Pruunkaru küttimismahu ja -tingimuste kehtestamine

K O R R A L D U S

17. juuli 2023 nr 1-3/23/450

Pruunkaru küttimismahu kehtestamine

2023/2024. jahiaastal

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi, kooskõlas keskkonnaministri 23.05.2013

määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama

volitatud asutus” § 3 lg 2, 3 ja 6, JahiS § 22 lg 2, HMS § 53 lg 1 p 2 ja p 4 ning lg 2 p 3,

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel,

OTSUSTAN:

1.1. Kehtestada 2023/2024. jahiaasta pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eestis

kokku 96 isendit.

1.2. Jaotada küttimismaht maakondade vahel ning kehtestada küttimistingimused

pruunkaru küttimise korraldamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

1.3. Tagamaks pruunkaru küttimismahust kinnipidamise, kehtestan pruunkaru jahi

registreerimise ja pruunkaru küttimisest teavitamise korra:

1.3.1. Pruunkaru jaht tuleb eelnevalt registreerida korralduse lisas 2 nimetatud jahpidamise

asukohajärgse maakonna kontaktisiku juures, arvestades korralduse lisas 1 sätestatud

küttimismahtu ja -tingimusi. Pruunkaru jahi registreerimiseks tuleb asjaomase kontaktisiku

telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb märkida märksõna „karujaht”, küti

nimi, jahipiirkond ja jahiala (kui see on lisas 1 nimetatud), kus jahti peetakse.

Lühisõnumiga registreeritud pruunkaru jaht kehtib 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise

hetkest.

1.3.2. Pruunkaru küttimisest tuleb korralduse lisas 2 nimetatud jahipidamise asukohajärgse

maakonna kontaktisikut teavitada viivitamatult pärast pruunkaru küttimist, saates

kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi (SMS) sisuga: märksõna „karu kütitud”, küti

nimi, jahipiirkonna ja jahiala (kui see on lisas 1 nimetatud) nimi, kus karu kütiti.

1.3.3. Lühisõnumi „karu kütitud“ saamisel teavitab kontaktisik viivitamatult kõiki kehtivale

jahile registreerinud jahimehi lühisõnumi (SMS) teel (sisu: „karu kütitud”, jahipiirkonna ja

jahiala olemasolul ka jahiala nimi, kus karu kütiti) nende ohjamisalal pruunkaru küttimisest

2 (11)

ning küttimismahu täitumisel ka karujahi lõppemisest. Peale küttimismahu täitumist ja

vastava teavituse saamist lõppeb koheselt kõigi karujahil olevate jahimeeste registreering.

1.3.4. Haavatud pruunkaru jälitamisel jahipiirkonnaga külgneval kaitsealal (sh Alam-Pedja

looduskaitseala, Soomaa rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule eelnevalt

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247.

1.3.5. Jahi registreerimise ajavahemik on alates kella 7.30-st kuni kella 22.00-ni.

1.4. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.4.1. Korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise.

1.4.2. Teavitama ühe ööpäeva jooksul karu tabamisest lühisõnumiga (SMS), sõnumi sisu „karu

kütitud“ ja jahipiirkonna nimi, Keskkonnaameti kontaktisikuid järgmiselt:

Harju, Järva, Rapla maakond − Uno Treier, telefon 5149 565;

Pärnu ja Lääne maakond − Ivar Marlen, telefon 5304 0354;

Jõgeva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Heete Ausmeel, telefon 5688 6919;

Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148.

Valga, Viljandi ja Võru maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134.

1.4.3. Teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest.

1.4.4. Esitama Keskkonnaagentuurile hiljemalt jooksva aasta 20. novembriks kütitud isendite

andmed (ankeet) ja märgistatud bioproovid (lihaseproov, emasloomal emakas koos

munasarjadega ja esimene premolaar).

1.5. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise

selliselt, et Keskkonnaametil on õigus korraldusega kehtestatud pruunkaru

küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja korralduse lisas 2

nimetatud kontaktisikutele.

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD KAALUTLUSED

2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on pruunkaru (Ursus arctos, edaspidi ka

karu) suuruluk. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri”

(edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 1 võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada

varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas

kahjustuste vältimise eesmärgil.

