Tuhavägi OÜ keskkonnaloa nr KL-519824 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (31.01.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes Tuhavägi OÜ 09.03.2023 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks

jäätmeseaduse § 1 lg 4 ja 41, § 76 lg 1 ja § 73 lg 2 p 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 11, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 81, § 12 lg 11 p 1, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 3, otsustan: 1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Tuhavägi OÜ (registrikood 14932894, aadress Põllu tn 15, Lüganuse alevik, Lüganuse vald 43301 Ida-Viru maakond) keskkonnaloa taotluse menetluse raames. 1.2 Anda ettevõttele Tuhavägi OÜ tähtajaline keskkonnaluba nr KL-519824 kehtivusega kuni 22.09.2071 aadressil Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) asuvale käitluskohale (edaspidi käitluskoht) alljärgnevaks: 1.2.1 Jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine – R12y) vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p-le 2. 1.2.2 Jäätmete taaskasutamiseks majandustegevuse käigus (jäätmete sortimine – R12s, taaskasutamine - R5m) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p 2. 1 . 3 Määrata keskkonnaloa nr KL-519824 tabelis J6 tegevusele esitatavad keskkonnakaitsenõuded ning tabelis J7 jäätmekäitluse lõpetamisel rakendatavad keskkonnakaitsemeetmed. 1.4 Määrata keskkonnaloale nr KL-521030 kõrvaltingimus, mille kohaselt on keskkonnaloa andjal õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba nr KL- 519824 kehtetuks. 1.5 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimus, mille kohaselt on Tuhavägi OÜ kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest lepingu või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest teavitama

jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest. 1.6 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb enne tööde alustamist riigiteel 13103 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht km 0,913 rekonstrueerida, et tee gabariidid vastaksid suuremahulise materjali väljaveoks sobilikele tingimustele. 1.7 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb käitluskoha väljasõidutee vähemalt teekaitsevööndi (30 m) ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla 2024. aasta jooksul. tuleb vähemalt teekaitsevööndi (30 m) ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla 2024. aasta jooksul.

1 . 8 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimus, mille kohaselt ei tohi veekaitsevööndis teha masinate hooldustöid ja tankimist ning kõik kasutusel olevad masinad peavad olema töökorras. Käitluskohas tuleb vältida kütuse ja õli sattumist vette.

1.9 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 nõue, mille kohaselt tohib töid teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

1.10 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 nõue, mille kohaselt peab jäätmete ladustamine vastama lisatud käitluskoha plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. 1.11 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 nõue, mille kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Lüganuse Vallavalitsusega.

1 . 1 2 Määrata keskkonnaloale nr KL-519824 nõue, mille kohaselt tuleb aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist. 1.13 Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Tuhavägi OÜ (registrikood 14932894, aadress Põllu tn 15, Lüganuse alevik, Lüganuse vald 43301 Ida-Viru maakond, edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) 09.03.2023 keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1017437 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.03.2023 numbriga DM-124097-1,) jäätmete taaskasutamiseks (KeÜS § 41 lg 1 p 3).

Keskkonnaluba taotletakse Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) kinnistul asuvale käitluskohale. Tuhavägi OÜ taotleb keskkonnaluba: - jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete sortimine – R12s, taaskasutamine - R5m vastavalt jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p-le 2. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Tuhavägi OÜ esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andja) 09.03.2023 keskkonnaloa taotluse nr T/KL-1019789 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.03.2023 numbriga DM-124097-1) jäätmete taaskasutamiseks. Loa andja teavitas 25.07.2023 ettevõtet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.07.2023 numbriga DM-124097-8) ning küsis 25.07.2023 Lüganuse Vallavalitsuse arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.07.2023 numbriga DM- 124097-7). Lüganuse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 21.08.2023 korralduse nr 439 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.08.2023 numbriga DM-124097- 11), millega andis teada, et nõustub Tuhavägi OÜ keskkonnaloa taotlusega jäätmete taaskasutamiseks. Loa andja teavitas 25.07.2023 piirinaabreid taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.07.2023 dokumendiga nr DM- 124097-8) ning avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest 25.07.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avaldas avalikustamise käigus arvamust Transpordiamet 27.07.2023 kirjaga nr 7.1- 7/23/16275-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.07.2023 dokumendiga nr DM-124097-9), millega esitas oma ettepanekud (vt korralduse p 3.3). Loa andja teavitas __._01.2024 keskkonnaloa nr KL-519824 andmise otsuse ning keskkonnaloa eelnõude valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja

huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 48 lg 1, § 49 lg 1, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS) § 11 lg 22). Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati (vt korralduse p 3.3). (lõigu sisu sõltub avalikustamise tulemustest).

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) seaduse § 3 lg 1 p 1). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23), kuna tegemist on uue jäätmekäitluskoha rajamisega (KeHJS § 6 lg 2 p 11, § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 10 p 1). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (lisatud), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse‐eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka nendele. - Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega. - Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8 1 puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

KeÜS § 52 lg-s 1 ja JäätS § 83 lg-s 1 on sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseid. Korralduse ja sellega keskkonnaloa nr KL-519824 andmisel on võetud aluseks HMS, JäätS, KeÜS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr KL-519824 annab Tuhavägi OÜ- le aadressil Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) õiguse jäätmete taaskasutamiseks. 3.2.1 Jäätmete käitlemine Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia, jäätmekäitluskoha asukoha ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisadokumentides. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena. Jäätmekäitluskoht asub Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) kinnistul, mis on 100% üldkasutatav maa. Planeeritav käitluskoht on hoonestamata. Ala piirneb lõuna suunas raudteega, ida suunas Purtse jõega, lääne suunas elamumaaga ja põhja suunal Püssi paisjärvega. Tegemist on endise tööstusala piirkonnaga. Lähimad avalikus kasutuses hooned ja elamud asuvad 400-500 m kaugusel ida ja kirde suunas. Põlevkivituha ladestamine Tuhamäe kinnistul on lõpetatud 50 aastat tagasi. Juurdepääs kinnistule toimub lääne suunalt läbi kohaliku tee, mis viib Lüganuse-Oandu-Tudu maanteele. Tuhamäe kinnistul asub vana põlevkivituha prügila (tuhka ladestati 1937-1973), milles ladestatud põlevkivituhk on sobiv materjal lubiväetisena põldude lupjamiseks. Kasutades lupjamiseks vajalike materjalidena vanu jäätmemägesid, asendatakse muid materjale, mida oleks sellel otstarbel kaevandatud. Lubiväetistele, sh põlevkivituhale, on Väetiseaduse alusel kehtestatud kvaliteedinormid, mille täitmisel saab käitlemise saadus liigitada ringlussevõetud materjaliks ehk tooteks. Sellisest tootest on huvitatud piirkonnas tegutsevad põllumajandusettevõtted. Põldude lupjamine happelistel muldadel aitab parandada saagikust, parandada väetisainete omastamist, vähendades sellega ka selliste toitainete leostumist ja jõudmist veekeskkonda, ühtlasi suurendades süsiniku sidumist mullas, mis on positiivse mõjuga kliimamuutuse vähendamise eesmärgi osas - seega vastab kavandatav tegevus ja saadud lubiväetise hilisem kasutus kõigiti ringmajanduse eesmärkidele. Tuhamäe kinnistule ladestatud tuhk on peamiselt tahkestunud, mistõttu selle ringlussevõtuks tuleb see tuhamäest raimata (lahti murda). Pärast seda vajab tuhk purustamist ja sõelumist, misjärel see ladustatakse ja laetakse edasiseks transpordiks veokitele. Selleks kasutatakse vastavaid tehnilise seadmeid, millega võib kaasneda teatud müra. Tuhk on tuhamäes loodusliku niiskusega, seetõttu ei teki üldjuhul selle teisaldamise, purustamise ja sõelumise käigus

tolmuhäiringuid, kuid kuuma ja tuulise ilmaga võib seda mõnevõrra esineda. Tuhk kaevatakse ekskavaatoriga lahti ja laetakse purustisse peenestamiseks, edasi suundub materjal (vajadusel) sõela, et tagada vajalik 0-3 mm fraktsioon. 3.2.2 Lubatav jäätmekäitlusalane tegevus Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr KL-519824 annab Tuhavägi OÜ- le aadressil Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) õiguse: - jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete sortimine – R12s, taaskasutamine - R5m vastavalt jäätmeseaduse JäätS § 73 lg 2 p-le 2. Maksimaalne aastane jäätmete käitlemise kogus on 30 000 tonni aastas. Keskkonnaluba nr KL-519824 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Vastavalt

