Maatüki tagastamise akt

maarendileping kokuta farm.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TANEL EHRPAIS 37309060221 2021-06-09 13:04:08

REIMO SAKS 37811040296 2021-08-24 06:48:06

Maarendileping kokuta farm.pdf

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2021/164

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe 18.01.2018 käskkirja nr 1-5/13 alusel metsaülem Tanel Ehrpais, ühelt poolt, ja Kokuta Farm OÜ, keda esindab Reimo Saks edaspidi rentnik, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled, sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 22.04.2021 käskkirja nr 3-1.56/62 ja01.06.2021 käskkirja nr 3-1.56/91 alusel ning kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas: 1. Lepingu lisad 1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad: 1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega; 1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel. 2. Lepingu objekt ja tähtaeg 2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti

2.1.1 ligikaudu 3,33 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tammiku külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Haapsalu metskond 138 (kinnistusregistriosa number 12323550, katastritunnus 67401:011:0155, pindala 17.90 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48181, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%).

2.1.2 ligikaudu 2,36 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Vedra külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Piirsalu metskond 149 (kinnistusregistriosa number 12344450, katastritunnus 55201:001:0874, pindala 14.74 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42668, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%).

2.1.3 ligikaudu 2,11 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saastna külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Vareme (kinnistusregistriosa number 16112450, katastritunnus 41101:001:0291, pindala 2.47 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV21360, sihtotstarve Kaitsealune maa 100%).

2.1.4 ligikaudu 2,49 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kelu külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Matsalu rahvuspark 61 (kinnistusregistriosa number 16009350, katastritunnus 41102:001:0043, pindala 2.49 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV16154, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%).

2.1.5 ligikaudu 10,52 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi maatükk Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Jaakna külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Piirsalu metskond 176 (kinnistusregistriosa number 10373450, katastritunnus 43601:001:0028, pindala 77,42 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56880, sihtotstarve Maatulundusmaa 100%).

2

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatüki otsene valdus rentnikule üleläinuks.

2.3. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 31.10.2031 (kaasaarvatud). Lepingu kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.4. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki, tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused 3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 837 (kaheksasada kolmkümmend

seitse) eurot, sealhulgas maamaks summas 76,62 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta peale lepingu sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. maiks rendileandja poolt esitatud arve alusel.

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused 4.1. Rentnik kohustub: 4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. rendileandja ei vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;;

4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid; 4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega; 4.1.4. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks, rendileandja annab rentnikule sellest teada 24 tundi ette. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

4.1.5. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.6. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.7. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

3

4.1.8. mitte ladustama maatüki kasutamisel tekkinud saadusi (niide, hein) väljapoole kasutusse antud ala;

4.1.9. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.10. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel RMK;

4.1.11. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse; 4.1.12. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.13. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.14. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel (erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele;

5. Rentniku õigused 5.1. Rentnikul on õigus: 5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist; 5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist. 6. Rendileandja kohustused 6.1. Rendileandja kohustub: 6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist. 7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine 7.1. Leping lõpeb 7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel; 7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist; 7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s 196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega; 7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud; 7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette. 7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse; 7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi; 7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

4

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui: 7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks. 7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused. 7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve. Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest. Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus 8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt: 8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest; 8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest. 8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju. 8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras. 9. Poolte esindajad ja kontaktandmed 9.1. Rendileandja esindaja on metsaülem Tanel Ehrpais tel 5176034, e-post [email protected] 9.2. Rentniku esindaja on Reimo Saks, tel 56720585, e-post [email protected] 10. Teadete edastamine 10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud 11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

5

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna: 11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses; 11.2.2. sõjalist konflikti; 11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist; 11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused 12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleeri- vad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt Poolte andmed ja allkirjad Rendileandja Rentnik Riigimetsa Majandamise Keskus Kokuta Farm OÜ Registrikood 70004459 Registrikood 14896494 Sagadi küla, Haljala vald Tagapere, Pae küla, Kehtna vald, 79001 Rapla

maakond 45403 Lääne-Viru maakond Tel 56720585 Tel 676 7500 E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Ehrpais Reimo Saks

Maatüki üleandmise akt kokuta farm.pdf

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2021/164

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Läänemaa

metsaülem Tanel Ehrpais,

andis üle ja

Kokuta Farm OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab Reimo Saks

võttis vastu

lepingu objekti:

1.1. ligikaudu 3,33 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi

maatükk Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tammiku külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Haapsalu metskond 138 (kinnistusregistriosa number 12323550, katastritunnus

67401:011:0155, pindala 17.90 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV48181, sihtotstarve

Maatulundusmaa 100%).

1.2. ligikaudu 2,36 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi

maatükk Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Vedra külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Piirsalu metskond 149 (kinnistusregistriosa number 12344450, katastritunnus

55201:001:0874, pindala 14.74 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV42668, sihtotstarve

Maatulundusmaa 100%).

1.3. ligikaudu 2,11 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi

maatükk Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Saastna külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Vareme (kinnistusregistriosa number 16112450, katastritunnus

41101:001:0291, pindala 2.47 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV21360, sihtotstarve

Kaitsealune maa 100%).

1.4. ligikaudu 2,49 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi

maatükk Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kelu külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga

Matsalu rahvuspark 61 (kinnistusregistriosa number 16009350, katastritunnus

41102:001:0043, pindala 2.49 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV16154, sihtotstarve

Maatulundusmaa 100%).

1.5. ligikaudu 10,52 ha suurune maatükk põllumajanduslikuks kasutamiseks, edaspidi

maatükk Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Jaakna külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Piirsalu metskond 176 (kinnistusregistriosa number 10373450, katastritunnus

43601:001:0028, pindala 77,42 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56880, sihtotstarve

Maatulundusmaa 100%).

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

2

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab täita lepingus sätestatud kasutamise eesmärki.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tanel Ehrpais Reimo Saks

lisa1-1 kokuta farm.pdf

9 . j u u n i 2 0 2 1

Lisa 1 maarendilepingu 3-1.21/2021/164 juurde

Mõõtkava: 1:10000 X = 6542271, Y = 501385

X = 6539740, Y = 499449