3 (11)

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt on Keskkonnaagentuur ulukite seire

aruande koostaja.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi EL) on pruunkaru loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on

ette nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti

kõigi kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II

(kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on

ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud

kontrollitud tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL

liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad

tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning

pruunkaru on välja arvatud II lisast ning jäetud IV lisasse, mis lubab meil liiki tegevuskava

põhiselt kahjustuste ja ohuolukordade vältimiseks küttida (sh loodusdirektiivi 16. artikli lg

1 punkti b ja c ära toodud erandite alusel). „Eesti ühinemisleping Euroopa

Liiduga“ seletuskirja lk 296 on märgitud „Ühinemisakti sõlmimisel tehakse üks

keskkonnakaitset käsitlev deklaratsioon. See on praeguste liikmesriikide ja Eesti

ühisdeklaratsioon pruunkarude jahi kohta Eestis. Pruunkarude kõrge arvukuse ja asurkonna

hea seisundi tõttu taotles Eesti loodusdirektiivi lisades IV ja V pruunkaru Eesti asurkonna

suhtes samasugust muudatust nagu seda tehti kopra, ilvese ja hundi Eesti asurkondade

suhtes. Seega Eesti taotles, et loodusdirektiiv võimaldaks ka pruunkarude asurkonna

majandamist küttimise kaudu. Tulenevalt pruunkarude Eesti asurkonna heast seisundist

tehti asjakohane muudatus vaid direktiivi lisasse II (liikide loetelu, mille kaitseks on vajalik

erikaitsealade loomine). Läbirääkimistel oli komisjon seisukohal, et ka direktiivi lisasse IV

kantud liikide osas on teatud juhtudel jahipidamine võimalik ning seda võimaldab direktiivi

artikkel 16. Kuna direktiivi artikli 16 tõlgendus ei ole siiani olnud niivõrd üheselt

mõistetav, taotles Eesti, et sellist tõlgendust kinnitataks ühisdeklaratsiooniga. Seega on

pruunkaru deklaratsioonil tõlgendust toetav tähendus“.

2.4. Loodusdirektiivi 16. artikli lg 1 punktides b ja c on sätestatud, et kui muud rahuldavat

alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa

kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13

ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi: 1) eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-,

kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude

ärahoidmiseks; 2) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide

seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused

ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

2.5. Loodusdirektiivi 43/92 artikkel 6 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid võtavad vajalikke

meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade

halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline

häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist. Iga kava või

projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik,

kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või

projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-

eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava

või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku

alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 10.07.2023.

4 (11)

negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist. Eestis on

pruunkaru küttimine rangelt korraldatud tegevuskava alusel, võttes arvesse muuhulgas

teadlaste ettepanekuid küttimise suunamiseks kahjustuskolletesse edasiste kahjustuste ja

ohuolukordade vähendamise ja vältimise ning ka ennetamise eesmärgil. Karude

populatsiooni arvukus on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud ning leviala laienenud

(sh ka Natura 2000 aladel). See tõestab, et karude küttimisel kahjustuste ja ohuolukordade

vähendamise ja vältimise ning ennetamise eesmärgil negatiivne mõju eelpool mainitud

alade kaitse-eesmärkidele puudub.

2.6. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eesti koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

2022-20312 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud

vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste poegadega karu pesakonna

(asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi

inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks (p 7.2.1.).

Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2023”3

(edaspidi Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruanne) andmetel on eelmise aasta (2022) karu

pesakondade arvukuseks hinnatud 96. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi

väljendanud juba vähemalt viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga

heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem

kui kunagi varem teadaolevalt. Samas viimasel kahel aastal on võrreldes eelmise aasta

sama perioodiga Keskkonnaametile (edaspidi ka KeA) teavitatud kahjustuste hulk

mõnevõrra vähenenud.

2.7. Pruunkaru Eesti asurkonna suurus on ca 30 isendit 1000 km2, mis on üks Euroopa

kõrgemaid. Karu arvukuse kasvuga ei kaasne mitte üksnes risk inimese ründeks, vaid see

omab paradoksaalsel kombel mõju ka karu kaitse rakendamisele ja seeläbi tema soodsa

seisundi tagamisele. Heas seisus suurkiskjate (hunt, ilves, karu) asurkondade olemasolu

nõuab ühiskonnalt valmisolekut nendega koos eksisteerida ning taluda ka sellega

kaasnevaid mõjusid. Kuniks riik kompenseerib põllumajandusloomadele ja mesilatele

tekkivad kahjud, ollakse tolereerivamad, kuid mitte piiritult, kui kahjude hulk ja inimeste

kokkupuutevõimalus suurkiskjatega kasvab. Veelgi enam vähendaks ühiskonna toetust

raske vigastuse või surmaga lõppenud karu rünnakud inimese vastu. Selliselt lõppevad

ohuolukorrad oleks otseselt vastuolus Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ art 2 lg-ga 3.

