Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 asuva lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2

asuva lõigu, sh Tuisu tänava

läbimurde ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☒ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Ehituse käigus kavandada Turba tn 2 lõunapoolseim mahasõit laiemaks selliselt, et

mahasõidult on tagatud ka väljasõit.

2. Ehituse käigus kavandada Ehitajate tee 2 kinnistule juurdepääs Ehitajate teelt.

3. Ehituse käigus kavandada Surju metskond 48 kinnistule juurdepääs kogujateelt,

orienteeruvalt koordinaatidele XY: 6475669.34, 528951.51.

4. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 asuva lõigu, sh Tuisu tänava

läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

5. Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

6. Ehitustööde ajal välistada veekogu kallaste kahjustamine ning materjali ja saasteainete

sattumine veekogusse (sh sademeveega).

7. Veekogusse paigutatava tahke aine mahust tulenevalt on vajalik Vingiküla ojale truubi

ehituseks taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 5) või

veeluba (VeeS § 187 p 10).

8. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

2

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m eesvoolust ja

puurkaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine eesvoolu ja

puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

9. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

10. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid

vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei

kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks

(valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitis te

läheduses; vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud

vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks

määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises

seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse

asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Pärnu linna ja Tori valla jäätmehoolduseeskirjades

olevate nõuetega.

15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

16. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 asuv lõik, sh Tuisu tänava

läbimurre

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi AS Infragate Eesti

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10845129

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 626 7777

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-

125,2 Sauga-Pärnu lõigu ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number MTA78/143-21

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Terviseamet

Kiri nr 9.3-4/23/4183-2

/…/

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ja kooskõlastab riigitee nr 4 (E67)

Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 asuva lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks tee ehitusloa ja

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2 1.

3 Muinsuskaitseamet

Kiri nr 1.1-7/1887-5

/…/

Ehitustööde alal ei ole mälestisi ega kaitsevööndit. Muinsuskaitselisi tingimusi ei esitata.

Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde

tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised

ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata

teavitama sellest ametit (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja

trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel

arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid,

on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata

kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit

(Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tori Vallavalitsus Tori valla palve oli, et sein tuleks mitte puna-kollane vaid looduses võrdlemisi „nähtamatuks“ jäävat halli (nt RAL

7036 (soojem hall) või RAL 7042 (jahedam hall)) värvi. Hall on ka ekspluatatsioonis kõige ilusam.

Hiljem on plaanis seinale raba maastik kujutada (nt kleebisena või grafitina)

Põhjendus:

1. Müraseina värvikood (RAL 7036) on lisatud ehitus

dokumentatsiooni.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa eelnõuga.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

2 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

AS Connecto Eesti

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on väljastanud projektile „4

Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,20 lõigu rekonstrueerimine. Tänavavalgustus, elektrivarustuse- ja side

välisvõrk“ Hepta Group Energy OÜ, töö nr 21166 kooskõlastuse KK4181PR.

Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa eelnõuga.

3 Riigimetsa Majandamise

Keskus

/…/

RMK kooskõlastab ehitusprojekti ja ehitusloa eelnõu tingimustega, et

• • Surju metskond 48 kinnistule ehitatavalt kogujateelt rajatakse mahasõit Surju metskond 48 kinnistule.

Mahasõidu pöörderaadius tuleb rajada selline, et tee koos mahapöördega on läbitav kõigi autorongidega (16,5 m

poolhaagis ja 18,75 m järelhaagis).

Mahasõidu asukoht võiks olla orienteeruvalt koordinaatidele XY: 6475669.34, 528951.51, asukoht on toodud ka

lisas oleval skeemil (tähistatud musta noolega).

• • Surju metskond 48 kinnistule ehitatav kogujatee peab jääma liigeldavaks ka raskeveokitele s.h

metsarekkadele.

• • Seoses kogu ehitatava teega, s.h kogujateega, ei tohi halveneda niisukusrežiim Surju metskond 48

kinnistule jäävas riigimetsas.

Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga .dwg formaadis failina

(koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile [email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni

vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt.

Põhjendus:

Surju metskond 48 kinnistul on olemasolev asfalteeritud mahasõit

riigiteelt nr 4 asukohaga ca km 123,44. Käesoleva projektiga

likvideeritakse olemasolev mahasõit ning arvestame ettepanekuga

rajada asendus mahasõit kogujateelt.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Lisada ehitusloale kõrval tingimus, kavandada orienteeruvalt

koordinaatidele XY: 6475669.34, 528951.51 juurdepääs Surju

metskond 48 kinnistule.

3. Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata avaldus koos

raadamist vajava ala plaaniga .dwg formaadis failina

(koordinaatide süsteem L-EST97) RMK Edela regioonile

[email protected] raieks vajaliku dokumentatsiooni

vormistamiseks ja raadamise lepingu sõlmimiseks.

4 AS Pärnu Vesi AS Pärnu Vesi ei kooskõlasta tee ehitusloa eelnõud kuna meiega on kooskõlastamata ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) projektosa, mis on aluseks meie omandis olevate ÜVK torustike ümberehitamiseks. Oleme

esitanud AS-ile Infragate Eesti 21.04.2023 juhised projekti täiendamiseks ja komplekteerimiseks. Tänaseks lõpliku

projektilahendust meieni laekunud ei ole.

Juhin tähelepanu, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamiseks on vajalik tee ehitusloa koosseisus või

eraldi menetlusena väljastada ehitusload ÜVK ehitistele, luues ehitistele eraldi registrikoodid (ühisveevärk,

ühisreoveekanalisatsioon). Tee ehitusloa eelnõu hetkel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni andmeid ei sisalda.

Meile kuuluvate torustike ümberehitust on lubatud teostada ainult Arendustegevuse lepingu alusel, kus arendajaga

lepitakse kokku ehitatavate torustike maht, garantii tingimused, ehitiste meile üle andmine jne.

Arenduslepingu sõlmimise aluseks on meie tehniliste nõuetele vastav vähemalt põhiprojekti staadiumis olev ja

meie poolt heaks kiidetud ÜVK projekt koos ehitusloaga.

Põhjendus:

1. AS Infragate Eesti täiendas projekti vastavalt 21.04.2023 e-

kirjaga saadetud juhistele. Arvestamata jäi kolmas märkus, Pärmu

tn 5 kinnistu sadevett ei olnud võimalik juhtida

sademeveekanalisatsiooni

Otsus:

1. Luua ÜVK ehitistele eraldi registrikoodid.

2. Sõlmida AS-iga Pärnu Vesi arendustegevuse leping.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

5 Maa-amet

Kiri nr 6-3/23/10005-2

Projektiga hõlmatud

Naadi (tunnus 73001:001:0423, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa amet)

kinnisasjast oli vajalik äralõike teostamine. Naadi kinnisasi on jagatud ning 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (tunnus

80901:001:1213) kinnisasi on üle antud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Maa-amet nõustub ehitusloa väljastamisega ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa eelnõuga.

Keskkonnaamet

Kiri nr 6-3/23/12972-2

/…/

Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH

eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud

keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS §

2 2) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektala ei asu ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis, loobub Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu kooskõlastamisest.

Siiski juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume arvestada:

1. Transpordiamet otsustajana on küsinud Keskkonnaameti kooskõlastust KeHJS 11 lg 10 alusel. Märgime, et

käesoleva ehitusloa menetluse raame s on KMH eelhinnang koostatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ (edaspidi määruse nr 224) § 13 p 8 alusel, mis hõlmab infrastruktuuri ehitamise valdkonna kuuluvaid

tegevusi . KeHJS § 11 lg 10 alusel kooskõlastus kaitseala valitsejaga (Keskkonnaamet) on vajalik juhul, kui

eelhinnang on koostatud määruse nr 224 § 15 p 8 alusel, mille puhul kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, millest lähtuvalt oleks vajalik ka KeHJS § 11 lg 10

kooskõlastuse andmine.

2. Lähimas kohas ca 130 m kaugusel asuvad mitmed III kaitsekategooria linnuliigid. Looduskaitseseaduse (LKS)

§ 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ning rände ajal on keelatud.

3. KMH eelhinnangu punktis 4.4. on välja toodud, et kavandatav tegevus ristub maaparandussüsteemi eesvooluga

KESKUSE (PÄRNU) ning sellest tulenevalt tuleb projekt Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastada.

Märgime, et eelhinnangus on käsitlemata, et tegemist on samuti Vingiküla ojaga (VEE1148703), millele kehtivad

vooluveekogule omased piirangud (kalda veekaitsevöönd (veeseadus (VeeS) § 118-119, ehituskeeluvöönd (LKS

§ 38) ja piiranguvöönd (LKS § 37)). Palume eelhinnangut täiendada ning mainitud piirangud ja nende tingimused

välja tuua eelhinnangu järeldustes ja keskkonnameetmetes. Samuti palume täiendada projekti seletuskirja

vastavalt.

Põhjendus:

1. Arvestame Vingiküla oja vooluveekogule omaste piirangutega

ning Transpordiamet lisab Vingiküla oja puudutavad

täiendavad tingimused ehitusloale.

2. Projekt on Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

Otsus:

1. Täiendada eelhinnangut veeseadusest ja looduskaitseseadusest

tulenevate Vingiküla ojal kehtivate vooluveekogule omaste

piirangutega ning lisada ehitusloale kõrvaltingimused 5., 6. ja 7.

6 MTÜ Pärnumaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

7 Põllumajandus- ja

Toiduamet

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

8 Pärnu Linnavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

9 Telia Eesti AS - Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

10 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

11 OÜ Sindi Vesi - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

12 MTÜ Vingiküla selts - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tallinna mnt 158

73001:001:0744

/…/

1.Minu kinnistu pannakse TÄIESTI KASUTU nn.müratõkkeseina taha. müra tase mitte ei lange vaid tõuseb kuna

mulle kuuluva kinnistu taga asuvad õppesõiduplats ,lennuväli, ringrada ning krossirada. See müra hajub hetkel maja

ette ära. See nn sein hakkab kõike seda aeda peegeldama. Lisaks kõigele on see müratõkkesein inetu.

MINA SELLEGA EI NÕUSTU..

2.Kuidas garanteeritakse tulevikus minu turvalisus? üks inimlik eksimus võib maksta kellegi elu (kiirabi autojuht

eksib mahasõiduga),minu vara hävimine tulekahjus (sama põhjus mis kiirabi puhul) või kuriteo ohvriks

langemisega ( mille puhul on vajalik politsei VÄGA KIIRE SEKKUMINE).

3. Kuidas hakkab toimuma talihooldus nn kogujateel? Kas sellisel tasemel nagu praegu

Pärnumaal ehk siis väga kehvasti ?

4. Kui kiiresti lükatakse nn. koguja tee lumest puhtaks?

5.Kas tehakse libeduse tõrjet?

6:Miks te surute meid selle seina taha? Müra tase ei ole nii suur . Kui tee läheb kaugemale siis

ka müratase langeb. /…/

Põhjendus:

1. Akustiliste peegelduste vältimiseks (ning vastavalt heli

peegeldustest tingitud müra taseme suurenemise

vältimiseks) on projektiga ettenähtud kõrge

helineeldenäitajaga. Kui teha müraseina katkestus mõne

kinnistu osas, siis müraseina efektiivsus väheneb, kuna

katkestuse kohast nn liigub müra osaliselt ka seina taha ja

mõjutab ka naaber kinnistute olukorda. Seetõttu ei ole

otstarbekas müraseina katkestusi teha. Mürasein on

projekteeritud heli neelavate paneelidega nii teepoolsel kui

ka eluhoonete poolsel küljel.

2. Projekti realiseerimise järgselt säilib juurdepääs kinnistule

ning tagatud on päästemasinate juurdepääs.

3. Kogujatee antakse peale valmimist kohalikule

omavalitsusele ning teeseisundi nõuded tagab kohalik

omavalitsus vastavalt kehtestatud nõuetele.

4. Vaata punkti 3 selgitust.

5. Vaata punkti 3 selgitust.

6. Vastavalt mürauuringu tulemustele on mürakaitsemeetmete

rakendamise peamiseks kriteeriumiks liiklusmüra

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

piirväärtuse ületamine hoonete teepoolsel küljel. Sellest

tulenevalt on müraseina rajamine vajalik.

Otsus:

1. Tegemist on arvamuste ja küsimustega ning puuduvad

ettepanekud ehitusloa eelnõu osas.

2. Puudub vajadus ehitusloa täiendamiseks

2 Hirvela tn 2

73001:001:0295

Ettepanek

Lisada eelnõule tingimus, et teega piirnevatele kinnistutele juurdepääsuks tuleb välja ehitada kogujatee Hirvela tn 2,

Hirvela tn 14a, Hirvela tn 16a kinnistutele, et tagada mahasõidud eeltoodud kinnistutele.

Põhjendus

Kogujatee väljaehitamine on vajalik ja põhjendatud alljärgneval alusel:

1. Vastavalt AÕS 156 lg1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või

kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Vastavalt sama paragrahvi lg 2, kui

kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega,

peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja

kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.

Omanik leiab, et juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb uue tee ehitamise käigus ehitada välja ka kinnistu sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikud mahasõidud teega piirnevatele Hirvala 2 kinnistule läbi kogujatee.

2. Vastavalt HMS § 102 lg 2 määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra

määrab oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.

Antud juhul tuleb muuhulgas arvestada, et Tallinna-Pärnu-Ikla sama lõigu teisele poole maanteed ehitatud samalaadne

kogujatee, kuid sinna on piirnevatele kinnistutele vajalikud mahasõiduteed välja ehitatud. Samuti on tagatud Hirvela tn

1 kinnistule rajatav kogujatee, mille ehitab välja Transpordiamet ning see antakse üle kohalikule omavalitsusele.

Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleb ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel käsitleda kõiki isikuid

ühetaoliselt. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.

Antud juhul on sama piirkonna teistele kinnistuomanikele vajalikud mahasõiduteed sellelt kogujateelt välja ehitatud.

Arvestades ülatoodut leiame, et ka Hirvele 2 kinnistule tuleb tagada selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik

mahasõit kogujateelt.

3. Lisaks eelnevale tuleb omaniku taotluse lahendamisel arvestada, et kogujatee on osaliselt rajatud omaniku kinnistu

(Hirvela 2) arvelt, ehk et sellega on omaniku õigusi kitsendatud. Seega on igati põhjendatud vastutasuks tagada ja ehitada

välja vajalik mahasõit kogujateelt Hirvala 2 kinnistule.

Põhjendus:

1. Hirvela tn 2 kinnistul puudub täna olemas olev mahasõit

põhimaanteele ning ühendus on tagatud kohaliku tänavaga

nr 7300061 Hirvela tänav. Käesoleva projektiga ei muutu

olemasolev olukord juurdepääsu osas.

2. Riigiteest nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Lennuvälja poole

kavandatud kogujatee on eesmärgil, et oleks võimalik

sulgeda kõik Normidele mittevastavad olemasolevad

mahasõidud ja ristumised otse põhiteega (Via Baltica). Seni

olnud juurdepääsud tänavatelt ja kinnistutelt ühendatakse

kogujatee abil ning põhimaanteele pääseb foorristmike

kaudu. Riigiteest nr 4 raba poole rajatud kogujateega

suletakse samuti otse juurdepääsud kinnistutelt

põhimaanteele. Juurdepääsud lahendatakse kogujatee kaudu

ning põhiteele pääseb läbi foorristmiku.

Erinevus eelpoolnimetatud olukorraga seisneb selles, et

Hirvela tn 2 kinnistul puudub täna olemas olev mahasõit

põhimaanteele ning ühenduse kinnistuga võimalik tagada

kohaliku tänavaga nr 7300061 Hirvela tänav. Olukorda

projektiga ei muudeta, seega pole kogujatee kavandamine

antud projekti raames põhjendatud.

3. Transpordiamet ei kavanda projektiga kogujateed Hirvela tn

2 kinnistu arvelt.

Otsus:

1. Jätta arvestamata ettepanek kogujatee rajamiseks.

3 Tallinna mnt 109

62503:067:0210

Sooviksin ära mainida, et varasemate riiklike objektide tööde teostamise järel ning ajal on krundil Tallinna maantee

109 vee äravool olnud raskendatud eriti just suurvee aegadel. Siiani on olnud probleem iga suurvee ajal hallatav

kuid kui krundi seisukord peaks antud tööde tõttu halvenema võib see tekitada mulle lisatööde ning kulutuste

teostamise vajaduse.

Põhjendus:

1. Antud projekti raames pole kavandatud otseseid ehitustöid

Tallinna mnt 109 kinnistu lähistel. Seega võib eeldada, et

olukord sajuvete ära voolugu kinnistult ei halvene.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa tingimuste

eelnõuga.

4 Tallinna mnt 115 1. Osa kinnistust hakkab kuuluma teekaitsevööndisse - millised on tekkivad piirangud? Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

62503:067:0190 2. Näen, et tekivad sõidutee ja kergliiklustee osas mingid kalded.

Praegu kinnistu piiril kraav (paralleelne uue teega) ja sealt suundub vesi läbi kraavide Tallinna mnt.-le kahelt poolt

kinnistut.

Kuidas see lahendatud vee liikumine ja kraavid uues projektis - jooniselt pole mingeid kraave ega lahendusi näha.

3. Kinnistu piiril praegu kõrghaljastus - kuidas ette nähtud selle säilitamine või muud meetmed?

4. Kas planeeritud müratõkkesein - jooniselt ei näe seda.

Või kuidas on planeeritud müra kaitse? (pole ka leitav, kui kaugele jääb tee kinnistu piirist).

1. Tallinna mnt 115 kinnistule ulatub täna riigitee nr 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla kaitsevöönd (50 m sõiduraja servast). Projektiga

kavandatakse uus riigitee trass kinnistust raba poole. Sellisel

juhul tuleb teekaitsevöönd kinnistu raba poolsele osale,

mõju ulatusega 50 m äärmise sõiduraja servast. Riigitee

kaitsevöönd ei tähenda ehituskeeluvööndit. Transpordiamet

annab nõusolekuid asukoha põhiselt, ehitusloa kohustusega

hoonete kavandamisel olemasoleva hoonestusjoone alusel.

Teelt lähtuvad kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon,

õhusaaste jms võivad kahjustada inimeste tervist.

Riigiteel toimuvate õnnetuste mõju võib ulatuda väljapoole

riigiteed, teele liiga lähedale ehitatud ehitisi võivad

kahjustada teelt sõidukite rataste alt lenduvad kivid, samuti

talihooldel teelt tõrjutav lumi ning libedusetõrjel

kasutatavad soolad.

2. Tallinna mnt 115 kinnistu piires on riigiteele projekteeritud

sademevee kanalisatsioon ning täiendavaid kraave pole

riigitee äärde kavandatud.

3. Ehitustööd on Tallinna mnt 115 kinnistu piirist mõnevõrra

kaugemal ning eelduslikult need ei mõjuta kinnistul asuvat

kõrghaljastust.

4. Tallinna mnt 115 kinnistu äärde pole kavandatud

müratõkkeseina. Müratõkkesein on kavandatud

Lennujaama poolsele küljele ja see algab Tuule tänavast

suunaga Sauga poole.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa tingimuste

eelnõuga.

5 Pesa tn 7

73001:001:1448

Pesa tn 8

73001:001:1449

/…/

1) Aastal 2019 ehitati Pesa 8 kinnistule puurkaev ja Pesa 7 kinnistule imbväljak. Seoses Tuisu tänava läbimurde

ehitusega ei ole teada millised mõjud kaasnevad sellega puurkaevu veele ja imbväljaku toimimisele. Soovime sellest

tulenevalt, et kinnistutele ehitatakse välja ühendus Pärnu linna vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Lähim liitumispunkt

asub kinnistust 150 m kaugusel, Tuule tänaval.

2) Hetkel kehtivast projektist ei ole arvestatud kinnistute Pesa 1, 3, 5, 7 ja 8 pinnasevee ärajuhtimisega. Tegemist

on kevadeti ja vihmaperioodidel alaga kuhu koguneb vesi ja olukorras kus kinnistute ette ehitatakse kõrge teetamm

ja müratõkkesein, võib tekkida olukord, kus suurvee ajal "upume". Samuti ei toimi sellel ajal ka kinnistule Pesa 7

rajatud imbväljak. Palume leida ratsionaalsed lahendused pinnasevee ärajuhtimiseks antud kinnistutelt. (Truup

teisele poole teed rajatavasse kraavi, kraav müratõkkeseina ja kinnistute vahele,drenaaz vms)

3) Soovime, et tee-ehituse käigus säilitatakse nii palju puid kui võimalik, mis jäävad müratõkkeseinast kinnistute

Pesa 1-8 poole.

