Kohila vallas, Pihali külas Anderi ja Sõeru detailplaneeringu vastuvõtmine ja suunamine avalikule väljapanekule

ILLUSTREERIV

JOONIS 1

DP-4

18.10.2022KUUPÄEV

JOONISE NIMI

T.KURISOOJUHATAJA

P.KIVIARHITEKT

KAEREPERE 79520 RAPLA MK.

TEL. 489 4038, 50 86 948

e-mail: [email protected]

ÄRIREGISTRI NR. 10167095

PROJEKTEERIJA

OÜ VALTU PROJEKT

MTR NR. EP 10167095-0001 10.03.2003

OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS

TÖÖ NR.

JOONISE NR.

DP

PR.STAAD.

DET.PLAN. KORRALDAJA

PLAN ID 109552

MÕÕT

21-10

Ü.KRAIS

KOHILA VALLAVALITSUS

PROJEKTEERIJA

HUVITATUD ISIK

ADILA CAMP OÜ

-

ANDERI (31701:001:0541) JA

SÕERU (31701:006:0502)

KINNISTUTE DETAILPLANEERING

PIHALI KÜLAS KOHILA VALLAS

RAPLA MAAKONNAS

1. ALUSPLAANINA ON KASUTATUD MAA-AMETI ORTOFOTOT.

MÄRKUSED

VAADE LINNULENNULT

VAADE LINNULENNULT

SÕERU RINGTEE

PIHALI - ADILA - RABIVERE TEE

PIHALI - ADILA - RABIVERE TEE

SÕERU RINGTEE

SÕERU

ANDERI

ANDERI

SÕERU

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 03.07.2023 nr. 2-2/140

Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kohila Vallavalitsuse 09.05.2022 korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine, anti

lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas

Pihali külas Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete

täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning

ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine

majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering

on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud.

Lähtuvalt eelnevast ja planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru

kinnistu detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%,

Anderi kinnistu määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. Kinnistu

hoonestusalad ja ehitusõigus on määratud vastavalt põhijoonisele (vt. DP-3 põhijoonis),

tehnovõrgud ja rajatised on määratud vastavalt tehnovõrkude joonisele (vt. DP-4 tehnovõrgud).

Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt: Sõeru kinnistu pindala 11,67 ha, hoonestusala pindala 4,3

ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3 ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala 9,8

ha, hoonestusala pindala 1,46 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent

1%).

Uute hoonete projekteerimisel peab arvesse võtma olemasolevate hoonete kujunduslikku olemust

ja planeeringut. Hooned on lubatud ehitada viilkatustega, mille kaldenurk on 30-45 kraadi.

Lubatud on kuni kahe korruselised hooned, mille lubatav harja kõrgus on kuni 9 meetrit. Kõrval-

ja abihooned on lubatud ehitada ühe korruselistena, mille lubatav harja kõrgus maapinnast on kuni

7 meetrit. Planeeringus on ehituskeeluala laius kinnistu piiridest määratud 10 ja kohati 20 meetrit.

Riigitee poolses servas on teekaitsevööndi laius 30 meetrit. Kuivõrd planeeringuala asub

rohevõrgustikus, ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks rohevõrgustiku sidusust ja

terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks. Hoonete tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektiga.

Ehitusprojektide eskiisid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila valla vallaarhitektiga.

Huvitatud isik on kohustatud rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus)

vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel

hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse

detailplaneeringust lähtuva tööprojektina. Valminud trassidele peab koostama teostusjoonised ja

taotlema kasutusload.

Detailplaneeringu on koostanud Valtu Projekt OÜ (töö nr 21-10).

Detailplaneeringu on kooskõlastanud:

 Päästeamet (12.06.2023 kirjaga nr 7.2-3.4/2254-4)

 Transpordiamet (27.04.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/7487-2)

Planeeringuga kavandatu vastab kehtivatele nõuetele ning Kohila valla üldplaneeringu

strateegilistele eesmärkidele.

Planeerimisseaduse § 134 ja § 135 lõike 1 alusel ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019

määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest

tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel

annab Kohila Vallavalitsus korralduse:

1. Võtta vastu Kohila valla Pihali küla Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502) ja Anderi

(katastritunnus 31701:001:0541) kinnistute detailplaneering.

2. Kohila Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek.

Avaldada sellest teade ajalehtedes Raplamaa Sõnumid ja Kohila valla leht ning Kohila valla

kodulehel.

3. Kohila Vallavalitsusel korraldada vajadusel avalik arutelu ning avaldada vastav teade ajalehes

Raplamaa Sõnumid ja Kohila valla leht.

4. Korralduse peale võib esitada vaid Kohila Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks

pidanud korraldusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

/digiallkiri/

/digiallkiri/

Allar Haljasorg

Vallavanem Roman Märtson

Vallasekretär

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/49

Kohila vallas, Pihali külas Anderi ja Sõeru

detailplaneeringu vastuvõtmine ja

suunamine avalikule väljapanekule

Kohila vallavalitsus teavitab, et Kohila Vallavalitsuse 03.07.2023. a korraldusega nr 2-2/140

võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Kohila vallas, Pihali külas Anderi ja Sõeru

kinnistu detailplaneeringu põhilahendus.

Planeeritav ala asub Pihali külas, 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee

ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse

idapoolses servas. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

Lähtuvalt planeeringu põhilahendusest, kinnistute ümberkruntimist ei toimu. Sõeru kinnistu

detailplaneeringuga määratav sihtotstarve on ärimaa 30% ja maatulundusmaa 70%, Anderi kinnistu

määratav sihtotstarve on ärimaa 20% ja maatulundusmaa 80%. On määratud kinnistute

hoonestusalad ja ehitusõigus, tehnovõrgud ja rajatised. Kinnistute ehitusõigus jaotub järgmiselt:

Sõeru kinnistu pindala 11, 67 ha, hoonestusala pindala 4,3 ha, maksimaalne ehitisealune pindala 0,3

ha (täisehituse protsent 3%); Anderi kinnistu pindala 9,8 ha, hoonestusala pindala 1,46 ha,

maksimaalne ehitisealune pindala 0,1 ha (täisehituse protsent 1%).

Kuivõrd planeeringuala asub rohevõrgustikus ei ole piirete ja aedade ehitamine lubatud, säilitamaks

rogevõrgustiku sidusust ja terviklikkust ulukite vabaks liikumiseks.

Detailplaneeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimub ajavahemikul 04.08-17.08.2023. a.

Detailplaneeringu avalik arutelu toimub vajadusel, Kohila vallamaja istungite saalis, avaliku arutelu

toimumisest teavitatakse korraldamise üksikasjade määramisel vastavalt planeerimisseaduses

sätestatule.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda: 1) vallavalitsuse kodulehel

www.kohila.ee/detailplaneeringute-avalikustamine1 2)tööaegadel vallamaja fuajees; 3) vallamaja

ehituskabinetis nr 17.

Ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ja vastuväiteid planeeringule saab esitada kuni 17.08.2023. a

kirjalikus vormis Kohila vallavalitsuse aadressile Vabaduse tn 1, Kohila alev 79804 või üldmeilile

[email protected].

Lisatavad dokumendid:

Lisa 1_Kohila Vallavalitsuse 03.07.2023 korraldus nr 2-2/140

Lisa 2_põhijoonis

Lisa 3_tehnovõrgud

Lisa 4_seletuskiri

Lisa 5_illustratiivne 3D joonis

Lugupidamisega

/digiallkiri/

Peeter Pallav

planeeringute juhtivspetsialist

1/23

VALTU PROJEKT OÜ Metsaääre tn 9, Kaerepere, Rapla maakond 79520 Tel 50 86 948, [email protected] Äriregistri kood 10167095 MTR nr. EP 10167095-0001

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kohila Vallavalitsus

Huvitatud isik: OÜ Adila Camp

Töö nr. 21-10

ANDERI (31701:001:0541) JA SÕERU (31701:006:0502)

DETAILPLANEERING PIHALI KÜLAS KOHILA VALLAS

RAPLA MAAKONNAS

DETAILPLANEERINGU ID-KOOD 109552

Detailplaneeringu koostanud vastutavad spetsialistid:

OÜ juhataja T. Kurisoo Arhitekt P. Kivi

Kaerepere 2022

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

2/23

DOKUMENTIDE NIMEKIRI

I TEKSTILINE OSA

I-I SELETUSKIRI

II JOONISED

DP-1 Situatsiooniskeem

DP-2 Tugiplaan

DP-3 Põhijoonis

DP-4 Tehnovõrgud

DP-5 Illustratiivne joonis 1

DP-6 Illustratiivne joonis 2

III LISAD

III-I MENETLUSDOKUMENDID

1. Kohila Vallavalitsuse 09.mai 2022.a korraldus nr 149 “Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade andmine”

Lisa 1.2 : Planeeringuala skeem Lisa 1.3 : Keskkonnamõju strateegilise hindamine (KSH) eelhinnang. Koostaja keskkonnaekspert Andres Tõnisson 10.märts 2022

2. Keskkonnaameti sesiukoht 22.04.2022 3. Rahandusministeeriumi kiri 13.06.2022 4. Kuulutus ajalehes "Raplamaa Sõnumid" 01.06.2022 detailplaneeringu algatamisest 5. Kuulutus ajalehes "Kohila valla ajaleht" 16.06.2022 detailplaneeringu algatamisest 6. Kohila Vallavolikogu korraldus .. “Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule

väljapanekule suunamine”. 7. Kuulutus ajalehes "Kohila valla ajaleht" .. detailplaneeringu avaliku väljapaneku

korraldamisest 8. Kuulutus ajalehes "Raplamaa Sõnumid" .. detailplaneeringu avaliku väljapaneku

korraldamisest 9. Detailplaneeringu avaliku arutelu .. 10. Kohila Vallavalitsuse korraldus .. “Detailplaneeringu kehtestamine”. 11. Kuulutus ajalehes “Raplamaa Sõnumid” .. detailplaneeringu kehtestamisest 12. Kuulutus ajalehes “Kohila valla ajaleht” .. detailplaneeringu kehtestamisest

Märkus Detailplaneeringu koostamisele kaasatud kinnistuomanike seisukohtade ja eskiislahenduse arvamuskorjega on võimalik tutvuda Kohila Valla kodulehel detailplaneeringu dokumendiregistris teabenõude esitamisel.

III-II TEHNILISED TINGIMUSED

1. Elektrilevi poolt 10.08.2022 a.väljastatud ”Tehnilised tingimused 418994”.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

3/23

III-III KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

1. Päästeameti Lääne päästekeskuse kiri .. 2. Elektrilevi OÜ kooskõlastus .. 3. Kinnistute omaniku OÜ Adila Camp kooskõlastus (digitaalne allkiri DP kaustale) 4. Kooskõlastuste koondtabel

III- IV FOTOD

III-V GEODEETILINE ARUANNE

1. Jaagu Kinnisvara OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan 2. Kiirpäring Maakatastrist

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

4/23

I-I SELETUSKIRI

Sisukord

1.Detailplaneeringu koostamise alused.................................................................... 5 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................... 5 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................. .......... 6 4. Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs).................. 6 5. Kehtivad piirangud ja kitsendused ....................................................................... 7 6. Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud.......................................... 7 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine................................ 7 8. Kavandatav tegevus.............................................................................................. 8

8.1 Üldosa............................................................................................................. 8 8.2 Krundijaotus.................................................................................................... 9 8.3 Nõuded hoonestusalale.................................................................................. 9 8.4 Kruntide ehitusõigus................................................................................ ...... 10 8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele ......................................................................... 11 8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ............................................................. 11 8.7 Võrdlus Kohila valla üldplaneeringuga ........................................................... 11 8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted .................................................... ........ 13 8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa ............................................................... 14 8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised ............................................................................ 14

8.10.1 Veevarustus ................................................................................. 14 8.10.2 Tulekustutusvesi .......................................................................... 15 8.10.3 Kanalisatsioon .............................................................................. 15 8.10.4 Sademeveed ................................................................................ 16 8.10.5 Soojavarustus ............................................................................... 16 8.10.6 Elektrivarustus .............................................................................. 16 8.10.7 Telekommunikatsioon ................................................................... 17 8.10.8 Trasside kaitsevööndid ................................................................. 17

8.11 Kaitstavad objektid ...................................................................................... 17 8.12 Keskkonnakaitsealased ettepanekud ......................................................... 18

8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded ........................................................ 18 8.12.2 Haljastus ja heakord .................................................................... 19 8.12.3 Jäätmemajandus ..................................................................... ... 19 8.12.4 Vertikaalplaneering ...................................................................... 20

8. 13 Elukeskkonna parendamise põhimõte ..................................................... 20 8.14 Inimeste heaolu ja tervis ............................................................................ 20 8.15 Maastikuilme .............................................................................................. 20 8.16 Tuleohutuse tagamine ................................................................................ 20 8.17 Servituutide seadmise vajadus .................................................................. 21 8.18 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine .............. 22 8.19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ..... 22

9. Nõuded ehitusprojektidele ................................................................................ 22 10. Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks ....................................... 23

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

5/23

1 Detailplaneeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on: - Adila Camp OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks; - Kohila Vallavalitsuse korraldus 09.mai 2022.a nr 149 „Detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”;

- Lisa 1 Kohila Vallavalitsuse korraldusele 09.05.2022.a korraldusele nr 149 „Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks 001/22”;

- Kohila valla Üldplaneering – kehtestatud 20.07.2006 Kohila vallavolikogu otsusega nr 86;

- Kohila valla koostatav üldplaneering – algatatud, Kohila Vallavolikogu 27.märtsi 2018.a otsusega nr 11;

- Kohila Vallavolikogu 25.mai 2010.a otsusega nr 13 kehtestatud „Sõeru, Vanakubja ja lähiala kinnistute detailplaneering”;

- Kohila Vallavalitsuse 07.märtsi 2022.a korraldusega nr 65 algatatud „Sõerumõisa, Sõeru, Sõerupargi, Vanakubja ja Tammesõõri kinnistute detailplaneeringu koostamine”;

- Rapla maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 2018 aastal (riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80); - Planeerimisseadus, vastu võetud 26.01.2015; - Ehitusseadustik; - Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang seoses Anderi ja Sõeru

kinnistute algatatava detailplaneeringuga (Pihali küla, Kohila vald), koostaja keskkonnaekspert Andres Tõnisson, koostamisaeg 10.märts 2022;

- Ruumilise planeerimise leppemärgid (2013); - Soovitused detailplaneeringu koostamiseks (2003); - Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr. 85 (redaktsioon

12.07.2020) ,,Eluruumidele esitatavad nõuded”; - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad

tuleohutusenõuded”; - Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr. 106 (redaktsioon 03.01.2022)

„Tee projekteerimise normid‟; - Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine’” (Linnaplaneerimine ja

arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine); - Eesti Standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”; - Eesti Standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk”; - Väljastatud tehnilised tingimused – vt. Lisad; - Katastriüksuste plaanid - Jaagu Kinnisvara OÜ (tegevuslitsents MA-k.592,

30.03.2011, MTR EEG 000273) poolt 2022. aasta juunikuus koostatud maa-ala plaan (töö nr. 2022-032).