JäätS § 987 lg 2 p-le 2 registreeritakse Keskkonnaametis selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses. 3.2.3 Nõuded jäätmete käitlemisele Loa andja kandis keskkonnaloa nr KL-519824 tabelisse J6 täiendavad nõuded jäätmete käitlemisele ja ladustamisele ning tabelisse J7 täiendavad nõuded jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava kohta. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloale nr KL-519824 nõude tabelisse J6, mille kohaselt tohib töid teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00- st kuni 6.00- ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00- st kuni 7.00- ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Keskkonnaamet määrab keskkonnaloale nr KL-519824 nõude, mille kohaselt tuleb aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist. Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma jäätmeseadusest ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis

"Keskkonnakaitseloa omaja meelespea". 3.3 Kõrvaltingimuste seadmine Kinnistu kasutusõigus Loa andjal õigus keelduda keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks (KeÜS § 52 lg 1 p 1). Jäätmekäitluskoht aadressil Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026) kuulub ettevõtte Tuhavägi OÜ ja Lüganuse Vallavalitsuse omandisse. Tuhavägi OÜ- le on Lüganuse Vallavalitsuse otsusega nr 327 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.03.2023 numbriga DM-124097-1) antud hoonestusõigus kinnistule asukohaga Lüganuse vald, Püssi linn, Tuhamäe (registriosa number 4555808, katastritunnus 64501:001:0026, pindala 125664 m², sihtotstarve üldkasutatav maa 100%). Loa andjal vajalik arvestada asjaoluga, et jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu omanik ning kinnistu kasutusõigus võib muutuda. Seetõttu peab loa andja põhjendatuks jätta tulenevalt HMS § 53 lg 1 p-st 4 endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav jäätmeluba kehtetuks, kui jäätmekäitluskoha kasutamise õigus lõppeb. Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata, et ettevõte on kohustatud loa andjat viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest teavitama. Jäätmekäituskoha kasutusõiguse muutumisel tuleb ettevõttel esitada Keskkonnaametile jäätmekäitluskoha kasutamise õiguslikku alust tõendavad dokumendid. Kui jäätmekäitluskoha kasutusõigus lõppeb, tunnistab loa andja jäätmeloa nr KL-519824 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks. Ladustamise finantstagatis

Isik, kes taotleb keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, peab esitama loa andjale koos taotlusega Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete

käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (JäätS § 983 lg 1). Ettevõte ladustab käitluskohas ainult ringlussevõetud tuhka, mida ei loeta enam jäätmeks. Seetõttu ei kajastata ladustatavaid koguseid keskkonnaloa tabelis J4 ning ettevõttele ei laiene

JäätS §983 lg 1 kohane Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi esitamise nõue, mis tõendab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmist.

Jäätmete ringlussevõttu saab tõendatuks lugeda juhul, kui on tõendatud jäätmetest valminud toote vastavus mõnele tootestandardile või õigusaktile. Käesoleval juhul on toote vastavuse tõendamise aluseks väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuded. Kui tuhast võetud proovide analüüsitulemused vastavad väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuetele, saab toodet pidada väetiseks ning kasutada väetiseseadusest ja veeseadusest tulenevate nõuete alusel. Samas tuleb tagada, et proove võetakse piisavalt tihti, et olla veendunud, et kõik ringlusse võetavad partiid vastavad väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuetele ning jäätmed saab lugeda ringlusesse võetuks. Tuhavägi OÜ toodetud väetis on kantud riiklikusse väetiseregistrisse nr 2688 all. Lisaks määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-519824 nõude, mille kohaselt peab jäätmete ladustamine vastama lisatud käitluskoha plaanile. Vältida tuleb jäätmete keskkonda sattumist. Tulenevalt KMH eelhinnangust määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-519824 nõude, mille kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tagada tolmuhäiringu vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Lüganuse Vallavalitsusega.

Tulenevalt KMH eelhinnangust määrab Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimuse, mille kohaselt ei tohi veekaitsevööndis teha masinate hooldustöid ja tankimist ning kõik kasutusel olevad masinad peavad olema töökorras. Käitluskohas tuleb vältida kütuse ja õli sattumist vette. 3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa taotlusele esitas ettepanekuid Transpordiamet 27.07.2023 kirjaga nr 7.1- 7/23/16275-2 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.07.2023 dokumendiga nr DM-124097-9). Transpordiamet märkis oma kirjas järgmist: - arvestades planeeritud aastatoodangut 30 000 t/a tuleb enne tööde alustamist riigiteel 13103 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht km 0,913 rekonstrueerida, sest oleva ristmiku gabariidid ei vasta suuremahuliseks materjali väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel; - materjali väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt teekaitsevööndi (30 m) ulatuses enne

riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele

esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Keskkonnaamet määrab tulenevalt Transpordiameti ettepanekust keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb enne tööde alustamist riigiteel 13103 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht km 0,913 rekonstrueerida, et tee gabariidid vastaksid suuremahulise materjali väljaveoks sobilikele tingimustele. Keskkonnaamet määrab tulenevalt Transpordiameti ettepanekust keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb vähemalt teekaitsevööndi (30 m) ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla 2024. aasta jooksul. Arvamused ja vastuväited keskkonnaloa eelnõule esitati xx.xx.2024 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS xx.xx.2024 dokumendiga nr xxxx). Keskkonnaamet edastas xx.xx.2024 kirjaga nr DM-XXXXXX esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks (HMS § 49 lg 3). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning vastavad Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt: (peatüki olemasolu ning sisu sõltub avalikustamise tulemustest) 3.5 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima atmosfääriõhu kaitse seaduses, jäätmeseaduses, veeseaduses, maapõueseaduses ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel

https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutuskeskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja- meelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Reet Siilaberg juhataja ringmajanduse osakond

EELNÕU 31.01.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-519824

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Tuhavägi OÜ

Registrikood / Isikukood 14932894

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tuhamäe

Aadress Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 64501:001:0026

Territoriaalkood EHAK 6671

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Tuhamäe (64501:001:0026). Puudutatud veekogud: Püssi paisjärv (VEE2064510).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Püssi tuhamäe jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK4400382

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, Tuhamäe 3271331 64501:001:0026 X: 6583873, Y: 672278

Plaan või kaart Lisa 1: Lisa 1 - Raimamise_ja_purustamise__soelumise_ning_toodangu_vaheladustamise_ala.png

Number plaanil või kaardil 1

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Püssi tuhamäe jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 30 000 30 000 30 000 R5m

30 000 R12s

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Tuhajäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Vanast tuhaladestust raimatud tahkunud põlevkivituhk purustatakse ja sõelutakse. Jäätmete ringlussevõtu alus kvaliteedinorm: Maaeluministri määrus nr 46: "Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa", lisa 9. Sõelutud ja purustatud materjali vastavus väetiseseaduse § 6 alusel sätestatud nõuetele.

30 000

2. Tuhajäätmete purustamine ja sõelumine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ekskavaatoriga kaevatakse tuhk lahti ja laetakse purustisse peenestamiseks, edasi suundub materjal (vajadusel) sõela tagamaks vajalik fraktsioon (0-3 mm fraktsioon). Manuses oleval kaardil punasega ala kajastab juba tootena ladustatu materjali asukohta.

30 000

J4. Jäätmete ladustamine

2/4

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Kinnistu kasutusõigus

Keskkonnaloa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lõppemisel keskkonnaluba nr KL-519824 vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Tuhavägi OÜ on kohustatud Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, kinnistu kasutusõiguse lõppemisest lepingu või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest teavitama jäätmekäituskoha kasutusõiguse lõppemisest või muutmisest.

Vajadusel

Jäätmete käitlemine

Aheraine raimamisel, ladustamisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb vältida tolmuhäiringu tekkimine, vajadusel tuleb jäätmeid niisutada või katta. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti ja Lüganuse Vallavalitsusega.

Vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2 on mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Pidevalt

Väljasõidutee katmine tolmuvaba kattega

Käitluskoha väljasõidutee tuleb vähemalt teekaitsevööndi (30 m) ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla 2024. aasta jooksul. 2024 aasta jooksul

Aheraine ammutamine

Aherainemägede isepõlemise vältimiseks peab ettevõte iga kolme kuu tagant mõõtma läbikaevatavate puistangute temperatuuri. Juhul kui esineb välistemperatuurist oluliselt kõrgema temperatuuriga alasid, tuleb aheraine ammutamine konkreetsest mäest koheselt lõpetada ning tagada, et ei tekiks aheraine süttimist.

Iga kolme kuu tagant

Riigitee rekonstrueerimine

Enne tööde alustamist riigiteel 13103 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht km 0,913 rekonstrueerida, et tee gabariidid vastaksid suuremahulise materjali väljaveoks sobilikele tingimustele.

Enne jäätmekäitlusega alustamist.

