| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-7/4425 |
| Registreeritud | 13.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-7 |
| Sari | Juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Hoiame Loodust |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Hoiame Loodust |
| Vastutaja | Erko Soolmann |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: [email protected] <[email protected]> Sent: 13 July 2023 21:12:45 To: Randel Länts; Ahti Kuningas; Margit Martinson; Merike Saks; Hardi Tullus; [email protected]; Yoko Alender;
[email protected]; RMK Cc: [email protected]; Mikk Marran; [email protected] Subject: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule
Tere! MTÜ Hoiame Loodust edastab RMK nõukogule looduskeskkonda puudutavad seisukohad ja ootame kirjale vastust, mida RMK
nõukogu ette võtab olukorra parandamiseks.
Avalik kiri: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule: võimalikult kiiresti tuleb taastada metsamajandamise kord Riigimetsa Majandamise Keskuses!
RMK nõukogu on metsaseadusest tulenevalt kõige kõrgem juhtimisorgan, kus nõukogu tööks on planeerida RMK tegevust,
korraldada RMK juhtimist ja teostada järelvalvet juhatuse tegevuse üle.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus on viimasel kümnendil silma jäänud looduskaitse organisatsioonidele ja elupõlistele
metsameestele läbimõtlematu ja halvasti üles ehitatud metsamajandusüsteemiga. Mikk Marran pidi uude ametisse astudes looma
värske ja toimiva süsteemi, aga pole algatanud tänaseni ühtegi avalikkuse ette jõudnud süsteemi (reformi), et tagada toimiv
jätkusuutlik metsamajandus RMK metsamaal. Mikk Marran on just vastupidiselt juba jõudnud välja kaubelda kliimaministrilt lisaks
1400 ha uuendusraie mahtu kuuse enamusega puistutesse. See toob endaga kaasa ohte piirkonda kasvama jäävatele kuuse
enamusega puistutele.
Lisaks pole tehtud samme selles suunas, et pidurdada põudadega kaasnevaid kahjulikke mõjusid kasvavale majandusmetsale ja
Eestis loodusele. Oleme tuvastanud, et RMK mitmeid aastaid järjest rekonstrueerib üle Eestimaa kuivenduskraavide võrgustikke.
Viimase paari aasta jooksul on riigimetsas tehtud rekonstrueerimise töid rohkem kui 35 700 tuhandel hektaril.
Kuivendamisel on mitmesugune negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas nõrgestab sademete vaesel ajal kuusikuid,
mis soodustab kuuse-kooreüraski levikut, suurendab CO2 heidet metsades, rikub oluliselt mullastike režiime, rikub väga olulisel
määral jõgede ja järvede looduslikke veerežiime vee ökosüsteemides, suurendades Läänemere toitainete rohkust, peamine, rikub
oluliselt looduslikku vee ringkäiku. Rõhutame, et selliselt toimivad kuivendussüsteemid ei ole säästev loodusressursi kasutamine,
mis on otseselt vastuolus Põhiseaduse § 5-st tuleneva kohustusega.
Antud probleemide ulatusest hoolimata, ajendas pöördumist kirjutama kuuse-kooreüraski massiivsem ja üha laialdasem levik RMK
hallatavates majandusmetsades. Oleme RMK tegevuses korduvalt täheldanud, et esmalt teostatakse nende poolt
kuivenduskraavide valimatu rekonstrueerimine, mis otseselt soodub paraku üraski rünnakuid nõrgestatud kuuse enamusega
puistule kuna kuusk ei saa pinnapealsete juurte tõttu kuivendatud alalt piisavas koguses vett kätte ega suuda toota põua perioodil
vaiku, mis puud kaitseks üraski rünnaku eest. RMK, tuvastades kuuse-kooreüraski kolde, teostab esimese asjana enamasti
sanitaarraie, mille tulemusel eemaldatakse surnud puud. Kui sellist tegevust teostada üle Eesti nagu RMK raie käekiri korduvalt
metsas on olnud, siis tulemuseks on veelgi suurem kuuse-kooreüraski levik kasvavates kuuse enamusega metsades. Kuuse-
kooreürask ei talvitu kuivanud puudel, vaid üraski poolt surmatud puudel jäävad talvituma hoopis kuuse-kooreüraski looduslikud
vaenlased, mis tähendab, et sanitaarraiega sellised liigid iga aasta lihtsalt hävitatakse ja tulemuseks on tugevad üraskikolded, mida
ohjatakse juba klassikalise lageraiega. Majanduskahjud ulatuvad aegamööda miljonitesse eurodesse ning lageraiega kaasneb
ökoloogilise kahju võimendumine Eestimaa loodusele, lisaks toob selline tegevus kaasa suurtes kogustes CO2 varude vähenemise
metsamaal.
MTÜ Hoiame Loodust seisukoht on, et RMK nõukogu peab omama piisavat kompetentsi ja viivitamatult lõpetama sellise tahtlikult või
tahtmatult loodud üraski levitamise protsessi. RMK eksisteerimise eesmärk ja juhtimise stiil ei tohi põhjustada riigile ega
ühiskonnale kahju, sealhulgas varalist ja keskkonnakahju. RMK ei tohi Eesti loodust kahjustada.
Mati Sepp MTÜ Hoiame Loodust Looduskeskkonna ekspert (metsandus, jahindus ja looduskaitse) [email protected] +372 53936991 Madis Messimas MTÜ Hoiame Loodust Veekeskkonna spetsialist [email protected]
From: Randel Länts <[email protected]> Sent: 19 July 2023 15:15:10 To: [email protected]; [email protected] Cc: Ahti Kuningas; Margit Martinson; Merike Saks; Hardi Tullus; [email protected]; Yoko Alender; [email protected]; RMK;
[email protected]; Mikk Marran Subject: Re: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule
Lugupeetud Mati Sepp Lugupeetud Madis Messimas
Tänan Teid avaliku kirja eest, kus kutsute üles RMK nõukogu võimalikult kiiresti taastama metsamajandamise korda Riigimetsa Majandamise Keskuses.
Kirjaga on kaasas vastus Teie poolt osutatud teemadele.
Parimate soovidega
Randel Länts RMK nõukogu esimees
On 13. Jul 2023, at 21:12, [email protected] wrote:
Tere! MTÜ Hoiame Loodust edastab RMK nõukogule looduskeskkonda puudutavad seisukohad ja ootame kirjale
vastust, mida RMK nõukogu ette võtab olukorra parandamiseks.
Avalik kiri: MTÜ Hoiame Loodust seisukoht RMK nõukogule: võimalikult kiiresti tuleb taastada metsamajandamise kord Riigimetsa Majandamise Keskuses!
RMK nõukogu on metsaseadusest tulenevalt kõige kõrgem juhtimisorgan, kus nõukogu tööks on planeerida RMK
tegevust, korraldada RMK juhtimist ja teostada järelvalvet juhatuse tegevuse üle.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus on viimasel kümnendil silma jäänud looduskaitse organisatsioonidele ja
elupõlistele metsameestele läbimõtlematu ja halvasti üles ehitatud metsamajandusüsteemiga. Mikk Marran pidi uude
ametisse astudes looma värske ja toimiva süsteemi, aga pole algatanud tänaseni ühtegi avalikkuse ette jõudnud
süsteemi (reformi), et tagada toimiv jätkusuutlik metsamajandus RMK metsamaal. Mikk Marran on just vastupidiselt
juba jõudnud välja kaubelda kliimaministrilt lisaks 1400 ha uuendusraie mahtu kuuse enamusega puistutesse. See toob
endaga kaasa ohte piirkonda kasvama jäävatele kuuse enamusega puistutele.
Lisaks pole tehtud samme selles suunas, et pidurdada põudadega kaasnevaid kahjulikke mõjusid kasvavale
majandusmetsale ja Eestis loodusele. Oleme tuvastanud, et RMK mitmeid aastaid järjest rekonstrueerib üle Eestimaa
kuivenduskraavide võrgustikke. Viimase paari aasta jooksul on riigimetsas tehtud rekonstrueerimise töid rohkem kui 35
700 tuhandel hektaril.
Kuivendamisel on mitmesugune negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas nõrgestab sademete vaesel
ajal kuusikuid, mis soodustab kuuse-kooreüraski levikut, suurendab CO2 heidet metsades, rikub oluliselt mullastike
režiime, rikub väga olulisel määral jõgede ja järvede looduslikke veerežiime vee ökosüsteemides, suurendades
Läänemere toitainete rohkust, peamine, rikub oluliselt looduslikku vee ringkäiku. Rõhutame, et selliselt toimivad
kuivendussüsteemid ei ole säästev loodusressursi kasutamine, mis on otseselt vastuolus Põhiseaduse § 5-st tuleneva
kohustusega.
Antud probleemide ulatusest hoolimata, ajendas pöördumist kirjutama kuuse-kooreüraski massiivsem ja üha
laialdasem levik RMK hallatavates majandusmetsades. Oleme RMK tegevuses korduvalt täheldanud, et esmalt
teostatakse nende poolt kuivenduskraavide valimatu rekonstrueerimine, mis otseselt soodub paraku üraski rünnakuid
nõrgestatud kuuse enamusega puistule kuna kuusk ei saa pinnapealsete juurte tõttu kuivendatud alalt piisavas koguses
vett kätte ega suuda toota põua perioodil vaiku, mis puud kaitseks üraski rünnaku eest. RMK, tuvastades kuuse-
kooreüraski kolde, teostab esimese asjana enamasti sanitaarraie, mille tulemusel eemaldatakse surnud puud. Kui
sellist tegevust teostada üle Eesti nagu RMK raie käekiri korduvalt metsas on olnud, siis tulemuseks on veelgi suurem
kuuse-kooreüraski levik kasvavates kuuse enamusega metsades. Kuuse-kooreürask ei talvitu kuivanud puudel, vaid
üraski poolt surmatud puudel jäävad talvituma hoopis kuuse-kooreüraski looduslikud vaenlased, mis tähendab, et
sanitaarraiega sellised liigid iga aasta lihtsalt hävitatakse ja tulemuseks on tugevad üraskikolded, mida ohjatakse juba
klassikalise lageraiega. Majanduskahjud ulatuvad aegamööda miljonitesse eurodesse ning lageraiega kaasneb
ökoloogilise kahju võimendumine Eestimaa loodusele, lisaks toob selline tegevus kaasa suurtes kogustes CO2 varude
vähenemise metsamaal.
MTÜ Hoiame Loodust seisukoht on, et RMK nõukogu peab omama piisavat kompetentsi ja viivitamatult lõpetama
sellise tahtlikult või tahtmatult loodud üraski levitamise protsessi. RMK eksisteerimise eesmärk ja juhtimise stiil ei tohi
põhjustada riigile ega ühiskonnale kahju, sealhulgas varalist ja keskkonnakahju. RMK ei tohi Eesti loodust kahjustada.
Mati Sepp MTÜ Hoiame Loodust Looduskeskkonna ekspert (metsandus, jahindus ja looduskaitse) [email protected] +372 53936991 Madis Messimas MTÜ Hoiame Loodust Veekeskkonna spetsialist [email protected]