Vastus MTÜ Hoiame Loodust pöördumisele

From: Randel Länts <[email protected]> Sent: 19 July 2023 15:15:10 To: [email protected]; [email protected] Cc: Ahti Kuningas; Margit Martinson; Merike Saks; Hardi Tullus; [email protected]; Yoko Alender; [email protected]; RMK;

[email protected]; Mikk Marran Subject: Re: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule

Lugupeetud Mati Sepp Lugupeetud Madis Messimas

Tänan Teid avaliku kirja eest, kus kutsute üles RMK nõukogu võimalikult kiiresti taastama metsamajandamise korda Riigimetsa Majandamise Keskuses.

Kirjaga on kaasas vastus Teie poolt osutatud teemadele.

Parimate soovidega

Randel Länts RMK nõukogu esimees

On 13. Jul 2023, at 21:12, [email protected] wrote:

Tere! MTÜ Hoiame Loodust edastab RMK nõukogule looduskeskkonda puudutavad seisukohad ja ootame kirjale

vastust, mida RMK nõukogu ette võtab olukorra parandamiseks.

Avalik kiri: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule: võimalikult kiiresti tuleb taastada metsamajandamise kord Riigimetsa Majandamise Keskuses!

RMK nõukogu on metsaseadusest tulenevalt kõige kõrgem juhtimisorgan, kus nõukogu tööks on planeerida RMK

tegevust, korraldada RMK juhtimist ja teostada järelvalvet juhatuse tegevuse üle.

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus on viimasel kümnendil silma jäänud looduskaitse organisatsioonidele ja

elupõlistele metsameestele läbimõtlematu ja halvasti üles ehitatud metsamajandusüsteemiga. Mikk Marran pidi uude

ametisse astudes looma värske ja toimiva süsteemi, aga pole algatanud tänaseni ühtegi avalikkuse ette jõudnud

süsteemi (reformi), et tagada toimiv jätkusuutlik metsamajandus RMK metsamaal. Mikk Marran on just vastupidiselt

juba jõudnud välja kaubelda kliimaministrilt lisaks 1400 ha uuendusraie mahtu kuuse enamusega puistutesse. See toob

endaga kaasa ohte piirkonda kasvama jäävatele kuuse enamusega puistutele.

Lisaks pole tehtud samme selles suunas, et pidurdada põudadega kaasnevaid kahjulikke mõjusid kasvavale

majandusmetsale ja Eestis loodusele. Oleme tuvastanud, et RMK mitmeid aastaid järjest rekonstrueerib üle Eestimaa

kuivenduskraavide võrgustikke. Viimase paari aasta jooksul on riigimetsas tehtud rekonstrueerimise töid rohkem kui 35

700 tuhandel hektaril.

Kuivendamisel on mitmesugune negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas nõrgestab sademete vaesel

ajal kuusikuid, mis soodustab kuuse-kooreüraski levikut, suurendab CO2 heidet metsades, rikub oluliselt mullastike

režiime, rikub väga olulisel määral jõgede ja järvede looduslikke veerežiime vee ökosüsteemides, suurendades

Läänemere toitainete rohkust, peamine, rikub oluliselt looduslikku vee ringkäiku. Rõhutame, et selliselt toimivad

kuivendussüsteemid ei ole säästev loodusressursi kasutamine, mis on otseselt vastuolus Põhiseaduse § 5-st tuleneva

kohustusega.

Antud probleemide ulatusest hoolimata, ajendas pöördumist kirjutama kuuse-kooreüraski massiivsem ja üha

laialdasem levik RMK hallatavates majandusmetsades. Oleme RMK tegevuses korduvalt täheldanud, et esmalt

teostatakse nende poolt kuivenduskraavide valimatu rekonstrueerimine, mis otseselt soodub paraku üraski rünnakuid

nõrgestatud kuuse enamusega puistule kuna kuusk ei saa pinnapealsete juurte tõttu kuivendatud alalt piisavas koguses

vett kätte ega suuda toota põua perioodil vaiku, mis puud kaitseks üraski rünnaku eest. RMK, tuvastades kuuse-

kooreüraski kolde, teostab esimese asjana enamasti sanitaarraie, mille tulemusel eemaldatakse surnud puud. Kui

sellist tegevust teostada üle Eesti nagu RMK raie käekiri korduvalt metsas on olnud, siis tulemuseks on veelgi suurem

kuuse-kooreüraski levik kasvavates kuuse enamusega metsades. Kuuse-kooreürask ei talvitu kuivanud puudel, vaid

üraski poolt surmatud puudel jäävad talvituma hoopis kuuse-kooreüraski looduslikud vaenlased, mis tähendab, et

sanitaarraiega sellised liigid iga aasta lihtsalt hävitatakse ja tulemuseks on tugevad üraskikolded, mida ohjatakse juba

klassikalise lageraiega. Majanduskahjud ulatuvad aegamööda miljonitesse eurodesse ning lageraiega kaasneb

ökoloogilise kahju võimendumine Eestimaa loodusele, lisaks toob selline tegevus kaasa suurtes kogustes CO2 varude

vähenemise metsamaal.

MTÜ Hoiame Loodust seisukoht on, et RMK nõukogu peab omama piisavat kompetentsi ja viivitamatult lõpetama

sellise tahtlikult või tahtmatult loodud üraski levitamise protsessi. RMK eksisteerimise eesmärk ja juhtimise stiil ei tohi

põhjustada riigile ega ühiskonnale kahju, sealhulgas varalist ja keskkonnakahju. RMK ei tohi Eesti loodust kahjustada.

Mati Sepp MTÜ Hoiame Loodust Looduskeskkonna ekspert (metsandus, jahindus ja looduskaitse) [email protected]  +372 53936991       Madis Messimas MTÜ Hoiame Loodust Veekeskkonna spetsialist [email protected]

Vastus pöördumisele

Austatud härra Mati Sepp

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kui riigitulundusasutuse tegevuse eesmärk on

riigimetsade jätkusuutlik majandamine, keskkonna ja loodusväärtuste hoidmine ja mitmekülgsete

liikumisvõimaluste pakkumine Eestimaa elanikele.

RMK nõukogu planeerib strateegilisel tasandil RMK tegevust, korraldab RMK juhtimist ja teostab

järelevalvet RMK juhatuse tegevuse üle. RMK nõukogu arvates on vajalik, et RMK tuleks

Eestimaa elanikele lähemale ja oleks oma tegevuses varasemast avatum ja läbipaistvam.

Tulenevalt neist soovidest valisime eelmisel aastal RMK uueks juhatuse esimeheks end tippjuhina

tõestanud Mikk Marrani. Selle aasta mais kinnitas RMK nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul

RMK juhatuse liikmeks Erko Soolmanni, kel on hea metsamajandamise kogemus erasektorist.

Lisaks jätkab RMK juhatuses Kristjan Tõnisson, kes seisab hea looduskaitse ja looduskasutuse

teemade eest. RMK juhtide meeskonnaga on viimase üheksa kuu jooksul liitunud veel mitu oma

valdkonna tipptegijat. Nõukoguna oleme saanud regulaarselt ülevaateid RMK arengutest ja

näeme, et RMK liigub õiges suunas.

RMK juhatus on välja töötamas RMK uut arengukava, mille raames on toimunud kohtumised ka

Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja kohalike omavalitsuste liitudega. RMK uues arengukavas

sätestatakse konkreetsed eesmärgid jätkusuutliku metsamajandamise elluviimiseks, sh metsade

elurikkuse hoidmiseks, majandusmetsade tootlikkuse ja kvaliteedi säilitamiseks ja ka metsade

sotsiaalsete funktsioonide tagamiseks. RMK nõukogu soov on kinnitada uus strateegia käesoleva

aasta jooksul.

Mis puudutab teie tähelepanekuid kuuse-kooreüraski kahjustuste levimisse, siis reaalsus on see,

et kuuse-kooreürask levib Eestis sõltumata maaomandist, ohustades eelkõige kuivemate

kasvukohtade kuusikuid. Kuuse-kooreüraski ulatuslik levik on põhjustatud üraskile soodsatest

ilmaoludest kevad-suvisel perioodil. Üraski haude arengut soodustab soe ja kuiv ilm, mistõttu

üraski paljunemine on olnud varasemast intensiivsem. Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-

kooreüraskil tulenevalt pikemast soojast perioodist olnud võimalik teha kaks või enam lendlust,

mis on üraskite arvukust veelgi enam tõstnud.

MTÜ Hoiame Loodust

Teie 13.07.2023

Meie digitaalallkirja kuupäev nr

1-7/2023/4425

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

RMK hinnangul on kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud kuusikute pindala riigimetsas

suurusjärgus 4100 hektarit. Kooreürask kahjustab kiirelt kuusepalgi kvaliteeti ja suurema

majandusliku kahju vältimiseks taotles RMK kliimaministrilt kuusikute uuendusraie mahu

erakorralist suurendamist ka sel aastal. Üraskirüüstega kaasneb kuusepuidu kvaliteedi langus, mis

väljendub otseselt raiutava sortimendi müügihinnas. Üraskikahjustuste raiumisega vähendab

RMK majanduslikku kahju riigile, sest raiumata jätmisel on üraskikoldest võimalik hiljem saada

vaid madalakvaliteedilist ja väheväärtuslikku puitu. Oleks vastutustundetu lasta raisku korralik

kuusepalk, mille kasvatamisega riigi majandusmetsas on RMK tegelenud aastakümneid ja millest

saab toota pika kasutuseaga kestvustooteid.

