Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19331

Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva

Muna silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/23/544

Tee ehitusloa andmise kuupäev 26.07.2023

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Rekonstrueerimistööd tuleb teostada suvisel madalveeperioodil ajavahemikus 01.06 kuni

15.09. Tööd on keelatud lõhilaste kuderände ajal 15.09 kuni 30.11 ning samuti kevadisel

perioodil (01.05 kuni 31.05), kui toimub lõhilaste noorjärkude laskumine merre.

3. Tööprojekti koostamisel arvestada Keskkonnaameti kirjas nr 6-3/23/12751-2 toodud

tingimustega ning täiendada vastavalt projekti seletuskirja. Veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu või veeloa taotlusega koos esitada Keskkonnaametile vastavalt täiendatud

tööprojekt.

4. Karpide ja muu vee-elustiku elutingimuste säilitamiseks ehitustööde ajal tuleb vee

töötsoonist möödajuhtimisel tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk kogu Lemmejõe

osas, kus otseselt ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluveekogu

vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse.

5. Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

6. Karpide leidmisel töötsoonist tuleb leitud isendid teisaldada veekogu sellisesse ossa, kus

on tagatud veevool ning välistatud nende kuivalejäämine”.

7. Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Lemmejõe kallaste kahjustamist ja

heljumi sattumist veekogudesse. Vältida ka veekogude kallastel sõitmist rasketehnikaga.

2

8. Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada

vee-elustikule ohutuid aineid.

9. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis

vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

10. Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele,

pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

11. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade,

vääriselupailade ja väärtuslike metsaalade lähedale. Samuti lähemale kui 50 meetrit

veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette.

12. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

13. Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks

kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 Muna sild (reg-nr 777) asub riigi transpordimaa

kinnisasjadel (katastriüksused 21303:002:0395 ja 21303:005:0161) Pärnu maakonnas

Häädemeeste vallas Majaka ja Orajõe külas. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigiteel nr 19331 Rannametsa – Ikla km

19,735 asuva Muna silla (NR 777)

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number S2106

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Alus: EhS § 42 lg 7

28.06.2023

nr 6-3/23/12751-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762

asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ehitusloa eelnõu ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse

eelnõu (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 10 alusel) ning seisukoha

andmiseks (KeHJS § 11 lg 2 alusel) KMH vajalikkuse eelhinnangu (sh Natura eelhinnang).

Projekti eesmärk on riigimaantee nr 19331 Rannametsa-Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) remont, millega

pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse sõidumugavust ja liiklusohutuse taset. Silla kandevõimet projektiga ei tõsteta, ehk

säilib olemasolev kandevõime.

Keskkonnaamet on 29.06.2021 kirjaga nr 6-2/21/14224-2 ja 19.10.2021 kirjaga nr 6-2/21/14224-6 edastanud seisukoha ja

kooskõlastunud projekteerimistingimuste eelnõu ning põhiprojekti.

Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH

eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus kirjeldatud

keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22)

ning KMH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnaamet annab nõusoleku (looduskaitseseadus § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 alusel)

ja kooskõlastab (EhS § 42 lg 7 p 1 ja KeHJS § 11 lg 10) esitatud ehitusloa eelnõu ning KMH algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Järgnevalt juhime tähelepanu ning esitame omapoolsed märkused asjaoludele, millega projekti elluviimisel arvestada:

1. Muna sild jääb Lemmejõe hoiualale. Lemmejõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (Natura kood 3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra),

jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Lemmejõe hoiuala kuulub

Lemmejõe loodusalana Natura 2000 võrgustiku koosseisu Lemmejõe loodusalana.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati

ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide

soodsa seisundi. Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda ehitusluba.

2. Lemmejõgi nii Muna silla juures kui sellest alla- ja ülesvoolu on II kaitsekategooria liigi paksukojalise jõekarbi elupaik.

Paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskava kohaselt on paksukojalist jõekarpi häirivaks teguriks Eestis eelkõige

veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd ja paisutamine. Paksukojalise jõekarbi elupaikades ei tohi vett reostada, rajada

paise, teha jõesängis kaevetöid (õgvendamine, suured ehitustööd) ega muuta oluliselt veetaset. Veekogude ajutisel

paisutamisel toimuv pehme sette kogunemine jõepõhja ülalpool tammi on ohtlik peamiselt väga noortele karbi

isenditele, kes võivad seetõttu lämbuda. 2.1 Karpide ja muu vee-elustiku elutingimuste säilitamiseks ehitustööde ajal tuleb vee töötsoonist möödajuhtimisel tagada

ökoloogiline miinimumvooluhulk kogu Lemmejõe osas, kus otseselt ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline

miinimumvooluhulk on vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse. Palume vastav kõrvaltingimus

lisada ehitusloa eelnõusse. Kõrvaltingimusena lisada ka, et karpide leidmisel töötsoonist tuleb leitud isendid teisaldada

veekogu sellisesse ossa, kus on tagatud veevool ning välistatud nende kuivalejäämine. 3. Ehitusloa eelnõus on kõrvaltingimus, et „ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal

(lõhilaste kudeaeg on alates 01.06 kuni 15.09), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.“ Keskkonnaamet oma

19.10.2021 kirjaga nr 6-2/21/14224-6) juhtis tähelepanu, et tegemist on veaga ning toodud ajavahemik on hoopis vee-

elustikust lähtuvalt parim aeg tööde teostamiseks. Rekonstrueerimistööd tuleb teostada suvisel madalveeperioodil

ajavahemikus 01.06 kuni 15.09. Tööd on keelatud lõhilaste kuderände ajal 15.09 kuni 30.11 ning samuti kevadisel

perioodil (01.05 kuni 31.05), kui toimub lõhilaste noorjärkude laskumine merre. Palume ehitusloa eelnõu korrigeerida

ning samuti vastav tingimus lisada projekti seletuskirja.

4. Projekti seletuskirja p-s 4.3 (Keskkonnakaitse aspektid) palume välja tuua viidatud KMH eelhinnangu lk 20 loetletud

meetmed arvestades ka eelpool toodud märkuseid.

Põhjendus: Järgnevalt selgitused kirjas toodud punktidele 5-10:

5. Uued tugimüüride rajatakse vanade müüride asukohta, kuid

uued müürid on piki jõge vaadeldes pikemad, kui vanad. Ühe uue

tugimüüri ots on võrreldes vanaga ligikaudu 30 cm jõe telje pool,

kuid seda saab vajadusel tööprojektiga nihutada.

Sillatoru sees väheneb jõe ristlõige umbes 18 cm võrra, mis on

ligikaudu 4,5 % võrreldes algse läbimõõduga.

Kuna suvisel madalvee perioodil on jõesäng sisuliselt kuiv, siis

vett eraldi ringi juhtima ei pea ja töid saab teostada jões voolava

vähese veega, vajadusel seda liivakottide või pinnasega kaevikust

eemale juhtides.

6. Olemasolev sillatoru säilitatakse ja sellele tehakse erinevaid

betooniremondi meetodeid. Olemasolevad külgtiivad

lammutatakse ja nende asemele rajatakse uued.

7. Arvestates Lemmejõe madalvee vooluhulkasid, siis saab töid

teostada ilma vett ringi juhtimata. Madalvee perioodil on jõesäng

sisuliselt kuiv ja vähest vett saab olemasolevas sängis suunata

ehituseks sobivalt.

8. Põhiprojekt näeb ette jõesängi süvendamist kivikindlustuse jagu

ja siis kivikindlustuse rajamist olemasoleva kõrguseni. Töö mahtu

saab tööprojektiga vähendada ja vajadusel selle töö üldse ära jätta.

9. Kuna uued tugimüüride asuvad vanade müüride asukohas, siis

kaldajoon ei muutu. Tugimüürid rajatakse redi-rock plokkseinana,

mis kiirendab tööde protsessi ja vähendab seeläbi võimalikku

negatiivset mõju keskkonnale.

10. Puude raie on vajalik ning selleks küsitakse eraldi nõusolek.

Üldine tööprotsess:

I. Olemasoleva teepinna koorimine truubi pinnani ja liikluse

suunamine ülavee poolsesse äärde.

II. Allavee poolel olemasolevate tugimüüride lammutamine

ja uute müüride ehitamine ja jõepõhja kindlustuse

ehitamine

III. Liikluse ringisuunamine alavee poolele ja üleveepoole

tugimüüride tööd ning jõepõhja kindlustus

IV. Samaaegselt eelmiste töödega toimuks truubikeha

remonttööd.

V. Servaprusside tööd

VI. Teeosa ehituse tööd

Otsus:

1. Võtta kirjas toodud info teadmiseks.

2. Muuta kõrvaltingimuse nr 2 sõnastust järgnevalt:

„Rekonstrueerimistööd tuleb teostada suvisel

madalveeperioodil ajavahemikus 01.06 kuni 15.09. Tööd on

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

5. Eelprojekti kohaselt silla otsad, põhi ja seinad kuni kõrgusmärgini 5,18 meetrit kaetakse uue raudbetoonist särgiga.

Valatava betoonsärgi paksus on ca 10 cm. Olemasolevad tugimüürid on projektis ette nähtud lammutada. Nende

asemele rajatakse uued tugimüürid. Eelhinnangus on välja toodud, et jõe ristlõige silla rekonstrueerimisel ja

rekonstrueerimise järgselt ei muutu. Keskkonnaametile jääb selgusetuks, kas uued tugimüürid paigaldatakse vanade

tugimüüride kohale. Palume selgitada, kas võimaliku vee ümberjuhtimise ajal võib olenevalt ümberjuhtimise

lahendusest (pole veel teada põhiprojektis) jõe ristlõige väheneda ja tekitada paisutust. Samuti palume hinnata kas uue

betoonsärgi valamise ja uute tugimüüride ehitamine võib vähendada jõe ristlõike pindala. Juhul, kui jõe ristlõike pindala

võrreldes olemasoleva väheneb, tuleb sellest tingitud mõjusid hinnata samuti eelhinnangus. 6. Projekti seletuskirja p-s 3.1 on öeldud, et projektiga on lahendatud olemasoleva silla rekonstrueerimine ning sild

põhimahus säilitatakse. Säilitatavatele konstruktsiooniosadele tehakse betooni remont. Samas on seletuskirjas p-s 4.5

öeldud, et olemasolev sild ja tugimüürid lammutada projektis ettenähtud mahus. Palume väiteid korrigeerida ja

täpsustada, kuna sellisel kujul on need tõlgendatavad vasturääkivana.

7. Projekti seletuskirja p 4.5 (lk 23) kohaselt lahendatakse tööprojektis ka vee töötsoonist mööda juhtimine. Eelhinnangu

p-s 4.7 (lk 14) on aga välja toodud, et kaevetööde teostamisel jõe veevoolu ajutiselt ümber ei juhtida. Märgime, et kuna

silla ehitusel võib vee ümberjuhtimine sõltuvalt lahedusest avaldada olulist mõju vee-elustikule ja veekogu seisundile,

siis tuleb vee ümberjuhtimise vajaduse ilmnemisel tööprojektis (olenevalt lahendusest) käsitleda kaasneda võivaid

(olulisi) mõjusid keskkonnale. Juhul, kui on juba teada, millist lahendust kasutatakse, siis tuleb see põhiprojektis välja

tuua ja mõjud hinnata vaid konkreetsele lahendusele. 8. Juhul, kui tugimüüride paigaldamisel või kivikindlustuse rajamisel on vajalik veekogu süvendamine, siis tuleb

süvendamise mõju käsitleda ka eelhinnangus, eriti kuna Lemmejõe näol on tegemist lõheliste jõe ja Natura 2000

võrgustiku alaga ning tegevus võib olulist mõju avaldada nii vee-elustikule kui veekogu seisundile.

9. Kuna toimub tee koosseisu (sh kavandatava tee) kuuluva silla rekonstrueerimine avalikult kasutataval või avalikult

kasutataval veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering (veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 4). Juhul kui silla/truubi ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont,

siis selline tegevus vajab keskkonnaluba VeeS § 187 p 17 alusel. 10. Juhul, kui tööde käigus on vajalik ka puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis, siis võib puu- ja põõsarinnet raiuda

Keskkonnaameti nõusolekul (VeeS § 121 lg 1).

Kuna esineb asjaolusid (nt jões võimalik vee ümberjuhtimine), mille lahendused pole praeguses projekti etapis veel täpselt

teada, siis tuleb veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu või vee erikasutusloa taotlusega koos Keskkonnaametile esitada detailsem põhiprojekt või tööprojekt, milles on selgitused ja vastused käesolevas kirjas esitatud märkustele (detailselt

käsitletud kavandatava tegevuse ehitustehnoloogiline lahendus).

Samuti tuleb lahendada märkustes välja toodud vastuolud KMH eelhinnangu ja projekti materjalide vahel. KMH eelhinnangust tulenevaid järeldusi ja meetmeid tuleb samuti projektis kajastada.

keelatud lõhilaste kuderände ajal 15.09 kuni 30.11 ning samuti

kevadisel perioodil (01.05 kuni 31.05), kui toimub lõhilaste

noorjärkude laskumine merre.“

3. Muuta ehitusloa eelnõus toodud kõrvaltingimuste

numeratsiooni. Täiendavad kõrvaltingimused lisatakse

eelnõus toodud punktide nr 2 ja 3 vahele.

4. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimusega nr 3 „Tööprojekti

koostamisel arvestada Keskkonnaameti kirjas nr 6-

3/23/12751-2 toodud tingimustega ning täiendada vastavalt

seletuskirja. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu või

veeloa taotlusega koos esitada Keskkonnaametile vastavalt

täiendatud tööprojekt“

5. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimusega nr 4 “Karpide ja muu

vee-elustiku elutingimuste säilitamiseks ehitustööde ajal tuleb

vee töötsoonist möödajuhtimisel tagada ökoloogiline

miinimumvooluhulk kogu Lemmejõe osas, kus otseselt

ehitustöid ei tehta. Ökoloogiline miinimumvooluhulk on

vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse.”

6. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimusega nr 5 „Karpide

leidmisel töötsoonist tuleb leitud isendid teisaldada veekogu

sellisesse ossa, kus on tagatud veevool ning välistatud nende

kuivalejäämine”.

7. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimusega nr 6 „Puu- ja

põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek“.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

20.06.2023

nr 8-1/23-016/13632-2

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, on väljastanud Stricto Project

OÜ tööle nr S2106 „Riigiteel nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (NR 777)

rekonstrueerimise põhiprojekt“ kooskõlastuse KK3242PR (fail lisatud kirjale).

Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest.

Otsus:

1. Võtta kirjas toodud info teadmiseks.

2. Tööde teostamisel lähtuda kooskõlastuse nr KK3242PR

tingimustest

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

2 Häädemeeste Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada.

3 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

4 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Orajõe metskond 10 21303:005:0116

Lemme telkimisala 21303:005:0115

Lemme parkla 21401:001:0424

Lemme kohvik 21303:002:0614

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Tallinn 2020

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777)

rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti KMH eelhinnang

Töö teostaja: LEMMA OÜ

Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Töö tellija: Stricto Project OÜ

Reg nr 12175455 Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee 4,10621 Tel +372 53 474 811 E-post [email protected]

Töö koostajad: Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere

Töö versioon: 8.10.2021

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ........................................................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus .................................................................................................................................................................. 4

Osapooled ..................................................................................................................................................................... 5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ......................................................................................................... 6

1.1 Silla rekonstrueerimine .................................................................................................................................. 9

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused .................................................................................. 10

2.1 Maakasutus .................................................................................................................................................. 10

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ..................................................................................... 10

2.3 Veekaitse ...................................................................................................................................................... 10

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime .................................................................................... 11

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ............................................................................................. 11

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................................................. 12

4 Keskkonnamõju eelhinnang ............................................................................................................................... 13

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust .............................................................................. 13

4.2 Mõju elusloodusele ...................................................................................................................................... 13

4.3 Loodusvarade kasutamine ........................................................................................................................... 13

4.4 Jäätme-ja energiamahukus .......................................................................................................................... 13

4.5 Lähipiirkonna teised tegevused .................................................................................................................... 14

4.6 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ................................................................................................................ 14

4.7 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus .................................................................................................................... 14

4.8 Müra ............................................................................................................................................................. 15

4.9 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ....................................................................................................................... 15

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................................... 15

4.11 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................................. 15

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................................................. 16

5 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eel-hindamine ..................................................................... 17

5.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus ............................................................................................................ 17

5.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine .............................................................................................................................. 17

5.3 Lemmejõe loodusala .................................................................................................................................... 18

5.4 Kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik .................................................... 18

5.5 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale ........................................................................... 18

5.6 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................................................. 19

5.7 Natura eelhindamise järeldused .................................................................................................................. 19

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta .............................................................................................. 20

Kasutatud materjalid .................................................................................................................................................. 21

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Stricto Project OÜ tellimusel 2021. aasta oktoobris. Töö koostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (KMH0153).

KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45).

KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 28.01.2020, 2) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine.

Muna sild asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas riigi kõrvalmaantee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 ristumisel Lemmejõega. Rannametsa – Ikla maanatee piirneb mere poolt Majaka küla ja maismaa poolt Orajõe külaga.

KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla rekonstrueerimise põhiprojektile on ehitusloa väljastamiseks vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte tee-ehitusprojekti kontekstis, ning antakse otsustajale soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas.

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja. Antud juhul vastavalt ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40) § 31 lg-le 1 otsustab Transpordiamet kui riigimaantee ehitusloa väljastaja (pädev asutus) ka keskkonnamõju algatamise vajaduse.

Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti Transpordiamet, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjakohastelt asutustelt.

KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel R. Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”, Põder, T. 2017.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

5

Osapooled

Otsustaja:

Transpordiamet, Lääne teehoiu osakond

Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Suur-Posti 20, 80017

Kontaktisik: Ervin Hein

Telefon: +372 53 470 008, e-post: [email protected]

Põhiprojekti koostaja:

Stricto Project OÜ (reg nr 12175455)

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee 4, 10621

Kontaktisik: Ando Funk

Telefon: +372 53 474 811, e-post: [email protected]

KMH eelhinnangu koostaja:

Lemma OÜ (reg nr 11453673)

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621

Kontaktisik: Mihkel Vaarik, tel +372 51 39031, e-post: [email protected]

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

6

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk

KMH eelhindamise objektiks on Häädemeeste vallas Majaka ja Orajõe külasid eraldava riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 ristumisel Lemmejõega asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekt (töö nr S2106, Stricto Project OÜ).

Joonis 1. Muna silla paiknemine. Alus: Transpordiamet

Projekti eesmärk on riigimaantee nr 19331 Rannametsa-Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) remont, millega pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse sõidumugavust ja liiklusohutuse taset. Projekti eesmärk ei ole kandevõime tõstmine ehk säilib olemasolev kandevõime.

Projekti koostamise aluseks on Transpordiameti projekteerimise osakonna juhataja korraldusega 07.07.2021 nr 1.13/21/303 kinnitatud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste eelnõu kohta on muuhulgas seisukohta küsitud Keskkonnaametilt, kes on oma tingimused esitanud kirjaga 29.06.2021 nr 6- 2/21/14224-2.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Häädemeeste valla kehtiva üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat Rannametsa-Ikla riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Samuti vastav silla rekonstrueerimine Riigiteede teehoiukavale 2021-2030 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020).

Muna sild eraldab Rannametsa-Ikla teelõike kinnisasjadel 19331 Rannametsa-Ikla tee (kat. tunnus 21303:002:0395), ametliku aadressiga Kabli küla Häädemeeste vald ning 19331 Rannametsa-Ikla tee (kat. tunnus 21303:005:0161), aadressiga Treimani küla Häädemeeste vald. Tegemist on riigile kuuluvate 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjadega.

Muna sild asub sirgel teelõigul. Vahetult enne silda paremat kätt asub kruuskattega parkla (Majaka külas Lemme parkla kinnistu, kat. tunnus 21401:001:0424) ning teisel pool Orajõe külas Orajõe metskond 10 kinnistu (21303:005:0116).

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

7

Joonis 2. Silla asukoht põhiprojektis. Allikas: Stricto Project OÜ.

Olemasolev Muna sild nr 777 on ehitatud 1952. aastal ja silla projekt ei ole tänaseks kahjuks enam säilinud. Muna sild (nr 777) on üheavaline (4,3 m) kolmest betoonelementidst koosnev munakujuline (toru)truupsild kogupikkusega 5,1 meetrit. Sõidutee laius sillal on 8,0 meetrit ja silla kogulaius on 14,34 meetrit. Sild toetub aluspõhjalisele kihile, kus omavahel vahelduvad sitke-kõva savi ja tihe aluspõhjaline liiv.

Olemasoleval Muna sillal puuduvad rajatise globaalset kandevõimet mõjutavad kahjustused ja sild on valdavalt heas seisukorras. Silla konstruktsioonil on üks suurem lokaalne kahjustus, kuid Lemmejõe mõlemal kaldal silla sisse ja väljavoolul olevad massiivsed tugimüürid on väga kehvas olukorras. Lisaks on tugimüüride betoonpinnad määrdunud ja sammaldunud.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

8

Joonis 3. Olemasoleva silla seisukord. Allikas: Stricto Project OÜ.

Muna silla piirkonnas (km 18,991- 30,491) oli riigitee Rannametsa – Ikla lõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) riikliku teeregistri andmetel 2019 aastal 300 autot ööpäevas. 2020. aasta loendusandmete järgi on juba 352 autot/ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 93%, veoautod ja autobussid 6% ning autorongid 3%.

Projektiga käsitletav jõelõik asub Lemmejõe hoiualal, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. Lemmejõe hoiuala kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus) elupaikade kaitse. Lemmejõe hoiuala (KLO2000247) kuulub Lemmejõe loodusalana (RAH0000029) Natura 2000 võrgustiku koosseisu vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusele nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”.

Lemmejõgi (VEE1152100) on Lääne-Eesti vesikonnas (Pärnu alamvesikonnas) asuv avalikult kasutatav vooluveekogu, mis kuulub Tuuba oja suudmest suubumiseni merre Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016, 22).

Kuna tegemist on olemasoleva silla rekonstrueerimisega, siis on võimalikud keskkonnamõjud seotud eelkõige ehitusaegsete tegevustega. KMH eelhinnang on põhiprojekti osa. Eelhinnang ei dubleeri projektis toodut, vaid kirjeldab eelkõige tegevusi, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Tegevused ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, seepärast esitatakse eelhinnangus meetmed Lemmejõe hoiuala ja Lemmejõe loodusala kaitseks.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

9

1.1 Silla rekonstrueerimine

Põhiprojektiga on lahendatud olemasoleva Muna silla rekonstrueerimine. Olemasolev sild säilib suures osas. Säilitatavatele konstruktsiooniosadele tehakse betooni remont. Tugimüürid lammutatakse ja rajatakse uued. Samuti lahendatakse projektiga silla pealesõitude uuendamine enne ja pärast silda ca 60 meetri pikkusel lõigul. Lõigu kogupikkus on 120 meetrit.

Sillale on projekteeritud kolme põhimõttelist ja üksteisest eristuvat remondi lahendust. Silla otsad, põhi ja seinad kaetakse uue raudbetoonist särgiga. See tagab, et silla nähtavad osad on kaetud ühtlase ja uue betoonpinnaga ning silla sees toimub vee voolamine mööda uut betoonpinda ka suurvee korral.

Sillal on sõiduradade kogulaius 5,5 meetrit ning mõlemasse äärde kindlustatud 0,75 meetri laiused peenrad, mis on veidi laiemad, kui projekteerimisnormid ette näevad. Silla asukohas on tavapärasest veidi suurem jalg- ja jalgrattaliiklus, kuna silla läheduses on palju suvilaid ja RMK telkimisala.

