Lugupetud Riigimetsa Majandamise Keskus
25.06.2023
Keskkonnaorganisatsioonid Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja MTÜ Roheline Pärnumaa (RP) teevad Teile ettepaneku tellida RMK poolt Saaremaa metskonna maadel Konati KAH-ala kaitsealuste liikide, nahkhiirte, seadusega ette nähtud kaitse tagamiseks oluline inventeerimisuuring. Tegemist on Loodusdirektiivi IV lisa liikidega, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia näeb ette nende kaitse tagamise.
Konati vanema metsa lageraie ärajätmise üks argumente on seotud otseselt nahkhiirte kaitsega. Konati järve piirkonnas on varem tuvastatud 2 nahkhiireliiki, mis on II kaitsekategooria all (tiigilendlane ja veelendlane). Kavandatud Konati LR ala (3,38 ha) on järvest ca 500 m kaugusel ja suure tõenäosusega on see nahkhiirte, sh eelpoolnimetatud nahkhiireliikide toitumisalaks või isegi pesitsusalaks. See vajab kiiresti täpsustamist!
Toome näite nahkhiirtega seotud kohtuotsusest lageraiete tühistamiseks haldusasjas nr 3-21- 2624, kus RMK on menetlusosaliseks.
Otsuses märgitakse muuhulgas:
„Kõik Eestis pikemat aega teada olevad nahkhiireliigid on looduskaitseseaduse alusel kaitse all (Eestimaa Looduse Fond. „Mida saan mina nahkhiirte abistamiseks teha?” Kättesaadav arvutivõrgus: https://elfond.ee/nahkhiired/nahkhiirtest/kuidas-saan-aidata ). Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes välja uurimata olulise tähtsusega asjaolud – nahkhiirte leidumise kavandatud raiete alal ja raiete mõju nahkhiirtele. Kui alal leidub nahkhiiri, siis nende elupaiga hävimine lageraie tõttu põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi KeHJS) § 22 tähenduses.
25.11.2022 esitas kaebaja kohtule M. Masingu. „Nahkhiirte inventuur Valgevälja metsas 2021. aasta juulis (looduskaitselise uurimistöö kokkuvõte)“, Tartu, november 2021 ja M. Masingu eluloo. Nimetatud inventuur kinnitab kaebaja väiteid sellest, et metsateatistega hõlmatud metsaeraldistel on nahkhiirte elupaik.
Matti Masing leidis uurimistöö tulemusena Valgevälja alalt 4 nahkhiireliiki: 1) veelendlane, 2) „väike lendlane” (tõmmu- või habelendlane), 3) pargi-nahkhiir ja 4) põhja-nahkhiir.
Kõik loetletud liigid kuuluvad Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 8 lg 1 p-de 41, 43, 44, 49 ja 51 kohaselt II kaitsekategooriasse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 46 lg 2 kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse sama sätte p 1 kohaselt liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; ja p 2 kohaselt liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, kättesaadav arvutivõrgus: https://keskkonnaamet.ee/media/715/download ) kohaselt on kõik Eestis esinevad nahkhiired kantud loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) (Nõukogu 21.05.1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) IV lisasse. Seega tuleneb Eesti kohustus nahkhiiri kaitsta ja nende elupaiku säilitada ka Euroopa Liidu õigusest.
Eelviidatud tegevuskava kohaselt on Eesti nahkhiirefauna peamiseks ohuteguriks on mh suviste elupaikade ja talvituspaikade hävimine.
Loodusdirektiivi artikli 12 kohaselt peavad ELi liikmesriigid (sh Eesti) võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid; nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise. Valgevälja metsas asub nahkhiirte looduslik leviala, mille olemasolu võimalikkusele ja inventuuride vajalikkusele juhtis kaebaja RMK ja Keskkonnaameti tähelepanu, ent ka Keskkonnaamet ei teinud midagi, et välja selgitada levila olemasolu ja kohaldada seal loodusdirektiiviga ette nähtud ranget kaitset.
Kaebaja viitab siinkohal Euroopa Kohtu 28.10.2021 eelotsusele nr C-357/20 (IE versus Magistrat der Stadt Wien) ning märgib, et nimetatud otsus tähendab kaebaja hinnangul seda, et kui Valgevälja nahkhiirtel on vaja edukaks paljunemiseks ümbruskonnas säilitada suuremaid põlismetsa-ilmelisi alasid, siis neid alasid peab Keskkonnaamet nahkhiirtele sobivates tingimustes hoidma – konkreetsel juhul ekspert Matti Masingu poolt viidatud mitme ruutkilomeetri suuruseid vana metsa alasid, mida nahkhiired oma poegimiskoloonia toimimiseks selle koloonia ümbruses vajavad.“
Inventeerimiseks vajalik ekspert on meil võimalik RMK-le pakkuda ja kiire nahkhiireuuringu teostamise kulu oleks u 500-700 €.
Siiani RMK ei ole näidanud huvi selle vajaliku uuringu tegemiseks, Juhime tähelepanu, et ka FSC-sertifikaadi omamine seda eeldab.
Palume Teilt ettepanekule võimalikult kiiresti vastust, kas RMK nõustub tellima nahkhiireuuringu, et teaksime edasist tegevust kujundada.
Kiire otsustamine on vajalik, sest nahkhiirte uuringuks sobilikud ajaperioodid on suhteliselt lühikesed.
Vajadusel saame esitada Teile uuringute ajakava, eelarve ja uurimismetoodika andmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
MTÜ-de Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa nimel
Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja
[email protected]
Riina Georg, MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja