| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/1390 |
| Registreeritud | 06.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Jaan Schults |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Rahandusministeerium
09.03.2023 nr 6-3/23/3965-3
Seisukoha küsimine Vasalemma karjääri
keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi kohta
Nordkalk AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi
seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032
muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi1.
KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt2.
KeHJS § 15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma
koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: Vasalemma lubjakivikarjääri KMH programm 2023.02.28 KK puhtand.pdf
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]), Lääne-Harju Vallavalitsus
([email protected]), Transpordiamet ([email protected]), Terviseamet ([email protected]),
Maa-amet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]),
Keskkonnaministeerium ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet ([email protected])
Egle Smith 5697 0213
1 Maves OÜ töö nr 22089, kuupäev 28. veebruar 2023. 2 Asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel
võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
veebruar 2023
Vasalemma karjääri keskkonnaloa
nr KMIN-032 muutmise taotluse
keskkonnamõju hindamise
programm
Töö nimetus: Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise
taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Töö number: 22089
Tellija: AS Nordkalk
Juhtekspert Karl Kupits
Koostajad: Tuuli Vreimann
Kontrollija: Karl Kupits
Maves OÜ
Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377
www.maves.ee e-post: [email protected]
Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015
alusel.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 2
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ....................................................................... 3
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED .......................................................................................................................... 4
3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...................................................................................... 4
3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSED ALTERNATIIVID ...............................................................13
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................15
4.1 ASUSTUS, MAAKASUTUS JA TARISTU .....................................................................................15
4.2 MAASTIK .........................................................................................................................18
4.3 GEOLOOGIA .....................................................................................................................18
4.4 HÜDROGEOLOOGIA ...........................................................................................................19
4.5 PINNAVESI .......................................................................................................................21
4.6 TAIMESTIK, LOOMASTIK, KAITSEVÄÄRTUSED ...........................................................................22
4.7 KITSENDUSED ...................................................................................................................23
4.8 KULTUURIVÄÄRTUSED ........................................................................................................24
5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................25
6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU .....................................................................................28
6.1 MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE, VEEREŽIIMILE, PÕHJAVEELE ......................................................28
6.2 MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS VÕI LÕHN ......................................................29
6.3 MÕJU ÕHU KVALITEEDILE ...................................................................................................30
6.4 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ....................................................................30
6.5 MÕJU TAIMEDELE, LOOMADELE, KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000
VÕRGUSTIKU ALALE ...........................................................................................................................31
6.6 MÕJU KULTUURIPÄRANDILE ................................................................................................32
6.7 JÄÄTMED .........................................................................................................................32
6.8 KLIIMA ............................................................................................................................33
7 HINDAMISMETOODIKA ................................................................................................................35
8 AJAKAVA .......................................................................................................................................38
9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED ...................................................................................................41
10 KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................44
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 2
1 SISSEJUHATUS
AS Nordkalk esitas 31.01.2022 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa
nr KMIN-032 muutmise taotluse Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma
maardlas (registrikaart nr 212) Vasalemma lubjakivikarjääris maavara kaevandamiseks,
põhjavee võtmiseks rohkem kui 10 m3 ööpäevas ja karjäärivee juhtimiseks suublasse,
jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel ja jäätmete
taaskasutamiseks. Taotlusega soovitakse pikendada keskkonnaluba 30 aasta võrra.
Keskkonnaamet küsis 04.03.2022 kirjaga nr DM-116757-12 kohaliku omavalitsusüksuse
arvamust keskkonnaloa muutmise taotlusele vastavalt maapõueseaduse (edaspidi
MaaPS) § 49 lg 6. Lääne-Harju Vallavolikogu nõustus 26.04.2022 otsusega nr 32
keskkonnaloa muutmisega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
02.05.2022 dokumendina nr DM-116757-17).
Keskkonnaamet algatas oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 Vasalemma
lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise keskkonnamõju hindamise (KMH). KMH
algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktile 28, mis sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena
pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamise
suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamise. Varem ei ole
kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus hinnatud.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele on
keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi
valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning
edendada säästvat arengut.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 3
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Taotletav Vasalemma karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas
Lemmaru külas (Joonis 1) Vasalemma karjääri katastriüksusel (86801:001:0062), maa
sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval
katastriüksusel.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja
kiltkivi kaevandamine Vasalemma maardlas Vasalemma karjääris. Taotletava
mäeeraldise pindala on 344,09 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 348,48 ha.
Seisuga 30.06.20211 on Vasalemma karjääri mäeeraldisega seotud madalamargilise
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru kogus on 12 372,68 tuh m3, millest kaevandatav varu
on 12 372,67 tuh m3.
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet.
1 Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 4
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUSED
3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Tegemist on töötava karjääriga, kus kaevandatakse kaevandamisloa nr KMIN-032
(kehtivusaeg 29.01.2002 kuni 24.12.2024) alusel. Ettevõte taotleb kaevandusloa
pikendamist 30 aasta võrra.
Vastavalt kehtivale loale jääb karjääri aastane tootmismaht vahemikku 200 000 –
400 000 m3. Ülevaade kaevandatud mahtudest perioodil 2012-2021 on koondatud
järgnevasse tabelisse (Tabel 1). Kaevandamismaht on aastate jooksul vähenenud ning
viimastel aastatel on see jäänud suurusjärku 80-96 tuh m3 aastas. Maksimaalne aastane
tootmismaht on 400 000 m3 ja päevane 5 000 t (u 2 000 m3). Karjäär töötab 24 tundi
ööpäevas.
Tabel 1. Vasalemma karjääri aktiivne varu ja kaevandamismaht aastate lõikes.
Maa-amet: Maavaravarude koondbilanss2
Aasta Aktiivne tarbevaru tuhat
m3 Kaevandatud varu tuh m3
2021 12 372,7 81,5
2020 12 453,3 80,6
2019 12 548,8 95,4
2018 12 634,7 86,0
2017 12 708,2 73,4
2016 12 750,3 42,2
2015 12 845,3 95
2014 12 943,1 97,8
2013 13 060,8 117,7
2 Eesti Vabariigi 2021. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2021. a.). Maa-amet 2022
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 5
Aasta Aktiivne tarbevaru tuhat
m3 Kaevandatud varu tuh m3
2012 13 225,9 165,1
28. veebruar 2023 6
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 2. Mäeeraldis, teenindusmaa ja Vasalemma maardla plokid (aluskaart: Maa-amet 2022)
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 7
Mäeeraldisel alustati maavara kaevandamisega Maa-ameti ajaloolistele kaartidele3
tuginedes juba 1960-ndatel aastatel. Kaevandamine mäeeraldisel toimub mäeeraldise
plokkides 1-11 (Joonis 2). Millises plokis kaevandada, otsustatakse vastavalt sellele,
millise kvaliteediga materjali järele parasjagu nõudlus on.
Kaljupinnase avamiseks tehakse paljandustööd: kasvukiht kooritakse buldooseriga ja
säilitatakse puistangu aunades taastamistöödeni. Pärast kasvukihi eemaldamist
laetakse selle lamamis olev moreeni kiht ekskavaatoriga kallurautodele ja veetakse
samuti puistangutesse.
Kaevandatav lubjakivi kobestatakse puur- ja lõhketöödega. Lõhatud lubjakivi
töödeldakse paiksel purustusliinil või karjääri põhjas liikuval mobiilsel purustusliinil.
Paikne (statsionaarne) purustus-sorteerimisliin paigutatakse karjääri lääneosasse
karjääri põhja (Joonis 4).
Kuna kaevandmine toimub allpool põhjaveetaset, siis põhjavee (Siluri-Ordoviitsiumi
Harju põhjaveekogum) ärajuhtimiseks on rajatud mäeeraldisele kogumiskanalid
(kraavid), mille kaudu juhitakse vesi määeraldise edelaosas asuvasse kogumisbasseini.
Sealt pumbatakse vesi settetiikidesse, kus settimise teel eemaldatakse heljum.
Pumpade imitoru tsoon on ümbritsetud ujuvate õlitõketega4, mis välistab karjääri
põhjas vette sattunud vee pinnal ujuva õli edasikandumise koos väljapumbatava veega.
Pärast kahe settetiigi läbimist (kogumahuga 13 500 m3) suunatakse vesi isevoolselt
mööda Rangu kraavi Vasalemma jõkke. Vastavalt loa taotlusele on karjäärist ühes
aastas ära juhitava vee kogus 3 000 000 m3. Vastavalt kehtivale keskkonnaloale
seiratakse karjääri mõju põhjaveele ja pinnaveele. Põhjaveeseire toimub kord kvartalis
Härjasilma (29501:011:0013) ja Väljaotsa (86801:001:0181) katastriüksustel asuvates
kaevudes ning AS Nordkalk kuuluvas puurkaevus keskkonnaregistri koodiga
PRK0001403. Mõju selgitamiseks pinnaveele seiratakse kord poolaastas settebasseini
väljalasust suublasse juhitava vee kvaliteeti.
Mäeeraldise loodeossa on paigutatud kattepinnasest vall, mujal mäeeraldisel paiguti
sõelmete, kattepinnase ja materjali puistangud. Kivipuistangud tekivad vastavalt
tootmise liikumisele.
