 225+40) .
Kirikust Kapu poole suunduv teelõik:
Sademeveed suunatakse rekonstrueeritavalt tee alalt projekteeri tavate restkaevude
kaudu rajatavasse imbsüsteemi. Imbsüsteem hakkab paiknema Jaani tee 2
transpordimaa kinnistul projekteeritud jalgtee all. Projektiga lisatakse sademevee torustik
kiriku parkla restkaevust Ausamba parki, kuhu tuleb täiendav imbsüsteem.
Imbsüsteemina kasutatakse sademevee immutuskassette, mis üksteise kõrvale
paigutatuna moodustavad sademevee puhver- ja immutusmahuti. Viimane kaev enne
mahutit nähakse ette nn. filterkaevuna. Kaevule nähakse ette setteosa sügavusega
h=0,6 m ning väljavoolutorule vertikaalne kolmik, mille abil voolab vesi kaevust välja
veepinna alt. Sellega takistatakse kaevus veepinnal olevate puulehtede jm pisiprahi
kandumine mahutisse.
Kavandatud mahuti mõõdud on 19,2 x 3,0 m ja maht 32 m3, mahuti sügavus 0,6 m, mahuti
kasulik sisemaht - ca 31 m3. Puhvri vajalik maht on ca 20 m3. Tegelik maht on arvestatud
teatud varuga, arvestades põhimõttega, et arvestusliku vihmakoguse ülemine veepiir
mahutis võrdub mahutisse siseneva toru voolurenni kõrgusega. See tagab vihmade korral
vee kiire äravoolu ilma restkaevude täituvuse ohuta. Käesolevas projektis on
näidistootena kasutatud Pipelife AS-i kärgplokke mõõtudega 1,2 x 0,6 m, h=0,3 m. Need
kärgplokid paigaldatakse kahes kihis ja kogu mahuti tuleb ümbritseda geotekstiiliga.
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
8
Mahutile tuleb ette näha tuulutustoru, selle asukoht - samas kõrval haljasalal. Tuultustoru
kõrgus maapinnast peab olema min 0,7 m, vältimaks talvisel ajal lumekoristuse käigus
lume alla mattumist.
Paide tee 3 ja 5 kinnistute piirkond:
Sademeveed valguvad maapinna ja tee vertikaali järgides piki teed Aruküla t iikide
suunas. Paide tee 1 kuni 5 piirkonnas on paaritute numbriliste kinnistute ees äärekivid,
mistõttu vajavad sademeveed ühelt tee poolelt kokkukogumist ja ärajuhtimist. Paaritute
numbrite kinnistute tee poolel on teepeenar, kust sademevesi valgub üle kõrvalolevatele
haljasaladele. Paide tee 3 kinnistu ette tee alale projekteeritakse restkaev sademevete
vastuvõtuks tee alalt. Paide tee 5 kinnistule kavandatakse väike parkimisplats, mille veed
juhitakse samuti projekteeritavasse restkaevu. Selle ala sademeveed immutatakse
tänava vastasküljel (diagonaalselt) oleva l E. Viiralti tn 2 maaüksusel.
Ülejäänud alal rekonstrueeritava tee ulatuses projekteeritakse teepeenrad, millest vesi
valgub üle ja hajub rohealadele.
Kiriku juures parkimisplatsil olukorda ei muudeta ning säilib olemasolev süsteem ühe
restkaevuga ja äravooluga Ausamba pargi immutusalasse.
Koeru kalmistu piirkonnas voolab sademevesi kergliiklustee ja sõidutee vahele
projekteeritud äärekivide kõrval rentslis kalmistu põhjapoolse nurgani ning sealt
kavandatud tee-äärsesse kraavi, kust see tasapisi imbub pinnasesse.
Restkaevud tuleb perioodiliselt (soovitavalt 1-2 x aastas) puhastada sinna kogunenud
settest, et see ei kanduks torustikesse. Vajadusel teostada torustikele läbipesu. Süsteemi
läbipesu on soovitav teha enne sügisesi vihmu ja kevadist sulavett. Hooldust võivad teha
vastava pädevusega isikud. Jaani tee 2 imbsüsteemi ees olevat filterkaevu setteosa tuleb
analoogselt restkaevudega puhastada sinna kanduvast võimalikust settest, et tagada
imbmahuti töökindlus.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade
täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
Joonis 3.1 Kavandatava tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2021
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
10
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 25
Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 (Koeru–Kapu lõigu) rekonstrueerimise
põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva
liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal
ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas
liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise,
looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on
kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise
oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE
Projektiala asub Järva vallas (haldusreformi järgne), kus haldusterritoriaalse korralduse
muutmise tulemusena moodustunud Järva val la üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad
ühinenud Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Koigi valla
üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.
Haldusreformi eelselt asus projektiala Koeru vallas, mille üldplaneering kehtestati 1999.
aastal. Tegu on võrdlemisi vana ja, võimalik, et praeguseks sisuliselt vananenud
dokumendiga, aga olemasoleva tee rekonstrueerimine ei ole ametlikult kehtiva
üldplaneeringuga ka vastuolus. Tegemist on olemasoleva sõidutee rekonstrueerimisega,
mille tulemusel tõstetakse olemasoleva teelõigu kvaliteeti ning sõidumugavust.
2017. aastal kehtestatud Järva maakonnaplaneeringus on määratud rohevõrgustiku ning
väärtusliku maastiku alade paiknemine projekti piirkonnas. Maakonnaplaneeringu
„Elukeskkondlikud väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus osaliselt nii
rohevõrgustiku koridori kui ka väärtusliku maastiku aladele (vt joonis 4.1). Aga
arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu rekonstrueerimine),
võib öelda, et projektiga ei suurendata oluliselt tee poolt põhjustatavat barjääriefekti ega
visuaalset dominantsust maastikul. Seega ei ole ette näha ebasoodsa mõju kaasnemist
väärtusliku maastiku terviklikkusele ning rohevõrgustikule.
Kavandatav tegevus on ette nähtud olemasoleval teetrassil, aga projektiga nähakse ette
muuhulgas ka jalgtee rajamist ning vajadusel mõningasi õgvendusi. Selleks on vaja
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning maakasutus selles osas muutub.
Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib öelda, et sellega ei kaasne
maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid
kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.
Joonis 4.1 Väljavõte Järva maakonnaplaneeringu „Elukeskkondlikud väärtused“ kaardilt, kavandatav tegevus on tähistatud punase joonega.
4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Andmebaasi EELIS andmetel jäävad vahetult projekteeritava tee kõrvale Aruküla mõisa
park (KLO1200160) ning Kapu looduskaitsealale (KLO1000676), millede andmebaasides
registreeritud piiridele võivad projektiga kavandatavad tegevused vähesel määral ulatuda
(vt joonis 4.2). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Tudre loodusala, RAH0000384) jääb
kavandatavast tegevusest üle 3 km kaugusele.
Vastavalt Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamise ja kaitse-
eeskirjale 5 on käesoleva Kapu looduskaitseala osas asjakohaseks kaitse-eesmärgiks:
kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Kaitseala maa-ala kuulub kogu
ulatuses sihtkaitsevööndisse. Vastavalt kaitse-eeskirja § 9 lg1 p3 on kaitsealal keelatud
uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu
rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine ning vastavalt lg 2 on kaitseala valitseja
(Keskkonnaameti) nõusolekuta keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja
sihtotstarvet; lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba.
Projektiga kavandatavad tegevused leiavad suuremal osal aset olemasoleval teel, välja
arvatud lõik ca km 25, kus projektiga kavandatav teelõigu õgvendus ulatub
looduskaitseala piiridesse. Kuna tegevus toimub olemasoleva tee ääres ning puutumus
looduskaitseala peale on minimaalne, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist Kapu looduskaitseala terviklikkusele (ega ka teistele piirkonda jäävatele
looduskaitsealustele aladele). Aga arvestades eeltoodud tingimusi ning
looduskaitseseaduse § 14, tuleb käesoleva projekti ehitusloa andmiseks saada
nõusolek Keskkonnaametilt.
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/101032019017
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
12
Projekti asendiplaanidest lähtudes leiavad ehitustööd aset ka vähesel määral kaitstavate
liikide (II kategooria kaitsealuse liigi harivesiliku (KLO9118059) ning III kategooria
kaitsealuse liigi rabakonna (KLO9118013) registreeritud leiukohtades (vt joonis 4.2).
Arvestades, et tegemist on juba ka olemasoleva teega ning et projektiga ei muudeta
oluliselt ümbritseva ala veerežiimi, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist piirkonnas elutsevatele loomaliikidele. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda
looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke
ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstavate liikide leiukohta.
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2021 (märkus- II kat liigi elupaiga infot sisaldav joonis on esitatud
ASUTUSESISESES verisoonis)
4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jäävad kavandatava tegevuse
vahetusse lähedusse mitmed ehitismälestised (vt joonis 4.3 ja 4.4).
Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud 03.08.2020 kiri
nr 5.1-17.6/1828-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas
järgmist:
Projektalale ulatuvad järgmiste kultuurimälestiste kaitsevööndid: Aruküla mõisa
peahoone (reg-nr 15000), pargi (reg-nr 15001), piirdemüüri (reg-nr 15002),
kaevumaja (reg-nr 15003), aida (reg-nr 15004), tõllakuuri (reg-nr 15005) ja keldri
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
(reg-nr 15006) ühine kaitsevöönd, Koeru kõrtsihoone (reg -nr 15010), Koeru kiriku
(15007), kirikuaia (4008), piirdemüüri (15008), kabeli (15009) ning Vabadussõja
mälestussamba (27120) ühine kaitsevöönd, ning Koeru kalmistu (reg-nr 4009)
kaitsevöönd. Palume projekti joonistel mälestised ja kaitsevööndi ulatus tähistada
ning seletuskirjas viidata kinnismälestiste kaitsevööndis paiknemisele.
Aruküla mõisa ansambliga külgneval lõigul on oluline projekteerimise käigus
lahendada piirdemüüri ja maantee vahelisel alal sadevee ärajuhtimine - maantee
ja piirdeaia vahele projekteerida nõva (st kahepoolsed kalded), renn vm
alternatiivne lahendus, et sadeveed maanteelt piirdeaia suunas ei valguks.
Võimalusel tuleks vältida ka soolaseguse vee pritsimist piirdeaia peale.
Teekatendi kõrguse tõstmine Aruküla mõisa pargi piirdeaiaga külgneval lõigul
pole lubatud.
Tagada pargi piirdeaia postide kaitsmine tööde ajal (vajadusel paigaldada
kaitsvad elemendid, et vältida avariilises seisukorras olevate piirdeaia postide
varingut). Tagada töötsooni jäävate puude kaitsmine tööde ajal. Tee maa -alale
ulatuvate pargi puude võra lõikusi võib teha ainult arborist, et oleks tagatud
väärtuslike pargi puude võra tasakaal ja korrektsed lõikused.
Koeru kõrtsihoonega külgneval lõigul pole teekatendi kõrguse tõstmine lubatud,
et vältida veekahjustuste tekkimist mälestisel.
Koeru kalmistuga külgneval lõigul eemaldada tee tammi pinnas, mis on vastu
kalmistu väravaehitise müüre – pinnase tekitatud liigne külgsurve on põhjustanud
värava viltu vajumise. Teekatendi kõrguse tõstmine kalmistuga külgneval lõigul
pole lubatud (soovitatavalt tuleks kõrgust madalamale lasta). Lahendada tee
vertikaalplaneering selliselt, et sadeveed oleks juhitud kalmistu väravast eema le
ning võimaldaks värava kasutamist (praegu kõrguste suurest erinevusest ja
järsust kaldest tingitult läbi värava käia ei saa). Samuti vältida vee juhtimist
kalmistu piirdemüüri äärde. Tagada viltu vajunud värava püsivus tööde ajal
(paigaldada toed värava siseküljele). Tee maaalale ulatuvate kalmistu puude võra
lõikusi võib teha ainult arborist, et tagada väärtuslike puude säilimine ja vältida
puude murdumisohtlikuks muutumist.
Kogu projektala ulatuses tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude
ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude ning müüride jt ehitisjäänuste)
ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)
tuleb sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest
Muinsuskaitseametile.
Palume kavandatava tee projekt esitada kooskõlastamiseks
Muinsuskaitseametile.
Projekti koostamisel on võimaluste piires arvestatud projektlahendust puudutavate
Muinsuskaitseameti tingimustega. Eelnevast lähtuvalt on vajalik ka projekt täiendavalt
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga . Ehitustööde läbiviimiseks esitatud tingimusi
tuleb täita ehitustööde käigus.
Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatavale tegevusele lähim pärandkultuuri
punktobjekt – Kapu kõrts ca 20 m kaugusele (vt joonis 4.3 ja 4.4). Teised pärandkultuuri
objektid jäävad enam kui 20 m kaugusele. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis
koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
14
teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi
kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid
pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja
väärikuse küsimus 6 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski väl tida
pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on
religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav
võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.
Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitselis te objektide
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021
6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitselis te objektide
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2021
4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatavale tegevusele lähim veekogu on Väike-Aruküla tiik (VEE2050321,
vt joonis 4.5). Veekogul kehtib veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja
piiranguvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5)
üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on
tegemist olemasoleva tee (mis kajastub ka üldplaneeringus), seega konflikti
ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.
Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele
lähim puurkaev PRK0062977 jääb ca 25 m kaugusele ning sellele on kehtestatud 10 m
ulatuses hooldusala. Projektiga ei ole antud puurkaevu hooldusalal tegevusi ette nähtud. .
Küll aga jääb rekonstrueeritav lõik osaliselt järgnevate puurkaevude sanitaarkaitsealale -
PRK0010377 ja PRK0010359 (vt joonis 4.5). Teised piirkonda jäävad puurkaevud jäävad
kavandatavast tegevusest kaugemale. Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151
lõike 2 kohaselt majandustegevus üldjuhul keelatud, aga sama lõike p 5 kohaselt on
keelatud tegevuste alt välja arvatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu
ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi
halvenemist. Antud juhul on tegemist õiguspäraselt ehitatud olemasoleva ehitise
rekonstrueerimisega, tööd piirnevad tee vahetu lähedusega. Arvestades ka puurkaevude
kaugust teest ei ole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus põhjustaks vee kvaliteedi
halvenemist. Seega sanitaarkaitsealaga otseselt konflikti ei teki. Töid
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
16
sanitaarkaitsealadel tuleb võimalusel minimeerida ja läbi viia hoolsalt ning vältida
sanitaarkaitsealadel vee reostuse riskiga tegevusi.
Projektiga tagatakse vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Üldjuhul (asulast väljas)
juhitakse sademeveed teeäärsetele haljasaladele. Aga kuna Koeru asulasisesel lõigul on
sademevete ärajuhtimine komplitseeritum, on seal selleks OÜ EstKONSULT
Keskkonnatehnika poolt koostatud eelprojekt „Riigitee 25 Mäeküla.Koeru-Kapu km 21,5-
25,3 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimine. SADEMEVESI“ (töö nr 21040). EstKONSULT
eelprojektiga lahendatakse sademeveed tee alalt uute projekteeritud torustikena kahes
piirkonnas:
Koeru kirikust Kapu poole suunduval teelõigul (PK 228+00 kuni 228+80);
Paide tee 3 ja 3 kinnistute piirkonnas (PK 224+60 kuni 225+40).
Kirikust Kapu poole suunduv teelõik:
Sademeveed suunatakse rekonstrueeritavalt tee alalt projekteeritavate restkaevude
kaudu rajatavasse imbsüsteemi. Imbsüsteem hakkab paiknema Jaani tee 2
transpordimaa kinnistul projekteeritud jalgtee all. Projektiga lisatakse sademevee torustik
kiriku parkla restkaevust Ausamba parki, kuhu tuleb täiendav imbsüsteem.
Paide tee 3 ja 5 kinnistute piirkond:
Sademeveed valguvad maapinna ja tee vertikaali järgides piki teed Aruküla tiikide
suunas. Paide tee 1 kuni 5 piirkonnas on paaritute numbriliste kinnistute ees äärekivid,
mistõttu vajavad sademeveed ühelt tee poolelt kokkukogumist ja ärajuhtimist. Paaritute
numbrite kinnistute tee poolel on teepeenar, kust sademevesi valgub üle kõrvalolevatele
haljasaladele. Paide tee 3 kinnistu ette tee alale projekteeritakse restkaev sademevete
vastuvõtuks tee alalt. Paide tee 5 kinnistule kavandatakse väike parkimisplats, mille veed
juhitakse samuti projekteeritavasse restkaevu. Selle ala sademeveed immutatakse
tänava vastasküljel (diagonaalselt) oleval E. Viiralti tn 2 maaüksusel .
Ülejäänud alal rekonstrueeritava tee ulatuses projekteeritakse teepeenrad, millest vesi
valgub üle ja hajub rohealadele.
Kiriku juures parkimisplatsil olukorda ei muudeta ning säilib olemasolev süsteem ühe
restkaevuga ja äravooluga Ausamba pargi immutusalasse.
Koeru kalmistu piirkonnas voolab sademevesi kergliiklustee ja sõidutee vahele
projekteeritud äärekivide kõrval rentslis kalmistu põhjapoolse nurgani ning sealt
kavandatud tee-äärsesse kraavi, kust see tasapisi imbub pinnasesse.
Restkaevud tuleb perioodiliselt (soovitavalt 1-2 x aastas) puhastada sinna kogunenud
settest, et see ei kanduks torustikesse. Vajadusel teostada torustikele läbipesu. Süsteemi
läbipesu on soovitav teha enne sügisesi vihmu ja kevadist sulavett. Hooldust võivad teha
vastava pädevusega isikud. Jaani tee 2 imbsüsteemi ees olevat filterkaevu setteosa tuleb
analoogselt restkaevudega puhastada sinna kanduvast võimalikust settest, et tagada
imbmahuti töökindlus.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiamet i poolt teostatud veeseire
tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas7. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on
oluliselt väiksem (vastavalt ERC Konsultatsiooni OÜ poolt koostatud liiklusuuringu 8
andmetele oli antud lõigu liiklussagedus vahemikus 1156- 1845 sõidukit päevas), pole
põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
tiigist ja kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine tiigi ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik
ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja
vette.
Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022
7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 8 Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. Liiklusuuring. Töö nr ERC/15/2021
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
18
4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET
Maa-Ameti teeregistri kaardirakenduse andmetel paiknevad lähimad elu - või
ühiskondlikud hooned (ETAK 404564 ja 404008) teelõigust kuni meetri kaugusel. Lisaks
paikevad Koeru alevikus teelõigust kuni 10 meetri kaugusele mitmed elu- või
ühiskondlikud hooned. Seega paikneb tee vahetus läheduses müra- vibratsiooni- ja
saastetundlikke objekte.
Aga käesoleva projektiga kavandatakse olemasoleva tee rekonstrueerimist, mille raames
teostatakse olemasoleva teekatte uuendamine. Kavandatava tegevuse käigus ei nihku
sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele. Seega ei kaasne
projekti elluviimise järgselt ebasoodsat mõju seoses müra levikuga.
Samuti ei ole põhjust eeldada, et projekti tulemusel suureneks liikluse poolt põhjustatud
vibratsioon ja tooks kaasa ülenormatiivse vibratsiooni esinemise, pigem võib tee
rekonstrueerimisega kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt
teekonstruktsiooni paranemisest).
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele
aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike
ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja
seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Liiklusest tingitud õhusaasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina
tee- ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus
ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirvä ärtuse ületamise
ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul
saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal -
kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede
kontekstis on tegemist keskmisest pigem väiksema liikluskoormusega teega) ei ole
põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teest
eemal. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis suurendaks saasteainete
levikut projekti realiseerimise järgselt.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levik ut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
4.6. JÄÄTMEKÄITLUS
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega ning Järva valla jäätmehoolduseeskirjas9 tulenevate nõuetega
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavaj äätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
4.7. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
9 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019024
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
20
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30
(Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille
koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti
tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,
kuna vastavalt KeHJS-s ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Samuti puudub kavandataval tegevusel
piiriülene mõju ning vajadus täiendavate keskkonnauuringute järele. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
Kuna kavandatav tegevus ulatub vähesel määral Kapu looduskaitseala piiridesse
(ning võib vähesel määral puutuda ka Aruküla mõisa pargi registreeritud piire),
tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 projekti ehitusloa andmiseks saada
nõusolek Keskkonnaametilt.
Kuna projekteeritava lõigu kõrval asuvad kaitstavate liikide (II kategooria
harivesiliku ning III kategooria rabakonna) registreeritud leiukohad (vt joonis 4.2),
tuleb ehitustööde käigus tähele panna, et lähtutaks looduskaitseseaduse § 55
toodud isendi kaitse põhimõtetest. Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi
teostada võimalusel väljaspool kaitstavate liikide leiukohta.
Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestistele kehtestatud kinnismälestiste kaitsevööndis, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt täiendavalt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Ehitustööde ajal tuleb tagada Aruküla mõisa pargi piirdeaia postide kaitsmine (vajadusel paigaldada kaitsvad elemendid, et vältida avariilises seisukorras olevate piirdeaia postide varingut). Tagada töötsooni jäävate puude kaitsmine tööde ajal. Tee maa-alale ulatuvate pargi puude võra lõikusi võib teha ainult arborist, et oleks tagatud väärtuslike pargi puude võra tasakaal ja korrektsed lõikused.
Koeru kalmistuga külgneval lõigul eemaldada tee tammi pinnas, mis on vastu kalmistu väravaehitise müüre – pinnase tekitatud liigne külgsurve on põhjustanud värava viltu vajumise. Tagada viltu vajunud värava püsivus tööde ajal (paigaldades toed värava siseküljele). Tee maaalale ulatuvate kalmistu puude võra lõikusi võib teha ainult arborist, et tagada väärtuslike puude säilimine ja vältida puude murdumisohtlikuks muutumist.
Kogu projektala ulatuses tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude ning müüride jt ehitisjäänuste) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile.
Töid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (vt joonis 4.5) tuleb võimalusel minimeerida ja läbi viia hoolsalt ning vältida sanitaarkaitsealadel vee reostuse riskiga tegevusi.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on
Riigitee nr 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 (Koeru-Kapu lõigu) rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
soovitatav rajada kaugemale kui 50 m tiigist ja kaevudest. Juhul kui eelmainitud
alade ja objektide paiknemine tiigi ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega ning Järva valla jäätmehoolduseeskirjas10 tulenevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019024
KORRALDUS
26.07.2023 nr 1.1-3/23/546
Tee ehitusloa andmine riigitee 25 Mäeküla–Koeru–
Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet/ Maanteeamet algatas 16.06.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 25
Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuv
Koeru–Kapu lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 31401:002:0062,
31401:002:0064 ja 31401:002:0063) ja riigitee 17112 Piibe–Preedi–Koeru kinnisasjal
(katastritunnusega 31401:002:0091) Järva maakonnas Järva vallas Koeru alevikus ning Aruküla
ja Kapu külas.
Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane) korraldusega 08.09.2020 nr 1-3/20/164 on antud
projekteerimistingimused riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu
lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt Novarc Group AS tööle nr 1589 „Riigitee 25
Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt“ ja
ehitusloa kõrvaltingimustele.
Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.05.2025 nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/jplfdBCsJxYFP4i .
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada
katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. MENETLUSE KÄIK
2
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada
nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis
ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi
või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti.
Andmebaasi EELIS andmetel jäävad rekonstrueeritava maantee kõrvale Aruküla mõisa park
(KLO1200160) ning Kapu looduskaitseala (KLO1000676), mille piiridesse ulatuvad projektiga
kavandatud tegevused. Aruküla mõisa pargi kaitsealale ulatub riigitee ja Põllu tänava ristmiku
rekonstrueerimine. Ehitustööde teostamiseks ja Põllu tänava nähtavuse parandamiseks võib olla
vajalik tee maa-alale ulatuvate puude ja põõsaste okste piiramine. Kapu looduskaitsealaga
külgneval teelõigul on kavandatud riigitee rekonstrueerimine. Töö kooseisus on ette nähtud km
24,06 kurvi õgvendamine olemasoleval tee muldkehal, mis ulatub vähesel määral kaitsealale.
Tugimaantee km 24,92-25,06 kurvi õgvendamisega kaasnev riigitee ümberehitamine on
kavandatud ehitusloa kõrvaltingimuste kohaselt väljaspool Kapu looduskaitseala piire.
Kaitsealaga külgneval teelõigul on ette nähtud puude raadamine teemaa piirides.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–
Kapu lõigu rekonstrueerimise puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Järva Vallavalitsus.
Maa-amet, Muinsuskaitseamet ja Järva Vallavalitsus ei esitanud seisukohti keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu täiendamiseks.
Keskkonnaamet ei kooskõlastanud kirjaga 28.06.2023 nr 6-2/23/13402 riigitee 25 Mäeküla-
Koeru-Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise ehitusloa ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud olles seisukohal, et kavandatav
transpordimaa laiendamine ja raadamine on otseselt vastuolus Kapu looduskaitseala ala kaitse-
eesmärkide saavutamisega, kuivõrd väheneb väärtuslike metsakooluste pindala.
3
Arvestades Keskkonnaameti seisukohtadega on seatud ehitusloale kõrvaltingimused, mille
kohaselt on ette nähtud tugimaantee km 24,92-25,06 kurvi õgvendamine väljaspool Kapu
looduskaitseala piire ning kaitseala piirides raadamistöid vaba ruumi tagamise eesmärgil ei
kavandata. Transpordiamet küsis Keskkonnametilt nõusolekut ehitusloa andmise ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu muudatustele seisuga
12.07.2023. Keskkonnaamet kooskõlastas 19.07.2023 kirjaga nr 6-2/23/14429-2 riigitee 25
Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimiseks ehitusloa
andmise ja KMH algatamata jätmise.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel
puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu
lõigu vastavalt korralduse lisale 1.
1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
4
2. Jätta algatamata riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu
lõigu rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel
kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate
tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud
kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse ida osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba_riigitee 25 Koeru-Kapu lõik;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõju eelhinnang.
Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates
vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Sammul juhataja
planeerimise osakond
EELNÕU
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 25
Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-
25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu
rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number …
Tee ehitusloa andmise kuupäev …
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).
2. Riigiteega 25 äärde projekteeritud Koeru–Kapu kergliiklustee alates Koeru kalmistust kuni
Kapu ristmiku vasakpoolse bussipeatuseni (lõik ca km 23,91-25,12) ning Koeru kalmistu
parkla ei ole käesoleva ehitusloa esemeks. Tööde realiseerimine toimub vastavalt Järva
Vallavalitsuse eelarvelistele võimalustele.
3. Näha ette projektlahenduse muudatused:
3.1. Aruküla bussipeatuse juurde projekteeritud jalgrattaparklat (km 21,49-21,51) mitte välja
ehitada ja säilitada olemasolevad puud.
3.2. Mahasõit Turu tänavalt Paide tee 2 (kü tunnusega 31401:002:3060) paiknevale kaupluse
laadimisalale laiendada 6,5 meetrini.
3.3. Jaani tee 4 kinnisasjal (kü tunnusega 31401:002:0018) jätta ära parkla ehitus eramaal ja
korrigeerida mahasõitude lahendus vastavaks CE-kategooria sõidukile juurdepääsuks.
3.4. Jaani tee 6 kinnistu (kü tunnusega 31401:002:1830) servas paiknev hekk säilitada või
asendada.
EELNÕU
2
3.5. Likvideerida Kapu bussipeatuse betoonist ootekoda koos alusega.
3.6. Näha ette raadamistööd Rava metskond 150 kinnisasjal (kü tunnusega 31401:002:0096)
riigitee 25 lõigul km 23,904-24,968 ja riigitee 39 Tartu–Jõgeva–Aravete lõigul km 80,96-
81,32 vaba ruumi laiendamiseks vastavaks projektkiirusele 90 km/h.
3.7. Vaegnägijate suunamiseks projekteeritud reljeefsed braikivid paigaldada üksnes
ülekäiguradade või riigitee teeületuskohtade ette.
3.8. Enne tööprojektide koostamist ja ehitustöödega alustamist uuendada ELA SA, Telia Eesti
AS ja Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastused.
3.9. Tehnovõrkude ümberehitamise tööprojektides täpsustada ja fikseerida tehnovõrgu valdaja
poolt finantseeritavad tehnovõrkude arendustööde (reservtorud, uued liitumiskaevud jms)
mahud. Arendustöid rahastab tehnovõrgu valdaja.
3.10. Enne raadamistöid selgitada alevi lõigul välja tööde maa-alale jäävate üksikpuude
seisukord ning likvideerimise vajadus ehitustööde teostamiseks ja ristumiskohtade
nähtavuse parandamiseks. Ehitustööde käigus arvestada puude likvideerimisel vähima
nõutud nähtavuskolmnurgaga. Võimalusel näha ette elujõuliste puude säilitamine ja
kaitsmine.
3.11. Ehitustööde käigus lahendada rekonstrueeritava sõiduteega külgneval alal sademevete
ärajuhtimine. Vajadusel näha ette täiendavad tööd vältimaks veerežiimi halvendamist
teega külgnevatel kinnisasjadel.
3.12. Näha ette ringristmiku siseringi äärekivi kõrguseks h>12 cm ja siseringile haljastuse
rajamine (kasvukõrgusega ca 1 m).
3.13. Näha ette riigitee 25 km 22,68 ülekäiguraja erivalgustuse projekteerimine ja ehitamine.
3.14. Likvideeritavate Keskkooli bussipeatuste ootekojad (2 tk) paigaldada uue bussijaama
ootealale. Näha ette olemasolevate infotahvlite ümbertõstmine.
3.15. Seoses Koeru bussijaama väljaehitamisega uues asukohas, Paide tee 16a kinnisasjal, näha
ette täiendavate bussipeatuste rajamine riigitee 25 äärde km 22,95 ja 22,68 (olemasolevate
veoautode parkimiskohtade asukohas).
4. Ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada alljärgnevad keskkonnameetmed:
4.1. Kuna projekteeritava lõigu kõrval asuvad kaitstavate liikide (II kategooria harivesiliku
ning III kategooria rabakonna) registreeritud leiukohad, tuleb ehitustööde käigus tähele
panna, et lähtutaks looduskaitseseaduse § 55 toodud isendi kaitse põhimõtetest.
Ehitustöödeks vajalikke ajutisi tegevusi teostada võimalusel väljaspool kaitstavate liikide
leiukohta.
4.2. Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestistele kehtestatud kinnismälestiste
kaitsevööndis, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt täiendavalt
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
4.3. Ehitustööde ajal tuleb tagada Aruküla mõisa pargi piirdeaia postide kaitsmine (vajadusel
paigaldada kaitsvad elemendid, et vältida avariilises seisukorras olevate piirdeaia postide
varingut). Tagada töötsooni jäävate puude kaitsmine tööde ajal. Tee maa-alale ulatuvate
pargi puude võra lõikusi võib teha ainult arborist, et oleks tagatud väärtuslike pargi puude
võra tasakaal ja korrektsed lõikused.
4.4. Koeru kalmistuga külgneval lõigul eemaldada tee tammi pinnas, mis on vastu kalmistu
väravaehitise müüre – pinnase tekitatud liigne külgsurve on põhjustanud värava viltu
vajumise. Tagada viltu vajunud värava püsivus tööde ajal (paigaldades toed värava
siseküljele). Tee maaalale ulatuvate kalmistu puude võra lõikusi võib teha ainult arborist,
et tagada väärtuslike puude säilimine ja vältida puude murdumisohtlikuks muutumist.
4.5. Kogu projektala ulatuses tuleb kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja
arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude ning müüride jt ehitisjäänuste) ilmsikstuleku
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb sellisel juhul tööd
katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile.
4.6. Töid puurkaevude sanitaarkaitsealadel tuleb võimalusel minimeerida ja läbi viia hoolsalt
EELNÕU
3
ning vältida sanitaarkaitsealadel vee reostuse riskiga tegevusi.
4.7. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m tiigist ja
kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine tiigi ja kaevude lähedal
on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et
oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
4.8. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
4.9. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
4.10. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
4.11. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
4.12. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
4.13. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega ning Järva valla jäätmehoolduseeskirjas10 tulenevate nõuetega.
4.14. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,
mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
4.15. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km
21,25-25,30 asuv Koeru–Kapu lõik
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Novarc Group AS
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10226774
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
EELNÕU
4
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 9587
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 21,25
25,30 Koeru-Kapu lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number 1589
(allkirjastatud digitaalselt)
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupeetud kinnisasja omanik
16.06.2023 nr 8-1/23-092/13513-1
Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km
21,25-25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu
rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse
kaasamine
Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-
25,30 asuva Koeru–Kapu lõigu rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd on kavandatud 2023. aastal
vastavalt projektile „Riigitee 25 Mäeküla–Koeru–Kapu km 21,25-25,30 (Koeru–Kapu lõigu)
rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Novarc Group AS, töö nr 1589).
Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning
muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), et tõsta liiklusohutuse taset ja parandada
katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Tugimaantee rekonstrueerimine ja projekteeritud kergliiklusteede, bussipeatuste jm rajatiste
ehitamine on kavandatud valdavalt riigi- ja munitsipaalomandis olevatel kinnisasjadel. Piirnevate
kinnisasjade omanike, kelle kinnisasjast on vajalikud äralõiked teemaa laiendamiseks, on
Transpordiamet kaasanud kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetluses ja alustatud on
maade omandamist.
Juhime tähelepanu, et tee muldkeha nõlvade ja külgnevate alade planeerimine, mahasõitude
rekonstrueerimine, tehnovõrkude ümberehitamine ja muud tee ehitamiseks vajalikud või sellega
kaasnevad tööd võivad ulatuda teega piirnevale kinnisasjale. Töövõtja (ehitaja) ülesanne on enne
tööde algust teavitada kõiki kinnisasja omanike, keda ehitustööd puudutavad.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/jplfdBCsJxYFP4i .
Ehitusseadustiku § 42 lg 6 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule
teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume Teie arvamus või
ettepanekud esitada hiljemalt 30.06.2023 e-posti aadressile [email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada.
2 (2)
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse
projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 53499226, e-post [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marge Kelgo
projektijuht
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Lisa: 1. Tee ehitusluba (eelnõu)
53499226, [email protected]