2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kohila Vallavalitsus. Mõlema kinnistu omanik on Urmas Sõõrumaa. Taotluse detailplaneeringu koostamiseks esitas planeeritavatele kinnistutele 36

aastaks hoonestusõigust omav Adila Camp OÜ.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

6/23

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine olemasoleva areneva ja aktiivse puhkekeskuse laiendamiseks.

3 Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeritav ala asub Pihali külas 20103 Pihali-Adila-Rabivere km 0,35-0,93 tee ääres. Planeeritav ala koosneb Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541) kinnistutest. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 21,56 ha, mõlema maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Planeeringu tellijaks on planeeritavatele kinnistutele 36 aastaks hoonestusõigust omav Adila Camp OÜ. Adila Camp on puhkekeskus, mis pakub võimalusi nii aktiivseks puhkuseks kui ka erinevate ürituste korraldamiseks. On loodud võimalused harrastada tennist, mini- ja discgolfi, jalgpalli, võrkpalli jms., lastele on rajatud mänguväljakud. Võimalik on rentida hooneid erinevate ürituste läbiviimiseks koos nendepoolse teenindusega ja väikemajasid ööbimiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on kirjeldatud tegevuste laiendamine ka planeeringualale.

Mets, mis moodustab planeeringuala kõlvikutest 35%, on valdavalt keskealine või küps lehtpuupuistu. Rohumaa, mis moodustab 54% ei ole põllumajanduslikus kasutuses ning muu maa (madalsoo) on 11% planeeringualast. Rohumaale on istutatud uut kõrghaljastust, metsa viimase 10 aasta jooksul raiutud ei ole.

Planeeritud ala on suhteliselt tasane, madalam osa on Anderi ja Anderimetsa kinnistul paikneval rabaservas mõõdetuna ligikaudu 59.70 abs, kõrgem ala on Sõeru kinnistu keskosas ligikaudu 62.80 abs.

4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)

Planeeritud maa-ala suurusega ca 21,56 ha asub Adila küla lääneosas. Planeeritava maa-alaga külgnevad:

- lõunas: Luhamäe (31701:001:1609) 100% maatulundusmaa, Sinimetsa (31701:006:1178) 100% maatulundusmaa, Mustatoa (31701:006:1158) 100% maatulundusmaa, Anderimetsa (31701:001:0542) 100% maatulundusmaa (sisuliselt kuulub puhkekeskuse alale);

- põhjas: 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee (31701:006:1090) 100% transpordimaa;

- läänes: Sõeru ringtee (31701:001:1241) 100% transpordimaa.

Planeeritud ala kontaktvööndis on väljakujunenud teedevõrk, mida ei ole kavas detailplaneeringuga muuta.

Kontaktvööndi hoonestus on küllalt erinäoline, erineb arhitektuurilt ja suuruselt. Piirkonnas, v.a. Adila Camp OÜ-le kuuluval territooriumil, paiknevad valdavalt üksikelamud. Elamute kõrgus on enamjaolt ühtlane - kaks korrust (1- täiskorrus + katusekorrus). Kontaktvööndis paiknevad elamud on valdavalt kaldkatustega, katusekaldega 30..45°. Piirkonna hoonestus on lahtise hoonestusviisiga. Kontaktvööndis paiknevad kinnistud on haljastatud, haljastuse osakaal ja liigiline koosseis on erinev, kinnistute sisemuses paiknevad aiamaad ja rohealad, haljastus (haljasala) moodustab kruntide pindalast vähemalt 50%. Hoonetel puudub ühtne ehitusjoon, Iseloomulikud on

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

7/23

hekid, osadel kinnistutel on ka võrkaedasid. Olemasolev juurdepääs ja mahasõidud planeeritavale alale on 20103 Pihali-Adila-

Rabivere teelt ning Sõeru ringteelt.

5. Kehtivad piirangud ja kitsendused

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel põhjustavad alal kitsendusi 20103 Pihali-Adila- Rabivere tee (kaitsevöönd 30 m), elektriõhuliinid ja olemasolev puurkaev Sõeru kinnistul.

Detailplaneeringu alal kehtivad järgmised piirangud ja kitsendused: - 1 kV kuni 35 kV nimipingega õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest; - maakaabelliini kaitsevöönd on pikki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad

liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal-tasandid; - puurkaevu (EHR kood 221378115) hooldusala on 10 m; - riigitee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; - sama tee sanitaarkaitsevöönd on 60 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud

Rapla maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) järgi on planeeringuala rohevõrgustiku koridoris, mille ulatust ja kehtivaid tingimusi täpsustatakse Kohila valla koostatavas üldplaneeringus.

Vastavalt kehtivale Kohila valla üldplaneeringule (kehtestati 20.07.2006.a. otsusega nr.86.) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Koostatav detailplanee- ring on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 ,,Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse detailplaneering“, millega nähti ette planeeringualal 4 uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate maatulundus-maade jagamise teel ja katastriüksustele ehitusõiguste määramine. Planeeritava ala suurus oli tookord ligikaudu 41 hektarit. Planeeritud ala koosnes 6 katastriüksusest: Sõerumetsa (katastritunnus 31701:006:0189, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,70 ha), Metsavahi (katastritunnus 31701:006:1130, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3,2 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188, sihtotstarve ärimaa 50%, elamumaa 50%, pindala 6,28 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,5 ha), Vanakubja (katastritunnus 31701:006:0511, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9,9 ha) ja Sõerumõisa (katastritunnus 31701:006:0114, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,0 ha).

2010 a. kehtestatud detailplaneering viidi ellu osaliselt. Detailplaneering hõlmas katastriüksuseid nii ala läbivast Pihali-Adila-Rabivere teest nii põhja- kui ka lõunaküljel. 2020 aastal koostati ja kehtestati osale alast uus detailplaneering (kehtestatud 26. oktoobri 2020 korraldusega nr 221), kus detailplaneeringu alast jäeti välja 250103 Pihali- Adila-Rabivere tee lõunaküljel paiknev Sõeru (31701:006:0502) katastriüksus. Tee põhjaküljel olevad katastriüksused krunditi ümber (3 elamumaad pindalaga 6061 m²...13 323 m², 1 maatulundusmaa 59 850 m² ning 2 katastriüksust, mille sihtotstarve on ärimaa 30% ning maatulundusmaa 70%.

7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

8/23

tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19 nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, Kohila Vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ja asjaolule, et antud detailplaneerinuga ei rajata uut puhke- ja spordikeskust vaid laiendatakse olemasolevat ning Maa-ameti erinevatele teemakaartidele ei asu planeeritaval alal olulisi kitsendusi ja kaitsealuseid objekte, millele planeeritav tegevus eeldatavalt olulisi mõju võiks avaldada, ei ole vajalik kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Kõigi olemasolevate kitsendustega (20103 Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd 30 m), elektriõhuliinid ja olemasolev puurkaev Sõeru kinnistul on detailplaneeringus arvestatud.

8 Kavandatav tegevus

8.1 Üldosa

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr 86) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeriguga ei soovita olemasolevaid kinnistuid täiendavalt kruntida vaid täpsustada maaüksuste sihtotstarvet, seadustada olemasolevad hooned ning rajatised, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus planeeritud kinnistutele, määrata tehnovõrkude ja - rajatiste ning ligipääsuteede asukohad. Soovitakse leida parim tasakaalustatud ruumilahendus olemasoleva puhkekeskuse laiendamiseks.

Sõeru kinnistul pindalaga 11,67 ha (katastritunnus 31701:006:0502), mille seniseks katastriüksuse sihtotstarbeks on 100% ulatuses maatulundusmaa, paiknevad mitmed hooned – 6 väikest konteinerelamut (ehitusalune pind 18 m²), 1 majandusabihoone (bangalo), astmelisse nõlva müratõkkena rajatud nn. „mäemaja“ ning 3 kasvuhoonet. Rajatud on puurkaev (EHR kood 221378115) ja biopuhastid. Olemasolevateks kommunikatsioonideks on 10 kV elektri õhuliin, alajaam, vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning madalpinge elektrikaablid planeeringus käsitletavate hooneteni. Vastavalt 2006.a. kehtestatud planeeringule on rajatud mahasõit Pihali-Adila-Rabivere teelt ning parkimisala sõiduautodele. Rajatud on kinnistusisesed platsid ja teed. Istutatud on nii okas- kui lehtpuude gruppe. Rajatud on ligipääs (laudtee) Anderimetsa kinnistul (katastritunnus 31701:001:0542) paiknevas rabas oleva puhkekohani.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta katastriüksuse sihtotstarvet – majutushoone maa (ÄM) 10%, kultuuri- ja puhkerajatise maa (PK) 20% ning looduslik maa (HL) 70%. Soovitakse ehitada üks klubihoone ehitusaluse pinnaga kuni 900 m2, kuni 4-5 väljarenditavat statsionaarset puhkemaja ning 2-3 abihoonet. Vajadusel paigaldatakse mõned ajutised konteinerelamud. Osa maa-alast haaratud põllumajandusega (aiandusega), kus kasvatakse köögivilju puhkekeskuse tarbeks. Planeeritud on uus mahasõit Sõeru ringteelt (katastritunnus 31701:001:1241).

Anderi kinnistu pindalaga 9,89 ha (katastritunnus 31701:001:0541) on hoonestamata, puudub ka mahasõit Sõeru ringteelt. Kinnistut läbib põhja-lõunasuunaliselt madalpinge õhuliin. Rajatud on omanäoline ja väärtuslik kõrghaljastus – puudering läbimõõduga 170 m. Kinnistust 1/3 moodustab läänesuunas asuv madalsoo. Detailplaneeringuga soovitakse muuta katastriüksuse sihtotstarvet – majutushoone maa

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

9/23

(ÄM) 20% ning looduslik maa (HL) 80%. Soovitakse ehitada kuni 5-6 väljarenditavat statsionaarset puhkemaja ning vajadusel neid teenindav abihoone ning mõned ajutised konteinerelamud pindalaga alla 20 m². Planeeritud teedelahenduseks on ringtee – kaks mahasõitu Sõeru ringteelt (katastritunnus 31701:001:1241). Jalgsi liikujale on ühendus puhkekeskuse alaga üle Sõeru kinnistu. Olemasolev madalpinge õhuliin asendatakse maakaabliga. Veevarustus lahendatakse Sõeru kinnistul paikneva olemasoleva puurkaevu baasil, kanalisatsiooni tarbeks on planeeritud heitvee biopuhasti.

8.2 Krundijaotus

Kinnistute ümberkruntimist ei ole planeeritud.

Krundi nr. ja aadressi

Olemasolev suurus

(säilub)

Detail-planeeringuga antav sihtotstarve, osakaal%

Katastri-üksuse sihtotstarve, osakaal% numberkood

Krunt nr. 1 Sõeru

116 700 m² Majutushoone maa ÄM 10% - 11 670 m²

Kultuuri- ja puhkerajatise maa PK 20% - 23 340 m²

Looduslik maa HL 70% -

81 690 m²

Ärimaa 30% (002)

Maatulundusmaa 70% (011)

Krunt nr. 2 Anderi

98 900 m² Majutushoone maa ÄM 20% - 19 780 m²

Looduslik maa HL 80% -

79 120 m²

Ärimaa 20% (002)

Maatulundusmaa 80% (011)

Planeeringuala (geodeetiliselt alusplaanilt mõõdetuna kokku 215 600 m²) jaotus detailplaneeringuga määratud sihtotstarbe järgi: Majutushoone maa ÄM kokku – 31 450 m² - 15% planeeringualast Kultuuri ja puhkerajatise maa PK kokku – 23 340 m² - 10% planeeringualast Looduslik maa HL kokku – 160 810 m² - 75% planeeringualast

Planeeringuala jaotus katastriüksuste sihtotstarbe järgi: Ärimaa (ÄM+PK) - 54 790 m² - 25% Maatulundusmaa (HL)- 160 810 m² - 75%

8.3 Nõuded hoonestusalale

Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala. See on ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid, väljapoole hoonestusala on ehitiste (sh

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

10/23

väikeehitiste 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrged) püstitamine keelatud. Ehituskeeluala laiuseks on vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17

(redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 22 üldjuhul 4 m kinnistu piiridest.