Kaevandamisloa taotluse järgi tekib karjääris aastas 88 000 tonni mittemaaksete
maavarade kaevandamisjäätmeid (jäätmekood 01 01 02) ning 208 000 tonni kivi
lõikamisel ja saagimisel tekkinud jäätmed (jäätmekood 01 04 13), mida ei ole nimetatud
3 Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus
4 Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 8
koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)
töötlemisel tekkinud jäätmed. Kaevandamisjäätmeid ladustatakse puistangus ning
kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel.
Peale kaevandustegevuse lõppu korrastatakse kaevandusala veekoguks. Mäeeraldisel
seni korrastustöid tehtud ei ole. Tehnoloogilise korrastamisega on võimalik jooksvalt
alustada kui kaevandamisega jõutakse mäeeraldise piirideni.
Arendaja on käesoleva programmi koostamisel avaldanud soovi mäeeraldise põhja- ja
lõunaosas olevate sõelmete ladude täiendavaks sõelumiseks ja saadud materjali
turustamiseks lubjakivi liivaks ja põllulubjaks, betooni filleriks. Sõelutava materjali maht
on ligikaudu 2 000 tonni päevas ja tegevus on planeeritud perioodile, mil
välistemperatuur on üle 5ºC. Materjali sõelumine on planeeritud poolstatsionaarses
purustus-sõelumisliinil, mida liigutatakse vastavalt tööde edenemisele sõelmemägede
juurde (Joonis 4).
Mäed võivad sisaldada ka konveieri linte ja metalli. Materjali sõelumine on kavandatud
samaaegselt kaevandamisega ning olenevalt sõelutavast materjalist toimub see kas
ühe või kahe etapina (Joonis 3). Kui kasutatav materjal ei ole kindlalt fraktsioneeritud
(võib esineda suuremaid kivitükke), sõelutakse materjali kuivsõelaga. Seejärel toimub
märgsõelumine, milles kasutakse karjääri kraavidest võetavat vett ning vajadusel
veevaesel ajal kadude korvamiseks lisaks ka puurkaevust (PRK0001403) võetavat vett.
Kasutatud vesi juhitakse setitisse ning sealt läheb see uuesti ringlusesse või juhitakse
settebasseini.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 9
Joonis 3. Puistangus olevate sõelmete töötlemise põhimõtteline skeem. AS Nordkalk
joonis.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 10
Joonis 4. Purustus-sõelumisliinide ligikaudsed asukohad. Aluskaart: Maa-amet,
2022.
Kavas (plaani realiseerumine sõltub hangetest) on ka ladustada ja killustikku toota
mujalt kaevandatud (Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamisel)
materjalist. Tootmine toimuks statsionaarse liini pealt ehk elektriga ja seetõttu on
vaiksem. Tolmu vähendamiseks paigaldaks vihmutid. Tooraine vedu toimuks 2/3
autodega ja 1/3 raudteega. Kavandatavaid mahte kirjeldab järgmine tabel:
aasta tooraine vedu t/päevas tootmine kolmes vahetuses
t/päevas
2026 1 000 1 000
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 11
aasta tooraine vedu t/päevas tootmine kolmes vahetuses
t/päevas
2027 6 000 5 000
2028 10 000 5 000
2029 10 000 5 000
2030 0 5 000
2031 0 5 000
2032 0 2 000
2033 0 2 000
2034 0 2 000
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 12
Kokkuvõttev ülevaade kavandatavast tegevusest:
protsess tööaeg keskmine kogus
päevas/aastas
maksimaalne
kogus
liiklussagedus
väljaspool karjääri
ööpäevas5
tegevus
planeeritud
aastatel
Kaevandamine
(lõhkamine)
E-R valgel ajal
vastavalt loale 100 000 m3/aastas 400 000 m3/aastas
Kogu loa
kehtivusaja (varusid
on 100 aastaks)
Kaevandatud materjali
purustamine ja
sõelumine
24h/7 päeva/
nädalas
2 500 t/päevas
250 000 t/aastas
5 000 t/päevas
1milj t/aastas
keskmiselt 192
maksimaalselt 384
Kogu loa
kehtivusaja (varusid
on 100 aastaks)
Puistangus olevate
sõelmete töötlemine
24h/7päeva/
nädalas aprill kuni
oktoober
Umbes
2 000 t/päevas
100 000 t/aastas
400 000 t/aastas keskmiselt 154
maksimaalselt 170
Kogu loa
kehtivusaja (varusid
on 100 aastaks)
Sisse tarnitud materjali
töötlemine
24h/7 päeva/
nädalas
2 500 t/päevas
700 000 t/aastas
2,5 miljonit
t/aastas
keskmiselt 192
maksimaalselt 263
Umbes 20 aastat
(kuni 2050)
5 Materjali vedavate autode hulk on arvutatud arvestades, et üks masin veab 26 t materjali. Arvestatud on sellega, et kõik karjäärist väljuvad autod ka sõidavad
karjääri ehk liiklussageduse saamiseks on vajalike autode hulk korrutatud kahega (sõit edasi ja sõit tagasi).
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 13
3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid
0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust
olemasoleva olukorraga (peatükk 3.1 „Kavandatava tegevuse kirjeldus“).
1. alternatiivina käsitletakse maavara kaevandamist vastavalt kaevandusloa taotlusele.
Alternatiivi hindamisel käsitletakse ka rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse
läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg.
Tegevuse eesmärgid on:
1. kaevandada kindel kogus maavara kindlast asukohast;
2. kohapeal ja mujal kaevandatud materjali töötlemine kindlatesse
fraktsioonidesse.
Asukohaalternatiivid
Eesmärgi 1 saavutamiseks ei ole võimalik kaaluda asukohaalternatiive.
Eesmärgi 2 saavutamiseks on põhimõtteliselt võimalik kaaluda asukohaalternatiive.
Antud alal on sarnane tootmine juba käimas ja üldpõhimõttena on kõige väiksema
keskkonnamõjuga tootmine materjali tekkekohas. Ei ole põhjust eeldada, et mõni muu
asukoht materjali töötlemiseks oleks vähem keskkonda koormav.
Seetõttu asukohaalternatiive ei kaaluta. Kui aga mõju hindamise käigus selgub, et
materjali töötlemisel on oluline negatiivne mõju ka leevendusmeetmete rakendamisel
võib tekkida vajadus asukohaalternatiivide otsimiseks.
Tehnoloogilised alternatiivid
Raimamise tehnoloogiaks on lõhkamine. Alternatiivseteks tehnoloogiateks on
murdmine ja freesimine. Neid aga ei kaaluta, kuna need on majanduslikult
ebaotstarbekad ja häiringute poolest on freesimine ja nt hüdrovasaraga töötamine
suurema mõjuga/halvemad (pidev müra) kui lõhkamine. Samuti on kaevandatav
materjal freesimise jaoks liiga kõva.
Killustiku tootmiseks alternatiive ei ole.
Tehnoloogilise alternatiivina ei käsitleta kaevandamise ega kivimi töötlemise erinevaid
mahtusid. Tootmismahu muutmine on võimalik leevendusmeede juhul, kui arendaja
soovitud tootmismaht põhjustab ülemäärast keskkonnamõju.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 14
Ajaga seotud alternatiivid
Kummagi eesmärgi saavutamiseks ajalisi alternatiive põhjust moodustada ei ole.
Üldpõhimõttena on teada, et kiirem kaevandamine põhjustab keskkonnamõju lühemat
aega, sest mõjutatav ajaperiood on lühem.
Võimalik on reguleerida tootmise aega ööpäevas, vajadusel ka erinevatel aastaaegadel.
Need ei ole alternatiivid, vaid on võimalikud leevendusmeetmed, mida tuleb kaaluda
olulise negatiivse mõju ilmnemisel.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 15
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1 Asustus, maakasutus ja taristu
Taotletav mäeeraldis on valdavas osas ümbritsetud maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksustest. Kavandatavast mäeeraldisest läänesuunda jääb ka elamumaa
sihtotstarbega katastriüksuseid ning lääne- ja lõunasuunda maatulundusmaa
sihtotstarbega katastriüksuseid, millel asuvad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel
elu- ja ühiskondlikud hooned. Mäeeraldisest läänesuunas 600 m kaugusel asub 824
elanikuga Vasalemma alevik (Statistikaamet, 01.01.2020).
Lähim elu- ja ühiskondlik hoone asub mäeeraldisest 20 m kaugusel läänesuunas
elamumaa sihtotstarbega Männiku katastriüksusel (86801:001:0372). Mäeeraldisest ca
200 m raadiusesse jääb kokku 11 elu- ja ühiskondlikku hoonet:
• Nõmme (29501:011:0004)
• Uueaseme (86801:001:0012)
• Vanaaseme (86801:001:0001)
• Lassi (86801:001:0478)
• Kuusiku (86801:001:0369)
• Rangu (86801:001:0373)
• Männiku (86801:001:0372)
• Paksna (86801:001:0043)
• Pärna (86801:001:0063)
• Vahepere (29702:001:0190)
• Vähepere-Veski (29701:001:0760)
Mäeeraldisega piirneb lääne suunas Kalgi katastriüksus (86801:001:0025), kus asub
raudteesõlm, karjääri teenindavad hooned ning TREV-2 Grupp AS Kalgi ABT6 ja AS
Tariston7 asfaltbetoontehas.
Vasalemma maardlas, taotletava mäeeraldise kaguosaga piirneb Vasalemma II
mäeeraldis (Joonis 5), mille kaevandamiseks on võetud menetlusse OÜ Est-Paas
keskkonnaloa taotlus ning algatatud keskkonnamõju hindamine Keskkonnaameti
25.10.2022 kirjaga nr DM-11556116.
Mäeeraldisest 310 m läände jääb põhiraudtee, mis eraldab Vasalemma alevikku
taotletavast karjäärist.
6 Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520
7 Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 16
Juurdepääs mäeeraldisele on tagatud läbi Vasalemma aleviku mööda Vasalemma
karjääri teed (Ranna tee, kõrvalmaantee nr 11172) ja mööda Kalgi katastriüksust
(86801:001:0025) läbivat mitteavalikku teed (nr 8684050).
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm
28. veebruar 2023 17
Joonis 5. Mäeeraldis, teenindusmaa ning piirkonnas asuvad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud, elu- ja ühiskondlikud
hooned ning taotletav Vasaleemma II lubjakivikarjäär (aluskaart: Maa-amet, 2022)
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 18
4.2 Maastik
Taotletav Vasalemma lubjakivikarjäär paikneb Harju lavamaal. Taotletava mäeeraldise
veel kaevandamata ala (plokid 4-11, Joonis 2) maapind on tasane väikese langusega
lõunasse Vasalemma jõe suunas, kaevandatud ala on reljeefne. Taotletaval
mäeeraldisel toimub lubjakivi kaevandamine ka täna, mistõttu on mäeeraldise maastik
põhja- ja keskosas kaevandustegevusest mõjutatud – mosaiikselt paiknevad
kaevandatud alad, sõelmete ja katendite puistangud. Mäeeraldise ida-, lääne- ja
lõunaosa on paljandamata ja taimkatte all. Kaevandamata osadel jääb maapinna
kõrgus vahemikku 25–28 m abs, kaevandatud aladel mäeeraldise keskosas 16–17 m
abs. Mäeeraldise põhjaosas asub ülejäänud alaga võrreldes kõrgemad (abs kõrgus ca
46 m) künkad.
4.3 Geoloogia
Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi järgi on enamus taotletava mäeeraldise
kaevandamata alast (kesk- ja põhjaosa) õhukese pinnakattega, mäeeraldise lõuna- ja
põhjaosas moodustavad pinnakatte meresetted, lääneosas soosetted, kagu- ja
loodenurgas moreen. Pinnakatte paksus on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise kaardi
järgi taotletaval mäeeraldisel valdavalt 1 m, lõuna- ja idaosas ka üle 5 m (kaevandamise
projekti järgi ca 7 m).
Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja8 andmetel moodustavad
aluspõhja Vasalemma kihistu (O3vs) Keila lademe lubjakivid. Maavara kaevandamisloa
taotluse järgi langeb mäeeraldisel Vasalemma lademe lamami absoluutkõrgus lõuna
suunas. Mäeeraldise kirdeosas on lamam 22 m abs, lõunaosas 11–12 m abs.
Kaevandamine alates sügavuselt abs 16,73 m toimub vee alt (veetaset alandamata).
Kaevandamisloa taotluse seletuskirja järgi on Vasalemma lubjakivimaardla
geoloogiline detailuuring tehtud Geoloogia Valitsuse poolt ja saadud varud on
kinnitatud Riikliku Varude Komisjonis 1980. a (protokoll nr 8547). Eesti Vabariigi
Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 02.02.1994. a seisuga Harjumaa
Vasalemma (Padise paemurru 2. jaoskond) lubjakivimaardla jääkvarud.
8 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 19
Vasalemma lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid teadaolevalt tehtud neljal
korral:
• Aruanne Vasalemma lubjakivide detailuuringust Padise Paemurrud
maardlas (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse
Valitsus,1963);
• Geoloogilistest uuringutööde tulemustest Vasalemma lubjakivimaardlal
(Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1971);
• Täiendavatest uuringutööde tulemustest ja varude ümberarvutusest
Vasalemma lubjakivimaardlal (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus,1980);
• Padise Paemurrud 2 jsk Vasalemma ja Kahula lademe lubjakivide
jääkvarude arvestus seisuga 01.01.1994. (Vasalemma Kivi, 1994).
4.4 Hüdrogeoloogia
Vasalemma karjääri alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse
suhtes kaitsmata.
Pinnakattes levivat kvaternaari veekompleksi vett tarbivad hajaasustuse üksiktarbijad
salvkaevudega9.
Kaevandusloa taotluse (punkt 4.1 Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus) järgi ulatub
looduslik põhjaveetase Vasalemma maardla piires absoluutkõrguseni 24,3 meetrit,
lasudes maapinnast 2–3 meetri sügavusel ja olles maardla piires kõrgemal Vasalemma
kihistust. Töötava karjääri ümber on moodustunud depressioonilehter, mille
mõjupiirkonnas on lubjakivid kuivanud. Karjääri mõju ulatub hinnangute põhjal umbes
kahe kilomeetri raadiusesse karjäärist.
Eesti geoloogilise baaskaardi Keila kaardilehe seletuskirja9 järgi levib alal Siluri–
Ordoviitsiumi veekompleks (S–O), Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa põhjaveekogum,
hõlmates praktiliselt kogu karbonaatkivimite lasundi paksusega ligi 20 m. Kuna Siluri
vanusega kivimid kaardilehe piires puuduvad, kasutatakse edasi tekstis nimetust
Ordoviitsiumi veekompleks. Kompleks on survetu või nõrgalt surveline. Oma
avamusalal sisaldab Ordoviitsiumi kompleksi ülemine kuni 20 m-paksune osa
peamiselt surveta põhjavett. Ülalt allapoole ilmuvad aluspõhja karbonaatkivimites järk-
järgult survelise veega kihid. Veelahkmetel on rõhk ülemistes kihtides kuni mõni meeter
suurem kui alumistes. Põhjavee väljealadel valitseb vastupidine olukord – alumiste
kihtide rõhk ületab ülemiste rõhu kuni paari meetri võrra. Aeratsioonivöö paksus on
9 Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, 2014
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 20
Vasalemma karjääri lähiümbruses üle 10 m. Siluri-Ordoviitsiumi Harjumaa
põhjaveekogumi seisund veemajanduskava10 järgi 2020. aasta seisuga oli hea.
Ordoviitsiumi veekompleks leiab kasutamist üksiktarbijate (talud) üksikute salvkaevude
ja arvukate puurkaevudega. Põhiliselt on puurkaevud alla 25 m sügavad ning riiklikku
veearvestust nende tarbimise hulga kohta ei peeta. Praktikas on suurimaks veetarbijaks
suveperioodil aiandusühistud. Paljud suvilaist on ümber ehitatud aastaringselt
kasutatavaiks elamuiks. Kuigi veekompleks on kõige rohkem kasutatav registreeritud
puurkaevudega, tarbitakse ühisveevarustuses kompleksi vett vaid Vasalemma ja Laitse
alevikes, kuid kummaski ei ületa veevõtt 10–15 m3/d. Vasalemmas ei ületa
ühisveevarustusega liitunute arv 20% elanikest ja enamus tarbib põhjavett
erakaevudest. Suurimaks veekompleksi põhjavee kasutajaks on Vasalemma karjäär9.
Ordoviitsiumi veepideme moodustavad Varangu kihistu bentoniitsavid ja Türisalu
kihistu maarjaskilt (diktüoneemakilt) ja traditsiooniliselt ka Toila kihistu
katkestuspindadega glaukoniiti sisaldavad lubjakivid koos lamamiks oleva
glaukoniitliivakiviga üldpaksusega 7–9 m.
Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks (O–Ca) levib kogu alal. Kallavere
(Ordoviitsium) ja Ülgase ning Tiskre kihistu (Kambrium) peenterisest kvartsliivakivist ja
jämeterisest kvartsaleuroliidist koosneva kompleksi paksus on keskmiselt 30–35 m. Vesi
on peamiseks ühisveevarustuse allikaks.
Lükati–Lontova regionaalne veepide levib kogu alal ja on esindatud eelnimetatud
kihistute aleuriitsaviga (sinisavi). Lontova kihistu Sämi kihistikku vaadeldakse juba
Kambriumi–Vendi veekompleksi kuuluvana ning selle paksus kasvab lääne suunas.
Tegemist on läbilõike tüsedaima (30–50 m) ja suurima isolatsioonivõimega
veepidemega.
Kambriumi–Vendi veekompleks (Ca–V) on esindatud nõrgalt tsementeerunud
kvartsliivakividega, kusjuures Kambriumi ladestus (eriti Sämi kihistiku keskosas) on
arvukalt aleuriitsavi vahekihte. Kogu kaardilehe ulatuses on idapoolne Kotlini kihistu
laminariitsavi kiht välja kiildunud ja purdkivimeid vaadeldakse ühtse Kambriumi-Vendi
veekompleksina.
Mäeeraldisele lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud jäävad läänesuunda:
PRK0050966 (48 m kaugusel), PRK0061034 (104 m kaugusel), PRK0061034 (94 m
kaugusel), PRK0001404 (80 m kaugusel). Need puurkaevud võtavad oma vee Siluri-
10 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kättesaadav:
https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 21
Ordoviitsiumi veekihist. Mäeeraldisest 87 m kaugusele jääv puurkaev PRK0001403 saab
oma vee Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist.
4.5 Pinnavesi
Mäeeraldisest 210 m kaugusel põhjasuunas asub Võllasmaa maaparandussüsteemi
võrk (koodiga 4110040020060) ja 70 m kaugusel lõunasuunas asub Vahepere
maaparandussüsteemi võrk (Joonis 6). Maa-ameti maaparandussüsteemide
kaardirakenduse järgi on kunagi asunud maaparandussüsteem ka mäeeraldisest kirdes.
Sellest annab tunnistust ka põhikaardilt nähtav oleva kraavide võrgustik.
Joonis 6. Maaparandussüsteemid, pinnaveekogum, väljalask. Aluskaart: Maa-amet,
2022
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 22
Mäeeraldisest ära juhitud vesi suunatakse mööda Rangu kraavi (VEE1099206)
Vasalemma jõkke (Vasalemma_1 kogumisse). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
2022–202711 järgi on Vasalemma_1 kogumi seisund 2019. aasta seisuga kesine.
Meetmeprogrammiga12 ei nähta ette tegevusi, mis oleksid seotud Vasalemma karjääri
tööga.
Pinnaveekogumite vahehinnangu järgi oli kogumi koondseisund 2020. aasta
vahehinnangu järgi kesine13. See on olnud kesine 2010. aastast alates. Kesise
koondseisundi on tinginud kesine ökoloogiline seisundiklass, mis omakorda on
tingitud jõel olevatest paisudest (Vanaveski, Ruila ja koprapaisud) ja jõesängi
muutmisest.
4.6 Taimestik, loomastik, kaitseväärtused
Mäeeraldise lääneosasse juba kaevandatud alale jääb II kategooria kaitsealuse taime
madal unilook (Sisymbrium supinum) kasvukoht14 ja loodeossa veel kaevandamata
alale III kategooria kaitsealuse taime hall käpp (Orchis militaris) kasvukoht15. Maa-ameti
ajaloolistelt ortofotodelt on näha, et 2021. aastal on hall käpa kasvukoht metsastunud.
2022. aasta orotfoto järgi on mets sellelt alalt raadatud, tõenäoliselt ka pinnas kooritud
ning osaliselt on elupaigale rajatud pinnasvall.
Mäeeraldisest 300 m raadiusesse läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuste taimede
sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja jumalakäpp (Orchis mascula), III
kategooria kaitsealuste taimede kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell
(Pulsatilla pratensis) ja hall käpp ning III kategoora kaitsealuse seeneliigi hiidheinik
(Tricholoma colossus) kasvukohad.
Lähimad kaitsealuste loomade elupaigad jäävad karjäärist kagusuunda: 630 m
kaugusel II kategooria kaitsealuse kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik ja 730 m
kaugusel I kategooria kaitsealuse must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik.
Taotletavale mäeeraldisele lähim kaitseala, Suure-Aru looduskaitseala (KLO1000635),
jääb 1,2 km kaugusele lääne suunda. See kattub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva
11 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022
12 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku
13 https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo
14 EELIS andmebaasi järgi on viimane kinnitatud vaatlus toimunud aastal 2001.
15 EELIS andmebaasi järgi leiti sealt 2019. aastal 22 taime.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 23
Suure-Aru loodusalaga (RAH0000682). Loodusala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid
liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).
Mäeeraldisest 730 m kaugusele lõunasuunda jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv
Vansi loodusala (RAH0000659), mille kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid liigirikkad
madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina
ssp. esthonica).
Vasalemma jõgi kuulub selles lõigus (algusega Ruila paisust kuni suubumiseni merre)
lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse16.
4.7 Kitsendused
Mäeeraldisele rakenduvate kitsenduste selgitamisel kasutati Maa-ameti kitsenduste
kaardirakendust.
Mäeeraldise lääneosas kattuvad mäeeraldisega kaks Elektrilevi OÜ keskpinge
elektriõhuliini 1–20 kV (VASALEMMA I:RUM ja VASALEMMA II:RUM). Neist üks
(VASALEMMA II:RUM) paikneb ka mäeeraldise lõunaosas. Elektriliinidele rakendub
elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m mõlemale poole liini teljest17 ja kohalduvad
Ehitusseadustiku §77 toodud kitsendused, sh on keelatud teha mäe- ja lõhkamistöid.
Mäeeraldise alale jäävad geodeetilised märgid 69, 70, 71, 72, 73, 77, 78, HVL4, millele
rakendub 3 m raadiuses kaitsevöönd vastavalt Keskkonnaministri 28.06.2013
määrusele18 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise
kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa
taotlemise kord“ § 17 lg 1. Ruumiandmete seaduse19 § 26 järgi on geodeetilise märgi
kaitsevööndis keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada märki (sh mäetööde
tegemine), selle tähistust või takistada sellele juurdepääsu. Kaevandajal on soovitatav
võtta ühendust Maa-ametiga, et need märgid geodeetiliste punktide andmekogust
kustutada. Ilmselgelt pole võimalik maavara kaevandada nii, et geodeetilised punktid
16 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu“
17 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
18 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122017016
19 https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020004
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 24
olemasoleval kujul säiliksid. Praeguseks on juba suurem osa kaevandamise tulemusel
ka hävinud.
Mäeeraldise lõunaossa ulatub ligikaudu 20 m ulatuses Laitse aiandusühistu tee
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, kus ehitusseadustiku § 72 muuhulgas on keelatud
kaevandada maavara ja maa-ainest.
Mäeeraldise lõunaosa kattub ligikaudu 0,4 ha ulatuses Vasalemma jõe ranna või kalda
piiranguvöönd, kus on muuhulgas keelatud maavara kaevandamine.
4.8 Kultuuriväärtused
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse järgi mäeeraldisele kultuurimälestisi ei
jää. Lähimad kultuurimälestised asuvad enam kui 2 km kaugusel põhja- ja läänesuunas.
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse järgi asub taotletava mäeeraldise
põhjaosas pärandkultuuriobjekt Lõhkeainelao vahimaja (868:PNL:005), idaosas kaks
talukohta: Kruusimäe (868:TAK:006) ja Sõeru (868:TAK:005). Kõigist objektidest on
säilinud alla 20%.
Muinsuskaitsealuseid kaitseväärtuseid kavandatava tegevuse alale ega selle
lähiümbrusesse ei jää.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 25
5 SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Harju maakonnaplaneering 2030+20
Harju maakonnaplaneering 2030+ järgi käsitletakse taotletavat ala lubjakivimaardlana.
Maakonnaplaneeringu järgi tuleb juba kasutuselevõetud maardlates varud
maksimaalselt ammendada ning alal majandustegevuse lõppemisel
korrastamisprojekti järgi korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust põllu- või
metsamaana, puhkeala või ehitusalana.
Maakonnaplaneeringu järgi peab linnalise asustuse alal säilima kvaliteetne
elukeskkond ka siis, kui toimub kaevandustegevus. Linnalise asustuse alana on
määratletud Vasalemma alevik, mis asub mäeeraldise piirist 250-300 m kaugusel
läänesuunas.
Kavandatava tegevuse eesmärk on kaevadamise jätkamine olemasoleval määeraldisel.
Ala korrastatakse veekoguks. Mõjude hindamise käigus selgitatakse, kas kavandatava
tegevusega säilitatakse kvaliteetne elukeskkond linnalise asustuse alal (müra,
vibratsiooni ja õhuheitmete levik karjääri alalt elamuteni).
Koostatav Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering21
Vabariigi Valitsus algatas 23.12.2021 korraldusega nr 447 Harju maakonnaplaneeringu
maavarade teemaplaneeringu, mille koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise
valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas
perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade
paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste
kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega.
Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamise ajal olid
teemaplaneeringu lähteseisukohad veel koostamisel.
20 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-
2030/
21 https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021011
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 26
Vasalemma valla üldplaneering22
Vasalemma üldplaneering käsitleb taotletava mäeeraldise ala kui olemasoleva
mäetööstuse ala. Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek mäeeraldise territooriumile
jäävate pärandkultuuriobjektide välja arvamiseks pärandkultuuri objektide nimekirjast.
Samamoodi on tehtud ettepanek välja arvata mäeeraldise lääneossa jääva kaitsealuse
taimeliigi kasvukoht kaitsealuste liikide leiukoha nimekirjast. Käesoleva programmi
koostamise ajaks seda tehtud ei ole.
Vasalemma üldplaneeringus on toodud, et Vasalemma karjääri Padise Paemurrud nr 2
maardla registrikaardi nr 212 alusel mõjutab Vasalemma karjäär põhjavee taset 10 km
raadiuses. Põhjaveetaset karjääris ei tohi viia madalamale kui 16,5 m üle merepinna.
Karjääri põhja kaevandamisel madalamale kui 17 m tuleb lahendada Vasalemma
aleviku ja ligikaudu 300 talu veevarustuse probleemid. Keskkonnaloa taotluses on välja
toodud, et karjääri põhja kõrgusmärk on 16,73–17,23 m ja vee horisondi kõrgus on
16,73 m.
Vasalemma alevikus asuva Vasalemma lubjakivikarjääri ala laiendamiseks (nii
pindalaliselt kui ka kaevanduse sügavust suurendades) on vajalik läbi viia
keskkonnamõju hindamine, milles käsitletakse erinevaid alternatiive kaevandusala
laiendamiseks ja mis käsitleb ka põhjavee taseme fikseerimise ja ühtlase veetaseme
hoidmise lahendit, et vältida ümbritsevate alade liigniiskeks muutumist ja üleujutamist
kaevandamise lõpetamisel. Võrreldes kehtiva keskkonnaloaga ei taotleta mäeeraldise
pindala suurendamist ega kaevandamissügavuse muutmist.
Keskkonnamõju hindamisel selgitatakse, milline on kavandatava tegevuse mõju
põhjaveele ning milline saab see olema pärast kaevandamise lõppemist ning ala
korrastamist.
Piirneb rohevõrgustiku tuumalaga, kuid see piiranguid tegevusele ei sea.
Lääne-Harju valla arengukava 2019-203023
Lääne-Harju valla arengukavas ei käsitleta kaevandamist.
22 https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering
23 https://laaneharju.ee/arengukavad
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 27
Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering24
Koostatava üldplaneeringus on taotletav mäeeraldis määratletud kui mäetööstuse
maa-ala. Seda ümbritseb läänesuunas elamu maa-ala ja kohaliku kaitsealuse metsa
maa-ala. Kavandatava tegevuse seisukohast on asjakohased järgmised koostatavas
üldplaneeringus käsitletud põhimõtted maavara kaevandamise kohta:
• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning
alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade
edasist kasutamist. Karjääri ammendumisel tuleb koostada
rekultiveerimisprojekt ning see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja
keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia.
Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse
maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele;
• Pärast kaevandamist tuleb kasutatud ala korrastada kas loodusliku
keskkonna taastumiseks, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobiliku
alana. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobib
ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal
liikuvatele inimestele või loomadele;
• Karjääride rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada
veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks
takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.
Kavandatava tegevuse eesmärk on loa kehtivusaja pikendamine selleks, et maardla
mäeeraldisel olevad varud maksimaalselt ammendada ja see on kooskõlas koostatava
üldplaneeringuga. Samuti korrastatakse kaevandatud maa-ala veekoguks ning antakse
eemaldatud katendiga karjääri nõlvadele ohutud kalded, kui see on
korrastamistingimustest tulenevalt nõutav.
24 https://laaneharju.ee/uldplaneering
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 28
6 EELDATAVALT KAASNEV OLULINE MÕJU
Keskkonnaamet ei algatanud oma 27.06.2022 kirjaga nr DM-116757-22 piiriülest
keskkonnamõju hindamist, sest kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.
Kaevandamine toimub karjääris ka täna, mistõttu esinevad kõik peatükis kirjeldatud
mõjud ka täna. Kuna taotletava keskkonnaloa eesmärk on loa kehtivuse pikendamine,
siis võrreldes praegusega mõju keskkonnale oluliselt ei muutu. Küll aga on arendaja
käesoleva programmi koostamise käigus avaldanud soovi lisaks tavapärasele
kaevandamistegevusele realiseerida mäeeraldisel asuvates sõelmemägedes olev
materjal toodanguna ja toota killustikku mujalt kaevandatud materjalist. Mõlema puhul
on peamisteks tööprotsessideks praegu kasutusel olevad sõelumine ja purustamine.
See tähendab, et suureneb sõelutava ja purustatava materjali hulk.
6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele
Varu asub allpool põhjaveetaset ja seetõttu on tarvilik vee ärajuhtimine suublasse. See
aga võib avaldada mõju pinnaveele (Vasalemma jõele). Kaevandamisest tingitud vee
ärajuhtimine omab aga mõju piirkonna veerežiimile.
Kaevetööde lõppedes peatatakse vee välja pumpamine karjäärist ning veetase
saavutab varasemate uuringute järgi taseme 23,2 m abs. Ammendatud kaevealale
kujuneb veekogu.
Keskkonnaamet on oma 27.06.2022 kirjas nr DM-116757-22 keskkonnamõju hindamist
algatades välja toonud, et varasemalt pole täpsemalt hinnatud, kuidas kaevandamine
ja vee ärajuhtimine Vasalemma karjääris mõjutab ala veerežiimi ja seetõttu tuleb KMH
käigus hinnata Vasalemma karjääri mõjuala hüdrogeoloogilisi tingimusi (alanduslehtri
mõjuala, kaevude veeandvus) ning karjääri korrastamise suunda ja meetodeid, millega
välditakse ala liigniiskeks muutumist peale kaevandamise lõppu.
Vastavalt veemajanduskavas toodule on Siluri-Orduviitsiumi Harjumaa
põhjaveekogum heas keemilises ja koguselises seisundis. Keskkonnaamet on praegu
kehtiva keskkonnaloa KMIN-032 väljastamisel (Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus
nr DM-109227-22) andnud eelhinnangu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju
kohta. Selle järgi ei ole ajavahemikul 2014–2019 esinenud joogivee kvaliteediga
seonduvaid probleeme, vee-ettevõtted ei ole pidanud veehaardeid sulgema ega ka
efektiivsemaid veetöötlusmeetodeid rakendama ning teadaolevalt ei ole tegevuse
käigus ilmnenud kohalike elanike joogiveeallikate probleeme. Tegevus avaldab
piirkondliku mõju põhjaveetasemele.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 29
Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
pinnavee kvaliteedile (Vasalemma jõele) ning piirkonna veerežiimile nii
kaevandamise ajal kui pärast kaevandamise lõppu.
6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna
teket.
Kavandatava tegevusega kaasneb (nagu ka hetkel) müra kõikide protsesside puhul –
kaevandamisel, materjali purustamisel ja transpordil. Vibratsiooni teke on eelkõige
tingitud lõhkamisest. Muude protsessidega kaasneva vibratsiooni teke on oluliselt
väiksem. Kaevandamisloa taotlusega muudetakse loa kehtivusaega, mis tähendab, et
kaevandamisest tingitud müra ja vibratsioonitase võrreldes praegusega oluliselt ei
muutu. Täiendav müra lisandub sõelmemägede turustamiseks ettevalmistamisel ja
mujalt toodud materjali purustamisel.
Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang25 on välja toodud, et
hooajaliselt võivad tööd erinevates valla territooriumil asuvates karjäärides põhjustada
mürahäiringuid. Üldjuhul on päevasel ajal töötavate olemasolevate karjääride puhul
piisav vahemaa normatiivse müraolukorra (ehk piirväärtusele vastav olukord)
tagamiseks 50–150 m (olenevalt maastiku eripärast, kasutatavast tehnoloogiast ning
töötavate masinate arvust). Ööpäevaringselt töötavate karjääride puhul on vajalik
puhverala ulatus oluliselt suurem – olenevalt maastiku eripärast ning töötavate
masinate arvust võib öiste tegevuste korral normväärtuste tagamiseks vajalik puhverala
ulatuda suurusjärku ca 250–500 m.
Keskkonnaloa taotluse lisaks oleva lubatud heitkoguste (LHK) projektis on hinnatud
kavandatava tegevusega kaasnevat müra lähtudes aktiivsest kaevandatavast alast, ala
tervikuna käsitletud ei ole. LHK projekti järgi on summaarne müra arvutatud
ekvivalenttase päevase hindamisperioodi mäeeraldise piirist 150 m kaugusel Nõmme
katastriüksusel (29501:011:0004) oleva elamu juures 40,8 dB(A), mis vastab
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse26 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ II kategooria maa-alade
müra piirväärtustele ja sihtväärtustele päevasel ajal.
25 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021.
26 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 30
Taotletava karjääri lääne- ja lõunapiirist vähem kui 200 m kaugusele jääb mitmeid elu-
ja ühiskondlikke hooneid, mida LHK projektis ei ole käsitletud. Samuti kaasneb müra
käesoleva programmi koostamisel selgunud täiendavate tegevustega. Seetõttu
selgitatakse mõju hindamise käigus kavandatava tegevusega kaasnevad müra- ja
vibratsioonitasemed ning nende vastavus keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.5.2002. a määruses nr
78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud piirväärtustele.
6.3 Mõju õhu kvaliteedile
Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub kaevandamisel (lõhkamisel),
kaevandatud materjali purustamisel ja sorteerimisel ning toodangu transpordil.
Eelnimetatud protsessidega kaasneb tolmu (peenosakeste teke).
Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse nii kaevandamisest, purustamisest
ja sõelumisest kui transpordist tingitud õhuheitmete (peenosakeste) teket, leviku
ulatust. Sealhulgas tuuakse keskkonnamõju hindamise käigus välja kavandatava
tegevuse vastavus Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses27 nr 75 „Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
kehtestatud piirväärtustele.
6.4 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale avaldub eelkõige läbi
mõjude õhu kvaliteedile, tegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ning joogiveeks
kasutatava põhjaveetaseme muutuste. Neid mõjusid on käsitletud peatükkides 6.1
„Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“ ja 6.2 „Müra, vibratsioon, valgus,
soojus, kiirgus või lõhn“ ja 6.3 „Mõju õhu kvaliteedile“.
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele,
heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku ning
põhjaveele avalduva mõju hindamise kaudu.
27 https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 31
6.5 Mõju taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh
Natura 2000 võrgustiku alale
Suure-Aru ja Vansi loodusalade kaitse-eesmärgiks on liigirikkad madalsood (7230) ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad
loodusmetsad (*9010) ja eesti soojumikas. Need elupaigad ja eesti soojumikas on
sõltuvad veerežiimist. Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju
piirkonna pinnaveerežiimile oleks sedavõrd ulatuslik, et kaasneks mõju nimetatud
Natura 2000 loodusalade kaitse-eesmärkidele ning seeläbi ka loodusaladele. Kuna
Suure-Aru loodusala ja taotletava mäeeraldise vahele jääb ka Vasalemma jõgi ning
kummagi Natura ala ümbrusesse on rajatud kuivenduskraavid, on need ka loodusalade
veerežiimi peamisteks mõjutajateks.
Mäeeraldise loodeossa jääva III kategooria kaitselause taimeliigi elupaik on tänaseks
tõenäoliselt hävinud. Lääneossa jääva II kategooria kaitsealuse taime madal unilook
kasvukoht asub varasemalt kaevandatud alal, astangu lähedal. Mäeeraldise edasisel
kaevandamisel kasvukoht suure tõenäosusega hävib. Korrastamise järgselt jäävad
kasvukohad rajatava veekogu alale. Mäeeraldisest väljapoole kasvavatele kaitsealustele
taimeliikidele kavandatav tegevus olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Vasalemma vald
on oma üldplaneeringus teinud ettepaneku mäeeraldisele jääva II kategooria
kaitsealuse liigi väljaarvamiseks registrist. Kavandatava tegevuse mõju kaitsealustele
taimeliikidele täiendavalt ei hinnata.
Kavandatava tegevuse mõju Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigale võib avalduda läbi muutuste pinnavee kvaliteedis ja seda
käsitletakse peatükis 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile, veerežiimile, põhjaveele“.
Vastavalt Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüsi28 järgi piirneb taotletav mäeeraldis
Suure-Aru rohevõrgustiku tugialaga. Hinnangu järgi tekitab karjääri töö teataval määral
häiringuid ka tugialale. Siinkohal on aga oluline märkida, et karjäär on töös olnud alates
1960-ndatest, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks ning seda täiendavalt mõju
hindamise käigus ei hinnata.
Keskkonnaamet on oma eelhinnangus29 välja toonud, et põhjavee veetasemete langus
(ja ka tõus, siinkohal võimalik ala liigniiskeks muutumise näol peale kaevandustegevuse
lõppu) maapinnalähedastes kihtides mõjutab oluliselt ka põhjavee kättesaadavust
taimeliikidele ja seeläbi võib oluliselt mõjutada piirkonna ökosüsteeme. Ettevõtte
28 Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko, 2021.
29 Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 32
tegevuse käigus ei ole ilmnenud olulist mõju piirkonna taimeliikidele ja
ökosüsteemidele. Mõju võib ilmneda ka tegevuse laiendamisel või tegevuse
lõpetamisel. Mõju hindamisel selgitatakse kaevandamise lõpetamisest tingitud
mõju piirkonna veerežiimile (peatükk 6.1 „Mõju pinnavee kvaliteedile,
veerežiimile, põhjaveele“) ja antakse hinnang selle mõjust piirkonna taimestikule.
6.6 Mõju kultuuripärandile
Taotletaval mäeeraldisel ei asu muinsuskaitsealuseid objekte, mistõttu mõju ka
puudub. Taotletavale mäeeraldisele jääb aga kolm pärandkultuuriobjekti, millest üks
(Lõhkeainelao vahimaja) asub aktiivse kaevandamisalal ning on juba tõenäoliselt
hävinud, teised aga veel mäeeraldise kaevandamata aladel. Kaevandamise edenemisel
need hävivad. Vasalemma üldplaneeringus on tehtud ettepanek kõigi mäeeraldisele
jäävate pärandkultuuriobjektide väljaarvamiseks pärandkultuuriobjektide nimistust,
mis viitab sellele, et kohalik omavalitus pole neid oluliseks pidanud. Siinkohal on oluline
märkida, et pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Kultuuripärandi säilimise
seisukohast tuleb need objektid pärandkultuuriobjektide andmebaasis säilitada.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane mõju piirkonna kulutuuripärandile,
kuid seda ei saa pidada oluliseks. Kavandatava tegevuse mõju kultuuriväärtustele
keskkonnamõju hindamise aruandes täiendavalt ei käsitleta.
6.7 Jäätmed
Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 tähenduses jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 järgi tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352
tähenduses. Jäätmehoidlaks loetakse muuhulgas iga ehitist või ala, kus kogutakse või
ladestatakse saastumata pinnast rohkem kui kolm aastat.
Juhul kui kaevandamise käigus eemaldatud katendit ei kasutata ja tootmisel tekkinud
sõelmeid ei turustata kolme aasta jooksul, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel
B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui
kavandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb
kaevandajal esitada jäätmekava. AS Nordkalk on kaevandamisloa taotluse koosseisus
selle esitanud ning kehtivas keskkonnaloas on jäätmete ladustamine käsitletud.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 33
Nii tekkivad sõelmed30 kui katend31 on pärit saastumata keskkonnast ning seetõttu ei
ole need jäätmed käsitletavad ohtlike jäätmetena. Nii katendit kui ka turustamata
sõelmeid kasutatakse kaevandamise lõppedes ala korrastamisel, kallastel ja nõlvade
kujundamisel.
Katendit, mida ei vajata korrastamiseks, võib võõrandada maapõueseaduse § 99 alusel.
Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis
ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel
jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse (sh kasutatakse korrastamisel).
Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende
kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.
Masinate hooldust teostab kohapeal hooldusfirma, kes hoolduse käigus tekkivad
ohtlikud jäätmed ise likvideerib. Ohtlikke jäätmeid karjääris ei ladustata.
Keskkonnaamet on oma algatamise kirjas toonud välja, et KMH peab käsitlema
jäätmeid karjääri korrastamisel - milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel
soovitakse taaskasutada ja millisel viisil. Samuti tuleb hinnata, kas sellised
jäätmed sobivad karjääri korrastamiseks. Juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala
korrastamisel plaanis kasutada ei ole, siis kirjeldada karjääri alalt kooritud katendi
taaskasutamist. Seda käsitletakse pikemalt KMH aruandes.
6.8 Kliima
Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate
kasutamisel, lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel ning maakasutuse muutumisel
(metsa raadamine, kasvpinnase koorimine).
Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani
2050“32 ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“33 lubjakivikarjääre
ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast
30 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole
nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi)
töötlemisel tekkinud jäätmed
31 Käsitletavad jäätmetena koodiga 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed
32 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
33 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 34
peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et lubjakivi
kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline.
Kliimamuutustest tingituna suurenevad sademete hulgad võivad suurendada ka
väljapumbatava vee hulka. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203034
toob välja kaks stsenaariumit, mille järgi perioodil 2041–2070 võib keskmine sademete
hulk aastas suureneda kuni 14% võrreldes tänasega või aastaaegade lõikes kuni 18%.
Kuna kaevandamisluba pikendatakse 30 aasta võrra tuleb kaevandamisalalt ära juhitava
veehulga prognoosimisel arvestada kliimamuutustest tingitud sademete suurenemist.
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse kavandatava tegevuse kliimatundlikkust
ja -riske.
34 Kättesaadav: https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 35
7 HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest.
Arvestatakse kehtivaid õigusakte, strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud
piiranguid.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse keskkonnaväärtusi, mida kavandatav
tegevus võib oluliselt mõjutada:
• põhjaveetase ja veerežiimi muutus (sh sellest tingitud mõju piirkonna
taimestikule);
• mõju õhukvaliteedile (sh peened osakesed), mis ühtlasi võib omada mõju
ka piirkonna elanike tervisele ja heaolule;
• müra ja vibratsioon, mis ühtlasi võib omada mõju ka piirkonna elanike
tervisele ja heaolule;
• jäätmete kasutamine karjääri korrastamiseks.
Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse
jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju
võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju arvestatakse
mudeldustes ja arvutustes. Kõikide mõjude hindamisel arvestatakse vahetu, kaudse,
kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise mõjuga. Mõju hindamisel arvestatakse
kõige ebasoodsamate oludega – nt õhuheitmete, müra, vibratsiooni hindamisel
arvestatakse olukorda, kus allikad asuvad piirkonna elanikele kõige ebasoodsamas
asukohas.
Mõju pinnavee kvaliteedile ja seeläbi ka Vasalemma jõe lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaigale hinnatakse ekspertarvamuse põhjal lähtudes seni läbi
viidud pinnavee seireandmetest Vasalemma jões ning keskkonnaloa raames läbi
viidavast suublaseire tulemustest. Kättesaadavad seireandmed ekstrapoleeritakse
kavandatava tegevusega plaanitud mahtudesse. Üks sisenditest on põhjavee režiimile
avalduva mõju hindamise käigus arvutatav välja pumbatava vee kogus.
Mõju põhjaveele ja veerežiimi muutuste hindamiseks koostatakse hüdrogeoloogiline
mudel, milles käsitletakse nii olemasolevat olukorda, selle muutumist kaevandamise
edenedes ja pärast kaevandamise lõppu.
Hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel kasutatakse tarkvara ModelMuse.
Modelleeritav ala on ca 20x20 km, umbes 10 km raadiuses Vasalemma karjäärist. Täpne
võrgusamm mudelialal selgub koostamise käigus. Mudeli täpne kihtide arv selgub
koostamise käigus, mudeli alumiseks kihiks võetakse Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, mis
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 36
moodustab veepideme. Mudeli pinnakattes ja aluspõhjas erinevate kihtide levik
saadakse 1:50 000 geoloogilise kaardi abil. Geoloogilise kaardistamise seletuskirjade,
puurkaevude andmete põhjal koostatakse aluspõhjakihtide levik. Kvaternaarisetete,
aluspõhjakivimite filtratsiooniomaduste määramisel lähtutakse üldlevinud väärtustest
ja geoloogilise kaardistamise aruannetes toodud väärtustest.
Mudeli piirtingimustena rakendatakse:
• toitumist sademete kaudu
• nii toitumist kui ka väljavoolu lubavat jõe (river) tingimust suurematel jõgedel
ja kanalitel (nt. Vasalemma jõgi)
• mudelisse sisse viidavatel olulisematel kraavidel ja karjääri alal piirtingimust
kraav (drain), mis viib mudelist vett välja ainult seatud lävendi (tavaliselt
maapind miinus 0,5 m) ületamisel
• mudeli alumiseks piiriks on Ordoviitsiumi Türisalu kihistu, regionaalse
veepideme lasum, mida mudelis käsitletakse kui absoluutset veepidet
Mudeli kalibreerimiseks viiakse läbi ilmastiku analüüs Keskkonnaagentuuri andmete
alusel, põhjaveetasemete ja pumpamismahtude andmete analüüs Keskkonnaregistri
andmete põhjal ja saadaolevate seireandmete (veekogude veetasemed, vooluhulgad)
põhjal.
Mudelis prognoositakse ka olukord, kui kaevandamistegevus, sh põhjavee dreenimine
lõpetatakse.
Mudeli tulemuste põhjal annab ökoloog ekspertarvamuse veerežiimist tingitud mõjude
kohta taimestikule.
Müra ja vibratsiooni levikut ning vastavust kehtestatud piirmääradele hinnatakse
arvutuste teel tuginedes standarditele, juhenditele ja muudele asjakohastele allikatele.
Transpordist tingitud müra mõju hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni
(kõrvalmaantee nr 111732) koosmõjus raudteega. Transpordi müra hinnatakse
Vasalemma alevikule ja Lemmaru külas karjääri ning Vasalemma aleviku vahele jäävale
alale. Karjääris hinnatakse tööstusmüra vastavalt selle leviku ulatusele. Vastavalt
normile hinnatakse eraldi tööstusmüra ja liiklusmüra.
Müra ja vibratsiooni leviku selgitamiseks viiakse läbi olemasoleva olukorra mõõtmine.
Mõõtmised teostatakse toimiva kaevanduse tööstuskompleksis ja lähima elamu juures,
olukorras kus allikad asuvad kõige ebasoodsamas asukohas. Alad valitakse vastavalt
sellele kus asub kaevandamise aktiivne osa uuringu ajal (tõenäoliselt kevad-suvi 2023).
Eesti siseriiklikud välisõhus levivad müra normväärtused on sätestatud
keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 37
Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.5.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“. Vibrokiirenduse tasemete piirväärtused (dB) kehtivad regulaarsetele ja
püsivatele vibratsiooniprotsessidele päevasel ja öisel ajavahemikul.
Lõhkamiste näol on tegemist lühikeste impulss-signaalidega. Eestis puuduvad
ametlikud normid, juhendid ja määrused, kuidas hinnata lõhkamisel tekkivat
vibratsiooni ja selle mõjusid. Vibratsiooni häirivust hinnatakse mõõtmiste käigus ja
vastavate asjakohaste standardite järgi.
Kaevanduse tegevusele antakse hinnang seletuskirja vormis, kus tuginedes saadud
mõõtmisandmetele, arvutustulemustele, standarditele, juhendmaterjalidele jm
allikatele antakse hinnang olemasolevale olukorrale ning edasisele tegevusele.
Kavandatava tegevuse mõju selgitamiseks välisõhule hinnatakse kaevandamisel,
materjali töötlemisel (purustamine, sõelumine), laadimisel ja transportimisel tekkivaid
õhuheitmeid (sh peenosakesi) ning nende vastavust õhukvaliteedi piirväärtustele, mis
on määratud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Transpordist tingitud õhuheitmeid hinnatakse kuni Vasalemma karjääri teeni
(kõrvalmaantee nr 111732).
Hajumisarvutuseks kasutatakse Gaussi joal põhinevat mudelit AEROPOL 5.3.2. Karjääri
tööprotsesside ja väljaveoteede õhuheite hindamiseks kasutatakse European
Environmental Agency 2019.a. Tier 235 (keskmise detailsusega, protsessipõhist)
metoodikat.
Mõju hindamisel tuuakse välja, milliseid jäätmeliike karjääri korrastamisel soovitakse
taaskasutada ja millisel viisil. Ekspertarvamuse põhjal hinnatakse, kas sellised jäätmed
sobivad karjääri korrastamiseks ning juhul, kui muid jäätmeliike karjääri ala
korrastamisel plaanis kasutada ei ole, kirjeldatakse karjääri alalt kooritud katendi
taaskasutamist.
35 European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals
other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019,
https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019/part-b-sectoral-
guidance-chapters/2-industrial-processes/2-a-mineral-products/2-a-5-a-
quarrying/view
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 38
8 AJAKAVA
Etapp Maksimaalne menetlusaeg
seaduse järgi Kuu
KMH algatamine 27.06.2022
KMH algatamisest teatamine 14 päeva
Ekspertgrupp koostab
programmi
Programmi KeHJS § 13
nõuetele vastavuse kontroll 14 päeva märts 2023
Seisukohtade küsimine
asjaomastelt asutustelt 30 päeva märts 2022
Otsustaja menetleb laekunud
seisukohti ja hindab
programmi asjakohasust ja
piisavust
14 päeva mai 2023
Ekspertgrupp
täiendab/parandab vajadusel
programmi, selgitab esitatud
seisukohtadega
arvestamist/mittearvestamist
mai 2023
Otsustaja kontrollib
täiendatud programmi
korraldab avaliku väljapaneku
14 päeva juuni 2023
Programmi avalik väljapanek min 14 päeva juuli 2023
Programmi avalik arutelu 1 päev august 2023
Programmi täiendamine,
avalikustamisel laekunud
kirjadele vastamine
30 päeva august 2023
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 39
Etapp Maksimaalne menetlusaeg
seaduse järgi Kuu
Programmi nõuetele
vastavuse kontroll (vastavalt
seadusele tuleb esitada
hiljemalt 18 kuud pärast
algatamist)
30 päeva september 2023
Nõuetele vastavaks
tunnistamise otsusest
teavitamine
14 päeva oktoober 2023
KMH aruande koostamine
KMH aruande esitamine
otsustajale märts 2024
Otsustaja kontrollib aruande
vastavust sisunõuetele ja
edastab selle asjaomastele
asutustele
21 päeva märts 2024
Seisukohtade küsimine
asjaomastelt asutustelt 30 päeva märts 2024
Otsustaja menetleb laekunud
seisukohti ja annab hinnangu
aruande asjakohasuse ja
piisavuse kohta
21 päeva aprill 2024
Ekspertgrupp täiendab
aruannet 14 päeva mai 2024
Otsustaja kontrollib
täiendatud aruannet ja
korraldab avalikustamise
21 päeva juuni 2024
KMH aruande avalik
väljapanek min 30 päeva juuli 2024
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 40
Etapp Maksimaalne menetlusaeg
seaduse järgi Kuu
KMH aruande avalik arutelu 1 päev august 2024
Ekspertgrupp vastab KMH
aruande avalikul väljapanekul
esitatud seisukohtadele ja
täiendab aruannet
30 päeva august 2024
Arendaja esitab täiendatud
KMH aruande otsustajale
nõuetele vastavuse
kontrollimiseks
max 6 kuu jooksul
avalikustamisest september 2024
Otsustaja edastab KMH
aruande asjaomastele
asutustele kooskõlastamiseks
september 2024
KMH kooskõlastamine
asjaomastele asutuste poolt 30 päeva oktoober 2024
Otsustaja kontrollib KMH
aruande vastavust seaduse
nõuetele ja teeb otsuse
aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise osas
30 päeva november 2024
KMH aruande nõuetele
vastavaks tunnistamise
otsusest teavitamine
14 päeva detsember
2024
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 41
9 MÕJU HINDAMISE OSAPOOLED
Keskkonnamõju hindamise osapooled ja ülevaade ekspertgrupist on koondatud
järgnevatesse tabelitesse (Tabel 2, Tabel 3).
Tabel 2. Osapooled ja kontaktisikud.
Arendaja AS Nordkalk
F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik
Kontaktisik: Liisa Pert [email protected],
56920042
Otsustaja Keskkonnaamet
[email protected], 662 5999
KMH ekspert (programmi
koostaja)
Maves OÜ
Marja 4D, 10617 Tallinn
Juhtekspert: Karl Kupits, [email protected], 5093437
Koostaja: Tuuli Vreimann; [email protected],
51987605
Tabel 3. Ekspertgrupp.
Valdkond Ekspert Pädevus
Juhtekspert Karl Kupits KMH litsents: KMH0105
Ekspert (aruande koostamine,
hinnang pinnavee-kvaliteedile
ning kõik teiste ekspertide
poolt katmata käsitlused
vastavalt KeHJS § 20)
Tuuli
Vreimann
Vähemalt viieaastane töökogemus
erinevates keskkonnauuringutes sh
KMH aruannete koostamises.
Hüdrogeoloogiline mõju Margus
Voolma
Kantud hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusloale. Pädevusena muuhulgas
hüdrogeoloogilised uuringud.
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 42
Valdkond Ekspert Pädevus
Mõju välisõhule Marko
Kaasik
2007- .. Tartu Ülikool, Loodus- ja
täppisteaduste valdkond, füüsika
instituut, õhusaaste modelleerimise
vanemteadur
Viimase viie aasta jooksul
töökogemus vähemalt kolme sarnase
õhusaaste arvutamise alal.
Müra ja vibratsioon Ingrid
Leemet
(Akukon
Eesti OÜ)
Viimase kolme aasta jooksul vähemalt
kahe kaevandamisalaga seotud müra
ja vibratsiooni arvutamise kogemus.
Pikaajaline kogemus müra ja
vibratsiooni hindamisel, mürakaartide
koostamisel.
Ökoloog Artto Pello Ökoloogiaalane kõrgharidus
Tabel 4. Asjaomased asutused ja muud menetlusosalised
Asutus Kaasamise põhjus
Asjaomased asutused KeHJS § 23
Keskkonnaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine;
loodusvarade kasutamise, kaitse ja
arvestamise korraldamine
Rahandusministeerium Ruumiline planeerimine, regionaalvaldkonna
koordineerimine
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Riigi huvi esindamine ehitusmaavarade
kasutamisel
Lääne-Harju vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil
toimub kavandatav tegevus.
Maa-amet Riigimaa haldamine
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 43
Asutus Kaasamise põhjus
Terviseamet Elanike tervisekaitse
Transpordiamet Liikluskeskkonna korraldamine (väljaveoteed)
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet
Kaevandustegevuse üle osaliselt järelevalvet
pidav asutus (nt lõhkamised).
Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti suurimaid keskkonnaorganisatsioone
ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk
on jälgida ning mõjutada otsuseid ja protsesse
järgmistes valdkondades:
• Eesti-sisene ja rahvusvaheline
keskkonnapoliitika ja -õigus;
• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised
ja rahvusvahelised keskkonnaotsused;
• keskkonnakaitselise tegevuse
rahastamine.
Kavandatava tegevuse ala ja vahetu
naabruse maaomanikud
Isikud, kelle keskkonnakasutust ja
keskkonnatingimusi võib kavandatav tegevus
mõjutada
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 44
10 KASUTATUD MATERJALID
• Eesti geoloogoline baaskaart. 6331 Keila. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus,
2014
• European Environmental Agency (2019) 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, EMEP/EEA air pollutant emission inventory
guidebook 2019
• https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
• https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
• https://keskkonnaportaal.ee/et/pinnaveekogumite-seisundiinfo
• https://laaneharju.ee/arengukavad
• https://laaneharju.ee/uldplaneering
• https://laaneharju.ee/vasalemma-valla-uldplaneering
• https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-
maakonnaplaneering-2030/
• Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“
• Ruumiandmete seadus
• Keskkonnaministri 8.06.2013 määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus
ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
• Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldus nr 447 „Harju maakonna planeeringu
maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine“
• Keskkonnaameti 19.02.2021 korraldus nr DM-109227-22
• Keskkonnaameti 27.06.2022 kiri nr DM-116757-22
• Keskkonnaluba nr L.ÕV/320932
• Keskkonnaluba nr L.ÕV/331520
• Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“
• Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium,
2022
• Lääne-Harju valla rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang. Hendrikson ja Ko,
2021.
• Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programm
28. veebruar 2023 45
• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“
• Vasalemma karjääri kaevandamise projekt, 2007.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Nimekirja alusel
05.07.2023 nr 6-3/23/3965-14
Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-
032 muutmise taotluse keskkonnamõju
hindamise programmi avalikustamise teade
Anname Teile teada, et avalikustamisel on Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-
032 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programm (edaspidi
programm).
KMH programmiga on võimalik tutvuda 07.07.2023–04.08.2023 Keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee avalehel valida „KMH avalik väljapanek“).
Kõigil on õigus esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH
programmi kohta kuni 04.08.2023 (k.a) otsustaja kontaktidel.
KMH programmi avalik arutelu toimub 23.08.2023 kell 18.00 Vasalemma
kogukonnamajas (aadress Ranna tee 8, Vasalemma, Lääne-Harju vald; 3. korrus).
Peale avalikustamist on KMH programm leitav Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
(https://kotkas.envir.ee/) keskkonnamõju hindamise registris (KMH01522).
Taustainfo:
Taotletav Vasalemma karjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lemmaru
külas Vasalemma karjääri katastriüksusel (katastritunnus 86801:001:0062). Kavandatava
tegevuse eesmärgiks on dekoratiiv- ja ehituskivi, lubjakivi, kipsi, kriidi ja kiltkivi
kaevandamine Vasalemma maardlas Vasalemma karjääris. Taotletava mäeeraldise pindala on
344,09 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 348,48 ha. Seisuga 30.06.2021 oli
Vasalemma karjääri mäeeraldisega seotud madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru
kogus 12 372,68 tuh m3, millest kaevandatav varu oli 12 372,67 tuh m3. Tegemist on töötava
karjääriga, kus kaevandatakse kaevandamisloa nr KMIN-032 (kehtivusaeg 29.01.2002 kuni
24.12.2024) alusel. Ettevõte taotleb maavara kaevandamise keskkonnaloa pikendamist 30 aasta
võrra. Vastavalt kehtivale loale jääb karjääri aastane tootmismaht vahemikku 200 000 – 400
000 m3. Kaevandamismaht on aastate jooksul vähenenud ning viimastel aastatel on see jäänud
suurusjärku 80-96 tuh m3 aastas. Maksimaalne aastane tootmismaht on 400 000 m3 ja päevane
5 000 t (u 2 000 m3). Keskkonnaamet algatas kavandatavale tegevusele KMH 27.06.2022
kirjaga nr DM-116757-22.
Täpsema info kavandatava tegevuse ja asukoha kohta leiab Keskkonnaotsuste infosüsteemist
KOTKAS aadressil - https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=435&represented_id=.
2 (3)
Joonis 2. Mäeeraldis, teenindusmaa ja Vasalemma maardla plokid (aluskaart: Maa-amet 2022).
Allikas: Vasalemma karjääri keskkonnaloa nr KMIN-032 muutmise taotluse KMH programm.
KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste
määramiseks. KMH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste otseseid ning kaudseid olulisi mõjusid keskkonnaelementidele, inimese tervisele,
heaolule ja varale, kultuuripärandile. KMH käigus töötatakse välja keskkonnameetmed olulise
keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert või
eksperdirühm KMH juhteksperdi juhtimisel koos arendajaga. KMH protsess on mitmeetapiline
– esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH aruanne. Programm on KMH
lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas KMH läbi viiakse, mis
mõjusid hakatakse hindama, lisauuringute vajadus, eksperdirühma koosseis jne. KMH
programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande koostamisele.
KMH protsess on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi
KMH programmi ning KMH aruande kohta ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid,
vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH
programmi ning aruannet. Lisainfot KMH protsessi kohta leiab siit.
3 (3)
Kontaktandmed:
Otsustaja (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet1, kontaktisikud Carmen Tau, tel
5857 1347 (loa menetlus) ja Egle Smith, tel 5697 0213, e-post [email protected]
(KMH menetlus).
Arendaja on AS Nordkalk2, kontaktisik Liisa Pert, tel 5692 0042, e-post
Keskkonnamõju hindaja on Maves OÜ3, juhtekspert Karl Kupits, tel 509 3437, e-post
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Egle Smith 5697 0213
1 Roheline 64, Pärnu, 80010. 2 F. R. Faehlmanni tee 11a, 46301 Rakke alevik 3 Marja 4D, 10617 Tallinn