Metsamajandustööde andmete esitamine

Kliimaministeerium

[email protected]

Meie 27.07.2023 nr 7-4/231104/2303932

Metsamajandustööde andmete esitamine

Austatud minister

Õiguskantsler sai avalduse metsakorraldajalt, kes on mures riigi- ja erametsamaade

metsakorraldajate ebavõrdse kohtlemise pärast. Talle on jäänud ebaselgeks, miks

Keskkonnaagentuur nõuab kümne aasta jooksul tehtud metsamajandustööde andmete esitamist

erametsamaade kohta, aga mitte riigimetsamaade kohta. Avaldaja viitas metsa korraldamise

juhendi § 8 lõikes 11 sätestatud nõudele, mis kehtib kõigi metsamaade kohta.

Riigikogu on metsaseadusega (MS) sätestanud, et riigil tuleb pidada arvestust metsa paiknemise,

pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise kohta metsaressursi arvestuse riiklikus registris

(edaspidi metsaregister). Ministril on õigus kehtestada metsaregistri põhimäärus ja metsaregistri

andmete täpsem koosseis, et nii tagada riigi eesmärkide täitmine metsanduses (vt MS § 9 lõiked 1

ja 2).

Metsa inventeerimine

Saamaks andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta ning kavandamaks pikaajalist

metsamajanduslikku tegevust, tuleb teha metsakorraldustöid. Metsakorraldustööd koosnevad

metsa inventeerimisest ja metsamajanduslike tööde planeerimisest. Metsa inventeerimisandmed

kehtivad kümme aastat pärast nende kandmist metsaregistrisse ning metsaregistrisse kantavad

inventeerimisandmed ei tohi olla vanemad kui üks aasta. Uuendus-, harvendus- ja valikraie

tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed. Koos metsa inventeerimisega

koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, kuid seda ei pea tegema, kui metsaomanik

seda ei soovi (vt MS § 11).

Metsa inventeerimisandmeid sisestab, töötleb ja väljastab metsaregistrisse Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaagentuuril (edaspidi ka agentuur) tuleb tagada, et metsaregistrisse kantud

inventeerimisandmed oleksid asjakohased ja õiged (vt määruse § 6 lg 2). Metsaregistrisse kantud

inventeerimisandmete põhjal registreeritakse teatud raiete puhul metsateatisi ehk antakse

raielubasid. Nimelt peab Keskkonnaamet uuendus-, harvendus- ja valikraie taotluse saamisel

kontrollima, kas muu hulgas metsateatise alusel kavandatud raied vastavad kehtivatele

inventeerimisandmetele (vt MS § 11 lg 42 ja § 41 lg 7).

2

Metsa inventeerimine peab toimuma keskkonnaministri kehtestatud metsa korraldamise juhendi

järgi (vt MS § 11 lg 4). Metsa korraldamise juhendi (edaspidi juhend) 3. peatükk sätestab metsa

inventeerimise metoodika. Selles on öeldud, kuidas tuleb metsaeraldisi moodustada (metsaeraldis

on metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja metsakasvukohatüübi

poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks) ja

kirjeldada, et need täidaksid metsaseadusega sätestatud metsa korraldamise eesmärki.

Metsakorralduse eesmärk on saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada

metsaomanikku ja kavandada pikaajalist metsamajanduslikku tegevust (vt MS § 11 lg 1). Juhendi

§ 2 kohaselt on metsa inventeerimise eesmärgid andmete kogumine metsade iseloomu, seisundi

ning nende paiknemise ja varude suuruse kohta ning vajaliku alginformatsiooni kogumine

metsaomaniku nõustamiseks ja metsamajandamiskava koostamiseks.

Juhendi § 8 lõike 11 kohaselt fikseeritakse takseerkirjelduses kõik metsamajandustööd, mis on

metsaeraldisel tehtud viimase kümne aasta jooksul, seejuures märgitakse töö liigid ja tööde

tegemise aastad (kui neid saab tuvastada).

Metsakorraldajate erinev kohtlemine

Õiguskantslerile teadaolevalt nõuab Keskkonnaagentuur kümne aasta jooksul tehtud

metsamajandustööde andmeid üksnes erametsamaade kohta, aga mitte Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) valduses olevate riigimetsamaade kohta. Seesuguse erandi tegemist ei ole

seadusega ega määrusega sätestatud ja Keskkonnaagentuuril ei ole ka kaalumisruumi andmete

kandmiseks või mittekandmiseks metsaregistrisse sõltuvalt sellest, kes on metsamaa omanik.

Keskkonnaagentuur on valitsusasutuse hallatav riigiasutus, mis peab muu hulgas korraldama

metsakorraldaja tunnistuste ja metsakorraldustööde tegevuslubade andmist ning kontrollima metsa

inventeerimise kvaliteeti (vt Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 1 ja § 9 lg 5 p 9). Agentuuril

tuleb metsa inventeerimise kvaliteeti hinnata nii, nagu on ette nähtud metsa korraldamise juhendis.

Juhendist kõrvalekaldumine on vastuolus seaduslikkuse põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse

§ 3) ja omavoliline. Kui pole otstarbekas ega vajalik riigimetsamaa metsaeraldisel tehtud

metsamajandustöid metsaregistris kajastada, siis tuleb see erand ette näha normis, st ministri

määruses. Agentuuril ei ole õigust kehtestatud normidest kõrvale kalduda, kui minister ei ole

määrusega agentuuri selleks volitanud.

Juriidiline isik või riigitulundusasutus (RMK) vajab metsakorraldustööde tegemiseks tegevusluba

ning metsakorraldustöid võivad teha inimesed, kellel on metsandusalane kõrg- või

kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Peale selle peab metsakorraldajal olema

Keskkonnaagentuuri välja antud kehtiv metsakorralduse tunnistus, mille saab pärast eksami- ja

katsetööde edukat sooritamist. Keskkonnaagentuur võib tunnistuse ka kehtetuks tunnistada, kui

metsakorraldaja on rikkunud metsakorraldustöödele esitatud nõudeid kuue kuu jooksul 20

protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse

kandmiseks (MS §-d 12 ja 122). Seega võib juhendi järgi pidada rikkumiseks ka seda, kui

metsaeraldisel viimasel kümne aastal tehtud metsamajandustööde kohta jäetakse teave esitamata.

Metsa inventeerimise andmete valikuline kandmine metsaregistrisse (erametsamaade kohta

nõutakse andmeid, aga riigimetsamaade kohta mitte) võib kaasa tuua metsakorraldajate ebavõrdse

kohtlemise. Näiteks võib juhtuda, et erametsamaade metsakorraldajate puhul loetakse juhendi § 8

lõikes 11 toodud andmete esitamata jätmine rikkumiseks, kuid riigimaade metsakorraldajate puhul

seda rikkumisena ei käsitata.

3

Kui nimetatud rikkumised saavad määravaks metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistamisel

võib öelda, et Keskkonnaagentuur piirab omavoliliselt ja seadusliku aluseta metsakorraldajate

ettevõtlusvabadust ning moonutab metsakorraldajate vahelist ausat konkurentsi (põhiseaduse §

31).

Palun tagage, et metsa korraldamise juhendit täidetaks või kaaluge vajaduse korral juhendi

muutmise võimalust. Ootan Teilt tagasisidet hiljemalt 29. septembriks 2023.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus, avaldaja

Marje Kask 6 93 8427

[email protected]