Planeeringus on ehituskeeluala laiust kohati suurendatud 10 ja 20 meetrini. Teepoolses küljes määrab ehituskeeluala ulatuse Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd 30 m.

Põhijoonisel (leht DP-3) on näidatud maksimaalne hoonestusala krundi piires ning soovituslik hoonete paiknemine.

Sõeru maaüksusel on 20103 Pihali-Adila-Rabivere teepoolsel küljel ehituskeeluala laiuseks 30 m, ehituskeeluala laiuse määrab ka 10 kV elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus 10 m liini teljest. Sõeru ringtee ääres määrab ehituskeeluala teekaitsevööndi 20 m ulatus teekatte servast. Anderi ja Anderimetsaga piirnevas lõigus on ehituskeeluala laiuseks 10 m. Idasuunas on ehituskeelualaks sealne metsapiir. Ehituskeelualasse jäävad ka puurkaevu 10 m laiune hooldusala ning reovee puhastusseadme ( biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m) kujad. Planeeritud hoonete paigutamisel on arvestatud, majutushoonete (v.a. väikesed konteinerelamud) omavaheline kaugus oleks vähemalt 30 m ning oleks võimalik säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust.

Anderi maaüksusel Sõeru ringtee ääres määrab ehituskeeluala teekaitsevööndi 20 m ulatus teekatte servast. Kuna olemasolev elektri õhuliin ehitatakse ümber Sõeru ringtee äärde maakaabelliiniks, siis likvideeritava õhuliini kaitsevöönd enam hoonestusala ei piira. Lõunasuunas asuva Luhamäe maaüksusega piirnevas lõigus on ehituskeeluala ulatuseks võetud 10 m, idasuunas olemasolev metsa (raba) piir. Maaüksuse keskosasse on rajatud ligikaudu 170 m läbimõõduga puude istutusala, hoonete kaugus puudest vähemalt 30 m. Ehituskeelualasse jääb reovee puhastusseadme ( biopuhasti kuja 5 m, imbväljaku kuja 10 m) kuja. Planeeritud hoonete paigutamisel on arvestatud, et majutushoonete omavaheline kaugus oleks vähemalt 30 m.

Hoonete asukoht ja tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektidega. Detailplaneeringus kavandatava tegevuse illustreerimiseks näidatud hoonete, elamute, majapidamisabihoone ja krundisisese tee asukohad on tinglikud.

8.4 Kruntide ehitusõigus

Kinnistu nr. ja aadress

Krundi pindala m²

Hoonestus- ala pind m²

Lubatud ehitiste arv, ehitise kasutamise otstarbe kood

Max ehitus- alune pind

Täis- ehitus %

Krunt nr. 1 Sõeru

116 700 43 329 12615 klubihoone;

12111 hotell, motell või külalistemaja; 12121 puhkeküla või puhkelaagri majutushoone 12129 muud lühiajalise majutuse hooned; 12619 muu meelelahutushoone; 12744 abihooned

3000 m² 3%

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

11/23

Krunt nr. 2 Anderi

98 900 14 586 12111 hotell, motell või

külalistemaja; 12121 puhkeküla või puhkelaagri majutushoone; 12129 muud lühiajalise majutuse hooned; 12744 abihooned

1000 m² 1%

8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulandumine väljakujunenud keskkonda. Arvestada tuleb planeeritud hoonete sobivust Pihali küla ja Adila Camp OÜ territooriumi miljööga.

Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale iseloomulike ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Välisviimistluses eelistada omaduselt väärikaid ja kauakestvaid materjale (puitlaudis, palk, krohv), vältida imiteerivate materjalide kasutamist (profiilplekist, plastikust, tsementkiudplaatidest fassaadikatted).

Uute hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda olemasolevate hoonete vabaplaneeringust.

Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega. Hooned on lubatud ehitada viilkatusega, katusekalde vahemik 30 ja 45°, harjakõrgus

maapinnast 9 m. Vastavalt üldplaneeringu nõuetele on ühes piirkonnas lubatud kasutada piiratud arv katusekaldeid korraga ning kõrvuti asetesevate hoonete puhul tuleb vältida väikseid katusekallete erinevusi või suurt kallete vahelduvust. Lubatud on kuni 2- korruselised hooned, (korrustena loetakse kõik maapealsed korrused, s.h katusealused korrused).

Kõrvalhooned on lubatud ehitada 1-korruselistena, lubatud harjakõrgus maapinnast 7 m.

Hoonete eskiisprojektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila vallaarhitektiga.

Detailplaneeringus käsitletavateks lühiajalise majutuse hooneteks (pos nr 4) on tehases valmistatud konteiner- (moodul-) majad ehitisaluse pinnaga kuni 20 m² ja kõrgusega kuni 5 m.

8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded

Detailplaneeringu ala asub rohevõrgustiku koridoris, piirete ehitamine pole lubatud. Rajatised (spordi- ja mänguväljakud, kasvuhooned jms.) peavad sobituma juba välja

kujunenud ümbritsevasse keskkonda.

8.7 Võrdlus Kohila valla üldplaneeringuga

Kohila Valla Üldplaneering – kehtestatud 20.07.2006 Kohila vallavolikogu otsusega nr 86:

VII Maa- ja veealade kasutamispõhimõtted ja kehtivad piirangud

1.2 Ehitamispõhimõtted hajaasustuses

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

12/23

Hinnatav näitaja Üldplaneering Käesolev detailplaneering

Minimaalne lubatud uue maatulundusmaa sihtotstarbega krundi pindala

Minimaalne lubatud uue planeeritava või olemasoleva krundi jagamisel tekkiva krundi suurus on 2,0 ha, kuhu on lubatud määrata õueala ja rajada pereelamu

Uusi krunte ei moodustata

Mitteelamuehituslik ehitustegevus

Reguleeritud Planeerimis- ja Ehitusseadustega

jah

Suurim lubatud korruselisus

2 2

Üksikelamu maksimaalne kõrgus maapinnast

- Planeeritavatel hoonetel 9 m

Lubatud katusetüübid ja kalded

Lähtuda ümbritsevatest hoonetest

Piiratud arv katusekaldeid ja katuse värvitoone

Lubatud ehitusmaterjalide valik

Lähtuda ümbritsevatest hoonetest

Naturaalsed seinakatted – puit, palk, looduslik kivi, tellis, krohv

Katus – kivi, plekk, asbestivaba eterniit, puit

Põhihoonete omavaheline minimaalne kaugus

- 30 m

Hoonestusala kaugus naaberkinnistu piirist

- Min 10 m

Suurim lubatud krundi täisehituse %

- 3%

Piirdeaedade rajamine - Pole lubatud

Parkimine ärimaal - Vastavalt normatiivile, kasutusel varemplaneeritud parklad

Haljastus Kõrghaljastus on soovitav likvideerida vaid hoonete ohutuse tagamiseks, õuealadel on soovitav läbi viia vaid kujundusraie

jah

Kütte, vee- ja kanalisatsioonilahendus

Lokaalne, soovitav on kasutada väikepuhasteid mitme majapidamise peale

jah

Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

13/23

8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted

Planeeringuala külgneb riigiteega 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee 0,35-0,93 km-l, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. aasta andmetel 99 autot/ööpäevas. Teelõigul on kiirusrežiim 50 km/h.

Teekaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Täiendavaid ehitisi teekaitsevööndisse (30 m tee äärmise sõiduraja servast) ei ole planeeritud

Riigiteele ei ole planeeritud täiendavaid ristumiskohti. Juurdepääsud planeeritud kruntidele on lahendatud olemasolevate väljaehitatud ristumiskohtade kaudu. Tagatakse vastavus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr. 106 “Tee projekteerimise normid” lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ punktis 5.2.7 ja tabelis 2.17 toodule lähtetasemel rahuldav.

Väljasõitudel riigiteele on nähtavuskolmnurgad 5 m x 140 m. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja nähtavuse parandamiseks ristumiskohtadel on vajalik hekkide, puude, põõsaste, piirdeaedade vms osaline likvideerimine, kärpimine või teisaldamine (alus EhS § 72 lg 2).

Liiklusest põhjustatud häiring (müra, vibratsioon, õhusaaste) on vähese liikluskoormuse tõttu (keskm 99 autot ööpäevas) mitteoluline ning ei vaja täiendavaid leevendusmeetmeid lisaks olemasolevatele. Juba varasemalt on rajatud hekke ja haljastust, mis leevendavad võimalikku häiringut. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Parkimine on lahendatud oma kruntidel, riigitee ääres parkimine ja manööverdamine ei ole lubatud.

Sõeru kinnistule on planeeritud uus mahasõit Sõeru ringteelt ning tolmuvaba kattega parkla kasvuhoonete läheduses, renditavate puhkemajade kõrvale rajatakse tugevdatud pinnasega parkimiskohad külastajate autodele. Planeeritava teelõigu lõppu rajatakse ümberpööramisvõimalus päästeteenistuse- ja teenindavale transpordile.

Anderi kinnistu juurdepääs rajatakse kahesuunalise ringteena mahasõiduga Sõeru ringteelt, planeeritud mahasõitude vahemaa on 125 m.

Kustutustööde ja päästetööde tagamiseks peavad juurdepääsuteed olema vähemalt 3,5 m laiused sõiduteed,

Juurdepääsude rajamisel arvestatakse päästevahendite kriteeriume (EVS 812- 7:2018):

- põhiauto: pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,3 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 18 000 kg, teljekoormus 11 500 kg;

- paakauto: pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,2 m, pöörderaadius 18,5 m, registrimass 26 000 kg, teljekoormus 10 500 kg.

Päästetehnika peab saama sõita hoone peasissekäiguni ja päästemeeskonna sisenemisteeni, üksikelamute puhul on lubatud kaugus kuni 50 m, mis rajatakse põhiliselt ringsõiduna.

Puurkaevuni rajatakse tugevdatud murukattega tee. Krundisiseste teede ja parkimisplatsi kattena on soovituslikult kasutada mitte

tolmavaid katteid (asfalt, mustkate, killustikku, betoonsillutist või tugevdatud murukatet). Tehnovõrke (sh. tehnovõrkude kaitsevööndeid) ei ole riigitee alusele maaüksusele

planeeritud, samuti ei ole planeeritud teega ristuvaid tehnovõrke. Sademevett ei juhita riigitee alusele maaüksusele ega maaüksusel paiknevatesse kraavidesse.

Õuealale teede ja platside rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude ligipääsuks kehtestatud servituutidega, st. tehnovõrgu valdajal peab olema võimalus ligi pääseda ning teostada vajalikke remont- ja hooldustöid.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

14/23

8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa

Kinnistutel ei paikne maaparandussüsteemi rajatisi ning vajadus nende rajamiseks puudub. Kevade ja sügise veerohkete aegadega ei ole kinnistutele tekkinud suuri sademe- ja sulavee alasid.

8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised

Üldist

Planeeritud kinnistud asuvad hajaasustuses. Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga.

Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustatakse eriosade projektides. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan (joonis DP-4).

Tehnovõrkude paigaldamisel tuleb arvestada kehtestatud kujadega kommunikatsioonide paralleelsel kulgemisel. Soovitav on sätestada kaitsevööndid analoogselt Keskkonnaministri määruses 16.12.2005 nr 76 (Redaksioon 01.01.2006) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ käsitlusele.

Kinnistu omanik kohustub rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus) vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras tehnovõrgud ja teed, seejärel hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise projektile, mis koostatakse detailplaneeringust lähtuva eraldi tööprojektina. Valminud trasside kohta tuleb koostada teostusjoonised.

Kruntidel tuleb arvestada tehnovõrkude ligipääsuks kehtestatud servituudiga, st. tehnovõrgu valdajal peab olema võimalus ligi pääseda ning teostada vajalikke remont- ja hooldustöid.

8.10.1 Veevarustus

Planeeringuala olemasolevate hoonete veevarustus toimub Sõeru kinnistul paikneva olemasoleva puurkaevu baasil, puurkaevu Ehitisregistri kood on 221378115. Puurkaevule on määratud 10 m hooldusala.

Detailplaneeringuga on lahendatud kogu ala veevarustatus olemasolevast ja uuest Anderi kinnistule rajatavast puurkaevust.

Detailplaneeringu tehnovõrkude plaanil on määratud veetoru osas soovituslik asukoht (kuna planeeritud hoonete asukohad on soovituslikud). Veetoru täpne asukoht määratakse tööprojektiga, lähtuvalt hoonete lõplikest asukohtadest.

