| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/4278 |
| Registreeritud | 05.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Triin Leetmaa |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 05.07.2023
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.07.2028
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8
Teabevaldaja: Keskkonnaamet
Triin Leetmaa
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 12.06.2023
Meie 05.07.2023 nr 7-11/23/12296-2
Kooskõlastus hooldustöödeks Varbola linnuse
piiranguvööndis
Austatud Triin Leetmaa
Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö lähteülesande Varbola
muinaslinnus (tööobjekti ID: 420).
Looduskaitsetöö lähteülesandega kavandatakse töid Varbola rannamoodustiste
maastikukaitseala Varbola linnuse piiranguvööndis. Ühtlasi kattub tööala kaitstava looduse
üksikobjekti Varbola maalinna tammed (Varbola linnuse tammed) piiranguvööndiga.
Kavandatud tööd on jätkuks 2014. aastal alanud hooldustöödele ja täpsem tööde kirjeldus on
toodud lähteülesandes.
Varbola linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk on ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku
väärtusega Varbola linnamäe, Varbola linnuse tammede, Varbola ohvrikivi, püstkiviriku
(Saxifraga adscendens), serva-kilpsambliku (Peltigera collina), kääv-neersambliku (Nephroma
resupinatum), väikese nõgisambliku (Parmeliella triptophylla), ruske nuisambliku
(Sclerophora coniophaea) ja nende liikide kasvukohtade kaitse1. Neist vaid viimast liiki ei ole
seni teada lähteülesandes planeeritud tööobjekti alalt. Lisaks eelloetletud liikidele asuvad
linnuse territooriumil ka III kaitsekategooria liikide hariliku kopsusambliku (Lobaria
pulmonaria) ja hariliku neersambliku (Nephroma parile) elupaigad, kusjuures kopsusambliku
puhul on tegu väga esindusliku elupaigaga.
Planeeritud hooldustööd on vajalikud eelkõige püstkiviriku soodsa seisundi tagamiseks.
Püstkivirik üheaastase taimena vajab valgusrikkaid paljandeid, kus konkurents teiste
taimeliikidega on väike, kuid üldjuhul ei püsi sellised kooslused ilma hoolduseta.
Püstkivirikule on hea, kui peale hooldustöid ja enne uut vegetatsiooniperioodi ei jõuaks kasvada
kõrget rohtu, mistõttu tulebki planeerida püstkiviriku kasvuala hooldus suve lõppu. Samas on
probleem, et sügisel muutuvad ilmad vihmasemaks ja rohi lamandub. Seepärast võiks lubada
hooldustöid juba alates augusti keskpaigast. Kuna ka juurevõsudele mõjub pigem niitmine
juulis-augustis, siis võib see muuta töö tõhusamaks.
1 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 33 „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja
kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 13 lg 2
2 (2)
Kevadepoolsest otsast oleks mõistlik lühendada tööde perioodi märtsi keskpaigani, sest üha
varasemate kevadete tõttu alustavad ka linnud pesitust varem. Näiteks Hiiumaal oli 9. aprillil
2021. a musträsta pesa juba valmis.
Tööde kirjelduses on ette nähtud ka tormimurru või -heite koristamine, kuid linnuse alal
kasvavad puud on substraadiks mitmetele haruldastele II ja III kaitsekategooria
samblikuliikidele. Et vältida kaitstavate samblikuliikide kahjustamist2 ja nende seisundi
halvenemist, tuleks kõik murdunud või maha kukkunud lehtpuude (rinnasdiameetriga üle
20 cm) tüved alal säilitada, sest usutavasti pole neid palju, kuid nende säilimine on oluline
samblike levikuvõimaluste ajaliseks pikendamiseks. Vajadusel võib säilitatavaid tüvesid veidi
nihutada, kui need on näiteks jalgrajale kukkunud.
Lähteülesandes on planeeritud lõigatud võsa põletamist. Lõkketegemine kaitsealal on lubatud
õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud,
muudel juhtudel on lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul3.
Kui koristatud materjali põletatakse varasematel aastatel kasutatud lõkkekohtadel ja need on
väljaspool püstkiviriku kasvuala, linnusevalli ja linnusehoovi, ei kahjusta see kaitseväärtusi.
Keskkonnaamet kooskõlastab4 esitatud lähteülesande Varbola muinaslinnus (tööobjekti
ID: 420) järgmistel tingimustel:
1) võsalõikus tehakse väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis kestab 15.03–31.07;
2) tormimurru või -heite puhul jäetakse tükeldamata ja koristamata kõik
jämedamad (rinnasdiameetriga on üle 20 cm) lehtpuude tüved, vähemalt 4–5 m
pikkuses. Teerajalt või püstkiviriku kasvukohast võib need ära nihutada;
3) koristatud materjali põletamiseks kasutatakse varasemaid lõkkekohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eike Tammekänd
juhataja
loodushoiutööde büroo
Rita Miller 53011496
2 Looduskaitseseadus § 55 lg 7 ja 8 3 kaitse-eeskiri § 5 lg 2 4 Kaitse-eeskiri § 3 ja 7