Kindlasti kasvaks sellega ka nõudlus karu arvukuse oluliseks vähendamiseks, mis

omakorda võib ohtu seada karu soodsa seisundi Eestis.

Karu arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus inimese ja karu vaheliseks konfliktiks, seda

eriti asulate lähedal, kuhu põlistest elupaikadest välja tõrjutud peamiselt nooremad isendid

endale elupaika ja toitu otsima tulevad. Keskkonnaametile on 2023. esimesel poolaastal

teada antud 9 juhtumist, kus inimese ja karu teed ristusid. Häirekeskuse riigiinfo telefonile

laekus selliseid teated sama aja kohta 25. Paljud neist leidsid aset asulate läheduses ning

mitmel juhul tundis inimene reaalset hirmu karu rünnaku ees (fikseeritud Häirekeskuse

kõnelogis). Reeglina inimesed nendest kohtumistest ametkondadele teada ei anna, sest

puudub arusaam, mida sellistel puhkudel üldse ette võtta. Pigem jagatakse infot karuga

kohtumiste ja nende tegevusjälgede (nt väljaheited kodulähedaste liikumisteede ääres)

kohta kogukonna liikmete vahel, et teineteist ohu eest hoiatada. Seda kinnitab ka tõik, et

Keskkonnaameti töötajate tööalastel kohtumistel kogukondadega (nt kaitsealade

2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 10.07.2023. 3 Aruanne on internetis kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-küttimine, 10.07.2023.

5 (11)

koostöökogud, jahindusnõukogud) nendest sündmustest kõige muu kõrval ka üha

sagedamini juttu tehakse. Ollakse tõsiselt mures karu võimalike rünnakute pärast, eriti

lastele, kes end võimaliku ohu eest vähem kaitsta oskavad. Inimeste suurenev ohutunne

karu suhtes ei ole otseselt mõõdetav, kuid meediakajastusi (karude kohtumisest tingitud

konflikte) on järjest sagedamini4 ja Keskkonnaametisse edastatud infot arvesse võttes on

karude arvukusest tingitud kokkupuudete sagenemine ja konfliktide ohu suurenemine siiski

selge. Viimastel aastatel on seoses karude arvukuse tõusuga suurenenud ka nende

osalusega liiklusõnnetuste arv. Kui perioodil 2013-2017 hukkus Eestis liiklusõnnetustes

aastas 1-2 karu, siis alates 2018. aastast on liiklusõnnetustes hukkunud karude arv tõusnud,

püsides vahemikus 5-7 isendit aasta kohta. Eelneva valguses on Eestis selgelt tunnetatav

ülekaalukas avalik huvi, tagada elanikkonna ohutus (seda siis lisaks kahjustuste

vältimisele). Võib eeldada, et legaalne tegevuse lubamine vähendab ja ennetab väga suure

tõenäosusega oluliselt suurema mõjuga ebaseaduslikku tegevust karude ebaseadusliku

küttimise näol. Rootsi näitel on ära toodud, et kaitsealade loomine ja suurkiskjate

küttimisest loobumine nendel aladel tingis karude, ilveste ja ahmi suremuse suurenemise

salaküttimise suurenemise tõttu, võrreldes naaberaladega5.

Suurkiskjate, sh karu asurkonna hea seisundi hoidmine on väga oluline, kuid lisaks

keskkonna kandevõimele on oluline arvestada ka muid aspekte. Suurkiskjate kaitse- ja

ohjamiskava järgi on karu soodsa seisundi tagamiseks minimaalselt vajalik säilitada alla

aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega vähemalt 70 (ca 650-700

isendit). 2022. aastal oli selleks 96 (ca 900-950 isendit). Aasta varem hinnati Eestis

pruunkaru pesakondade arvuks 91. Kuna karu asurkonna seisund on KAURi hinnangul

väga hea, tuleb praeguse arvukuse kasvu juures enam arvestada ka sotsiaalsete aspektidega,

sh võimalike tekkivate hirmudega karuga kohtumise või rünnaku ees. Üliõpilaste seas

2022. aastal läbi viidud uuringu6 käigus selgus, et ainsana soovisid vastajad suurkiskjatest

karu arvukuse vähendamist, pidades seda juba liialt suureks ja ohuks inimesele. Hundi

puhul nähti vajadust tema arvukuse säilitamist praegusel tasemel, ilvese puhul aga selle

suurendamist.

2.8. Eeltoodu valguses kordame üle, et pruunkaru on loodusdirektiivi IV lisas nimetatud liik.

Direktiivi artikli 16 lõige 1 sätestab erandi kaitsealuse isendi küttimiseks juhul, kui see on

vajalik eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud

liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks (erand b). Vastav säte on üle võetud ka

jahieeskirja (karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil). Lisaks

annab loodusdirektiiv küttimise erandi tegemiseks õiguse rahva tervise ja elanikkonna

ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas

sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest

(erand c). Nimetatud erandi tegemine aga ei eelda, et oluline kahju (rünnak inimesele) oleks

aset leidnud7. Sellele seisukohale on jõudnud ka Euroopa Kohus kohtuasjas C-342/05.

Seetõttu tuleb arvesse võtta inimeste kasvanud ohutunnet ja kartust karuga kohtumise ees,

mis karu asurkonna kasvuga on tõusnud ning see probleem vajab samuti lahendamist.

Euroopa Komisjon on 12.10.2021 teatises „Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse

tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel“ (edaspidi

komisjoni teatis) välja toonud väga selged kriteeriumid elupaikade direktiivi art 16 lg 1

4https://issuu.com/menuk/docs/jahimees_03_2022_issuu/s/16592951, 10.07.2023 5 https://conbio.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1111/conl.12226, 11.07.2023. 6

https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/7517/Raul_Rajang_BA_LV_täistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=

n, 10.07.2023. 7 Euroopa Komisjoni 12.10.2021 teatis “Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide

range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel” lk 54.

6 (11)

punkti b ja c kohaldamiseks. „Artikliga 16 on ette nähtud kolm kontrolli, mis tuleb enne

erandi võimaldamist läbida: 1) esitatakse üks või mitu artikli 16 lõike 1 punktides a-d

loetletud põhjustest või lubatakse range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses

püüda või pidada teatavaid IV lisas loetletud liikidest isendeid pädevate siseriiklike

asutuste täpsustatud piiratud arvul (punkt e); 2) puudub rahuldav alternatiivne lahendus ja

3) antakse kinnitus, et erand ei kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.

Keskkonnaamet lubab erandit järgmiste kontrollide alusel:

1 ) art 16 lg 1 punkt b ja c alusel: põhjendused on ära toodud korralduse p-des. 2.3-2.7 ja

2.11 ning 2.14).

2) pruunkarude küttimisele puudub rahuldav alternatiivne lahendus:

Keskkonnaamet selgitab, et karude küttimine ei ole Eestis ennetusmeetmena kasutatav

esmane alternatiiv. Karu tekitatud kahjustuste ennetamise esmased lahendused, mida Eestis

rakendatakse, on: võimalike kahjukannatajate poolne ohustatud vara (eeskätt mesitarud)

kaitsemeetmete rakendamine ning nende riiklik subsideerimine, samuti kahjustuste

kompenseerimine riigi poolt. Lisaks tuleb esimeste lahenduste hulka arvata ka avalikkuse

ja sihtrühmade teadlikkuse tõstmine (vt ka Euroopa Komisjoni juhend lk 518) kahjude

ennetusmeetmete (Keskkonnaameti välja antud vastav juhend9, tehtud koolitused) ja

inimese käitumise kohta (nt juhendid kuidas käituda kohtumisel karuga10), „Aasta loom

2022“ raames tehtud karu tutvustavad ettekanded ja artiklid jne. Eelpool nimetatud

alternatiivide aktiivsel propageerimisel ning toetuste tulemusel on paaril viimasel aastal

vähenenud mesitarude kahjustused. Küll ei ole võimalik täielikult vältida silorullide ning

vilja kahjustamist.

Ühtlasi puudub alternatiiv kuidas kõrge ja tõusva arvukuse juures (Eestis on karude

asustustihedus üks Euroopa kõrgemaid 30 isendit 1000 km2 kohta) välistada võimalik

ohusituatsioon inimestele. Karu populatsioon peab saama laieneda ja liigub laial alal ning

suureneva arvukuse korral kokkupuuted inimestega sagenevad. Ohutuse tagamiseks on

vajalik, et karud võimalikult palju väldiksid aktiivse inimtegevusega alasid ja hoiduksid

inimestest eemale. Küttimise ning karude käitumise vaheliste uuringute tulemusel saab

väita, et teema on kompleksne ning seotud erinevate asjaoludega (arvukuse tihedus,

vanuseline struktuur, sugude suhe, toidu kättesaadavus), kuid käitumuslik seos küttimisega

on olemas. Karud väldivad rohkem inimest (nt ei liigu radadel) nendel aladel kus toimub

küttimine, võrreldes aladega, kus küttimist ei toimu11; kütitavas populatsioonis on loomad

inimese suhtes ettevaatlikumad/aremad, kui kaitstud populatsioonis ning nad on aremad

madalama asustustihedusega populatsioonis12; küttimishooajal surnud ja selle üleelanud

karude vahel esineb käitumuslik erinevus – pikema elueaga karud hoidsid teedest

kaugemale (st vältisid kohti kus jahimeestega kohtumise tõenäosus on suurem)13. Seetõttu

aitab küttimine tagada elanikkonna ohutust.

3) erand ei kahjusta populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist: korralduse p. 2.6 ja

2.7 on ära toodud, et pruunkarude populatsioon on Eestis väga heas seisus (2022. aastal on

8

Euroopa Komisjon (2021). Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse

kohta elupaikade direktiivi alusel. https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a17dbc76-2b51-11ec-

bd8e-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF/source-search. 9 file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/38010162732/Downloads/Looma_kahjude_ennetamine_A5_WEB.pdf 10 https://www.ejs.ee/10-soovitust-mida-teha-kui-metsas-karuga-kokku-juhtud/ 11 https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2664.12700, 10.07.2023 12 https://www.jstor.org/stable/3872997, 10.07.2023. 13 https://www.nature.com/articles/s41598-019-48853-3.pdf, 10.07.2023.

7 (11)

pruunkarude arvukuseks hinnatud ca 900-950 isendit) ning arvukus on viimastel aastatel

olnud jätkuvas tõusutrendis – seda ei ole mõjutanud ka varasemate aastate küttimine. See

näitab selgelt, et Eesti on karude küttimisel hoidnud üsna konservatiivset joont,

võimaldades populatsioonil kasvada.

2.9. Keskkonnaagentuuri küttimisettepanek on määrata pruunkaru esialgseks küttimismahuks

2023/2024. jahiaastal Eestis kokku 96 isendit, sellest Harju maakonnas 11, Ida-Viru

maakonnas 15, Jõgeva maakonnas 13, Järva maakonnas 13, Lääne maakonnas 1, Lääne-

Viru maakonnas 16, Põlva maakonnas 2, Pärnu maakonnas 5, Rapla maakonnas 3, Tartu

maakonnas 8, Valga maakonnas 1, Viljandi maakonnas 7 ja Võru maakonnas 1. Ettepaneku

tegemisel on arvestatud pruunkaru asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse

muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2022. ja

2023. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande

ettepanekul 2023/2024. jahiaastal Hiiu ja Saare maakonnale pruunkaru küttimismahtu ei

kehtestatud. Harju maakonna puhul on tehtud ettepanek mitte lubada pruunkaru küttimist

seoses emakarude küttimisega varasematel aastatel Nissi ja Padise jahipiirkondades ning

Lääne maakonnas Linnamäe, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti ja Variku jahipiirkondades.

Aruandes on antud soovitus lubada Keskkonnaametil lisaks maakondlikuks jaotamiseks

soovitatud kvoodile võimalike erakorraliste juhtumite korral, milleks on esmajoones

probleemisendite ilmumine jahiaja vältel, lubada küttida Eestis veel kuni 6 karu.

2.10. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile pruunkaru küttimise korraldamiseks. Kokkuvõte 2023. aasta

mais toimunud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekutest pruunkaru küttimismahu

suuruse ja jaotuse osas 2023/2024. jahiaastal on leitav Keskkonnaameti

dokumendiregistrist14.

2.11. Arvestades kahjustuste esinemise sagedust ja paigutust, pruunkaru arvukuse ja levikuala

laienemise soodustamist ning ka kodupiirkonna suurust, on põhjendatud kehtestada

2023/2024. jahiaasta pruunkaru küttimismaht vastavalt Keskkonnaagentuuri ulukiseire

aruandes toodud soovitustele. Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel

on arvesse võetud pruunkaru kahjustuste esinemist ja ohuolukordade esinemisega seotud

juhtumeid inimestele jahipiirkondades. Samuti on võetud arvesse asjaolu, et karud liiguvad

kõrge asustustihedusega piirkondadest (nt Ida-Viru ja Jõgevamaa) üle maakondade piiride

madalama asustustihedusega piirkondadesse (nt Lääne-Viru ja Harjumaa), kus tekitavad

ka kahjustusi või põhjustavad ohuolukordi (sh satuvad asulatesse, elamute lähedale,

maanteedele jne). Lisaks on korralduse eelnõu edastatud huvigruppidele ja maakondade

jahindusnõukogu liikmetele ettepanekute ja arvamuse esitamiseks 30.06.2023. Arvamuste

ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 05.07.2023. Korralduse eelnõu kohta on

tähtaegselt esitatud 5 muudatus- ja täiendusettepanekut (ettepaneku esitasid Lääne ja

Võrumaa jahindusnõukogud15, Põltsamaa jahtkonna esimees Toivo Tõntson16 ning MTÜ

Eesti Suurkiskjad17) ning üks arvamus, milles ollakse nõus eelnõuga määratud pruunkaru

küttimismahtudega (nõusoleku edastas Harju maakonna jahindusnõukogu liige Andres

Talijärv18).

14 Keskkonnaameti dokumendiregister https://adr.envir.ee/default.aspx 15 Ettepanekud on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.07.2023 ja 04.07.2023 nr 13-

11/23/13704, 13-11/23/13872 ja 13-11/23/13902 all. 16 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.07.2023 nr 13-11/23/13694 all. 17 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.07.2023 nr 13-11/23/14007 all. 18 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.07.2023 nr 13-11/23/13826 all.

8 (11)

2.11.1. Keskkonnaamet arvestab osaliselt Lääne maakonna jahindusnõukogu ettepanekut

pruunkaru küttimiseks Lääne maakonnas, lubades küttida tulenevalt

Keskkonnaagentuuri soovitustest maakonnas ühe pruunkaru. Augustis lubatakse

pruunkaru küttida seoses kahjustustega Kasari ja Kullamaa jahipiirkondades. Kui

küttimismahtu ei realiseerita, võivad alates 01. septembrist karu küttimismahtu

realiseerida ülejäänud Läänemaa jahipiirkonnad (v.a Linnamäe, Nõva, Palivere,

Riguldi, Risti ja Variku). Samuti arvestab Keskkonnaamet osaliselt Võru maakonna

jahindusnõukogu ettepanekuga, muutes jahi koordinaatorite kontaktandmeid, kuid jättes

suurendamata pruunkaru küttimismahu (1 isend), lähtudes karude asustustihendusest.

Oluliste kahjustuste lisandumisel saab Keskkonnaamet suurendada olemasolevat

küttimismahtu Võru maakonnas reservküttimismahu arvelt. Keskkonnaamet arvestab ka

Toivo Tõnsoni ettepanekut, mille kohaselt eraldatakse seoses karude rohkuse ja

inimkontaktide sagenemisega Jõgeva maakonnas augustis eraldi pruunkaru

küttimismaht 2 pruunkaru küttimiseks Põltsamaa jahipiirkonnale. Samadel põhimõtetel

on pruunkaru küttimismahtu maakonnas jaotatud kahjustuste ja ohuolukordade

vältimise ja ennetamise eesmärgil ka varasematel aastatel.

2.11.2. 05.07.2023 esitas oma arvamuse korralduse eelnõu kohta MTÜ Eesti Suurkiskjad, kes

tõi välja, et korralduse eelnõu ja karude küttimise lubamine on vastuolus

loodusdirektiivi (LD) artikli 16 lg 1 punkti b põhimõtetega. Korralduses ei ole järgitud

ja hinnatud LD 16 artikli 3 kontrolli tingimusi (printsiipe), et erisust karude küttimise

näol üleüldse lubada. Inimpelglikkuse säilitamine ei ole välja toodud elupaikade

direktiivi art 16 lg-s 1 loetletud erandites, mistõttu on see printsiibis lubamatu argument

küttimismahtude määramisel, kuivõrd rikub range kaitsesüsteemi põhimõtet.

Keskkonnaamet MTÜ Eesti Suurkiskjad arvamusega ei nõustu, 3 kontrolli printsiibi

eelnev rakendamine eelpool mainitud erisuse lubamisel on ära toodud käesoleva

korralduse p-s 2.8. Keskkonnaamet on põhjalikud seisukohad käesolevas küsimuses

esitanud Tallinna Ringkonnakohtule 08.05.2023 kohtuasjas 3-22-1629 (kus samuti on

kaebajaks MTÜ Eesti Suurkiskjad) esitatud apellatsioonikaebuses19 ning

menetlusökonoomiast tulenevalt ei pea Keskkonnaamet käesolevas korralduses

vajalikuks MTÜ-le Eesti Suurkiskjad nende seisukohtade kordamist.

Lisame täpsustavalt, et korralduses ei lubata karude küttimist inimpelglikkuse

säilitamise eesmärgil, vaid kahjustuste ning ohuolukordade vältimiseks ja ennetamiseks

(mh piirkonniti karu kõrge asustustiheduse tõttu). Samuti ei ole võimalik karude

tekitatavate kahjude ära hoidmiseks kõikjal võimalik rakendada tarastamist ja seda eriti

suuremate alade puhul (karud teevad kahju ka suurtele viljapõldudele, Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda on koostanud Keskkonnaametile ka sellekohase

märgukirja20).

Eesti suurust arvesse võttes ei ole võimalik karude tekitatud probleeme lahendada vaid

nende ümberasustamisega, kuna selleks ei ole Eestis riigi territooriumi väiksuse tõttu

piisavalt sobilikku loodusmaastikku. Enamasti on sobivad alad teiste karude poolt juba

hõivatud. Seetõttu tõrjutakse sinna viidavad loomad aladelt välja või murtakse

tugevamate isendite poolt. Sageli leiavad probleemkarud seetõttu tee tagasi

inimasustuse juurde ning tekitavad kahjustusi ja ohuolukordi edasi. Samuti on

nuhtluskarude ümberasustamine üsna kallis ning seda saab kaaluda vaid väga erandlikel

juhtudel.

Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et karu tekitatavad kahjud ei ole majanduslikult olulised,

kuna karude tekitatavate kahjude hüvitamiseks aastas kulunud summad on ulatunud üle

250 000 euro.

9 (11)

MTÜ Suurkiskjad on tähelepanu pööranud ka sellele, et Keskkonnaministri määruses

10.09.2008 määruse nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju

hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõule

tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord” on seni puudulikult reguleeritud

karu tekitatud kahjude hüvitamise kord, mis ei motiveeri kahju kannatajaid

ennetusmeetmeid piisavalt kasutusele võtma. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

§ 54 tulenevalt peab Keskkonnaamet lähtuma kehtivatest õigusaktidest. Viidatud

õigusakti muutmine ei ole Keskkonnaameti pädevuses.

2.12. 21.06.2023 toimunud suurkiskjate koostöökogu nõustus Keskkonnaagentuuri

ettepanekuga, millega tehti Keskkonnaametile ettepanek21 kehtestada pruunkaru

küttimismahtu esimeseks osaks 96 isendit. Koostöökogusse kuuluvad

Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, jahimeeste, mesinike,

loomakasvatajate, teadusasutuste ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Koostöökogu

toetas Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes esitatud maakondlike küttimismahtude

jaotust. Piirkondliku jaotuse osas soovitati lähtuda kahjustustest ning küttimismahud

jaotada jahi alguseks nii, et oleks võimalus jahiaja jooksul operatiivselt anda lisalubasid

piirkondadesse, kus küttimismahud on realiseeritud aga kahjustused jätkuvad.

Keskkonnaamet nõustub nende kaalutlustega.

2.13. Võttes arvesse eelpool toodud ettepanekuid ning vajadust suunata pruunkarude küttimist

eelkõige kahjustuskolletesse ja võimalikesse konfliktipiirkondadesse, on Keskkonnaamet

seisukohal, et karude küttimismaht on 2023/2024. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes

osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, jättes osa küttimismahust (kuni 6 isendit) jahihooaja

alguseks kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse

Keskkonnaagentuuri poolt soovitatud esialgne pruunkarude küttimismaht ehk teisisõnu 96

isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu (kokku kuni 6 pruunkaru) kehtestab

Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vajaduspõhiselt vastavalt

vajadusele.

2.14. Nendes Eesti maakondades, kus maakondade jahindusnõukogud maakonna sisese

pruunkaru küttimismahu jagamisel karukahjustusi arvesse ei ole võtnud ning ei ole teinud

ettepanekut küttimismahu määramiseks jahipiirkondadele, jagab karude küttimismahu

jahipiirkondade vahel Keskkonnaamet, võttes arvesse 2023. aastal tekitatud kahjustusi ja

ohu tekitamist inimestele ning Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodud soovitusi.

Kuna 2/3 kahjustusi on aastate lõikes toimunud tavaliselt enne jahihooaja algust, on

järgitud, et perioodil 1.08.2023 kuni 31.08.2023 oleks kõikides kahjustuspiirkondades

võimalik kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks ning ohuolukordade ära hoidmiseks

pruunkaru küttida. Muuhulgas lubatakse karu küttida kahjustuste ja ohuolukordade

ennetamiseks ka piirkondades, kus kõrge arvukuse tõttu on kahjustuste ja ohuolukordade

tekkimine tõenäoline. Kui kahjustuspiirkonna jahipiirkonnad augusti kuu jooksul eraldatud

küttimismahtu ei realiseeri, siis septembris ja oktoobris võivad realiseerimata

küttimismahtu edasiste kahjustuste ja ohuolukordade vältimise ja ennetamise eesmärgil

kasutada ka teised maakonna jahipiirkonnad. Eelpool toodud põhjustel on pruunkarude

küttimisele seatud täiendavad küttimistingimused kõikides maakondades, kuhu karude

küttimismaht määratakse (v.a Jõgeva ja Lääne maakonnad). Jõgeva ja Lääne maakondade

puhul nõustub Keskkonnaamet osaliselt jahindusnõukogu ettepanekuga maakonna sisese

pruunkarude küttimismahu jagamiseks jahipiirkondade vahel.

19 Apellatsioonikaebus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.05.2023 nr 1-6/23/79-2

all. 20 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07.2023 nr 13-11/23/14250 all. 21 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.07.2023 nr 13-11/23/14571

all.

10 (11)

2.15. JahiS § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 6

hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud pruunkaru kohta andmete esitamise ja

bioproovide kogumise kohustust.

2.16. Kooskõlas HMS regulatsiooniga võib haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1

p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise,

kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt

sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti

andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2

sätestatule otsustab Keskkonnaamet pruunkaru küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse

alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse

ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või

kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.17. Pruunkarude küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud pruunkaru

küttimise korraldamise ettepanekutes Keskkonnaametile ettepaneku määrata

maakondlikud kontaktisikud, kes vahendavad pruunkarude küttimise ja jahtide

registreerimisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud kontaktisikud

on jahindusnõukogule ja Keskkonnaametile andnud kirjaliku kinnituse, et nad on nõus

eespool toodud informatsiooni vahendama. Keskkonnaamet peab jahindusnõukogude

ettepanekut põhjendatuks. Pruunkaru küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik

kehtestada karujahi eelneva registreerimise süsteem kontaktisiku kaudu, tagamaks

maakonnas toimuvatest jahtidest teadasaamine ning küttidele pruunkaru küttimisest ja

võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe edastamine. Võimaldamaks

kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet jahi

registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks lühisõnumi (SMS). Maakondlike

kontaktisikute nimed ja kontaktid on leitavad korralduse lisas 2 (lisatud).

2.18. Kuna jahindusnõukogud arvestavad oma otsustes enne 2017. aasta haldusreformi kehtinud

maakondade piiridega, samuti on oluline säilitada andmete võrreldavus varasemate

aastatega, võetakse seda asjaolu arvesse ka käesolevas korralduses pruunkaru

küttimismahu kehtestamisel s.o maakondadena käsitletakse jahipiirkondadest koosnevaid

ohjamisalasid, mis hõlmavad Eesti maakondi nende halduspiirides enne eelmainitud

haldusreformi.

2.19. Karujahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ning ei suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks

tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse järgi on

vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest

küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud

loom liigub. Samuti on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP), mis on

jahimaaga liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud karu

satub nendele aladele (naaberjahipiirkond, kaitsealal asuv jahipiirkond), siis tuleb haavatud

isendi jälitamisel eelnevalt lisaks ohjamisala kontaktisikule ja jahipiirkonna kasutajale

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril 1247, kes annab

vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks. Kui haavatud loom tabatakse, siis

arvatakse tabatud isend maha konkreetse jahipiirkonna ja maakonna küttimismahust, kus

looma haavati ning tema jälitamist alustati.

11 (11)

2.20. Lihtsustamaks maakondade ohjamisalade koordinaatorite tööd, on mõistlik kehtestada

ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab karujahid eel-registreerida. Selleks määrab

Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 7.30-st kuni kella 22.00-ni.

Väljaspool määratud aega ei ole koordinaatorid kohustatud pruunkaru jahti registreerima.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Suurkiskjate

koostöökogu, maakondade jahindusnõukogude liikmed, Toivo Tõntson, MTÜ Eesti

Suurkiskjad

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo