Kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava kinnitamine

K O R R A L D U S

14. juuli 2023 nr 1-3/23/446

Kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 49 lõike 3, keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544

„Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine” ning

keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti

4 alusel:

1. kinnitan „Kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-carolinum) kaitse tegevuskava“;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud kaitsealuse

liigi kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja

teostamisel, kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti

koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Marju Erit, Taavi Tattar, Tarvo Roose, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Olav

Etverk, Gunnar Sein, Liivi Reinhold, Riin Kuiva, Egle Kons

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur

Ulvi Selgis

liigikaitse peaspetsialist

liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond

1

Kuninga-kuuskjala

(Pedicularis sceptrum-carolinum)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

14.07.2023

korraldusega nr 1-3/23/446

2

Kokkuvõte

Kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste (Orobanchaceae)

sugukonda kuuluv suhteliselt suurte, natuke lõvilõua õisi meenutavate kollaste õitega rohttaim.

2022. a seisuga on kuninga-kuuskjalal Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS)

andmetel 142 leiukohta 4502 isendiga, Eesti taimede levikuatlase 2020 andmetel kasvab liik 93

ruudus. Enamik kuninga-kuuskjala leiukohti asub Lääne- ja Loode-Eestis. Tegemist on

poolparasiidiga, kes hangib osa toitaineid kaaslasliikide juurtest. Kuninga-kuuskjalg kuulub II

kaitsekategooriasse, sest liigi Eesti asurkond on killustunud, enamik populatsioone väikesed,

geneetiline mitmekesisus madal, arvukus on pikka aega olnud languses ja liik on 2017. a Punase

nimestiku alusel ohualdis.

Kuninga-kuuskjalale sobivad kasvukohad on aluselise või nõrgalt happelise reaktsiooniga

liigirikkad madalsood, avatud niisked rohumaad (puisniidud, luhaniidud, ka liinialused), kus ei

voha sinihelmikas (Molinia caerulea), pilliroog (Phragmites australis) ega puittaimed.

Kuninga-kuuskjala olulisimateks ohuteguriteks on soode ja soostunud niitude kuivendamine,

veerežiimi muutustest tingitud kasvukohtade võsastumine, eutrofeerumine ja roostumine,

lähiristumissurutis jt väikestest populatsioonidest tulenevad ohutegurid, tolmeldajate vähesus

ja kliimamuutused.

Lähiaja kaitse-eesmärgiks on säilitada asurkond vähemalt praeguse arvukuse ja levila suurusega

(142 kasvukohta kogupindalaga 1169 ha, vähemalt 4500 isendit). Eriti oluline on säilitada

esinduslikumaid kasvukohti, kus kuivendamine, eutrofeerumine või metsastumine pole veel

kooslust rikkunud, ning suuremaid ja geneetiliselt mitmekesisemaid populatsioone. Kaitse-

eesmärkide saavutamiseks tuleb korraldada kasvukohtade taastamis- ja hooldustöid, tööde

tulemusseiret, moodustada püsielupaik Vätse populatsiooni kaitseks, teostada kordusinventuur

ja riiklik seire.

Tegevuskava viie aasta kogueelarve on 153 750 eurot, mis on kõik planeeritud I ja II prioriteedi

tegevuste katteks. Teostatud tööde tulemusel peavad liigi kasvukohtade pindala ja asurkonna

suurus jääma vähemalt samaks või suurenema kooskõlas lähiaja kaitse-eesmärgiga ning

vähemalt taastatud ja hooldatud kasvukohtade seisund paranema.

3

Sisukord

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

1. BIOLOOGIA, LEVIK JA ARVUKUS .......................................................................................................................... 6

1.1. BIOLOOGIA ...................................................................................................................................................... 6 1.2. LEVIK JA ARVUKUS ............................................................................................................................................. 8 1.3. ÜLEVAADE SEIREST, UURINGUTEST JA INVENTUURIDEST .......................................................................................... 11

1.3.1. Uuringud ............................................................................................................................................ 11 1.3.2. Riiklik seire ......................................................................................................................................... 13 1.3.3. Inventuurid......................................................................................................................................... 14

2. KAITSESTAATUS JA SENISE KAITSE TÕHUSUSE ANALÜÜS ................................................................................. 15

3. OHUTEGURID JA MEETMED .............................................................................................................................. 17

3.1. SOODE JA SOOSTUNUD NIITUDE KUIVENDAMINE ................................................................................................... 17 3.2. MÄRGALADE EUTROFEERUMINE JA VÕSASTUMINE NING SOOSTUNUD NIITUDE HÜLGAMINE, SELLEGA KAASNEV PUITTAIMEDE JA

ROHTTAIMEDE POOLT PÕHJUSTATUD KONKURENTNE SURVE ........................................................................................... 18 3.3 VÄIKESTE POPULATSIOONIDEGA SEOTUD GENEETILISED JA MUUD OHUTEGURID ............................................................ 20 3.4. SOBIVATE TOLMELDAJATE VÄHESUS .................................................................................................................... 20 3.5. KLIIMA SOOJENEMINE ...................................................................................................................................... 21 3.6. TURBA, LUBJAKIVI VM KAEVANDAMISE OTSESED VÕI KAUDSED MÕJUD....................................................................... 21

4. KAITSE EESMÄRK ............................................................................................................................................... 22

4.1. LIIGI VÕIMALIKULT SOODSA SEISUNDI TAGAMISE TINGIMUSED .................................................................................. 22 4.2. KASVUKOHA JA LEIUKOHA MÄÄRATLEMISE JA EESTI LOODUSE INFOSÜSTEEMI KANDMISE PÕHIMÕTTED ............................ 23 4.3. KAITSTAVA ALA MOODUSTAMISE JA PIIRITLEMISE KRITEERIUMID, SOBIV KAITSEKORD .................................................... 23 4.4. SEOS TEISTE KAITSEALUSTE JA OHUSTATUD LIIKIDE KAITSEGA .................................................................................... 24

5. SOODSA SEISUNDI SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED (MEETMED), NENDE EELISJÄRJESTUS JA TEOSTAMISE AJAKAVA .......................................................................................................................................... 25

5.1. KAITSEMEETMED ............................................................................................................................................ 25 5.1.1. Liigi kaitse alade kaitse kaudu ........................................................................................................... 25 5.1.2. Liigi kaitse projektide ja planeeringute raames ................................................................................. 25 5.1.3. Isendi kaitse ....................................................................................................................................... 25 5.1.4. Kasvukohtade kvaliteedi tõstmine ..................................................................................................... 25 5.1.5. Liigi kaitsmine teiste liikide kaitse kaudu ........................................................................................... 25

5.2. LÄHEMAKS VIIEKS AASTAKS PLANEERITUD TEGEVUSED ............................................................................................ 26 5.2.1. Leiukohtade kordusinventuur ............................................................................................................ 26 5.2.2. Taastamistööd Nüpli kasvukohas ...................................................................................................... 26 5.2.3. Taastamistööd Loo aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaigas (KLO3001652) ............................. 27 5.2.4. Taastamistööd Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas (KLO3002374) ..................... 27 5.2.5. Taastamistööd muudes valitud kuninga-kuuskjala kasvukohtades .................................................. 27 5.2.6. Sookoosluse taastamine Vätse kasvukohas....................................................................................... 28 5.2.7. Taastamis- ja hooldustööde tulemusseire valitud aladel .................................................................. 28 5.2.8. Püsielupaiga moodustamine Vätse kasvukoha kaitseks .................................................................... 28 5.2.9. Kaitse tulemuslikkuse hindamine ja kava uuendamine ..................................................................... 29

5.3. TÄHTAJATUD TEGEVUSED ................................................................................................................................. 29 5.3.1. Hooldustööd Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas (KLO3002374) ......................... 29 5.3.2. Ehmja-Turvalepa kasvukoha hooldus ................................................................................................ 29 5.3.3. Nõo kasvukoha hooldus ..................................................................................................................... 30 5.3.4. Niitmine Loo kuninga-kuuskjala ja aasnelgi püsielupaigas (KLO3001652) ........................................ 30 5.3.4. Riiklik seire ......................................................................................................................................... 30

6. KAITSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................................................................................. 31

6.1. EELMISE KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUS ........................................................................................... 31

4

6.2. KÄESOLEVA KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ..................................................................... 32

7. EELARVE ............................................................................................................................................................ 33

8. KASUTATUD PÕHIALLIKATE LOEND ................................................................................................................... 36

8.1. KIRJANDUS .................................................................................................................................................... 36 8.2. MUUD INFOALLIKAD ........................................................................................................................................ 37 8.3. INTERNETIALLIKAD .......................................................................................................................................... 38 8.4. ÕIGUSAKTID .................................................................................................................................................. 39

9. LISAD ................................................................................................................................................................. 40

LISA 1. ESINDUSLIKUD POPULATSIOONID EELISE ANDMETEL (SEISUGA AUGUST 2022) ....................................................... 40 LISA 2. KAARDIKIHT ............................................................................................................................................... 42

5

Sissejuhatus

Kuninga-kuuskjalg on haruldane jääaja relikt, kes kasvab Eestis eraldatud populatsioonides,

suur osa populatsioone on väikesed, geneetiline mitmekesisus madal, liik on kitsa ökoloogilise

amplituudi ja nõrga konkurentsivõimega. Liigi peamiseks kasvukohaks olevate madalsoode

seisund Eestis on halvenemas võsastumise ja kuivendamise tõttu. Tegevuskava toob välja

kuninga-kuuskjala peamised ohutegurid, esinduslikumad populatsioonid ning kavandab

alapõhiste tegevuste kaudu liigi kasvukohtade seisundi halvenemise peatamist.

Tegevuskavas antakse tegevuskava koostamisel kogutud teabele (eksperthinnangud,

inventuurid, seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks kuninga-kuuskjala soodne

seisund. Tegemist on kuninga-kuuskjala kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku

materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi.

Tegevuskavas esitatud suuniseid ja kuninga-kuuskjala kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane

asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid tegevuskava koostamise

eesmärk ei ole juhtumispõhiste eelotsuste tegemine.

Kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava eelnõu koostas Silvia Pihu (Eesti Taimekasvatuse

Instituut, Eesti Looduseuurijate Selts). Tegevuskava alusena on kasutatud EELISe andmeid

(seisuga august 2022. a). Tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti ja

Keskkonnaagentuuri spetsialistid.

Tiitellehel Silvia Pihu foto kuninga-kuuskjala õitest.

6

1. Bioloogia, levik ja arvukus

1.1. Bioloogia

Kuninga-kuuskjalg ehk suur kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum) on mitmeaastane

rohttaim soomukaliste (Orobanchaceae) sugukonnast (WFO 2022). Varem kuulus kuuskjala

perekond mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda (Kukk 1999). Talle on iseloomulik

harunemata vars, mille kõrgus on 30-80 cm, vahel kuni 100 cm ja sulgjalt lõhestunud

laiovaalsete hõlmadega lehed, mis kinnituvad varrele selle alaosas. Kollased, torujad (3-4 cm

pikad) kahehuulelised õied asuvad tipmises hõredas õisikus. Krooni punakaskollane alahuul on

kolmeosaline. Viis tupplehte on kokku kasvanud. Kuninga-kuuskjalg õitseb Eestis juunist kuni

augustini. Kuninga-kuuskjalg on poolparasiit (Kask 1969; Reier 2010), kuid andmed

peremeestaime(de) kohta on napid, täpsed liigid pole teada, ka teisi kuuskjala perekonna liike

on sellest aspektist vähe uuritud (Ren et al. 2010). Oletatud on, et tegemist on kõrreliste

(Poaceae) või liblikõieliste (Fabaceae) liikidega (Chittendon 1951; Ren et al. 2010). Näiteks

samasse perekonda kuuluval kanada kuuskjalal (Pedicularis canadensis L.) on kindlaks tehtud

80 eri liiki peremeestaimi, mis kuuluvad 35 taimeperekonda (Piehl 1963). Kuninga-kuuskjala

seemned on ca 3 mm pikad ja 2 mm laiad ning on ümbritsetud võrkja kestaga (Hegi 1975).

1000 seemne kaal on 0,44 g (Irs 2012). Viljumise aja kohta andmed puuduvad. Seemned

levivad peamiselt tuule abil (Irs 2012). Kuninga-kuuskjalg on tetraploid, 2n=4x=32

(Krogulevich 1976).

Liigi kasvukohtadeks on mesotroofsed madalsood ja sooniidud. Sellist tüüpi kasvukohad

vähenevad kogu Euroopas ja ka Eestis.

Kesk-Euroopas kasvab kuninga-kuuskjalg lubjarikastes madalsoodes ja allikasoodes (Hegi

1975). Lätis on kasvukohtadeks soostunud niidud ja hõredalt metsastunud märgalad

(Enciklopēdija Latvijas Daba). Populatsioonid on tavaliselt väikesed. Rumeenia Karpaatides

kasvab kuninga-kuuskjalg lubjarikastes madalsoodes, eelistades neutraalse reaktsiooniga

kasvusubstraati (Stoicovici 1984). Soomes kasvab kuninga-kuuskjalg ojade, jõgede ja järvede

toitainetevaestel kallastel, niisketel niitudel ja karjamaadel, kraavikallastel, soostunud aladel

(LuontoPortti/NatureGate 2012). Keskkonnatingimused, kus kuninga-kuuskjalga Kesk-

Euroopas kõige sagedamini esineb, on toodud tabelis 1.

Kuninga-kuuskjalg on kitsa ökoloogilise amplituudiga ja tõrjutakse kooslusest kergesti välja,

kui konkurentne surve suureneb. Leiukohtade kooslusi võrreldes on leitud, et liik ei ole kitsalt

seotud mingite kindlate taimeliikidega (Stoicovici 1984).

Eestis kasvab kuninga-kuuskjalg peamiselt madalsoode (põhjaveetoiteliste soode) tüübirühma

kuuluvates kasvukohtades (Kask 1969; eElurikkus). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide

käsiraamatu järgi on kuninga-kuuskjalale sobiv elupaigatüüp aluselised ja nõrgalt happelised

liigirikkad madalsood (siin ja edaspidi sulgudes kasvukohatüübi või tüübirühma kood: 7230),

kus kasvavad valdavalt väikesekasvulised lubjalembesed tarnad või teised lõikheinalised, kus

on hästi arenenud samblarinne ja rohttaimedest kasvavad lemmelill (Tofieldia calyculata),

mitmed käpalised ja harilik võipätakas (Pinguicula vulgaris) (Paal 2007). 2014. a inventuuri

andmetel näib Eesti kasvukohti iseloomustavat teatav üleminekulisus, nt siirdesoo/madalsoo,

lage soo/soomets – liik levib sageli koosluste servaaladel. Kuninga-kuuskjalga on leitud

kasvamas ka sekurdaarsetes kooslustes (raudteetammil, raiesmikul, kraavikaldal, liinialusel,

teeäärtes, liivakarjääris või metsasihil) (Irs 2012, Pärandkoosluste Kaitse Ühing 2014).

7

Esimestel eluaastatel moodustub taimel leherosett. Peale õitsemisikka jõudmist algab ka

vegetatiivne uuenemine – risoomist kasvavad 1-3 kaupa välja uued võrsed, mis ei hakka

õitsema enne kahte aastat. Omaette isenditeks saavad viimased alles peale emataime hukkumist

(Hegi 1975). Kui kaua kestab õitsemisiga, pole teada.

Tabel 1. Kuninga-kuuskjala ökoloogilised optimumid (enamik kasvukohti) Kesk-Euroopas

(Ellenberg et al. 1991).

Keskkonnafaktor Väärtus Skaala Täpsustused

Valgus 8 1...9 Valguslembene, kasvab harva kohtades, kus

suhteline valgustatus on <40%.

Temperatuur 5 1...9 Kasvab nii mägedes kui ka lauskmaal,

leppides erinevate temperatuuridega.

Kontinentaalsus 7 1...9 Kasvab peamiselt mandrilises kliimas, ei

karda temperatuuri kõikumisi.

Niiskus 8 1...12 Kasvab niisketes ja liigniisketes

kasvukohtades.

Mulla pH 8 1...9 Kasvab alati aluselisel mullal.

Toitained 2 1...9 Kasvab väga toitainetevaestel muldadel.

Kuninga-kuuskjalg on nõrk konkureerija (Stoicovici 1984), eriti tema juveniilsed ja

vegetatiivsed isendid, kes on väiksema biomassiga ja seetõttu ka madalama

konkurentsivõimega. Probleemiks on ka sobivate tolmeldajate vähesus. Kuna kuninga-

kuuskjala õie üla- ja alahuul on tugevasti üksteise vastu surutud, suudavad õie sisse tungida

ainult suured ja tugevad putukad (LuontoPortti/NatureGate 2012), näiteks mesilased ja

kimalased. Nad lükkavad alahuule kõrvale, see jääb jätkuvalt sellisesse asendisse ja võimaldab

eristada tolmeldatud ning putukate poolt veel külastamata õisi. Pooleldi avatud tolmeldatud õis

võimaldab juurdepääsu ka väiksematele putukatele. Isetolmlemine arvatakse olevat võimatu

(Hegi 1975). Eestis on kuninga-kuuskjala tolmeldajana nähtud ka karuspõrnikat (Trichius

fasciatus) (Timm, suulised andmed).

Kultuurisuhte järgi on tegemist hemeradiafoori ehk taksoniga, mis talub inimmõju teatud piirini

ning esineb vähese inimmõjuga kooslustes (Kukk 1999).

8

1.2. Levik ja arvukus

Kuninga-kuuskjalg on katkestunud levilaga Euraasia liik (Jalas ja Suominen 1986), kes on

levinud lähisarktilises ja parasvöötmes ning alpiinses vööndis (Hultén ja Fries 1986; joonis 1).

Suurim pidev levila osa asub Kirde-Euroopas, hõlmates ka Eestit. Tegemist on haruldase

jääajast pärit reliktiga (Stoicovici 1984). Põhja-Soomes on kuninga-kuuskjalal rohkesti

leiukohti (Lampinen ja Lahti 2009). Lõuna-Soomes on kuninga-kuuskjalg haruldaseks

muutunud ja seega piirkonniti ohustatud (LuontoPortti/NatureGate 2012). Saksamaal esineb

see liik ainult Alpide eelmäestikus ja Böömi metsa (Böhmerwald) mäeaheliku piirkonnas.

Kesk-Euroopas on kuninga-kuuskjalg väljasuremisohus, kuna sobivaid kasvukohti on soode

kuivendamise ja looduslike maade kultuuristamise tagajärjel vähe alles jäänud (Hegi 1975).

Kuninga-kuuskjala geneetilist mitmekesisust on uuritud mõnes Poola populatsioonis

(Wroblewska 2013), kus leiti suhteliselt kõrge geneetiline varieeruvus hoolimata

populatsioonide killustatusest.

Ka meie naabermaal Lätis on see liik haruldane. Teda leidub hajusalt kogu riigi territooriumil,

aga arvukus on vähenemas (Andrušaitis 2003). Venemaal on liigi arvukus samuti tugevasti

vähenemas (Seregin 2011).

Joonis 1. Kuninga-kuuskjala levik põhjapoolkeral (Hultén, Fries 1986).

Kuninga-kuuskjalg kasvab üle Eesti üksteisest eraldatud populatsioonides, enamik leiukohti on

Lääne- ja Loode-Eestis (joonised 2, 3). Eesti taimede levikuatlase andmetel on liiki aastatel

2006-2020 leitud 93 ruudust (Kukk et al. 2020). 1971-2005 täheldati liiki ainult 51 ruudus.

9

Viimastel aastatel on leitud nii uusi kui ka taasleitud vanu kasvualasid, eriti taimeatlase

välitööde ja Eestimaa Looduse Fondi soode inventeerimise käigus. Samas on võrreldes 142

ruuduga, kus see liik esines aastatel 1921-1970, siiski toimunud tuntav leiukohtade arvu

vähenemine, muutused on olnud eriti märgatavad Ida-Virumaal ja lõunapoolsetes

maakondades. Eesti taimede levikuatlases on liigi arvukuse suundumust hinnatud selgelt

kahanevaks1.

Kuninga-kuuskjalal on EELISe andmetel Eestis 142 leiukohta2 (seisuga august 2022). Enamik

leiukohti on muudetud pindalalisteks, punktobjekte on veel 8. Suur osa leiukohtadest esindab

väikesi populatsioone: 69 populatsioonis leidub viimase vaatluse andmetel kuni 10 isendit.

Kümnes populatsioonis pole taimi viimasel vaatlusel enam leitud ja kaheksas puudub arvukuse

hinnang. Samas on ka 14 suurt populatsiooni, kus isendeid sada või enam (lisa 1), lisaks on

ühes leiukohas märgitud arvukuseks „ohtralt (tavaline)“. Kokku on EELISe andmetel

leiukohtades loendatud 4502 isendit.

Joonis 2. Kuninga-kuuskjala levik Eesti taimede levikuatlase andmetel (9 x 11 km

ruutvõrgustikus; Kukk et al. 2020). Tingmärkide seletus ülevalt alla: asustatud ruutude arv

perioodide kaupa vastavalt 93, 51, 142 ja 26; arvukuse suundumus selgelt kahanev (kaks noolt

alla).

1 Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P. 2020. Eesti taimede levikuatlas 2020. 2 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

10

Joonis 3. Kuninga-kuuskjala kasvukohad Eestis EELISe (seisuga 05.08.2022) andmetel.

Pindalalistele kirjetele on arvutatud parema jälgitavuse huvides tsentroidid.

Valdav enamik – 89% kuninga-kuuskjala leiukohtadest paikneb riigimaal ja suur osa – ligi 81%

kaitstavatel aladel (tabelid 2, 3). See lihtsustab liigi kaitset.

Tabel 2. Liigi leiukohtade jaotus maaomandi alusel EELISe andmetel (seisuga 17.08.2022)

Maa omandivorm Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal (%) Arv Osakaal

Eraomand 127,95 11 3 38

Riigiomand 1040,93 89 5 63

Munitsipaalomand 0,03 0 0 0

Kokku 1168,91 100 8 100

Tabel 3. Liigi leiukohtade jaotus kaitstavatel aladel paiknemise alusel EELISe andmetel

(seisuga 17.08.2022)

Kaitstav ala Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal (%) Arv Osakaal

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 58,89 5 0 0

Kaitseala sihtkaitsevöönd või

reservaat

551,99 47 7 88

Püsielupaiga piiranguvöönd 12,67 1 0 0

Kaitseala piiranguvöönd 181,22 16 1 13

Hoiuala 141,91 12 0 0

Väljaspool kaitstavat ala 222,23 19 0 0

Kokku 1168,91 100 8 100

11

1.3. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest

1.3.1. Uuringud

Pihu (2017) töös uuriti 20 populatsiooni kohasuse tunnuseid ja geneetilist varieeruvust AFLP

(amplifitseeritud fragmentide pikkuse polümorfism) meetodil. Uuritud populatsioonid ja

mõned võtmenäitajad on toodud tabelis 4. Tööst oli võimalik teha alljärgnevad järeldused.

1. Kuninga-kuuskjala populatsioonidesisene geneetiline mitmekesisus on madalam kui

nõmmnelgil (Dianthus arenarius) ja ka võrreldes Poola populatsioonidega on mõned

Eesti populatsioonid väiksema varieeruvusega. See tähendab, et populatsioonide

elujõulisus ei ole väga hea, eriti väiksema arvukuse ja väiksema geneetilise

varieeruvusega populatsioonides.

2. Kuninga-kuuskjala populatsioonid Eestis jagunevad geneetiliselt selgelt kaheks

regiooniks: Loode-Eesti ja Saaremaa ühes ning Lääne- ja Ida-Eesti teises regioonis,

jagades Eesti diagonaalselt kaheks. Samas geneetiliste kauguste ja geograafiliste

kauguste maatriks ei korreleerunud.

3. Populatsioonisiseselt geneetiliselt kõige mitmekesisemad ja samas ka omavahel

kõige paremini seotud (toimiva populatsioonidevahelise geenisiirdega) olid

Saaremaa populatsioonid, vähem mitmekesised ja märksa nõrgema geenisiirdega

Lääne-Eesti mandriosa populatsioonid. Loode- ja Ida-Eesti populatsioonid jäid

nende vahele. Samas geneetiliselt kõige vaesem populatsioon paiknes Jõelähtme

vallas Põhja-Eestis.

4. Kuninga-kuuskjalal ei ilmnenud ühtegi statistiliselt olulist seost geneetiliste

parameetrite ja arvukuse, morfoloogiliste tunnuste ega keskkonnaparameetrite vahel.

Samas tendents, et suuremates populatsioonides on geneetiline mitmekesisus

suurem, on olemas.

5. Paljusid olulisi kohasuse tunnuseid mõjutab positiivselt valgustatus ja negatiivselt

sammalde katvus ehk liik on valgusnõudlik, kinnikasvamine on ohustav faktor ning

esineb ka konkurents sammaldega. Õite arvu varrel mõjutas negatiivselt ka

orgaanilise aine protsent mullas ehk liiga viljakad mullad liigile ei sobi. Lehtede arvu

mõjutas negatiivselt rohurinde katvus ehk konkurents teiste rohttaimedega. Arvukust

mõjutas positiivselt mulla fosforisisaldus, näidates, et mulla fosforisisaldus on selle

liigi jaoks sageli limiteerivaks faktoriks.

6. Varjulisemates ja niiskemates kohtades kasvatab kuninga-kuuskjalg suuri lehti

(roseti läbimõõt on suur), aga paljunemisedukus (õite arv) on pigem kehvem.

7. Nõrk kuivendus (kraavide olemasolu mõnesaja meetri raadiuses) kuninga-

kuuskjalga otseselt ei mõjuta, kuid tugevama kuivenduse tingimustes ta tõenäoliselt

lihtsalt hävib ja selle mõju ei saa analüüsida. Roostumise mõju kuninga-kuuskjalale

välja ei tulnud, kuna valimis oli vähe roostunud kooslusi, tõenäoline on siiski, et

sellel on mõju.

Peamised looduskaitselised järeldused:

1. Kõrgema kaitseväärtusega on Saaremaa kuninga-kuuskjala asurkonnad. Mujal on oluline

säilitada suurema arvukuse ja geneetilise mitmekesisusega populatsioone.

Populatsioonidesisese geneetilise mitmekesisuse Nei parameeter on toodud tabelis 4;

2. kuninga-kuuskjala kaitses on kõige olulisem sobivate kasvukohtade ehk madalsoode ja

sooniitude säilitamine, nende kinnikasvamise ja (täiendava) kuivendamise vältimine;

3. kehvemate valgustingimustega populatsioonides on kindlasti vajalik valgustusraie

eelkõige põõsarinde osas, mis kuninga-kuuskjala kasvukohtades on tavaliselt

12

suuremaks probleemiks kui puurinne, nt valgustatuse korral alla 50% või alates

põõsarinde liituvusest 0,4;

4. kuivemates ja paremini ligipääsetavates kohtades, kus kuninga-kuuskjalg kasvab, võib

rohurinde konkurentsi vähendamiseks võimalusel kasutada karjatamist. Toimivat

karjatamist uuritud populatsioonides ei märgatud, seega selle mõju otseselt uurida ei

saanud.

Tabel 4. Pihu (2017) uuritud populatsioonid. Arvukus on näidatud viimastel andmetel (EELISe

viimane kehtiv vaatlus (august 2022 seisuga) või autori 2016. a vaatlus, tabelis tähistatud*-ga)

ning vajadusel sulgudes töös kasutatud arvukus (kui see erineb aktuaalsest arvukusest).

Geneetilise mitmekesisuse näitajana on kasutatud Nei geenivarieeruvuse indeksit. Valgustatust

mõõdeti kalasilmapiltide alusel.

EELISe

kood

Piirkond Kohanimi Arvukus Valgustatus

(%)

Gen

mitmekesisus

KLO9313683 ida Nüpli 16 (11) 37,56 0,1066

KLO9321308 loode Liivamäe

(Loo)

0 (20) 68,35 0,0498

KLO9328513 loode Sõmeru 40* 44,83 0,142

KLO9337111 loode Keila 9 (40) 66,00 0,1645

KLO9315644 loode Rabivere 20* 49,76 0,1414

KLO9316384 loode Pohla 10* 50,15 0,1499

KLO9337119 saare Viidu 40* 67,52 0,139

KLO9325438 saare Sõmera 44 (12) 47,13 0,1435

KLO9329529 saare Vendise 15* 59,92 0,1687

KLO9337122 saare Koimla 9* 52,57 0,0984

KLO9336037 lääne Nedrema 15* 39,56 0,1231

KLO9330805 lääne Metsaküla 30* 88,31 0,122

KLO9322194 lääne Palatu 10 59,30 0,09

KLO9328100 lääne Helenurme

(Avaste)

0 (50) 76,94 0,1106

KLO9315610 lääne Allikmaa 6* 73,96 0,0643

KLO9325633 ida Kirimäe 40* 57,33 0,1274

KLO9330806 ida Eametsa 20* 66,85 0,1098

KLO9329352 ida Võõbu 40* 62,30 0,1137

KLO9316386 ida Rõhu

(Endla)

40* 41,01 0,1537

KLO9335051

ida Kolgu 15* 36,37 0,1099

13

1.3.2. Riiklik seire

Kuninga-kuuskjalga on seiratud alates 2006. aastast, järjepidevamalt 2014. aastast.

Seireandmete lühikokkuvõte on esitatud tabelis 5. Varasem seire toimus seisundiseirena. Alates

2018. aastast on kaitsealuste taimeliikide seire metoodika varasemaga võrreldes muutunud.

Seiret tehakse registriobjektil Keskkonnaagentuuri poolt etteantud juhupunktis, mille ümber

loendatakse isendeid 0,1 ha suurusel alal, samuti punktini jõudmise teekonnal. Suuremate kui

0,1 ha registriobjektide puhul ei loendata isendite üldarvu, vaid hinnatakse liigitihedust 0,1 ha

kohta. Samuti ei loendata generatiivseid isendeid, vaid hinnatakse nende arvukust 3-palli

skaalas. Seiresamm ei ole ühtlane, kuid mida vähem on liigil registriobjekte, seda

tõenäolisemalt üks ja sama objekt kordusseiresse satub.3

Kuna seiremetoodika on aastate vältel muutunud, siis ei ole andmed väga hästi võrreldavad ja

kuninga-kuuskjalal on seni ainult üks leiukoht kordusseiresse sattunud.

Tabel 5. Kuninga-kuuskjala seireandmed4

EELISe kood Ala nimi Arvukus/tihedus Seisund Seire aasta

KLO9312927 Viidumäe 41 keskmine 2006

KLO9312928 Viidu 18 keskmine 2006

KLO9312782 Seli 53 hea 2006

KLO9315610 Palivere 17 hea 2007

KLO9337989 Palivere 12 hea 2014

KLO9320624 Taebla 136 hea 2015

KLO9323368 Reola 3 kiratsev 2015

KLO9313379 Tuhala 0 0 2015

KLO9334487 Karujärve 24 hea 2016

KLO9329352 Võõbu1 79 keskmine 2016

KLO9337107 Võõbu2 160 hea 2016

KLO9313683 Nüpli

(Sihva)

17 hea 2017

KLO9322194 Palatu 97 hea 2017

KLO9322204 Käru 147 hea 2017

KLO9313683 Nüpli

(Sihva)

16 hea 2018

KLO9309575 Keedika 0 0 2018

KLO9337124 Tapa 15 hea 2018

KLO9340815 Keila 8 is/0,1 ha hea 2019

KLO9313113 Keila >50 is/0,1 ha hea 2019

KLO9334622 Neeruti 0 0 2019

KLO9338974 Paraspõllu <50 is/0,1 ha hea 2020

KLO9313930 Aranküla 3 is/0,1 ha keskmine 2020

3 Kaitstavate soontaimede liigiseire ankeet (https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid) 4 Keskkonnaseire infosüsteem KESE (https://kese.envir.ee/kese/welcome.action)

14

EELISe kood Ala nimi Arvukus/tihedus Seisund Seire aasta

KLO9331227 Vatla 0 0 2020

KLO9325625 Mõrdu 4 is/0,1 ha hea 2020

KLO9325633 Nihka 0 0 2020

KLO9327027 Kirimäe 7 is/0,1 ha hea 2020

1.3.3. Inventuurid

2021. aastal inventeeriti liigi kaitse tegevuskava koostamise käigus alljärgnevaid leiukohti:

Avaste looduskaitsealal (KLO1000464) Pärnumaal KLO9328095, KLO9328097,

KLO9328099, KLO9328100, KLO9328101, KLO9328102, KLO9328103 ning Loo aasnelgi

ja kuninga-kuuskjala püsielupaigas (KLO3001652) Harjumaal KLO9321308. Ühelgi alal

kuninga-kuuskjalga ei leitud. Üheks põhjuseks võib olla eelnevate leiuandmete ebatäpsus

(Avaste looduskaitsealal olid polügoonideks väga suured alad, kuid puudusid täpsed

koordinaadid, üks ala nt üle 100 hektari). Loo püsielupaigas seda probleemi ei olnud, seda

enam, et lisaks lähivaatlusele kasutati kaugemateks vaatlusteks binoklit, mis garanteerinuks

vähemalt generatiivsete isendite avastamise lähima paarikümne meetri raadiuses, sest kuninga-

kuuskjala õisikuvarred on üsna kõrged (kuni 1 m). Aastal 2021 oli erakordselt kuiv ja kuum

suvi, mis võis põhjapoolse levikuga ja niiskuslembesele liigile mitte sobida ja ta ei õitsenud,

aga suurelt alalt on vegetatiivsete taimede leidmine üsna võimatu. Ka 2016. aastal mõnel alal

kuninga-kuuskjalga ei leidunud. Ühe ebaõnnestunud vaatluse põhjal ei saa siiski väita, et liik

on nendest kasvukohtadest kadunud. Seepärast on juba lähiaastatel kavas korraldada uus

inventuur, ilma milleta on väga raske kaitsetöid planeerida, eriti suures kasvukohas Avaste

looduskaitsealal. Loo püsielupaigas peab samuti planeerima uue inventuuri, kuid noort

pajuvõsa võib eemaldada ka ennetavalt.

15

2. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs

2.1. Kaitsestaatus

Kuninga-kuuskjalg:

1) kuulub alates 2014. aastast Eestis II kaitsekategooria taimeliikide hulka5;

2) kuulub Eesti Punases nimestikus ohualdiste (vulnerable, VU) taimeliikide

kategooriasse6;

3) liigi ohustatust ei ole IUCN Euroopas hinnanud ega liiki Punasesse nimekirja

kandnud7,8 ;

4) ei kuulu Euroopa Liidus nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ9 (edapidi Loodusdirektiiv)

lisadesse ega CITES konventsiooni10 lisadesse;

5) ei kuulu Berni konventsiooni11 lisadesse, kuid on nimetatud Berni konventsiooni

ohustatud kasvukoha D4 Aluselised madalsood ja kaltsiumirikkad allikasood

tunnusliigina.

Põhjamaadest on kuninga-kuuskjalg Soomes12, Rootsis13 ja Norras14 soodsas seisundis (LC –

least concern), kuid Taanis15 välja surnud. Lätis16 kuulub kuninga-kuuskjalg 2. kategooriasse

(haruldased liigid, mida leidub nii vähearvukalt või nii piiratud suurusega aladel, et nad võivad

kiiresti välja surra). Leedus 17 on liik kantud ohualdiste (VU) taimeliikide kategooriasse.

Venemaal on liigi arvukus samuti tugevasti vähenemas (Seregin 2011).

2.2. Senise kaitse tõhususe analüüs

Üheks oluliseks meetmeks kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskavas perioodil 2014-2018 oli

kuninga-kuuskjala kaitsekategooria tõstmine. 2014. aastal tõsteti kuninga-kuuskjalg III

kaitsekategooriast II kaitsekategooriasse, millesse arvatakse looduskaitseseaduse 18 kohaselt

liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb

ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel, samuti liigid, mis võivad

5 Keskkonnaministri määrus nr 195 (RT I, 18.06.2014, 20) (https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020) 6 Liigi ohustatuse hinnang: Pedicularis sceptrum-carolinum (kuninga-kuuskjalg) sigiv asurkond 2017. EELIS

(Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 7 European Environment Agency (https://www.eea.europa.eu/) 8 The IUCN Red List of Threatened Species (https://www.iucnredlist.org/) 9 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-

20070101&from=EN 10 Checklist of CITES species (https://checklist.cites.org/#/en) 11 Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats (https://rm.coe.int/168097eb56) 12 Suomen Lajitietokeskus (https://laji.fi/en/taxon/MX.39656) 13 SLU Artdatabanken. Rödlista 2020 - övergripande delar

(https://artfakta.se/artbestamning/taxon/Pedicularis%20sceptrum-carolinum-221760) 14 Karplanter: Vurdering av kongsspir Pedicularis sceptrum-carolinum for Norge. Norsk rødliste for arter 2021.

Artsdatabanken (https://www.artsdatabanken.no/lister/rodlisteforarter/2021/27579) 15 Rødliste 1997 over planter og dyr i Danmark (Red List 1997 of plants and animals in Denmark)

(https://www.nationalredlist.org/rodliste-1997-over-planter-og-dyr-i-danmark-red-list-1997-of-plants-and-

animals-in-denmark-danish/) 16 The species of Red Data Book of Latvia

(https://www.lifeforspecies.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/lifeforspecies.lu.lv/Projekta_materiali/sarkanas

_gramatas_sugu_saraksts.pdf) 17 Lietuvos raudonoji knyga

(https://am.lrv.lt/uploads/am/documents/files/Raudonoji%20knyga/Raudonoji_knyga_2021_WEB.pdf) 18 Looduskaitseseadus, § 46 lõige 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003)

16

olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Kuna viimaste aastate

välitööde käigus on taasleitud vanu ja registreeritud suhteliselt palju uusi leiukohti, siis langetati

Punase nimestiku kategooriat 2017. a ohualtiks (varem väljasuremisohus).

81% kuninga-kuuskjala kasvukohtadest asuvad kaitstavatel aladel (tabel 3). See ületab 50%

künnist, mis on looduskaitseseaduse § 48 lg 2 kohaselt minimaalselt nõutav II kategooriasse

kuuluvate liikide puhul. Oluline samm liigi kaitseks tehti Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede

püsielupaiga loomisega 2021. aastal. 2022. aasta seisuga paikneb enamik esinduslikumatest ja

arvukamatest kuninga-kuuskjala populatsioonidest kaitstavatel aladel. Rohkem kui 100

isendiga populatsioonidest asub väljaspool kaitstavaid alasid ainult neli: KLO9343120

Läänemaal Vätse külas (arvukus 2022. aastal 283 generatiivset isendit), KLO9334790 Lääne-

Virumaal Kerguta ja Kursi külas (arvukus 2014. aastal 110 isendit), KLO9334205 Saaremaal

Ööriku külas (arvukus 2014. aastal 100 isendit) ja KLO9335051 Harjumaal Kolgu külas

(arvukus 2014. aastal 100 isendit). Rohkem kui 100 isendiga kasvukohtades kaitstavatel aladel

kehtib enamasti sihtkaitsevööndi kaitsekord. Osaliselt jäävad piiranguvööndisse kasvukoht

KLO9337107 Kõrvemaa maastikukaitsealal (KLO1000265) ja KLO9328513 Nabala-Tuhala

looduskaitsealal (KLO1000634). Ehmja-Turvalepa hoiualale (KLO2000146) jäävates

kasvukohtades reguleerib kaitset looduskaitseseaduse ptk 5.

Ka kuninga-kuuskjala keskmise arvukusega (10-99 isendit) kasvukohtades on

looduskaitseseadusest tulenev kaitstuse miinimumnõue täidetud. 52st keskmise arvukusega

kasvukohast jääb väljapoole kaitstavaid alasid ainult 14 ehk ca 27%.

Kõigist liigi EELISesse kantud kasvukohtadest paikneb 63 kasvukohta (46%) ühtlasi

Loodusdirektiivi alusel kaitstavatel Natura 2000 võrgustiku loodusaladel. EELISe andmetel

kasvab liigi 4502 isendist kaitstavatel aladel 3523 ehk 78,3%. Arvestades kuninga-kuuskjala

ohustatuse hinnangut ja asjaolu, et esinduslikud kasvukohad paiknevad enamasti juba

kaitstavatel aladel, on täiendava püsielupaiga moodustamine vajalik ainult Vätse küla

populatsiooni (KLO9343120) kui Eesti arvukuselt teise populatsiooni kaitseks.

Oluline on tagada, et kõikidel kaitsealadel, kus kuninga-kuuskjalg esineb (arvukusega üle 10

isendi), oleks liik kaitse-eeskirjades nimetatud kaitse-eesmärgiks, et liigi kasvukohtade kaitset

tõhusalt tagada ja vajadusel kaitsekorralduslikke töid kavandada. Eesmärkliigiks on kuninga-

kuuskjalg nimetatud järgmistel aladel: Avaste looduskaitseala (KLO1000464); Keila-Niitvälja

kaitsealuste taimeliikide püsielupaik (KLO3002374); Kõnnumaa maastikukaitseala

(KLO1000505); Nätsi-Võlla looduskaitseala (KLO1000201) ja Otepää looduspark

(KLO1000559). Kuninga-kuuskjala ja aasnelgi kaitseks on Jõelähtme vallas Liivamäe külas ja

Loo alevikus loodud Loo aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaik (KLO3001652).

17

3. Ohutegurid ja meetmed

Kuninga-kuuskjala ohuteguriteks on varasemalt mainitud niitude, karjamaade ja teiste

avamaade võsastumist niitmise või/ja karjatamise katkemisel ning ka soode kuivendamist ja

turba võtmist. Turbatootmine ei avalda kuninga-kuuskjala kasvukohtadele otsest mõju, kuna

see protsess puudutab eelkõige rabasid, kuid mõju võib olla kaudne. Karjatamise ja niitmise

lakkamine on kindlasti mõjutanud soostuvate niitude (kus turvast on alla 30 cm)

kinnikasvamist. Kõige olulisemaks soode kinnikasvamise põhjuseks võib siiski pidada soode

kuivendamist. Kuninga-kuuskjalga kui lähisarktilises ja parasvöötmes kasvavat taimeliiki võib

ohustada ka kliima soojenemine. Ohutegurite mõju hindamise skaala on esitatud tabelis 6 ja

ohutegurid tabelis 7.

Tabel 6. Ohutegurite tähtsuse hindamise skaala.

Ohuteguri

tähtsus

Ohuteguri mõju ulatus

kriitilise

tähtsusega

võib 20 aasta jooksul viia liigi hävimisele Eestis

suure tähtsusega võib 20 aasta jooksul viia Eesti asurkonna kahanemisele enam kui 20%

ulatuses

keskmise

tähtsusega

võib 20 aasta jooksul viia asurkonna kahanemisele, vähem kui 20%

ulatuses, märkimisväärsel osal Eesti areaalist

väikese tähtsusega omab vaid lokaalset tähtsust, Eesti asurkonna kahanemine 20 aasta

jooksul on väiksem kui 20%

Tabel 7. Kuninga-kuuskjala ohutegurid.

- Ohutegur Mõju tähtsus

- 3.1. Soode ja soostunud niitude kuivendamine suure tähtsusega

- 3.2. Märgalade eutrofeerumine ja võsastumine ning soostunud

niitude hülgamine, sellega kaasnev puittaimede ja rohttaimede

poolt põhjustatud konkurentne surve

suure tähtsusega

3.3. Väikeste populatsioonidega seotud geneetilised ja muud

ohutegurid

suure tähtsusega

3.4. Sobivate tolmeldajate vähesus keskmise tähtsusega

4. 3.5. Kliima soojenemine keskmise tähtsusega

5 3.6. Turba, lubjakivi vm kaevandamise otsesed või kaudsed mõjud väikese tähtsusega

3.1. Soode ja soostunud niitude kuivendamine

Eesmärgiga muuta maa tootlikumaks ja parandada puude kasvu hakati soid ja liigniiskeid

metsamaid Eestis kuivendama juba 19. sajandil (Valk 2005). Ca 70% Eesti soodest on suuremal

või vähemal määral kraavitatud (Paal ja Leibak 2011). Viimase märgalade inventuuri (2009-

2010) tulemuste põhjal on soode pindala Eestis vähenenud ligi 50%, mille üheks põhjuseks on

märgalade kattumine puistutega (Paal ja Leibak 2011).

Soode kuivendamise mõju kuninga-kuuskjalale on otsene ja kaudne. Otsene kasvukoha

veerežiimi muutus mõjub negatiivselt, kuna kuninga-kuuskjalg eelistab kasvada niisketes ja

liigniisketes kasvukohtades (Ellenbergi väärtarv = 8) (Ellenberg et al. 1991). Selle tagajärjel

18

jääb järjest vähemaks liigile sobivaid elupaiku ja kasvukohad fragmenteeruvad. Kuivendamise

kaudne mõju on pikaajaline. Soode kuivendamise tagajärjel kiireneb toitainete (eriti

lämmastiku) kogunemine mulda (või vette), kasvutingimused puittaimedele muutuvad sageli

soodsamaks ja lagedad sooalad hakkavad kinni kasvama (võsastuma) (vt 3.2.). Selle

tulemusena halvenevad valgustingimused rohttaimede jaoks ja suureneb liikidevaheline

konkurents (vt 3.2.). Kuivendamise mõju üheks indikaatoriks on sinihelmika (Molinia

caerulea) massiline esinemine.

Kuninga-kuuskjala esinduslikes (lisa 1), kuid rikutud veerežiimiga kasvukohtades tuleb

vajadusel kasvukoha seisundi parandamiseks kaaluda loodusliku veerežiimi taastamist

kraavide sulgemise teel, arvestades ka taastamistööde potentsiaalset mõju naaberkinnistutele.

Eeskujuks saab võtta varasemad kogemused madal- ja allikasoode veerežiimi taastamisel (nt

Viidumäe, Paraspõllu jt), kuid vajadusel tuleb taastamistööde metoodika, asukohad ja mahud

kavandada eraldi uuringuga. Käesoleva tegevuskava koostamise ajal ei olnud selliste

taastamistööde vajadus teada, mistõttu tegevuskavas loodusliku veerežiimi taastamisega seotud

tegevusi ei planeerita.

Meetmed:

- Kaitstavatel aladel vältida kuivendustöid kuninga-kuuskjala kasvukohtades ja

vähemalt 100 m raadiuses nende ümber. Kraavide hooldus on lubatud minimaalses

vajalikus mahus (voolutakistuste eemaldamine) nt maanteekraavide, põllu- ja

metsamaadega piirnevate eesvoolude hooldamiseks, et mitte tekitada kahju põllu- või

metsamaale. Uute kuivendussüsteemide rajamist ning olemasolevate süvendamist-

laiendamist tuleb vältida;

- Esinduslikes (lisa 1), kuid rikutud veerežiimiga kasvukohtades tuleb vajadusel

kavandada loodusliku veerežiimi taastamistööd.

3.2. Märgalade eutrofeerumine ja võsastumine ning soostunud niitude hülgamine, sellega

kaasnev puittaimede ja rohttaimede poolt põhjustatud konkurentne surve

Eutrofeerumist ehk toitainete (eriti lämmastiku) kogunemist mulda (või vette) kiirendab

kuivendamine, sest aeroobsetes tingimustes lagunevad taimejäänused kiiremini ja vabanenud

toitained suurendavad mullaviljakust. Mullaviljakuse tõustes paranevad puittaimede

kasvutingimused ja algab võsastumine. Puittaimede (eelkõige lehtpuude) osatähtsuse kasvades

suureneb ka varise hulk (rohttaimede poolt tekitatavale kulule lisanduvad veel puulehed) ning

see omakorda soodustab toitainete kogunemist ja huumuse teket mullas.

Nii majandamise lakkamise, märgalade kuivendamise kui ka eutrofeerumise korral muutuvad

keskkonnatingimuste ja koos sellega ka liikidevaheliste ja isenditevaheliste interaktsioonide

suund ja tugevus (Gaucherand et al. 2006; Yin et al. 2012). Olenevalt liigist ja eriti selle

arenguastmest on olulisem kas valgus- (maapealne) või juur- (maa-alune) konkurents teiste

isenditega (Cahill 2002; Zhang ja Lamb 2012).

Kuninga-kuuskjalg on nõrk konkureerija (Stoicovici 1984). Eelkõige võib konkurentsi

intensiivsus (põhjustatuna rohurinde tiheduse ja kõrguse suurenemisest) mõjuda negatiivselt

kuninga-kuuskjala juveniilsetele ja vegetatiivsetele isenditele, kes on väiksema biomassiga ja

seetõttu ka madalama konkurentsivõimega. On leitud, et varases arengujärgus isendite kasvu ja

arengut takistab sageli mättaid moodustavate kõrreliste ja angervaksa (Filipendula ulmaria)

rohke esinemine koosluses (Moora et al. 2007; Jõgar ja Moora 2008). Kuigi kuninga-kuuskjalg

ei ole madalakasvuline taimeliik (õievarred võivad kasvada kuni meetri kõrguseks), on paljud

19

märgaladele iseloomulikud taimeliigid temast kõrgemad. Välitöödel ilmneb sageli, et

kooslustes, kus leidub rohkesti sinihelmikat, on kuninga-kuuskjalg kadunud. Seemneline

paljunemine võib olla pärsitud, kuna seemned ei jõua tiheda kulu tõttu mulda. Kuninga-

kuuskjala kasvu võib takistada ka roostumine.

Eutrofeerumist aitab vältida kuivendamise vältimine. Võsastumise ja puittaimede konkurentsi

puhul tuleb võsa (osaliselt) eemaldada. Rohttaimede konkurentse surve vähendamiseks tuleb

vältida kuivendamist, mis soodustab näiteks sinihelmika ja angervaksa vohamist. Kui vähegi

võimalik, niita vähemalt igal kolmandal aastal

Paljud võsastuvad märgalad vajavad kujundusraiet. Kuninga-kuuskjala kasvukohtades on

põõsarinne enamasti suuremaks probleemiks kui puurinne. 2014. a inventuuri andmetel kasvab

kuninga-kuuskjalg sageli lagedate soomassiivide nõrgalt võsastunud servaaladel ja tunneb end

nõrgalt võsastunud ja poolvarjulistes, aga rikkumata veerežiimiga elupaikades võrdlemisi hästi

(Pärandkoosluste Kaitse Ühing 2014). Kujundusraied valgustingimuste parandamiseks on

vajalikud eelkõige valgustatuse korral alla 50% või alates põõsarinde liituvusest 0,4. Peale

harvenduslõikust peab puu- ja põõsarinde liituvus jääma vahemikku 0,1 kuni 0,3. Esimeses

järjekorras eemaldada lehtpuud ja põõsad (nt lepad, kased), mille varis soodustab huumuse teket

ja seega eutrofeerumist. Ohtrate vesivõsude pealekasvu tõttu on soovitatav olla ettevaatlik

pajude eemaldamisega. Alles võib jätta suuremad puud ja põõsad. Tööd tuleb läbi viia

külmunud pinnasega ja käsitsi või võimalikult kerge tehnikaga, et vältida pinnasekahjustusi ja

tallamisest tulenevaid häiringuid. Puud lõigata võimalikult maapinna lähedalt ja raidmed

kuninga-kuuskjala kasvukohast välja vedada või põletada väljaspool kaitsealuste liikide

kasvukohti.

Niitmine on vajalik liigi kuivemates kasvukohtades, kus rohttaimede konkurents on suurem,

samuti roostuvates kooslustes. Niitmise asemel võib kasutada ka trimmerdamist või

karjatamist. Kuninga-kuuskjalale sobib niitmine juuni esimeses pooles kuni jaanipäevani või

sügisel võimalikult hilja (alates oktoobrist), et seemned jõuaksid valmida ja levida.

Karjatamisega võib alustada varem. Kui niita vähemalt kord kolme aasta jooksul, siis hoiab see

ära võsastumise. Niitmine ja kujundusraied tulevad kõne alla siiski ainult õhukeseturbastes

kasvukohtades.

Niitvälja soo ekspertiis soovitab madalsooaladel kuninga-kuuskjala kasvukohtades (sh Eesti

suurimas kasvukohas KLO9313113) hooldusvõttena sügisest karjatamist või purustamist (1 x

3-5 a jooksul) (Hirse 2018). Tuleb arvestada, et soomuldadega aladel ei toimu mahajäetud

heksli kiiret lagunemist, mistõttu aineringe häirub, toitainesisaldus (eutrofeerumine) suureneb

ja tekivad sobilikud elupaigad produktiivsetele liikidele. Aeglase lagunemise korral võib

tekkida kulukiht, mis takistab seemnete idanemist ja noorte taimede võrsumist. Seetõttu ei

soovitata liigniisketes kooslustes hekseldada ega hekslit maha jätta (Kängsepp 2017). Siiski on

hekseldamist ka teadustöödes soovitatud aladele, kus muud majandamisvõtted ei leia

kasutamist, kuid alad on vaja avatuna hoida (vt Kose et al. 2020). Hekseldamine koos heksli

mahajätmisega tuleb kuninga-kuuskjala kasvukohtades kõne alla ainult ühekordse meetmena

võsastumise vältimiseks, soovitatavalt tuleks samaaegselt taastada ka looduslik veerežiim.

Meetmed:

- kuivendamise vältimine;

- valgustingimuste parandamiseks võsatõrje puu- ja põõsarinde liituvuseni 0,1-0,3,

esimeses järjekorras eemaldada lehtpuud ja põõsad; kujundusraied teha külmunud

20

pinnasega ja käsitsi või võimalikult kerge tehnikaga; raidmed liigi kasvukohast välja

vedada või põletada väljaspool kaitsealuste liikide kasvukohti;

- kuivemates või roostuvates kooslustes niita vähemalt kord kolme aasta jooksul

(juunikuus kuni jaanipäevani või sügisel võimalikult hilja, alates oktoobrist); niitmise

võib asendada ka trimmerdamise või karjatamisega; niidus tuleb kasvukohast

eemaldada. Hekseldamist võib kasutada vaid ühekordse taastamisvõttena.

3.3 Väikeste populatsioonidega seotud geneetilised ja muud ohutegurid

Kuninga-kuuskjala populatsioonid Eestis on enamasti väikesed ja asuvad üksteisest suhteliselt

kaugel. Väike populatsioon on mitmesuguste häiringute suhtes alati haavatavam kui suur. Olgu

tegemist herbivooride tegutsemise, veerežiimi muutuse või ala võsastumisega, väikeses

populatsioonis on hävinud isendite proportsioon kogu populatsiooni isendite arvust alati

suurem ja taastumine aeglasem. Generatiivsete isendite väike arv ei võimalda edukat

risttolmlemist ja seemnetoodang väheneb. Isendite väike arv populatsioonis on Eestis kindlasti

üheks kuninga-kuuskjalga ohustavaks teguriks.

Risttolmlevates populatsioonides (kuninga-kuuskjalg on risttolmleja) võivad populatsiooni

arvukuse kahanedes ja iseviljastumise osatähtsuse suurenedes avalduda kahjulikud

retsessiivsed alleelid, mis päritakse mõlemalt vanemalt (Oostermeijer et al. 1994; Reed 2005;

Becker et al. 2011). Kahjulike tunnuste, nagu seemnete vähesus, nende halb idanemine, idandite

madal eluvõime jms avaldumine võib omakorda viia populatsiooni hääbumiseni. Väikeses

populatsioonis on geneetiline varieeruvus madalam. Looduslike tingimuste muutudes ei pruugi

populatsioonil olla sobivat genotüüpi muutunud tingimustes ellujäämiseks ning paljunemiseks

(Frankham 2003; Honnay ja Jacquemyn 2007; Zhao et al. 2008).

On tõestatud, et paljudes Eesti populatsioonides on geneetiline varieeruvus madal, eriti Ida-

Eesti populatsioonides (Pihu 2017). Ka Loo püsielupaiga populatsioonis on geneetiline

varieeruvus suhteliselt madal.

Meede:

- geneetiliste ohtude vältimiseks tuleb keskenduda eeskätt suuremate ja geneetiliselt

mitmekesisemate populatsioonide kaitsmisele ja soodustada populatsioonide

sidusust rohevõrgustike kaudu (vt 1.3.1.).

3.4. Sobivate tolmeldajate vähesus

Probleemiks on ka sobivate tolmeldajate puudus, kuna tulenevalt õite morfoloogiast suudavad

õie sisse tungida ainult suured ja tugevad putukad (LuontoPortti/NatureGate 2012). Eestis 2006.

ja 2007. aastal läbiviidud seire andmed näitavad, et tolmeldajate arvukus ja liigirikkus sõltuvad

toiduressursi olemasolust (erinevad põllukultuurid), põldude suurusest ja kimalaste

lennuraadiusest, millest kaugemale nad toitu koguma ei lähe (Viik ja Mänd 2008). On leitud, et

Euroopa kimalaseliikide lennuraadiused nii põllumajandus- kui ka loodusmaastikus jäävad

sageli alla 1000 m (Rao ja Strange 2012). Nii kimalaste arvukus kui ka liigirikkus vähenevad

põllu keskmise pindala kasvades: arvukus väheneb märgatavalt, kui põllu keskmine suurus

ületab 6 ha, ning kimalaseliikide arv väheneb märgatavalt, kui põllu keskmine suurus ületab 5

ha. Kimalaste arvukus ja liigirikkus on seda suuremad, mida rohkem erinevaid põllukultuure

hektari kohta kasvatatakse. Tähtsal kohal on ka kompensatsioonialade (üleskündmata alad:

niidud, metsaservad, -tukad jne) olemasolu, kuna need pakuvad tolmeldajatele peatus-,

pesitsus- ja toitumispaiku (Viik ja Mänd 2008).

21

Hiljuti koostati Euroopa 68 kimalaseliigi kohta Punane nimestik, milles leiti, et 24 protsenti

neist on ohustatud. Uuringu järgi on 68st kimalaseliigist 46 protsenti väheneva, 29 protsenti

stabiilse ja 13 protsenti suureneva populatsiooniga. Eestis esinevatest liikidest on 12 liiki

langeva, 7 liiki stabiilse, 8 liiki kasvava ja 2 liiki teadmata populatsioonitrendiga (Mägi 2015).

Meetmed:

- tolmeldajate vähesust aitavad leevendada olulisemate tolmeldajarühmade (nagu

kimalased) kaitseks kehtestatavad meetmed, sh tolmeldajate kaitse tegevuskava

koostamine, mis on töös;

- tolmeldajate arvukuse suurendamiseks on soovitatav hoida põllu pindala põllumassiivi

sees kuni 6 ha; rakendada viljavaheldust ning kasvatada liblikõielisi, ristõielisi jt

tolmeldamist vajavaid kultuure; jätta põlluservadesse püsitaimestikuga harimata ribad;

säilitada põllumajandusmaal tolmeldajatele toiduressurssi ja pesitsuskohti pakkuvaid

maastikuelemente (nt üksikpuud, kivihunnikud, põõsastega tee- ja kraaviservad jne);

- põllumajanduslikud keskkonnatoetused elurikkuse soodustamiseks.

3.5. Kliima soojenemine

Kliima soojenemine on aktuaalne teema ja ka kuninga-kuuskjalg võib olla sellest mõjutatud,

kuna tegu on arktilise ja subalpiinse levikuga märgalade liigiga. Põhjapoolse levikuga liik

(joonis 1) on tõenäoliselt tundlik nii temperatuuri tõusule kui (eriti) põuale, millele vihjab ka

asjaolu, et liiki 2021. aasta erakordselt kuumal ja kuival suvel inventeeritud leiukohtadest ei

leitud.

Meede:

- kliima soojenemise mõju kuninga-kuuskjalale aitavad vähendada üldised kliima

soojenemise takistamiseks rakendatavad meetmed.

3.6. Turba, lubjakivi vm kaevandamise otsesed või kaudsed mõjud

Turba tootmine ei avalda kuninga-kuuskjala kasvukohtadele otsest mõju, kuna see protsess

puudutab eelkõige rabasid. See võib avaldada kaudset mõju, kui kaevandamine toimub

kasvukoha lähedal ja selle tagajärjel muutub veerežiim. Muud kaevandustööd võivad olla

mõjuriks, kui neid planeeritakse kasvukohtadesse või nende vahetusse naabrusse. 2022. a

seisuga ei ole selliseid juhtumeid teada.

Meede:

- mõjusid aitab vältida keskkonnamõjude hindamine planeeritavate karjääride aladel

maavarade kaevandamise lubade menetluse käigus.

22

4. Kaitse eesmärk

Liigi kaitse-eesmärk on kindlustada liigile võimalikult soodne seisund. Selleks on tarvis

säilitada: 1) populatsiooni arvukus, mis tagab liigi säilimise kaugemas tulevikus looduslike

kasvukohtade elujõulise koostisosana; 2) liigi looduslik levila, mis ei kahane, ning 3) piisavalt

suured kasvukohad, mis tagavad liigi populatsioonide pikaajalise säilimise praegu ja

tõenäoliselt ka edaspidi. Taimeliigi soodne seisund ei ole võimalik ilma soodsas seisundis

kasvukohata – loodusliku levilata, mis on muutumatu suurusega või laienemas ja millel on

pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ning mille funktsioonid toimivad ja

tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus (Looduskaitseseadus § 3).

Kuigi kuninga-kuuskjalal on Eestis suhteliselt palju kasvukohti, on paljud neist muutunud

inimtegevuse ja loodusliku suktsessiooni tagajärjel liigi jaoks ebasobivateks.

Lühiajalisteks kaitse-eesmärkideks (lähemaks viieks aastaks) on säilitada kuninga-kuuskjala

arvukus vähemalt 2022. aasta tasemel (vähemalt 4500 isendit) või suurendada arvukust ning

praeguses leviku ulatuses (vähemalt 142 kasvukohta kogupindalaga 1169 ha ja 93 taimeatlase

ruutu). Liigi ohukategooria (ohualdis) ei tohi Eesti Punase nimestiku järgmise hindamise käigus

halveneda.

Pikaajalisteks kaitse-eesmärkideks on:

- kasvukohtade seisundi paranemine (hinnanguskaala: halb, rahuldav/keskmine, hea,

väga hea) vähemalt aladel, kus tegevuskava näeb ette taastamis- või hooldustööd;

- liigi isendite arv, levikuareaal ja kasvukohtade pindala püsivad stabiilsena (vastavalt

vähemalt 4500 isendit, 142 kasvukohta ning pindala 1169 ha) või suurenevad.

4.1. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused

Vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna

arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike kasvukohtade elujõulise

koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks

säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur kasvukoht.

Viimastel aastatel on leitud juurde suhteliselt palju uusi leiukohti, ka isendite arv on võrreldes

eelmise tegevuskava perioodiga oluliselt suurenenud ning kõik suuremad populatsioonid peale

Vätse paiknevad kaitstavatel aladel. Seega on liigi soodne seisund eeldatavalt tagatud, kuid

tuleb arvestada, et ehkki populatsioonide arv Eestis on küllaltki suur, on isendite arv nendes

enamasti väike (sageli alla 10 generatiivse isendi). Ka geneetiline mitmekesisus on suhteliselt

madal. Samuti paiknevad populatsioonid killustatult ja nende omavaheline sidusus on väike.

Osadest kasvukohtadest pole liiki inventuuridel enam leitud, mõnedest võibki ta olla hävinud.

Killustatust ei ole tõenäoliselt võimalik enam muuta, seega suure tõenäosusega jääb liik Eestis

hoolimata rakendatavatest kaitsemeetmetest ka tulevikus ohualtiks nagu 2017. a Punases

nimestikus ja tõenäoliselt ka II kaitsekategooriasse. Oluline on säilitada vähemalt praegune

seisund, et lokaalpopulatsioonid ei sureks välja ning liik ei satuks uuesti väljasuremisohus

liikide kategooriasse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuremate ja geneetiliselt

mitmekesisemate populatsioonide kaitsele, rakendades aktiivseid hooldustegevusi

kasvukohtade seisundi parandamiseks.

Kuninga-kuuskjalg kasvab meil 2014. aasta inventuuri andmetel avatud kuni poolvarjulistes

niisketes kasvukohtades aluselisel ja nõrgalt happelisel toitainetevaesel mullal. Liiki leidub

23

allikasoodes, madalsoodes, luhaniitudel, siirdesoodes ja rabaservades. Soodne seisund

saavutatakse, kui leiukoht on soodsas seisundis. Sageli on need kasvukohad veerežiimi

muutuste tagajärjel kinni kasvamas (domineerivad liigid: sinihelmikas, pilliroog, angervaks,

kased, männid). Kui muutused on algusjärgus, leevendab nende mõju puistu harvendamine,

pilliroo jt rohttaimede niitmine.

4.2. Kasvukoha ja leiukoha määratlemise ja Eesti looduse infosüsteemi kandmise

põhimõtted

Isegi kui tegemist on liigi üheainsa isendiga, ei tohi selle leiukoht olla määratud punktina.

Kuninga-kuuskjala leiukohtades tuleb GPSiga kaardistatud koordinaadipunkti (isendite) ümber

moodustada pindobjekt (kasvukoht) raadiusega ligikaudu 30 meetrit. EELISesse kantav

kasvukoht peab katma kogu liigile sobiva koosluse, st kaardil tuleb piiritleda liigile sobiv

kooslus vähemalt sellisel alal, mis tagab populatsiooni soodsa seisundi. Väikese allika- või

madalsoo puhul seega kogu sooala, suurema puhul kuni 50 m liigi leiukohast. Isendid, kelle

omavaheline kaugus ei ületa 50 m, on otstarbekas kaardistada ühe kasvukohana. Eraldi

lahustükkidena tuleb kaardistada kasvukohad, mis on eraldatud näiteks metsa või mõne muu

analoogilise takistusega (liigile ebasobiva kooslusega), mis populatsioone eraldab. Suurtel

aladel tuleb kindlasti kaardistada isendite või nende kogumike täpsed asukohad GPSiga, st

kasutada EELISesse kantavaid alamkirjeid, mis täpsustavad isendite paiknemist alal.

Kuninga-kuuskjala leiukoha võib EELISes arhiveerida, kui liiki ei ole leitud vähemalt kolmel

erineval (põuavabal) aastal toimunud vaatluse käigus või kasvukoht on hävinud ja selle

taastamine pole otstarbekas. Seejuures peab inventeerija olema veendunud, et põhjuseks pole

liigi raskesti leitavus, sest paljud liigi kasvukohad on piiritletud ulatuslikuma elupaiga järgi,

võivad olla väga hõredalt asustatud ja eriti vegetatiivsete isendite leitavus on madal.

Ebaseadusliku tegevuse tagajärjel hävinud leiukohtades otsustatakse arhiveerimine sõltuvalt

järelevalvemenetluse tulemustest juhtumipõhiselt.

4.3. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord

Vastavalt looduskaitseseaduse § 48 lõikele 2 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50

protsendi teadaolevate ja EELISes registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. 2022. aasta seisuga asub 81% kuninga-kuuskjala kasvukohtadest

kaitstavatel aladel. Esinduslikest kasvukohtadest paikneb väljaspool kaitstavaid alasid Vätse

kasvukoht (KLO9343120), kus on vajalik püsielupaiga moodustamine (vt p 5.2.9). Siiski võib

inventeerimiste käigus lisanduda uusi esinduslikke ja suure arvukusega populatsioone. Sellisel

juhul tuleb võrrelda populatsiooni suurust, seisundit ja jätkusuutlikkust kaitse all olevate

leiukohtade vastavate näitajatega ning kaaluda püsielupaiga või muu kaitstava ala loomise

vajadust esinduslikkuse alusel.

Püsielupaiga suurus peab võimaldama liigi säilimist seal pikema aja jooksul. Kuninga-

kuuskjala püsielupaiga piiritlemisel tuleb lisada puhverala vähemalt 50 m EELISesse kantud

kasvukoha (soo) piirist, arvestades ka koosluse piire looduses ja põhikaardil ning kuninga-

kuuskjalale sobivat taimekooslust. Liik levib peamiselt madalsoode tüübirühma kuuluvates

kasvukohtades ja puhver on vajalik eeskätt sookoosluste optimaalse veerežiimi tagamiseks.

Sooliikide püsielupaikades puhveralade määramisel on Eestis lähtutud maaparandussüsteemide

projekteerimisnormidest, mille kohaselt on dreenide normikohane vahekaugus olenevalt

piirkonna iseärasustest 6,1–34 m ning kraavide vahekaugus vastavalt kuni kolm korda

24

suurem19. Sellest võib eeldada, et kui madalsoo, mis jääb kahe ligi 100 m (34 x 3 m) kaugusel

oleva kraavi vahele, on võimalik kuivendada kultuurrohumaaga sarnanevaks, siis suurema

vahekaugusega kraavide vahele jääval alal on kuivenduse mõju nõrgem. Kuna kuivendava mõju

ulatus 100 m saadakse kahe kraavi koostoimel, võib ühe kraavi osaks lugeda tinglikult 50 m.

Kui kasvukoha ümber on sobivat kooslust, kuhu liik saab potentsiaalselt laieneda, kaaluda ka

selle liitmist püsielupaigaga.

Kasvukohtades ja nende lähistel (50 m raadiuses) asuvad kuivendussüsteemid tuleb arvata

püsielupaiga koosseisu, et oleks võimalik reguleerida nende hooldamist või need vajadusel

sulgeda.

Kuna kuninga-kuuskjala üks suuremaid ohutegureid on kuivendamine koos sellest tuleneva

võsastumise ja puit- ning rohttaimede konkurentse surve suurenemisega ning olemasolevate

kuivendussüsteemide hooldamist ei saa piiranguvööndis reguleerida, siis tuleb püsielupaikades

eelistada hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

Kaks esinduslikku kuninga-kuuskjala kasvukohta (KLO9337107 Kõrvemaa maastikukaitsealal

ja KLO9328513 Nabala-Tuhala looduskaitsealal) asuvad osaliselt piiranguvööndis. Kuna

nendes kasvukohtades puuduvad olemasolevad kraavid ja mõlemal kaitsealal on uute

maaparandussüsteemide rajamine piiranguvööndis keelatud, siis ei ole kasvukohtade

sihtkaitsevööndisse tsoneerimine vajalik.

4.4. Seos teiste kaitsealuste ja ohustatud liikide kaitsega

Kuninga-kuuskjalg kasvab sageli koos teiste kaitsealuste taimeliikidega: püsiksannikas

(Swertia perennis, I kat), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp esthonica, II kat), aasnelk

(Dianthus superbus, II kat), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis, II kat) ja mitmed

käpalised (II-III kat). Kaitse teiste liikide kaudu on oluline, sest see võimaldab kaitsta kuninga-

kuuskjala kasvukohti ja isendeid selleks lisakulutusi tegemata. Heaks näiteks on Keila-Niitvälja

kaitsealuste taimede püsielupaik, kus kaitstakse mitmeid erinevaid taimeliike, Taaravainu

käpaliste püsielupaik, kus kuninga-kuuskjalg kasvab kõrvuti kauni kuldkinga (Cypripedium

calceolus, II kat), kärbesõie (Ophrys insectifera, II kat) ja teiste käpaliseliikidega, Kolga ja

Reola-Ülenurme püsiksannika püsielupaigad, Jäola eesti soojumika püsielupaik ning Viidu

saaremaa robirohu püsielupaik. Kohati paiknevad liigi kasvukohad kaitsealuste loomaliikide

kaitseks moodustatud püsielupaikades, nt Audaku, Järvessoo ja Lümandu must-toonekure

püsielupaigas, Kõrvemaa, Õmma ja Lümandu metsise püsielupaigas, Rõhu väike-konnakotka

püsielupaigas ja Vatla kõre püsielupaigas. Igal konkreetsel juhul tuleb kaitsemeetmeid

planeerides arvestada kõigi alal leiduvate liikide ökoloogiliste nõudlustega, samas, kui need on

erinevad (nt metsa- ja sooliikidel), siis tuleb eelistada I kategooria ja kriitilisemas seisundis

olevate liikide elupaigavajadusi.

19 Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052011005)

25

5. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende

eelisjärjestus ja teostamise ajakava

5.1. Kaitsemeetmed

5.1.1. Liigi kaitse alade kaitse kaudu

Kuna ligi 81% kuninga-kuuskjala leiukohtadest paikneb kaitstavatel aladel, on lähteprintsiibiks

liigi kaitse alade kaitse kaudu. Kuninga-kuuskjalga kaitstakse 30 loodus- või

maastikukaitsealal, kuuel hoiualal ja kahes püsielupaigas, mille üheks eesmärkliigiks on ka

kuninga-kuuskjalg, ning 13 muu liigi kaitseks moodustatud püsielupaigas. Liigi kasvukohti on

vaja kaitsta nii, et säiliks nendele iseloomulik taimekooslus. Selleks peab säilima (või taastuma)

liigile sobilik veerežiim. Paljud alad on kraavitatud ja nende looduslik veerežiim rikutud.

5.1.2. Liigi kaitse projektide ja planeeringute raames

Soovitatav on mitte planeerida uusi maaparandusobjekte, muid kuivendava mõjuga rajatisi ja

maavarade kaevandamist kuninga-kuuskjala kasvukohtade lähedale. Soovitatav minimaalne

kaugus liigi leiukohast on 100 m, kuid seda tuleb hinnata iga objekti puhul eraldi, et nii

reljeefist, veerežiimist, infrastruktuurist kui ka maastikust tulenevad mõjud ja nende koosmõju

saaksid arvesse võetud.

5.1.3. Isendi kaitse

2022. a seisuga kasvab 81% kuninga-kuuskjala isenditest kaitstavatel aladel. Väljaspool

kaitstavaid alasid asuvates leiukohtades rakendub vastavalt LKS § 48 lõikele 4 isendikaitse,

mille kohaselt on kuninga-kuuskjala isendite kahjustamine ja hävitamine keelatud.

5.1.4. Kasvukohtade kvaliteedi tõstmine

Kasvukohtade kvaliteet on nende seisundi säilitamiseks või parandamiseks kriitilise tähtsusega.

Kuna kuninga-kuuskjala lehekodarik paikneb maapinna lähedal ja ka enamik lehti asub varre

alumises osas, siis on see taimeliik tundlik valguskonkurentsi suhtes. Põhilised tegevused

kasvukohtade kvaliteedi parandamiseks on puistute harvendamine ja niitmine ning vajadusel

ka rikutud veerežiimi taastamine (vt 3.1., 3.2., 5,2.).

5.1.5. Liigi kaitsmine teiste liikide kaitse kaudu

Kuninga-kuuskjalga saab kaitsta teiste sarnaseid looduslikke tingimusi (niisked kuni liigniisked

kasvukohad, aluselised toitainetevaesed mullad, täisvalgus) eelistavate taimeliikide kaitse

kaudu. Kuninga-kuuskjalaga kasvukohti jagavaid liike on käsitletud ptk 4.4.

Kaitsekorralduslike tegevuste kavandamisel on kasutatud järgmist klassifikatsiooni:

I prioriteet – hädavajalik(ud) tegevus(ed), milleta lähiaja kaitse eesmärkide saavutamine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva(te) kindlalt

teada olevate Eestis kriitilis(t)e ja suure tähtsusega ohuteguri(te) kõrvaldamisele suunatud

tegevus ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine olemasolevate andmete baasil;

II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele,

väärtuste säilimisele ja taastamisele, potentsiaalsete ning Eestis keskmise ja väikese tähtsusega

ohutegurite kõrvaldamisele ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisele koos selleks

oluliste uuringute ja inventuuridega;

26

III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus (sh uuring ja inventuur), mis aitab kaudselt

kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Kõik kaitsekorralduslikud tegevused on kajastatud kaardikihil „kaitsetood“ (lisa 2).

5.2. Lähemaks viieks aastaks planeeritud tegevused

5.2.1. Leiukohtade kordusinventuur

I prioriteet. Tegevus on ühekordne ja leevendab ohutegureid 3.1., 3.2 (tabel 7).

Läbiviimise aeg 2024.-2025. aastal. Eeltingimus, et hinnata ohutegurite esinemist ja planeerida

kaitsekorralduslikke töid. Inventeerida tuleb alad, kus viimasel inventuuril/seirel/külastusel ei

ole liiki leitud, ja alad, kus viimane kehtiv vaatlus EELISes on varasem kui 2014,

arvukushinnanguta alad ja mõned muud valitud alad, kus liigi arvukus ning seisund vajab

täpsustamist. Suuremate alade puhul täpsustada kuninga-kuuskjala arvukust (või ohtrust)

kasvukoha erinevates osades, kasutades selleks alamkirjeid. Aladel tuleb inventuuri käigus

planeerida ka kaitsekorralduslikud tööd. Võimalusel lisada info nähtud tolmeldajate kohta.

Inventeerida tuleb alljärgnevad alad:

1) seire käigus liigi leiuta alad: KLO9313333 Angerja, KLO9334622 Neeruti, KLO9309575

Keedika, KLO9331227 Vatla, KLO9325633 Nihka;

2) 2021. aasta inventuuril liigi leiuta alad: Avaste looduskaitsealal Pärnumaal KLO9328095,

KLO9328097, KLO9328099, KLO9328100, KLO9328101, KLO9328102, KLO9328103; Loo

aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaigas Harjumaal KLO9321308;

3) 2016. aasta välitöödel liigi leiuta alad: KLO9334205 Ööriku, KLO9323368 Reola-

Ülenurme;

4) enne 2014. aastat inventeeritud või arvukushinnanguta alad: KLO9309578, KLO9315674,

KLO9313356, KLO9313379, KLO9315672, KLO9315714, KLO9315742, KLO9315685,

KLO9328096, KLO9328094, KLO9322204, KLO9339116, KLO9339117, KLO9330806,

KLO9336594, KLO9338560, KLO9316386.

Inventuuri kogumaht on ca 370 ha. Inventuuriks arvestada mõlemal aastal 14 välitööpäeva

maksumusega 220 eurot ja 6 kameraaltööpäeva maksumusega 150 eurot, kokku 7960 eurot.

5.2.2. Taastamistööd Nüpli kasvukohas

I prioriteet madalsoo võsastumise negatiivse mõju takistamiseks. Tegevus on ühekordne ja

leevendab ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Töö on teadaolevalt eelmisel perioodil teostamata, seega tuleb see planeerida 2023. aastaks

Nüpli kasvukohas (KLO9313683, eramaa). Peale harvenduslõikust peab puu- ja põõsarinde

liituvus jääma alla 0,3. Esimeses järjekorras eemaldada lehtpuud ja põõsad (lepad, kased,

pajud), mille varis soodustab huumuse teket ja seega eutrofeerumist. Tööd tuleb läbi viia

külmunud pinnasega. Puud lõigata võimalikult maapinna lähedalt ja raidmed kasvukohast

eemaldada. Tööde maksumuse kalkuleerimisel võib lähtuda keskkonnaministri 01.06.2004

määrusest nr 6220 , mille kohaselt maksab kuni 1,5 m kõrguse puittaimestiku purustamine või

20 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,

toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022016)

27

hekseldamine 350 eurot hektari kohta ja võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m

kõrgune, 1000 eurot hektari kohta. Eelarves on kõigi sookoosluse taastamisel arvestatud

maksimaalse määraga 1000 eurot/ha, kuid sõltuvalt alade seisundist võib tegelik kulu

kasvukohtade lõikes varieeruda. Töö maht Nüpli kasvukohas on 0,12 ha ja maksumus 120

eurot.

5.2.3. Taastamistööd Loo aasnelgi ja kuninga-kuuskjala püsielupaigas (KLO3001652)

I prioriteet madalsoo võsastumise negatiivse mõju takistamiseks. Tegevus on ühekordne ja

leevendab ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Pajuvõsa eemaldada 2023. aastal Loo püsielupaigas kuninga-kuuskjala kasvukohas

(KLO9321308; riigimaa). Soovitatav on eemaldada kogu noor pajuvõsa kõrgusega alla 2 m.

Kasvama jätta suuremad puud ja põõsad liituvusega 0,1-0,3; ülejäänud puud samuti eemaldada.

Puud lõigata võimalikult maapinna lähedalt ja puit alalt eemaldada. Pärast võsa eemaldamist,

alates 2024. aastast tuleb jätkata lagedate osade niitmise või trimmerdamisega vähemalt igal

kolmandal aastal. Tööde piirkond on näidatud lisas 2. Tööde maht on 1,65 ha ja maksumus

1650 eurot.

5.2.4. Taastamistööd Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas (KLO3002374)

I prioriteet madalsoode võsastumise negatiivse mõju takistamiseks. Tegevus on ühekordne ja

leevendab ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Tegemist on Eesti suurimate hulka kuuluvate kuninga-kuuskjala populatsioonidega, mille

kaitse on eriti oluline. 2020. aastal kooskõlastas Keskkonnaamet sookoosluste hooldustööd

Harjumaal Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas, kus asub Eesti suurima

arvukusega kuninga-kuuskjala kasvukoht (KLO9313113). Kavas oli tööde käigus raiuda selles

kasvukohas võsa, järelkasv ja noored puud rinnasdiameetriga alla 10 cm, eemaldada vanad

oksahunnikud ning sulgeda kraavid. Hooldustööde mahuks kavandas RMK 13,85 ha. Madalsoo

hooldustööde esimene etapp teostati 2020.-2021. a. 2022. aastal jätkab RMK alal võsa tõrjumise

ja kõrgete tarnamätaste purustamisega, et säilitada koosluse avatus ning sobivus madalsoo

taimeliikidele. Tööala on 18 ha ja see hõlmab osaliselt ka kuninga-kuuskjala kasvukohta

KLO9313113. Samuti kavandati Niitvälja soo 2018. a ekspertiisiga taastamistööd kõigis teistes

püsielupaiga territooriumile jäävates kuninga-kuuskjala kasvukohtades. Kõik püsielupaigas

plaanitud hooldustööd tuleb järgnevatel aastatel ellu viia. Taastamistöödel tuleb arvestada

kuninga-kuuskjala kasvukohas KLO9313113 kasvava I kaitsekategooria liigi hariliku kobarpea

kasvukohanõudlusega. Kokku on ekspertiisiga kavandatud hooldustööde maht kuninga-

kuuskjala kasvukohtades 31,72 ha, sh avatud sookoolsute taastamine 19,46 ha ja sügisene

trimmerdamine (või karjatamine) 12,26 ha. Niitmisel on arvestatud määruse nr 62 kohase

määraga 250 eurot hektari kohta. Tööd on jagatud kahe aasta peale ja nende kogumaksumus on

hinnanguliselt 22 530 eurot.

5.2.5. Taastamistööd muudes valitud kuninga-kuuskjala kasvukohtades

II prioriteet madalsoode võsastumise mõju vähendamiseks, keskmise suurusega võsastumisest

ohustatud populatsioonide kaitseks. Tegevus on ühekordne ja leevendab ohutegurit 3.2 (tabel

7). Alad valiti lähtuvalt EELISe arvukusandmetest ja riikliku seire21 raames antud hinnangutest

21 Keskkonnaseire infosüsteem KESE (https://kese.envir.ee/kese/welcome.action)

28

ohutegurite ja seisundi kohta. Planeeritud on võsaeemaldustööd järgnevates kasvukohtades:

KLO9325438 Saaremaa Sõmera, KLO9341342 Pärnumaa Viluvere, KLO9325625 Läänemaa

Mõrdu ja KLO9319919 Lääne-Virumaa Taaravainu.

Taaravainu käpaliste püsielupaigas (KLO3001242) tuleb hooldustööde läbiviimisel arvestada,

et sealne kuninga-kuuskjala kasvukoht (KLO9319919) kattub osaliselt II kaitsekategooria

käpaliseliikide kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja kärbesõie (Ophrys insectifera) ning

mitmete III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtadega, mistõttu hooldustööd tuleb läbi viia

talvel külmunud pinnasega ning raiutud puud ja põõsad eemaldada püsielupaigast hiljemalt 10

päeva jooksul22.

Ka Saaremaal Sõmera leiukohas (KLO9325438) tuleb hooldustööd teha talvel külmunud

pinnasega ja raiejäätmed eemaldada hiljemalt 10 päeva jooksul, kuna samas asub Russowi

sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) kasvukoht (KLO9325418).

Tööde maht on kokku 5,65 ha ja maksumus 5650 eurot.

5.2.6. Sookoosluse taastamine Vätse kasvukohas

I prioriteet. 2022. aastal selgus, et Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt 2018. aastal

metsastatud sooalal Läänemaal Haapsalu omavalitsusüksuse alal Vätse külas kasvab üks

suuremaid kuninga-kuuskjala populatsioone Eestis (KLO9343120). Sookoosluse

taastamiseks tuleb istutustööde käigus mätastatud ala korrastada ja kuusekultuur

likvideerida. Taastamistööde maht on 12,8 ha.

5.2.7. Taastamis- ja hooldustööde tulemusseire valitud aladel

II prioriteet. Tegevus on ühekordne ja leevendab ohutegureid 3.1., 3.2 (tabel 7).

Kuninga-kuuskjala kasvukohtades, kus tegevuskava näeb ette I prioriteedi taastamis- ja

hooldustöid (Nüpli, Loo, Nõo, Ehmja-Turvalepa, Keila-Niitvälja), tuleb taastamisele või

hooldamisele järgnevatel aastatel hinnata tööde mõju liigi arvukusele ja seisundile ning anda

vajadusel suunised hooldustööde jätkamiseks või nende metoodika muutmiseks. Samuti

tuleb hinnata sookoosluse taastamise tulemuslikkust Vätse kasvukohas. Tulemusseire

kogumaht on 91,2 ha, ajaline kulu 11 välitööpäeva maksumusega 200 eurot ning 6

kameraaltööpäeva maksumusega 140 eurot, kokku 3040 eurot.

5.2.8. Püsielupaiga moodustamine Vätse kasvukoha kaitseks

II prioriteet. Läänemaal Vätse külas asuv kuninga-kuuskjala kasvukoht KLO9343120, kus

loendati 2022. aastal 283 generatiivset isendit, paikneb väljaspool kaitstavaid alasid. Kuna

tegemist on liigi ühe esinduslikuma populatsiooniga Eestis, tuleb selle kaitseks moodustada

püsielupaik.

22 I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

(https://www.riigiteataja.ee/akt/115122017013)

29

5.2.9. Kaitse tulemuslikkuse hindamine ja kava uuendamine

II prioriteet järgmise perioodi kaitse planeerimiseks. Kaitsekorraldusperioodi lõpus, 2026.

aastal, viiakse läbi senise kaitse ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine ning uuendatakse kava.

Kasutatakse 2024.-2025. aasta inventuuri andmeid. Tööks on arvestatud 10 kameraaltööpäeva

150 eurot, kokku 1500 eurot.

5.3. Tähtajatud tegevused

5.3.1. Hooldustööd Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas (KLO3002374)

I prioriteet taasvõsastumise vältimiseks ja konkurentsi vähendamiseks. Tegevus leevendab

ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Pärast taastamistöid piirkonnas tuleb alustada regulaarsete hooldustöödega – trimmerdamine,

niitmine või karjatamine iga kolme aasta tagant, et säilitada ja veelgi parandada taastatud

kasvukohtade seisundit. Soosida EELISesse poolloodusliku kooslusena kantud aladel PRIA

kaudu toetuste taotlemist ja hooldamiskohustuse võtmist, kusjuures igal aastal jätta kolmandik

alast niitmata ja varieerida niitmata alasid nii, et iga ala oleks vähemalt kolmandal aastal

hooldatud. Hooldustöödel tuleb arvestada samas kasvava hariliku kobarpea

kasvukohanõudlusega. Hooldustööde maksumus on 3200 eurot.

5.3.2. Ehmja-Turvalepa kasvukohtade hooldus

I prioriteet võsastumise vältimiseks ja konkurentsi vähendamiseks. Tegevus leevendab

ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Ehmja-Turvalepa hoiualal (KLO2000146) on alates 2017. a olnud hoolduses (niitmine koos

niite koristamisega) kuninga-kuuskjala kasvukoht KLO9317185 Litu külas. Uuemaid andmeid

hooldustööde mõju kohta pole, seega tuleb hoolduse mõju hinnata tulemusseire käigus.

Kuninga-kuuskjala kasvukohas KLO9317230 Võnnu ja Nihka külas on maaomanik viimased

kolm aastat taastanud ala karjatamise eesmärgil. Hoiuala kaitsekorralduskava selle kasvukoha

hooldust ette ei näe. Kasvukohas tuleb soosida PRIA kaudu poolloodusliku koosluse

hooldamise toetuse taotlemist ja pikaajalise hooldamiskohustuse võtmist. Karjatamist alustada

madala koormusega (0,5 lü/ha) ja karjatamine on lubatud kogu vegetatsiooniperioodi jooksul.

Karjatataval alal peavad olema ülepinnaliselt visuaalselt tuvastatavad karjatamise tunnused,

konkreetne karjatamistulemus (madalmurusus) ei ole seejuures oluline. Karjatamiskoormuse

sobivust hinnatakse tulemusseire käigus ning lähtuvalt seireandmetest ja looduslike tingimuste

erisustest tuleb koormust vajadusel aastati varieerida. Märjemal aastal on soovitatav suunata

veised tugevamalt pilliroostunud piirkonda kasvukoha edelanurgas, kus alustada karjatamisega

pilliroo katvuse vähendamiseks võimalikult vara. Võsastumise pidurdamiseks võib kasvukohas

aeg-ajalt hilissügisel või talvel hekseldada, arvestades seejuures tulemusseire andmeid.

Töö maht on ca 44 ha ja kahe aasta hooldustööde maksumus 22 000 eurot.

30

5.3.3. Nõo kasvukoha hooldus

II prioriteet võsastumise vältimiseks ja konkurentsi vähendamiseks. Tegevus leevendab

ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Kolga püsiksannika püsielupaigas (KLO3002339) asub kuninga-kuuskjala kasvukoht

KLO9334487, mis kattub osaliselt püsiksannika leiukohtadega KLO9303501 ja KLO9303502.

Püsiksannika kaitse tegevuskava aastateks 2022-2026 näeb Kolga püsielupaigas ette

kujundusraied aastal 2022, raiejärgse kännu- ja juurevõsude eemaldamise aastal 2023 ning

pilliroo niitmise aastatel 2023-2026. Need hooldustööd sobivad ühtlasi kuninga-kuuskjala

kasvukoha hooldamiseks. Püsiksannika hilise õitseaja tõttu soovitatakse tegevuskavas roogu

tõrjuda peale taimede viljumist septembris või alternatiivina juuli esimeses pooles. Kuna juuli

keskpaigas on kuninga-kuuskjalal juba õisikuvars moodustunud, tuleb kuninga-kuuskjala

seisukohast eelistada sügisest niitmist (alates 1. oktoobrist). Tööde piirkond ja läbiviimise

juhised on toodud püsiksannika kaitse tegevuskavas, mistõttu käesolevas tegevuskavas neid ei

käsitleta.

5.3.4. Niitmine Loo kuninga-kuuskjala ja aasnelgi püsielupaigas (KLO3001652)

I prioriteet taasvõsastumise vältimiseks ja konkurentsi vähendamiseks. Tegevus leevendab

ohutegurit 3.2 (tabel 7).

Loo püsielupaigas tuleb aasnelgi kasvukohas alates 2023. aastast ning kuninga-kuuskjala

kasvukohas alates 2024. aastast teostada niitmist. Pärandkoosluste Kaitse Ühing on soovitanud

niita Loo aasnelgi kasvukohtades võsastumise vältimiseks iga-aastaselt või või vähemalt igal

kolmandal aastal (Pärandkoosluste Kaitse Ühing 2019). Soosida PRIA kaudu poolloodusliku

koosluse hooldamise toetuse taotlemist ja pikaajalise hooldamiskohustuse võtmist, kusjuures

igal aastal jätta kolmandik alast niitmata ja niitmata alasid varieerida nii, et iga ala oleks

vähemalt kolmandal aastal hooldatud. Niitma peab kuninga-kuuskjala kasvukohas vähemalt iga

kolme aasta tagant võimalusel käsitsi, võib ka trimmerdada. Aasnelgi kasvukohta võib niita

traktoriga, niidus tuleb kindlasti eemaldada. Niitmise soovitatav aeg on kuninga-kuuskjala

kasvukohtades juuni kuni jaanipäevani või sügisel alates 1. oktoobrist, aasnelgi alal august.

Juuni keskpaiku ei ole kuninga-kuuskjalal veel õisikuvart moodustunud, aasnelk aga on juuli

lõpuks viljunud.

Hooldustööde kavandamisel tuleb arvestada, et püsielupaigast on 2009. a leitud II

kaitsekategooria liiki hanepaju (Salix repens). PlutoFi andmetel on selle leiukoha lähedusest

2014. aastal kogutud hanepaju herbaareksemplar (TALLA009866). Seetõttu tuleb enne

hooldustööde algust täpsustada hanepaju levikut Loo püsielupaigas.

Niidetav ala Loo püsielupaigas on kokku ca 69 ha. Tööde piirkond on näidatud kaardikihil (lisa

2).

5.3.4. Riiklik seire

II prioriteet liigi seisundi hindamiseks ja edasise kaitse planeerimise toetamiseks. Riiklikku

seiret tuleb jätkata, aastatega suureneb ka võimalus, et mõni ala satub kordusseiresse. Andmete

kogunemine võimaldab saada ülevaate liigi seisundist ja kaitset paremini planeerida.

31

6. Kaitse tulemuslikkuse hindamine

6.1. Eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkus

Eelmise tegevuskava perioodi (2014-2018) tulemuslikkuse hindamise aluseks on tegevuskavas

planeeritud tegevuste täitmine. Kaitse tegevuskavas 2014-2018 ettenähtud kuuest tegevusest

viidi täielikult ellu kolm, osaliselt täideti üks ja täitmata jäi kaks.

I prioriteedi tegevustena olid kavandatud puistu harvendamine Nüpli kasvukohas

(KLO9313683) ning niitmine Nõo kasvukohas (KLO9334487). Mõlemad tegevused jäid ellu

viimata, kuid nendega on kavas jätkata uuel kaitsekorralduse perioodil.

II prioriteedi tegevustest täideti täielikult riikliku seire jätkamine ning liigi kaitse tegevuskava

uuendamine. Riiklikku seiret teostati aastatel 2014-2018 kokku 12 alal. Samas satuvad

kasvukohad praeguse seiremetoodikaga kordusseiresse harva ja seega ei näita seireandmed

populatsioonide dünaamikat. Edaspidi tuleb vajalikud dünaamika hindamised teostada

tulemusseire ja kordusinventuuridega.

Kaitse tegevuskava uuendati 2022. aastal, selle käigus valmis uus tegevuskava eelnõu

perioodiks 2023-2027.

II prioriteedi tegevusena oli 2014. aastaks kavandatud inventuur kõigis EELISesse kantud

kuninga-kuuskjala kasvukohtades liigi leiukohtade piiride ja esinduslikkuse hindamiseks ning

EELISe andmete täpsustamiseks. Kordusinventuur toimus 2014. aastal, kuid selle käigus ei

inventeeritud kõiki leiukohti, seega täideti tegevus osaliselt. Pärandkoosluste Kaitse Ühing

inventeeris 64 Keskkonnaameti poolt etteantud ala, mille hulka kuulusid nii kuninga-kuuskjala

EELISesse kantud kasvukohad kui ka potentsiaalsed kasvukohad nende lähiümbruses.

Inventeeritud alade kogupindala oli 2500 hektarit. Välitööde käigus kaardistati 74 kuninga-

kuuskjala kasvukohta kogupindalaga 443 hektarit, sh 22 uut kasvukohta, kus liiki ei olnud

varem leitud. Inventeerimist on kavas jätkata eeloleval perioodil, et võimaldada paremat kaitse

planeerimist.

III prioriteedina olid ette nähtud ökoloogilised ja geneetilised uuringud. Töö teostati 2016-2017

Tartu Ülikoolis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel (Pihu 2017), tulemusi

on kirjeldatud peatükis 3. Uuringu tulemused aitavad kaasa kaitse paremale planeerimisele.

Kuigi osa tegevusi jäi ellu viimata, võib kaitse tulemuslikkust kokkuvõttes hinnata heaks.

Kaitse lähiaja eesmärgiks oli välja selekteerida kasvukohad, kus tingimused kuninga-kuuskjala

edasiseks säilimiseks on sobivamad ja populatsioonid veel elujõulised. Infot selliste

populatsioonide kohta on kogunenud nii 2014. a kuninga-kuuskjala inventuuri, 2016.-2017. a

ökoloogiliste ja geneetiliste uuringute kui ka muude inventuuride (nt Niivälja soo ekspertiis)

käigus. 2014.-2018. aastaks oli tegevuskavas eesmärgiks seatud, et kuninga-kuuskjala seisundit

Eestis saab pidada soodsaks (rahuldavaks), kui asurkonna suurus on vähemalt 1000 isendit.

2022. a seisuga on EELISe andmetel asurkonna suurus 4502 isendit. Arvukuse suurenemine

tuleneb peamiselt paremast inventeeritusest. Samas nii seire käigus kui ka 2016. a uuringus ja

2021. aasta inventuuril mitmetes leiukohtades liiki ei leitud, seega võib osade EELISe kirjete

näol tegemist olla hävinud populatsioonidega ja sellistes kohtades tuleb kindlasti korraldada

kordusinventuur selgitamaks, kas liik on kadunud või oli tegemist nt ebasoodsa aastaga.

32

Oluline on ka asjaolu, et kuigi kaitse tegevuskavas 2014-2018 ei olnud kavandatud uusi

püsielupaikasid kuninga-kuuskjala kaitseks, moodustati kaitsekorraldusperioodil mitu suurt

püsielupaika, mille üheks eesmärkliigiks on ka kuninga-kuuskjalg (Keila-Niitvälja, Loo).

6.2. Käesoleva kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava tulemuslikkust hinnatakse viieaastase eelarveperioodi lõpus 2027. aastal ja selle

aluseks on kasvukohtade kordusinventuur, tulemusseire ning riiklik seire. Kuninga-kuuskjala

kaitse võib lugeda tulemuslikuks, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

1) kuninga-kuuskjala kasvukohtade arv ja asurkonna suurus on jäänud vähemalt 2022. a

tasemele (vastavalt 142 kasvukohta kogupindalaga 1169 ha ja vähemalt 4500 isendit) või

suurenenud;

2) valitud esinduslikumatel aladel on teostatud tegevuskavas ettenähtud hooldustööd ja

inventuur ning moodustatud Vätse kuninga-kuuskjala püsielupaik (I ja II prioriteedi tegevused);

3) Eesti Punase nimestiku järgmise hindamise käigus liigi ohukategooria (ohualdis) ei halvene.

33

7. Eelarve

Kaitse korraldamise eelarve prioriteetide ja aastate järgi on välja toodud tabelites 8-10. Eelarves toodud summad sisaldavad lisaks töötasule ka

sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makset, transpordi- ja ööbimiskulusid, kulusid töövahenditele ning käibemaksu.

Tabel 8. Liigikaitselised tegevused ja nende maksumus (sadades eurodes). Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet, KAUR –

Keskkonnaagentuur, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, x – tööde maksumus sisaldub püsiksannika kaitse tegevuskava eelarves, X – töö

teostatakse riigieelarvelistest vahenditest, * – töö teostamiseks vajalikud vahendid planeeritakse tegevuskava rakendamise jooksul.

Tegevus Prioriteet Korraldaja 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

5.2.1. Leiukohtade kordusinventuur I KeA 39,8 39,8 79,6

5.2.2. Taastamistööd Nüpli kasvukohas I KeA 1,2 1,2

5.2.3. Taastamistööd Loo püsielupaigas I RMK 16,5 16,5

5.2.4. Keila-Niitvälja elupaikade

taastamistööd

I KeA 27,9 27,9 55,8

5.2.4. Keila-Niitvälja elupaikade

taastamistööd

I RMK 84,75 84,75 169,5

5.2.5. Taastamistööd muudes valitud

kuninga-kuuskjala kasvukohtades

II KeA 30,8 30,8

5.2.5. Taastamistööd muudes valitud

kuninga-kuuskjala kasvukohtades

II RMK 25,7 25,7

5.2.6. Sookoosluse taastamine Vätse

kasvukohas

I RMK * X

5.2.7. Taastamis- ja hooldustööde

tulemusseire valitud aladel

II KeA 30,4 30,4

5.2.8. Püsielupaiga moodustamine Vätse

kasvukoha kaitseks

II KeA X X X

34

Tegevus Prioriteet Korraldaja 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

5.3.1. Hooldustööd Keila-Niitvälja

kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas

I KeA 8 8

5.3.1. Hooldustööd Keila-Niitvälja

kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas

I RMK 24 24

5.3.2. Ehmja-Turvalepa kasvukoha hooldus I KeA 3 3 6

5.3.2. Ehmja-Turvalepa kasvukoha hooldus I RMK 107 107 214

5.3.3. Nõo kasvukoha hooldus I KeA, RMK x x x x x

5.3.4. Niitmine Loo püsielupaigas I KeA 24,2 24,2 24,2 24,2 24,2 121

5.3.4. Niitmine Loo püsielupaigas I RMK 148 148 148 148 148 740

5.3.5. Riiklik seire II KAUR X X X X X X

5.2.8. Kaitse tulemuslikkuse hindamine ja

kava uuendamine

II KeA 15 15

Kokku 412,55 324,65 330,9 282,2 187,2 1537,5

35

Tabel 9. Kaitse korraldamise eelarve aastateks 2023-2027 kaitsetegevuste prioriteetide alusel (sadades eurodes).

Prioriteet 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

I 412,55 324,65 244 282,2 172,2 1435,6

II 86,9 15 101,9

III x

Kokku 412,55 324,65 330,9 282,2 187,2 1537,5

36

8. Kasutatud põhiallikate loend

8.1. Kirjandus

Andrušaitis, G. (editor in chief) 2003. Red Data Book of Latvia. Volume 3. Vascular Plants.

Institute of Biology. University of Latvia, Riga.

Becker, T., Voss, N., Durka, W. 2011. Pollen limitation and inbreeding depression in an 'old

rare' bumblebee-pollinated grassland herb. Plant Biology 13: 857-864.

Cahill, J. F. 2002. Interactions between root and shoot competition vary among species. Oikos

99: 101-112.

Chittendon, F. 1951. RHS Dictionary of Plants plus Supplement in 1956. Oxford University

Press, Oxford, UK.

Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats. 2019. Standing

Committee 39th meeting, Strasbourg, 3 – 6 December 2019. Interpretation manual of the

habitats listed in Resolution No. 4 (1996) listing endangered natural habitats requiring

specific conservation measures. Fourth draft version.

Ellenberg, H., Weber, H. E., Düll, R., Wirth, V., Werner, W., Paulisen, D. 1991. Zeigerwerte

von Pflanzen in Mitteleuropa. Scripta Geobotanica, 18, 1-248.

Frankham, R. 2003. Genetics and conservation biology. Comptes Rendus Biologies

326:S22S29.

Gaucherand, S., Liancourt, P. and Lavorel, S. 2006. Importance and intensity of competition

along a fertility gradient and across species. Journal of Vegetation Science 17: 455-464.

Hegi, K. 1975. Illustrierte Flora von Mitteleuropa. Band VI Teil 1. Lk. 273-276. Verlag Paul

Parey Berlin und Hamburg.

Honnay, O., Jacquemyn H. 2007. Susceptibility of common and rare plant species to the genetic

consequences of habitat fragmentation. Conservation Biology 21: 823-31.

Hultén, E., Fries, M. 1986. Atlas of North European Vascular Plants. Vol. I. Koeltz Scientific

Books, Königstein. 498 pp.

Jalas J., Suominen J. (toim.) 1986. Atlas Florae Europaeae: Distribution of vascular plants in

Europe. Helsinki.

Jõgar, Ü., Moora, M. 2008. Reintroduction of a rare plant (Gladiolus imbricatus) population to

a river floodplain – How important is meadow management? Restoration Ecology 16:

382-385.

Kask, M. 1969. Perekond kuuskjalg – Pedicularis. K. Eichwald, J. Eilart, A. Kalda, M. Kask,

A. Paivel, S. Talts, L. Viljasoo (koostajad). Eesti NSV floora IV. Lk. 694-698.

Kose, M., Kose, M., Hallikma, T., Kose, M. 2020. Niidu-kuremõõga ja emaputke inventuur

Luitemaa looduskaitsealal koos majandamissoovituste andmisega. Lepingulise töö

aruanne.

Krogulevich, R. E. 1976. Chromosome numbers of plant species from the Tunkinsky Alps (East

Sayan). News of Siberian Branch, USSR Academy of Science, Biologica 15:46-52.

Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn.

Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P. 2020. Eesti taimede levikuatlas 2020.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (koost.). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. 2020. Pärandkoosluste Kaitse

Ühing.

Moora, M., Kose, M., Jõgar, Ü. 2007. Optimal management of the rare Gladiolus imbricatus in

Estonian coastal meadows indicated by its population structure. Applied Vegetation

Science 10: 161-168.

37

Oostermeijer, J. G. B. 2003. Threats to rare plant persistence. C. A. Brigham and M. W.

Schwartz (eds.). Population Viability in Plants, pp. 17-58. Springer-Verlag. Berlin-

Heidelberg-New York.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk, Tallinn.

Paal, J. ja Leibak, E. 2011. Soode looduskaitseline inventeerimine. Projekti "Eesti soode

looduskaitseline hindamine" („Estonian Mires Inventory Completion for Maintaining

Biodiversity“) raames valminud trükis. Tartu.

Piehl, M. A. 1963. Mode of attachment, haustorium structure, and hosts of Pedicularis

canadensis. Amerikan Journal of Botany 50:978–985.

Reed, H. R. 2005. Relationship between population size and fitness. Conservation Biology 19:

563-568.

Reier, Ü. 2010. Sugukond mailaselised – Scrophulariaceae. Leht, M. (toimetaja). Eesti taimede

määraja. 3. parandatud trükk: lk 242-254. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu.

Ren, Y-Q., Guan, K-Y., Li, A-R., Hu, X-J., Zhang, Le. 2010. Host dependence and preference

of the root hemiparasite, Pedicularis cephalantha Franch. (Orobanchaceae). Folia

Geobotanica 45: 443-455.

Stoicovici, L. 1984. Interspecific relationships of the glacial relics Swertia perennis L. and

Pedicularis sceptrum-carolinum L. in a Rumanian fen. Vegetation 56, 139-145.

Tutin, T. G. 1993. Pedicularis. Flora Europea. Vol. 5 (Eds. T.G. Tutin, V.H. Heywood, N.A.

Burges, D.H. Valentine, S.M. Walters & D.A. Webb), pp. 271. Cambridge University

Press, Cambridge.

Viik, E., Mänd, M. 2008. Eesti põllumajandusmaastiku seire: kimalasi soodustavad väiksemad

põllud. Mahepõllumajanduse leht 5: 4-5. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse

väljaanne.

Valk, U. 2005. Eesti rabad. Ökoloogilis-metsanduslik uurimus. Lk. 245-246. Eesti

Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut. Tartu.

Wroblewska, A. 2013. High genetic diversity within island-like peripheral population of

Pedicularis sceptrum-carolinum, a species with a northern geographic distribution.

Annales Botanici Fennici 50:289-299.

Zhang, S. Lamb, E. G. 2012. Plant competitive ability and the transitivity of competitive

hierarchies change with plant age. Plant Ecology 213: 15-23.

Zhao, N. X., Gao, Y. B., Wang, J. L. and Ren, A. Z. 2008. Population structure and genetic

diversity of Stipa grandis P. Smirn, a dominant species in the typical steppe of northern

China. Biochemical Systematics and Ecology 36: 1-10.

Yin, L., Luo, J., Luo, L. and Xie, G. 2012. Effects of phosphorus and light intensity on the

growth and competition of the two weed species, Veronica persica and Chorispora

tenella. Weed Biology and Management 12: 22-28.

СЕРЕГИН А.П. (Seregin) 2011. Pedicularis palustris И P. sceptrum-carolinum

(Orobanchaceae) ВО ВЛАДИМИРСКОЙ ОБЛАСТИ И В СРЕДНЕЙ РОССИИ:

ДИНАМИКА И ПРИЧИНЫ ВЫМИРАНИЯ. БОТАНИЧЕСКИЙ ЖУРНАЛ 96(12):

1561-1574.

8.2. Muud infoallikad

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

Hirse, T. 2018. Valikuliste kaitsealuste taimeliikide inventuur Niitvälja soos ja

eksperthinnangud Niitvälja eesti soojumika püsielupaiga, kavandatava Niitvälja soo

lõhnava käoraamatu, eesti soojumika ja kuninga-kuuskjala püsielupaiga ning Niitvälja

loodusala piiride ja kaitse-eesmärkide kohta. MTÜ Käoraamat, Lohkva.

38

Irs, A. 2012. Kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-carolinum) kasvukohad, levik ja

paljunemine Eestis. Magistritöö loodusturismi erialal. Eesti Maaülikooli

põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.

Kängsepp, K. 2017. Hekseldamise nõude muutumise otstarbekus Viljandi- ja Valgamaa näitel.

Magistritöö linna- ja tööstusmaastike korralduse erialal. Eesti Maaülikooli

põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu.

Pihu, S. 2017. Eesti looduslike ohustatud taimeliikide geneetilise mitmekesisuse tagamiseks

vajalike mehhanismide väljatöötamine. Aruanne. Tartu Ülikool, Tartu.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2014. Kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-carolinum)

leiukohtade kordusinventuur.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2019. Valikuliste kuiva kasvukoha taimede inventuur koos

kaitsekorralduslike soovituste andmisega (Liigitegevuskavade ja kaitsekorralduskavade

rakendamine 2018. Riigihanke 194714 osa nr 5 Lepingulise töö aruanne)

8.3. Internetiallikad

Checklist of CITES species. https://checklist.cites.org/ kasutatud 19.02.2022.

Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats.

https://rm.coe.int/168097eb56

eElurikkus. https://elurikkus.ee/, kasutatud 06.01.2022

Enciklopēdija Latvijas Daba. http://www.latvijasdaba.lv/augi/aconitumlasiostomum-rchb/,

kasutatud 14.01.2022.

European Environment Agency. https://eunis.eea.europa.eu/index.jsp, kasutatud 19.02.2022

IUCN Standards and Petitions Subcommittee. 2011. Guidelines for Using the IUCN Red List

Categories and Criteria. Version 9.0. Prepared by the Standards and Petitions

Subcommittee. http://www.iucnredlist.org/documents/RedListGuidelines.pdf,

kasutatud 04.09.2012.

Kaitstavate soontaimede liigiseire ankeet. https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid

Karplanter: Vurdering av kongsspir Pedicularis sceptrum-carolinum for Norge. Norsk rødliste

for arter 2021. Artsdatabanken.

https://www.artsdatabanken.no/lister/rodlisteforarter/2021/27579

Keskkonnaseire infosüsteem KESE. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

Lampinen, R. & Lahti, T. 2009: Kasviatlas 2008. Helsingin Yliopisto, Luonnontieteellinen

keskusmuseo, Kasvimuseo, Helsinki. Levinneisyyskartat osoitteessa.

http://www.luomus.fi/kasviatlas, kasutatud 14.01.2012.

Lietuvos raudonoji knyga.

https://am.lrv.lt/uploads/am/documents/files/Raudonoji%20knyga/Raudonoji_knyga_2

021_WEB.pdf

Loodusdirektiivi liikide nimekiri. https://envir.ee/liigikaitse-kohustused-euroopa-liidu-

liikmena

LuontoPortti/ NatureGate 2012.

http://www.luontoportti.com/suomi/de/kukkakasvit/karlszepter, kasutatud 14. 01.2012.

Mägi, M. 2015. Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased? Kodu - Tarbija.

https://tarbija.postimees.ee/3217647/kuidas-elavad-eestipollulinnud-ja-kimalased,

kasutatud 07.01.2022

Rao, S., Strange, J. P. 2012. Bumble Bee (Hymenoptera: Apidae) Foraging Distance and

Colony Density Associated With a Late-Season Mass Flowering Crop. Environmental

Entomology, Vol. 41, 4. https://academic.oup.com/ee/article/41/4/905/447214

39

Rødliste 1997 over planter og dyr i Danmark (Red List 1997 of plants and animals in Denmark).

https://www.nationalredlist.org/rodliste-1997-over-planter-og-dyr-i-danmark-red-list-

1997-of-plants-and-animals-in-denmark-danish/

SLU Artdatabanken. Rödlista 2020 - övergripande delar.

https://artfakta.se/artbestamning/taxon/Pedicularis%20sceptrum-carolinum-221760

Suomen Lajitietokeskus. https://laji.fi/en/taxon/MX.39656

The IUCN Red List of Threatened Species. https://www.iucnredlist.org), kasutatud 19.02.2022.

The species of Red Data Book of Latvia.

https://www.lifeforspecies.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/lifeforspecies.lu.lv/Pr

ojekta_materiali/sarkanas_gramatas_sugu_saraksts.pdf

WFO 2022. World Flora Online. http://www.worldfloraonline.org, kasutatud 17.05.2022

8.4. Õigusaktid

Keskkonnaministri 01.06.2004 määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse

läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad

ning toetuse tagasinõudmise kord“. RT I, 21.04.2017, 1.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022016

Keskkonnaministri 03.02.2011 määrus nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. RT I, 09.02.2011, 1.

https://www.riigiteataja.ee/akt/11512201701

Looduskaitseseadus. RT I, 29.06.2022, 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007

Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate

liikide loetelu“. RT I, 18.06.2014, 20. https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020

Nõukogu Direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7

Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimis-

normid“. RT I, 08.05.2019, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/128052011005

40

9. LISAD Lisa 1. Esinduslikud populatsioonid EELISe andmetel (seisuga august 2022)

EELISe

kood Asukoht Liigi leiukohaga kaitseala Leiukoha

viimane

kehtiv vaatlus

Arv

KLO9313113 Harju maakond, Keila linn Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik 14.06.2018 983

KLO9343120 Lääne maakond, Haapsalu linn,

Vätse küla

15.08.2022 283

KLO9335793 Harju maakond, Keila linn Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik 14.06.2018 230

KLO9338969 Harju maakond, Keila linn;

Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Niitvälja küla

Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik 14.06.2018 216

KLO9337107 Järva maakond, Paide linn,

Võõbu küla Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265);Kõrvemaa metsise püsielupaiga

piiranguvöönd (KLO3100075);Kõrvemaa metsise püsielupaiga

sihtkaitsevöönd (KLO3100076);Kõrvemaa metsise püsielupaik

(KLO3000105);Kõrvemaa MKA, Kõrvemaa pv. (KLO1100927)

05.08.2014 200

KLO9337579 Harju maakond, Keila linn;

Harju maakond, Lääne-Harju

vald, Niitvälja küla

Keila-Niitvälja kaitsealuste taimede püsielupaik 14.06.2018 184

KLO9317230 Lääne maakond, Haapsalu linn, Võnnu küla; Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nihka küla

Ehmja-Turvalepa hoiuala (KLO2000146) 21.08.2014 170

KLO9328513 Harju maakond, Kiili vald,

Sõmeru küla Nabala-Tuhala LKA, Nabala pv. (KLO1101499); Nabala-Tuhala LKA,

Tammiku skv. (KLO1101505); Nabala-Tuhala looduskaitseala

(KLO1000634)

20.08.2014 130

KLO9329351 Järva maakond, Järva vald,

Vetepere küla Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265); Kõrvemaa MKA, Seli skv.

(KLO1100925) 05.08.2014 125

41

EELISe

kood Asukoht Liigi leiukohaga kaitseala Leiukoha

viimane

kehtiv vaatlus

Arv

KLO9325633 Lääne maakond, Lääne-Nigula

vald, Kirimäe küla; Lääne

maakond, Lääne-Nigula vald,

Nihka küla

Ehmja-Turvalepa hoiuala (KLO2000146) 21.08.2014 120

KLO9319919 Lääne-Viru maakond, Rakvere

vald, Taaravainu küla;

LääneViru maakond, Rakvere

vald, Tobia küla

Taaravainu käpaliste püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3101454);Taaravainu käpaliste püsielupaik (KLO3001242)

24.07.2019 113

KLO9334790 Lääne-Viru maakond, Tapa vald,

Kerguta küla; Lääne-Viru

maakond, Tapa vald, Kursi küla

02.09.2014 110

KLO9334205 Saare maakond, Saaremaa

vald, Ööriku küla

08.09.2014 100

KLO9335051 Harju maakond, Kuusalu vald,

Kolgu küla

05.08.2014 100

42

Lisa 2. Kaardikiht

Taastamis- ja hooldustööde kaardikiht: kaitsetood.tab

From: Marju Erit <[email protected]> Sent: 22 August 2022 13:04:26 To: KAUR Üldkontakt; Kadri Alasi; rmk; [email protected]; Eike Tammekänd; Gunnar Sein; [email protected]; Iti Jürjendal Cc: Ulvi Selgis Subject: kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine

Tere, Ootame Teie eepanekuid manuses oleva kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava eelnõu täiendamiseks. Küsimusi saab augus lõpuni esitada Ulvi Selgisele ([email protected], 5864 9024), kes 1. septembrist on puhkusel. Palun võimalusel konkreetsed eepanekud lisada kava eelnõusse kommentaaridena ja muudatused teha „jälita muutusi“ funktsiooni kasutades. Eepanekud palun saata Ulvile hiljemalt 19. septembriks 2022. Kui kava eelnõu on eepanekute alusel täiendatud, läheb see enne kinnitamist heaks kiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 53 lõike 1 järgi on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõu palume selle piiranguga arvestada ja kuninga-kuuskjala kaitse tegevuskava eelnõud veebilehtedel ega mujal massiteabevahendites mie avalikustada, kuna see sisaldab täpset asukoha teavet. Heade soovidega,

Marju Erit juhataja | liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn + 372 56496373 www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis usaldusväärsus w hoolivus w koostöötahe w tulemuslikkus