Ühisveevärgi torustike kaitsevöönd on 2,0 m telgjoonest mõlemale poole. Ehitiste ning kõrghaljastuse planeerimisel tuleb arvestada veetorustiku

kaitsevööndiga. Planeeringuala maksimaalse veetarbimise arvutus:

Klubihooned (muu meelelahutushoone): 60 x 30 = 1800 l/d = 1,8 m3/ööpäevas. 60 - külastajate arv 30 - veetarbimine külastaja kohta (ET-1 1003-0558 Lisa 4)

Planeeritud majutushooned (kokku): 30 x 300 = 9000 I/d = 9,0 m3/ööpäevas. 30 - voodikohtade arv 300 - veetarbimine voodikoha kohta (ET-1 1003-0558 Lisa 4)

Kogu planeeringuala maksimaalne veetarbimine:

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

15/23

(9,0 + 1,8 ) x 0,9 = 9,7 m3/ööpäevas. 0,9 – täituvustegur.

Veetorustiku minimaalne torustiku-rajamissügavus on 1,8 m torustiku peale. Planeeritud kinnistutele on planeeritud veevärk vastavalt Eesti Standardile EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”;

Veevarustuse projekteerimisel võtta aluseks järgmised lähtedokumendid, projekteerimisnormid ning Eesti standardid:

- RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud / Paigaldusjuhend; - EVS 835:2014 Hoone veevärk;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

8.10.2 Tulekustutusvesi

Tulekustutusvee saamise lahendus peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Planeeritavate hoonete (suurima tuletõkkesektsiooni) põlemiskoormus on alla 600 MJ/m2. Vooluhulk tulekustutusveevõtukohas peab olema vähemalt 10 l/s. Vooluhulk peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Sõltuvalt eelnevast peab tulekustutusvee maht olema veevõtukohas 10 x 60 x 60 x 3 = 108 m3.

Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel ning hoonetele mitte lähemal, kui 30 m.

Joonisele DP-3 on kantud veevõtukohtade (hüdrantide) kaugused (200 m) ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Mahutid paigaldatakse mõlemal planeeritaval kinnistul pool-maa-aluse paigaldusviisiga juurdepääsuteede kõrvale.

Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega.

8.10.3 Kanalisatsioon

Planeeringualal tekkiva heitvee maksimaalne kogus on:

(9,0 + 1,8 ) x 0,9 = 9,7 m3/ööpäevas. 9,0 m3/ööpäevas Anderi kinnistu reovee kogus 1,8 m3/ööpäevas Sõeru kinnistu reovee kogus 0,9 täituvustegur

Heitvett võib juhtida pinnasesse 10-50 m3/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab nõuetele (vt. Vabariigi Valitsuse määrus “Reovee puhastamine ja heit- ning sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.

Sõeru kinnistul paiknevate hoonete kanalisatsioon on planeeritud juhtida olemasolevatesse planeeringus käsitletavatesse reovee biopuhastusseadmetesse (2 x pos.8 kinnistul nr.1). Biopuhastusseadmetes puhastatud vesi immutatakse imbumisaladel (2 x pos. 8.1. kinnistul nr.1).

Kõigi puhastite reostuskoormus on alla 49 ie, tegemist on omapuhastite ehk kohtpuhastitega, pealt kinnise omapuhasti kuja on 5 m. Omapuhastites puhastatud vesi immutatakse imbumisaladel, millede kuja on 10 m.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

16/23

Anderi kinnistul paiknevate hoonete kanalisatsioon on planeeritud juhtida uude planeeritavasse reovee biopuhastusseadmesse (pos 16 kinnistul nr 2). Biopuhastusseadmes puhastatud vesi immutatakse planeeritud imbumisalal (pos 17) kaudu pinnasesse.

Teadmiseks - Reoveepuhasti rajamiseks tuleb vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1 esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga (käesolev juhus ei kuulu isikliku majapidamise reoveepuhasti rajamise alla, mille puhul ei ole ehitusprojekt ehitusseadustiku mõistes nõutav).

Kanalisatsiooni projekteerimisel võtta aluseks järgmised lähtedokumendid, projekteerimisnormid ning Eesti standardid:

- RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud / Paigaldusjuhend; - EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

8.10.4 Sademeveed

Sademeveed immutatakse hooneid, platse ja teid ümbritsevasse oma kinnistu pinnasesse. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.

Oluline on sademe- ja drenaazivee ärajuhtimine hoonete ümbrusest ning tee- ja parklaaladelt. Sademevesi juhitakse kallakuga hoonetest ja parkimisalalt eemale kus see imbub pinnasesse. Järgida sademevee ärajuhtimise nõudeid sõidutee projekteerimisel. Tee ning parklate katend lahendada selliselt, et parklate alalt immutatav sademevesi vastaks pinnasesse immutatavale veele kehtestatud normidele. Vältida liigvee valgumist naaberkinnistutele.

8.10.5 Soojavarustus

Planeeritud ala ei asu kaugküttepiirkonnas. Soojavarustus lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, soojusega

varustamiseks kasutatakse eelistatavalt keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia). Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energia- tõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 63/11.12.2018 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", jõustunud 01.01.2019, või projekteerimise ajal kehtivast määrusest.

8.10.6 Elektrivarustus

Planeeringuala objektide liitumiseks elektrilevi võrguga on Elektrilevi OÜ poolt 10.08.2022 a.väljastatud ”Tehnilised tingimused 418994”.

Olemasolevast Matsoni: (Kohila) alajaamast nähakse ette Sõeru kinnistu liitumisle uus 0,4 kV maakaabelliin.

Anderi kinnistu liitumised lahendada olemasoleva Matsoni alajaama fiider F1 baasil. Detailplaneeringuga nähakse ette õhuliini ehitus maakaabelliiniks, mis paigaldatakse Sõeru ringtee äärde. Liitumiskilp on planeeritud kinnistu piirile juurdesõidutee äärde. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad, Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi ei moodustata. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud ehitada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

17/23

kinnistute aadressid.

8.10.7 Telekommunikatsioon

Detailplaneeringuga haarataval alal puuduvad Telia Eesti AS-le kuuluvad siderajatised.

Alternatiivina on klientidel võimalust liituda AS Telia Eesti mobiilse 4G võrguga, mis võimaldab pakkuda telefoni- ja internetiühendust. Liitumise otsustab kinnistute omanik OÜ Adila Camp individuaalselt.

8.10.8 Trasside kaitsevööndid

Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m torustiku (Ø alla 250 mm, paigaldatud kuni 2 m sügavusele) telgjoonest mõlemale poole. Kuigi tegemist on ühiskasutuses oleva veevarustuse ja kanalisatsiooniga on soovitav sätestada kaitsevööndid analoogselt Keskkonnaministri määruses 16.12.2005 nr 76 (Redaksioon 01.01.2006) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ käsitlusele.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §10:

(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini

kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.

(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Sideehitise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §14:

Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega

paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast.

8.11 Kaitstavad objektid

Vastavalt Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusele ei leidu detailplaneeringu alal kultuurimälestisi.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

18/23

8.12 Keskkonnakaitsealaseed ettepanekud 8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata arvestades asjaolu, et detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitstavaid loodusobjekte ning detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ületa paikkonna keskkonnataluvust, alale ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte. Detailplaneeringus kavandatu planeeringuala ja ümbritseva maa-ala keskkonnatingimusi eeldatavalt ei mõjuta.

Maa-alal nähakse ette järgmised keskkonnakaitselised abinõud: - olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine; - haljastuse rajamine; - tolmuvabade teekatete rajamine; - jäätmete kogumine ja väljavedu; - reovee süvapuhastamine; - puurkaevule kaitsevööndi tagamine; - torustikud ja ja elektrikaablid rajatakse maa-aluse paigaldus-viisiga. - detailplaneering ei näe ette pinnase olulist tõstmist (täitmist) ega ala kuivendamist; - kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb

kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused

oluliselt halveneda. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamine tuleb lahendada projekteerimistööde käigus.

Negatiivsete keskkonnamõjude, sh võimalike avariiolukordade vältimiseks on oluline, et peetakse kinni kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest nii hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka nende ekspluatatsioonis.

Teatud vastuolu võib näha puhkekeskuse laiendamise ja piirkonnas kõrgemate planeeringutega piiritletud rohevõrgustiku vahel.

Rapla maakonnaplaneeringule tuginev (koostatav) Kohila valla üldplaneering määratleb antud piirkonna kui rohevõrgustiku koridori. Koridori funktsioon peaks olema lähimate suurte tuumalade (mille telgedeks omakorda on Linnuraba ja Rabivere raba), samuti ka rohevõrgustiku astmelauana määratletud Lümandu metsa sidususe tagamine. Koostatava üldplaneeringu kohaselt (ÜP seletuskiri, pt. 3.2.3.) peab minimaalne ehitusõigust taotlev krunt olema minimaalselt 2 ha suurune, aiaga piiratav õueala maksimaalselt 0,3 ha suurune ja õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m.

Eelnev on tagatud, krundid on suuremad, kui 2 ha, piirdeaiaga piiratavaid alasid pole ette nähtud. Planeeritavatel puhkemajadel puuduvad õuealad.

Järgnevalt on toodud KSH eelhinnangus kajastatud mõtted ja ettepanekud, millistega on ka detailplaneeringus arvestatud.

Eeldada saab, et perepuhkuseks mõeldud puhkemajade kasutamine (= mõju ulukite liikumisele) pole siiski nii intensiivne, kui seda on alalistel elamukohtadel. Elamute puhul toimub kogu elu- ja majandustegevus hoones või selle lähistel, puhkemajja saabutakse vaid puhkama. Halva ilma korral välja ei tulda jne. Puhkemajad pole reeglina ka alalises kasutuses. Nii või teisiti, tänane rohevõrgustike kontseptsioon on mõnevõrra erinev algsest, paarkümmend aastat tagasi juurutatud kontseptsioonist, mis rõhutas üksnes rohealade ökoloogilist tähtsust. Koos uute maakonnaplaneeringutega nähakse täna rohevõrgustikku laiema tähendusega rohetaristuna, mis „säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid“.

Maakonnaplaneeringud on rohetaristu puhul laia tõlgendusväljaga ja seavad üldplaneeringu(te) tarvis ette üsna üldised põhimõtted. Nagu näiteks: „Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

19/23

arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile“. Rohevõrgustiku funktsioon n-ö ökosüsteemiteenuste pakkumise pikaajalises

tagamises, kusjuures puhkemajandust on maakonnaplaneeringus nimetatud rohevõrgustiku loomuliku osana. Anderi ja Sõeru DP-ga kahaneb mõnevõrra (puhkemajade ja neid teenindava taristu võrra) rohevõrgustiku füüsiline pindala. Kuna hoonestus rajatakse aga endisele põllu- ja heinamaale, mets ja soo säilib täies ulatuses, siis ei kannata ökoloogiline sidusus proportsionaalselt rohelise ala pindalalise kaoga. Oluline on ka teiste, n-ö ökosüsteemi teenuste (puhkus looduses, ligipääs loodusandidele, maaelu kaudne toetamine) toetamine ja siin võib näha Anderi ja Sõeru DP positiivset mõju rohevõrgustiku edasisele toimimisele.

8.12.2 Haljastus ja heakord

Planeeritud ala on valdavalt ühtlase reljeefiga, väikese langusega lääne suunas. Ala on hooldatud endine põllu- ja heinamaa.

Detailplaneeringu järgselt säilub võimalikult palju elujõulisi puid ja põõsaid, eriti riigiteega külgneval lõigul liiklushäiringu vähendamiseks. Riigiteega külgnevatel lõikudel võib müratõkkeks vajalikku haljastust tihendada. Riigitee poolsele kinnistupiirile lisaleevendusmeetmeid kasutades tuleb lähtuda, et see tagaks nähtavuskolmunurga nõuded.

Haljastus likvideeritakse teede ja platside alt, hoonete lähiümbrusest, maaküttetorustiku paiknemisaladelt. Teede lähiümbrusest ja ristumiskohtadelt likvideeritakse puud arvestades nähtavuskolmnurkadega liiklusohutuse tagamiseks. Uushaljastust on ette nähtud kinnistute külgedele, eesmärgiga luua privaatsust naaberkinnistute suhtes.

Lisatingimused haljastuse ja heakorra kavandamisel: - istutada planeeritud kinnistute uushaljastust arvestades paiknevate

kommunikatsioonidega ning nendele määratud servituutidega, eleltriliini kaitsevööndis lubatud ainult madalhaljastus;

- kasutada piirkonnas traditsioonilisi aia planeerimise võtteid ning puu- ja põõsaliike. Uute insenervõrkude rajamisel teha kaevetöid selliselt, et ei kahjustuks kasvavate

puude juurestik.

8.12.3 Jäätmemajandus

Olmejäätmete kogumine peab olema kooskõlas jäätmeseadusega ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirjaga, mille kohaselt tuleb eraldi koguda ja korraldatud jäätmeveo raames üle anda lisaks segaolmejäätmetele ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning vanapaber. Biolagunevaid jäätmeid võib nõuetekohaselt kompostida ka oma kinnistul.

Kinnistutele on eraldi jäätmekonteinerid. Jäätmekogumismahuti asukoht on määratud vahetult kinnistul paiknevate teede või parklate lähedusse. Asukohad on valitud nii, et oleks võimalikult lühem tee teisaldamaks seda jäätmeid äravedava sõiduki laadimispaika. Jäätmekonteinerid peavad asuma kõvakattega platsil. Konteinerite asukohad täpsustada ehitusprojektis. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas.

Orgaaniliste jäätmete kogumiseks paigaldatakse kompostrid. Kompostrite asukohad lahendatakse täpsemalt hoonestusprojektide mahus.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

20/23

8.12.4 Vertikaalplaneering

Planeeritud ala on valdavalt ühtlase reljeefiga, väikese kaldega kagust loodesuunas, seetõttu ei ole vajalik ala oluline täitmine (pinnase tõstmine) ja kuivendamine. Peale vundamentide ehitamist on vaja hooneid ümbritsev ala tasandada.

Hoonestusala vertikaalplaneerimine lahendada koos ligipääsutee rajamisega, eesmärgiga tagada planeeritud hoonete ja ligipääsuteede kõrguslik sidumine ja ühtsus. Ehitusprojekti mahus täpsustub projekteeritud hoonestuse kõrguslik + - 0.00 sidumine olemasolevast maapinnast. Soovitav on tasasel maastikul võtta planeeritud maapinna kõrguseks vahetult planeeritud hoonete kõrval olemasolevast maapinnast 30 … 50 cm kõrgem pind.

8. 13 Elukeskkonna parendamise põhimõte

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Planeeringu järgi säilitatakse ja parandatakse varem rajatud puhkeala. Uute puhkemajade lisandumisega täieneb keskkonnasõbralik puhkeala veelgi

8.14 Inimeste heaolu ja tervis

Detailplaneeringuga kavandatul puudub negatiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele.

8.15 Maastikuilme

Planeeringuga kavandatu vastab valla üldplaneeringu põhimõtetele ja lahenduse realiseerimine ei halvenda paikkonna asustusstruktuuri ega miljööd.

Planeering järgib valla üldplaneeringus esitatatud põhimõtteid. Hoonestuse kavandamine järgib väljakujunenud hoonestuslaadi (viilkatused, naturaalne välisvooder jms).

8.16 Tuleohutuse tagamine

Uute hoonete ja rajatiste planeerimisel on vaja arvestada Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded”, Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, ning EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutuse. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõuetega.

Tule leviku takistamiseks planeeringualal tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele,

peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. 2. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline

kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. [RT I, 30.11.2018, 7 - jõust. 03.12.2018]

3. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

21/23

välisservast. 4. Alapunktis 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks

hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

EVS 812-7:2018 punkti 9.2.1.1 järgi saab üheks hooneks lugeda hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid.

Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 12 lg 6 p 16 kohaselt on majutusruum ettenähtud tuletõkkesektsioonina. Põhijoonisel eksplikatsiooni kohaselt on näidatud olemasolevad planeeringus käsitletavad lühiajalise majutuse hooned (pos.4), mis asuvad üksteisele lähemal kui 8 m. Eelnimetatud hooned vastavad TP-3 klassi nõuetele, kõigi nende hoonete naaberhoonete poolsetele külgedele pole paigaldatud aknaid ja kõik välisseinad reaalselt vastavad vähemalt tuletõkkesektsioonidele esitatavatele nõuetele EI30.

Detailplaneeringu põhijoonisel DP-3 on vastava leppemärgiga näidatud hoonete pos.4 välisseinad, mis peavad vastama EI-30 nõuetele, et nt. välistada ka hiljem vastavatesse seintesse akende paigaldamist.

Kõik planeeritavad ehitised peavad vastama minimaalselt tulepüsivusklassi TP-3 nõuetele.

Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9 m maapinnast; kõrvalhooned on kõrgusega kuni 7 m maapinnast.

Juurdepääsuteede laius ja teedevõrgustiku rajamine tagavad juurdepääsu päästeteenistuse autodele. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud minimaalselt 3,5 m laiuse kattega juurdepääsuteed.

Planeeritavate hoonete (suurima tuletõkkesektsiooni) põlemiskoormus on alla 600 MJ/m2. Vooluhulk tulekustutusveevõtukohas olema vähemalt 10 l/s. Vooluhulk peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Sõltuvalt eelnevast peab tulekustutusvee maht olema veevõtukohas 10 x 60 x 60 x 3 = 108 m3.

Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel ning hoonetele mitte lähemal, kui 30 m.

Joonisele DP-3 on kantud veevõtukohtade (hüdrantide) kaugused (200 m) ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Mahutid paigaldatakse mõlemal planeeritaval kinnistul pool-maa-aluse paigaldusviisiga juurdepääsuteede kõrvale.

Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega. Tulekustutusvee saamisvõimalused vt. p. 8.10.2.

8.17 Servituutide seadmise vajadus

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §15² lõige 1: „Omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte.“ Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ ei ole enne 01.04.1999.a. rajatud liinirajatistele servituute seadnud.

Mõlemad planeeritavad kinnistud ning samuti Anderimetsa kinnistu kuuluvad ühele omanikule Urmas Sõõrumaale kes on 36 aastaks andnud hoonestusõiguse Adila Camp OÜ-le, seetõttu pole vajalik planeeritavate (olemasolevate) kinnistute vahel esialgu

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

22/23

servituute seada, v.a servituudid Elektrilevi kasuks. Kui mõni kinnistutest võõrandatakse tuleb seada servituudid nagu järgnevalt on

kirjeldatud. Sõeru kinnistule oleks vajalik seada järgmised servituudid: - elektrikaablite maa-alale (koos kujadega) võrguvaldaja (Elektrilevi) kasuks; - puurkaev ja veetorustik Anderi kinnistu kasuks; - juurdepääsuvõimalus Anderi ja Anderimetsa kinnistule. Anderi kinnistule oleks vajalik seada järgmised servituudid: - elektrikaablite maa-alale (koos kujadega) võrguvaldaja (Elektrilevi) kasuks; - juurdepääsuvõimalus Sõeru ja Anderimetsa kinnistule,

8.18 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringulahenduse elluviimise läbi vähendatakse alal kuritegevuse riske. Planeeringulahenduses on arvestatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine) toodud soovitusi, milledeks on:

- teede ja hoonete vahelise hea nähtavuse tagamine; - soovi korral territooriumile valveseadmete paigaldamine; - territooriumi valgustamine; - konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; - püsielanikena elavad kinnistunaabrid, naabrustunde kujundamine; - vastupidavate konstruktsioonide kasutamine (aknad, uksed, lukud, prügikastid,

pingid jne.); - territooriumile piirdeaedade rajamine; - atraktiivse maastikukujunduse kavandamine.

8.19 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra ja vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist.

Koos hoone ehitusprojektiga antakse hoone ümbruse vertikaalplaneerimise põhimõtted.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

9 Nõuded ehitusprojektidele

Detailplaneeringuga määratakse järgmised nõuded ehitusprojektide koostamiseks: - hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest

projekteerimisnormidest ja õigusaktidest ning käesolevast detailplaneeringust; - hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste

või rajatiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda

energiasäästlike hoonete kontseptsioonist; - hoonete projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008 „Loomulik valgustus

elu- ja bürooruumides“;

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

23/23

- hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb järgida Siseministri 30.03.2017 määrust nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded”;

- Tulekustutusvee saamise lahenduse projekteerimisel tuleb järgida Siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

- hoonete projekteerimisel tuleb järgida Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

- hoonete projekteerimisel ning ehitamisel (soovituslikult) järgida Eestis kehtivat standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine;

- Ehitusprojektid (k.a. hoonete eskiisprojektid) kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist kohaliku omavalitsusega (valla arhitektiga).

10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate toimingute/tegevuste järjekord:

- Planeeringujärgsete servituutide seadmine; - Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine koos tehnovõrkudega (eelnevalt –

tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude projekteerimiseks); - Ehituslubade taotlemine; - Hoonete ja rajatiste ehitamine; - Ehitistele kasutuslubade taotlemine.

Valtu Projekt OÜ Anderi (31701:001:0541) ja Sõeru (31701:006:0502) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Rapla maakonnas

Töö nr. 21-10 Detailplaneeringu kood 109552

W2

W2

TEHNOVÕRGUD DP-4

29.03.2023KUUPÄEV

JOONISE NIMIT.KURISOOJUHATAJA

P.KIVIARHITEKT

KAEREPERE 79520 RAPLA MK.

TEL. 489 4038, 50 86 948

e-mail: [email protected]

ÄRIREGISTRI NR. 10167095

PROJEKTEERIJA

OÜ VALTU PROJEKT MTR NR. EP 10167095-0001 10.03.2003

OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS

TÖÖ NR.

JOONISE NR.

DP PR.STAAD.

DET.PLAN. KORRALDAJA

PLAN ID 109552

MÕÕT

21-10

Ü.KRAIS

KOHILA VALLAVALITSUS

PROJEKTEERIJA

HUVITATUD ISIK ADILA CAMP OÜ

M 1:1000

PLANEERITUD ELEKTRIKAABEL (ASENDAB ÕHULIINI)

OLEMASOLEV 10kV ELEKTRIÕHULIIN

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU

W1

LK

K1 K1

V1 V1

PLANEERINGUALA PIIR (PLANEERINGUALA PINDALA 21,56ha)

EHITUSKEELUALA

OLEMASOLEVAD TEED

PLANEERITAVAD KINNISTUTE PIIRID

PLANEERINGUS KÄSITLETAVA ALA PIIR PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED JA EHITUSÕIGUS

SÕERU 31701:006:0502

3000m² 11,67ha

OL.OLEVATE KATASTRIÜKSUSTE AADRESS, TUNNUS, KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

PLANEERITUD TEED JA PLATSID

OLEMASOLEVAD JALGTEED

OLEMASOLEV VEETORUSTIK

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE HÜDRANTKAEV

KAABLITE KAITSETORU TEEKATTE ALL, SÕERU RINGTEEGA KÜLGNEVAL LÕIGUL, PUUJUURTE LIGIDUSES KOHA JÄRGI

OLEMASOLEVAD NAABERKINNISTUTE PIIRID

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILP

PLANEERITUD VEETORUSTIK

109552 DETAILPLANEERINGU ID-KOOD

PLANEERITAVA OBJEKTI ID-KOOD1

ANDERI (31701:001:0541) JA SÕERU (31701:006:0502) KINNISTUTE DETAILPLANEERING PIHALI KÜLAS KOHILA VALLAS

RAPLA MAAKONNAS

PLANEERITUD PUHKELAAGRI VÕI PUHKEKÜLA MAJUTUSHOONE VÕI ABIHOONE, ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA, KATUSEHARJA SUUND VABA

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE TRANSPORDIVAHENDIGA (PIHALI-ADILA-RABIVERE TEELT)

10+50m maa-ala, kus pole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine

vt. Veeseadus §127(1)

109552

1

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W2

hoone kaugus puudest min 30m

tee kaugus puudest min 10m

TKV

-KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 10m LIINI TELJEST

-PUURKAEVU HOOLDUSALA 10m -BIOPUHASTI KUJA 5m, IMBVÄLJAKU KUJA 10m

PIIRANGUD

PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD HOONED

tee ka

its ev

öö nd

30 m

10 .00

TEEKAITSEVÖÖND 20m SÕERU RINGTEEL TEEKAITSEVÖÖND 30m PIHALI-ADILA-RABIVERE TEEL TEE SANITAARKAITSEVÖÖND 60m

K1

K1

K1

K1

K1

K1

imbväljaku kuja 10m

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 K1

K1

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

imbväljaku kuja 10m

V1 V1 V1

im bv

älj ak

u k uja

10 m

OLEMASOLEV ELEKTRI JAOTUSKILP

x

x

x

x

x

x

LK

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEETORUSTIK

OLEMASOLEV ELEKTRIKAABEL

TKV

V2 V2 V2 V2 V2

V2 V2

V2

V2

V2 TKV

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1 K1

K1 K1 K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

W 2

W 2

W2

W2

V1

V1

biopuhasti kuja 5m

biopuhasti kuja 5m

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED ÄM - majutushoone maa - hotelli-, motelli-,hosteli-,pansionaadihoone, külalistemaja maa PK - kultuuri- ja puhkerajatise maa - puhkeotstarbeline maa, kuhu on kavandatud kultuuri- ja teadmuspõhistele tegevustele vajalikud ehitised, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava ja muu kogunemiskoht, botaanikaaed, avamuuseum, loomaaed, teemapark, vabaõhumuuseum, memoriaal, hiiekoht ning üldplaneeringuga määratud ulatuses ka vastava otstarbega hooneid HL - looduslik maa - peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik või poolloodusliku ilme ja kooslusega säilitatava metsa- ja rohumaa või ka taimestikuta maa, mida ei kavandata muuta ning ei majandata tulu saamise eesmärgil

2 / 9 10

ÄM10%, PK20%,HL70%

SÕERU 31701:006:0502

3000m² 11,67ha

2 / 9 10

ÄM10%, PK20%,HL70%

ANDERI 31701:001:0541

1000m² 9,89ha

2 / 9 8

ÄM20%, HL80%

1

2

2

1

1

PK

KO

1. ALUSPLAANINA ON KASUTATUD JAAGU KINNISVARA OÜ POOLT 2022 AASTA JUUNIKUUS VALMINUD MAA-ALA PLAANI, TÖÖ NR 2022-032.

MÄRKUSED

biopuhasti kuja 5m

tee sa

nit aa

rka its

ev öö

nd 60

m

teekaitsevöönd 20m

tee sanitaarkaitsevöönd 60m

KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVETE LIIGID (numberkood, tähistus, selgitus) Maatulundusmaa (011, M) - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal Transpordimaa (007, L) -liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga

W2

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W1

W 1

W 1

W1

W1

W1

PLANEERITUD KINNISTUSISENE ELEKTRIKAABEL

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W2

V2 V2

x

W2 W2

PLANEERITAV JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE SÕERU RINGTEELT

10.00

10 .00

2LK

TKV

TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID

TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID

KATASTRIÜKSUSE NIMI JA TUNNUS

SIHTOTSTARVE VASTAVALT

KINNISTU PINDALA

HOONETE ARV KRUNDIL

MAX EHITUSALUNE PINDALA SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS (m)

DET.PLANEERINGULEKINNISTU NR. OBJ.ID

KATASTRITUNNUS KATASTRIÜKSUSE AADRESS

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE

1314

15

6

3 3

3 2

4

5

8

7

4

4

20

21

20

1

6

8

9 10

18

19

12

23

11

22

21

15

15

15

15

15

15

15

16

17

V2 V2

V2 V2

V2

TKV

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 W2

W2

W2

K1

K1V1

W 2

V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

W2K1

K1

K1

vähim kaugus tulekustutusveevõtukohast hooneni 30m

el. liin

i k ait

se vö

ön d 1

0m m

õle male

po ole

lii ni

tel ge

te ek

ai ts

ev öö

nd 3

0m te

ek ai

ts ev

öö nd

3 0

m

6555570.65

53 36

12 .2

8

6555460.58

53 35

35 .0

7

6555665.16

53 35

30 .6

6

6555588.22

53 39

45 .1

7

53 40

10 .6

5

6555623.59

6555584.67

53 40

74 .1

6

6555630.58

53 41

20 .9

8

53 37

88 .4

5

6555886.46

V1

PK 10+50m maa-ala, kus pole lubatud saasteainete pinnasesse juhtiminevt. Veeseadus §127(1)

6.1

1

PLANEERITUD PUHKEMAJA

2 PLANEERINGUS KÄSITLETAV ABIHOONE (BANGALO)

3 PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD KASVUHOONED

4

7 8

9

EKSPLIKATSIOON

5

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI

6

PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE HÜDRANTKAEV

OLEMASOLEV KÖÖGIVILJAAED

10

OLEMASOLEV PUURKAEV (PRK0068657,EHR KOOD 221378115)

11

OLEMASOLEVA PARKLA

12

PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD BIOPUHASTID

13

PLANEERINGUS KÄSITLETAV PUMBAMAJA

14

PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD LÜHIAJALISE MAJUTUSE HOONED (KONTEINER(MOODUL)ELAMUD)

15 16 17

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILP ANDERI KINNISTULE18 ÕHULIINI (LAURI) OSALISEL ASENDAMISEL 0,4kV MAAKAABLIGA ASENDATAV ÕHULIINI POST

19

PLANEERITUD TAGASIPÖÖRDEALA PÄÄSTETEENISTUSE JA TEENINDAVALE TRANSPORDILE22

PLANEERITUD KLUBIHOONE

OLEMASOLEV ALAJAAM (MATSONI:KOHILA)

OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP SÕERU KINNISTULE

OLEMASOLEV RABAS PAIKNEV (ANDERIMETSA KINNISTUL) PUHKEMAJA, PÄÄS PUHKEKOHANI VARASEMALT RAJATUD LAUDTEELT

PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI

PLANEERITUD IMBVÄLJAK

20 21

OLEMASOLEV PARKLA, PERSPEKTIIVSELT KASUTATAV ELEKTRILISTE KARTAUTODE RAJA VÄLJAEHITAMISEKS23

MÜRATÕKKE ASTMELINE NÕLV

OLEMASOLEV MÜRATÕKKENA KASUTATAV MAAPEALNE KELDER

6.1 PLANEERITAV PUURKAEV

8.1 PLANEERINGUS KÄSITLETAVAD IMBVÄLJAKUD

* ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONITORUSTIKELE MÄÄRATUD KAITSEVÖÖNDITE ULATUSI ON SOOVITAV RAKENDADA KA ÜHISKASUTUSES OLEVATE TORUSTIKE KORRAL *PLANEERITAVATE TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID JOONISEL ON ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA, TEGELIK TEHNOVÕRKUDE PAIKNEMINE LAHENDATAKSE EHITUSPROJEKTIDES

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Kohila 09. mai 2022 nr 149

Detailplaneeringu algatamine, lähte-

seisukohtade andmine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud Kohila Vallavalitsusele detailplaneeringu

algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu algatamiseks Kohila vallas Pihali külas

Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala

11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,

ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja

20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee

edelapoolses servas ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu

21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete

täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning

ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine

majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Taotletavale detailplaneeringu Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai

2010. a otsusega nr 13 Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse detailplaneering, millega

nähti ette planeeringualal 4 uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate maatulundusmaade

jagamise teel ja ehitusõiguste määramine. Planeeritava ala suurus oli ligikaudu 41 hektarit.

Planeeritud ala koosnes 6 katastriüksusest: Sõerumetsa (katastritunnus 31701:006:0189,

sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,70 ha), Metsavahi (katastritunnus 31701:006:1130,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3,2 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188,

sihtotstarve ärimaa 50%, elamumaa 50%, pindala 6,28 ha), Sõeru (katastritunnus

31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,5 ha), Vanakubja

(katastritunnus 31701:006:0511, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9,9 ha) ja

Sõerumõisa (katastritunnus 31701:006:0114, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,0 ha).

Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on planeering ellu viidud osaliselt, kõik

planeeringukohased katastriüksused on moodustatud. Osaliselt on valmis ehitatud

planeeringukohased rajatised.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve

on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on

kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang.

Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19

nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb

kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja

-laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest,

vastava määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) antud

loetelus § 14, lg 2 sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri,

hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on

seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte

uue rajamisega) ent viidatud määrus § 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud

tegevuste laiendamise korral.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 6 1 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning

Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi

detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles

piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu

koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral

arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 sätestatuga.

Planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5 ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019 määruse nr 9

„Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust, planeerimisseadusest

ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tulenevate ülesannete

delegeerimine“ § 3 alusel

1. Algatada Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas asuvate Sõeru (katastritunnus

31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi

(katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha)

kinnistute detailplaneeringu koostamine.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad nr 001/22.

3. Jätta algatamata planeeritava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine.

4. Kohila vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade

andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teada

ajalehtedes Raplamaa Sõnumid, Kohila valla leht ja Ametlikes Teadaannetes.

5. Kohila vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade

andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Teavitada ka

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

6. Korralduse peale võib esitada Kohila Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Allar Haljasorg

Vallavanem Anu Suviste

Vallasekretär

Lisa 1

Kohila Vallavalitsus

09.05.2022.a

korraldusele nr 149

Rapla maakond, Kohila vald, Pihali küla

ANDERI JA SÕERU KINNISTUTE

DETAILPLANEERING

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

001/22

I LÄHTEANDMED

1.1 Adila Camp OÜ taotluse ja eskiisi põhjal detailplaneeringu algatamiseks.

1.2 Kinnistute omanik Urmas Sõõrumaa ja Kohila valla vahel on sõlmitud finantseerimisleping

detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks.

1.3 Kohila valla kehtiv üldplaneering 2006 (kehtestatud, Kohila Vallavolikogu 20. juuli 2006. a

otsusega nr 86).

1.4 Kohila valla koostatav üldplaneering (algatatud, Kohila Vallavolikogu 27. märtsi 2018. a otsusega

nr 11).

1.5 Kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 „Sõeru, Vanakubja ja lähiala

kinnistute“ detailplaneering.

1.6 Algatatud Kohila Vallavalitsuse 07. märtsi 2022. a korraldusega nr 65 „Sõerumõisa, Sõeru,

Sõerupargi, Vanakubja ja Tammesõõri kinnistute“ detailplaneeringu koostamine.

1.7 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud, riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/80).

1.8 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

1.9 Ehitusseadustik.

1.10 Planeerimisseadus.

1.11 Katastriüksuse plaanid.

II DETAILPLANEERINGU EESMÄRK

Adila Camp OÜ esitas detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse detailplaneeringu

algatamiseks Kohila vallas Pihali külas Anderi (katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 9.89 ha) ja Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, pindala 11,67 ha) kinnistutel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on: maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine,

hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning ligipääsuteede asukohtade

määramine) ning parima ruumilise tasakaalustatuse leidmine olemasoleva areneva ja aktiivse

puhkemajandi laiendamise võimalikkuseks.

III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1 Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

3.2 Planeeritav ala asub Pihali külas, 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee ääres. Planeeritav ala koosneb

Anderi ja Sõeru kinnistutest.

3.4 Planeeritava ala kinnistu sihtotstarbed:

 Anderi kinnistu – maatulundusmaa 100%

 Sõeru kinnistu – maatulundusmaa 100%

3.5 Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega

nr 86) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja

virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas

Kohila valla üldplaneeringuga.

3.6 Planeeritavale Sõeru kinnistu alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega

nr 13 „Sõeru ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse“ detailplaneering.

3.7 Planeeringuala üldiseloomustus:

 Anderi kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,93 ha; 2) metsamaa 1,75 ha; 3)

muu maa 2,21 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine.

Tihedam puude kooslus kinnistu kagu osas.

 Sõeru kinnistu kõlvikuline koosseis on 1) haritav maa 5,68 ha; 2) metsamaa 5,97 ha; 3)

muu maa 0,02 ha. Reljeefilt üldiselt tasane, suuremaid nõgusi või künkaid ei esine.

Tihedam puude kooslus kinnistu edela osas.

3.8 Maa-ameti andmetel põhjustavad alal kitsendusi 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd

(30m), elektriõhuliinid ja olemasolev puurkaev Sõeru kinnistul.

3.9 Ehitisregistri andmetel:

 Anderi kinnistul - hooned ja rajatised puuduvad;

 Sõeru kinnistul – puurkaev (EHR kood 221378115);

3.10 Juurdepääs planeeritavale alale on Sõeru ringteelt.

IV KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute

hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus) selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang.

Käesoleval juhul kuulub kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19

nimetatud tegevuse alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2 kohaselt tuleb

kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja

-laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 6 1 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning

Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt

olulist negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi

detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles

piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Kohila vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha

andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on

seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu

koostamisel on planeeringualal keskkonnakaitseliste tingimustega võimalik piisaval määral

arvestada planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 sätestatuga.

V NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

5.1 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000).

5.2 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel

alusplaanil mõõdus 1:500 (1:1000 või 1:2000), millele on kantud kehtiv maakasutuse piir,

hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad insenerivõrgud ja juurdepääsuteed, minimaalselt 20 m

ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire.

5.3 Detailplaneeringu projekti vormistamisel kasutada Rahandusministeeriumi poolt väljastatud

leppemärkide legendi ning värvilahendusi (Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP

leppemärgid, 17.09.2015).

5.4 Detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada olemasolevate ning muudetavate

kitsendustega.

5.5 Detailplaneeringuga määrata: hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,

lähiaadressid, hoonete arv, hoonete suurimad lubatud ehitusalused pinnad, hoonete korruselisus ja

suurimad lubatud kõrgused; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse-

ja tuletõrjekujad, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise

põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest

seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal.

5.6 Detailplaneeringus kajastada planeeritava hoonestuse ehitusliku situatsiooni selgitamise eesmärgil

alljärgnevad arhitektuurinõuded:

5.7.1. Hoonete paiknemine krundil (hoonestusviis, hoonete arv, peahoone paigutus, vajadusel

kohustuslik ehitusjoon, katuseharja või hoone põhimahu suund, kõrvalhoonete paigutus, jms).

5.7.2. Kitsendused hoonetele (hoonete korruselisus ja suurimad lubatud kõrgused - maksimaalne

kõrgus maapinnast).

5.7.3. Konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; ehitiste katus (kalded, materjal, viimistlus).

5.7.4. Hoonete välisviimistlus (nt, laudis, murtud paas, tellis, betoon, krohv jne; naturaalne, värvitud,

tooniprintsiibid - kontrast, pastell vms).

5.7.5. Krundi piirded (looduslikud - hekk, veekraav, kiviaed vms; materjal - puit, metall, kivi vms;

konstruktsioon - laotud, minimalistlik, massiivne vms; viimistlus - naturaalne, värvitud,

värvitoonid vms; kõrgus).

5.7.6. Detailplaneeringuga lahendada parkimine.

5.7.7. Näidata tuletõrje veevõtukohad.

5.7.8. Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon, side)

varustamise lahendus.

5.7.9. Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

5.7.10. Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

5.7.11. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.

5.7.12. Detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole

vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.2 Olulisemad arhitektuursed ja planeeringulised nõuded:

 määrata ehitusõigused uute hoonete ja abihoonete ehitamiseks;

 hoonestamisel arvestada piirkonna traditsioonilist hoonestuslaadi;

 seada tingimus, et hoone projekti eskiis kooskõlastatakse Kohila vallavalitsusega;

 veevarustus ja kanalisatsioon lahendada lokaalsete süsteemidega, esitada kogumismahuti

sertifikaat, biopuhasti paigaldamisel lähtuda Kohila valla reovee kohtkäitluse eeskirjast

Omapuhasti rajamisel esitada hoonete ehitusprojektide koosseisus eriala spetsialisti poolt

koostatud omapuhasti ehitusprojekt koos ehitusteatisega. Kui omapuhasti kuja või imbväljaku

mõjuala (R 50 m) jääb naaberkinnistutele, kooskõlastada lahendus naaberkinnistu omanikuga;

 anda liikluskorralduse ja parkimise lahendus;

 vajadusel näha ette teeservituutide seadmine;

 juurdepääs näha ette Sõeru ringteelt;

 koostada eraldi lähiaadressitega ehitusõiguse tabel ja maakasutuse bilanss;

 määrata keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks;

 esitada planeeritava lahenduse põhjendused;

 esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.

VI NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS

6.1 Planeering kooskõlastada:

 Päästeamet;

 olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad;

 maaomaniku kooskõlastus;

Kooskõlastused esitada projekteerija poolt allkirjastatud koondtabelina. Originaalkooskõlastused

esitada ühe originaaleksemplari juures, lisaeksemplarides esitada kooskõlastuste mustvalged koopiad.

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Kohila

Vallavalitsus.

6.2 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan topo-geodeetilisel alusplaanil ja katastriüksuse plaan või

katastriüksuse andmete väljavõtted.

6.3 Detailplaneeringu eskiis esitada digitaalselt Kohila Vallavalitsusele seisukohavõtuks.

6.4 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte valla üldplaneeringust,

kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused Kohila valla

üldplaneeringust.

6.5 Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest.

6.6 Kohila Vallavalitsusele esitada menetlemiseks üks paberkandjal kaust ja digitaalne kaust.

Paberkandjal kaust ja digitaalne kaust peavad vastama üks-ühele.

6.7 Detailplaneeringu kaustas kasutada järjekorda: 1) tekstiline osa; 2) joonised; 3) lisad.

6.8 Detailplaneeringu kaustas eristada kehtestamisele kuuluv planeeringu dokumentatsioon (joonised

ja tekstiline osa) ning lisad (teave planeeringu koostamise käigus tehtud menetlustoimingute ja

koostöö kohta; planeeringu lähteandmed, olemasoleva olukorra analüüs ja lähteseisukohad,

planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsused ja muu planeerimisprotsessi käigus koostatud

dokumendid; planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped; muu planeeringuga seotud ning

säilitamist vajav teave).

6.9 Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes on

avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamise korraldamisest.

6.10 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi

poolt.

6.11 Detailplaneeringu põhijoonis, tugiplaan ja geodeetiline alusplaan esitada nii .pdf kui ka

.cad/.dwg failidena.

6.12 Enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist esitada

detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks digitaalselt Kohila Vallavalitsusele. Koos

detailplaneeringu eskiislahendusega esitab detailplaneeringu koostaja tõendi, et ta vastab

planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

6.13 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele vastuvõtmiseks (avalikustamiseks) üheks

eksemplaris. Avalikustamiseks jätta üks põhijoonis ja illustreeriv joonis köitmata.

6.14 Planeering esitada Kohila vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist (enne

kehtestamise korralduse vastuvõtmist) ühes eksemplaris paberkandjal ning ühes eksemplaris

elektronkandjal.

Lisa 2_Planeeringuala skeem ja asukoht

Lisa 3_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lähteülesande koostas: Peeter Pallav

planeeringute juhtivspetsialist

tel 53 027 054

[email protected]

Juriidiline isik: Adila Camp OÜ

Detailplaneeringu algatamise taotleja (Adila Camp OÜ) kohustub korraldama detailplaneeringu

koostamise, vajalikud kooskõlastamised ja tehnilised tingimused ning kandma planeeringu kohta

seadusega ette nähtud teabe avaldamisega seotud kulutused.

K O H I L A V A L L A V A L I T S U S

K O R R A L D U S

Lisa 2

Kohila Vallavalitsus

09.05.2022. a

korraldusele nr 149

Anderi ja Sõeru kinnistute detailplaneeringu asukohaskeem

Lähteseisukohtade nr 001/22

Planeeringuala pindala ligikaudu 21,56 ha

Planeeringuala asukoht Kohila vallas Pihali külas

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Anderi ja Sõeru kinnistute algatatava detailplaneeringuga

(Pihali küla, Kohila vald)

FAKTILISED ASJAOLUD

Maaomanik, OÜ Adila Camp soovib Anderi ja Sõeru kinnistule detailplaneeringu alusel saada

ehitusõigust puhkemajade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamiseks. Sisuliselt on tegemist

samas kõrval (teisel pool Pihali - Adila teed) tegutseva Adila heaolu- ja puhkekeskuse

laiendamise sooviga.

Planeeringuga on kavas ette näha üheksa puhkemaja, ühe majandushoone, kahe väikese

kasvuhoone ja ühe bangalo püstitamine. Lisaks elektri- ja veevarustus, kanalisatsioon

omapuhastite baasil.

Käesoleval ajal on Anderi ja Sõeru näol tegemist hoonestamata maatulundusmaa kinnistutega,

pindalad vastavalt 9,9 ja 11,7 ha. Kogu planeeringuala kõlvikutest moodustab mets 15%,

võsastuv rohumaa 53%, muu maa (põhiliselt madalsoo) 10%. Viimase kümne aasta jooksul ei

ole kinnistutel metsa raiutud, rohumaa ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Mets on

korraldatud (Sõeru – 1999, Anderi - 2013), tegemist on valdavalt keskealise või küpse lehtpuu

puistuga, kus kasvukohatüüpidest valdavad kastikuloo ja jänesekapsa. Kavandatud

puhkemajade ehitus ei puuduta metsakõlvikuid. Maakonnaplaneeringuga piiritletud väärtuslik

põllumaa jääb kitsa ribana Sõeru kinnistu teeäärsele alale ja detailplaneeringuga ei nähta ette

selle ala hõivamist ehitistega. Ajalooliselt, enne Teist maailmasõda on Anderi kinnistul

paiknenud kaks talumajapidamist.

Maakonnaplaneeringu (2015) kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku koridori, muid

kitsendusi maakonnaplaneeringust ei tulene. Maakonnplaneeringu rohevõrgustiku ulatust ja

seal kehtivaid tingimusi täpsustab koostatav Kohila valla üldplaneering.

Alale ei jää /alaga ei külgne veekogusid, maardlaid, maaparandusobjekte, looduskaitseobjekte,

kultuurimälestisi. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala – Rabivere loodusala – jääb 1,5 km

kaugusele. Detailplaneeringus arvestatakse riigimaanteest (Pihali – Adila - Rabivere) ja elektri

madalpinge õhuliinist (mis on kavas viia maa alla) tulenevate kitsendustega. Lähimad naabrid

(Üiso ja Lauri) jäävad planeeringuala piirist u 100 meetri kaugusele.

Kohila valla täna kehtiva üldplaneeringu (2006) kohaselt on planeeringuala määratletud kui

perspektiivne puhke- ja virgestusala (PP), kuhu võib püstitada ka kaubandus-, teenindus- ja

2

büroohooneid (B). Koostatavas (2021) Kohila valla üldplaneeringus ei näidata hajaasustuse

puhke- ja virgestusalasid enam piiritletuna, vaid tuuakse välja nendele kohalduvad üldised

tingimused. Algatatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtiva ega koostatava

üldplaneeringu põhilahendust (eeldusel, et arvestatakse rohevõrgustiku olemasoluga).

Planeeringuala naabruses, teisel pool Pihali - Adila teed, on pooleli olemasolevat OÜ Adila

Camp puhkeala käsitlev Sõeru - Vanakubija detailplaneering (algatatud 2019). Varasemalt

(2010) oli samas juba kehtestatud samanimeline detailplaneering, mida nüüd soovitakse

täpsustada.

EELHINNANGU ALUS

Anderi ja Sõeru DP-ga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi KeHJS § 6 lg 1 mõistes.

KSH pole seega otseselt kohustuslik.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest,

vastava määrusega1 antud loetelus (§ 14, lg 2) sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala

puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste

ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda. Pihalis on küll tegu olemasoleva

puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus (§ 16, lg 2) kohustab

eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral.

KSH eelhindamise tarvis on Eestis koostatud mitmeid metoodilisi juhendeid, millest KeHJS-i

ja PlanS-i 2015. aasta uuendusi kajastab Riin Kutseri koostatud „KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018):

https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Küll tuleb eelhindamisel lähtuda KeHJS § 33 lg 4

ja 5 toodud kriteeriumitest. KSH vajaduse otsustamise juures tuleb, lisaks KSH eelhinnangule,

arvestada ka asjaomaste asutuste (kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Transpordiamet)

seisukohtadega. Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu -

hinnang antakse olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Kohila Vallavalitsus,

tavaliselt tehakse otsus koos DP algatamise otsusega.

KSH EELHINNANG

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on järgnevalt kaalutud Anderi ja

Sõeru DP-ga kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist.

Arusaadavuse huvides on esmalt toodud vastav kriteerium, millele järgneb selgitus. Vajalik on

silmas pidada, et KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik neist ei pruugi

konkreetse planeeringu puhul olla asjakohased.

1 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu“.

3

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP-ga määratakse ehitusõigus ja kruntide kasutamise tingimused. Kavandatud tegevus –

olemasoleva puhkekeskuse laiendamine – on oma sisult ja ulatuselt tegevus, mille mõjud jäävad

krundi piiridesse. Analoogsed puhkekeskused ei kujuta endast erilist häiringut keskkonnale,

juba tegutsevatel (hajaasustuse) puhkekeskustel ei ole üldjuhul pistmist keskkonnalubade

taotlemise või siis seirekohustusega.

Kavandatav tegevus tugineb olemasolevale puhkemajade kompleksile. Soov ettevõtet

laiendada viitab, et tegevuses nähakse perspektiivi. Puhkemajanduse arendamist toetavad

(nägemata selles erilisi riske) mitmed maakonna ja valla strateegilised dokumendid.

Kuna kavandatud tegevusel ei ole ette näha puutumust looduskaitse, (joogi)veeressursi

kättesaadavuse, naabruskonna häirimise ja teiste (puhkmajandusega kaasneda võivate)

küsimustega, siis võib eeldada, et Anderi ja Sõeru kinnistutel ei ole puhkemajanduse

arendamiseks vastunäidistusi. Kavandatud tegevuse maht (üheksa puhkemaja, milles igaühes

peatuks samaaegselt üks perekond) ja intensiivsus (juba 50%-line kasutatavus oleks

majutusasutuste puhul hea näitaja), hajutatuna 22 ha suurusele planeeringualale ei too kaasa

riske keskkonnale. Asjaolu, et hoonestusalad on mõlema krundi puhul koondatud suhteliselt

lähestikku, jättes metsa- ja sooala arendustegevusest puutumata, on õige nii majanduslikult kui

looduslikest oludest lähtuvalt. Mingi teistsugune lahendus, näiteks hoonete vahele 100 m puhvri

jätmine (järgimaks formaalselt valla rohevõrgustiku veel kehtestamata tingimusi) oleks

õigustatud ehk tavalise elamuarenduse juures, puhkeküla puhul poleks see mõistlik.

Vajamineva olmevee jaoks rajatavad puurkaevud (analoogsed olemasoleva puhkekeskuse

puurkaevudega) tagavad mõnekümne inimese veevajaduse probleemideta. Kaitsmata

põhjaveega alal (nagu seda ümbruskond on) tuleb reovee (kuni 10 m3/d – suuremat kogust ei

saa kindlasti prognoosida) pinnasesse immutamisel teostada heitvee bioloogiline puhastamine.

Veeloa vajadust (n põhjavee võtmine alates 10 m3/d) ei ole ette näha.

Puhkemajandusega kaasneb teatav tööhõive, mis toetab just väiksemate kohtade arengut.

Majutuse ja virgestuse pakkumine pealinna lähialal on keskkonna jalajälje mõttes soodsam, kui

sama tegevus kaugel ääremaal. Üldplaneeringus ettenähtud Hageri – Pihali – Adila – Rabivere

- Hageri kergliiklustee toetaks Pihali puhkekeskuse arengut ja leiaks tänu puhkekeskusele

suuremat kasutamist. Olemasolev liikluskoormus Pihali - Adila teel on tagasihoidlik (2020. a

liiklusloenduse kohaselt ulatus ööpäevakeskmine autode arv 64-ni2), mistõttu nii puhkekeskuse

laiendus kui kergliiklustee ehitamine toetuvad samale eeldusele: piirkond on vaikne, seega on

ka ratturil või jalakäijal siin meeldiv aega veeta. Puhkekeskuse lisanduvad peremajad ei kasvata

autode liiklust olulisel määral.

Detailplaneeringu elluviimine sõltub maaomaniku võimalustest.

2 Maanteeameti liiklusloenduste interaktiivne kaart: https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus

4

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente,

arvestades nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Kohila valla üldplaneeringut antud DP ei mõjuta. Kuna koostatavas uues

üldplaneeringus ei määratleta enam endises ulatuses puhke- ja virgestusalasid, neid alasid

hajaasutuses ei piiritleta, võimalused jäetakse lahti, siis ei teki DP-ga vastuolu ka uute

maakasutuse juhtotstarbe määramisega. Puhkekeskus antud asukohas on ja jääb lokaalse

mõjuga ettevõtmiseks, mida võib võrrelda tavalise maa-asustuse mõõduka tihendamisega.

Rapla maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumaade käsitlusega on kavandatav DP kooskõlas.

Teeäärse ribana määratletud väärtusliku põllumaa kasutusele võtmine ei ole puhkeala

planeeringust tulenevalt kuidagi takistatud. Üldisem probleem on kindlasti selliste põllupindade

aktiivsem kasutamine, Anderi ja Sõeru DP-ga seda võimalust ei kahjustata (põllumaa

kasutamine antud asukohas sõltub ikkagi majanduslikust otstarbekusest).

Teatud vastuolu võib näha puhkekeskuse laiendamise ja piirkonnas kõrgemate planeeringutega

piiritletud rohevõrgustiku vahel. Rapla maakonnaplaneeringule tuginev (koostatav) Kohila

valla üldplaneering määratleb antud piirkonna kui rohevõrgustiku koridori. Koridori

funktsioon peaks olema lähimate suurte tuumalade (mille telgedeks omakorda on Linnuraba ja

Rabivere raba), samuti ka rohevõrgustiku astmelauana määratletud Lümandu metsa sidususe

tagamine. Koostatava üldplaneeringu kohaselt (ÜP seletuskiri, pt. 3.2.3.) peab minimaalne

ehitusõigust taotlev krunt olema minimaalselt 2 ha suurune, aiaga piiratav õueala maksimaalselt

0, 3 ha suurune ja õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m.

Küsimust, kuivõrd tuleb rohevõrgustike juures (uute) õuealade suuruse ja nendevahelise

kauguse kriteeriume kohaldada ka väljaspool elamuehitust, pole planeerimise teoorias või siis

soovituste tasandil käsitletud. On selge, et puhkealadel (kus hooned peavad juba majandusliku

mõttekuse seisukohalt paiknema teatud kooslustena) ei saa kasutada elamukruntide

kriteeriume. Teisest küljest – ulukite vaba liikumine, mida rohevõrgustik põhiliselt peab ju

tagama, ei küsi sellest, kas tegu on puhkemaja, elamu või hoopis laohoonega. Eeldada saab, et

perepuhkuseks mõeldud puhkemajade kasutamine (= mõju ulukite liikumisele) pole siiski nii

intensiivne, kui seda on alalistel elamukohtadel. Elamute puhul toimub kogu elu- ja

majandustegevus hoones või selle lähistel, puhkemajja saabutakse vaid puhkama. Halva ilma

korral välja ei tulda jne. Puhkemajad pole reeglina ka alalises kasutuses. Nii või teisiti, tänane

rohevõrgustike kontseptsioon on mõnevõrra erinev algsest, paarkümmend aastat tagasi

juurutatud kontseptsioonist, mis rõhutas üksnes rohealade ökoloogilist tähtsust. Koos uute

maakonnaplaneeringutega nähakse täna rohevõrgustikku laiema tähendusega

rohetaristuna, mis „säilitab looduslike ökosüsteemide väärtused ja funktsioonid ning pakub

nii looduskeskkonnale kui inimestele vastavaid hüviseid“.

Maakonnaplaneeringud on rohetaristu puhul laia tõlgendusväljaga ja seavad üldplaneeringu(te)

tarvis ette üsna üldised põhimõtted3. Nagu näiteks: „Rohelise võrgustiku planeerimise

eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja

jätmine. Eelkõige on sihiks loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumi struktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile“.

3 Rohevõrgustiku kavandamise kohta ÜP-des on ilmunud ka vastav juhend:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf

5

Kokkuvõtvalt seisneb rohevõrgustiku funktsioon n-ö ökosüsteemiteenuste pakkumise

pikaajalises tagamises, kusjuures puhkemajandust on maakonnaplaneeringus nimetatud

rohevõrgustiku loomuliku osana. Anderi ja Sõeru DP-ga kahaneb mõnevõrra (puhkemajade ja

neid teenindava taristu võrra) rohevõrgustiku füüsiline pindala. Kuna hoonestus rajatakse aga

endisele põllu- ja heinamaale, mets ja soo säilib täies ulatuses, siis ei kannata ökoloogiline

sidusus proportsionaalselt rohelise ala pindalalise kaoga. Oluline on ka teiste, n-ö ökosüsteemi

teenuste (puhkus looduses, ligipääs loodusandidele, maaelu kaudne toetamine) toetamine ja siin

võib näha Anderi ja Sõeru DP positiivset mõju rohevõrgustiku edasisele toimimisele.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

Detailplaneeringu vajadus tuleneb eelkõige projektiala asukohast: hajaasustus, väljakujunenud

puhkeala naabrus, tagasihoidliku kasutusega riigimaantee(de) olemasolu, oluliste

keskkonnapiirangute puudumine. Juba sissetöötatud ettevõtluse laiendamine sellistes oludes ei

too eeldatavalt kaasa keskkonnakonflikte. Looduslähedase puhkuse korraldamisel saab

arvestada säästlike kütte- ja veevarustuse lahendustega. Laiendatava puhkeala

(keskkonna)mõju jääb planeeringuala piiridesse.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Anderi ja Sõeru DP-ga ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme. Käsitlemist väärivad järgmised

probleemid:

4.1. Maahõive

Ehitustegevusega kaasnev otsene maahõive (hooned, juurdepääsuteed, õuealad) on pindalaliselt

väikesed. Arvestades lihtsustatult ühe puhkemaja juures 1000 m2 suuruse õuealaga ja lisades

tinglikult kuni 1 km uute teede peale, saame arvestada (maksimaalselt) kuni 2 ha suuruse

maahõivega. Sellestki pinnast jääb suur osa jätkuvalt pool-looduslikuks. Ligi 22 ha suuruse

planeeringuala tingimustes jääb seega püsima hajaasustusele omane maastikupilt. Puhkemajade

ümbruse ja teedelt avanevate vaadete avamine/hoidmine kindlustab piirkonna atraktiivsust.

Ilma maahõiveta pole ettevõtlus võimalik.

Ehitustingimused alal on head: õhukese moreenkatte (kuni 2 m) järel tuleb ühtlane lubjakivi

lasund, ilma karstinähtuste või vesisemate lohkudeta. Radoonisisaldus pinnaseõhus on madal

ega eelda ehitusprojekti koosseisus Rn-mõõtmisi.

4.2. Pinna- ja põhjavee kaitse

Planeeringualal puudub lahtine kraavitus, kuivendusvõrk, otsene seos pinnavetega. Sisulist

ohtu ei kujuta kavandatud tegevus ka põhjaveele, mis piirkonnas klassifitseerub kui „reostuse

suhtes kaitsmata“. Põhjavee kaitsetuse määrab õhukene pinnakate, sellises olukorras on reovee

pinnasesse immutamisel vajalik järgida Vabariigi Valitsuse nn reovee määruse (nr 61, vastu

võetud 8. november 2019) nõudeid. Puhkemajade veetarve jääb samasse suurusjärku kui

tavalisel peremajal. Veevõtt ja -heide toimub oma puurkaevu(de) ja omapuhasti(te) abil.

Veelubade vajadust pole ette näha – samaaegselt kasutaks kompleksi kuni mõnikümmend

puhkajat. Kompleksi kestvalt täiskoormusega kasutamine pole reaalne (kui see ka nii oleks,

6

jääks kasutatava vee/tekkiva olmereovee kogused ikkagi oluliselt allapoole veelubade

künnistest).

4.3. Rohevõrgustiku toimimise tagamine

Puhkemajade rühmiti paigutamine on loogiline ja ka majanduslikult otstarbekas. Vältides

suuremate pindade piiramist loomakindla tara või aiaga on ulukite liikumisvajadus

tagatud. Hoonestuse, uue haljastuse ja ala hooldusega kaasneb mosaiikse maastikupildi

kujunemine, mis võib soosida mitmete liikide pesitsemist või toitumist uutes tingimustes

(nahkhiired, pisiimetajad, osad linnuliigid). Ohustatud liikide esinemisest DP mõjualal teateid

ei ole.

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Antud detailplaneeringu puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik.

Keskkonnalubade taotlemise vajadus puudub, keskkonnariske ei ole ette näha. Arendajal on

otsene, sh majanduslik huvi, et ei tekiks ka lokaalseid keskkonnahäiringuid (n müra, lõhnad,

liiklus).

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringu puhul kriteeriumitena asjakohased. Ka puudub planeeringul arvestatav seos EL

õigusaktide juurutamisega. DP lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise

võimalikkus.

Iga väiksemgi ehitustegevus ja iga ettevõtte tegutsemine sisaldab teatud riske, need pole aga

antud juhul olulised. Puhkemajade kasutusele lubamisel on nii või teisiti vajalik Päästeameti

kooskõlastus, puurkaevu(de) kasutusloa juures on vajalik veeanalüüsi olemasolu.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võiv mõju jääb valdavalt kinnistu piiresse. Veidi

kaugemale ulatub liiklusmõju, aga seegi kasv on marginaalne. Kümmekond puhkemaja ja/või

suurem vabaõhuüritus ei genereeri Hageri-Kernu maanteele suuremat liiklussagedust, kui

tänase päeva keskmine. Väiksemat (liiklus)häiringut võivad tajuda mõned lähimad naabrid aga

otseselt kellegi ukse ees või aia taga suuri muutusi ei ole ette näha.

Pihali külas elab alaliselt 103 inimest, neist mõjutab kavandatav planeering hinnanguliselt

kolmandikku, teised elavad Adila pool ja ei puutu puhkeala genereeritava autoliiklusega

igapäevaselt kokku. Väljaspool liiklust eksisteerib kindlasti ka kohalik positiivne

keskkonnamõju: teenistusvõimalus ettevõttes ja kohapealsete teenuste ringi laienemine.

Loomulik on mõningase ehitusaegse müra kostumine ka kinnistu piirest kaugemale, sama

juhtub ka kõikide ehituste juures.

7

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud

iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.

Anderi ja Sõeru planeeringuala peamiseks väärtuseks võib pidada traditsioonilise

põllumajandusmaastiku olemasolu ja rahulikku keskkonda. Olles küll planeeringutes

määratlemata väärtusliku maastiku või miljööalana, omamata ametlikke kultuuri- või

pärandkultuuri mälestisi, on planeeringuala osake ajaloolisest Harjumaast, huvitav ja

mitmekesine maanurk. Väikemajadele tuginev puhkeala pigem toetab traditsioonilise

asustuspildi püsimist.

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Planeeringualal lähim kaitstav loodusobjekt (300 m) on III kategooria kaitsealuse linnuliigi -

laanepüü - leiukoht riigimetsas (teisel pool Hageri – Kernu teed). Lähim Natura 2000

võrgustiku ala (Rabivere loodusala) jääb u 1,5 km kaugusele. Anderi ja Sõeru DP-l puudub

mõju nimetatud aladele.

KOKKUVÕTE

Arvestades Anderi ja Sõeru DP-ga kavandatud tegevuse iseloomu, olemasolevat situatsiooni

maastikul, kehtivaid ja pooleliolevaid planeeringuid, teadaolevaid maastikuväärtusi,

naabruskonda ning kaaludes arendustegevusega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju võib

kinnitada, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole

ette näha.

Andres Tõnisson 10. märts 2022

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/

KOHILA VALLAVALITSUS

Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851 79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank RAPLA MAAKOND E-post: [email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS

Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/50

Detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade andmine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Kohila Vallavalitsus teavitab Teid vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõige 8 alusel, et 09. mai

2022. a korraldusega nr 149 algatati detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ning jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Kohila vallas Pihali külas Sõeru (katastritunnus

31701:006:0502, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi

(katastritunnus 31701:001:0541, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha)

kinnistutel.

Planeeritav ala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas 11220 Kernu-Kohila tee ja 20103

Pihali-Adila-Rabivere tee ristmiku lõunaküljel oleva Pihali-Adila-Rabivere tee edelapoolses servas

ja Sõeru ringtee alguse idapoolses servas. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21,56 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 11,67 ha) ja Anderi (katastritunnus 31701:001:0541,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%, ruumikuju pindala 9,89 ha) kinnistute sihtotstarvete

täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning

ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse leidmine

majutushoonete ja rekreatsioonialade rajamiseks.

Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006 otsusega nr

86, edaspidi üldplaneering) asub planeeritav ala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarve on

puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja büroohoonete maa. Detailplaneering on

kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.

KSH vajaduse kaalumise (eelhinnangu) kohustus tuleneb kavandatud tegevuse olemusest, vastava

määrusega (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajaduse eelhinnang, täpsustatud loetelu") antud loetelus § 14, lg 2

sisaldub ka tegevus: väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega

seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamine. KSH vajadust on seega tarvis eelnevalt kaaluda.

Pihalis on küll tegu olemasoleva puhkeala laiendamisega (mitte uue rajamisega) ent viidatud määrus

§ 16, lg 2 kohustab eelhinnangu andma ka nimetatud tegevuste laiendamise korral.

Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangule (Lisa 3) – koostatud vastavalt KeHJS § 6 1 lõigete 3...5 toodud kriteeriumitele, ning

Kohila vallavalitsusele teadaolevale informatsioonile ei ole detailplaneeringualal eeldatavalt olulist

negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu eskiisi KSH eelhinnangu järgi ei jää kõnealustele kinnistutele ega nende

mõjupiirkonda kaitstavaid loodusobjekte ega alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid, ega muid

loodus-ja keskkonnaaspekte, mis võiksid saada tegevusest negatiivselt mõjutatud. Kuigi

detailplaneeringuala jääb rohevõrgustiku alale, ei ole eeldust arvata, et rohevõrgustik selles

piirkonnas toimima ei jää, kui kinnistut ei tarasta ning ulukite liikumisvabadus säilib.

Esitatavad lisad:

Lisa 1_Kohila Vallavalitsuse korraldus nr 149, 09. mai 2022. a

Lisa 2_Detailplaneeringuala skeem ja asukoht

Lisa 3_Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)