Tartumaa - Maarendileping Vara metskond 11 - Jahiselts Bubo

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/141

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe 28.09.2021

käskkirja nr 1-5/74 alusel Tartumaa metsaülem Toomas Haas, ühelt poolt,

ja Jahiselts BUBO, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Türna, teiselt

poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 24.11.2022

käskkirja nr 3-1.56/183 ja 20.06.2023 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/24 alusel ning kooskõlas

metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

2,0 ha suurune maatükk ajutise laskepaiga kasutamiseks, korrashoiuks ja eesmärgipäraste

rajatiste paigutamiseks, edaspidi maatükk, Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Selgise külas

asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Vara metskond 11 (kinnistu registriosa nr 11418350,

katastritunnus 86101:004:0042, pindala 691,72 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5406,

sihtotstarve maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 21.06.2033 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 63 (kuuskümmend kolm) eurot,

sealhulgas maamaks summas 12,68 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks

õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. juuniks rendileandja poolt esitatud arve

alusel.

2

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisel

ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti (3%)

korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on rendileandjal õigus lisada

need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt

1 (üks) kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei vastuta

maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ega tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning selleks

tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

4.1.4. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ja

liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel RMK;

4.1.5. mitte takistama oma tegevusega RMK majandustegevust;

4.1.6. järgima laskepaiga kasutamisel kõiki relvaseaduses ja siseministri 26.02.2021 määruses nr 12

„Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ sätestatud

nõudeid;

4.1.7. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste, piirangute,

ala skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

4.1.8. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Rentnik ei pea lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse

kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks;

4.1.9. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise

vältimiseks;

4.1.10. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.11. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.12. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.14. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.15. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

3

4.1.16. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.17. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s 196

toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks

päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib

rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra. Rentnik kõrvaldab maatükilt talle kuuluvad hooned ja

rajatised.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

4

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

8.4. Rendileandja ei vastuta maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning tehtud

kulutusi rentnikule ei hüvita.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on Tartumaa metsaülem Toomas Haas, tel 515 5090, e-post

[email protected]

9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Tõnis Türna, tel 5698 5460, e-post [email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-posti

aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele

esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud

digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui

teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittekohase

täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

5

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel,

kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu muutmise

vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule kirjalikult

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivarasea-

dusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Jahiselts Bubo

Registrikood 70004459 Registrikood 80093487

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Käärdi, Metsakivi küla, Peipsiääre vald

45403 Lääne-Viru maakond 60411 Tartu maakond

Tel 676 7500 Tel 5698 5460

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Tõnis Türna

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2023/141

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Tartumaa metsaülem

Toomas Haas,

andis üle ja

Jahiselts BUBO, edaspidi rentnik, keda esindab juhatuse liige Tõnis Türna,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 2,0 ha suurune maatükk ajutise laskepaiga kasutamiseks,

korrashoiuks ja eesmärgipäraste rajatiste paigutamiseks, edaspidi maatükk, Tartu maakonnas

Peipsiääre vallas Selgise külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Vara metskond 11 (kinnistu

registriosa nr 11418350, katastritunnus 86101:004:0042, pindala 691,72 ha, riigi kinnisvararegistri

objekti kood KV5406, sihtotstarve maatulundusmaa 95%, mäetööstusmaa 5%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Tõnis Türna

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Asendiplaan

Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala: 20000 m²

Katastritunnus: 86101:004:0042

Aadress: Tartu maakond, Peipsiääre vald, Selgise küla, Vara metskond 11

Katastriüksuse pindala: 6919877 m²

Mõõtkava: 1:3000 X = 673081.6214000001 Y = 6496058.4158

Maa-amet 2022. Kõik õigused kaitstud