| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/24/2683-1 |
| Registreeritud | 16.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristi Kuuse (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
e-posti sisutekst: Teile on saadetud dokument Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldusprogrammist WebDesktop.
Registreerimise number: 7-1.3/767-3
Registreerimise kuupäev: 16.02.2024
60.45
62.44
62.05
60.28
60.70
60.77
60.37 60.34
60.30 60.27
60.2360.21
60.2960.3060.2860.2960.2960.2860.3060.2960.2760.2960.2860.28 60.27
60.28
60.28
60.29
60.29 60.2960.39 60.30 60.29
60.50
60.18 60.20 60.22 60.21
60.11
60.12
59.63 59.69
59.69
59.69
60.17 59.58
59.59
60.45
60.50
59.75
59.76
59.62
59.80
60.33
60.35
60.64
60.46 60.07
60.49 60.58
60.49.63 60.64
60.41
60.34
60.40 60.3760.59
60.6060.57 60.57 60.58
59.53
59.55 59.55
59.5559.55 59.5259.51
59.5159.51
59.4559.47 59.4559.46
59.4559.46 60.76
60.80
60.40
60.67
60.45
60.48
60.56 60.64
60.6860.49
60.42
60.490.770.77 60.69
60.61
60.31
60.3260.38
60.68
60.18
59.63
59.85
59.6259.49 59.79
59.76
59.75
59.69
59.74
59.75 59.85
59.78
59.79
60.2860.31
59.71
59.79
59.82
59.73
59.62 60.08
59.97 59.70
59.83
59.72
60.08 59.83 60.0660.05
60.08 59.95
59.83 59.94
60.05
59.98
59.97
59.87
59.82 59.80
59.98 59.90
60.29
59.88 59.85 60.32
59.92
59.6659.62
59.99
60.49 60.04
59.97
60.04 59.81
59.20
60.6260.44
60.96
60.98
60.88
60.66
60.69
60.7460.70
60.73
60.61
60.35
60.26
1
Projekteerija TÖÖ NR. Kuupäev
24.11.2023
OBJEKT: Jõhvi noortepark
TELLIJA: Jõhvi Vallavalitsus, Kooli tn 2 Jõhvi linn, 41595 Ida-Viru maakond
JOONIS: Välielementide paigutus
Leht AS-1-01
M 1:500
AS
J.Korniltsev 241123-AS.
241123_AS-1-01_ plaan
Märkused:
1. Tegemist on detaalplaneeringu eskiislahendusega
2. Likvideeritatava puude arv täpsustada järgmise
projekti staadiumis
Seadmete loetelu:
1. Tenniseväljakud (28,8x14 m) koos turvaalaga.
2. Välijõusaali elemendid, koos turvaaladega
3. Street workout seade (ca 11 m x 15,7 m) koos turvaalaga
4. Padeliväljak (20,4 m x 10,4 m)
5. Multiarena (31,5 m x 15 m)
6. Pumptracki laiendus (ca. 58 m x 42 m)
7. Parkuuriala (15,2 m x 12,7 m) koos turvaalaga
8. Madalseiklusrada (ca. 56,2 m x 17,5 m) koos turvaalaga
9. Skatepargi laiendus (ca 39,2 m x23,8 m) koos turvaalaga
10. Laste mängulinnak (ca 25,3 m x 18,8 m) koos turvaalaga
11. Rattaõpperada (ca 25,5 m x 38,2 m)
12. Parkimisala
11
10
9
8
7
6
5
3
4
2
1
12
1
Lisa 2
Jõhvi Vallavolikogu ..2024 otsusele nr 0000
„Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine„
Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. Õiguslik alus
Planeerimisseaduse § 142 lõige 6 ütleb:
"Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb
anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest".
Vastavalt § 142 lõikele 1:
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
2. Sissejuhatus
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusega nr
224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud arendaja poolt
saabunud informatsioon.
Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linnas Tartu mnt 9 (katastritunnus 25301:007:0146) kinnistul
2
detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse
tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta
asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
3. Üldinfo
3.1. Planeeritava tegevuse lühikirjeldus
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksusi Tartu mnt 9 (25301:007:0146, ärimaa 100%, pindala 7450
m²), Tartu maantee L3 (25301:007:0135, transpordimaa 100%, pindala 12951 m²) ja Saeveski 2
(25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 12532 m²) ja osaliselt Saeveski
tänav(25301:007:0152, transpordimaa 100%, pindala 10692 m²).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal välja arendada uue, peamiselt noortele
ja liikumisharrastusest huvitatud vallaelanike puhkeala, rajades selle juurde rulapargi järgmised
etapid (rulapargi elemendid edasijõudnud harrastajatele), pump-track’i (vahelduva reljeefiga
vigursõidu rada jalgratastele), parkuuriväljaku (turnimiskonstruktsioonidega varustatud väljak), mille
realiseerimiseks ja väljakujunenud kõrghaljastusega kombineerimiseks oleks otstarbekas kasutusele
võtta naabruses asuv maaüksus Tartu mnt 9.
3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeringuala asub Jõhvi linnas Jõhvi viadukti vahetusläheduses. Maa-ala näol on tegemist tühja
alaga, kus on olemas kõva kattega plats ja kõrghaljastus (ca 5 puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi
tänavalt (Pargi tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli
staadioon, promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned. Planeeritava maa-ala suurus on 9315 m².
Planeeritavatel maa-aladel hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Jõhvi raudteejaama
kinnistuga (25301:010:0035 pindala 38,4 ha transpordimaa 100%), idast Ahtme-Jõhvi raudtee
kinnistuga (25301:007:0069 pindala 1,9 ha transpordimaa 100%) ja Järve Biopuhastus OÜ kinnistuga
(25301:007:0065 pindala 2956 m2 tootmismaa 100%), lõunast Tartu mnt 11 kinnistuga
(25301:007:0074 pindala 9166 m2 ärimaa 100%) ja läänest Tartu mnt 14 kinnistuga (25301:007:0047
pindala 14554 m2 ärimaa 100%).
Planeeringuala moodustanud kinnisasjad paiknevad Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva
Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala detailplaneeringu alas, mis on kehtestatud Jõhvi
Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79. Koostatava detailplaneeringu täpsemaks eesmärgiks on
Saeveski 2 kinnistule rajada kaks tenniseväljakut (a’28,8m x 14m) koos turvaalaga, välijõusaali
elemendid koos turvaalaga, street workout seade (ca 11m x 15,7m) koos turvaalaga, padeliväljak
(20,4m x 10,4m) ja multiarena plats (31,5m x 15m). Tartu mnt L3 kinnistule rajada pumptracki
laiendus (85m x 42m) ja parkuuriala (15,2m x 12,7m). Tartu mnt 9 kinnistule rajada madalseiklusrada
(56,2m x17,5m) koos turvaalaga, skatepargi laienduse (39,2m x 23,8m) koos turvaalaga, laste
mängulinnaku (25,3m x 18,8m) koosturvaalaga ning rattaõpperaja (25,5m x 38,2m). Saeveski
kinnistule rajatakse parkimisala.
3
Joonis 1. Planeeringuala asukoha skeem
Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem
4
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad
maakonnaplaneeringutele on:
1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;
2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise
tingimustes;
3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja
majanduskeskkonna kujundamine;
4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade
sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
5. avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele
teemadele:
- Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks
asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega
seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist paiknemist) ja
ülejäänud tehniline taristu.
- Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.
Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise
elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline asustus võimaldab
hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal
tasemel.
Jõhvi valla üldplaneering (2013). Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu
18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asuvad kinnistud tiheasustusalal, kus Saeveski 2, Tartu mnt
L3 ja Saeveski (munitsipaalomandused) maakasutuse juhtotstarveteks on määratud teemaa (L) ja
Tartu mnt 9 (riigimaa) büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse riigimaa kinnisasja
aadressiga Tartu mnt 9 anda üle munitsipaalomandusse ning maakasutuse sihtotstarve muutmist
nimetatud kinnisasjadel ühiskondlike ehitiste (A) juhtotstarbega maadeks.
Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030. Punktis 5.7.2.13 on sätestatud: Skatepargi laiendamine, sh
parkuuriväljaku rajamine (Tartu mnt L3 ja Tartu mnt 9 piirkonnas). Tänavaspordikeskuse
kontseptsiooni arendamine. Siseruumidesse rajatava skatepargi arendamise soodustamine.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Maa-ala näol on tegemist tühja alaga, kus on olemas kõva kattega plats ja kõrghaljastus (ca 5 puud).
Jääkreostus ei ole tuvastatud.
5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus
Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid
Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda
sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve
vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.
Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi
5
lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast
lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.
Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on
altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja
Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on
lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.
Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva
punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).
Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).
5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid
Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.
Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.
5.4 Pärandkultuur
Planeeringuala läheduses asub pärandkultuuri objekt: Künnapuu allee (registreerimisnumber
251:SIM:002).
Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud
inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust
eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on
eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse.
Pärandkultuuri objekt osaliselt asub olemasoleva skatepargi ja pumprtrack-i alal. Selle laiendamisel
plaanitakse puude raiumine.
6
Joonis 4. Künnapuu allee (Maa-amet, RMK. Keskkonnaagentuur)
5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid
Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:
raudtee kaitsevöönd;
sideehitis maismaal.
6. Võimalikud keskkonnamõjud
Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt
ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on
lokaalsed ja lühiajalised.
6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused
Planeeringuala on oma praegusel kujul on mingil määral maastikuliselt väärtuslik ala (Künnapuu
allee). Kõrval asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised; skatepark ja pumptrack. Olemasolevad
ehitised osaliselt asuvad Künnapuu allee territooriumil ning antud alal juba toimus puude raie ning
antud ala on mingil määral juba tehnogeenseks muutunud. Planeeritava tegevusega kaasneb puude
raie. Samas puude raie maht ei ole selline, et planeeritav tegevus võiks tuua kaasa maakasutuse olulist
muutmist ning avaldada olulist negatiivset mõju maastikule.
6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele
On ette näha, et aktiivse vabaaja veetmiseks ala ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset
mõju. Mõjud on lokaalsed ja pöördumatud. Teised rajatised ja ehitised on juba püstitatud ja selle
laiendamine või ümberkorraldamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette
7
näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata puhkeala rajamisega ka ala
pinnavee- ja põhjaveerežiimi.
6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale
Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega (Künapuu allee asub
kõrval kinnistul ja on juba ehitamisega mõjutatud), mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks.
Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.
DP realiseerimisel peab kõrg- ja madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.
6.4 Mõju kultuuriväärtustele
Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.
6.5 Riigipiiriülene mõju
Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.
6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid
Kavandatava planeeringu realiseerimisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist
või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda.
Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala on juba aktiivsel
kasutusel ja mingil määral müra on vältimatu. Samas praegune tegevus on seotud mõni
valgusreostusega (valgustatud alad). Algatatava DP realiseerimisega ei ole oodata lisanduvat müra ja
valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.
Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või
heaolu mõjutada.
Aktiivse aja veetmiseks puhkeala laiendamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal-
majanduslikele tingimustele ja sh noorinimeste tervisele, kuna antud tegevus on kõrge atraktiivsusega.
Noored inimesed, lapsed ja laste vanemad saavad veeta rohkem aega liikumises värskes õhus ja
omavahel suhelda.
Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju
inimeste heaolule. Vastupidi antud arendus on positiivse efektiga.
6.7 Jäätmete tekke ja käitlus
Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,
mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete
taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate
jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.
Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6.8 Õhusaastatus
Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on
8
lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.
6.9 Müra, vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud
vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Puhkeala kasutamisel on oodata mürataseme
tõusu, mis toimub peamiselt päeval ning tegemist on pigem inimtegevuse käigus tekkinud müraga. Samas
ei saa seda pidada oluliseks. Kuna puhkeala kõrval puuduvad elamud, ei ole oodata üleliigset müra, mis
võiks negatiivselt mõjutada inimese tervisele ja heaolule.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt
ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal asuvate elamute
territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määruses 2 (2) nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.
Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00- 7.00
ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 sätestatud piirväärtusi.
6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Puhkeala valgustus
võib mingil määral tekitada valgusreostust. Kuna selline valgustus on tavapärane tiheasustusala jaoks,
siis valgusreostus ei avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.
6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada
kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.
6.12 Loodusvarad
Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest
piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt
teada.
6.13 Koosmõju
Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei
ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.
6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub
enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad teised samalaadsed
rajatised, siis on puhkeala laiendamine paikkonda sobituv.
9
5. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:
1) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi
ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi
määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel
jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning
vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
3) DP realiseerimisel peab kõrg- ja madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.
4) Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti linna
arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised keskkonnamõjud
planeeringualast väljaspool.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006
määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud
komponentidele;
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist (KSH).
JÕHVI VALLAVALITSUS
Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Transpordiamet
[email protected] 16.02.2024 nr 7-1.3/767-3
Jõhvi valla Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja
lähiala kinnistute detailplaneeringu KSH
algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha
saamiseks
Jõhvi Vallavolikogu on huvitatud Jõhvi valla Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistutele detailplaneeringu algatamisest puhkeala rajamise eesmärgil. Detailplaneeringuga taotletakse Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistutele ehitusõiguse määramist multifunktsionaalse spordi- ja puhkeala rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramist. Planeeringuala hõlmab Tartu maantee alguse ümbruse maa-alasid. Planeeritava ala suurus on ca 2,5 ha (detailplaneeringu asukohaskeem, lisa 3).
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksusi Tartu mnt 9 (25301:007:0146, ärimaa 100%, pindala 7450 m²), Tartu maantee L3 (25301:007:0135, transpordimaa 100%, pindala 12951 m²) ja Saeveski 2 (25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 12532 m²) ja osaliselt Saeveski tänav(25301:007:0152, transpordimaa 100%, pindala 10692 m²).
Planeeritavatel maa-aladel hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Jõhvi raudteejaama kinnistuga (25301:010:0035 pindala 38,4 ha transpordimaa 100%), idast Ahtme-Jõhvi raudtee kinnistuga (25301:007:0069 pindala 1,9 ha transpordimaa 100%) ja Järve Biopuhastus OÜ kinnistuga (25301:007:0065 pindala 2956 m2 tootmismaa 100%), lõunast Tartu mnt 11 kinnistuga (25301:007:0074 pindala 9166 m2 ärimaa 100%) ja läänest Tartu mnt 14 kinnistuga (25301:007:0047 pindala 14554 m2 ärimaa 100%).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal välja arendada uue, peamiselt noortele ja liikumisharrastusest huvitatud vallaelanike puhkeala, rajades selle juurde rulapargi järgmised etapid (rulapargi elemendid edasijõudnud harrastajatele), pump-track’i (vahelduva reljeefiga vigursõidu rada jalgratastele), parkuuriväljaku (turnimiskonstruktsioonidega varustatud väljak), mille realiseerimiseks ja väljakujunenud kõrghaljastusega kombineerimiseks oleks otstarbekas kasutusele võtta naabruses asuv maaüksus Tartu mnt 9 ha (detailplaneeringu plaan, lisa 1.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2)
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 16.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/767 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.
Lisa 1 detailplaneeringu plaan
Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang
Lisa 3 detailplaneeringu asukohaskeem
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]
60.45
62.44
62.05
60.28
60.70
60.77
60.37 60.34
60.30 60.27
60.2360.21
60.2960.3060.2860.2960.2960.2860.3060.2960.2760.2960.2860.28 60.27
60.28
60.28
60.29
60.29 60.2960.39 60.30 60.29
60.50
60.18 60.20 60.22 60.21
60.11
60.12
59.63 59.69
59.69
59.69
60.17 59.58
59.59
60.45
60.50
59.75
59.76
59.62
59.80
60.33
60.35
60.64
60.46 60.07
60.49 60.58
60.49.63 60.64
60.41
60.34
60.40 60.3760.59
60.6060.57 60.57 60.58
59.53
59.55 59.55
59.5559.55 59.5259.51
59.5159.51
59.4559.47 59.4559.46
59.4559.46 60.76
60.80
60.40
60.67
60.45
60.48
60.56 60.64
60.6860.49
60.42
60.490.770.77 60.69
60.61
60.31
60.3260.38
60.68
60.18
59.63
59.85
59.6259.49 59.79
59.76
59.75
59.69
59.74
59.75 59.85
59.78
59.79
60.2860.31
59.71
59.79
59.82
59.73
59.62 60.08
59.97 59.70
59.83
59.72
60.08 59.83 60.0660.05
60.08 59.95
59.83 59.94
60.05
59.98
59.97
59.87
59.82 59.80
59.98 59.90
60.29
59.88 59.85 60.32
59.92
59.6659.62
59.99
60.49 60.04
59.97
60.04 59.81
59.20
60.6260.44
60.96
60.98
60.88
60.66
60.69
60.7460.70
60.73
60.61
60.35
60.26
1
Projekteerija TÖÖ NR. Kuupäev
24.11.2023
OBJEKT: Jõhvi noortepark
TELLIJA: Jõhvi Vallavalitsus, Kooli tn 2 Jõhvi linn, 41595 Ida-Viru maakond
JOONIS: Välielementide paigutus
Leht AS-1-01
M 1:500
AS
J.Korniltsev 241123-AS.
241123_AS-1-01_ plaan
Märkused:
1. Tegemist on detaalplaneeringu eskiislahendusega
2. Likvideeritatava puude arv täpsustada järgmise
projekti staadiumis
Seadmete loetelu:
1. Tenniseväljakud (28,8x14 m) koos turvaalaga.
2. Välijõusaali elemendid, koos turvaaladega
3. Street workout seade (ca 11 m x 15,7 m) koos turvaalaga
4. Padeliväljak (20,4 m x 10,4 m)
5. Multiarena (31,5 m x 15 m)
6. Pumptracki laiendus (ca. 58 m x 42 m)
7. Parkuuriala (15,2 m x 12,7 m) koos turvaalaga
8. Madalseiklusrada (ca. 56,2 m x 17,5 m) koos turvaalaga
9. Skatepargi laiendus (ca 39,2 m x23,8 m) koos turvaalaga
10. Laste mängulinnak (ca 25,3 m x 18,8 m) koos turvaalaga
11. Rattaõpperada (ca 25,5 m x 38,2 m)
12. Parkimisala
11
10
9
8
7
6
5
3
4
2
1
12
1
Lisa 2
Jõhvi Vallavolikogu ..2024 otsusele nr 0000
„Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise mittealgatamine„
Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. Õiguslik alus
Planeerimisseaduse § 142 lõige 6 ütleb:
"Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb
anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest".
Vastavalt § 142 lõikele 1:
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
2. Sissejuhatus
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusega nr
224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud arendaja poolt
saabunud informatsioon.
Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linnas Tartu mnt 9 (katastritunnus 25301:007:0146) kinnistul
2
detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse
tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta
asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
3. Üldinfo
3.1. Planeeritava tegevuse lühikirjeldus
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksusi Tartu mnt 9 (25301:007:0146, ärimaa 100%, pindala 7450
m²), Tartu maantee L3 (25301:007:0135, transpordimaa 100%, pindala 12951 m²) ja Saeveski 2
(25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 12532 m²) ja osaliselt Saeveski
tänav(25301:007:0152, transpordimaa 100%, pindala 10692 m²).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal välja arendada uue, peamiselt noortele
ja liikumisharrastusest huvitatud vallaelanike puhkeala, rajades selle juurde rulapargi järgmised
etapid (rulapargi elemendid edasijõudnud harrastajatele), pump-track’i (vahelduva reljeefiga
vigursõidu rada jalgratastele), parkuuriväljaku (turnimiskonstruktsioonidega varustatud väljak), mille
realiseerimiseks ja väljakujunenud kõrghaljastusega kombineerimiseks oleks otstarbekas kasutusele
võtta naabruses asuv maaüksus Tartu mnt 9.
3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeringuala asub Jõhvi linnas Jõhvi viadukti vahetusläheduses. Maa-ala näol on tegemist tühja
alaga, kus on olemas kõva kattega plats ja kõrghaljastus (ca 5 puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi
tänavalt (Pargi tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli
staadioon, promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned. Planeeritava maa-ala suurus on 9315 m².
Planeeritavatel maa-aladel hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Jõhvi raudteejaama
kinnistuga (25301:010:0035 pindala 38,4 ha transpordimaa 100%), idast Ahtme-Jõhvi raudtee
kinnistuga (25301:007:0069 pindala 1,9 ha transpordimaa 100%) ja Järve Biopuhastus OÜ kinnistuga
(25301:007:0065 pindala 2956 m2 tootmismaa 100%), lõunast Tartu mnt 11 kinnistuga
(25301:007:0074 pindala 9166 m2 ärimaa 100%) ja läänest Tartu mnt 14 kinnistuga (25301:007:0047
pindala 14554 m2 ärimaa 100%).
Planeeringuala moodustanud kinnisasjad paiknevad Jõhvi linna, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel asuva
Jõhvi liiklussõlme maa-ala ja selle lähiala detailplaneeringu alas, mis on kehtestatud Jõhvi
Vallavolikogu 25.11.2010 otsusega nr 79. Koostatava detailplaneeringu täpsemaks eesmärgiks on
Saeveski 2 kinnistule rajada kaks tenniseväljakut (a’28,8m x 14m) koos turvaalaga, välijõusaali
elemendid koos turvaalaga, street workout seade (ca 11m x 15,7m) koos turvaalaga, padeliväljak
(20,4m x 10,4m) ja multiarena plats (31,5m x 15m). Tartu mnt L3 kinnistule rajada pumptracki
laiendus (85m x 42m) ja parkuuriala (15,2m x 12,7m). Tartu mnt 9 kinnistule rajada madalseiklusrada
(56,2m x17,5m) koos turvaalaga, skatepargi laienduse (39,2m x 23,8m) koos turvaalaga, laste
mängulinnaku (25,3m x 18,8m) koosturvaalaga ning rattaõpperaja (25,5m x 38,2m). Saeveski
kinnistule rajatakse parkimisala.
3
Joonis 1. Planeeringuala asukoha skeem
Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem
4
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” väljenduvad üldstrateegilised eesmärgid ja seisukohad
maakonnaplaneeringutele on:
1. tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;
2. ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise
tingimustes;
3. olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja
majanduskeskkonna kujundamine;
4. töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade
sisese ja omavahelise sidustamise kaudu;
5. avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel vähemalt minimaalsel tasemel.
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu lahendus keskendub sh järgmistele
teemadele:
- Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks
asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega
seotakse teedevõrk, (sh täpsustatakse kergliiklusteede vajadust ja põhimõttelist paiknemist) ja
ülejäänud tehniline taristu.
- Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust.
Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise
elukeskkonna säilimist ja teket, sh ettevõtlusalade arengut. Kompaktne linnaline asustus võimaldab
hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal
tasemel.
Jõhvi valla üldplaneering (2013). Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu
18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asuvad kinnistud tiheasustusalal, kus Saeveski 2, Tartu mnt
L3 ja Saeveski (munitsipaalomandused) maakasutuse juhtotstarveteks on määratud teemaa (L) ja
Tartu mnt 9 (riigimaa) büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse riigimaa kinnisasja
aadressiga Tartu mnt 9 anda üle munitsipaalomandusse ning maakasutuse sihtotstarve muutmist
nimetatud kinnisasjadel ühiskondlike ehitiste (A) juhtotstarbega maadeks.
Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030. Punktis 5.7.2.13 on sätestatud: Skatepargi laiendamine, sh
parkuuriväljaku rajamine (Tartu mnt L3 ja Tartu mnt 9 piirkonnas). Tänavaspordikeskuse
kontseptsiooni arendamine. Siseruumidesse rajatava skatepargi arendamise soodustamine.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Maa-ala näol on tegemist tühja alaga, kus on olemas kõva kattega plats ja kõrghaljastus (ca 5 puud).
Jääkreostus ei ole tuvastatud.
5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus
Kristalse aluskorra pind asub üle 150 m sügavuses ja maastiku arengust otseselt osa ei võta, kuid
Jõhvi kohal asub Eesti tugevaim magnetanomaalia (250-700 m sügavuses paiknevad, 25-28% rauda
sisaldavad magnetiidiga gneidi ja kvartsiidikihid). Lavamaa on lubjakivi platoo klindi ja Peipsi järve
vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Jõhvi kõrgendil on karstivorme.
Reljeef on rahulik. Aluspõhjalistest maavaradest leidub Jõhvis põlevkivi, mis esineb vaheldumisi
5
lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100 m sügavusel kaldega põhjast
lõunasse. Põlevkivi on välja veetud ka linna territooriumilt maa-alustest kaevandustest.
Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi linna lõuna ja lääneosa all. Jõhvi linna pindalast (7,615 km2 ) on
altkaevandatud alade osatähtsus 11,5%. Siia jäävad kaks suletud kaevandust – Kaevandus 2 ja
Tammiku kaevandus. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetri paksuse pinnakattega, milleks on
lubjarikas rähkne moreen. Muldadest on levinud Jõhvi ümbruses leostunud ja leetjad liivsavimullad.
Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva
punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3).
Joonis 3. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardist (Eesti Geoloogiakeskus, 2001).
5.3 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid
Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku.
Planeeringualal puuduvad looduskaitselised objektid ja looduskaitsealad.
5.4 Pärandkultuur
Planeeringuala läheduses asub pärandkultuuri objekt: Künnapuu allee (registreerimisnumber
251:SIM:002).
Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud
inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust
eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on
eeskätt maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse.
Pärandkultuuri objekt osaliselt asub olemasoleva skatepargi ja pumprtrack-i alal. Selle laiendamisel
plaanitakse puude raiumine.
6
Joonis 4. Künnapuu allee (Maa-amet, RMK. Keskkonnaagentuur)
5.5 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid
Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid ja kitsendused:
raudtee kaitsevöönd;
sideehitis maismaal.
6. Võimalikud keskkonnamõjud
Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt
ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on
lokaalsed ja lühiajalised.
6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused
Planeeringuala on oma praegusel kujul on mingil määral maastikuliselt väärtuslik ala (Künnapuu
allee). Kõrval asuvad juba püstitatud ehitised ja rajatised; skatepark ja pumptrack. Olemasolevad
ehitised osaliselt asuvad Künnapuu allee territooriumil ning antud alal juba toimus puude raie ning
antud ala on mingil määral juba tehnogeenseks muutunud. Planeeritava tegevusega kaasneb puude
raie. Samas puude raie maht ei ole selline, et planeeritav tegevus võiks tuua kaasa maakasutuse olulist
muutmist ning avaldada olulist negatiivset mõju maastikule.
6.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele
On ette näha, et aktiivse vabaaja veetmiseks ala ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset
mõju. Mõjud on lokaalsed ja pöördumatud. Teised rajatised ja ehitised on juba püstitatud ja selle
laiendamine või ümberkorraldamine ei avalda olulist mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
Tegevuse ekspluatatsiooniga ei kaasne heitmeid vette ega pinnasesse, mistõttu ei ole kasutusajal ette
7
näha negatiivset mõju pinnaveele ja põhjaveele. Samuti ei mõjutata puhkeala rajamisega ka ala
pinnavee- ja põhjaveerežiimi.
6.3 Mõju loodusele sh looduskaitsealale
Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega (Künapuu allee asub
kõrval kinnistul ja on juba ehitamisega mõjutatud), mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks.
Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada selle elupaigaks.
DP realiseerimisel peab kõrg- ja madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.
6.4 Mõju kultuuriväärtustele
Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.
6.5 Riigipiiriülene mõju
Piiriülest mõju planeeritava tegevusega ei kaasne.
6.6 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid
Kavandatava planeeringu realiseerimisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste tervist
või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või veekeskkonda.
Samuti piirdub liigne müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga. Antud maa-ala on juba aktiivsel
kasutusel ja mingil määral müra on vältimatu. Samas praegune tegevus on seotud mõni
valgusreostusega (valgustatud alad). Algatatava DP realiseerimisega ei ole oodata lisanduvat müra ja
valgustusreostuse, mis on olulise negatiivse mõjuga.
Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega kiirgus või soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või
heaolu mõjutada.
Aktiivse aja veetmiseks puhkeala laiendamisel ja DP realiseerimisel on positiivne mõju sotsiaal-
majanduslikele tingimustele ja sh noorinimeste tervisele, kuna antud tegevus on kõrge atraktiivsusega.
Noored inimesed, lapsed ja laste vanemad saavad veeta rohkem aega liikumises värskes õhus ja
omavahel suhelda.
Võttes arvesse planeeringuala omapärasust, kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju
inimeste heaolule. Vastupidi antud arendus on positiivse efektiga.
6.7 Jäätmete tekke ja käitlus
Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeid mahus,
mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete
taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning
rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitus- ja elutegevusega kaasnevate
jäätmete ladustamine peab toimuma kinnistu piirides.
Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6.8 Õhusaastatus
Täiendav õhusaastus võib tekkida ehituse käigus (veokite ja ehitusmasinate töö käigus), mille mõju on
8
lühiajaline. Ehitiste kasutamise käigus ei ole oodata täiendavat õhureostuse teket.
6.9 Müra, vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud liiklusmüra ja masinate töö käigus tekkinud
vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Puhkeala kasutamisel on oodata mürataseme
tõusu, mis toimub peamiselt päeval ning tegemist on pigem inimtegevuse käigus tekkinud müraga. Samas
ei saa seda pidada oluliseks. Kuna puhkeala kõrval puuduvad elamud, ei ole oodata üleliigset müra, mis
võiks negatiivselt mõjutada inimese tervisele ja heaolule.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt
ei levi normtaset ületavat müra. Sellest lähtuvalt ei tohi planeeringualale lähimal asuvate elamute
territooriumidel planeeritava tegevusega kaasnev liiklusmüra ületada keskkonnaministri 16.12.2016
määruses 2 (2) nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) sätestatud piirväärtusi.
Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00- 7.00
ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Planeeringualale lähimal asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 sätestatud piirväärtusi.
6.10 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha. Puhkeala valgustus
võib mingil määral tekitada valgusreostust. Kuna selline valgustus on tavapärane tiheasustusala jaoks,
siis valgusreostus ei avalda olulist negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.
6.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada
kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.
6.12 Loodusvarad
Hoonete ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest
piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavad materjalid ei ole täpselt
teada.
6.13 Koosmõju
Varem lähipiirkonnas väljaehitatud hoonete, ehitiste ning detailplaneeringu realiseerimisega koos ei
ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.
6.14 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub
enamike tegurite osas planeeringualaga. Kuna planeeringuala läheduses asuvad teised samalaadsed
rajatised, siis on puhkeala laiendamine paikkonda sobituv.
9
5. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad tingimused:
1) Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi
ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi
määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel
jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Ehitusperioodil valgustuse paigutamisel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning
vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
3) DP realiseerimisel peab kõrg- ja madalhaljastus säilitama nii palju, kui võimalik.
4) Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu
elluviimisel ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset
keskkonnamõju. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti linna
arengu jaoks. Ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised keskkonnamõjud
planeeringualast väljaspool.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju Vabariigi Valitsuse 03.03.2006
määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” §1 lõikes 2 nimetatud
komponentidele;
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
7) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi linna, Tartu mnt 9 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilist hindamist (KSH).
JÕHVI VALLAVALITSUS
Kooli 2 telefon 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Transpordiamet
[email protected] 16.02.2024 nr 7-1.3/767-3
Jõhvi valla Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja
lähiala kinnistute detailplaneeringu KSH
algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha
saamiseks
Jõhvi Vallavolikogu on huvitatud Jõhvi valla Jõhvi linna Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistutele detailplaneeringu algatamisest puhkeala rajamise eesmärgil. Detailplaneeringuga taotletakse Tartu mnt 9 ja lähiala kinnistutele ehitusõiguse määramist multifunktsionaalse spordi- ja puhkeala rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramist. Planeeringuala hõlmab Tartu maantee alguse ümbruse maa-alasid. Planeeritava ala suurus on ca 2,5 ha (detailplaneeringu asukohaskeem, lisa 3).
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksusi Tartu mnt 9 (25301:007:0146, ärimaa 100%, pindala 7450 m²), Tartu maantee L3 (25301:007:0135, transpordimaa 100%, pindala 12951 m²) ja Saeveski 2 (25301:001:0013, transpordimaa 100%, pindala 12532 m²) ja osaliselt Saeveski tänav(25301:007:0152, transpordimaa 100%, pindala 10692 m²).
Planeeritavatel maa-aladel hoonestus puudub. Planeeritav ala piirneb põhjast Jõhvi raudteejaama kinnistuga (25301:010:0035 pindala 38,4 ha transpordimaa 100%), idast Ahtme-Jõhvi raudtee kinnistuga (25301:007:0069 pindala 1,9 ha transpordimaa 100%) ja Järve Biopuhastus OÜ kinnistuga (25301:007:0065 pindala 2956 m2 tootmismaa 100%), lõunast Tartu mnt 11 kinnistuga (25301:007:0074 pindala 9166 m2 ärimaa 100%) ja läänest Tartu mnt 14 kinnistuga (25301:007:0047 pindala 14554 m2 ärimaa 100%).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringualal välja arendada uue, peamiselt noortele ja liikumisharrastusest huvitatud vallaelanike puhkeala, rajades selle juurde rulapargi järgmised etapid (rulapargi elemendid edasijõudnud harrastajatele), pump-track’i (vahelduva reljeefiga vigursõidu rada jalgratastele), parkuuriväljaku (turnimiskonstruktsioonidega varustatud väljak), mille realiseerimiseks ja väljakujunenud kõrghaljastusega kombineerimiseks oleks otstarbekas kasutusele võtta naabruses asuv maaüksus Tartu mnt 9 ha (detailplaneeringu plaan, lisa 1.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(lisa2)
KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Jõhvi linna Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 16.02.2024 kirjaga nr 7-1.3/767 Keskkonnaametile, Maa-ametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile seisukoha kujundamiseks.
Lisa 1 detailplaneeringu plaan
Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang
Lisa 3 detailplaneeringu asukohaskeem
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]