Jäätmekäitluse ajaline piirang

Töid tohib teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Pidevalt

Jäätmete käitlemine veekaitsevööndis

Veekaitsevööndis ei tohi teha masinate hooldustöid ja tankimist ning kõik kasutusel olevad masinad peavad olema töökorras. Käitluskohas tuleb vältida kütuse ja õli sattumist vette.

Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse3/4

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Püssi tuhamäe jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Alustamisel Kasutatavad tehnilised seadmed peavad olema tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutud. Jäätmekäitlusega alustamisel

Jäätmekäitluse lõpetamine

Jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning territoorium korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Enne jäätmekäitluse lõpetamist antud tegevuskohas.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Tuhavägi OÜ keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu Lisa 2: Tuhavägi OÜ keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu.pdf

4/4

LISA

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(edaspidi määrus nr 31).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Tuhavägi OÜ (registrikood 14932894, aadress Põllu tn 15, Lüganuse alevik, Lüganuse vald

43301 Ida-Viru maakond, edaspidi ka ettevõte) kavandatava tegevuse eesmärgiks on

põlevkivituha prügila tuha kaevandamine ja ringlussevõtt põllumajandusmaade lupjamiseks

sobiliku lubiväetise tootmiseks. Käitluskoht asub aadressil Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald,

Ida-Viru maakond (katastritunnus 64501:001:0026). Jäätmeid käideldakse ja ladustatakse

välitingimustes. Ettevõtte maksimaalne aastane jäätmete käitlemise kogus on ca 30 000 tonni.

Jäätmekäitluse täpne kirjeldus on toodud keskkonnaloa taotluses ning kirjeldatud keskkonnaloa

andmise korralduses.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Jäätmekäitluskoht asub Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus

64501:001:0026) kinnistul, mis on 100% üldkasutatav maa. Planeeritav käitluskoht on

hoonestamata. Ala piirneb lõuna suunas raudteega, ida suunas Purtse jõega, lääne suunas

elamumaaga ja põhja suunal Püssi paisjärvega. Tegemist on endise tööstusala piirkonnaga.

Lähimad avalikus kasutuses hooned ja elamud asuvad 400-500 m kaugusel ida ja kirde suunas.

Põlevkivituha ladestamine Tuhamäe kinnistul on lõpetatud 50 aastat tagasi. Juurdepääs

kinnistule toimub lääne suunalt läbi kohaliku tee, mis viib Lüganuse-Oandu-Tudu maanteele.

Tuhamäe kinnistul asub vana põlevkivituha prügila (tuhka ladestati 1937-1973), milles

ladestatud põlevkivituhk on sobiv materjal lubiväetisena põldude lupjamiseks. Kasutades

lupjamiseks vajalike materjalidena vanu jäätmemägesid, asendatakse muid materjale, mida

oleks sellel otstarbel kaevandatud. Lubiväetistele, sh põlevkivituhale, on Väetiseaduse alusel

kehtestatud kvaliteedinormid, mille täitmisel saab käitlemise saadus liigitada ringlussevõetud

materjaliks ehk tooteks. Sellisest tootest on huvitatud piirkonnas tegutsevad

põllumajandusettevõtted.

Taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast. Taotluses

esitatud materjalide kohaselt on peamisteks müra allikateks aheraine raimamine, purustamine,

sõelumine ja transport. Müratase ei ületa kinnistu piiril kehtestatud normtasemeid.

Tegevuskohas planeeritav jäätmete sõelumine ning ladustamine võib tekitada tolmuhäiringuid.

Ettevõte väldib häiringute teket jäätmete sõelumisel jäätmete veega niisutamise, tuule kiiruse

jälgimise ja arvestamisega). Antud jäätmekäitluskohas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega

kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid

loodusobjekte käitluskoha lähiümbrusesse. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Uhaku

loodusala (EE0070132)) jääb käitluskohast enam kui 6,6 kilomeetri kaugusele põhja suunas.

Ülejäänud kaitsealad ja Natura 2000 võrgustiku alad jäävad käitluskohast eelnevalt kirjeldatud

objektidest kaugemale.

Käitluskoha territooriumil ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõesuudmeid,

merekeskkonda, pinnavorme ega metsi, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud.

Käitluskoht kattub Purtse jõe (VEE1068200) veekaitsevööndiga. Veekaitsevööndis ei tohi teha

masinate hooldustöid ja tankimist ning kõik kasutusel olevad masinad peavad olema töökorras.

Käitluskohas tuleb vältida kütuse ja õli sattumist vette.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Käitluskoha territoorium asub

tööstuspiirkonnas, tootmismaa sihtotstarbega kinnistul. Käitluskoha territooriumil ja selle

mõjualas puuduvad kultuuri- ja arheoloogilise väärtusega alad. Keskkonnaametile teadaolevalt

ei ole kohalik elanikkond kavandatavale tegevusele vastu.

1.3. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub

Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks

kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või

täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond

hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende

sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud

ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.

"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030

on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate

jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga

ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia

põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse

integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Ettevõtte tegevuse käigus antakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete

ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.

Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtib kuni uue Riigi jäätmekava kehtestamiseni) II strateegiline

eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel.

Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse

jäätmed taaskasutusse.

Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Lüganuse valla

jäätmekavaga 2022–2026.

Ettevõtte kavandatav tegevus ja tegevuse asukoht ei ole vastuolus kehtiva Lüganuse valla

üldplaneeringuga. Maa-ala on 100% üldkasutatav maa, kus on muuhulgas lubatud ka

jäätmekäitlusega tegeleda.

1.4. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Ettevõte oma tegevuse käigus loodusvarasid ei kasuta.

1.5. Tegevuse energiakasutus

Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika ja inimtööjõud.

Energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

1.6. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest

käideldakse ainult mitteohtlike jäätmeid. Käitluskoht kattub Purtse jõe (VEE1068200)

veekaitsevööndiga. Keskkonnaamet kandis keskkonnaloale nr KL-519824 kõrvaltingimuse,

mille kohaselt ei tohi veekaitsevööndis teha masinate hooldustöid ja tankimist ning kõik

kasutusel olevad masinad peavad olema töökorras. Käitluskohas tuleb vältida kütuse ja õli

sattumist vette.

Ettevõtte tegevusega võib kaasneda tolmu levik. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt

sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas

ning häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

Võimalik tolmu levik ei mõjuta kaitsealuseid objekte, kuid võib vähesel määral häirida lähedal

asuvate kinnistute omanikke. Et seda vältida, näeb Keskkonnaamet ette täiendavad tingimused

tolmu leviku piiramiseks.

Aheraine raimamisel, purustamisel ja sorteerimisel tekib eeldatavalt müra. Et seda vältida, näeb

Keskkonnaamet ette täiendavad tingimused, et müratase kinnistu piiril ei ületaks kehtestatud

normtasemeid. Müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kehtestatud müra normtasemeid. Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse reostust ettevõtte

tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta, jäätmekäitluse iseloomu taotletavas

jäätmekäitluskohas ning tänu jäätmekäitluskohas tarvitusele võetavatele ettevaatusmeetmetele

ei ulatu tegevuse mõjuala eeldatavalt Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate

looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni,

mistõttu ei oma jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate

loodusobjektide kaitse-eesmärkide saavutamist.

1.7. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmed, mis ei sobi korduskasutuseks, ladustatakse eraldi multilift konteinerisse ning antakse

üle vastavat luba omavatele isikutele.

1.8. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Ettevõte peab järgima ettenähtud ohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema läbinud

vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud

tehnilistele nõuetele. Nimetatud tingimuste täitmine vähendab avariiolukordade esinemise

tõenäosust.

1.9. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise

käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat

tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla

projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb

võtta vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi

inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.

Kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja

gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud

ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab

raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning

mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lõige 6). Samuti on KemS-is

defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib

põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise

tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).

Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 2 ning selle all

mõistetakse eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu

samasuguse mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või

pikaajaline katkestus.

Ettevõtte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete

mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud

suurõnnetuse või katastroofi oht on väike, sest käitluskoht ei asu üleujutataval alal ega ühegi

suure veekogu lähedal, kus saaks veetase ohtlikult tõusta.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Käitluskoht asub Tuhamäe, Püssi linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond (katastritunnus

64501:001:0026 kinnistul, mis on 100% üldkasutatav maa. Planeeritav käitluskoht on

hoonestamata. Ala piirneb lõuna suunas raudteega, ida suunas Purtse jõega, lääne suunas

elamumaaga ja põhja suunal Püssi paisjärvega. Tegemist on endise tööstusala piirkonnaga.

Lähimad avalikus kasutuses hooned ja elamud asuvad 400-500 m kaugusel ida ja kirde suunas.