Projekteerimise käigus olulist keskkonnamõjuga aspekte ei esinenud. Lahenduse elluviimisel Lemmejõe hüdroloogilisi tingimusi ei mõjutata ega tekitata paisutust silla all.

Edasiste ehitustööde üks osa on ka tööprojekti tegemine. Tööprojektiga tuleb täpsustada põhiprojektis ette nähtud lahendused võttes arvesse avatud konstruktsioonide tegelikke mõõtmeid ja planeeritud ehitustööde järjekorda/meetodeid. Tööprojektiga lahendatakse vajalikud kaevikute nõlvade kindlustamised ning jõe ajutise voolamisega seotud küsimused.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

10

2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused

2.1 Maakasutus

Käsitletav sild ja teelõik paiknevad riigi teemaa (transpordimaa) kinnisasjadel.

Piirkonnas on lähikinnistute maakasutus valdavalt maatulundusmaa. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis ei esitata teemaa piiride muutmise ettepanekuid.

2.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime

Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise tee-/sillaehitusega, millega kaasneks oluline vajamineva materjali hankimine riiklikest maardlatest.

2.3 Veekaitse

Lemmejõgi saab alguse Nigula rabast ja suubub Liivi lahte. Valdavalt on jõe kaldad kaetud metsaga, alamjooksul ka põllumaadega. Jõe pikkus 22,5 km ja valgala pindala 55,7 km2.

Lemmejõgi voolab peamiselt looduslikus sängis, kuid õgvendatud ja süvendatud on lõigud Via Baltikast üles- ja allavoolu. Loodusliku sängiga jõelõikude laius, vee sügavus ja voolukiirus on varieeruv, mis oluliselt sõltub ka periooditi väga muutuvast veeseisust. Leidub rohkesti kivise-kruusase põhjaga väärtuslikke jõelõike, sh kärestikke, mis vahelduvad liivaste aladega. Inimtekkelised paisud (veskipaisud) Lemmejõel puuduvad. Seireandmete põhjal on Lemmejõe seisund hea.

Lemmejõgi kuulub veemajanduslikult Lääne-Eesti vesikonda (Pärnu alamvesikonda). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga uue silla rajamisel vastuolu puudub, sest see ei muuda Lemmejõe ökoloogilist seisundit.

Lemmejõele rakendatakse (LKS § 35) järgmisi kalda kasutamise kitsendusi:

1) kalda piiranguvöönd (100 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud;

2) kalda ehituskeeluvöönd (50 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Ehituskeeluvöönd ei laiene sillale (LKS § lg 5);

3) kalda veekaitsevöönd (10 m), mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse (VeeS) § 118-ga.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 alusel on Lemmejõele määratud ka kallasrada, mille laius on 4 meetrit. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lemmejõgi on nimetatud “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (Vabariigi Valitsuse korraldus RT III, 13.03.2012, kuni 2019. a kehtinud veeseaduse alusel) lisas. Uue Veeseaduse § 24 lg 1 alusel on uus vastav korraldus siiani eelnõu staadiumis, kuid üksikaktina on VV 2013.a korraldus siiski kehtiv.

Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 118 alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis on VeeS § 119 p 6 kohaselt keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 2 kohaselt on veekaitsevööndis samuti keelatud puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

11

Sillast ca 250 meetrit ülesvoolu suubub Lemmejõkke Lemme kraav, mis on riikliku maaparandussüsteemi eesvool (MS kood 6115210010010). Drenaažkuivendus on rajatud 1984. aastal liigniiske põllumaa kuivendamise eesmärgil. Silla rekonstrueerimine maaparandussüsteemi toimimist ei mõjutata.

Ehitustööde tegemisel tuleb vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada jõeelustiku elutingimusi jões. Jõe ehituskeeluvöönd ei laiene olemasolevale sillale ega kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 punkt 10).

Jõepõhja rajatava kindlustuse maht on ca 70 m3. Silla rekonstrueerimine avalikul või avalikult kastutataval veekogul nõuab aga VeeS § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu olemasolu olenemata pinnasemahtudest.

Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Vastavalt veeseaduse § 197 lg 1 peab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlemiseks esitama Keskkonnaametile vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist nõuetekohase taotluse tegevuse registreerimiseks.

2.4 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Kavandatav tegevus toimub hoiualal ja Natura alal. Seepärast on koostatud ka Natura eelhindamine (vt 5 peatükk).

Metsaregistri (https://register.metsad.ee) andmetel projekti piirkonnas vääriselupaigad (VEP) puuduvad. Tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Projektiala läheduses puuduvad registreeritud kaitsealuste taimede kasvukohad.

Samas on piirkonnas on tehtud MTÜ Rannamänniku kaitseks poolt ettepanek Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Häädemeeste ja Ikla vahelise Pärnu-Ikla vana maantee luitevööndi metsade baasil moodustada Metsepole looduskaitseala ja Keskkonnaamet on vastavat menetlust alustanud. Keskkonnaamet korraldab kaitse alla võtmise põhjendatuse ja kavandatud piirangute otstarbekuse ekspertiisi koostamise.

2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele Kultuurimälestiste registri https://register.muinas.ee/ arheoloogiamälestised Muna silla piirkonnas puuduvad. Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse kantud arheoloogiaobjekti.

Traditsiooniliselt peetakse kultuurimälestiseks riiklikult kaitstud kinnismuistiseid ehk siis ajaloolisi hooneid, linnamägesid, kalme- ja asulakohti, hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive jms. Laiemalt pärandkultuuri väärtusteks saab aga pidada erinevaid eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud või pärandunud eluviisi märke. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur). Andmed on üle kantud ka maa-ameti geoportaali. Läheduses on pärandkultuuri objektina Lemme telkimisala (nr 213:MKV:003), kui metsakasvatuse ja -kasutusega seotud objekt.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

12

3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse KMH algatamiseks või mittealgatamiseks. KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS).

Kavandatud tegevus (silla rekonstrueerimine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine).

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb vajadusel anda ka muude infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine. Määruse § 11 punkt 5 alusel tuleb anda eelhinnang silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Olemasoleva silla remont ei muuda Lemmejõe ristlõike pindalat.

Sisuliselt tuleneb eelhindamise vajadus antud juhul eelkõige looduskaitse tingimustest. Muna sild asub riigimaantee Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km ristumisel Lemmejõega, mis kuulub Lemmejõe hoiualana ka Natura 2000 Lemmejõe loodusala koosseisu.

Lisaks on Lemmejõgi keskkonnaministri 15.06.2004 määrusega nr 73 kinnitatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistus“ .

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määruse nr 224 § 15 „muud tegevusvaldkonnad“ punkt 8 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 42 lõikele 2 otsustab pädev asutus KMH algatamise vajaduse. EhS § 2 lõike 6 järgi kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele KeHJS sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus EhS-s sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. EhS kohaselt otsustab pädev asutus ehitusloa menetluse käigus KMH algatamise vajaduse. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda ning sõltuvalt tegevuse iseloomust arvesse võtta mõjutatava ala ulatust ja tundlikkust, piirkonna mõjutatavaid keskkonnaelemente, võimaliku kaasneva mõju suurust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

13

4 Keskkonnamõju eelhinnang

Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda.

4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust

Projektialal on praegu tegemist olemasoleva sillaga.

Projekti eesmärk on riigimaantee nr 19331 Rannametsa-Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) remont, millega pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse sõidumugavust ja liiklusohutuse taset. Projekti eesmärk ei ole kandevõime tõstmine ehk säilib olemasolev kandevõime. Projektiga ei kaasne piirkonna elanikkonna liikumisharjumuste muutust.

Kuna on tegemist olemasoleva silla rekonstrueerimisega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi sujuvama liikluse ja õnnetuste ohu vähendamise kohalikele inimeste ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju.

4.2 Mõju elusloodusele

Projektiala asub Lemmejõe hoiualal ja Lemmejõe loodusalal, mis on osa Lemmejõest. Lemmejõe loodusala hõlmab vaid vastavaid jõelõike (mitte kaldaalasid), st kogu loodusala pind on ainult veealune maa.

Tavapäraselt teistele sarnastele veekogudele on Lemmejõel registreeritud tiigilendlane (Myotis dasycneme), kes võib käia seal öisel ajal putukatest toitumas. Nahkhiireliigi (II kategooria) peamised ohutegurid seostuvad talvitumis- ja sigimisaegse häirimisega ehk see ei haaku Lemme loodusala kaitse eesmärkidega.

Kaitstava elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) peamised ohutegurid on reostus (ka liigne setete kandumine jõkke), voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine (ka paisutamine). Olulist mõju elupaigatüübile Muna silla rekonstrueerimine ei avalda.

Samuti KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast ei kaasne tegevusega olulist mõju metsakooslustele ja liikidele, kui arvestatakse tavapäraste leevendatavate meetmetega ehitustöödel.

4.3 Loodusvarade kasutamine

Silla rekonstrueerimise käigus kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest).

Projekti koosseisus koostatakse töömahtude loetelu ning projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika, sh freeskatendi ja kohaliku kasvupinnase kasutamine.

Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist.

4.4 Jäätme-ja energiamahukus

Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle keskkonnaluba (jäätmete käitlemiseks) või kompleksluba omavatele ettevõtetele.

Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 punktile 2) ning selle edasiseks

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

14

käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek.

Teetöödel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks.

4.5 Lähipiirkonna teised tegevused

Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju.

4.6 Tegevusega kaasnevad tagajärjed

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus.

Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus ohutum liiklus. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk ning seega avaldub positiivne tagajärg tulevikus riigiteed kasutavate inimeste tervisele ja heaolule.

Lemmejõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Vee-elustiku seisukohast on oluline, et vooluveekogule ei tekitataks kunstlikku rändetõket.

Olemasoleva silla rekonstrueerimisega kaasnevad mõjud on vaid ehitusaegsed ning pikemaajalised negatiivsed tagajärjed Lemmejõe veekeskkonnale, piirkonna looduskeskkonnale või Lemmejõe kaitstavate alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele puuduvad.

4.7 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus

Silla rekonstrueerimine antud asukohas ei avalda tavapäraselt olulist negatiivset mõju pinnasele.

Ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Tööde käigus välditakse võimalusel ehitusjäätmete sattumist vette ning kui seda ei saa välistada, siis eemaldatakse inertne materjal jõest koheselt. Võimaliku heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd korraldada nii, et pinnase ja ehitustolmu sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini.

Veekogu kaldajoont ei muudeta. Samuti ei ole kavas tööde teostamisel jõe veevoolu ajutiselt ümber juhtida.

Ehitusaegselt välistatakse keskkonnaohtlike materjalide sattumine jõkke. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele. Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.

Puurkaevud lähipiirkonnas puuduvad. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada silla piirkonnas toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada teelõigu liiklusohutuse parandamine.

Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline, arvestades tööde teostamisajaga.

Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist.

Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka teetöödel kasutatavate mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil. Võrreldes teeliiklusega (praeguse olukorraga) õhusaaste ei suurene.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

15

4.8 Müra

Riigitee 19331 Rannametsa – Ikla km müra jääb liiklussagedusest tingituna seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Müratõkkeseina rajamise vajadus puudub.

Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Transpordiamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse vajadusel ette vahendid müraolukordade parandamiseks. Mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses olemasoleva silla asemel uue silla rajamisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha.

Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist.

Siledam katend ja sujuvam autoliiklus toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda.

Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist.

4.9 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Teelõiku ei ole kavas valgustada. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline.

Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale.

Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid.

4.10 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegemist on hetkel olemasoleva sillaga ning liiklus toimuks edasi ka ilma silda vastavalt rekonstrueerimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele.

Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine.

Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist silla piirkonnas hukkunute või inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetusi ei näita. Silla remondiga ei ole ette näha olukorra halvenemist loomastiku liikumisele.

Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.

Teelõigu ja silla edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse ohutumaks. Seega vähendatakse ka liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.

4.11 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus

Projekteeritud uue silla eluiga on ca 100 aastat. Silla rajamine on maastikuilmes kestev ja pöördumatu mõjuga, kuid rekonstrueerise mõjud ei ole visuaalselt maanteelt niivõrd märgatavad.

Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt teemaaga ja mõjud on lühiajalised. Silla ehitus toimub tehnoloogiliselt ca 2,5-3 kuu jooksul. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

16

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.

Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

17

5 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ehk Natura eel- hindamine

Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendamisel). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Kaja Peterson, SEI Tallinn, 2006).

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse- eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

5.1 Tegevuse kaitsekorralduslik vajadus

Kavandatav tegevus ei ole projekti mõjupiirkonnas paiknevate Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks otseselt vajalik.

5.2 Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine

Lemmejõgi on veealana Lemmejõe loodusala koosseisus. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu piirneb selle mõjuala suuresti otseselt silla töömaaga ning otsesed võimalikud mõjud seostuvad vaid veekeskkonnaga (Lemmejõgi).

Joonis 4. Natura 2000 ala Lemmejõe loodusala paiknemine.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

18

Lühiajalised kaugemale ulatuvad häiringud (eeskätt müra) võivad kaasneda ehitusperioodil, silla edasise kasutusega olulist teetrassist väljapoole ulatuvat mõju ei kaasne.

5.3 Lemmejõe loodusala

Lemmejõe loodusala (RAH0000029) eesmärgiks on Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus) elupaikade kaitse.

Antud veekeskkonna liikidele on võimalik mõju esinemine vaid juhul kui ei järgita ettenähtud töövõtteid ja ettevaatusabinõusid. Kõikide tegevuse kavandamisel tuleb arvestada ja arvestatakse Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

5.4 Kas projekt on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Muna silla rekonstrueerimine ei ole otseselt Natura alade kaitsekorraldusega ega kaitse-eesmärkide täitmisega seotud. Samas on tegemist olemasoleva sillaga, mille rekonstrueerimine on vajalik kogu piirkonnale.

5.5 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura alale

Mõju Natura alale võib tuleneda vaid ehitusaegsest mõjust veekeskkonnale, mille kaudu mõjutatakse ala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elukeskkonda.

Kaitsealuste loomade puhul looduskaitseseadus keelab nende liikide püüdmise, tapmise, ohustava häirimise või jälitamise.

Paksukojalise jõekarbi (II kategooria liik) elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel.

Eestis on liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus, setete koormus ning veetaseme muutused. Jõekarpide looduslikeks vaenlasteks on saarmas ja mink. Liigi halva seisundi põhjuseks Eestis on tõenäoliselt paisudest tingitud elupaigakvaliteedi halvenemine. Teisalt on paisud kaladele, kes on paksukojalise jõekarbi vaheperemeesteks, rändetõkkeks, mistõttu on takistatud liigi levila taastumine. Eestis häirivad jõekarpi mitte niipalju veereostus, kui pigem veepuudus kuivadel aastatel, kaevetööd ja paisutamine. Liigile on Eestis koostatud kaitse tegevuskava https://www.envir.ee/sites/default/files/paksukojaline_j6ekarp_tk.pdf.

Lemmejõe loodusala kaitsekorralduskava koostamise ajal tehtud pistelistel vaatlustel ühtegi elusat jõekarpi ei nähtud. Leiti üks lagunemata koda, mis viitab ka elusate isendite võimalikule esinemisele. Natura standardandmebaasi järgi on liigi seisund Lemmejões rahuldav (C).

Saarmas on Eestis III kaitsekategooria liik ning nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Saarmas on Eesti veekogudel praegu suhteliselt arvukas ja tavaline liik. Väikestel vooluveekogudel, nagu Lemmejõgi, võib saarmas mõjutada toiduobjektideks olevate väärtuslike liikide (jõevähk, forell) arvukust. Samas sõltubki saarma arvukus oluliselt toidubaasist, millest suure osa moodustavad veelised liigid.

Otseselt ja kaudselt piiravad saarma arvukust kopra- ja kalapüük, ebaseaduslik küttimine, elupaikade halvenemine, toksiliste ühendite sattumine vette, isendite hukkumine järjest tihenevas liikluses jms. Natura standardandmebaasi järgi elutseb Lemmejõe loodusalal 4-5 saarmapaari, täpsemaid ja värskemaid andmeid liigi leviku ja arvukuse kohta ei ole.

Jõesilm ei ole Eestis kaitse all, aga kuulub EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja V lisasse. Jõesilm kuulub loomade süsteemis lõuatute ülemklassi sõõrsuude klassi ehk on zooloogiliselt luukaladest väga erinev.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

19

Praktikas aga käsitletakse jõesilmu kaladega koos. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4-5 aastat ning pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre.

Lemmejões on silmupüük lubatud, selleks peab olema kutseline kalur. Riikliku andmetel vastas jõesilmu arvukus Lemmejõe alamjooksul jõelõigu elupaigalisele väärtusele, keskjooksul (Teaste) aga oli arvukus madal. Seire ajal anti hinnang jõesilmu vastsete põhjal, keda ojasilmu vastsetest väliselt eristada ei ole võimalik – osa jõesilmu vastsetest võisid tõenäoliselt olla ojasilmu vastsed. Natura standardandmebaasi järgi on liigi seisund Lemmejões rahuldav (C).

Kaitsealuste veeliikide ohuteguriks on eelkõige inimtekkelised paisud ja jõe veetaseme kõikumine. Natura alade kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpidele ja liikidele ei ole Muna silla rekonstrueerimisega negatiivset mõju ette näha.

Reaalne oht Natura ala kaitse-eesmärkidele või ala terviklikkusele puudub.

5.6 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

LKS § 14 lg 2 ja 3 alusel ei tohi kaitsealade piirkonnas kavandatavad tegevused kahjustada alade kaitse- eesmärkide saavutamist ega seisundit.

Muna silla rekonstrueerimine ei kahjusta kaitsealuseid liike ega loodusala kaitse-eesmärke. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Natura alal ei ole kavandatavast tegevusest otseselt mõjutatud.

Ei saa täiesti välistada mõju kaitsealustele loomaliikidele, kui ei järgita vajalikke meetmeid, kuid see ei ole oluline negatiivne mõju ning saab toimuda vaid ehitusaegselt ja seega lühiaegselt.

5.7 Natura eelhindamise järeldused

Kavandatav tegevus ei kahjusta Natura 2000 loodusala terviklikkust ning kaitse-eesmärkide saavutamist.

Sellest lähtuvalt ei ole vajalik teostada Natura asjakohast hindamist.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

20

Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata Muna silla rekonstrueerimisega ning hilisemal silla ja teelõigu sihipärasel kasutamisel kaasnevat olulist negatiivset keskkonnamõju.

Olemasoleva avaliku riigimaantee ääres ohutuse tagamiseks tavapärased ehitustööd looduses väikeses mahus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KMH algatamise või mittealgatamise seisukohast. Tegevusega ei kaasne piirkonna kaitstavate koosluste ja liikide elupaikade kahjustamist, mida pole võimalik leevendatava meetmetega miinimumi viia. Arvestades tegevuse mahtu, siis olulist mõju Lemmejõe loodusala kaitse-eesmärgiks seatud Lemmejõe looduslikule seisundile ja funktsioonidele ei ole.

KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel:

1) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

2) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.

3) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid.

4) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

5) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist.

6) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Negatiivse mõju vältimiseks on tuleb rakendada järgmiseid täiendavaid meetmeid:

1) Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (lõhilaste kudeaeg on alates 01.06 kuni 15.09), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.

2) Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Lemmejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida ka veekogude kallastel sõitmist rasketehnikaga. Silla rekonstrueerimine eeldab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu olemasolu.

3) Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee- elustikule ohutuid aineid.

4) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

5) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

6) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade, vääriselupailade ja väärtuslike metsaalade lähedale. Samuti lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

7) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 8) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik

materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.

Vastavate meetmete rakendamisel viiakse mõjud miinimumini.

Riigitee nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr 777) rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

21

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

• Riigitee 19330 Tõitoja-Häädemeeste km 12,63 Asuoja silla põhiprojekt Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Nepste küla, OÜ Järelpinge Inseneribüroo, töö nr 400

• Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend

• Lemmejõe loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022

• Metsepole looduskaitseala kaitse alla võtmise ettepanek https://adr.envir.ee/et/document.html?id=049d576a-f2ac-445a-b093-9a0a5aa3cde5

Seadused, määrused:

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7)

• Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40)

• Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I, 06.05.2020, 17)

• Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 06.05.2020, 44 )

• Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.07.2016, 1 ; RT I, 03.06.2020, 2)

• Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52 ; RT I, 21.12.2019, 6)

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 21.12.2019, 2)

• Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 28.01.2020, 6

• Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3)

• Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14)

• Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362; RT I, 09.07.2016, 22)

Andmebaasid:

• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee

• Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee

• Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

• Teederegister https://teeregister.mnt.ee/reet/home

• Transpordiameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1 dcf3c736f7eb54

• Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur

KORRALDUS

26.07.2023 nr 1.1-3/23/544

Tee ehitusloa andmine riigitee 19331 Rannametsa–

Ikla km 19,762 asuva Muna silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km

19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuv Muna sild

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 21303:002:0395 ja 21303:005:0161)

Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka külas.

Transpordiameti 07.07.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/303 on antud projekteerimistingimused

riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,737 asuva (asukoht vahepeal teeregistris täpsustatud, km

19,762 on õige) Muna silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2106 „Riigiteel nr 19331

Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (NR 777) rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 02.12.2023 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/99BJyOWbTj3zcdI .

Projekti eesmärk on Muna silla (nr 777) remont, millega pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse

sõidumugavust ja liiklusohutuse taset.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,735 asuva Muna silla (nr

777) rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest: Keskkonnaamet.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

3

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla

rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigiteel nr 19331 Rannametsa–Ikla km 19,735 asuva Muna silla (NR

777) rekonstrueerimise põhiprojekt“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna Lääne üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Muna silla ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

4

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19331

Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva

Muna silla rekonstrueerimiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (lõhilaste

kudeaeg on alates 01.06 kuni 15.09), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.

3. Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Lemmejõe kallaste kahjustamist ja

heljumi sattumist veekogudesse. Vältida ka veekogude kallastel sõitmist rasketehnikaga.

Silla rekonstrueerimine eeldab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu olemasolu.

4. Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada

vee-elustikule ohutuid aineid.

5. Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis

vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.

6. Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele,

pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.

7. Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-

ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade,

vääriselupailade ja väärtuslike metsaalade lähedale. Samuti lähemale kui 50 meetrit

veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette.

8. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.

EELNÕU

2

9. Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks

kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada.

Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 1. Andmed tee kohta Riigitee 19331 Rannametsa-Ikla km 19,762 Muna sild (nr 777) asub riigi transpordimaa

kinnisasjadel (katastriüksused 21303:002:0395 ja 21303:005:0161) Pärnu maakonnas

Häädemeeste vallas Majaka ja Orajõe külas. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 58 100 608

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigiteel nr 19331 Rannametsa – Ikla km

19,735 asuva Muna silla (NR 777)

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number S2106

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Meie 19.06.2023 nr 8-1/23-016/13644-1

Riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km 19,762

asuva Muna silla ehitusloa menetlusse

kaasamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19331 Rannametsa–Ikla km

19,762 asuva Muna silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Stricto Project

OÜ tööle nr S2106 „Riigiteel nr 19331 Rannametsa – Ikla km 19,735 asuva Muna silla (NR 777)

rekonstrueerimise põhiprojekt“.

Projekti eesmärk on Muna silla (nr 777) remont, millega pikendatakse silla eluiga ning tõstetakse

sõidumugavust ja liiklusohutuse taset.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/99BJyOWbTj3zcdI .

Ehitusseadustiku § 42 lg 6 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume Teie arvamus või

ettepanekud esitada hiljemalt 03.07.2023 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisa: 1. Muna silla rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu

55578458, [email protected]