4) Soovime, et müratõkkesein oleks kinnistute Pesa 1-8 poolt vaadatuna tumerohelist värvi.

5) Soovime, et paigaldatakse Tuule ja Tuisu tänava ristmikule rajatavale ülekäigurajale pimedatele mõeldud

foorikäivitusnupp helisignaaliga. Ahto Holzberg on vaegnägija ja soovib turvalisemat teeületusvõimalust.

Põhjendus:

1. Vastavalt KMH eelhinnangule ei oma kavandatud

tegevused sellist mõju, et oleks põhjendatud projekti raames

kinnistule ehitada ühendus Pärnu linna vee- ja

kanalisatsioonitrassiga.

2. Riigiteele rajatakse sademevee kanalisatsioon, millega

juhitakse teelt kogunev vesi rabapoolsel küljel asuvasse

maanteekraavi, seega väheneb sademevee hulk võrreldes

tänase olukorraga.

4. Müratõkke seinapaneeli värvus kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega, et tagada piirkonnas ühetaoline

müratõkkeseinte lahendus.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga ehitada kinnistule ühendus

Pärnu linna vee- ja kanalisatsioonitrassiga.

2. Mitte arvestada ettepanekuga rajada täiendav kraav või

drenaaž.

3. Arvestame sooviga säilitada tee-ehituse käigus nii palju

puid kui võimalik.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

6) Soovime, et koostöös projektijuhiga dokumenteeritakse Pesa 7 kinnistul asuva hoone seisukord, et juhul kui

teede ehitustööde tagajärjel (vibratsioon jms) peaks tekkima hoonele kahjustusi, oleks praegune olukord

dokumenteeritud. Tegemist 123 aastat vana taluhoonega, mille vundament ei pruugi taluda suurt vibratsiooni.

Sellest lähtuvalt soovime, et ehitajad arvestavad selle asjaoluga tööde teostamisel.

4. Müratõkke seinapaneeli värvus kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega.

5. Arvestame sooviga, et Tuule tänava ristmikule

ülekäigurajale kavandada foorikäivitusnupp helisignaaliga.

6. Arvestame sooviga – enne ehitustöödega alustamist

dokumenteerida Pesa 7 kinnistul asuva hoone seisukord.

6 Hirvela tn 14a

73001:001:0318

/…/

Projekti seletuskirja p 3.1 kohaselt tuleb enne tööde algust teega piirneval maa alal tutvuda maaomanike

kooskõlastustega, negatiivse kooskõlastuse korral, või kui ei ole muul viisil omanikuga kokkuleppele saadud, siis

eramaal töid mitte teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise

vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja

teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalik e eritingimuste seaduslikkusest ja põhjendatusest.

Käesolevaga Hirvela tn 14a kinnisasja omaniku nimel teatame Teile, et Retitron OÜ ei ole Hirvela tn 14a kinnistut

puudutava teeprojekti osaga nõus. Oleme seisukohal, et tee projekt ei ole kooskõlas Via Baltika teemaplaneeringuga

ega arvesta proportsionaalselt kõigi teeäärsete kinnistute omanike huve, eelistades ühed omanikud teistele.

1.

21.06.2023 kirjast selgus, et teeprojekti koostamiseks ja projekteerimise riigihanke läbiviimiseks väljastati

projekteerimistingimused, millest kinnisasja omanik ei olnud teadlik. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tulnuks

kinnisasja omanikele tutvustada eelkõige projekteerimistingimusi, mis on detailplaneeringu puudumisel ehitamise

protsessi aluseks, ning selliselt toimetati maantee teiste lõikude ehitamise planeerimisel.

2.

Eeltoodud rikkumisele järgnes olukord, kus ei ole teada, kas tee projekt koostatakse eeldatavasti vastavalt

väljastatud projekteerimistingimustele või on kõrvalekaldega ja kui kõrvalekaldega, siis kas see on lubatud piirides

või mitte. Palume väljastada meile kooskõlastamisele saadetud teelõigu projekteerimistingimused.

3.

Retitron OÜ le kuulub Sauga alevis Hirvela tn 14a asuv kinnistu. Kinnistu asub Tallinn Pärnu Ikla maantee ääres

ning osa kinnistust jääb esitatud projekti alusel osaliselt uue maantee teekaitsetsooni. Seega kitsendatakse kinnisasja

maakasutus eelkõige ehitusõiguse ulatuse osas, midagi vastu andmata.

4.

Lisaks ei ole projektiga ette nähtud juurdepääsu kinnistule, nagu teistel samas piirkonnas ja isegi kaugemal

asuvatele kinnistutele. Üheks projekteeritavaks foorristmikuks on ette nähtud Hirvela tn Tallinn Pärnu Ikla maantee

ristmik, mis võimaldab juurdepääsu mh Hirvela tn 1 ja selle kõrval asuvatele kinnistutele (vt Lk 2 liikluskorraldus),

kuid ei võimalda juurdepääsu Hirvela tn 2 kinnistule, mis asub samuti selle tänava ääres ja mille kaudu saaks

juurdepääsu ka Hirvela tn 14a kinnistule. Enamgi veel - liikluskorralduse skeem lk 2 näitab selgelt, et juurdepääs

Hirvela tn 1le asfalteeritakse kuni kogujatee piirini (mis planeeritud kruusakattega sõiduteeks nn „kalakinnnistute“

teenindamiseks) ning meile jääb arusaamatuks selline ühe kinnistu huvide eelistus olukorras, kus teised kinnistud

kogujateed justkui „ei vääri“. Tori valla poolt vastuvõetud Hirvela tn 1 kinnistu detailplaneeringu kohaselt algab

kogujatee Hirvela tn 1 jagamisest tekkivad kruntide vahel (mida ei saaks kogujateeks nimetada, sest tee hakkabki

teenindama erakrunte) ja kulgeb edasi Pärnu linna , võimaldades juurdepääsud mõnele üksikule kinnistule. Näiteks,

Säga kinnistule tuleb juurdepääs nii eelnimetatud kogujateelt kui põhimaanteelt, mida kinnitab Teie

kooskõlastusettepanek. Lisanduvad mahasõidud kogujateelt Angerja ja Linaski kinnistutele ning uus kogujatee

rajatakse Siisikese ja Tiigi põik tn vahele (põhitee km 123,3 124,1) 800m pikkusena 6m laiuse teena (sõiduradade

laius 3m). Peale Tiigi põik tänavat keerab põhitee koridor Rääma raba peale ja uus rajatav kogujatee viiakse kokku

olemasoleva Tallinna maanteega. Tee projekti kohaselt peeti oluliseks ka kogujatee ehitamist samas piirkonnas kus

asub Hirvela tn 14a kinnistu, jalg ja jalgrattatee asemel, mis kulgeb Saugast Pärnuni, alates ristumisest o jaga (km

123,4) ja mis teenindab Via Balticast lääne poole jääva elamurajooni elanikke (seletuskirja punkt 2.4.2.6).

5.

Eeltoodust tulenevalt saab tee ehituse käigus Sauga piirkond koguteedega kaetud, välja arvates Hirvela tn 14a ja

Hirvela tn 2 kruntide osas. Hirvela tn 14a ja Hirvela tn 2 kinnistute omanikele on hoopis pakutud läbi Tori valla

Põhjendus:

1. Transpordiameti dokumendihaldussüsteemis on märge, et

17.08.2020 kell 14:13 on OÜ-le Retriton edastatud

projekteerimistingimuste korraldus nr 1-3/20/143

„Projekteerimistingimuste andmine põhimaantee 4 Tallinn-

Pärnu Ikla km 122,6 125,2 Sauga Pärnu lõigu sh Tuisu

tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

2. Projekt vastab 10.08.2020 väljastatud

projekteerimistingimustele, vaata ka vastust 1.

3. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev

maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise,

liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel

on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. ÜRO

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee

(edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius

mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni

50 meetrit (Ehitusseadustik § 71). Peale tee-tööde valmimist

on teekaitsevööndi ulatus samuti 50 m äärmise sõiduraja

servast. Piirang suureneb vaid teelaiuse suuremise võrra.

Tee laiendamine tuleneb planeeringust “Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha

täpsustamine km 92,0- 170,0”. Riigitee kaitsevöönd ei

tähenda ehituskeeluvööndit. Transpordiamet annab

nõusolekuid asukoha põhiselt, ehitusloa kohustusega

hoonete kavandamisel olemasoleva hoonestusjoone alusel.

4. Riigiteest nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Lennuvälja poole

kavandatud kogujatee on eesmärgil, et oleks võimalik

sulgeda kõik Normidele mittevastavad olemasolevad

mahasõidud ja ristumised otse põhiteega (Via Valtica). Seni

olnud juurdepääsud tänavatelt ja kinnistutelt ühendatakse

kogujatee abil ning põhimaanteele pääseb foorristmike

kaudu. Riigiteest nr 4 raba poole rajatud kogujateega

suletakse samuti otse juurdepääsud kinnistutelt

põhimaanteele. Juurdepääsud lahendatakse kogujatee kaudu

ning põhiteele pääseb läbi foorristmiku.

Erinevus eelpoolnimetatud olukorraga seisneb selles, et

Hirvela tn 14a kinnistul puudub täna olemas olev mahasõit

põhimaanteele. Olukorda projektiga ei muudeta, seega pole

kogujatee kavandamine antud projekti raames põhjendatud.

5. Vaata punkti 4 selgitust.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

poolt detailplaneeringu koostamise kogujatee ehitamine nende endi kulul lisatud valla joonis, mis on arusaamatu.

Via Baltika teemaplaneeringu seletuskirja lk 26 on märgitud: „Käesolev planeering ei määra kogujateede osas

nende juriidilist omandivormi (riigimaantee või vallatee), küll on aga kogujateede ehitamine põhimaantee omaniku

kohustuseks. Hirvela tn 1 omanikult ostetakse kogujatee lõik riigi omandisse, ehitab lõigu samuti riik, kuid kasu

saab Hirvel tn 1 omanik, kelle krundi väärtused tänu nende vahelisele teele suurenevad. Sellega aga ei kohelda

võrdselt Hirvela tn 2 ja Hirvela tn 14a omanikke, kelle kruntidele põhimaantee teekaitsetsooni on samuti võimalik

ja ka vajalik ehitada kogujatee, nagu Tori vald seda pakub.

Lähtudes eeltoodust ei anna Hirvela tn 14a omanik Retitron OÜ kooskõlastust ehitusloa väljastamiseks riigitee nr

4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla km 122,6 125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks. Samas Retitron OÜ on

avatud läbirääkimisteks , et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.

Otsus:

1. Jätta arvestamata ettepanek kogujatee rajamiseks.

7 Tallinna mnt 95

62503:067:0110

/…/

Soovite Tuisu tn läbimurde projekti käigus rajada sissepääsu Ehitajate tee 2 kinnistule läbi meie Tallinna mnt 95

kinnistu olemasoleva sissesõidu.

Selliselt ei ole Ehitajate tee 2 kinnistule võimalik sissesõitu rajada, kuna see hakkaks kulgema üle veokite

tankimiskoha. Tankivad veokid blokeeriksid sissesõidu ja Ehitajate tee 2 kinnistule sissesõitvad sõidukid

blokeeriksid veokite tankimise.

Lisan väljavõtte projekti eskiisist ja vaate aerofotolt. Eskiisile oleme märkinud veoki asukoha diislikütust tankides

ja aerofotole oleme märkinud teie soovitud uue sissesõidu asukoha tankiva veoki suhtes.

/…/

Otsus:

1. Arvestame ettepanekuga ning ei kavanda Ehitajate tee 2

kinnistule juurdepääsu Tallinna mnt 95 mahasõidu kaudu.

8 Ehitajate tee 2 /…/

Anname teada, et Teie poolt näidatud Ehitajate tee 2 (Catwees OÜ Honda keskus) sisse- ja väljasõidutee asukoht

ja lahendus ei ole loogiline ning turvaline ei meile, meie klientidele kui ka Olerexi klientidele.

/…/

Põhjendus:

1. Ehitajate tee 2 kinnistul on olemasolev asfalteeritud

mahasõit Tuisu tänavalt. Käesoleva projektiga

likvideeritakse olemasolev mahasõit ning arvestame

ettepanekuga rajada asendus mahasõit Ehitajate teele.

Otsus:

1. Lisada ehitusloale kõrval tingimus, kavandada Ehitajate tee

2 kinnistule juurdepääs Ehitajate teelt.

9 Tallinna mnt 124 Käesolevaga anname omapoolse kooskõlastuse Riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 lõigu, sh

Tuisu tänava läbimurde rajamiseks tee ehituse ehitusloa eelnõule.

Kooskõlastuse andmisel oleme lähtunud 28.06.2023 MKM pilvekeskkonnas kättesaadavatest dokumentidest, sh

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Sauga – Pärnu lõigu ehitusprojekti (töö nr MTA78/143-21)

leheküljel 7 toodud joonisest:

Otsus:

2. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa tingimuste

eelnõuga.

10 Turba tn 2

62504:067:0001

Turba tn 2a

62504:067:0002

Turba tn 2b

62504:067:0003

Osaühingule Port Artur Max kuuluvad Pärnu linnas kinnisasjad Turba tn 2, Turba tn 2a ja Turba tn 2b (registriosa

nr 1678705) ja Turba tn 8 (registriosa nr 2572505). Maanteeamet kaasas osaühingu Port Artur Max 21.06.2023

kirjaga nr 8-1/21-258/13833-1 Riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 lõigu, sh Tuisu tänava

läbimurde rajamiseks tee ehituse ehitusloa menetlusse. Kirja kohaselt oodatakse kinnisasja omaniku seisukohta

hiljemalt 10.07.2023.

Transpordiamet edastas kirjaga ehitusloa eelnõu aluseks oleva projekti. Projektis nähakse ette Turba tn 2 ühendused

Tuisu tänavaga. Töö nr 652EJ21 joonise lk 4 on toodud kaks mahasõitu Tuisu tänavalt Turba tn 2 kinnistule. Ainult

üks projektis kavandatud väljasõitudest on kahesuunaline. Lõunapoolne väljasõit on ette nähtud ühesuunalisena,

Turba tn 2 kinnistult Tuisu tänavale parempöörde võimaluseta.

Ehitusloa eelnõu käsitleb ala, mille suhtes kehtib Pärnu Linnavolikogu 20.01.2005 otsusega nr 10 kehtestatud Turba

tn 2 kinnistu detailplaneering. Kehtiv detailplaneering näeb ette mahasõidud Tuisu tänavalt Turba tn 2 kinnistule

ning detailplaneeringu kohaselt on kõik mahasõidud kahesuunalised. Kehtivat detailplaneeringut ei ole

liikluslahenduse osas kehtetuks tunnistatud ega muudetud.

Põhjendus:

1. Arvestades kehtivat detailplaneeringut arvestame

seisukohaga. Kavandame Turba tn 2 kinnistu

lõunapoolseima projektse mahasõidu laiemaks, selliselt et

võimalik on kasutada mahasõitu ka parempöördega välja

sõitmiseks.

Otsus:

1. Lisada ehitusloale kõrval tingimus, ehituse käigus

kavandada mahasõit laiemaks selliselt, et mahasõidult on

tagatud ka väljasõit.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

Ehitusloa aluseks olev projekt tugineb Maanteeameti 10.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/143 antud

projekteerimistingimustele põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh Tuisu tänava

läbimurde ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmise aluseks on ehitusseadustiku § 26, mis

võimaldab anda projekteerimistingimused olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. Kehtivad projekteerimistingimused ei ole antud detailplaneeringut

muutvana (ehitusseadustiku § 27) ning projekteerimistingimuste andmisega samaaegselt ei muudetud kehtivat

detailplaneeringut. Sama ala suhtes ei saa kehtida mitu planeerimisdokumenti, mis näevad ette sisuliselt erineva

ruumilise lahenduse. Sellest on lähtutud ka projekteerimistingimuse andmisel. Projekteerimistingimuste p 4.6.1

paneb põhiprojekti koostajale kohustuse selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud detailplaneeringud

ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel.

Põhiprojekti „Sauga-Pärnu lõigu ehitusprojekt“ (töö nr 652EJ21) koostamisel ei ole kehtiva detailplaneeringuga

arvestatud. Ehitusprojektis on loobutud kavandatud ringristmikust, mahasõit Turba tn 2 kinnistult on selle

tulemusena nihutatud põhjasuunas ning Turba tn 2 kinnistult Tuisu tänavale parempöördest on projektis loobutud.

Seega on põhiprojekt vastuolus nii Turba tn 2 kinnistu detailplaneeringu kui Maanteeameti 10.08.2020 korraldusega

nr 1-3/20/143 antud projekteerimistingimustega. Ehitusseadustiku § 44 p 1 kohaselt paneb vastuolu

detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ehitusloa andmiseks pädevale asutusele kohustuse keelduda

ehitusloa andmisest. Arvamuse andmiseks esitatud lahendusele ei ole seega võimalik õiguspäraselt ehitusluba anda.

Ehitusloa eelnõus on sarnaseid ristmikke objektiivse põhjuse ja põhjenduseta lahendatud erinevalt. Nii Raua kui

Parmu tänava ristumised Tuisu tänavaga on lahendatud selliselt, et lubatud on parempööre Tuisu tänavale. Puudub

objektiivne põhjus, miks Turba tn 2 kinnistult peaks parempööre olema keelatud.

Esitan osaühingu Port Artur Max nimel vastuväite Turba tn 2 kinnistuga piirnevale liikluslahendusele ning taotlen

lahenduse muutmist kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga selliselt, et kõik mahasõidud Turba tn 2 kinnistult

võimaldaksid parempööret Tuisu tänavale. Ehitusloa andmine kehtiva detailplaneeringuga vastuolus olevale

liikluslahendusele riivab Turba tn 2 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Turba tn 2 kinnistu omanikul eksisteerib

õiguspärane ootus kehtiva detailplaneeringu realiseerimiseks. Detailplaneeringuga kavandatud mahasõitude

piiramine mõjutab negatiivselt Turba tn 2 kinnistul detailplaneeringu realiseerimist, vähendab juurdepääse avalikult

kasutatavale teele ja suurendab oluliselt detailplaneeringuga kavandatu elluviimise kulusid.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Tallinna mnt 107 62503:067:0130

Hirvela tn 16a 73001:001:0319

Jänesselja tn 20 73001:001:0319

Tallinna mnt 119 80901:001:0990

Tallinna mnt 103 62503:067:0500

Tallinna mnt 84 62503:071:5900

Tallinna mnt 160 73001:001:0746

Tallinna mnt 134 73001:001:0729

Tallinna mnt 88 62503:072:0005

Tallinna mnt 105 62503:067:0460

Kirjuta tee 4 73001:001:1217

Parmu tn 5 62503:067:0001

Kuldnoka tn 1 73001:001:1283

Tallinna mnt 132 73001:001:0424

Tallinna mnt 86 62503:072:0230

Tallinna mnt 154 73001:001:0004

Tallinna mnt 126 73001:001:0727

Tallinna mnt 160 73001:001:0746

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Tallinna mnt 106 62503:073:0001

Tallinna mnt 84 62503:071:5900

Tallinna mnt 164 73001:001:0078

Tallinna mnt 122 73001:001:0752

Jahimeeste 80901:001:1155

Tallinna mnt 134 73001:001:0729

Põõsalinnu tn 5 73001:001:1284

Tallinna mnt 150 73001:001:0704

Kirjuta tee 2 73001:001:1215

Tallinna mnt 100 62503:072:0420

Tallinna mnt 156 73001:001:0707

Tallinna mnt 114 62503:073:0090

Tallinna mnt 140 73001:001:0005

Tallinna mnt 96 62503:072:0003

Tallinna mnt 166 73001:001:1282

Tallinna mnt 138 73001:001:0730

Tallinna mnt 124 73001:001:0726

Tallinna mnt 120 73001:001:0725

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Tallinna mnt 146 73001:001:0740

Tallinna mnt 112 62503:073:0290

Tallinna mnt 140 73001:001:0005

Tallinna mnt 128 73001:001:0705

Tallinna mnt 102 62503:073:0006

Tallinna mnt 118 73001:001:0724

Tallinna mnt 116 73001:001:0712

Kuldnoka tn 2 73001:001:0065

Tallinna mnt 120 73001:001:0725

Tallinna mnt 114 62503:073:0090

Tallinna mnt 130 73001:001:0728

Tallinna mnt 148 73001:001:0787

Tallinna mnt 128 73001:001:0705

Tallinna mnt 84 62503:071:5900

Tallinna mnt 104 62503:073:0007

Tiigi tn 15 73001:001:0783

Tallinna mnt 92 62503:072:0006

Tallinna mnt 168 73001:001:0732

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Tallinna mnt 115 62503:067:0190

Tallinna mnt 132 73001:001:0424

Maagi tn 1 62503:073:0008

Tallinna mnt 115 62503:067:0190

Tallinna mnt 92 62503:072:0006

Tallinna mnt 152 73001:001:0706

Tallinna mnt 92 62503:072:0006

Maagi tn 1 62503:073:0008

Hirvela tn 1 80901:001:1176

Tallinna mnt 152 73001:001:0706

Põõsalinnu tn 5 73001:001:1284

Pesa tn 2 62503:067:0002

Tallinna mnt 162 73001:001:0708

Tallinna mnt 102 62503:073:0006

Tallinna mnt 104 62503:073:0007

Tallinna mnt 144 73001:001:0739

Salu tn 1a 73001:001:0425

Tallinna mnt 121 62503:067:0100

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang on täiendatud tuginedes Keskkonnaameti 03.07.2023 kirjas nr 6-3/23/12972-2 esitatud seisukohale riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 tee ehitusloa ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta.

Töö nr 21003914 Tartu-Tallinn 2022

V e

rsio o

n 2 6

.0 4

.2 0

2 2 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 03

91 4

Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja loomastikule .................................................. 13

Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 16

Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................... 16

Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 20

Õhukvaliteet ................................................................................................................ 23

Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 24

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 24

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 25

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga-Pärnu lõigu põhiprojektile. Projektis käsitletav projektiala asub Pärnu maakonnas osaliselt Tori valla ja osaliselt Pärnu linna haldusterritooriumil (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti tehniline kirjeldus, AS Infragate Eesti poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga veebruar 2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Allikas: Maa-amet 2022

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub tee laienemine, uue trassi rajamine ning jalg- ja jalgratta tee rajamine sõiduteest eemal).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 liiklusohutuse taseme tõstmine.

Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist, sh Tuisu tänava läbimurde projekteerimist. Tegemist on linnalise lõiguga. Projekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnus Ehitajate tee põhimõttest, lisaks tuleb arvestada, et lõik tuleb kokku viia Ehitajate tee 2+2-ga.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale.

Plaanilahendus

Projekteeritava tee alguseks on Pk 1224+0 ning tee lõpuks on Pk 1252+38.

Projekteeritav tee Pk1241+00 kuni 1252+38 asub uues koridoris, läbides Rääma raba ja Tuisu tänavat kuni Ehitajate tee ja Tuisu tn ristmikuni.

Tee projekteeritakse kogu ulatuses 2+2 sõiduradadega. Ristmike juures lisanduvad neile parem- või vasakpöörde- ning kiirendus- ja aeglustusrajad. Eraldusriba projekteeritakse 10 cm kõrguste äärekividega sillutatud ribana. Ringristmikul on samuti 2 sõidurada (lahendatud turboristmikuna) ning lisaks ringist eraldatud parempöörderajad põhitee nr 4 suunas pöörajatele. Ringristmiku sisemise haljastatud ringi läbimõõt jääb samaks olemasolevaga (d= 45 m).

Põhiteele projekteeritakse 2 mahasõitu Säga ja Tuisu 2 kinnistutele ning 8 ristumist teede ja tänavatega, sh kaks ristumist riigiteega ja 4 uut valgusfooriga ristmiku (Hirvela, Tuule, Parmu ja Ehitajate tee). Projekteeritud mahasõidud kinnistutele lahendatakse kogujateedega ning need on samades asukohtades olemasolevatega. Lisanduvad mahasõidud kogujateelt Angerja ja Linaski kinnistutele ning Ehitajate tee 2 kinnistu mahasõit viiakse kokku Tallinna mnt 95 Olerex’i tankla mahasõiduga. Olemasolevat Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmikku muudetakse minimaalselt.

Tiigi põik puhul suletakse ristmik põhiteega ning tänav saab ühenduse uue kogujatee kaudu.

Riigitee nr 19214 Jänesselja-Urge ja Jänesselja tn rekonstrueeritakse vastavalt 175 m ja 130 m pikkuselt – see on ulatus, mis on vajalik ringristmiku harude ning kiirendus- ning

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

aeglustusradade kokkuviimiseks olemasoleva teega. Projekteeritud sõidurajad sellel teel on 3,5 m laiused.

Uus kogujatee rajatakse Siisikese ja Tiigi põik tn vahele (põhitee km 123,3-124,1) 800 m pikkusena 6 m laiuse teena (sõiduradade laius 3 m). Peale Tiigi põik tänavat keerab põhitee koridor Rääma raba peale ja uus rajatav kogujatee viiakse kokku olemasoleva Tallinna maanteega.

Bussipeatused

Jänesselja bussipeatused (Pk 1229+25 vasakul ja Pk 1230+25 paremal) projekteeritakse suletud taskuna, kuna sel lõigul on piirkiirus 70 km/h.

Mõlemasse bussipeatustesse nähakse ette bussiootepaviljonid.

Jalg- ja jalgrattatee ning kõnnitee

Kohtades, kus põhitee laiendamise või kogujatee rajamise tõttu on vajalik olemasoleva kergliiklustee või jalgtee lammutus, rajatakse uued jalgratta- ja jalgteed.

Jalakäijate turvalisemaks sõidutee ületuseks luuakse foorjuhitavad ristmikud Tuule, Parmu ja Ehitajate tee ristmikute juurde.

Pk 1229+75 on Jänesselja bussipeatuse ja Coop kaupluse juurde nähakse ette jalgtee tunnel.

Müratõkkeseinad

Kavandatava tegevuse mõju müraolukorrale on projekti käigus analüüsitud eraldiseisva mürauuringu raames (Hendrikson & Ko OÜ, 2022). Töö raames pakuti välja meetmed müra vähendamiseks (vt täpsemalt ptk 4.5).

Vertikaalplaneerimine

Pikiprofiilide koostamistel on arvestatud trasside geoloogiat, katendi arvutustulemusi ja plaanilisi lahendusi. Lõigu vertikaallahendused on kõrguslikult kokku viidud lõigu otstes asuvate tänavate, ristmike ja mahasõitude kõrgustega. Sõiduteele projekteeritakse põikkalle 2,5%, viraaže antud projekti mahus ei ole.

Põhitee pikikalded on vahemikus on 0,4-1,5%. Minimaalne raadius on kumeral püstkõveral 5000 m ja nõgusal 1500 m.

Kogujatee pikikalded on vahemikus 0,2%-1,2%, põhiteega ristuvatel riigiteedel 0,2-2,5%, jalgteedel 0,1-5,7%.

Sademeveelahendus

Sademevesi juhitakse ära vertikaalplaneeringuga ning kraavide ja truupidega. Kohtades, kus sõiduteed ääristavad äärekivid (linnas ja müratõkkeseina kõrval) juhitakse veed ära sademeveekanalisatsiooniga.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Kraavid

Uued kraavid projekteeritakse mõlamale poole teed alates objekti algusest kuni Pärnu linnani. Kogujatee kõrval oleval lõigul asub parempoolne kraav kogujatee ja jalgtee vahel. Kraavide minimaalseks sügavuseks on arvestatud 1,45 m. Tee poolne kraavi nõlvus 1:3. Vastasnõlv on üldjuhul 1:2, kuna ruumipuudusest ei saa tagada mõlemale poole 1:3 nõlvust.

Tee pikikraavidest juhitakse vesi olemasolevatesse põikkraavidesse (paremale Pk 1239+90 ja Pk 1234+75).

Truubid

Kõik vanad projekteeritud katte alla jäävad truubid nähakse ette likvideerida ja asendada kas uute truupide või sademevee kanalisatsiooniga.

Põhiteele projekteeritakse 4 ristuvat truupi asukohaga Pk 1227+85 (d= 0,8 m, 32,9 m) ja Pk 1234+60 (d= 1,2 m, 52,8 m), Pk 1240+25 (d= 1,0 m; 37,8 m) ja 1244+56 (d= 0,8 m). Jänesselja tänava alla projekteeritakse üks ristuv truup (d= 0,8 m, 37,9 m). Erinevatel mahasõitudel ja ristmikel on lisaks kokku 20 truupi.

Sademevee kanalisatsioon

Käesoleva projektiga nähakse ette rajada sademevee kanalisatsioon lõigus, kus sõiduteele on ette nähtud paigaldada äärekivi. Projektis on sademevee osa lahendatud kahe piirkonnana. Esimeses piirkonnas lahendatakse sademeveekanalisatsiooniga parempoolsed Pärnu linna suunduvad sõidurajad, see jääb vahemikku Pk 1220+38…Pk 1242+55. Piirkond 2 paikneb vahemikus Pk 1245+50…Pk 1252+38. Piirkond kaks asub valdavas osas Pärnu linna territooriumil.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.1 Kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga-Pärnu lõigu põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegusel sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva teega, toimuks liiklus suuremal osal projektialast ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Pärnu maakonnas Pärnu linna ja Tori valla haldusterritooriumidel.

Pärnu maakonnaplaneeringu 4 seletuskirjas on antud üldised tingimused teedevõrgu kavandamisele: Via Baltica osas järgida kehtivat teemaplaneeringut. Via Baltica järkjärgulisel väljaarendamisel (esialgu 2+1 maanteena) arvestada planeeringus määratud maantee elementide vajadusega (kergliiklusteed, bussipeatused, puhkekohad jne); maanteede kvaliteedi parandamisel ja liikluse turvalisuse tõstmisel lähtuda maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoosseisust, teeehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ning keskkonnahoiust; maanteede kvaliteedi parandamisel lähtuda eelkõige turvalisusest. Liikluse piisava läbilaskevõime ja ohutuse tagamiseks parandada sildade seisukorda.

Samuti on antud maakonnaplaneeringus üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks: uute kergliiklusteede asukohad määrata või täpsustada kohaliku omavalitsuse planeeringuga. Kaaluda kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks võimalusi, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliiklejate jaoks meeldivam ja saastamata keskkond. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

väga arvukalt, on mõistlik rajada eraldi rattatee ja jalgtee; kergliiklustee ristumisel sõidutee ja raudteega tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus; kergliiklusteed siduda bussipeatuste ja raudteepeatustega; eelisjärjekorras arendada kergliiklusteedega jätkuv ja kasutaja jaoks sujuv ühendus (võrgustik). Kergliiklusteede algus- ja lõpplahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu linna ja Tori valla üldplaneeringute kehtestamiseni kehtivad ühinenud Pärnu linna territooriumil Pärnu linna, Audru, Paikuse ja Tõstamaa ning Tori valla territooriumil Are, Sauga, Sindi ja (endise) Tori valla üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala enamjaolt (endises) Sauga vallas ning vähesel määral Pärnu linnas, mille üldplaneeringud on kehtestatud vastavalt 2017. ja 2021. aastal.

Sauga valla üldplaneeringuga teedevõrgustiku arendusele erilisi suuniseid ja eesmärke ei ole antud. Pärnu linna üldplaneeringu „Tänavavõrgu skeemi“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus Via Baltica võimaliku läbimurde alternatiivi alale. Üldplaneeringu seletuskirja alusel on teemaplaneeringuga5 Tallinna mnt lõik Lõo tänavast Ehitajate teeni reserveeritud Via Baltica trassi koridori jaoks, mis laiendatakse neljarealiseks praegusest teest ida poole jääva osa arvelt. Tallinna mnt ääres paikneva elamupiirkonna elukeskkonna tingimuste parandamiseks, müra vähendamiseks ja rahvusvahelise transiitliikluse sujuvamaks korraldamiseks reserveeritakse üldplaneeringuga kaks täiendavat alternatiivset trassikoridori Tuisu või Turba tänavale riigitee kavandamise võimaldamiseks. Alternatiivsed koridorid võimaldavad transiitliikluse suunata lühikesel lõigul läbi ettevõtluspiirkonna ning vähendada Tallinna mnt äärses elupiirkonnas liiklusest tulenevaid mõjusid. Trassikoridori kavandamisel tuleb kavandada ohutud ja mugavad kergliiklejate ülepääsud, mis eelistatult tuleb lahendada eritasandiliselt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus parandab liikluse sujuvust ja ohutust ning on seega kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringus ning Sauga valla üldplaneeringus välja toodud üldiste põhimõtetega. Maantee viimine uuele trassile on vajalik, et suunata Pärnu linna läbivat läbiv- ja raskeliiklust kaugemalt mööda kõige probleemsema müraolukorraga eluhoonete piirkonnast (km 124,6–125,1). Uus trass paikneb nii Pärnu linna üldplaneeringus kui Via Baltica teemaplaneeringus ette nähtud võimaliku läbimurde alternatiivi alal (Tuisu tänaval).

Maakonnaplaneeringu „Looduskeskkond“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku ega ka väärtusliku maastiku aladele. Samuti ei jää kavandatav tegevus Pärnu linna ning Sauga valla üldplaneeringutes märgitud rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike aladele.

Sõidutee rajamine uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist ühiskondlike ehitiste maa, tootmis-, maatulundusliku ning transpordimaaga. Tee rajamiseks vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel.

5 Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0″, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-tm_viabaltica/

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

Joonis 4.1 Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu „Tänavavõrgu skeemi“ kaardilt, kavandatava tegevusega hõlmatav asukoht on tähistatud punase noolega.

MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE JA LOOMASTIKULE Andmebaasi EELIS andmetel asuvad kavandatavast tegevusest ca 130 meetri kaugusel mitme III kategooria kaitsealuse linnuliigi leiukohad, mis omavahel ühtivad (vt joonis 4.2): suurkoovitaja (KLO9111948), rüüt (KLO9111956), punajalg-tilder (KLO9111986), mudatilder (KLO9111978), sookurg (KLO9111932), hänilane (KLO9111946), väikekoovitaja (KLO9111950), punaselg-õgija (KLO9111937) ja teder (KLO9111964). Teised looduskaitsealused objektid jäävad kavandatavast tegevusest oluliselt kaugemale ja projekti mõjualast välja. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) jääb kavandatavast tegevusest enam kui 1,9 km kaugusele ning mõju sellele puudub. Keskkonnaportaali andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse ka metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaikasid (ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus ning uue teelõigu rajamine olemasoleva taristu läheduses) ning loetletud loodusobjektide paiknemist projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele ega vääriselupaikadele.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

Käesolevale lõigule on eelprojekti staadiumis koostatud keskkonnamõjude eelhindamine Kobras AS (töö nr 2020-037) poolt. Nimetatud eelhindamisel jõuti samuti järeldusele, et kavandataval tegevusel (antud lahendusel) puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

Eelprojekti raames teostatud välisvaatluste teel ei tuvastatud, et uue trassi (Tuisu tänava läbimurde) asukoha looduskeskkond oleks oluline kaitsvate liikide säilitamise seisukohast. Nimelt on projekti elluviimiseks vajalik maantee äärest ning uue trassi asukohast eemaldada võsa ja puud. Arvestades raie mahtu ja et tegemist ei ole metsaga vaid pigem võsastunud alaga, ei oma raiete läbiviimine olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatava tegevusega ei nähta ette loomatarade rajamist, kuna ulukitel puudub vajadus liikuda rabapoolselt alalt üle tee linnalise asustusega alale, kus asuvad elamurajoonid ja ärihooned. Kuigi maakonnaplaneeringus ning üldplaneeringutes on Rääma raba tähistatud rohevõrgustiku tuumalana, kavandataval tegevusel rohevõrgustiku koridore ei paikne, mida mööda loomad tõenäoliselt liiguksid. Transpordiameti loomaõnnetuste kaardirakenduse andmetel ei ole põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 loomaohtlik teelõik.

Eelnevatl koostatud eelhinnangutes tõsteti esile km 123,47 asuv maaparandussüsteemi eesvoolu kraav, kus soovitati kaaluda väikeulukite läbipääsu rajamist6. Lisaks tuleb välja tuua, et maanteele kavandatakse selles piirkonnas ka müratõke, mis täiendavalt muudab selle tee väikeulukitele läbimatuks. Sellegi poolest ei ole kinnitatud andmeid (nt välitöödelt), et see liikumiskoridor on väikeulukitele väga olulise tähtsusega või mõnele spetsiifilisele liigile tähtis koridor. Samuti ei ole planeeringutega sinna rohevõrgu koridori näol ühendust ette nähtud (Rääma raba ala on küll rohevõrgu tuumaala, kuid ühendused muude aladega on kirdest/idast). Projekti käigus leiti, et antud olukorras ei ole eraldi väikeulukite läbipääsu rajamine tehniliselt piisavalt põhjendatud. Projekti elluviimine (tee laiendamine, müratõkke rajamine) ilma väikeulukite läbipääsuta halvendab küll looduslike alade sidusust ja väikeulukite liikumisvõimalusi, kuid ei too antud asukohas kaasa olulist ebasoodsat mõju.

6 OÜ Hendrikson & Ko, 2019. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu Sauga lõigu eelprojekt: keskkonnamõjude eelhinnang. Töö nr 3027/18 ning Kobras AS, 2020. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Töö nr 2020-037.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Keskkonnaportaali andmetel jääb projekteeritav teelõik osaliselt pärandkultuuri joonobjektile - Vana Pärnu-Tallinn maantee, mis on Keskkonnaportaali andmetel hästi säilinud. Lõigu lõpuosa vahetusse lähedusse jääb ka teine pärandkultuuri joonobjekt - Sindi-Lavasaare kitsarööpmeline raudtee, mis on Keskkonnaportaali andmetel hävinud (vt joonis 4.2, ptk 4.2).

Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus7. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Antud juhul võib eeldada, et projekti piirkonnas paiknevate pärandkultuuriobjektide eesmärk on eelkõige teadmise elushoidmine selle kohta, millist kultuurilist väärtust need kunagi kandnud on, ning seda projektiga ei mõjutata.

Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja mahtu, ei kaasne sellega olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.

MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev PRK0058974 jääb ca 15 m kaugusele (vt joonis 4.3) ning puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuse hooldusala, millele projektiga kavandatav tegevus ei ulatu. Lisaks jääb kavandatavast tegevusest ca 25 m kaugusele puurkaev PRK0010838, millele on kehtestatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala ning millele ulatub ka kavandatav tegevus. Ülejäänud puurkaevude sanitaarkaitsealadele ja hooldusaladele kavandatav tegevus ei ulatu.

Sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu PRK0010838 sanitaarkaitseala muutmist hooldusalaks või sanitaarkaitseala vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää suuremaid seisu- ega vooluveekogusid.

Sademevesi juhitakse ära vertikaalplaneeringuga ning kraavide ja truupidega. Kohtades, kus sõiduteed ääristavad äärekivid (linnas ja müratõkkeseina kõrval) juhitakse veed ära

7 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

sademeveekanalisatsiooniga. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas8. Liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. Tänaseks on rajatud statsionaarsed seirepunktid Tallinna, Pärnu, Tartu ja Jõhvi ümbruses, kus põhimaanteedel on liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas.

Käesoleva projektiala puhul on 2020 aastal Kobras AS poolt koostatud eelhinnangus9 öeldud, et: seire tulemused on näidanud, et maantee äärest analüüsitud sademevee raskmetallide, naftasaaduste ning hõljuvainete näitajad jäävad kordades allapoole lubatud piirmääradest, mistõttu on ilmne, et ka projekteeritaval teelõigul, kus keskmine liiklussagedus 2018. aastal oli 12 969 autot/ööp, jäävad saasteainete sisaldused sademevees allapoole lubatud piirmäärasid (Maanteeamet, 2020). Saasteainete kontsentratsioonid jäävad tõenäoliselt alla piirmäärasid ka sellisel juhul, kui liiklussagedus kasvab 2040. aastaks antud teelõigul ca 16 000 autoni/ööp.

Kuna liiklussagedus käesoleva projekti koostamise ajaks ei ole kasvanud (vastavalt Transpordiameti 2021. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks teelõigul 12 810 sõidukit ööpäevas), pole jätkuvalt põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sademevee tulemusena. Siiski on soovitatav käsitletaval teelõigul sademevesi võimalusel suunata hajutatult teeäärsele looduslikule alale. Projekteeritavad kraavid on soovitatav rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad, et võimaldada vees sisalduvate saasteainete (sh raskmetallide) akumuleerimist taimestikku.

Maaparandussüsteemise registri andmetel ristub kavandatav tegevus maaparandussüsteemi eesvooluga KESKUSE (PÄRNU) (maaparandussüst. kood 6114870010011, ehitise kood 001, vt joonis 4.3). Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 tuleb ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastada. Ehituse käigus ning tulemusena peab olema tagatud maaparandusehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus § 47 ja § 49 lg 1 p 1).

Maaparandussüsteemi eesvool KESKUSE (PÄRNU) on veekoguna registris Vingiküla oja (VEE1148703), mille pikkus koos lisaharudega on 7,5 km, valgala pindala 8,8 km2 ning mis suubub Sauga jõkke. Vingiküla oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Ojale on kehtestatud järgmised piiranguvööndid: kalda veekaitsevöönd ulatusega 10 m, kalda piiranguvööndi ulatusega 50 m ning ehituskeeluvöönd ulatusega 25 m. Vingiküla oja asukohta on kavandatud olemasoleva maanteetrassi laiendus ning kraavide rajamine mõlemale poole teed. Veekogusse paigutatava tahke aine mahust tulenevalt on vajalik Vingiküla ojale truubi ehituseks taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 5) või veeluba (VeeS § 187 p 10). Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Ehitustööde ajal tuleb välistada veekogu kallaste kahjustamine ning materjali ja saasteainete sattumine veekogusse (sh sademeveega).

8 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 9 Kobras AS, 2020. Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla km 122,6–125,2 Pärnu-Sauga lõigul, sh Tuisu tänava läbimurde eelprojekti keskkonnamõju eelhinnang. Töö nr 2020-037

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada eesvoolust ja puurkaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine eesvoolu või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

20

MÜRA JA VIBRATSIOON

Kavandatava tegevuse mõju müraolukorrale on projekti käigus analüüsitud eraldiseisva mürauuringu raames (Hendrikson & Ko OÜ, 2022). Mürauuringus anti liiklusmüra hinnang (koos modelleeritud liiklusmüra leviku kaartidega) ning hinnati liiklusmüra vähendamise meetmete vajadust uuritavas teelõigus.

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Projektiga nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 2+2 sõiduradade lahendusega teelõik, sh Tuisu tänava läbimurre, mis suunab suure osa transiitliiklusest uuele trassile ning vähendab negatiivseid keskkonnamõjusid Pärnu linna suunduva Tallinna mnt äärsetel aladel.

Mürahinnangu raames müra vähendavate meetmete määramisel lähtuti ehitusjärgsest ja liiklusuuringus toodud perspektiivsest (aasta 2046) liiklussagedusest. Projektiala ja lähiümbruse kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel, lisaks peatee liiklusele kaasati mürauuringusse olulisemad risutavad teed, kogujateed ja ristmike peale- ning mahasõidud.

Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgses olukorras liiklusmüra piirväärtuse ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset projektialas esineda 17 müratundliku hoone puhul, perspektiivses olukorras 22 eluhoone puhul.

Võrreldes käesoleva uuringu raames (uuele projektlahendusele vastavalt) läbi viidud müra modelleerimise tulemusi varasemate uuringutega võib öelda, et Pärnu linna siseses Tallinna mnt lõigus tee äärde jäävate eluhoonete olukord paraneb märkimisväärselt, mida võis ka eeldada, kuna suur osa liiklusest suundub uuele trassile (Tuisu tn). Linnast väljapoole jääva lõigu ääres (Tori valla territooriumil) tuleb ette näha täiendavad meetmed müra normtasemete tagamiseks ning müraolukorra halvenemise vältimiseks.

Töö raames pakuti välja meetmed müra vähendamiseks järgmistes piirkondades:

 KM 123,0…123,3 – Sauga alevikus olemasoleva müratõkke piirkond (Kuldnoka tn 2 kuni Tallinna mnt 164 asuvad eluhooned). Arvestades tee laiendust ning pikiprofiili muutusi (teepind tõuseb), on võimalusel soovitatav olemasoleva müratõkke asemel rajada uus ning mõnevõrra pikem tõke. Soovituslik müratõkkeseina pikkus on ca 305 m ning soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast (katte servas) 4 m, helineeldekategooria >A3, heliisolatsiooni kategooria >B3. Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik mürataset täiendavalt vähendada ca 2…5 dB (võrreldes olemasoleva müratõkkega), mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras (sh tõkke servaladel asuvate eluhoonete juures).

 KM 123,3…124,75 – Sauga aleviku elamupiirkonnad (alates Siisikese tn 2 kortermajast kuni Pärnu linna piirini ja Tuule tn ristmikuni): Müratõkkeseina rajamisel on eluhoonete kaitseks mõistlik rajada üks katkematu müratõke. Soovituslik müratõkkeseina pikkus on ca 1510 m ning soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast (katte servas) 4 m, helineeldekategooria >A3 (sh KM 123,3…124,3 müratõkke eluhoonete (ehk kogujatee) poolsel küljel soovitatavalt kategooria A4), heliisolatsiooni kategooria >B3.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

21

Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik mürataset vähendada ca 5…8 dB võrra (Pesa tn 7 puhul ka rohkem kui 10 dB), mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras.

Kirjeldatud meetmed tagavad kõigi projektialal asuvate müratundlike hoonete puhul asjakohase müratundliku ala kategooria (teepoolse külje) piirväärtuse (II kategooria alade puhul vastavalt 65 dB päeval/60 dB öösel) nõude täitmise (tabel 4.1), sh on müra vähendamise meetmete rakendamise kriteeriumi ületanud eluhoonete puhul tagatud ka enam kui 5 dB võrra müra vähendamise nõue (võrreldes meetmete rakendamise järgset olukorda teoreetilise situatsiooniga, kui meetmeid ei rakendataks; km 123,0…123,3 on välja toodud kavandatava uue müratõkke rajamise järgse olukorra võrdlus olemasoleva müratõkkega).

Tabel 4.1. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (kõik tabelis toodud hooned asuvad II kategoora aladel) müratõkkemeetmete rakendamise korral

Nr KM Aadress

2019-2020

meetmeteta

2046

meetmeteta

2019-2020

meetmetega

2046

meetmetega

Mürataseme vähenemine,

dB Ld Ln Ld Ln Ld Ln Ld Ln

KM 123,0…123,3p - müratõke pikkusega 305 m, soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast 4 m, helineeldekategooria >A3, heliisolatsiooni kategooria >B3

1 123,07p Kuldnoka tn 4 57 52 58 53 56 50 57 51 2

2 123,08p Kuldnoka tn 2 60 54 61 56 58 52 59 53 2…3

3 123,13p Tallinna mnt 168 59 53 60 54 57 51 58 52 2

4 123,17p Tallinna mnt 166 60 54 61 55 57 51 58 52 3

5 123,20p Tallinna mnt 164 61 55 62 56 56 50 57 51 5

6 123,26p Peoleo tn 1 63 56 64 58 60 54 61 55 2…3

KM 123,3…123,75p - müratõke pikkusega 1510 m, soovituslik minimaalne kõrgus teepinnast 4 m, helineeldekategooria >A3, heliisolatsiooni kategooria >B3

7 123,35p Peoleo tn 2 61 55 62 56 57 51 58 52 4…5

8 123,40p Siisikese tn 2 63 58 65 59 58 52 59 53 5

9 123,58p Tallinna mnt 162 66 60 67 61 60 54 62 55 5…6

10 123,62p Tallinna mnt 160 65 59 66 60 59 53 60 54 6

11 123,65p Tallinna mnt 158 66 60 67 61 60 54 61 55 6

12 123,68p Tallinna mnt 156 65 59 66 60 59 53 60 54 6

13 123,72p Tallinna mnt 154 66 60 67 61 60 54 61 55 6

14 123,75p Tallinna mnt 152 65 59 66 60 58 52 60 53 6

15 123,78p Tallinna mnt 150 66 59 67 60 60 53 61 55 6

16 123,82p Tallinna mnt 148 67 60 68 61 61 55 62 56 6

17 123,87p Tallinna mnt 146 67 61 68 62 61 55 62 56 6

18 123,89p Tallinna mnt 144 67 61 68 62 61 55 63 56 6

19 123,93p Tallinna mnt 142 67 61 68 62 61 55 62 56 6

20 123,97p Tiigi tn 23 55 49 56 50 48 42 49 43 7

21 123,98p Tiigi tn 21 57 52 59 53 51 46 53 47 6

22 124,01p Tiigi tn 19 61 55 62 56 54 48 55 49 7

23 124,03p Tiigi tn 17 61 55 62 56 54 48 56 49 7

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

22

Nr KM Aadress

2019-2020

meetmeteta

2046

meetmeteta

2019-2020

meetmetega

2046

meetmetega

Mürataseme vähenemine,

dB Ld Ln Ld Ln Ld Ln Ld Ln

24 124,07p Tiigi tn 15 63 58 65 59 57 51 58 52 6

25 124,10p Tiigi tn 10 57 51 58 53 51 45 52 47 6

26 124,12p Tallinna mnt 140 66 60 67 61 60 54 61 55 6

27 124,17p Tallinna mnt 138 67 60 68 61 61 55 62 56 5

28 124,22p Tallinna mnt 136 66 59 67 61 61 55 62 56 5

29 124,24p Tallinna mnt 134 65 59 66 60 60 53 61 55 5

30 124,26p Tallinna mnt 132 65 59 66 60 60 54 62 55 4…5

31 124,28p Salu tn 1a 60 54 61 55 55 48 56 49 6

32 124,32p Tallinna mnt 130 64 58 65 59 60 54 61 55 4

33 124,35p Tallinna mnt 128 64 57 65 59 60 54 61 55 4

34 124,38p Tallinna mnt 126 62 56 63 57 59 53 61 54 3

35 124,43p Tallinna mnt 124 62 56 63 57 59 53 61 54 3

36 124,46p Tallinna mnt 122 62 56 63 57 60 53 61 54 2…3

37 124,49p Tallinna mnt 120 62 56 63 57 60 54 61 55 2

38 124,51p Tallinna mnt 118 62 56 63 57 60 53 61 54 2

39 124,57p Tallinna mnt 116 62 55 63 56 60 54 61 55 2

40 124,59p Pesa tn 8 61 55 62 56 53 48 54 49 7…8

41 124,60p Pesa tn 7 70 63 71 64 55 49 56 50 14

Samas tuleb välja tuua, et 2+2 peateega paralleelselt kulgeva kogujatee piirkonnas (eluhooned alates Siisikese tn 2 kortermajast kuni Pärnu linna piirini) on müratõkke efektiivsus valdavalt ainult 5-6 dB. Mõnevõrra tagasihoidlikum efektiivsus on tingitud asjaolust, et vastavalt liiklusuuringule jääb siiski küllaltki märkimisvääne osa sõidukeid (hinnanguliselt 25% sõiduautodest ning kuni 10% raskeliiklusest) Pärnu kesklinna suundumiseks kasutama just kogujateed (kuigi lõplikule asendiskeemile vastavat liiklusprognoosi mürauuringu aluseks olnud liiklusuuring ei käsitlenud ning täpsemate andmete olemasolu korral on võimalik olukorda täpsustada).

Juhul, kui kogujateed hakkab kasutama oluliselt vähem sõidukeid, kui käesoleva mürauuringu koostamisel eeldati, siis on ka vastavate kogujatee äärsete elamualade müraolukord mõnevõrra parem ning 2+2 peatee äärde kavandatava müratõkke efektiivsus summaarse liiklusmüra olukorra parandamisel avaldub selgemini. Müraolukorra halvenemise vältimiseks on soovitatav rakendada liikluse ümber suunamise vahendeid (eelkõige raskeliikluse osas aga soovitatavalt ka sõiduautode puhul), mis ei soosiks Pärnu kesklinna suundumiseks vana Tallinna mnt trassi valimist ning kogujatee võiks ideaalis jääda ainult kohalikule liiklusele.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

23

vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

ÕHUKVALITEET

Õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi (NO2), peenosakesed (PM10) ja ülipeened tahked osakesed (PM2,5 – eriti peened osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm), mille kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaarsed tolmuosakesed tervikuna (PM10 – rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM2,5) moodustavad summaarsetest peenosakestest maksimaalselt 5-10% ning normilähedasem on reeglina siiski saasteaine PM10.

Teised saasteained, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja. Tabel 3. Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m3

Saasteaine 1 tunni

keskmine 24 tunni

keskmine Aasta

keskmine

Lämmastikdioksiid (NO2) 2001 - 40

Peenosakesed (PM10) - 502 40

Eriti peened osakesed PM2,5)

- - 25

1aastas lubatud ületamiste arv – 18 2aastas lubatud ületamiste arv – 35

Teeprojekti realiseerimisega kaasneva välisõhu olukorra hindamiseks ning mõjutsoonide väljaselgitamiseks teostati perspektiivse liiklusolukorra (2046. a liiklusprognoos) kontrollarvutused rahvusvaheliselt tunnustatud ja testitud (Gaussi saastelehviku kontseptsioonil baseeruva) õhusaaste leviku arvutusprogrammi AEROPOL (versioon 5.3) abil. Arvutused näitasid, et ei ole ohtu, et õhusaaste tasemed kavandatava tegevuse puhul ületaks piirväärtusi.

Lämmastikdioksiidi (NO2) puhul on aastas lubatud 18 tundi, mil 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtust (200 µg/m3) ületatakse (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses). Vastav 19.- nda kõrgema saastetasemega tunni (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 18 kõrgema saastetasemega tundi) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga juba tee-alale. Aasta keskmine NO2 kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba ca 2-3 korda madalamaks kui piirväärtus.

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

24

Peenosakeste (PM10) puhul on aastas lubatud 35 päeva, mis 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtus (50 µg/m3) ületatakse (peamiselt võib sellist olukorda esineda ebasoodsate hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil). Vastav 36. kõrgema saastetasemega päeva (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 35 kõrgema saastetasemega päeva) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga samuti tee-alale. Lähimate hoonete piirkonnas on saastetase juba ca 2 korda madalam kui piirväärtus. Aasta keskmine peenosakeste (PM10) ja eriti peenete osakeste (PM2,5) kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba ca 10 korda madalamaks kui piirväärtus.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Pärnu linna 10 ja Sauga valla 11 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/424042015008 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/416122016005

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

25

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Samuti puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju ning vajadus täiendavate keskkonnauuringute järele. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

 Puurkaevu sanitaarkaitsealal on veeseaduse (VeeS) §151 lõike 2 kohaselt majandustegevus keelatud. Seega on antud juhul soovitatav taotleda puurkaevu PRK0010838 sanitaarkaitseala muutmist hooldusalaks või sanitaarkaitseala vähendamist. Vastavalt VeeS § 148 lg 2: põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Vastavalt veeseaduse § 277. lg (2): kui põhjaveehaarde sanitaarkaitseala tahetakse asjakohases registris muuta hooldusalaks, arvestades käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatut, esitatakse taotlus Keskkonnaagentuurile, kes teeb sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise kande (vt ptk 4.4).

 Kavandatava tegevuse ehitusprojekt tuleb vastavalt Maaparandusseadus (MaaParS) § 50 lõikele 1 kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (vt täpsemalt ptk 4.4).

 Käsitletaval teelõigul on soovitatav sademevesi võimalusel suunata hajutatult teeäärsele looduslikule alale. Projekteeritavad kraavid on soovitatav rajada võimalikult aeglase vooluga, rohke loodusliku taimestikuga ning looklevad, et võimaldada vees sisalduvate saasteainete (sh raskmetallide) akumuleerimist taimestikku.

 Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m eesvoolust ja puurkaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine eesvoolu ja puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

 Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.  Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.  Ehitustööde ajal välistada veekogu kallaste kahjustamine ning materjali ja saasteainete

sattumine veekogusse (sh sademeveega).

Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga - Pärnu lõigu põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

26

 Veekogusse paigutatava tahke aine mahust tulenevalt on vajalik Vingiküla ojale truubi

ehituseks taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 5) või

veeluba (VeeS § 187 p 10).

 Käesoleva projekti raames on koostatud eraldi mürauuring, mille tulemuste ja soovitustega tuleb projektis arvestada (vt täpsemalt ptk 4.5).

 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

 Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

 Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

 Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

 Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Pärnu linna12 ja Sauga valla13 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega.

 Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

 Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/424042015008 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/416122016005

KORRALDUS

26.07.2023 nr 1.1-3/23/545

Tee ehitusloa andmine riigitee nr 4 (E67) Tallinn–

Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 asuva lõigu, sh Tuisu

tänava läbimurde ehituseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 21.06.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 4 (E67) Tallinn–

Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 asuva lõigu sh Tuisu tänava läbimurde ehituseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2

lõigu sh Tuisu tänava läbimurre paikneb kinnisasjadel: (katastritunnus 73001:001:0154);

(katastritunnus 80901:001:0430); (katastritunnus 80901:001:1154); (katastritunnus

62501:001:0879); (katastritunnus 62501:001:0822); (katastritunnus 62501:001:0657);

(katastritunnus 62504:067:0006); (katastritunnus 62517:064:0070); (katastritunnus

62503:067:0005); (katastritunnus 62401:001:0945); (katastritunnus 62504:067:0080);

(katastritunnus 62501:001:0649); (katastritunnus 62501:001:0655); (katastritunnus

80901:001:1213); (katastritunnus 73001:001:1476); (katastritunnus 80901:001:0272);

(katastritunnus 80901:001:1207); (katastritunnus 73001:001:0440); (katastritunnus

73001:001:1519); (katastritunnus 73001:001:1520); (katastritunnus 73001:001:1524);

(katastritunnus 80901:001:0519); (katastritunnus 80901:001:0364); (katastritunnus

73001:001:1516); (katastritunnus 73001:001:1517); (katastritunnus 80901:001:1012);

(katastritunnus 80901:001:1011); (katastritunnus 73001:001:1518); (katastritunnus

73001:001:1520); (katastritunnus 73001:001:1515); (katastritunnus 73001:001:1211);

(katastritunnus 73001:001:1514); (katastritunnus 73001:001:1271); (katastritunnus

80901:001:0987); (katastritunnus 73001:001:1273); (katastritunnus 73001:001:0306);

(katastritunnus 73001:001:1268) Pärnu maakonnas Pärnu linnas ja Tori vallas.

Maanteeameti (Transpordiameti eellane) 10.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/143 on antud

projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6-125,2 asuva Sauga–Pärnu

lõigu, sh Tuisu tänava läbimurde ehituse ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine.

2

Tee ehitustööd toimuvad 2023. ja 2024. aastal vastavalt AS Infragate Eesti tööle nr MTA78/143-

21 „Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6-125,2 Sauga-Pärnu lõigu ehitusprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.08.2023 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/k4I5UCon9SXnEjE.

Liiklusohutuse suurendamiseks, maantee läbilaskvuse ning sõidumugavuse parandamiseks

ehitatakse riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu teelõik 2+2 sõidurajaga maanteeks, sh

rajatakse Tuisu tänava läbimurre. Jänesselja ringristmik ehitatakse läbilaskvuse suurendamiseks

kaherajaliseks nn turboringristmikuks. Sauga alevikku ehitatakse praeguse fooriga teeületuskoha

naabrusesse jalgratta- ja jalgtee tunnel. Rajatakse neli foorreguleeritavat ristmiku, ühendusteid

ning jalgratta- ja jalgteid. Liikluse sujuvamaks muutmiseks paigaldatakse muutuvteabega

liiklusmärgid. Muutuvteabega liiklusmärgid seadistatakse koos töötama foorristmikega, et

vähendada põhitrassi liiklusvoo pidurdamisi ja kiirendamisi. Teelõik saab valgustuse ning

rajatakse ka müraseinad.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.

Projektiga muutub sõidutee laius.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 asuva lõigu,

sh Tuisu tänava läbimurde ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Pärnu

Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

3

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6 ning majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel

puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu

tänava läbimurde ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 asuva lõigu, sh Tuisu

tänava läbimurde ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine,

sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna lääne üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

4

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 lõigu sh Tuisu tänava läbimurde

tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

juhataja

planeerimise osakond