Paralleelselt jätkab RMK kuuse-kooreüraski seiret koostöös Keskkonnaagentuuriga ja ka

tõrjetöid, et kahjustuste intensiivsust vähendada. Kesk-Euroopa kogemus näitab, et

üraskikahjustusi vältida ei ole võimalik, kuid RMK püüab üraskite tõrje ning kahjustatud

kuusikute raiega vältida epideemilist üraskirüüstet, mis võiks kahjustada või hävitada olulise osa

Eestimaa kuivematel kasvukohtadel kasvavatest kuusikutest. Kesk-Euroopas aset leidnud kuuse-

kooreüraski kahjustuse stsenaariumi kordumine Eestis lööks paigast ära nõudluse-pakkumise

tasakaalu piirkondlikul puiduturul, sest epideemilise kahjustuse likvideerimisel tuleks turule

tavatult suures koguses kuusepuitu. Turg ei suudaks sellist kuusepuidu kogust vastu võtta ja selline

olukord põhjustaks metsaomanikele ja ka riigile väga suurt majanduslikku kahju.

Juhin ka tähelepanu, et RMK teeb koostööd Eesti Maaülikooli teadlastega ning rakendab parimat

olemasolevat teadmist, et üraskikahjustusi ohjata ja vältida riigile kahju tekkimist. Uue

metsapõlve rajamisel on RMK võtnud eesmärgiks senisest enam rajada segametsasid, mis on

kahjuritele vastupidavamad.

Mis puudutab metsade kuivendamist, siis RMK ei raja uusi kuivendussüsteeme, vaid

rekonstrueerib vanad ja amortiseerunud süsteemid, mille mõju loodusele on välja kujunenud pika

aja jooksul. Möödunud viiel aastal on RMK iga-aastaselt rekonstrueerinud ja uuendanud

kuivendussüsteeme keskmiselt 19 500 hektaril ja metsateid 290 kilomeetril. Kuivendussüsteemide

rekonstrueerimise eesmärk on säilitada kuivendamise tulemusel saavutatud soodsamaid

kasvutingimusi liigniisketes metsades, sest Eestis ületavad sademed jätkuvalt aurumise , samuti

tagada juurdepääs metsadele nii metsamajanduslikeks töödeks kui ka hädaolukorras.

Metsateede ehitamise ja rekonstrueerimise eesmärk on tagada metsadele juurdepääs muutuva

kliima tingimustes ning seista hea selle eest, et riigimetsast varutud puit jõuab klientideni.

Lisaväärtusena võimaldavad metsateed Eesti inimestel riigimetsa külastada, matkata ning

metsasaadusi korjata.

Metsaparanduse keskkonnamõju teemaga on RMK tegelenud juba 15 aastat. Keskkonnamõju

analüüsimisel ja leevendamisel on RMK lähtunud 2008. aastal keskkonnaühendustega kokku

lepitud põhimõtetest. Kõik RMK metsaparanduse rekonstrueerimisprojektid läbivad

keskkonnamõju analüüsi ja olulise mõjuga tegevuste puhul kavandatakse ja rakendatakse

leevendavad meetmed. 15 aastaga on saadud uusi teadmisi ning nende valguses on

Keskkonnaamet tellinud Tartu Ülikoolilt juhise maaparanduse keskkonnamõju hindamise ja

leevendavate meetmete kohta, mille kohta RMK on andnud oma sisendi ning väljendanud soovi

ja valmisolekut selle juhendi testimises osaleda. Lisaks on RMK koostamas

metsaparandusobjektide süsinikukalkulaatorit, mis peab välja tooma, milline on konkreetse

tööobjekti kliimamõju. Alates käesolevast aastast on RMK tellinud Natura alade läheduses

paiknevate metsaparandussüsteemide rekonstrueerimisprojektidele Natura eelhinnangu, et

välistada negatiivne mõju Natura väärtustele.

3

Nõukogu nimel kinnitan, et RMK on jätkuvalt avatud edasisteks aruteludeks kõikide huvitatud

osapooltega ja ikka selleks, et riigimets oleks veelgi paremini hoitud ja majandatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Randel Länts

RMK nõukogu esimees