Põlevkivituha ladestamine Tuhamäe kinnistul on lõpetatud 50 aastat tagasi. Juurdepääs

kinnistule toimub lääne suunalt läbi kohaliku tee, mis viib Lüganuse-Oandu-Tudu maanteele.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei planeerita lähikonnas olulist maakasutuse muutust.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Keskkonnaregistri kohaselt ettevõtte territooriumil ei esine loodusvarasid.

Käideldavad jäätmed ning käitlustoiminguid ei mõjuta vee ega pinnase kaitstust, sest

käideldakse ainult mitteohtlike jäätmeid.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse asukohast.

Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualas ei paikne märgalasid, jõeäärseid alasid, jõesuudmeid,

randu ja kaldaid, merekeskkonda, pinnavorme, metsi ega kaitstavaid alasid (sh Natura 2000

alasid) ja kaitstavaid liike, mis saaksid kavandatava tegevuse tõttu mõjutatud. Ettevõtte

kavandatav tegevus (jäätmete taaskasutamine) ei mõjuta kaitsealuseid liike.

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud.

Maa-ameti kaardirakenduse alusel ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused

kinnistutel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele

puudub.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandataval tegevusel puudub otsene mõju inimese tervisele ja heaolule. Võimaliku mõju

vähendamiseks määras Keskkonnaamet keskkonnaloale nr KL-519824 nõue, mille kohaselt

tohib töid teostada vastavalt kehtivale korrakaitseseaduse § 56 lõikele 2, mis ütleb, et mujal kui

avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella

00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra

või valgusefekte.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas

jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid

keskkonnale.

Taotletava tegevuse käigus ei teki lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega

võib kaasneda vibratsioon ja müra masinate töötamise ajal, kuid eeldatavalt ei ületa müra

kinnistu piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemeid. Samuti ei kaasne tegevusega heidet õhku või pinnasesse.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega. Tegevuse

mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste liikide

elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma

jäätmekäitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse

eesmärkide saavutamist.

Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel mõju inimestele, nende tervisele, heaolule

ning varale.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Tööde ajal esineb vähene müra ja vibratsioon seoses masinate tööga. Võimaliku mõju

ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks on võetud kasutusele vajalikud

meetmed. Keskkonnaamet määras keskkonnaloale nr KL-519824 nõude, mille kohaselt tuleb

jäätmete ladustamisel, sõelumisel, purustamisel ja transportimisel tagada tolmuhäiringu

vältimine, vajadusel jäätmeid niisutades või kattes. Kui jäätmete käitlemise käigus tekib

väljaspool käitluskohta tolmuhäiring, tuleb tegevus koheselt peatada. Tolmu- ja mürarikaste

toimingute tegemisel (purustamine ja sõelumine) tuleb arvestada tuulesuunaga, et vältida

häiringute teket lähedalasuvatele kinnistutele. Tolmurikkaid töid tuleb vältida tugeva tuule

korral. Ettevõtte tegevuses tekkiv müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 nr

määruses 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Kaebuste korral peab loa omaja läbi viima

müramõõtmised. Mõõtmiste tingimused (sagedus, mõõtmispunktid jne) tuleb kooskõlastada

Keskkonnaameti ja Lüganuse Vallavalitsusega.

3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Arvestades jäätmekäitluskoha asukohta ja jäätmekäitluse iseloomu taotletavas

jäätmekäitluskohas ei tekita jäätmekäitlustegevus eeldatavalt negatiivseid mõjusid

keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt sellist saasteainete heidet välisõhku,

mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning häirida ümbruskonda. Kliimale

eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki.

3.5. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tegevuse mõjualale ei jää ühtegi Natura 2000 ala, mistõttu ei ole Natura-eelhindamine vajalik,

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele on välistatud.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

On välistatud, et ettevõtte tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tööstuspiirkonna

ettevõtete majandustegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või

kaitstavatele loodusobjektidele (määrus nr 224 § 15 p 8), kuna tegevused toimuvad Tallinna

linna tööstuspiirkonnas ning ettevõte on lisaks võtnud kasutusele meetmed tolmu, müra ja

lenduva prügiga seotud keskkonnariskide vähendamiseks.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

• Jäätmekäitluskoha territooriumil puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on

välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste

tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid,

mistõttu puudub mõju ka nendele.

• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega

välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas.

Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 81 puudub

vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva

olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri

16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava

tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab

vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Lähtudes käesoleva eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest puudub

vajadus kavandatava tegevuse erisuste või keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva

olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks.