| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/852 |
| Registreeritud | 03.07.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Transpordiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Transpordiamet |
| Vastutaja | Toomas Haas |
| Originaal | Ava uues aknas |
Projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
Lisa 1. Projekteeritava riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu asukohaskeem
Km 138,4
Km 152
Projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
Lisa 2. Ehitamisega hõlmatavate kinnisasjade andmed
1. Ehitamisega hõlmatavad riigiteede alused transpordimaad Tee nr Tee nimetus Kinnistute andmed 22128 Lemmatsi-Leilovi 94901:005:0305 22129 Tõrvandi-Lemmatsi 94901:005:0312 22194 Külitse järve tee 94901:005:0307 22132 Ülenurme-Külitse 94901:005:0313; 94901:001:0253; 94901:001:0255 22193 Külitse kaupluse tee 94901:005:0304 22195 Külitse-Haage 94901:005:0308 22192 Soosilla-Nõgiaru 52801:001:0081 22154 Aiamaa-Nõo 52801:001:0083 22198 Nõo-Keeri 52801:001:0078 22155 Nõo-Tamsa 52801:010:0050 22191 Nõo-Meeri 52801:001:0082
2. Ehitamisega hõlmatavad kohalike tänavate ja teede alused transpordimaad Tee nr Tee nimetus Kinnistute andmed 9490163 Viirpuu tänav 94901:005:1516 7951427 Vektori tn 28301:001:1299 9490173 Tiigrisilma tänav 94901:005:1709 9490148 Räni - Raudtee 28301:001:0946 9490338 Kassisilma tänav 94901:005:1738 9490175 Kannistiku tee 28301:001:0933 9490176 Arako tee 28301:001:0988; 28301:001:0731 9490103 Näki tee 28301:001:0102 9490213 Haaviku tee 28301:001:0546; 94901:001:0693 9490208 Külitse tee 94901:005:1508 9490216 Kose tee 28301:001:0095 5280064 Järiste - Nõgiaru 52801:001:0530 5280139 Paju 52801:001:0651 5280138 Raudtee 52801:001:0710 5280143 Nõgiaru 52801:001:0650 5280062 Nõo - Metsküla 52801:001:0686
3. Ehitamisega hõlmatavad raudteede alused transpordimaad Kinnistu nimi Katastritunnus Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam 52801:010:0026 Tartu-Valga 443,9-449,8 km 52801:009:0042 Ropka raudteejaam 94901:008:0002
4. Munitsipaal-, era- või muud riigi omandis olevad ehitamisega hõlmatavad katastriüksused Asustusüksus Kinnistute andmed Kambja vald Räni alevik
28301:001:0054; 94901:005:0461; 28301:001:0053; 94901:005:0523; 94901:005:1466; 94901:005:1465; 94901:005:1464; 94901:005:1463; 94901:005:1732; 28301:001:1628; 94901:005:0458; 94901:005:0546.
Kambja vald Lemmatsi küla
94901:001:0341; 28301:001:0477; 28301:001:0476; 94901:005:0545; 28301:001:1207; 94901:005:0506; 28301:001:0334; 28301:001:0333;
Projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
94901:005:0237; 94901:005:0238; 94901:005:0547; 94901:005:0549; 94901:005:0317; 94901:005:0363; 94901:005:1252; 94901:005:1237; 28301:001:0725; 94901:005:0065; 94901:005:0647; 94901:005:0240; 28301:001:0901; 94901:005:0109; 28301:001:0954; 94901:001:0277; 94901:005:0442; 94901:005:0635; 28301:001:1177; 28301:001:1178; 94901:005:0764; 94901:001:0543; 94901:005:0716; 94901:005:0398; 94901:001:0541; 94901:005:1691; 94901:001:0630; 94901:005:0194; 94901:001:0631; 94901:005:0383; 94901:005:0687.
Kambja vald Külitse alevik
28301:001:1161; 28301:001:1163; 28301:001:1174; 28301:001:1169; 28301:001:1172; 28301:001:1173; 28301:001:1165; 28301:001:1168; 28301:001:1171; 94901:005:0254; 94901:005:0495; 94901:005:0121; 94901:005:0409; 94901:005:0419; 94901:005:1599; 94901:005:1074; 94901:001:0252; 94901:001:0246; 94901:005:0145; 94901:001:0256; 94901:005:1441; 94901:005:1443; 94901:005:0274; 94901:005:0393; 94901:005:0530; 28301:001:1449; 94901:005:0273; 94901:005:0693; 94901:005:0346; 94901:005:0559; 94901:005:1432; 94901:005:1433; 94901:005:1745; 94901:005:1746; 94901:005:1445; 94901:005:0578; 94901:005:1081; 94901:005:1080; 28301:001:1009; 28301:001:1008; 28301:001:1007; 94901:005:1073; 94901:005:1427; 28301:001:0180; 94901:001:0267; 94901:005:1632; 94901:005:1639; 94901:005:1641; 94901:005:0183; 28301:001:1755; 94901:001:0324; 28301:001:1812; 94901:005:0732; 94901:005:0699; 28301:001:1769; 28301:001:1819.
Nõo vald Nõgiaru küla
52801:001:1095; 52801:001:1066; 52801:001:0214; 52801:001:0005; 52801:001:1095; 52801:001:0324; 52801:001:0008; 52801:001:0747; 52801:001:1306; 52801:001:1308; 52801:001:1309; 52801:001:1319; 52801:001:0035; 52801:001:0458; 52801:010:0143; 52801:001:0175; 52801:010:0142; 52801:001:0026; 52801:001:0184; 52801:001:0183.
Nõo vald Järiste küla
52801:001:0417; 52801:001:0023; 52801:001:0094; 52801:001:1336; 52801:001:1337; 52801:001:1345; 52801:001:1344; 52801:001:0396; 52801:001:1342; 52801:001:1343; 52801:001:1340; 52801:001:1341; 52801:001:1338; 52801:001:1339; 52801:001:1331; 52801:001:1333; 52801:001:1321; 52801:001:1332; 52801:001:0327; 52801:001:0075; 52801:001:0150; 52801:001:0909.
Nõo vald Nõo alevik
52801:010:0365; 52801:010:0354; 52801:010:0145; 52801:010:0467; 52801:010:0141; 52801:010:0018; 52801:009:0058; 52801:009:0486; 52801:009:0012.
Nõo vald Meeri küla
52801:001:0434; 52801:009:0557; 52801:009:0624; 52801:009:0013; 52801:009:0715; 52801:009:0021; 52801:009:0022.
NÕ O
VA LD
KA M
BJ A
VA LD
Nõ o
va ld
Ka m
bj a
va ld
ILMATSALU JÕERAJATIS
KALLASRADADEGA
VÄIKEULUKIRAJATIS
VÄIKEULUKITUNNEL
VÄÄNOJA RAJATIS
KALLA SRADADEGA
N Ä
K I
K O
S E
N Ä
K I
S A
A R
IK U
K O
S E
KÜ LA
VA HE
KÜLAVAHE
S A
A R
IK U
KÜ LITSE
KÜ LI
TS E
ILMASALU JÕE RAJATIS
KALLASRADADEGA
ꢹ
ꢹ
94901:004:0072 Videviku vkt 1a
94901:001:0692Arako tee lõik 4
94901:005:0399Urva tn 1b
94901:001:0693Haaviku tee lõik 1
28301:001:1611 Vektori tn 22
94901:001:0335 Paju tn 6
94901:005:1689Takja
94901:005:0401Urva tn 11
94901:005:0402Urva tn 1
94901:005:0272Kleini
94901:005:0273Kleini
94901:005:0274Kleini
94901:005:0442Kaera
94901:005:0495Riia mnt 198
94901:005:0447Pärna
94901:005:0499 Einari
94901:005:0240Riia mnt 196
94901:005:0458Leilovi tee 4
94901:005:0505
Haage tee 11
94901:005:0506Söödi
94901:004:0001Mäe-Nigula
94901:005:0511Pihlaka tee 6
94901:005:0547 Riia mnt 182
94901:005:0549 Riia mnt 184
94901:005:0553Tiigrisilma tn 2
94901:005:0526Pärna tee 8
94901:005:0530Haaviku tee 21
94901:005:0535Külitse tee 8
94901:005:0141 Haage tee 21
94901:005:0537 Haage tee 17
94901:005:0531 Haage tee 15
94901:005:0559Haaviku tee 11
94901:005:0593Ränisoo tee 10
94901:005:0545Suitsu
94901:005:0546Klaose
94901:005:0540 Külitse tee 6
94901:005:0592Ränisoo tee 8
94901:005:0594Ränisoo tee 6
94901:005:0516 Pärna tee 1
94901:005:0625 Nurme vkt 10
94901:005:0520Pihlaka tee 5
94901:005:0522 Kiigemäe tee 4
94901:005:0519Kase tee 1
94901:005:0560Kullerkupu
94901:005:0532 Haage tee 19
94901:005:0533
Haage tee 13
94901:005:0539Näki tee 61
94901:004:0002 Eha tn 1
94901:004:0004
Eha tn 3
94 90
1:0 04
:00 05
Eh a t
n 4
94901:004:0006
Eha tn 5
949 01:
004 :00
07
Eha tn 6
949 01:
004 :00
08
Eha tn 8
94901:004:0009 Eha tn 9
949 01:
004 :00
10
Eha tn 1
0
94901:004:0011Eha tn 11
94901:004:0012
Eha tn 12
94901:004:0013Eha tn 13 94901:004:0014Eha tn 14
94901:004:0015Eha tn 15 94901:004:0016Eha tn 16
94901:003:0029Kullerkupu tn 18
94901:003:0030Kullerkupu tn 16
94901:003:0031Kullerkupu tn 14
94901:003:0032Kullerkupu tn 12
94901:003:0036Keskuse tn 3
94901:003:0037Keskuse tn 5
94901:003:0038Kullerkupu tn 13
94901:003:0033Kullerkupu tn 894901:003:0034Kullerkupu tn 10
94901:003:0035Kullerkupu tn 1594901:003:0039Kullerkupu tn 17
94901:003:0040Kalda tn 3
94901:003:0041Kullerkupu tn 9
94901:003:0042Kullerkupu tn 7
94901:003:0043Kullerkupu tn 11
94901:003:0044Kullerkupu tn 5
94901:003:0045Kullerkupu tn 28
94901:003:0046Kullerkupu tn 26
94901:005:0647 Riia mnt 194
94901:003:0047Kullerkupu tn 22
94901:003:0048Kullerkupu tn 20
94901:005:0627Lennuvälja tee 23
94901:005:0630Pihlaka tee 7
94901:005:0629Lennuvälja tee 19
94901:005:0644Variku
94901:005:0588 Nurme vkt 7
94901:005:0589 Nurme vkt 9
94901:005:0578Nurga
94901:005:0562 Nurme vkt 294901:005:0563
Nurme vkt 3
94901:005:0564 Nurme vkt 4
94901:005:0565 Nurme vkt 5
94901:005:0566 Nurme vkt 6
94901:005:0567 Nurme vkt 8
94901:005:0568 Nurme vkt 11
94901:005:0569 Nurme vkt 13
94901:005:0571 Nurme vkt 14
94901:005:0572 Nurme vkt 15
94901:005:0573 Nurme vkt 16
94901:005:0575 Nurme vkt 18
94901:005:0576 Nurme vkt 19
94901:003:0060 Raja tn 7
94 90
1:0 03
:00 61
Ra ja
tn 9
94901:003:0062
Raja tn 11
94901:003:0063 Raja tn 5
94901:003:0070Sinilille tn 11
Nurmenuku tn 26
Nurmenuku tn 22
94901:003:0074Sinilille tn 5
94901:003:0076Pääsusilma tn 17
94901:003:0077Pääsusilma tn 7
94901:003:0078Pääsusilma tn 1
94901:003:0079Pääsusilma tn 10
94901:003:0080Pääsusilma tn 4
94901:003:0081Pääsusilma tn 19
94901:003:0082Pääsusilma tn 15
94901:003:0052 Järve tee 3b
94901:003:0053Kalda tn 1
94901:004:0028Videviku vkt 8
94901:003:0054Nurmenuku tn 3
94901:004:0039Ülase vkt 7
94901:004:0040Ülase vkt 15
94901:003:0049Pääsusilma tn 3
94901:003:0094Pääsusilma tn 9
94901:005:0648Kase tee 9
94901:004:0027Videviku vkt 10
94901:004:0029Videviku vkt 5
94901:003:0086Kullerkupu tn 6
94901:004:0021Ülase vkt 5
94901:004:0019Ülase vkt 8
94901:004:0020Ülase vkt 1
94901:004:0022Ülase vkt 4 94901:004:0023Ülase vkt 3
94901:004:0024Ülase vkt 6
94901:004:0034 Videviku vkt 2
94901:004:0031 Videviku vkt 1
94901:005:0654 Külitse tee 2
94901:003:0087Nurmenuku tn 11
94901:003:0088Nurmenuku tn 13
94901:003:0089Sinilille tn 2
94901:003:0090Sinilille tn 1
94901:003:0091Sinilille tn 4
94901:003:0064Kannikese tn 9
94901:003:0065 Kannikese tn 5
94901:003:0066 Keskuse tn 2
94901:003:0068 Kannikese tn 10
94901:003:0069 Kannikese tn 8
94901:004:0032
Videviku vkt 4
94901:004:0030Videviku vkt 6
94901:004:0035Videviku vkt 7
94901:005:0685
Külitse tee 18
94901:004:0037 Siili tn 2
94901:005:0663Lennuvälja tee 9
94901:003:0095Nurmenuku tn 9
94901:003:0096Nurmenuku tn 7
94901:003:0097Kullerkupu tn 3
94901:005:0666Pihlaka tee 1
94901:005:0668Pihlaka tee 4
94901:005:0667Pihlaka tee 3
94901:004:0018Ülase vkt 2
94901:003:0098Kullerkupu tn 2
94901:003:0099Kannikese tn 15
94901:003:0100 Kannikese tn 18
94901:003:0101 Kannikese tn 3
94901:003:0102Pääsusilma tn 2
94901:003:0105 Raja tn 1
94901:003:0106Keskuse tn 1
94901:004:0049 Siili tn 12
94901:004:0048 Siili tn 14
94901:004:0047 Siili tn 10
94901:004:0046 Siili tn 8
94901:004:0045 Siili tn 6
94901:004:0044 Siili tn 4
94901:004:0042Siili tn 16
94901:004:0041Siili tn 20
94901:005:0692 Külitse tee 22
94901:005:0669Külitse tee 12
94901:005:0665Järveääre
94901:005:0664Külitse tee 10
94901:005:0687 Riia mnt 227
94901:005:0684Kase tee 3
94901:005:0695 Kase tee 14
94901:005:0694Lennuvälja tee 17
94901:003:0108 Kannikese tn 12
94901:003:0109 Kannikese tn 2
94901:003:0110Kannikese tn 20 94901:003:0111Kannikese tn 13
94901:003:0107 Kannikese tn 4
94901:003:0113 Raja tn 3
94901:005:0693Riia mnt 216
94901:003:0114 Raja tn 6
94901:004:0050Ülase vkt 14
94901:003:0115 Järve tee 3a
94901:003:0116Kullerkupu tn 1
94901:005:0716 Nõlva
94901:003:0126Kannikese tn 11
94901:005:0697 Kase tee 10
94901:005:0698 Kase tee 12
94901:003:0117Nurmenuku tn 5
94901:003:0118Sinilille tn 7
94901:005:0696Pihlaka tee 8
94901:005:0699 Haage tee 3
94901:005:0700 Pärna tee 3
94901:003:0122Kasesalu AÜ 6
94901:003:0121Kasesalu AÜ 7
94901:005:0686Valli
94901:003:0120Kasesalu AÜ 8
94901:005:0723 Järve tee 8
94901:003:0137Pääsusilma tn 12
94901:004:0051
Eha tn 7
94901:005:0132Lepiko
94901:005:0681Metsanurga
94901:005:0753 Järve tee 12
94901:005:0754 Haaviku
94901:005:0757Haaviku
94901:005:0732Anni
94901:005:0735Haaviku tee 2b
94901:005:0731Tedre
94901:005:0730Väike-Tedre
94901:005:0743 Järve tee 10
94901:005:0741 Järve tee 4
94901:005:0742 Järve tee 6
94901:005:0746Kase tee 7
94901:005:0745Kase tee 5
94901:004:0055 Kaseoru
94901:005:0767Kaseoru
94901:005:0764Riia mnt 225
94901:003:0139Pääsusilma tn 5
94901:005:0762 Nurme vkt 20
94901:004:0054Lepiko-Krõõda
94901:003:0140Kullerkupu tn 2a
94901:003:0141Kullerkupu tn 19
94901:003:0138 Raja tn 2
94901:008:0082Nööbi
94901:008:0084Nurga94901:008:0085Marja94901:008:0086Lossi94901:008:0087Jüri94901:008:0089Aia94 90
1:0 08
:00 91
Rö öp
a
94901:008:0092Salu94901:008:0094Jussi
94901:008:0095Jussi
94 90
1:0 08
:00 96
Vo ldi
94901:005:0768Külitse tee 20
94901:008:0093Väike-Tamme
94901:008:0098Masti
94 90
1:0 08
:01 02
Kõ ivu94
90 1:0
08 :01
03
Pu ng
a
94 90
1:0 08
:01 04
Vii ra
94 90
1:0 08
:01 05
Pö ör
me
94 90
1:0 08
:01 06
Na ela
94901:003:0142Sinilille tn 9
94901:005:0761Lauri
94901:005:0772 Pärna tee 6
94901:005:0020 Riia mnt 221
94 90
1:0 05
:00 21
Ri ia
mn t 2
19 94901:005:0010Tiigrisilma tn 7
94901:005:0011 Tiigrisilma tn 5
94901:005:0012 Tiigrisilma tn 3
94901:005:0040 Riia mnt 223
94901:005:0037Lennuvälja tee 25
94901:003:0145Pääsusilma tn 11
94901:003:0144Pääsusilma tn 21
94901:005:0024 Kannikese
94901:004:0057Ülase üldmaa
94901:005:0031Haaviku tee 2a
94901:004:0056 Eha tn 2d
94901:005:0072Niinepuu tn 5
94901:005:0073Niinepuu tn 3
94901:005:0074Niinepuu tn 1
94901:005:0076Haaviku tee 4
94901:005:0077Haaviku tee 6
94901:005:0078Haaviku tee 8
94901:005:0065Rebase
94 90
1:0 05
:00 53
Rä nik
üla tn
18
94901:005:0054 Räniküla tn 11
94901:005:0123 Riia mnt 212
94901:003:0148Kasesalu AÜ 4
94901:005:0118 Kase tee 16
94901:005:0121Välja
94901:005:0117Kase
94901:005:0107Tulbi
94901:005:0106 Sireli
94901:005:0109Metsamaa
94901:005:0142 Pärna tee 5
94901:005:0067Niinepuu tn 4
94901:005:0068Niinepuu tn 6
94901:005:0079 Kalevi tee 1
94901:005:0080 Kalevi tee 3
Kalevi tee 5 // 5a
94901:005:0144 Haaviku tee 194901:005:0145
Haaviku tee 3
94901:004:0058Ülase vkt 9
94901:004:0059Ülase vkt 10
94901:004:0060Ülase vkt 11
94901:004:0061Ülase vkt 12
94901:005:0152 Olevi tee 2a
94901:005:0153 Olevi tee
94901:005:0154 Olevi tee 1
94901:005:0155 Olevi tee 2
94901:005:0156 Olevi tee 3
94901:005:0157 Olevi tee 494901:005:0158
Olevi tee 5
94901:005:0159 Olevi tee 6
94901:005:0161 Kose tee 13
94901:005:0162 Kose tee 11
94901:003:0149Kullerkupu tn 4
94901:004:0062Ülase vkt 13
94901:004:0063Lauri
94901:005:0163 Kose tee 9
94901:005:0164 Kose tee 7
94901:005:0167
Räniküla tänav L2
94901:005:0168Niinepuu tn 2
94901:005:0169Räniküla tn 32
94901:005:0171Räniküla tn 30
94901:005:0172Räniküla tn 28
94901:005:0173Räniküla tn 26
94 90
1:0 05
:01 74
Rä nik
üla tn
24
94 90
1:0 05
:01 75
Rä nik
üla tn
22
94 90
1:0 05
:01 76
Rä nik
üla tn
20
94 90
1:0 05
:01 94
Le pa
laa ne
tn 1
94901:005:0177Räniküla tn 13
94901:005:0178Räniküla tn 15
94901:005:0179Räniküla tn 17
94901:005:0180Räniküla tn 19
94901:003:0150 Järve tee 3c
94901:005:0225 Kalevi tee 2
94901:005:0138 Kiigemäe tee 3 94901:005:0183
Pärna tee 2
94901:005:0184 Pärna tee 4
94901:005:0247Haaviku tee 13
94 90
1:0 05
:03 13
22 13
2 Ü len
ur me
-K üli
tse te
e l õik
3
94901:005:0279Haaviku tee 10
94901:005:0280Haaviku tee 12
94901:005:0282Haaviku tee 14
94901:005:0283Haaviku tee 16
94 90
1:0 05
:02 84
Muti ku
tä na
v
94901:005:0285Mutiku tn 1
94901:005:0286Mutiku tn 2
94901:005:0254Lesta
94901:005:0317Lembitu
94901:005:0287Mutiku tn 3
94901:005:0288Mutiku tn 4
94901:005:0289Mutiku tn 5
94901:005:0290Mutiku tn 6
94901:005:0293Mutiku tn 7
94901:005:0294Mutiku tn 8
94901:005:0252Riia mnt 231
94901:005:0295Mutiku tn 9
94901:005:0296Mutiku tn 10
94901:005:0297Mutiku tn 12
94901:005:0298Mutiku tn 14
94901:005:0229 Arako tee lõik 3
94901:005:0318Urva tn 1a
94901:005:0321Urva tänav
94901:005:0323Urva tn 2
94901:005:0325Urva tn 4
94901:005:0327Urva tn 6
94901:003:0153 Kannikese tn 1
94901:005:0329 Urva tn 8
94901:005:0332
Urva tn 10
94901:005:0333Ute tänav
94901:005:0334Ute tn 1
94901:005:0335
Ute tn 2
94901:005:0336
Ute tn 3
94901:005:0337
Ute tn 4
94901:005:0338
Ute tn 5
94901:005:0339
Ute tn 6
94901:005:0340
Ute tn 7
94901:005:0342
Ute tn 9
94901:005:0344
Ute tn 10
94901:005:0341
Ute tn 8
94901:005:0304
22193 Külitse kaupluse tee
94901:005:0237Tooma
94901:005:0238Riia mnt 180
94901:005:0314Lennuvälja tee 21
94901:003:0154 Raja tn 8
94 90
1:0 05
:03 12
22 12
9 T õr
va nd
i-L em
ma tsi
te e
94901:005:0307 22194 Külitse järve tee
94901:005:0345 Riia mnt 210
94901:005:0346Roometi
94901:003:0156Kannikese tn 7
94901:003:0157 Kannikese tn 16
94901:005:0393Urvakase
94901:005:0363Põllutüki
94901:005:0383Pilli
94901:005:0384 Järve tee 1
94901:008:0002Ropka raudteejaam
94901:001:0336 Paju tn 4 94901:001:0337
Paju tn 2
94901:005:0417 Haage tee 1
94901:005:0418 Viilu
94901:005:0404
Urva tn 5
94901:005:0405
Urva tn 7
94901:005:0406Urva tn 9
94901:005:0396 Järve tee 2
94901:005:0397 Kannikese tn 14
94901:005:0414 Kiigemäe tee 1
94901:005:0775Nõlvaku tee 6
94901:005:0409 Riia mnt 200
94901:005:0419 Riia mnt 202
94901:005:0829Kannistiku tee 18
94901:005:0830Kannistiku tee 16
94901:004:0067Siili tn 15
94901:005:0844Lepalaane tn 2
94901:005:0845Lepalaane tn 4
94901:005:0846Lepalaane tn 6
94901:005:0828Kannistiku tee 14
94901:005:0403
Urva tn 3
94901:005:0847Lepalaane tn 8
94901:004:0066Siili tn 18
94901:005:0848
Haage tee 9
94901:003:0158Sinilille tn 3
94901:005:0875Haaviku tee 23
94901:005:0869Haaviku tee J1
94901:005:0871Haaviku tee 20
94901:005:0872Haaviku tee 22
94901:005:0873Haaviku tee 24
94901:005:0874Haaviku tee 26
94901:005:0959Nigula
94901:005:0968Leilovi tee 12
94901:005:0969Leilovi tee 10
94901:005:0962Lepiku
94901:005:0961Savi
94901:005:0963Muru
94901:005:0964Põllu
94901:005:0965Kivi
94 90
1:0 05
:09 90
Ka nn
ist iku
te e 4
5
94901:005:0971Suve
94901:005:0992Kannistiku tee
94901:005:0993Kannistiku tee
94 90
1:0 05
:09 82
Ka nn
ist iku
te e 2
9
94901:005:0986Kannistiku tee 37
94901:005:0975Kannistiku tee 15
94901:005:0997Vanapapli tee 2
94901:005:0978Kannistiku tee 21
94 90
1:0 05
:09 79
Ka nn
ist iku
te e 2
3
94 90
1:0 05
:09 80
Ka nn
ist iku
te e 2
5
94 90
1:0 05
:09 81
Ka nn
ist iku
te e 2
7
94 90
1:0 05
:09 83
Ka nn
ist iku
te e 3
1
94 90
1:0 05
:09 84
Ka nn
ist iku
te e 3
3
94901:005:0976Kannistiku tee 17
94901:005:0977Kannistiku tee 19
94 90
1:0 05
:09 85
Ka nn
ist iku
te e 3
5
94901:005:0989Kannistiku tee 43
94901:005:0994Lennuvälja tee 1394901:005:0995Lennuvälja tee 15
94901:005:1030Lesta
94901:005:1002Lillemäe tn 5
94901:005:1003Lillemäe tn 7
94901:005:1005Lillemäe tn 9
94901:005:1006Lillemäe tn 10
94901:005:1008Lillemäe tn 12
94901:005:1009Lillemäe tn 13
94901:005:1010Lillemäe tn 14
94901:005:1011Lillemäe tn 15
94901:005:1012Lillemäe tn 16
94901:005:1013Lillemäe tn 17
94901:005:1014Lillemäe tn 18
94901:005:1016Lillemäe tn 20
94901:005:1024Lillemäe tn 28
94901:005:1025Lillemäe tn 29
94901:005:1017Lillemäe tn 21
94901:005:1018 Lillemäe tn 22
94901:005:1020Lillemäe tn 24
94901:005:1021 Lillemäe tn 25
94901:005:1022Lillemäe tn 26
94901:005:1026Lillemäe tänav
94901:005:1027Lillemäe tn 5a
94901:005:1023Lillemäe tn 27
94901:005:1007Lillemäe tn 11
94901:005:1019Lillemäe tn 23
94901:005:1015Lillemäe tn 19
94901:005:1029Kannistiku tee 12
94901:005:1073Riia mnt 237
94901:005:0987Kannistiku tee 41
94901:005:0988 Kannistiku tee 39
94901:005:1000Lillemäe tn 1
94901:005:1001Lillemäe tn 3
94901:005:1074Vainukase
94901:003:0159 Kannikese tn 6
94901:005:1080Metspõllu
94901:005:1081Teeserva
94901:005:1076Kunnuse
94901:003:0160 Raja tn 4
94901:005:1109 Kase tee 6
94901:005:1111 Haage tee 23a
94901:005:1120 Külitse tee 16
94901:005:1089 Kase tee 8
94901:005:1106Ute tn 1b
94 90
1:0 08
:01 59
Ko pli
94901:008:0160
94901:008:0161Käo
94901:008:0162Lõokese
94901:005:1104 Ute tänav J1
94901:005:1105Ute tn 1a
94901:005:1107Ute tn 1c
94901:005:1108Ute tn 1d
94901:005:1158 Pärna tee 7
94901:005:1159 Pärna tee 9
94901:005:1160 Pärna tee
94901:005:1124Kristalli tn 1
94901:005:1125Kristalli tn 3
94901:005:1129Kristalli tn 7
94901:005:1130Kristalli tn 9
94901:005:1131Kristalli tn 8
94901:005:1132Kristalli tn 10
94901:005:1133Kristalli tn 11
94901:005:1135Kristalli tn 13
94901:005:1137Kristalli tn 15
94901:005:1139Kristalli tn 17 94901:005:1140Kristalli tn 18
94901:005:1141Kristalli tn 19
94901:005:1142Kristalli tn 20
94901:005:1144Kristalli tn 22
94901:005:1145Kristalli tn 23
94901:005:1146Kristalli tn 25
94901:005:1147Kristalli tn 27
94901:005:1148Kristalli tn 29
94901:005:1150
Tiigrisilma tänava lõik 2
94901:005:1151
Tiigrisilma tänava lõik 4
94901:005:1149 Kristalli tänav
94901:005:1206Kraavi
94901:005:1170Kaval-Antsu tee 4
94901:005:1171 Vanapagana tn 3
94901:005:1172Vanapagana tn 5
94901:005:1177Kaval-Antsu tee 3
94901:005:1178Kaval-Antsu tee 5
94901:005:1179Kaval-Antsu tee 7
94901:005:1156Pihlaka tee 2
94901:005:1157
Pihlaka tee 2a
94901:005:1174Libahundi tn 5
94901:005:1175Vanapagana tn 1
94901:005:1165Libahundi tn 3
94901:005:1166Vanapagana tn 12
94901:005:1167Vanapagana tn 10
94901:005:1168Vanapagana tn 8
94901:005:1169 Kaval-Antsu tee 2
94901:005:1187 Vanapagana tn 13
94901:005:1176Kaval-Antsu tee 1 94901:005:1199Libahundi tn 6
94 90
1:0 05
:12 00
Ka va
l-A nts
u t ee
L2
94901:005:1198Libahundi tn 4
94901:005:1201Kaval-Antsu tee 6
94901:005:1202 Kaval-Antsu tee 8
94901:005:1203Libahundi tn 1
94901:005:1190Vanapagana tn 19
94901:005:1173Vanapagana tn 7
94901:005:1164
Vanapagana tänav
94901:005:1180
Kaval-Antsu tee 9
94901:005:1181Kaval-Antsu tee 1094901:005:1182
Kaval-Antsu tee 11
94901:005:1183
Kaval-Antsu tee 13
94901:005:1184 Kaval-Antsu tee 7a
94901:005:1185Vanapagana tn 9
94901:005:1186 Vanapagana tn 11
94901:005:1188 Vanapagana tn 15
94901:005:1189Vanapagana tn 17
94901:005:1191Vanapagana tn 21
94901:005:1192Vanapagana tn 23
94901:005:1193 Vanapagana tn 2
94901:005:1194 Vanapagana tn 4
94901:005:1195Vanapagana tn 6 94901:005:1196
Libahundi tänav 94901:005:1197 Libahundi tn 2
94901:005:1211 Kalevi tee 4
94901:005:1213 Kalevi tee 2a
94901:003:0161Pääsusilma tn 694901:003:0164Pääsusilma tn 8
94901:005:1244Nõlvaku tee 9
94901:005:1246Nõlvaku tee 11
94901:005:1253 Nõlvaku tee 18
94 90
1:0 05
:12 54
Nõ lva
ku te
e 1 9
94901:005:1239 Nõlvaku tee 3
94901:005:1240 Nõlvaku tee 4
94901:005:1245Nõlvaku tee 10
94901:005:1241Nõlvaku tee 5
94 90
1:0 05
:12 51
Nõ lva
ku te
e 1 6
94901:005:1237 Nõlvaku tee 1
94901:005:1242Nõlvaku tee 7
94901:005:1247Nõlvaku tee 12
94901:005:1248Nõlvaku tee 13
94901:005:1249Nõlvaku tee 14
94901:005:1252 Nõlvaku tee 17
94901:005:1238 Nõlvaku tee 2
94901:005:1243Nõlvaku tee 8
94 90
1:0 05
:12 50
Nõ lva
ku te
e 1 5
94901:005:1427 Vaino
94901:005:1428Riia mnt 243
94901:003:0163Kasesalu AÜ 5
94901:005:1429 Haaviku tee 5
94901:005:1430
Haaviku tee 7
94901:005:1431
Haaviku tee 9
94901:005:1445Külitse puurkaev
94901:005:1433 Rei
94901:005:1432 Riia mnt 229
94901:005:1458Kassisilma tn 7
94901:005:1470Tiigrisilma tn 8b
94901:005:1463 Kassisilma tn 8
94901:005:1468
Kassisilma tänav
94901:005:1452Tiigrisilma tn 8a
94901:005:1456Kassisilma tn 3
94901:005:1457Kassisilma tn 5
94901:005:1460 Kassisilma tn 14
94901:005:1465 Kassisilma tn 4
94901:005:1471
Tiigrisilma tänav T1
94901:005:1451Tiigrisilma tn 8
94901:005:1464 Kassisilma tn 6
94901:005:1453Tiigrisilma tn 6
94901:005:1459Kassisilma tn 16
94901:005:1466 Kassisilma tn 2
94901:005:1469Kassisilma tn 18
94901:005:1454Kassisilma tn 1
94901:005:1455Saariku
94901:005:1461 Kassisilma tn 12
94901:005:1462Kassisilma tn 10
94901:005:1467
Tiigrisilma tänava lõik 3
94901:005:1472Tiigrisilma tn 20
94901:005:1441Vilja
94901:005:1442Timuti
94901:005:1443 Kännu
94901:004:0073 Eha tänav
94901:005:1485Mäelille tn 3
94901:005:1490Mäelille tn 8
94901:005:1483Mäelille tn 1
94901:005:1489 Mäelille tn 7
94901:005:1484Mäelille tn 2
94901:005:1488Mäelille tn 6
94901:005:1486Mäelille tn 4
94901:005:1487 Mäelille tn 5
94901:005:1491Mäelille tänav
94901:005:1492Lesta
94901:005:1494Karme
94 90
1:0 05
:15 00
Lil lem
äe tn
8
94901:005:1501Lillemäe tn 8a
94901:005:1502Lillemäe tn 31
94901:005:1504Lillemäe tn 35
94901:005:1503Lillemäe tn 33
94 90
1:0 05
:15 05
Lil lem
äe tn
37
94901:005:1508 Külitse tee
94901:005:1509 Kase tee lõik 2
94901:005:1506Kannistiku tee 20
94901:005:1510Ränisoo tee 16
94901:003:0165Kullerkupu tn 24
94 90
1:0 05
:15 55
Tii gri
sil ma
tn 22
94 90
1:0 05
:15 56
Tii gri
sil ma
tn 22
a
94 90
1:0 05
:15 57
Tiig risi
lma t än
ava lõi
k 5
949 01:
005 :15
64
Pihla ka
tee
94901:005:1569Kaie
94901:005:1568Loigu
94901:005:1571Loigu tee
94901:005:1570Egle
94901:005:1563Räniküla tn 23
94901:005:1577Põhja-Nigula
94901:005:1572Aavere
94901:005:1573 Nurme vkt 17
94901:005:1574 Nurme vkt 12
94901:005:1581 Kiigemäe
94901:005:1582Kannistiku tee 51 94901:005:1583Kannistiku tee 49
94901:005:1584 Külitse tee 14
94901:005:1585 Külitse tee 14a
94901:005:1586 Siilu
94901:005:1599Aediku
94901:005:1604
Kase tee lõik 1
94901:005:1618Kaval-Antsu tee L1
94901:005:1654
Lillevälja tee 1
94901:005:1655
Lillevälja tee 3
94901:005:1656
Lillevälja tee 5
94901:005:1657
Lillevälja tee 7
94901:005:1658Lillevälja tee
94901:005:1620
Puru põik 9
94901:005:1621
Puru põik 8
94901:005:1622Puru põik 7
94901:005:1623Puru põik 6
94901:005:1624
Puru põik 5
94901:005:1625
Puru põik 4
94901:005:1626
Puru põik 3
94901:005:1627
Puru põik 2
94901:005:1628
Puru põik 1 94901:005:1629Puru tee 5
94901:005:1630Puru tee 7
94901:005:1631 Puru tee 1
94901:005:1632 Puru tee 3
94901:005:1633
Järve tee 3
94901:005:1634 Puru tee 2
94901:005:1635
Puruääre
94901:005:1636
Puruveere
94901:005:1637Puru põik
94901:005:1638 Puru tee
94901:005:16393 Jõhvi-Tartu-Valga tee T1
94901:005:1640 Kiigemäe tee 2
94901:005:16413 Jõhvi-Tartu-Valga tee T2
94901:005:1642 Kiigemäe tee 16
94901:005:1643 Kiigemäe tee 14
94901:005:1644 Kiigemäe tee 12
94901:005:1645
Kiigemäe tee 10
94901:005:1646
Kiigemäe tee 8
94901:005:1647
Kiigemäe tee 9
94901:005:1648 Kiigemäe tee 7
94901:005:1649 Kiigemäe tee 11
94901:005:1650 Kiigemäe tee 13
94901:005:1651 Kiigemäe tee 5
94901:005:1652 Pilliroo
94901:005:1653Kiigemäe tee
94 90
1:0 05
:16 59
Kr ist
all i tn
29 a
94 90
1:0 05
:16 60
Kr ist
all i tn
27 a
94901:005:1662 Tiigrisilma tn 25
94901:005:1663 Tiigrisilma tn 23
94901:005:1664Tiigrisilma tn 21
94901:005:1665
Tiigrisilma tn 33
94901:005:1666
Tiigrisilma tn 31
94901:005:1667
Tiigrisilma tn 29
94 90
1:0 05
:16 69
Tii gri
sil ma
tn 35
94 90
1:0 05
:16 73
Tii gri
sil ma
tä na
v J 1
94 90
1:0 05
:16 74
Tiig risi
lma t än
ava lõi
k 6
94901:005:1675Tiigrisilma tänav J2
94 90
1:0 05
:16 76
Kr ist
all i tä
na v J
1
94901:005:1677Kristalli tn 21
94901:005:1680Kristalli tn 2
94901:005:1681Tiigrisilma tn 19
94901:005:1682
Tiigrisilma tn 17
94901:005:1683Kristalli tn 14
94901:005:1684Kristalli tn 16
94901:005:1690Liivaranna
94901:005:1688Kannistiku tee 24
94901:005:1697Ränisoo tee 4
94901:005:1699Ränisoo tee lõik 2
94901:005:1706 Ropka töökoda
94901:005:1707Perta
94901:005:1704Saeraami
94901:005:1705 Marta
94 90
1:0 05
:17 09
Tii gri
sil ma
tä na
va lõ
ik 1
94901:005:1708 Haage tee 11a
94901:005:1691 Lepalaane tn 5
94 90
1:0 05
:16 92
Le pa
laa ne
tn 14
94 90
1:0 05
:16 93
Le pa
laa ne
tn 12 94901:005:1694Lepalaane tn 10
94901:005:1695Lepalaane tänava lõik 2
94 90
1:0 05
:16 96
Le pa
laa ne
tn 5a
94901:005:1718Vanapapli tee 1
94901:005:1719Vanapapli tee 3
94901:005:1724Kannistiku tee 22
94901:005:1725Utemetsa
94901:005:1741Tiigrisilma tn 14
94901:005:1742Tiigrisilma tn 12
94901:005:1728Kassisilma tn 9
94901:005:1732 Kassisilma tn 28
94901:005:1733 Kassisilma tn 26
94901:005:1734 Kassisilma tn 24
94901:005:1735Kassisilma tn 22
94901:005:1736Kassisilma tn 20
94901:005:17373 Jõhvi-Tartu-Valga tee T3
94901:005:1738 Kassisilma tänava lõik 3
94901:005:1740 Kassisilma tänav J2
94901:005:1745 Lemmatsi tankla
94901:005:1746 Paula
94901:001:0154Treiali
94901:001:0155Künni
94901:001:0250Lennuvälja tee 4
94 90
1:0 01
:02 51
22 13
2 Ü len
urm e-K
üli tse
te e T
13
94901:001:0252Veski
94 90
1:0 01
:02 53
22 13
2 Ü len
ur me
-K üli
tse te
e T 14
94901:001:0254Saariku
94901:001:025522132 Ülenurme-Külitse tee T12
94901:001:0267 Vainopõllu
94901:001:0256Söödi
94901:001:0257 22132 Ülenurme-Külitse tee T11
94901:001:0246Haaviku tee 2
94901:001:02473 Jõhvi-Tartu-Valga tee T4
94901:001:0272Kannistiku tee 69
94901:001:0273Kannistiku tee 67
94901:001:0277Vastse-Kuusiku 94901:001:0278Vanapapli tee 4
94901:001:0323 Kase tee 2
94901:001:0324 Kase tee 2a
94901:001:0358Lennuvälja tee 1
94901:001:0359 22132 Ülenurme-Külitse tee T29
94 90
1:0 01
:05 20
Tii gri
sil ma
tä na
v J 3
94901:001:0521Tiigrisilma tn 10a
94901:001:0522Tiigrisilma tn 10b
94901:001:0523Tiigrisilma tn 10c
949 01:
001 :05
24
Tiigr isilm
a tn 12
a
94901:001:0525
Tiigrisilma tn 14a
94901:001:0342Kannistiku tee 47
94901:001:0343Kannistiku tee 47a
94901:001:0338Paju tn 3
94901:001:0339Paju tn 1
94901:001:0340
Paju tänav
94 90
1:0 01
:03 41
Rä ni-
Ra ud
tee te
e T 1
94901:001:0528Tiigrisilma tn 10
94901:001:0529Tiigrisilma tn 8c
94901:001:0492 Eha tn 2
94901:001:0493 Eha tn 2b
94901:001:0494 Eha tn 2c
94901:001:0540Kaarsilla
94901:001:0541Toomase
94901:001:0542Päikese
94901:001:0543Tõnu
94901:001:0538Kristalli tn 5
94901:001:0539Tiigrisilma tn 11
94901:001:0535Kannistiku tee 63
94 90
1:0 01
:06 29
La sil
a
94901:001:0630 Lepalaane tn 3
94 90
1:0 01
:06 31
Le pa
laa ne
tn 1a
94901:001:0632Lepalaane tänava lõik 1
28301:001:0102 Näki tee lõik 4
28301:001:0179 Riia mnt 241
28301:001:0180 Riia mnt 241a
283 01:
001 :04
91
221 95
Külit se-
Haag e te
e T 1
28301:001:0544Eha tänav
28301:001:1612 Vektori tn 24
28301:001:0035Piirisalu
28301:001:0520 Ülase tee
28301:001:0333Tammiku
28301:001:0334Riia mnt 176
28301:001:0335Riia mnt 178
28301:001:0384Nurme tänav
28301:001:0070Aasalille
28301:001:0410Kiviaasa
28301:001:0411Kannistiku tee 65
28301:001:0515Haaviku tee 15
28301:001:0249Kotka tee 5
28301:001:0247Kotka tee 3
28301:001:0245Kotka tee 1
28301:001:0246Kotka tee 2
28301:001:0248Kotka tee 4 28301:001:0250Kotka tee
28301:001:0546Haaviku tee lõik 3
28 30
1:0 01
:04 79
Kr ist
all i tn
12 a
28301:001:0476 Õunapuu
28301:001:0477Pöidla
28301:001:0478
Tisleri
28301:001:0480Kristalli tn 6
28301:001:0481 Kristalli tn 12
28301:001:0095Kose tee
28301:001:0261Oksilauri
28301:001:0197Haaviku tee 18
28301:001:0198Haaviku tee 18a
Kannistiku tee lõik 1
28301:001:0097Kurvi
28301:001:0593 Kassisilma tänava lõik 2
28301:001:0672Videviku vkt 9a
28301:001:0671Videviku vkt 9
28301:001:0676Videviku vkt 3
28301:001:0690Kannistiku tee 61a
28301:001:0689Kannistiku tee 61
28301:001:0691Kannistiku tee 61b
28301:001:0814Haki
28301:001:0817
Pihlaka tee 1a
28301:001:0950Kõivusalu teelõik 1
28301:001:0952 Riia mnt 225a
28301:001:0954
28301:001:0981 Velje
28301:001:0725
28301:001:0729Väänoja
28301:001:0731 Arako tee lõik 2
28301:001:0752
Väänoja
28301:001:0828 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
28301:001:0901
Vanapapli tee
28301:001:0924 Külitse tee 12a
28301:001:0958 Paisu
28301:001:0987Täsvere-Lätiküla tee lõik 2
28301:001:0988 Arako tee
28301:001:0759Järve-Poe jalgtee
28301:001:0764Arako tee T1
28301:001:0831 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
28301:001:0839 Riia maantee J1
28301:001:0875 Leinapargi
28301:001:0933 Kannistiku tee
28301:001:0964 Kikkaoja tee
28301:001:0769Kannistiku tee 53
28301:001:0843Pihlaka tee 3a
28301:001:0975Kullerkupu tänav T1
28301:001:0778Talva
28301:001:0847 Siiluveere
28301:001:08903 Jõhvi-Tartu-Valga tee T6
28 30
1:0 01
:09 46
Rä ni-
Ra ud
tee te
e
28301:001:0995Vektori tänav T5
28301:001:0994 Vektori tn 26
28301:001:1007Riia mnt 235a
28301:001:1008Riia mnt 235 28301:001:1009Riia mnt 233
28301:001:1095 Eha tn 4a 28301:001:1096
Videviku vkt 2a
28301:001:1306Eedu
28301:001:1175 Mägra tee 14
28301:001:1176 Mägra tee lõik 3
28301:001:1177 Kraavi
28301:001:1178
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee T8
28301:001:1179Mägra tee 9
28301:001:1237Päikeseoja
28301:001:1238Ojapargi
28301:001:1207Pargi
28301:001:1208Maasika 28301:001:11613 Jõhvi-Tartu-Valga tee T9
28301:001:1162 Mägra tee 6
28301:001:1163 Mägra tee 12
28301:001:1164 Mägra tee 10
28301:001:1165 Mägra tee 3
28301:001:1166 Mägra tee 5
28301:001:1167 Mägra tee 4
28301:001:1168 Mägra tee lõik 1
28301:001:1169 Mägra tee 2
28301:001:1170 Näki tee T1
28301:001:1171 Mägra tee 1
283 01:
001 :11
72
Mägr a te
e 7
28301:001:1173 Mägra tee lõik 2
28301:001:1174 Mägra tee 8
28301:001:1240
Lennuvälja tee 29
28301:001:1239 Lennuvälja tee 27
28301:001:1063Piirivälja
28301:001:13003 Jõhvi-Tartu-Valga tee
28301:001:1100Ojakääru
28301:001:1101Pajuoja 28301:001:1259 Vabadiku tn 2
28301:001:1260 22195 Külitse-Haage tee T3
28301:001:1261 Vabadiku tn 6
28301:001:1262Vabadiku tänav
28301:001:1263 Vabadiku tn 4
28301:001:1264 Vabadiku tn 3
28301:001:1265 Vabadiku tn 5
28301:001:1307Ristiku
28301:001:1450Haaviku tee 17
28301:001:1449Haaviku tee 19
28301:001:1528Kannistiku tee 28
28301:001:1529Arako tee 20
28301:001:1530Lilleoru
28301:001:1541 Kase tee 4
28301:001:1550Tiigrisilma tn 27
28301:001:1573Kannistiku tee 59
28301:001:1542 Külitse tee 1
28301:001:1660 Järve tee 4a
28301:001:1661 Külitse järve tee T1
94901:005:1615Ropka paisjärv
28301:001:1582Kastani
28301:001:1583Tiigrisilma tn 37
28301:001:1584Lillealliku
28301:001:1585Pargiotsa
28 30
1:0 01
:16 23
Ka ss
isil ma
tä na
v J 1
28301:001:1624Kassisilma tn 11
28301:001:1625Kassisilma tn 13
28301:001:1626
Tiigrisilma park P1
28301:001:1627Tiigrisilma park P2 28301:001:1628Kassisilma tn 15
28301:001:1693 Haage tee 5
28301:001:1694
Haage tee 7
52801:001:0324Kosse
52801:001:0365Oksilauri
52801:001:0414Kulli
52801:001:0077 Soovahi
52801:001:0213Tatra maardla 2
52801:001:08843 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:1095Elva metskond 287
52801:001:1066Eeriko
52801:001:1067Erika
79301:001:0538Vektori tänav T2
79505:004:0001Raudtee tn 110b
79505:004:0002Laseri tn 23
79505:004:0004Laseri tn 25 // 27
79505:005:0014Aardla tn 130
79505:005:0017Aardla tn 134
79505:004:0003Laseri tn 29
Aa rd
la tn
15 6/5
Aa rd
la tn
15 6/6
79505:005:0020Aardla tn 144
79 50
5:0 05
:00 18
Aa rdl
a t n 1
36
79505:005:0019Aardla tn 130a
Aa rd
la tn
15 6/7
Aa rd
la tn
15 6/8
Aa rd
la tn
15 6/9
Aa rd
la tn
15 6/1
Aa rd
la tn
15 6/2
Aa rd
la tn
15 6/3
Aa rd
la tn
15 6/4
79 50
5:0 05
:00 22
Aa rd
la tn
14 6
Aa rd
la tn
15 4/8
Aa rd
la tn
15 4/7
Aa rd
la tn
15 4/6
Aa rd
la tn
15 4/3
Aa rd
la tn
15 4/2
79 50
5:0 05
:00 33
Aa rd
la tn
15 4/1
79 50
5:0 05
:00 42
Aa rdl
a t n 1
42
79505:005:0032Aardla tn 132
79 50
5:0 05
:00 41
Aa rd
la tn
15 4/5
Aa rd
la tn
15 4/4
79505:005:0047Laseri tn 4
79505:004:0009Raudtee tn 120
79505:005:0054Raudtee tn 114b
79 50
5:0 05
:00 57
Aa rd
la tn
14 8a
79505:001:0035Optika tn 2
79 50
5:0 05
:00 60
Aa rdl
a t n 1
36 a
79 50
5:0 05
:00 64
Aa rd
la tn
14 8
79 50
5:0 03
:00 13
Aa rdl
a t än
av T1
15
79505:005:0080Kristalli tn 8
79505:005:0081Laseri tn 8
79505:005:0079Kristalli tn 6
79 50
5:0 01
:00 47
Op tik
a t än
av T
5
79505:004:0011Laseri tn 13
79505:001:0049Optika tn 4a
79505:001:0046Optika tn 4
79 50
5:0 01
:00 53
Op tik
a t än
av T
7
79 50
5:0 04
:00 15
La se
ri t än
av T
13
79 50
5:0 04
:00 13
La se
ri t än
av T1
79505:001:0076Riia tn 195b
79501:002:0523Kristalli tn 9 // Laseri tn 6 // 6a
79501:002:0524Kristalli tn 5 // 7
79501:002:0525Kristalli tn 16
79501:002:0526Kristalli tn 10
79501:002:0527Kristalli tn 12
79501:002:0528
Kristalli tänav T5
79501:002:0529
Krist alli tä
nav T 10
79501:002:0530Aardla tänav T156
79 50
1:0 02
:05 31
La se
ri t än
av T6
79501:002:0532Kristalli tn 14a
79501:002:0521 Laseri tänav T3
79501:002:0575Laseri tn 7
79501:002:0574 Laseri tn 3
79301:001:0505 Vektori tänav T1
793 01:
001 :05
04
Las eri
tn 1
79301:001:0537 Vektori tn 2
79301:001:0535 Vektori tn 4
79301:001:0536 Vektori tänav T4
79301:001:0528Riia tn 193
79301:001:0529Optika tänav T6 79301:001:0530
Optika tänav T4
79301:001:0531 Viirpuu tänav T2
79 30
1:0 01
:05 55
Aa rd
la tän
av T
12 5
79301:001:0522Vektori tänav T6
79301:001:0523 Vektori tn 8
79301:001:0524
Vektori tn 6
79301:001:0573
79301:001:0575Kvartsi tn 7
79301:001:0579Kvartsi tn 11
79301:001:0637Laseri tänav T5
79301:001:0730Laseri tn 5
79301:001:0961 Riia tänav T203
79301:001:0962 Vektori tänav T7
79301:001:1176Optika tn 6
79301:001:1177Viirpuu tn 1b
94901:005:0461Riia mnt 217
94 90
1:0 05
:05 57
Rä nik
üla tn
4
94901:005:0558 Viirpuu tn 10
94901:005:0643Vektori tn 16
94901:005:0634Vektori tn 20
94901:005:0713Vektori tn 18
94 90
1:0 05
:00 47
Rä nik
üla tn
6
94 90
1:0 05
:00 48
Rä nik
üla tn
8
94 90
1:0 05
:00 49
Rä nik
üla tn
10
94 90
1:0 05
:00 50
Rä nik
üla tn
12
94 90
1:0 05
:00 51
Rä nik
üla tn
14
94 90
1:0 05
:00 52
Rä nik
üla tn
16
94901:005:0058Räniküla tn 2
94901:005:0421Viirpuu tn 12
28301:001:0054Riia mnt 215
28301:001:1709Räniküla tn 5
28301:001:1710Räniküla tn 5a
94901:005:0503Vektori tn 10
94901:005:0235Vektori tn 12
94901:005:0236Vektori tn 14
94901:005:0027
Riia mnt 211 // Viirpuu tn 2a
28301:001:0678Viirpuu tn 2
28301:001:0053Viirpuu tn 4
28301:001:0679
Riia mnt 213
94901:005:0056Räniküla tn 7
94901:005:0055Räniküla tn 9
94901:005:0357Viirpuu tn 20
94901:005:0660Viirpuu tn 22
94901:005:0046Vasara
94901:005:0062Viirpuu tn 18
94901:005:0358Viirpuu tn 22a
94901:005:1559Viirpuu tn 31
94901:005:1560Viirpuu tn 24
94901:005:1561 Viirpuu tänava lõik 1
94901:005:1562 Räniküla tn 21
94901:005:0496
Ränirahnu tee 1 // Viirpuu tn 21 94901:005:0512
94901:005:0710 Viirpuu tn 1
94901:005:0707Viirpuu tn 7
94901:005:0015 Viirpuu tn 11
94901:005:0016 Viirpuu tn 13
Viirpuu tn 5
94901:005:1530 Viirpuu tn 5a
94901:001:0413
Viirpuu tn 19
Viirpuu tänav J1 28301:001:1467
Piiriveere
Viirpuu tn 15
94901:005:0487 Viirpuu tn 23
94901:005:0676Viirpuu tn 17
94901:005:0706Viirpuu tn 9
94901:005:0439Viirpuu tn 3
94901:005:0773 Viirpuu tn 3a
94901:005:1529
94901:005:1721 Viirpuu tn 19a
94901:001:0414
94901:005:0523Viirpuu tn 6
79 30
1:0 01
:09 60
Vii rpu
u t än
av T1
28301:001:1662 Redeli
94901:005:1508 Külitse tee
94901:001:0252Veski
94901:005:0273 Kleini
94901:008:0002Ropka raudteejaam
94901:005:1441Vilja
94901:008:0003
Tartu-Valga 437,6-438,7 km
52801:001:1095Elva metskond 287
94901:005:0272Kleini
94901:001:0540Kaarsilla
94901:005:0398 Riia mnt 225b
94901:001:0254Saariku
Aa rd
la tn
15 4/9
KOSE PROJEKTEERITAV BUSSIPEATUS
PROJEKTEERITUD RIIGITEE
PROJEKTEERITUD LÄBIV JALG - JA JALGRATTATEE
PROJEKTEERITUD KOHALIK TEE
PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU II EHITUSALA PÕHIPROJEKT (TÖÖ NR T15020)
PROJEKTEERITUD TEEKATTE MÄRGISTUS
PERSPEKTIIVNE TEE
DETAILPLANEERINGU ALA
DETAILPLANEERINGU HOONESTUSALA
DETAILPLANEERINGU TEEDE LAHENDUS
LÄHIALA PROJEKTID (EI KUULU ANTUD PROJEKTI MAHTU)
PROJEKTEERITUD TEE SERVAJOONED
KATASTRIÜKSUSE PIIR
TINGMÄRGID:
PROJEKTEERITAV RAJATIS
OMAVALITSUSE PIIR
PROJEKTEERITUD ÜHISKASUTUSTEE
PROJEKTEERITUD JALG - JA JALGRATTATEE
PROJEKTEERITAV TREPP
Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Tellija
Fail / Kuupäev: MA14688_EP_TL_02_TL_1-1003_PTM_v02.dwg / 30.05.2023
Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]
Transpordiamet rg-kood 70001490, Valge 4, 11413 Tallinn Tel. +372 620 1200 [email protected]
Tuulekaru OÜ Hiireotsa tee 1, Leppneeme küla Viimsi vald, 74009 Harjumaa tel +372 502 5245 [email protected] www.tuulekaru.com
Konsultant
Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-Nõo lõik (km 138,4-152,0)
Ülenurme vald ja Nõo vald Tartu maakonnas
Asendiplaan M 1:2500
MA14688 EP TL 1-1003_1
Insener: Jaan Luhaorg
Vastutav ins: Taavi Agasild
Kvaliteedi ins: Jaanus Laanes
Projektijuht: Mikk Reier
NÕO V ALD
KAMBJA V
ALD
N õo
v al
d
Ka m
bj a
va ld
VÄIKEULUKIRAJATIS
JÄRISTE OJA SILD JA
SUURULUKITUNNEL
SUURULUKITUNNEL
K O
SE
K O
SE
KÜLAVAHE
VALG ER
ISTI
VA LG
ER IS
TI
SO O
SO O
VÄIKEULUKITUNNEL
M E
E R
I T E
E
M E
E R
I TE E
ALT. 2
ALT. 1
ILMASALU JÕE RAJATIS
KALLASRADADEGA
94901:005:0272 Kleini
94901:005:0273 Kleini
94901:005:0530 Haaviku tee 21
94901:005:0650 Kose tee 17
94901:005:0652 Kose tee 19
94901:005:0670 Kose tee 18
94901:005:0671 Kose tee 22
94901:005:0672 Kose tee 20
94901:005:0693 Riia mnt 216
94901:001:0056 Lõopesa
94901:005:0732 Anni
94901:005:0028 Kose tee 31
94901:008:0003
Tartu-Valga 437,6-438,7 km
94901:005:0069
Kalevi tee
94901:005:0079 Kalevi tee 1
94901:005:0080 Kalevi tee 3
94901:005:0149
Kalevi tee 5 // 5a
94901:005:0150 Kalevi tee 7
94901:005:0151 Kalevi tee 9
94901:005:0152 Olevi tee 2a
94901:005:0153
Olevi tee
94901:005:0154 Olevi tee 1
94901:005:0155 Olevi tee 2
94901:005:0156 Olevi tee 3
94901:005:0157 Olevi tee 4
94901:005:0158 Olevi tee 5
94901:005:0159 Olevi tee 6
94901:005:0160 Olevi tee 8
94901:005:0161 Kose tee 13
94901:005:0162 Kose tee 11
94901:005:0163 Kose tee 9
94901:005:0164 Kose tee 7
94901:005:0225 Kalevi tee 2
94901:005:0226 Kalevi tee 10
94901:005:0247 Haaviku tee 13
94901:005:0346 Roometi
94901:005:0393 Urvakase
94901:005:0367 Kose tee 33
94901:005:0368 Kose tee 25
94901:005:0369 Kose tee 12
94901:005:0365 Kose tee 27
94901:005:0417 Haage tee 1
94901:005:0418
Viilu
94901:005:0425 Kose tee 15
94901:005:0875 Haaviku tee 23
94901:005:1120 Külitse tee 16
94901:005:1209 Kalevi tee 16
94901:005:1211 Kalevi tee 4
94901:005:1212 Kalevi tee 6
94901:005:1213 Kalevi tee 2a
94901:005:1210 Kalevi tee 14
94901:005:1449 Kose tee 10
94901:005:1448 Kose tee 8
94901:005:1477 Vindi
94901:005:1476 Kikkaoja tee 16
94901:005:1478
94901:005:1538 Kose tee 14
94901:005:1537 Kose tee 35
94901:005:1541 Haavasalu
94901:005:1539 Tammela
28301:001:0142 Kose tee 16
28301:001:0143 Kose tee 29
28301:001:0376
Kose tee L5
28301:001:0377 Kose tee L3
28301:001:0546 Haaviku tee lõik 3
28301:001:0095 Kose tee
28301:001:0828 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
28301:001:0924 Külitse tee 12a
28301:001:0847 Siiluveere
28301:001:1449 Haaviku tee 19
52801:010:0067 Tartu tn 14
52801:010:0068 Tartu tn 14a
52801:001:0074 Kiisa
52801:010:0060 Voika tn 21
52801:009:0391 Tuule tn 19
Oja tn 5
52801:010:0056 Tähtvere tn 8
52801:001:0287
Kuuse tn 2c
52801:010:0453 Nõgiaru tn 8a
52801:010:0080 Tartu tn 12
52801:001:0240 Koseveski
52801:001:0327 Rajala
52801:001:0326 Petti
52801:010:0141
Raudtee tn 12
52801:010:0142
Kalvi
52801:010:0143
Kalvi
52801:001:0312
Kruusaaugu
52801:011:0031 Kõrtsi
52801:011:0032 Kõrtsi
52801:001:0191 Tõrvasoo
52801:001:0192 Tõrvasoo
52801:001:0193 Tõrvasoo
52801:001:0344
Kilgi
52801:001:0345
Kitsemäe
52801:001:0346
Kitsemäe
52801:001:0324 Kosse
52801:010:0110 Oja tn 6
52801:010:0121 Pärna tn 9
52801:010:0122 Pärna tn 3
52801:010:0166 Raudtee tn 30
52801:009:0557
Nigola
52801:010:0156 Pihlaka tn 7
52801:010:0155 Kirsi tn 12
52801:010:0173 Nõgiaru tn 6
52801:010:0154 Pärna tn 14
52801:010:0145
Nõgiaru tn 16
52801:001:0337 Piiri
52801:009:0526 Tuule tn 1
52801:009:0527 Tuule tn 3
52801:010:0148 Kirsi tn 5
52801:010:0150 Pihlaka tn 1
52801:010:0159 Pärna tn 7
52801:001:0334 Tigase
52801:010:0165 Nõgiaru tn 2
52801:010:0162 Tartu tn 23
52801:010:0171 Pärna tn 16
52 80
1:0 10
:01 72
Voik a t
n 7
52801:010:0193 Pärna tn 12
52801:010:0195 Tartu tn 17
52801:010:0197 Meeri tn 3
52801:010:0198 Meeri tn 1
52801:010:0200 Nõgiaru tn 8
52801:001:0366
Kuusiku
52801:001:0365 Oksilauri
52801:010:0185 Voika tn 5
52801:010:0161 Pärna tn 5
52801:010:0191 Pärna tn 10
52801:010:0209 Tartu tn 13
52801:010:0210 Tartu tn 25
52801:010:0199 A. Lätte tn 6
52801:010:0201 Meeri tn 5
52801:010:0251 Tähtvere tn 6
52801:010:0250 Tamme tn 4
52801:010:0174
Meeri tn 19
52801:010:0249 Tamme tn 2
52801:010:0253 Oja tn 1
52801:010:0252 Tähtvere tn 4
52801:010:0256 Nõgiaru tn 4
52801:010:0258 Pärna tn 8
52801:010:0277 Voika tn 14c
52801:010:0186 Voika tn 9
52801:010:0293 Meeri tn 9
52801:010:0294 Raudtee tn 26
52801:010:0295 Raudtee tn 24
52801:010:0296 Tähtvere tn 1
52801:010:0292 Meeri tn 8
52801:010:0297 Nurme tn 6
52801:010:0298 Kase tn 8
52801:010:0205 Tartu tn 21
52801:010:0267
Nõgiaru tn 14
52801:010:0269 Kalda tn 2
52801:010:0220 A. Lätte tn 12
52801:010:0215 Raudtee tn 852801:010:0216
Raudtee tn 10
52801:010:0273 Voika tn 16
52801:010:0272 Tamme tn 552801:010:0271
Tamme tn 7
52801:010:0270 Meeri tn 6
52801:010:0217 Tartu tn 1
52801:010:0218 Tartu tn 1052801:010:0229
A. Lätte tn 14
52801:010:0230 Kirsi tn 10
52801:010:0221 A. Lätte tn 10
52801:010:0222 A. Lätte tn 8
52801:010:0242 Nurme tn 3
52801:010:0243 Nurme tn 1
52801:010:0248 Tamme tn 8
52801:010:0231 Kirsi tn 6
52801:010:0274 Meeri tn 4
52801:010:0275 Meeri tn 10
52801:010:0276 Meeri tn 12
52801:010:0283 Voika tn 3
52801:010:0309 Tartu tn 11
52801:010:0280
Meeri tn 17
52801:010:0281
Meeri tn 13
52801:010:0282
Meeri tn 15
52801:010:0313 Voika tn 1
52801:010:0314 Meeri tn 11
52801:009:0624
Teeääre
52801:010:0301 Kuuse tn 752801:010:0300
Kuuse tn 9
52801:010:0304 Raudtee tn 14
52801:010:0305 Raudtee tn 16
52801:010:0306 Raudtee tn 18
52801:001:0396
Järiste
52801:010:0290 Meeri tn 14
52801:010:0332 Pihlaka tn 2
52801:010:0325 Tartu tn 19
52801:010:0327 Meeri tn 7
52801:001:0397
Karu
52 80
1:0 10
:03 20
Mee ri t
n 1 6
52801:010:0323 Kuuse tn 11
52801:010:0322 Tartu tn 26
52801:010:0328 Kirsi tn 4
52801:010:0329 Kirsi tn 3
Oja tn 3
52801:001:0170
Paju tn 1
52801:010:0334 Kirsi tn 1
52801:010:0417 Voika tn 6
52801:010:0315 Voika tn 11
52801:010:0321 Tartu tn 7
52801:009:0720
Valgu
52801:010:0407 A. Lätte tn 4
52801:010:0405 Kirsi tn 8
52801:010:0413 Kivi tn 1
52801:010:0414 Kivi tn 2
52801:010:0400 Tartu tn 3a
52801:010:0401 Kirsi tn 7
52801:010:0415 Kivi tn 3
52801:010:0416 Kivi tn 4
52801:010:0404 Kuuse tn 13
52801:001:0413 Uue-Kõrgemäe
52801:010:0336
Kuuse tn 2
52801:001:0414 Kulli
52801:009:0711 Sügaoru tn 7
52801:010:0412 Kalda tn 3
52801:010:0411 A. Lätte tn 5
52801:010:0421 Meeri tn 22
52801:010:0418 Voika tn 4
52801:010:0419 Lao tn 1
52801:010:0420 Oja tn 11
52801:010:0422 Tartu tn 4a
52801:009:0710 Voika tn 18a
52801:010:0409 Raudtee tn 4
52801:009:0709 Lao tn 8
52801:009:0715
Reinu
52801:010:0349 Kalda tn 4
52801:010:0348 Tähtvere tn 2
52801:010:0350 Oja tn 8
52801:010:0352 Lasteaia tn 252801:001:0416
Valgeristi
52801:001:0417 Ristiku
52801:010:0354
Nõgiaru tn 18
52801:001:0415
Madalniidu
52801:001:0448 Püri
52801:001:0408 Elva metskond 53
52801:001:0409 Elva metskond 43
52801:010:0366 Meeri tn 2
52801:009:0761 Savimõisa
52801:010:0358 Tähtvere tn 3
52801:001:0447 Oru
52801:010:0368 Kase tn 2
52801:009:0759 Voika tn 31
52801:010:0363
Krassi
52801:010:0362 Meeri tn 20
52801:001:0445 Aarnamäe
52801:001:0443 Piiri
52801:001:0434 Vahenurme
52801:001:0435
Koobamäe
52801:001:0430
Metsa-Voodla
52801:010:0365
Koobamäe
52801:010:0364
Pihlaka tn 8
52801:001:0437
Krassi
52801:009:0754 Voika tn 18
52801:001:0449 Kõrgemäe
52801:010:0374 Nurme tn 2
52801:009:0777 Voika tn 25
52801:001:0458
Anu
52801:001:0002
Miki
52801:009:0028 Voika tn 23a
52801:010:0390 Voika tn 12a
52801:010:0389
K. Aigro tn 3b
52801:010:0391 Tartu tn 27a
52801:010:0388 K. Aigro tn 7
52801:010:0376 Raudtee tn 22
52801:010:0383 Tamme tn 1
52801:010:0377 Kase tn 3
52801:009:0021
Saaresalu
52801:009:0022
Saaresalu
52801:001:0001 Ülesõidu
52801:009:0012 Valga mnt 6
52801:009:0013
Piksoni
52801:010:0385
Nõgiaru tn 1
52801:010:0379 Oja tn 9
52801:009:0029 Lao tn 10b
52801:001:0004 Valgeristi
52801:001:0005 Valgeristi
52801:009:0016 Voika tn 23
52801:010:0001 Voika tn 14
52801:010:0393 Voika tn 2
52801:010:0378 Raudtee tn 20
52801:001:0009 Nurga
52801:001:0008 Soosilla
52801:010:0397 Kase tn 6
52801:010:0396
Nõgiaru tn 3
52801:010:0006 A. Lätte tn 2
52801:010:0394 Tartu tn 20
52801:010:0004 Tartu tn 15
52 80
1:0 10
:00 10
Ra ud
tee tn
2
52801:010:0009 Tartu tn 9
52801:010:0008 Meeri tn 2a
52801:009:0046 Lao tn 2
52801:010:0382 Tamme tn 3
52801:010:0395 Hariduse tn 1
52801:010:0005 Oja tn 10
52801:001:0013 Rajamäe
52801:001:0015
Elva metskond 272
52801:001:0023 Lalli
52801:011:0025 Raudteemaja
52801:010:0018
Raudtee tn 2a
52801:001:0018 Tammemetsa
52801:001:0026
Koguduse
52 80
1:0 10
:00 22
Me eri
tn 18
b
52801:010:0023 Meeri tn 11a
52801:009:0058
Valga mnt 2
52801:010:0024 Tartu tn 2
52801:010:0016 Meeri tn 24
52801:009:0067 Voika tn 22a
52801:009:0063
Johani
52801:010:0027 Tartu tn 27
52801:010:0028 Pärna tn 11
52801:010:0026
Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam
52801:001:0012 Tammeoru
52801:001:0011 Lehe
52801:010:0029 Tartu tn 8
52801:001:0037 Nigola
52801:001:0036
Kaseristi
52801:001:0035
Koobamäe
52801:001:0062
Kunimäe
52801:009:0130
52801:010:0039 Pihlaka tn 3
52801:009:0134 Tuule tn 2
52801:009:0135 Tuule tn 4
52801:009:0136 Tuule tn 5
52801:009:0137 Tuule tn 6
52801:009:0138 Tuule tn 7
52801:009:0139 Tuule tn 8
52801:009:0141 Tuule tn 9
52801:009:0142 Tuule tn 10
52801:010:0042 Kalda tn 1
52801:001:0038 Rästa
52801:001:0039 Masti
52801:010:0034 Tartu tn 4
52801:001:0052 Arraka 52801:001:0053
Nuki
52801:010:0036 Oja tn 12
52801:010:0037 Oja tn 14
52801:009:0154 Kõrtsi
52801:009:0155 Lao tn 5
52801:009:0156 Kõrtsi
52801:001:0065
Soo
52801:009:0150
Tuule
52801:010:0047 K. Aigro tn 2
52801:001:00843 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0077 Soovahi
52 80
1:0 10
:00 50
22 15
5 N õo
-T am
sa te
e T 1
52801:011:011122154 Aiamaa-Nõo tee
52801:010:0049 22154 Aiamaa-Nõo tee T4
52801:009:0174 Tuule tn 11
52801:009:0175 Tuule tn 12
52801:009:0176 Tuule tn 13
52801:009:0177 Tuule tn 14
52801:009:0178 Tuule tn 15
52801:010:0055 Tartu tn 6
52801:011:0121 Nõo kalmistu
52801:010:0052
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0075 Kiisa
528 01:
001 :00
78
221 98
Nõo- Keer
i te e
52801:001:0081
22192 Soosilla-Nõgiaru tee
52 80
1:0 01
:00 82
22 19
1 N õo
-M ee
ri t ee
52801:009:0173Tuule tänav T1
52801:010:0048 22154 Aiamaa-Nõo tee T3
52801:010:0053 Kalda tn 7
52801:010:0058 Lasteaia tn 4
52801:009:0195 Veskijärve
52801:001:0087 Mariksoo
52801:001:0088 Haaviku
52801:010:0061 Kivilinna
52801:009:0199 Veski tn 1
52801:009:0200 Veski tn 3
52801:009:0201 Veski tn 5
52801:009:0202 Veski tn 6
52801:009:0205 Veski tn 9
52801:009:0206 Veski tn 10
52801:009:0207 Veski tn 11
52801:009:0208 Veski tn 12
52801:009:0209 Veski tn 14
52801:009:0210 Veski tn 16
52801:009:0213Veski tänav T5
52801:010:0063 Voika tn 14a
52801:009:0223 Lao tn 1052801:009:0224
Lao tn 10a
52801:001:0094 Terkari
52801:010:0064 Hariduse tn 2
52801:009:0237 Voika tn 20
52801:010:0069 Tamme tn 6
52801:001:0099 Paju tee 1
52801:001:0100 Paju tee 2
52801:001:0101 Paju tee 3
52801:001:0102 Paju tee 4
52801:001:0103 Paju tee 5
52801:001:0104 Paju tee 6
52801:001:0105 Paju tee
52801:001:0076 Kiisa
52801:009:0254 Lao tn 12
52801:009:0203 Veski tn 7
52801:009:0204 Veski tn 8
52801:009:0262 Veski tn 13
52801:009:0266 Veski tn 20
52801:010:0071 Tartu tn 22
52801:009:0303 Voika tn 22
52801:009:0304 Lao tn 11a
52801:010:0092 Kirsi tn 2
52801:010:0093 Kuuse tn 5
52801:010:0094 Raudtee tn 36
52801:010:0090 Oja tn 6a
52801:010:0072
Nõgiaru tn 12
52801:010:0073 Nõgiaru tn 12a
52801:010:0108 Tartu tn 7a
52801:010:0097 Voika tn 14b
52801:001:0109 Tammeotsa
52801:001:0110
Kasesalu
52801:009:0302 Lao tn 11
52801:010:0103 M. Lipu tn 4
52801:010:0105 M. Lipu tn 6
52801:010:0095 Voika tn 15
52801:010:0096 Voika tn 14d
52801:010:0114
K. Aigro tn 5
52801:001:008322154 Aiamaa-Nõo tee
52801:001:0117 Kruusamäe
52801:001:0118 Kruusavälja
52801:001:0115 Teeveere
52801:001:0121 Kilgi
52801:009:0317 Voika tn 8
52801:001:0123 Päeva
52801:001:0124 Edu
52801:009:0336 Männiku tn 10
52801:009:0324 Vahe tänav
52801:009:0326 Männiku tn 1
52801:009:0319 Vahe tn 8
52801:009:0340 Männiku tn 14
52801:009:0321 Vahe tn 2
52801:009:0327 Männiku tn 2
52801:009:0331 Männiku tn 5
52801:009:0333 Männiku tn 7
52801:009:0337 Männiku tn 11
52801:009:0325 Lao tn 3
52801:009:0328 Männiku tn 3
52801:009:0335 Männiku tn 9
52801:009:0344 Lao tänav T2
52801:009:0332 Männiku tn 6
52801:009:0318 Voika tn 10a
52801:009:0329 Männiku tn 4
52801:009:0343 Männiku tänav
52801:009:0322 Vahe tn 4
52801:009:0323 Vahe tn 6
52801:009:0334 Männiku tn 8
52801:009:0338 Männiku tn 12 52801:009:0339
Männiku tn 13
52801:010:0117 Kuuse tn 1
52801:010:0118 Raudtee tn 32
52801:010:0125 Kiriku tn 8
52801:010:0119 Kiriku tn 2
52 80
1:0 10
:01 28
Ki rik
u t än
av 52801:010:0126 Kiriku tn 10
52801:010:0120 Kiriku tn 4
52801:010:0127 Kiriku tn 12
52 80
1:0 10
:01 29
Kir iku
tn 4a
52801:010:0123 Kiriku tn 6
52801:010:0124 Kiriku tn 6a
52801:010:0131 Kiriku tn 1
52801:001:0129 Lüti
52801:010:0432
Paju tn 11
52801:010:0433
Paju tn 13
52801:010:0132 A. Lätte tn 1
52801:010:0133 A. Lätte tn 3
52801:001:0147 Teeperve
52801:010:0435 Nurme tn 4
52801:001:0149 Vaarika
52801:010:0440 Kase tn 4
52801:001:0153 Märdi kuivati
52801:001:0150
Märdi
52801:001:0157 Märdipõllu
52801:009:0392 Tuule tn 20
52801:009:0393 Tuule tn 21
52801:009:0394 Tuule tn 22
52801:009:0395 Kangro
52801:009:0398 22154 Aiamaa-Nõo tee T2
52801:009:0397 Voika tn 1a
52801:010:0441 Oja tn 1a
52801:010:0443 22154 Aiamaa-Nõo tee T1
52801:010:0442 Tartu tänav T1
52801:010:0445 Voika tänav T1 52801:010:0444
Vana-Nõo tn 1b // V oika tn 2a
52801:010:0446 Pihlaka tn 5
52801:001:0166 Kruusaoru
52801:001:0167 Kruusaniidu
52801:009:0407Tuule tänav T2
52801:009:0408 Vana-Veski
52801:009:0409 Veskijärve tn 152801:009:0411
Veskijärve tn 3
52801:009:0412 Veskijärve tn 5
52801:009:0413 Veskijärve tn 7
52801:009:0414 Veskijärve tn 9
52801:009:0415 Veski tn 2
52801:009:0416 Veski tn 2a
52801:009:0417 Veski tn 2b
52801:011:0219 Uue-Kalmistu
52801:009:0423Tuule tänav T3
52801:009:0429 Lao tn 9
52801:001:0175
Lillaste
52801:010:0448
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0183 Maanuse
52801:001:0184
Eebeni
52801:001:0178 Joosti
52801:001:0179 Ületee
52801:010:0454 Nõgiaru tn 8b
52801:010:0455 Nõgiaru tn 6a
52801:010:0456 Kase tn 1a
52801:010:0457 Kase tn 1b
52801:009:0441 Valga mnt 8
52801:009:0438 Veski tn 4
52 80
1:0 09
:04 39
Ve sk
i tä na
v T 4
52801:010:0463 Kalda tn 5
52801:010:0464 Kalda tn 5a
52801:010:0458
K. Aigro tn 3
52801:010:0459 K. Aigro tn 1
52801:010:0460 K. Aigro tn 5b
52801:010:0461 K. Aigro tn 3a
52801:010:0462 K. Aigro tn 5a
52801:001:0205 Elva metskond 168
52801:010:0465 Kase tn 1
52801:001:0213 Tatra maardla 2
52801:001:0214 Tatra maardla 4
52801:010:0466
Nõgiaru tn 10
52801:010:0467
Kivimaa
52801:009:0486
Valga mnt 4
52801:009:0478 Lasteaia tn 2a
52801:001:0242 Tartu tänav T3
52801:001:0272 Tuule tn 16
52801:001:0273 Tuule tn 16a
52801:001:0274 Tuule tn 18
52801:001:0275 Veski tn 16b
52801:001:0276 Veski tn 16a
52801:001:0277 Veski tn 1852801:001:0278
Veski tn 18a
52801:001:0462 Lao tn 1b
52801:001:0463 Vahe tn 1
52801:001:0465 Kuuse tn 2a
52801:001:0464 Vahe tn 3
52801:001:0466 Kuuse tn 2b
52 80
1:0 01
:04 85
Pä rna
tä na
v T 1
52801:001:0486 Pärna tänav T2
52801:001:0304 Tuule tn 20a
52801:001:0288 Tähtvere tn 1a
52801:001:0289 Kalda tn 1a
52801:001:0514 Oja tn 7
52801:001:0515 22155 Nõo-Tamsa tee T3
52801:001:0511 Elva metskond 248
52801:001:0542 Tartu tn 3
52801:001:0576 Tuule tn 17
52 80
1:0 01
:05 30
Jä ris
te- Nõ
gia ru
tee L1
52801:001:0527 Aia52801:001:0528
Voika tn 27
52801:001:0529 Voika tn 29
52801:001:0615 Mariksoo-Metsküla tee L1
52801:001:0584 Voika tänav T2
52801:001:0588 Tartu tänav T9
52801:001:0540 Elva metskond 242
528 01:
001 :05
50
Alek san
der Lä
tte tän
av T1
52801:001:0622 Maanuse
52801:001:0621
Metsaääre
52801:001:0627 Lao tänav T4
52801:001:0628 Vahe tänav T1
52801:001:0577 Tosso
52801:001:0578 Tossupõllu
52801:001:0589 Aiamaa-Nõo jalgtee
52801:001:0606
Kalju Aigro tänav
52 80
1:0 01
:06 10
Ha rid
us e t
än av
52801:001:0581 Vahtramäe
52801:001:0582 Männitiigi
52801:001:0760 Voika tänav T3
52801:001:0813 Meeri tn 18
52801:001:0814 Meeri tn 18a
52 80
1:0 01
:08 15
Mee ri t
n 1 8c
52801:001:0731 Vana-Valgeristi
52801:001:0732 Soomusristi
52 80
1:0 01
:06 88
Ka se
tä na
v
52801:001:0793 Raudtee tn 6
52801:001:0794Raudtee tn 6a
52 80
1:0 01
:07 11
Tä htv
ere tä
na v
52801:001:0713 Oja tänav T3
52801:001:0782 Voika tänav T6
52801:001:0657 Oja tänav T2
52801:001:0710Raudtee tänav
52801:001:0714 Lao tänav T1
52801:001:0827 Laste
52801:001:0828 Öö
52801:001:0747 Jaani
52801:001:0847 Kaarna
52801:001:0682 Nõo-Metskü
la tee L3
52801:010:0051 22155 Nõo-Tamsa tee T2
52801:001:0663 Voika tänav T4
52801:001:0649 Nurme tänav
52801:001:0650
Nõgiaru tänav
528 01:
001 :06
51
Paju tän
av
52 80
1:0 01
:06 91
Me er
i tä na
v
52801:001:0704 Kivilinna park
52801:001:0780 Voika tänav T5
52801:001:0781 Tossu tee L1
52801:001:0769 Sügaoru tänav T3
52801:001:0770 Valgeristi tee
528 01:
001 :06
89
Pihla ka
tän av
52801:001:0690
Tamme tänav
52801:001:0785 Voika tn 10
52801:001:0786 Voika tn 10b
52801:001:0787 Voika tänav T7
528 01:
001 :06
56
Kald a tä
nav
52801:001:0733 Vabadusristi
52 80
1:0 01
:06 54
Ki rsi
tä na
v
52801:001:0655 Lao tänav T3
52801:001:0734 Hõberisti
52801:001:0735 Kotkaristi
52801:001:0840 A. Lätte tn 1a
52801:001:0693 Voika tn 13
52801:001:0783 Kuuse tn 3
52801:001:0784 Raudtee tn 34
52 80
1:0 01
:06 86
Nõ o-
Me tsk
üla te
e L 1
52801:001:0687
Kuuse tänav
52801:001:0091 Mariksoo puidutööstus
52801:001:0750 Lao tn 1a
52801:001:0919 Nurme tn 1a
52801:001:0930 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0938
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0942 Tartu tänav T4
52801:001:0943 Raudtee tn 28
52801:001:0948 22154 Aiamaa-Nõo tee
52801:001:0882 Oja tn 5a
52801:001:0884 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0885 Soonurga
52801:001:0898 22192 Soosilla-Nõgiaru tee
52801:001:0902
3 Jõhvi-Tartu-Valga tee
52801:001:0903 22155 Nõo-Tamsa tee T4
52 80
1:0 01
:09 04
22 15
5 N õo
-T am
sa te
e
52801:001:0905 Voika tänav T8
52801:001:0909
Elba
52801:001:1029 Tuule tn 24
52801:001:1030 Tuule tn 2652801:001:1031
Tuule tn 2852801:001:1032 Tuule tn 30
52801:001:1033 Tuule tn 3252801:001:1034
Tuule tn 34
52801:001:1035 Tuule tn 36
52801:001:1036 Tuule tn 38
52801:001:1037
Tuule tänav T4
52801:001:1038 Tuule tn 23
52801:001:1039 Tuule tn 2552801:001:1040
Tuule tn 2752801:001:1041 Tuule tn 29
52801:001:1042 Tuule tn 31
528 01:
001 :10
43
Tu ule
tn 33
52 80
1:0 01
:10 44
22 15
5 N õo
-T am
sa te
e T 6
52801:001:1045 Tuuleveski jalgtee
52801:001:1046 Veski tn 22
52801:001:1047 Veski tn 2452801:001:1048
Veski tn 26 52801:001:1049 Veski tn 28
52801:001:1050 Veski tn 30
52801:001:1051 Veski tn 32
52801:001:1052 Veski tn 34
52801:001:1053 Veski tn 13a52801:001:1054
Tuuleveski jalgtee52801:001:1055 Veski tn 15
52801:001:1056 Veski tn 1752801:001:1057
Veski tn 1952801:001:1058 Veski tn 21
52801:001:1059 Veski tn 23
52801:001:1060 Veski tn 25
52801:001:1061 Veski tn 27
52801:001:1062 Veski tn 29
52801:001:1063 Veski tn 31
52 80
1:0 01
:10 64
22 15
5 N õo
-T am
sa te
e T 5
52801:001:1065 Veski tänav T6
52801:001:1095 Elva metskond 287
52801:001:1066 Eeriko
52801:001:1067 Erika
52801:001:1161 Meegleri tn 1
Meegleri tn 16
52801:001:1162 Meegleri tn 3
52801:001:1178 Meegleri tn 2
52801:001:1177 Meegleri tn 6
52801:001:1180 Meegleri tn 4
52801:001:1179 Meegleri tänav
52801:001:1164 Meegleri tn 7
52801:001:1172 Meegleri tn 14
52801:001:1165 Meegleri tn 9
52801:001:1176 Lao tn 2a
52801:001:1163 Meegleri tn 5
52801:001:1173 Meegleri tn 12
52801:001:1166 Meegleri tn 11
52801:001:1230 Tartu tn 18
52801:001:1231 Tartu tn 16
52801:001:0012 Tammeoru
94901:005:0273 Kleini
94901:008:0003
Tartu-Valga 437,6-438,7 km
52801:001:1095 Elva metskond 287
52801:001:1095 Elva metskond 287
94901:005:0272 Kleini
52801:001:0324 Kosse
52801:001:0734 Hõberisti
52801:001:0734 Hõberisti
52801:001:0150
Märdi
52801:001:0035
Koobamäe
52801:010:0026
Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam
52801:010:0026
Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam
52801:009:0042
Tartu-Valga 443,9-449,8 km
52801:009:0042
Tartu-Valga 443,9-449,8 km
52801:009:0042
Tartu-Valga 443,9-449,8 km
52801:001:0710
Raudtee tänav
KOSE PROJEKTEERITAV BUSSIPEATUS
PROJEKTEERITUD RIIGITEE
PROJEKTEERITUD LÄBIV JALG - JA JALGRATTATEE
PROJEKTEERITUD KOHALIK TEE
PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE
TARTU LÄÄNEPOOLSE ÜMBERSÕIDU II EHITUSALA PÕHIPROJEKT (TÖÖ NR T15020)
PROJEKTEERITUD TEEKATTE MÄRGISTUS
PERSPEKTIIVNE TEE
DETAILPLANEERINGU ALA
DETAILPLANEERINGU HOONESTUSALA
DETAILPLANEERINGU TEEDE LAHENDUS
LÄHIALA PROJEKTID (EI KUULU ANTUD PROJEKTI MAHTU)
PROJEKTEERITUD TEE SERVAJOONED
KATASTRIÜKSUSE PIIR
TINGMÄRGID:
PROJEKTEERITAV RAJATIS
OMAVALITSUSE PIIR
PROJEKTEERITUD ÜHISKASUTUSTEE
PROJEKTEERITUD JALG - JA JALGRATTATEE
PROJEKTEERITAV TREPP
Töö nimetus
Asukoht
Joonise nimetus Mõõtkava
Joonise nrKöide; eriosaStaadiumTöö nr
Tellija
Fail / Kuupäev: MA14688_EP_TL_02_TL_1-1003_PTM_v02.dwg / 30.05.2023
Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee [email protected]
Transpordiamet rg-kood 70001490, Valge 4, 11413 Tallinn Tel. +372 620 1200 [email protected]
Tuulekaru OÜ Hiireotsa tee 1, Leppneeme küla Viimsi vald, 74009 Harjumaa tel +372 502 5245 [email protected] www.tuulekaru.com
Konsultant
Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-Nõo lõik (km 138,4-152,0)
Ülenurme vald ja Nõo vald Tartu maakonnas
Asendiplaan M 1:2500
MA14688 EP TL 1-1003_2
Insener: Jaan Luhaorg
Vastutav ins: Taavi Agasild
Kvaliteedi ins: Jaanus Laanes
Projektijuht: Mikk Reier
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga
km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 1
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Ehitamine
Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Transpordiamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis
2.4.Ametniku
ametinimetus:
Projekteerimise üksuse juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 28301:001:1300; 52801:001:0084; 52801:010:0052;
52801:009:0168; 28301:001:0831; 94901:005:1737;
28301:001:0890; 94901:001:0247; 28301:001:0828;
52801:001:0884; 52801:001:1324; 52801:001:1320;
52801:001:1322; 52801:001:0902; 52801:010:0448;
52801:001:0938;
4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Kambja vald (Räni ja Külitse alevik, Lemmatsi
küla) ja Nõo vald (Nõo alevik, Nõgiaru, Järiste ja Meeri küla).
Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.
* Punktis 4.1 on toodud riigiomandis olevad projektiga käsitletava riigitee „3 Jõhvi–Tartu–
Valga tee“ katastriüksused. Ülejäänud ehitamisega hõlmatavad munitsipaal- era- või muud
riigi omandis olevad katastriüksused, millele projekteeritakse riigiteed või selle koosseisu
kuuluvad teed ja rajatised, on toodud lisas 2. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda
vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest (sh nendest, mis
ei ole lisas 2 loetletud). Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev
olukord
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga on üleeuroopalisse
transpordivõrgustikku TEN-T kuuluv maantee, mis kulgeb läbi
Eesti ja Läti marsruudil: Jõhvi–Tartu–Valga–Valka–Valmiera–
Inčukalns.
Projekteeritav maanteelõik ühendab Valgamaad ja Lõuna-
Tartumaad Tartu linnaga ning Tartu lennujaamaga, mis asub
Ülenurme–Külitse tee ääres. Lähim linn sellel suunal (6000
elanikuga Elva) asub ca 25 km Tartust. Samuti ühendab
projekteeritav lõik Valga- ja Tartumaad Põhja-Eestiga.
Projekteeritav lõik asub Tartu linna lähialal ning on kiirelt arenev
piirkond. Maantee kulgeb projekteeritavas lõigus paralleelselt
Tartu-Valga suunalise raudteega. Maantee on 1+1 ristlõikega ning
sellel on rohkelt ristmikke, millest osa on kanaliseeritud.
Liiklussagedused projekteeritaval lõigul.
Tartu–Külitse lõigule (põhimaantee ääres) ja Järiste–Elva lõigule
(põhimaanteega paralleelselt kulgevate väiksemate teede ääres) on
rajatud kergliiklustee jalakäijate ja jalgratturite ohutuse taseme
tõstmiseks. Kergliiklustee on puudu vaid Külitse–Järiste ligikaudu
3,4 kilomeetri pikkusel lõigul, mille projekteerimiseks on
Transpordiamet 06.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/388 andnud
projekteerimistingimused.
Ajaperioodil november 2017 – mai 2018 viidi Tartu–Nõo lõigul
Rewild OÜ poolt läbi ulukiuuring (töö nr 2017-7), mille eesmärk
oli ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks välja
ulukite liikumisalad üle nimetatud teelõigu ning esitades
võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe
tagamiseks.
5.1.2. Projekti
eesmärk
Riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva
Tartu–Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks.
Teedevõrgu asukoha ja omandi täpsustamine ning teemaa
vajaduse määramine projekteeritaval lõigul
5.1.3. Projekteeritav
suurim
sõidukiirus
Tartu–Külitse lõigul 100 km/h, põhjendatud juhtudel madalam.
Külitse–Nõo lõigul 110 km/h.
Muudel teedel – 20-80 km/h sõltuvalt tee funktsioonist.
5.1.4. Projekteerimise
lähtetase
rahuldav
5.1.5. Sõiduradade arv
põhimaanteel
2+2
5.1.6. Ristlõige/
Sõidurada
Lähtuda juhendist „Riigiteede ristlõike valimise juhend“,
kohalike teede puhul kaaluda ka EVS 843:2016 “Linnatänavad”
rakendamist.
5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud
5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“/ asulates Eesti Standardist EVS
843:2016 “Linnatänavad”.
5.2.1.1. Projektlahendused peavad vastama ka juhendile „Ristmike vahekauguse ja
nähtavusala määramise juhend“
5.2.2. Koostada riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise ehitusprojekt vastavalt lisades 3 ja 4 asuvatele eskiisjoonistele.
Sealjuures arvestada alljärgnevaga:
5.2.2.1. Lisas 3 ja 4 olevad joonised on eskiisid. Nendel ei ole näidatud nõlvu ega kraave,
mistõttu need joonised ei anna selget ettekujutust maavajadusest. Nõlvad ja
kraavid tuleb projekteerida ehitusprojektiga. Samuti tuleb projekteerimise käigus
kõikide teede asukohad täpsustada ümbritsevast situatsioonist ja maapinna
reljeefist tulenevalt. Lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel ei kajastata täpset teede
asukohta, vaid asukohta tänase parima teadmise juures.
5.2.2.2. Lisas 3 ja 4 joonistel olevad violetse ja sinise tooniga näidatud lähiala projektid ja
Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala põhiprojekt (Töö nr T15020) on
joonistele kantud informatiivsel eesmärgil ning need ei ole
projekteerimistingimuste ese.
5.2.2.3. Lisas 3 ja 4 joonistel olevad rohelise kriipsjoonega näidatud perspektiivsed teed
on joonistele kantud informatiivsel eesmärgil ning need ei ole
projekteerimistingimuste ese.
5.2.2.4. Lisas 3 ja 4 joonistel on näidatud ka projekteeritavale alale jäävad teadaolevad
detailplaneeringud, mis on joonistele kantud informatiivsel eesmärgil ning need ei
ole projekteerimistingimuste ese.
5.2.3. Kõik ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt sulgeda. Ühendused põhimaanteega
projekteerida järgmiste liiklussõlmede ja suundristmike1 kaudu (nähtavad lisas 3 ja
4):
Lemmatsi liiklussõlm;
Arako tee suundristmik;
Külitse liiklussõlm;
Nõo liiklussõlm.
5.2.4. Projekti koosseisus näha ette kõrvalmaanteedel paiknevate ja projekti alasse jäävate
riigiteede ja kohalike teede ristmike ning mahasõitude rekonstrueerimine.
5.2.5. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale
juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs. Sellel eesmärgil on
lubatud projekteerida mahasõite või juurdepääsuteid ka siis kui seda ei ole näidatud
lisas 3 ja 4 eskiisjoonistel.
5.2.6. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest
kinnipidamiseks.
5.2.7. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.
5.2.8. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Projekteerida bussipeatused asukohtadesse, mis tagavad bussiliinide toimivuse.
5.3.2. Lisas 3 ja 4 eskiisjoonistel on näidatud bussipeatuste asukohad praeguse parima
teadmise juures. Projekteerimise käigus tuleb busside liikumine täiendavalt üle
1 Suundristmik on defineeritud Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendiga. Kättesaadav
Transpordiameti kodulehel: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#soidutee-ristloike-p
vaadata ning vajadusel muuta bussipeatuste asukohti ja lahendusi, sh jätta ära või
kavandada täiendavaid bussipeatusi.
5.3.3. Bussipeatuse tüüp (suletud tasku, avatud tasku, peatumine osaliselt sõidurajal,
peatumine sõidurajal) täpsustada projekteerimise käigus, sõltumata sellest millisena
on see näidatud lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel.
5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).
5.3.5. Põhimaantee bussipeatuste juurde projekteerida jalakäijatele eritasandiline teeületus
üle põhimaantee.
5.4.Kergliiklusteed
5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed vastavalt lisas 3 ja 4 olevatele eskiisjoonistele.
5.4.2. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda juhendist: „Kergliiklustaristu kavandamise
juhend“.
5.4.3. Kergliiklustee laius üldjuhul 3,0 m, erandina lubatud põhjendatud juhul kitsam.
5.4.4. Kergliiklustee laius põhimaanteega paralleelselt kulgeval jalgratta- ja jalgteel
vähemalt 4,0 m, eesmärgiga eraldada jalakäijad jalgratturitest.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad, viaduktid, tunnelid jms)
5.5.1. Projekteerida rajatised lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel näidatud asukohtadesse.
Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid täiendavate rajatiste projekteerimiseks
(nt jalakäijate tunnel või sild üle oja) kui see ei muuda ehitusprojektiga kavandatava
teedevõrgu asukohta.
5.5.2. Rajatiste kavandatav eluiga: vähemalt 100 aastat.
5.5.3. Koormused: KM-1 ja KM-3 (3600 kN).
5.5.4. Viaduktialune kõrgusgabariit:
põhimaanteel vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast;
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vaheline sõiduautode tunnel vähemalt 3,5 m
sõidutee katte pinnast;
muudel sõiduteedel vähemalt 4,6 m sõidutee katte pinnast;
Kergliiklusteedel vähemalt 3,0 m kergliiklustee katte pinnast.
5.5.5. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis
võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt
optimaalseimaid lahendusi.
5.6.Müratõkked
5.6.1. Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
5.6.2. Nendele kinnistutele, kus on olemasolev mürasein, tuleb mürasein säilitada. Juhul kui
see jääb ehitamisele ette, tuleb näha ette selle ümberehitamine.
5.6.3. Kontrollida olemasolevate müraseinte korral, kas piirkiiruse suurendamine
põhimaanteel muudab müraolukorda müraseina taga olevatel kinnistutel.
Põhjendatud juhul näha ette müraseinte ümberehitus, eesmärgiga taastada
nõuetekohane müraolukord müraseina taga.
5.7.Teevalgustus
5.7.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“,
asulasisestel teedel vastavalt standardile EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
5.7.2. Lahendada ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada
olemasoleva valgustuse terviklahendus.
5.8.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.8.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.8.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
5.8.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt
vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.
5.8.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018
määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
5.9.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded
5.9.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5.9.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad.
5.9.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152
asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2
„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.
5.10. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
5.10.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest
„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde
juhis“.
5.10.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.11. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus
☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,
maaradari kasutamine on lubatud.
☒ Hüdroloogilised uuringud ja
arvutused
Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.
5.12. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku
läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte
arvutamiseks vajalikku koormussagedust.
☒ Mürauuring Uuring peab käsitlema ehituse järgset ja
prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri
16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ toodud tingimustele.
☒ Arheoloogiline uuring Olemasolevate materjalide läbitöötamine ning
maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades;
5.13. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☐ Keskkonnamõjude
eelhindamine
☒ Keskkonnamõju hindamine Ehitusprojekti koostamisel arvestada KMH aruande
tulemuste ja keskkonnameetmetega.
☐ Ei kohaldu
Koostas: Tiit Vunk, projekteerimise üksuse projektijuht
Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem
2. Ehitamisega hõlmatavate kinnisasjade andmed
3. Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis
4. Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Käesolevas dokumendis kasutatakse pädeva asutuse põhjendustes läbivalt järgmisi lühendeid
nr Õigusakt või dokument Tekstis kasutatav lühend
1 Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Projekteerimisnormid
2 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ Riigiteede liikide määrus
3 Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhend.
Kinnitatud Transpordiameti 11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/64.
Kättesaadav Transpordiameti kodulehelt: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#soidutee-ristloike-p
Ristmike juhend
4 Kergliiklustaristu kavandamise juhend.
Kinnitatud Transpordiameti 26.06.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/113.
Kättesaadav Transpordiameti kodulehelt: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#kergliiklusteed
Kergliiklustaristu juhend
5 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Linnatänavate standard
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Muinsuskaitseamet
21.12.2022 kiri nr
1-1.7/1915-1
Alus:
Tartu–Nõo lõik läbib
arheoloogiamälestist
Asulakoht (reg nr. 13047)
Muinsuskaitseametilt küsiti projekteerimistingimusi Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo
lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Muinsuskaitseameti arvamus ja tingimused on esitatud allpool.
1.1 Teeprojekti käigus tuleb lähtuda muinsuskaitse üldpõhimõtetest (muinsuskaitseseadus; MuKS § 3), mille
kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohus. Kultuuripärandi kaitsel peavad
mälestistele suunatud tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Aladel, kus leidub
arheoloogiapärandit (nii riigi kaitse all olevaid mälestisi kui ka teada olevaid, kuid mitte veel kaitse alla võetud
muistiseid), tuleb pärandit maksimaalselt säästa ja säilitada ning lähtuda vähima võimaliku sekkumise põhimõtetest.
Kui on vajadus teha arheoloogiline uuring, tuleb seda kavandades lähtuda minimaalse sekkumise põhimõttest (MuKS
§ 46 lg 3).
1.2 Muinsuskaitseseaduse järgi tehakse kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda
arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring, seda ka
seni mitte riigi kaitse alla jõudnud objektidel.
1.3 Vastavalt Muinsuskaitseameti kokkuleppele Transpordiametiga 22.03.2021 tuleb suurte tee-
ehitusprojektide koosseisus teostada arheoloogiline uuring kolmes etapis:
• KSH koostamise käigus tehakse planeeringu alal arheoloogilise uuringu I etapp (arhiiviuuring), et välja
selgitada mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi esinemine ning määratleda tegevuskava II etapiks. I etapp on
valminud 2022. aasta septembris (Vedru, G. 2022 „Aruanne arheoloogilisest kaugseirest riigitee 3 Jõhvi–Tartu–
Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigus ja km 152,0 – 169,6 asuva Nõo–Elva lõigus 2022. a“);
• arheoloogilise uuringu II etapp (maastikuleire/eeluuring) näeb ette I etapil kindlaks tehtud muististe kontrolli
maastikul ning hindamist, kas muistised ning kaitsealused arheoloogiamälestised jäävad ehitustööde alale ja vajavad
arheoloogilisi uuringuid ehitustööde käigus. Sisuliselt on tegu arheoloogiliste eeluuringutega, mille tulemuste alusel
saab hinnata edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatised
planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud kulu, oleks minimaalne;
• arheoloogilise uuringu III etapp näeb ette uuringuid (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised) paikades, kus II etapi ehk eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline
kultuurkiht.
1.4 Arheoloogiliste uuringute I etapi tulemuste põhjal markeerida projektis trassikoridori alale jääv
arheoloogiapärand ning leida võimalused selle maksimaalseks säilitamiseks. Soovitavalt projekti koostamise käigus,
kuid kõige hiljemalt projektis leida arheoloogiliste uuringute II etapi toimumise aeg.
Otsus:
1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel Muinsuskaitseameti
21.12.2022 kirjas nr 1-1.7/1915-1 esitatud tingimustega.
2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti
poolt kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
2
1.5 Paikades, kus II etapi tulemusel on leitud arheoloogiline kultuurkiht, tuleb pinnasetöödel, mis ulatuvad
olemasolevast teetammist väljapoole, tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline
jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks
tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema
ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.
1.6 Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2
p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →
„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava
koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“
1.7 Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ning tingimuste (nt külmunud maa ja
miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu korrektne teostamine võimalik) kokkuleppimisega tuleb alustada
aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest
tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne
uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.
1.8 Enne tööde teostamise algust asulakohal reg-nr 13047 peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde
tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise luba
väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.
1.9 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav
(maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel
(https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine ).
1.10 Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib toimuda ehitusloa-
või ehitusteatise menetluse käigus.
Lisaküsimuste korral võtke palun ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogiga: Anu Lillak
([email protected]) või Eero Heinloo ([email protected]).
2 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
30.12.2022 kiri nr
16-12/21-13902-006
Alus:
Projektiga kavandatavad
tegevused võivad ulatuda
raudtee kaitsevööndisse
Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 01.12.2022 kirja nr 8-1/21-002/27229-1, millega
palusite kooskõlastust Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõule.
Projekti eesmärk on kavandada riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu–Nõo lõik 2+2
ristlõikega maanteeks. Lisaks täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja omand ning määratakse teemaa vajadus
projekteeritaval lõigul.
TTJA kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu järgmiste märkustega:
1. Juhul kui projekt ulatub ka raudtee kaitsevööndisse, tuleb vastavalt EhS §73-le raudtee kaitsevööndis ehitamiseks
taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks
TTJA-lt palume vähemalt 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek,
projekti seletuskiri ning asendiplaan.
2. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr
71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti
oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad
olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel
tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on
keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel.
Otsus:
1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
30.12.2022 kirjas nr 16-12/21-13902-006 esitatud märkustega.
2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks.
3 Põllumajandus- ja
Toiduamet
31.01.2023 kiri nr
6.2-2/5534
Alus:
Projekti alal paiknevad
maaparandussüsteemid
Lähtuvalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 esitas Transpordiamet 01.12.2022 kirjaga nr 8-1/21-002/27229-1
Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0
Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu.
Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu kavandamine 2+2
ristlõikega maanteeks.
Põllumajandus- ja Toiduamet esitab projekteerimistingimuste eelnõule alljärgnevad tingimused:
Otsus:
1. Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Põllumajandus- ja Toiduameti 31.01.2023 kirjas nr
6.2-2/5534 esitatud tingimustega.
2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandus- ja
Toiduameti poolt kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
3
Projekti (nii eelprojekti kui ka põhiprojekti) geodeetilisele alusplaanile kanda maaparandussüsteemide
kuivendusdreenid.
Eelprojekti seletuskirjas kirjeldada, et kohtades, kus projekteeritavad teed paiknevad maaparandussüsteemidel, tuleb
vajadusel maaparandussüsteemid rekonstrueerida. Konkreetsed kohad, kus maaparandussüsteemid tuleb
rekonstrueerida, määrab Põllumajandus- ja Toiduamet põhiprojektile väljastatavate tehniliste tingimustega.
Projekteerijal esitada eelprojekti lahendus enne Transpordiametile üle andmist Põllumajandus- ja Toiduametile üle
vaatamiseks.
Peale eelprojekti lahenduse valmimist, kui on selgunud teede täpsed asukohad, taotleda projekteerijal Põllumajandus-
ja Toiduametilt tehnilised tingimused eelprojektiga kavandatud teede piirkonda jäävate maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise jaoks. Põllumajandus- ja Toiduamet määrab lähtuvalt eelprojektist kohad, kus on vaja
maaparandussüsteemid rekonstrueerida ning väljastab nende rekonstrueerimiseks tingimused ning esitab
rekonstrueerimise võimalikud lahendusvariandid.
Põhiprojekti seletuskirjas kirjeldada kohad, kus maaparandussüsteemid rekonstrueeritakse, samuti näidata
põhiprojekti asendiplaanil maaparandussüsteemide rekonstrueerimise põhimõttelised lahendused. Konkreetsed
maaparandussüsteemide rekonstrueerimise lahendused esitada eraldi koostatava maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise tööprojektiga.
Et tagada maaparandussüsteemide pidev toimimine ka tee ehitustööde ajal enne maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise tööprojekti valmimist ning süsteemide rekonstrueerimist, tuleb põhiprojektis vajadusel ette näha
maaparandussüsteemide rekonstrueerimise võimalikud ajutised lahendused.
Projekteerijal esitada põhiprojekti ning maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tööprojekti lahendused enne
Transpordiametile üle andmist Põllumajandus- ja Toiduametile üle vaatamiseks.
Põllumajandus- ja
Toiduamet
28.04.2023 kiri nr
6.2-2/19936
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Transpordiamet esitas Põllumajandus- ja Toiduametile arvamuse küsimise 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0
Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuste kohta Nõo liiklussõlme piirkonnas.
Põllumajandus- ja Toiduamet pole vastuväiteid arvamuse küsimise kirja lisas esitatud Nõo liiklussõlme rajamise
võimalikule uuele lahendusele.
Projekteerimistingimuste eelnõus palume arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti 31.01.2023 kirjas nr 6.2-2/5534
esitatud tingimustega.
Otsus:
Arvestada ehitusprojekti koostamisel ja edasiste tegevuste
läbiviimisel Põllumajandus- ja Toiduameti 31.01.2023 kirjas nr
6.2-2/5534 esitatud tingimustega.
4 Maa-amet
31.01.2023 kiri nr
6-3/22/20807-2
Alus:
Projekti alal paiknevad
geodeetilised märgid.
Projekt läbib Tatra
turbamaardlat
(MRD0000575)
Transpordiamet teavitas 01.12.2022 kirjaga nr 8-1/21-002/27229-1 Maa-ametit, et Transpordiamet algatas
projekteerimistingimuste menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu
ümberehituse projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva
Tartu–Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks, teedevõrgu asukoha ja omandi täpsustamine ning teemaa
vajaduse määramine projekteeritaval lõigul. Palusite esitada Maa-ameti seisukohad hiljemalt 02.02.2023 e-posti
aadressile [email protected].
Edastatud projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt piirneb rekonstrueeritava teega Lillaste kinnisasi (katastritunnus
52801:001:0175), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Lillaste
kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile.
Lisaks on projektiga hõlmatud katastriüksus 28301:001:0725, Vanapapli tee katastriüksus 28301:001:0901 ja Elba
katastriüksus 52801:001:0909, mis on kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud.
Katastriüksuste 28301:001:0725 ja 28301:001:0901 osas on Maa-amet teinud ettepaneku munitsipaalomandisse
andmiseks 09.07.2020 kirjaga nr 6-7/20/10167. Elba katastriüksuse osas on Nõo Vallavalitsus 22.11.2022
korraldusega nr 568 lõpetatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud.
Projekteerimistingimuste eelnõus on kirjeldatud kinnisasjad, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja
valitseja Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Keskkonnaminister on 14.04.2019 käskkirjaga nr 1-
2/19/301 volitanud RMK-d Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevatel kinnisasjadel, mille riigivara volitatud
Põhjendus/selgitus:
RMK oli kaasatud projekteerimistingimuste menetlusse.
Otsus:
1. Selgitada ehitusprojekti koostamise käigus välja milliseid
geodeetilisi märke on võimalik säilitada – selliste märkide puhul
tuleb projektiga tagada võimalus nendele juurde pääsemiseks ja
sihtotstarbeliseks kasutamiseks.
Nende geodeetiliste märkide puhul, mida säilitada pole võimalik,
näha ette märkide kõrvaldamine.
2. Seada ehitusprojekti seletuskirjas nõue, et ehitustööde käigus
Tatra turbamaardla alal tuleb arvestada MaaPS 7. peatükis
„Muud maapõue kasutamise viisid“ toodud nõuetega.
3. Edastada valminud põhiprojekt Maa-ametile seisukoha
andmiseks koos krundijaotuskava joonistega enne ehitusloa
menetlust.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
4
asutus on RMK, esindama Eesti Vabariiki kui kinnisasja omanikku teiste isikute poolt taotletavate
projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmise menetlustes ning kooskõlastama ehitusprojekte, kui
ehitamine või ehitis avaldab mõju kinnisasjale. Palume pöörduda vajaliku kooskõlastuse saamiseks RMK poole.
Projekteeritavale alale jääb 3 geodeetilist märki: nr-ta (GPA ID 17820; 54-653-92011; riiklik kõrgusvõrk), 102 (GPA
ID 220839; 54-653-102; erineva metoodika ja täpsusega GPS-mõõtmised), nr-ta (GPA ID 17819; 54-653-92000;
nivelleerimine, II klass). Geodeetiliste märkide nr-ta (GPA ID 17820) ja nr-ta (GPA ID 17819) kaitsevöönd on 0.5
m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3.2 m vertikaalsuunas. Geodeetilisel märgil 102 (GPA ID 220839)
kaitsevöönd puudub.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki
ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS §
26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning
künni- või mullatööde tegemine.
Nimetatud geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada nende praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud
juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Juhul, kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole
võimalik praeguses asukohas säilitada või märki ei ole edaspidi võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, võib need
kõrvaldada ning neid asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest tuleb teavitada Maa-ameti geodeesia
osakonda.
Projekti alale jääb ka 4 kohaliku geodeetilise võrgu märki 10092 (GPA ID 217790; 54-752-10092), 10105 (GPA ID
228166; 54-642-10105), 10905 (GPA ID 228165; 54-642-10905) ja 101 (GPA ID 215571; 54-642-1101). Nimetatud
geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi
tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2
lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega
palume arvestada projekti koostamisel kohaliku geodeetilise võrgu märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste,
teisaldamise või kõrvaldamise menetluse osas.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb
taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on
vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga
05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit
ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust
üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale
juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole
püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku
tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.
Asendiplaani kohaselt kattuvad projekteeritav 2+2 maantee ja uued kohalikud tolmuvaba kattega riigiteed osaliselt
Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla (registrikaart nr 607) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. ja 2.
plokkidega.
Maardlaga kattuvas osas asub projekteeritav ala olemasolevate kraavide ja Ilmatasalu jõe läheduses, jäädes lisaks
suures osas ka olemasolevatele teedele.
Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et projekteerimistingimuste eelnõus ning asendiplaanidel töös „Riigitee 3
Jõhvi-Tartu-Valga Tartu-Nõo lõik (km 138,4-152,0)“ (töö nr MA14688) kirjeldatud rajatiste rajamine halvendaks
4. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa-ameti poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
5
maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Ehitustööde käigus
palume arvestada MaaPS 7. peatükis „Muud maapõue kasutamise viisid“ toodud nõuetega.
Maa-amet lubab maardlaga kattuval alal Tartu maakonnas Nõo vallas teostada projekteerimistingimuste eelnõus ning
lisatud asendiplaanidel kirjeldatud töid.
Palume arvestada Maa-ameti tingimustega põhiprojekti koostamisel. Palume edastada valminud põhiprojekt Maa-
ametile seisukoha andmiseks koos krundijaotuskava joonistega enne ehitusloa menetlust.
Maa-amet
25.04.2023 kiri nr
6-3/22/20807-4
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Transpordiamet esitas 04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 Maa-ametile arvamuse avaldamiseks riigitee 3
Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse.
Muudatusega on kavandatud Külitse ja Järiste vahele planeeritud kogujatee asukoha muutmine. Uue lahenduse
kohaselt on kogujatee kavandatud Soonurga kinnisasjale (katastritunnus 52801:001:1306), mille riigivara valitseja
on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kuna Soonurga kinnisasi on vajalik tee rajamiseks kogu
ulatuses, teeme ettepaneku Soonurga katastriüksuse terves ulatuses üleandmiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Palume Transpordiametil esitada riigivaraseaduse § 11 lõike 2 alusel taotlus
riigivara valitsemise üleandmiseks.
Otsus:
Näha ehitusprojektiga ette kogu Soonurga kinnisasja
(katastritunnusega 52801:001:1306) üleandmine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Kambja Vallavalitsus
01.02.2023 kiri nr
4-1/13-21-1
Transpordiamet teavitas 01.12.2022 kirjaga nr 8-1/21-002/27229-1 Kambja
Vallavalitsust, et Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse
riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehituse
projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi– Tartu–Valga km
138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks,
teedevõrgu asukoha ja omandi täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine
projekteeritaval lõigul. Palusite esitada Kambja Vallavalitsuse seisukohad hiljemalt
02.02.2023 e-posti aadressile [email protected].
Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3 kohaselt on ettenähtud sulgeda kõik
ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt.
1. Ristmikud ja mahasõidud
Kambja vallavalitsus ei nõustu kõikide ristmike ja mahasõitude sulgemisega
põhimaanteelt: 1.1 Räni aleviku Tiigrisilma tänava ristmik
Säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Tiigrisilma tänavale. Üldplaneeringu
lahenduse koostamisel oli prioriteediks kõrge elukvaliteedi loomine, sel põhjusel ei
suunatud äri- ja tootmismaade transporti läbi elamualade. Arendamine peab
toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja
terviklahenduste alusel. Elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas
vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu, ühistranspordi võimaluste, avaliku
ruumi ja kohalike keskuste arenguga.
Ristmiku sulgemisel suunatakse äri- ja tööstusala transport läbi elamuala, see on
elanike poolt taunitav ja varasemalt kehtivate reeglitega vastuolus.
Ettepanek: Kaaluda võimalust lahendada ristmik valgusfooriga.
1.2 Räni aleviku Leilovi tee ristmik
Säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Leilovi teele. Räni piirkonna elanike
liikumisvõimaluste tagamine jättes avatuks Leilovi tee ristmiku.
Põhjendus/selgitus:
1.1. Tiigrisilma tänava ristmik on otsustatud sulgeda, sest Tiigrisilma tänava ristmiku säilitamise
korral ei ole tagatud nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures
arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas
normide ja nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub Tiigrisilma tänava ristmiku
piirkonnas projekteeritav põhimaantee Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2) kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud. Projekteerimisnormide punkti 5.1 (2) kohaselt ei tohi
eritasandiliste ristmike vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3 km.
Arvestades, et sellesse piirkonda kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, ei ole võimalik tagada
Tiigrisilma ristmiku säilitamise korral nõutavat ristmike vahelist kaugust.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Tiigrisilma ristmikust
ligikaudu 530 meetri kaugusel – seega oleks Tiigrisilma ristmiku säilitamine mistahes kujul
vastuolus Ristmike juhendiga.
Tiigrisilma ristmiku säilitamisega kaasneksid lisaks normidega vastuolule muud
liiklusohutusega seotud probleemid:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
6
Ettepanek: Kaaluda võimalust jätta Leilovi tee ristmik avatuks.
Tiigrisilma tänava ja Leilovi tee ristmike lahendamisel kaaluda alternatiivina
Viirpuu tänava rekonstrueerimist, mis leevendaks oluliselt maantee
ümberehitusega kaasnevat negatiivset mõju piirkonna elanikele.
Rekonstrueerimine moodustab sisuliselt ühtse terviku ja tagab elanikele ühenduse
Tartu suunal.
- Piirkonda on planeeritud lähiaastatel korruselamute kvartali püstitamine ning
pidevalt toimub ka pereelamute ja ärikinnisvara lisandumine, lisaks kavandatakse
piirkonda kaks lasteaeda. Need nõuavad Viirpuu tänava ühenduse väljaehitamist
enne Tartu-Valga maantee ümberehitustöödega edasiminekut;
- Viirpuu tänava rekonstrueerimine võimaldab rajada ka valla arengukavas
kavandatud ühistranspordiühenduse piirkonnaga (koostöös Tartu linnavalitsusega),
mis aitab vähendada liikluskoormust Tartu-Valga maanteel ning aitab kaasa
maantee ümberehituse eesmärkide täitumisele (parem läbilaskevõime ja ummikute
vältimine);
Ettepanek: Viirpuu tänava rekonstrueerimine Transpordiameti poolt enne Tartu-
Valga maantee ümberehitamist.
1.3 Külitse aleviku Järve tee ristmik
Kindlasti säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Külitse järve teele nr 22194.
Põhimaanteele mahutub vajalik aeglustus- ja kiirendusrada ning selle mõõtmed on
aimatavad näiteks tee vastassuunda planeeritud parkla radade järgi. Maha- ja
pealesõit paikneks Arako tee suundristmikust ligikaudu 1,05 km ja Külitse
liiklussõlmest 1,65 km kaugusel. Sarnast lahendust on eelnevalt kasutatud Tallinn –
Tartu – Võru põhimaantee rekonstrueerimisel, kus on rajatud maha- ja pealesõit
Tõrvandi aleviku tarbeks (1. Tõrvandi ühendustee nr 2264). Seejuures on lähimad
mahasõidud eeltoodust vastavalt 1,13 km (Tõrvandi - Lemmatsi tee nr 22129) ja
1,07 km (Ülenurme-Külitse tee nr 22132) kaugusel. Eritasandiline ristmik veelgi
lähemal. Külitse on aleviku staatuses asustusüksus. Seisuga detsember 2021 on
alevikus elukoha registreerinud ligikaudu 800 inimest, tegelik elanike arv piirkonnas
on aga veelgi suurem. Alevik on kasvav ja arenev piirkond, kus paikneb hulgaliselt
hooajalise kasutusega kinnistuid. Elanike ja alevikku külastavate inimeste mugavaks
teenindamiseks on oluline lihtne ja mugav maha- ja pealesõit põhimaanteele ning
kiire ühendus Tartu linnaga. Täiendav kogujatee põhimaantee ääres kiiret ja
mugavat ühendust ei võimalda. Ka Külitse piirkonna elanikud soovivad kasutada
tulevikus projekteeritud ja rajatud kiiret põhimaanteed. Mahasõidu sulgemine
põhjustab täiendava liikluskoormuse Arako teele, vaatamata täiendavale
kogujateele. Nimetatud tee on kohalik tee, mille läbilaskevõime on väga piiratud,
tehniline seisukord halb ning arvestades KOV võimekust, taoliseks ka jääb. 2023.
aastal valmib Külitse alevikus COOP keti kauplus. Kauplus paikneb vahetult
põhimaantee ja Järve tee ristmikul. Asukohast tingituna võib eeldada, et ettevõtja
soov on leida kliente ka põhimaanteel Külitselt möödujate hulgast. Külitse järve tee
maha- ja pealesõidu sulgemine toob kaasa kauplusele mugava ligipääsu kadumise
ning seeläbi klientide arvu vähenemise. Maapiirkonna kaupluse jätkusuutliku
toimimise üheks eelduseks on võimalikult suur külastajate arv.
Alal kehtib Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja
lähiala detailplaneering ning seal on näidatud ristmiku lahendus põhimaantelt
parempöördega Järve teele ja parempöördega põhimaanteele. Detailplaneeringu
lahendus on kooskõlastatud Maanteeameti ja Lõuna regionaalse maanteeametiga.
Maaomanikel on õigustatud ootus sellise ristmiku realiseerimiseks.
(1) Tiigrisilma tänav on Räni alevikus asuv rahustatud liiklusega (30 km/h) tänav, kus asuvad
hoovidest väljasõidud. Kiirelt magistraalteelt otse sellisele rahustatud liiklusega tänavale
sõitmine ei ole turvaline sealsetele elanikele. Teedevõrk peab olema hierarhiline ning
sellekohased suunised annab Linnatänavate standard, mille peatükk 4.2.1 seab alused ühtse
tänavavõrgu kavandamiseks ning seda põhimõtet illustreerivad joonised 4.1 ja 4.2.
(2) Projektiga kavandatakse maanteega paralleelne kogujatee Riia mnt 219, 221 ja 223
kinnistutele. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tekitada ohutut ristmikku
Tiigrisilma tänavale eespool nimetatud kinnistutele juurdepääsutee ühendamiseks, sest see
asuks liiga lähedal põhimaantee ristmikule. Ristmiku nihutamine põhimaanteest kaugemale pole
võimalik, sest seal on erakinnistud.
(3) Suure tõenäosusega on Riia mnt 219 ja 221 (võimalik, et ka Riia mnt 223) kinnistute kaitseks
vaja rajada mürasein, mis ulatub Tiigrisilma tänava ristmikuni. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee
paikneb müraseina taga. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tagada
jalakäijate ja jalgratturite ohutust, sest mürasein piirab oluliselt nähtavust jalgratta- ja jalgteele.
Selline lahendus oleks jalakäijatele ja jalgratturitele liiklusohtlik.
1.2. Leilovi tee ristmiku piirkonda on kavandatud Lemmatsi liiklussõlm. Selle ristmiku avatuks
jätmine põhjustaks täiendava konfliktkoha kavandatavale jalgratta- ja jalgteele ning kuna see
ristmik asuks Lemmatsi liiklussõlmele veelgi lähemal kui Tiigrisilma ristmik, oleks selle
säilitamine ilmselges vastuolus normide ja nõuetega punktis 1.1 toodud põhjustel.
Viirpuu tänava rekonstrueerimine Tartu–Nõo lõigu projektist tulenevalt ei ole Transpordiameti
hinnangul vajalik, sest tegemist on olemasoleva tänavaga mis on avalikult kasutatav. Kassisilma
ja Tiigrisilma tänavate lähedusse kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, mis ühendab Räni aleviku
Jõhvi–Tartu–Valga maanteega ning mida suur osa sellest piirkonnast ka juurdepääsuna
tõenäoliselt kasutama hakkab. Viirpuu tänava rekonstrueerimine on eelkõige vajalik tulenevalt
selle tee halvast seisukorrast ning piirkonna arengust, mida kinnitab ka menetluses Kambja valla
poolt 01.02.2023 kirjas nr 4-1/13-21-1 öeldud seisukoht: „Piirkonda on planeeritud lähiaastatel
korruselamute kvartali püstitamine ning pidevalt toimub ka pereelamute ja ärikinnisvara
lisandumine, lisaks kavandatakse piirkonda kaks lasteaeda. Need nõuavad Viirpuu tänava
ühenduse väljaehitamist enne Tartu-Valga maantee ümberehitustöödega edasiminekut“.
Kohalike teede korrashoid ja arendamine on aga kohaliku omavalitsuse ülesanne ning selleks
saab tingimusi anda kohalik omavalitsus. Viirpuu tänava olukord tahab sekkumist sõltumata
Tartu–Nõo lõigu projekti arengutest.
Siinjuures on Transpordiamet avatud koostööks Kambja vallaga. Kui Tartu–Nõo lõik jõuab
ehituse etapini ning Viirpuu tänav on endiselt halvas seisukorras, siis on võimalik Kambja vallal
Transpordiametile teha ettepanek objektide ühiseks realiseerimiseks, et vähendada tee-ehitamise
ühikhindu ja seeläbi alandada Viirpuu tänava rekonstrueerimise maksumust.
1.3. Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid
otsustas selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei
kaalutud, sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et
vältida kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
7
Ettepanek: Säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Külitse järve teele. Samuti
rekonstrueerida turvalise liiklemise suurendamiseks Järve tee terves ulatuses koos
tänavavalguste rajamisega.
1.4. Külitse aleviku Lennuvälja tee ristmik
Lennuvälja tee ristmiku sulgemisel poolitatakse Külitse alevik kaheks. Elanikel, kes
elavad teisel pool põhimaanteed puudub mugav ja kiire ligipääs aleviku piirides.
Lennuvälja tee ristmiku sulgemine toob kaasa aleviku elanikele ligipääsu kadumise
kauplusele ning seeläbi klientide arvu vähenemise. Maapiirkonna kaupluse
jätkusuutliku toimimise üheks eelduseks on võimalikult suur külastajate arv.
Ettepanek: Rajada Külitse alevikku põhimaantee alla Lennuvälja tee ristmikule
kohalike elanike liikumise soodustamiseks sõiduautode tunnel. Tunnel on vajalik
kohalike elanike jaoks, sest ainult nii saab säilida ühtse piirkonna ja
kogukonnatunde, kus elanikel oleksid võrdsed võimalused liiklemiseks ning
teenuste kasutamiseks.
1.5 Külitse tee sissesõit sulgeda esimesel võimalusel. Külitse teele jääb üle Ilmatsalu
jõe ja remonti vajav raudbetoonist sild. Külitse tee avatuks jätmisel kavandada
raudbetoonsilla rekonstrueerimine.
2. Kogujateed 2.1 Linnavere tee ja Näki vaheline kogujatee tuua põhitrassi äärde
Ettepanek: Linnavere tee ja Näki tee vaheline kogujatee kavandada uue rajatava
juurdepääsutee koridori. Kogujatee Linnavere teest rajada kuni Riia mnt 202
kinnistuni.
Ettepanek: Kogujateede alla näha ette vee- ja kanalisatsioonitorustike tarbeks
kommunikatsioonide koridorid. Taotleda tehnilised tingimused
kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad.
2.2 Paju tänava pikendamine Laseri tänavale
Ettepanek: Kaaluda kogujatee Paju tänavalt pikendamist Laseri tänavale. Elanik,
kes soovib saada kiiremini tõmbekeskusesse (Tartu linna), peaks eskiislahendusele
vastavalt kõigepealt sõitma Lemmatsi/Leilovi tee liiklussõlme ja siis linna tagasi
ning samuti vastupidises suunas Tartust koju tagasi tulemiseks. St kõigepealt linnast
välja, et tagasi saada linna serva.
3. Bussipeatuste asukohad Bussipeatuste asukohad üle vaadata ja leida bussipeatustele asukoht, mis on
inimestele lähemal. Kannistiku tee äärde kavandada bussipeatus.
Kokkuvõttes Projekti koosseisus näha ette kõrvalmaanteedel paiknevate ja projekti alasse jäävate
riigiteede ja kohalike teede ristmike ning mahasõitude rekonstrueerimine. Järve tee
rekonstrueerimine kavandada terve tee ulatuses. Juhul, kui ehitusprojekti
tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale juurdepääs, tuleb projektiga
tagada ja lahendada uus juurdepääs. Sellel eesmärgil on lubatud projekteerida
mahasõite või juurdepääsuteid ka siis, kui seda ei ole näidatud lisas 3 ja 4
eskiisjoonistel.
Projekteeritav suurim sõidukiirus on Tartu–Külitse lõigul 100 km/h, põhjendatud
juhtudel madalam. Külitse–Nõo lõigul 110 km/h. Muudel teedel – 20-80 km/h
sõltuvalt tee funktsioonist. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud
sõidukiirusest kinnipidamiseks Tartust Külitseni.
Riigi tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga läbib näiteks ka Tartu kesklinna omades lõiguti
lähiaadressi nimetusi Riia tänav ja Narva maantee. Kambja valla alevike
territooriumil kohaldub teede projekteerimisele ja ehitamisele sama õiguslik
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
8
regulatsioon, mis Tartu kesklinnas, kus teed on seaduse mõistes tänavad ning kus on
kohaldatav standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mitte ministri määrusega
kehtestatud maanteede projekteerimise normid. Oluline on, et vajadusel näha ette
lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine.
Palume arvestada Kambja Vallavalituse tingimustega põhiprojekti koostamisel.
Palume edastada valminud põhiprojekt Kambja Vallavalitsusele seisukoha
andmiseks enne ehitusloa menetlust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu–Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
1.4. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
1.5. Külitse tee ristmiku sulgemine on Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimuste eelnõuga ette
nähtud. Samuti on selle ristmiku sulgemine nähtud ette Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee
ehitusprojektiga, mille projekteerimiseks on Transpordiamet andnud projekteerimistingimused
06.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/388. Kummagi projekti ehitamise aega aga pole käesoleval
hetkel teada. Sellest tulenevalt võtame selle küsimuse eraldiseisvalt, sõltumata käesolevast
menetlusest, arutlusele ning selgitame välja kas, millal ja millistel tingimustel saab
Transpordiamet esitatud ettepanekuga arvestada.
Külitse teel asuv raudbetoonsild jääb Tartu-Nõo projekti tulemusel aga avatuks, sest
Transpordiamet otsustas käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee.
2.1. Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on vajalik, sest
projekteerimistingimustega kavandatakse Näki tee ristmiku sulgemine Jõhvi–Tartu–Valga
maanteele. Kogujatee asukoht on projekteerimistingimuste eelnõus näidatud sellisena tulenevalt
alljärgnevatest kaalutlustest:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
9
(1) See on lühim võimalik teekond Näki teelt Lemmatsi liiklussõlmeni.
(2) Asukoht on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
(3) Selle kogujatee asukohaga on ümbritsevad kinnistu omanikud pidanud arvestama tulenevalt
üldplaneeringust ning piirkond on selle järgi juba arenenud. Näiteks on selle kogujatee
asukohaga arvestatud Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel.
Lisaks asub kogujatee lõigul Vanapapli tee koridor (katastriüksusel 28301:001:0901), mida saab
selle tee rajamiseks ära kasutada.
(4) Kui kogujatee asub põhimaanteest kaugemal, annab see võimaluse juurdepääsude
kavandamiseks mõlemal poole kogujateed asuvatele kinnistutele. See loob paremaid võimalusi
piirkonna edasiseks arendamiseks.
2.2. Paju tänava pikendamine Laseri tänavani on projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–
Külitse lõigu eskiisjoonisele“ kantud perspektiivsena. See tähendab, et see on joonisel vaid
informatiivsena ja selle rajamiseks Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimused alust ei anna.
Tegemist on võimaliku ühendusteega, mis võib tekkida sinna siis kui piirkond areneb. Ei ole
välistatud, et ühendust joonisel näidatud asukohta ei tekigi, vaid vajalik ühendus luuakse
kusagilt teist kaudu. Selle tee kavandamine aga väljub Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest ning sõltub sellest kuidas hakkab piirkond
tulevikus arenema. Praegusel hetkel on tegemist äärmiselt hõredalt asustatud piirkonnaga ning
projekteerimistingimustega tagatakse piirkonnale ühendus põhimaanteega läbi kavandatava
Lemmatsi liiklussõlme.
3. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.2 kohaselt on eskiisjoonistel näidatud
bussipeatuste asukohad praeguse parima teadmise juures. Projekteerimise käigus tuleb busside
liikumine täiendavalt üle vaadata ning vajadusel muuta bussipeatuste asukohti ja lahendusi, s.h.
jätta ära või kavandada täiendavaid bussipeatusi.
Kokkuvõtteks:
Külitse järve tee rekonstrueerimine ei ole projekteerimistingimuste ese ning see ei ole vajalik
projekteerimistingimustega seatud eesmärkide täitmiseks. Menetluse käigus on Transpordiamet
otsustanud kavandada Lennuvälja teed Kiigemäe teega ühendava sõiduautode tunneli ning
Kiigemäe teed ja Külitse teed ühendava kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust.
Need aitavad vältida Külitse aleviku sisese liikluse suunamist Külitse järve teele – seega ei saa
väita ka seda, et projekt toob endaga kaasa olulise liiklussageduse kasvu Külitse järve teel.
Kinnistutele juurdepääsude kavandamine on reguleeritud projekteerimistingimuste eelnõu
punktis 5.2.5 ning see ühtib Kambja valla ettepanekuga.
Liiklusseaduse §2 punkti 2 kohaselt on asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on
tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Teede projekteerimisel on
asjakohane lähtuda eestkätt liiklusseaduses sätestatud regulatsioonist, sest teed ja liiklus on
omavahel otseses seoses. Projekteeritav riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuv Tartu–
Nõo lõik on maantee, sest sellel lõigul puuduvad asula liikluskorda kehtestavad liiklusmärgid.
Seega ei kohaldu sellele lõigule Linnatänavate standard. Ka Linnatänavate standardi peatükis 1
„Käsitlusala“ on öeldud: standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna
äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning liikluskeskkond
pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on soovitav lähtuda
ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Samadel alustel ei kohaldu
Jõhvi–Tartu–Valga maanteele projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.2.6 nimetatud nõue
liikluse rahustamise meetmete kavandamiseks asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks.
Otsus:
1.1. Ettepanekut, kavandada Tiigrisilma ristmikule foorristmik, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
10
1.2. Ettepanekut, jätta Leilovi tee ristmik avatuks, mitte arvestada.
Ettepanekut, rekonstrueerida Tartu-Nõo projektiga Viirpuu tänav, mitte arvestada.
1.3. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
1.4. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
1.5. Hinnata ehitusprojekti koostamise käigus Külitse teel asuva raudbetoonsilla seisukorda ning
näha vajadusel ehitusprojektiga ette tegevused selle toimimiseks liikluse all (vajadusel remont,
ümberehitamine või asendamine uue sillaga/truubiga).
2.1. Ettepanekut, muuta Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vahelise kogujatee
asukoht põhimaantee äärde, mitte arvestada.
Näidata projektis kogujateedele võimalikud kommunikatsioonide koridorid.
Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad.
2.2. Ettepanekut, kavandada Paju tänava pikendamine kuni Laseri tänavani, mitte arvestada.
3. Lugeda, et projekteerimistingimuste eelnõu arvestab võimalusega kaaluda bussipeatuste
kavandamist Kannistiku tee äärde.
Ettepanekut, näha ette Külitse järve tee rekonstrueerimine kogu ulatuses, mitte arvestada.
Ettepanekut, näha projektiga ette liikluse rahustamise meetmed Tartu–Külitse lõigul, mitte
arvestada.
Ülejäänud ettepanekute osas projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
Edastada valminud põhiprojekt Kambja Vallavalitsusele seisukoha andmiseks.
Kambja Vallavalitsus
09.05.2023 kiri nr
4-1/13-35
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Transpordiamet teavitas 04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7521-1 Kambja
vallavalitsust, et Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste menetluse
riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehituse
projekti koostamiseks. Menetluse käigus esitati palju erinevaid ettepanekuid ning
Transpordiamet on kaalunud ja hinnanud nendega arvestamise võimalust.
Oma kirjas annate teada, et muuhulgas on menetluse käigus esitatud järgmised
ettepanekud:
1. Kavandada Külitsesse rajatud COOPi poe lähedusse sõiduautode tunnel;
2. Kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendav kogujatee.
Transpordiamet kaalus neid ettepanekuid ning leidsite, et tehniliselt on mõlemad
ettepanekud teostatavad ning nõustute muudatused eelnõusse sisse viima. Kuna
muudatused on olulised, siis peate vajalikuks anda võimalus puudutatud isikutel
nende osas arvamust avaldada.
Täname Transpordiametit, et olete nõuks võtnud kaaluda esitatud ettepanekuid ning
neid ka osaliselt arvestama.
Kambja vallavalitsus nõustub esimese ettepanekuga rajada COOPi poe lähedusse
sõiduautode tunnel ning vastava muudatuse sisseviimisega eelnõusse.
Teise ettepanekuga ei saa Kambja vallavalitsus täielikult nõustuda. Kogujatee
Kiigemäe tee otsast võiks olla kuni Pärna tee 10 krundi piirini (ainult juurdepääsuks)
ning teiselt poolt Külitse tee võiks pikeneda ainult Kase tee 2a krundini (ainult
Põhjendus/selgitus:
Kõik Kambja Vallavalitsuse 01.02.2023 kirjas nr 4-1/13-21-1 kirjeldatud ettepanekud on võetud
menetlusse ja nendega arvestamist on kaalutud. Samuti on kaalutud kõiki teisi ettepanekuid mis
menetluse käigus esitati – ka siis kui need erinesid Kambja valla poolt tehtud ettepanekutest.
Kõiki ettepanekuid on kaalutud võrdselt olenemata sellest, kes on ettepaneku teinud. Otsused
koos selgitustega kõikide esitatud ettepanekute kohta on käesolevas dokumendis.
Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks tehti menetluse
käigus ettepanek Külitses elavate elanike poolt. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ning
leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Nimetatud muudatus on oluline muudatus ning
Transpordiamet pidas vajalikuks anda võimalus muudatustega otseselt seotud puudutatud
isikutel nende osas arvamust avaldada. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/7522-1 ja Kambja Vallavalitsusele 04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7521-1 ning kirjas
selgitati ka seda, miks ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et
nimetatud kogujatee aitab oluliselt parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ning ühendab
Külitse aleviku erinevad piirkonnad omavahel.
Transpordiamet kaalus täiendavalt Kambja valla poolt esitatud ettepanekut jätta nimetatud
kogujatee terviklikult rajamata, kuid leidis, et kogujatee rajamine on siiski põhjendatud.
Kaalumisel võeti arvesse järgmisi aspekte:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
11
juurdepääsuks). Varasemalt on olnud lubadused Külitse tee mahasõit sulgeda
(Ilmatsalu jõel remonti vajav sild). Seetõttu on Kambja vallavalitsus vastava
ettepaneku ning Transpordiamet on sellega ka nõustunud – 04.05.2023.a kiri nr 8-
1/21-002/10052-1 ristmiku sulgemisest 2023 aasta suvel) ning läbiva kogujatee
puhul muutuks see vastasel juhul nn magistraalteeks (need, kes kasutavad
autotunnelit ning liiguvad Haage tee poole, sest puudub vajadus sõita ringiga läbi
uue liiklussõlme).
Juhime Transpordiameti tähelepanu sellele, et Kambja vallavalitsus esitas oma
01.02.2023.a kirjaga nr 4-1/13-21-1 Transpordiametile seisukohad
projekteerimistingimuste eelnõule. Vallavalitsus tõi oma kirjas välja kokku 8
suuremat ettepanekut.
Esitatud ettepanekutest on Transpordiamet arvestanud ainult ühte (Külitsele
autotunnel).
Kambja Vallavalitsus jääb jätkuvalt oma 01.02.2023.a kirjas esitatud ettepanekute
juurde ning soovib Transpordiametilt kirjalikke selgitusi/põhjendusi, miks ei ole
teiste ettepankutega arvestatud.
Transpordiameti 04.04.2023.a kirjas nr 8-1/21-002/7611-1 toodud Nõo valla
esitatud ettepaneku arvestamisel ei ole Kambja vallavalitsuses vastuväiteid.
Palume arvestada Kambja Vallavalituse tingimustega põhiprojekti koostamisel.
Palume edastada valminud põhiprojekt Kambja Vallavalitsusele seisukoha
andmiseks enne ehitusloa menetlust.
1. Kavandatav kogujatee ühendab omavahel Külitse aleviku edela poolse osa (Külitse tee, Haage
tee, Kose tee ja nende tänavatega ristuvate väiksemate tänavate piirkonna) Külitse aleviku
keskusega. Sellise ühenduse rajamise vajadusele on menetluse käigus viidanud mitmed Külitse
aleviku elanikud ning ka Kambja vald ise on oma esimeses ettepanekus (01.02.2023 kiri nr 4-
1/13-21-1) toonud välja, et maapiirkonna kaupluse jätkusuutliku toimimise üheks eelduseks on
võimalikult suur külastajate arv.
2. Paljud Külitse piirkonna elanikud on menetluse käigus toonud välja, et kohalike elanike jaoks
on oluline see, et kohalik inimene saaks võimalikult hea ühenduse valmiva COOP poe juurde
ning uuesti lühimat teed pidi Jõhvi–Tartu–Valga maanteele. Kavandatav kogujatee parandab
märkimisväärselt Külitse edela poolses osas elavate inimeste ühendust COOPi poega ning annab
võimaluse liikuda lühimat võimalikku teed pidi COOPi poe juurest Külitse liiklussõlmeni.
3. Kambja vald on oma esimeses ettepanekus (01.02.2023 kiri nr 4-1/13-21-1) toonud välja
järgmist: Külitse teele jääb üle Ilmatsalu jõe ja remonti vajav raudbetoonist sild. Külitse tee
avatuks jätmisel kavandada raudbetoonsilla rekonstrueerimine.
Kambja valla 01.02.2023 ettepanekust on välja loetav see, et vald aktsepteerib Külitse teele
liikluse kavandamist ja toonud välja murekoha, millega tuleb sel puhul arvestada.
4. Külitse teed on aastaid intensiivselt kasutatud nii sõiduautode kui ka raskeveokite poolt. Seda
tänavat on kasutatud nö „lõikamiseks“, et vältida Haage tee ristmiku kasutamist põhimaanteele
pääsemiseks.
5. Külitse tee on oma funktsioonilt kohalik jaotustänav, mille kaudu saavad juurdepääsu
järgmised kõrvaltänavad: Pihlaka tee (kohalik tee nr 9490209) ja Külitse tee 14,16,18 (kohalik
tee nr 9490212). Kogujatee rajamine välja pakutud asukohta on kooskõlas Külitse tee
funktsiooniga.
6. Kavandatav kogujatee võimaldab Ülenurme–Haage suunal teekonda lühendada vaid
väikesemõõtmelistel autodel, kes mahuvad läbi 3,5m kõrguse tunneli. Raskeliiklusel seda
marsruuti võimalik kasutada pole.
7. Kavandatav kogujatee on võimalik kavandada rahustatud liiklusega ja aeglase piirkiirusega
lõiguna, mis vähendab selle teekonna läbimisega saavutatavat ajalist võitu. Vajadusel on
võimalik sellele marsruudile kavandada kiiruseid ohjavaid meetmeid (näiteks: kitsam ristlõige,
künnised), mis vähendavad Külitse liiklussõlme vältimise atraktiivsust.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel
ühendava kogujatee rajamine.
Hinnata ehitusprojekti koostamise käigus Külitse teel asuva raudbetoonsilla seisukorda ning
näha vajadusel ehitusprojektiga ette tegevused selle toimimiseks liikluse all (vajadusel remont,
ümberehitamine või asendamine uue sillaga/truubiga).
Kaaluda ehitusprojekti koostamise käigus liiklust rahustavate meetmete kavandamist Kiigemäe
teed ja Külitse teed omavahel ühendavale kogujateele ning olemasolevale riigitee 22132
Ülenurme–Külitse lõigule, mis suundub kavandatava sõiduautode tunneli poole.
Lugeda, et Kambja Vallavalitsusel puuduvad vastuväited Lennuvälja teed ja Kiigemäe teed
ühendava sõiduautode tunneli kavandamiseks.
Lugeda, et Kambja Vallavalitsusel puuduvad vastuväited Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr
22154 Aiamaa–Nõo omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks Tartu poolt vaadatuna
paremale poole põhimaanteed.
2 Nõo Vallavalitsus
01.02.2023 kiri nr
7-1.3/256
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–
Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti
koostamiseks. Arvestades asjaoluga, et ettepanekuid projekteerimistingimuste
Põhjendus/selgitus:
Selgitus ettepanekule 1. ja 2:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
12
eelnõule saab teha kuni 02.02.2023 ja mõningatele ilmnenud kitsaskohtadele, mis
vajavad Nõo vallavalitsuse arvates kaalumist teeme järgmised ettepanekud:
1. Nõo aleviku põhjaosas raudtee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee vahelisel alal Paju
ja Nõgiaru tänavate umbteeks muutmise korral jääb praeguses lahenduses
ainsaks juurdepääsuks Raudtee tänav. Arvestades asjaoluga, et Raudtee tänavas
on ka Nõo raudteejaama bussipeatus, näha ette tänava laiendus ja muutuvate
liiklusoludele vastav kohandamine vähemalt tänava algusest kuni Nõgiaru
tänava otsani. Lisaks palume kaaluda teise alternatiivse juurdepääsu loomist,
näiteks ühe võimalusena näeme Raudtee tänava pikendamist piki raudtee serva
kuni Aiamaa-Nõo teeni Järiste külas. Selline lahendus võimaldaks kahelt poolt
Nõo aleviku põhjaosale juurdepääsu ja looks mitmekülgsemad võimalused
bussiliikluse korraldamiseks.
2. Nõo liiklussõlme ehitamine kavandada ühes etapis, sealhulgas ehitada
projekteerimistingimustes rohelisega markeeritud tulevane ringtee välja
esimeses etapis. Üheetapilisena ehitades oleks tulemus keskkonnasõbralikum,
vähem ressursimahukam, võimaldaks paremini korraldada maakasutust ja tankla
peaks arvestama olude muutusega ühel korral. Lisaks jääks ringtee ja raudtee
ületuse vahele pikem lõik, mis võiks suurendada liiklusohutust. Nõo liiklussõlm
on Nõo aleviku ja ümberkaudsete külade jaoks väga olulise tähtsusega. Sellest
tulenevalt analüüsida kavandatava Nõo liiklussõlme toimivust ja keskkonda
sobivust, arvestades liiklussageduse olulise tõusu, elamute ja võimalike
bussiliinidega.
3. Külitse ja Järiste vahele kavandatud kogujatee osas palume kaaluda alternatiivse
lahendusena kogujateed Jõhvi-Tartu-Valga maanteest põhjapool Soosilla-
Nõgiaru teest kuni Järiste külla kavandatud ristteeni Aiamaa-Nõo tee alguses.
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Eelpool nimetatud muudatused pakuvad alternatiivse
lahenduse ettepanekutes 1 ja 2 nimetatud probleemidele. Projekteerimistingimuste eelnõu
muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023
kirjaga nr 8-1/21-002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades
selgitati ka seda, miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Selgitus ettepanekule 3:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Transpordiamet kaalus täiendavalt kahte varianti Nõo Vallavalitsuse ettepanekuga arvestamise
korral:
1. Kogujatee läbi Kosse kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0324);
2. Kogujatee Kosse kinnistul asuva põllu ja Tatra maardla 2 kinnistul asuva metsa piiril.
Variandi 1 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Teepikkus Aiamaa ristmiku piirkonnast Külitse liiklussõlme oleks selle variandi korral ca
800m võrra pikem ning läbida tuleks 2 T-kujulist ristmikku. Arvestades, et seda teed hakkab
sõitma Tartu ja Nõo vaheline bussiliin, siis on see oluline asjaolu, mis muudaks bussi teekonna
pikemaks ja aeglasemaks.
- 2021. aasta teeregistri andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigiteel 22154
Aiamaa–Nõo 1036 autot ööpäevas ning riigiteel 22192 Soosilla–Nõgiaru 154 autot ööpäevas.
Tõenäoliselt kogu Nõo–Aiamaa liiklus kavandatavale kogujateele ei tule, sest Nõo elanikele
pakub 2+2 maantee kiiremat ühendust Tartusse kui liikuda kavandatava Nõo liiklussõlme
kaudu. Kuid on selge, et kogujatee kavandamine toob sellesse piirkonda liiklust juurde. Variandi
1 korral suunataks kogu täiendav liiklus Aarnamäe, Oru, Jaani, Vaarika, Vahtramäe ja
Männitiigi kinnistute vahelisele teele. Negatiivselt on mõjutatud 6 kinnistut.
- Variandi 1 korral tükeldatakse Kosse kinnistul (katastritunnusega 52801:001:0324) asuv põld
kolmeks tükiks, millest vähemalt 2 on ebamäärase kuju ja suurusega ja mida oleks tõenäoliselt
keeruline/ebaotstarbekas harida.
Variandi 2 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Negatiivselt on mõjutatud Jaani ja Soosilla kinnistud, sest nendest kinnistutest on vajalik maad
tee rajamiseks ning kinnistul asuvate hoonete lähedusse rajatakse uus tee. Negatiivsete mõjude
leevendamiseks on projektiga võimalik näha ette meetmeid, nagu näiteks: liikluse rahustamise
meetmed, kiiruse piiramine, kinnistu piirile rajatav plankaed. Ülejäänud kinnistute osas
negatiivne mõju sedavõrd märkimisväärne pole, sest olemasolevale Soosilla–Nõgiaru riigiteele
projektiga liiklust juurde ei suunata ning uus tee jääb eluhoonetest vähemalt 100 meetri
kaugusele.
Transpordiamet kaalus kahe variandi vahel ning kaalumise tulemusena leidis, et variant 1 tagab
parema liikuvuse ning riivab vähem erakinnistuid.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
13
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed. Kavandada kogujatee nii, et see kulgeks Kosse kinnistul (katastritunnusega
52801:001:0324) asuva põllu servas.
Nõo Vallavalitsus
14.04.2023 kiri nr
7-1.3/696-1
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Esitasite Nõo vallavalitsusele arvamuse küsimiseks Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse Külitse ja Järiste
vahele kavandatud kogujatee osas.
Nõo vallavalitsus nõustub kavandatud muudatusega.
Otsus:
Lugeda, et Nõo Vallavalitsusel puuduvad vastuväited Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa – Nõo omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks Tartu poolt vaadatuna paremale
poole põhimaanteed.
Nõo Vallavalitsus
22.05.2023 kiri nr
7-1.3/858-1
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Esitasite Nõo Vallavalitsusele arvamuse küsimiseks Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse Nõo liiklussõlme
piirkonna osas.
Nõo Vallavalitsus nõustub kavandatud muudatusega.
Otsus:
Lugeda, et Nõo Vallavalitsusel puuduvad vastuväited Nõo liiklussõlme asukoha muutmiseks ja
maanteega paralleelse kogujatee kavandamiseks Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni
Nõo liiklussõlmeni.
3 Terviseamet
24.10.2023 kiri nr
5-7/21/7472-7
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ettepanekute esitamiseks Transpordiameti
algatatud projekteerimistingimuste menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km
138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
Projekteeritav ala asub Tartu maakond Kambja vald (Räni ja Külitse alevik,
Lemmatsi küla) ja Nõo vald (Nõo alevik, Nõgiaru, Järiste ja Meeri küla).
Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva
Tartu–Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks, teedevõrgu asukoha ja
omandi täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgmistele nõuetele:
• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra
normtasemetele. Planeeritud mürauuringus tuleb hinnata uue tee kasutamisest
tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele aladele ning tuua välja
vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel mürataseme
vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele;
• Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele;
Teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel arvestada läheduses
paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel
kavandada leevendavaid meetmeid.
Otsus:
Arvestada ehitusprojekti koostamisel Terviseameti 24.01.2023 kirjas nr 5-7/21/7472-7 välja
toodud nõuetega:
• Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Planeeritud mürauuringus tuleb
hinnata uue tee kasutamisest tingitud liiklusmüra tasemeid ning selle levimist piirnevatele
aladele ning tuua välja vajalikud leevendusmeetmed, et tagada ümbruskonnas asuvatel aladel
mürataseme vastavus määrusega kehtestatud müra normtasemetele;
• Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele;
• Teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate
elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid
meetmeid.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
14
4 Keskkonnaamet
31.01.2023 kiri nr
6 2/22/23625-2
Esitasite Keskkonnaametile projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 3 Jõhvi–Tartu–
Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks.
Taotlusele on lisatud Transpordiameti projekteerimistingimuste eelnõu, puudutatud
kinnistute loend, projekteeritava teelõigu asukohaskeem ja teeprojekti eskiis.
Antud alale on koostamisel keskkonnamõju hindamine (KMH) eelprojektile, mille
tõttu Keskkonnaameti pädevusse jäävatel teemadel selguvad mõjud ja vajalikud
meetmed eeldatavalt KMH käigus (hetkel on alles nõuetele vastavaks tunnistatud
KMH programm).
Projekteeritavalõigualale ja lähedale ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
alasid ning kaitstavaid loodusobjekte (kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevöönd), ka ei ole registreeritud kaitstavate liikide
kasvukohti ja elupaiku. Lemmatsi külas on registreeritud III kaitsekategooriasse
kuuluva laialehine neiuvaip taimeliigi (Epipactis helleborine) kasvukoht. (EELIS
kood KLO9320847). Kuna kasvukohv levib ka väljaspoole planeeritavat teemaad,
ei ole populatsiooni säilimine ohustatud.
Kalda ehituskeeluvööndis on üldjuhul keelatud uute rajatiste ehitamine
(looduskaitseseaduse(LKS)§ 38 lg 3), ehituskeeld ei laiene kehtestatud üld- või
detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 p 10).
Tartu-Külitse eskiisjooniselt on näha, et projekteeritud 2+2 riigitee ja kohalik tee
ning uus kogujatee sild Haaviku tee 21 (94901:005:0530) loodepiiril ületavad
Ilmatsalu jõge (VEE1039000) ning kogujatee ja uue tee puhul on tegemist täiesti
uue teelõiguga ning sillaga. Seega järgides LKS § 38 lg 5 p-e9 ja 10, saab seda rajada
ainult läbi planeerimisprotsessi. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detail-või
üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikule teele. Kas need objektid on
kajastatud planeeringutes, selle kohta Keskkonnaametil info puudub ning palume
need välja selgitada ja kajastada projektis.
Külitse-Nõo eskiisjooniselt on näha, et projekteeritud 2+2 riigitee, Järiste oja sild ja
suurulukitunnel ületavad Järiste oja (VEE1038400). Järgides LKS § 38 lg 5 p-e9 ja
10, saab seda rajada läbi planeerimisprotsessi. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detail- või üldplaneeringuga kavandatud sillale ja avalikule teele. Palume
planeeringutega seonduv selgitada sarnaselt meie kirja eelmisele lõigule.
Metsaloomade teeületuskohad on välja selgitatud OÜ Rewildi poolt koostatud
Tartu-Nõo ulukiuuringus. Kõik seal välja pakutud ulukite läbipääsud on olemas ka
eskiisjoonistel. Eskiisil on ka kujutatud uus teelõik, mis ületab Ilmatsalu jõge, kuhu
on ka planeeritud kallasradadega läbipääs. See sama tee hakkab ületama põhjapool
4-realist teed Kasavere eesvoolu (maaparandussüsteemi kood: 2103900020270).
Sinnagi tasuks kaaluda kallasrajaga läbipääsu, kuna see viib metsatukka, kus on
väikeuluki läbipääs. Loomad, kes läbipääsu kaudu põhja poole liiguvad, jõuavad
arvatavasti metsaservani ja eesvooluni ja võivad hakata mööda seda edasi liikuma.
Uuring soovitab kombineerida Järiste oja läbipääsu puhul nii suur-kui väikeuluki
läbipääsud, mis on igati mõistlik. Meeri tee juurde planeeritud väikeulukitunneli
puhul tasuks mõelda ala haljastuse peale, mis jääb teede vahelisele alale, kui liikuda
4-realise tee alt lõunast põhja suunas –ehk kui väikeulukid sealt kaudu liiguvad, siis
võiks neil olla tunnelist väljudes ka koht, kus varjuda. Palume teemat kaaluda ja
kajastada KMH aruandes lähtudes KMH programmi p-st7.3.2.
Projekteerimisel soovitame lähtuda ringmajanduse põhimõtetest - projekteeritava
teelõigu jätkusuutlik kavandamine ja maapõueressursside säästlik kasutamine ning
Põhjendus/selgitus:
Ristumised Ilmatsalu jõega
Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatav lahendus ristub Ilmatsalu jõega (VEE1039000)
järgmistes asukohtades (alates Külitse järvest vaadatuna):
(1) Külitse tee. Selles asukohas on tegemist olemasoleva sillaga olemasolevas asukohas. Külitse
tee on märgitud ka Kambja valla üldplaneeringu joonisel kui olemasolev tee.
(2) Põhimaantee 3 Jõhvi–Tartu–Valga. Seda on nii Tartu maakonnaplaneeringus kui ka Kambja
valla üldplaneeringus käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat teelõiku.
(3) Uus läbimurre Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkonnast Külitse liiklussõlme. Nimetatud
tee ei ole märgitud Kambja valla üldplaneeringus, kuid koostöös Kambja vallaga otsustati, et
nimetatud kogujatee ühendatakse Haaviku teega, et leevendada vähemalt 30 kinnistu omaniku
teekonna pikenemisest tulenevat mõju Tartu linna suunas. Jooniselt mõõdetuna lühendab
kavandatav lahendus teepikkust ligikaudu 280m võrra võrrelduna sellega kui nimetatud
kogujateed Haaviku teega ei ühendataks.
(4) Lennuvälja teed (riigitee 22132 Ülenurme–Külitse) Külitse liiklussõlmega ühendav tee.
Nimetatud tee on Kambja valla üldplaneeringus käsitletud kui perspektiivne tee.
(5) Kõrvalmaanteed 22154 Aiamaa–Nõo Külitse liiklussõlmega ühendav uus kogujatee, mis
ristub Ilmatsalu jõega raudtee ääres Nuki (katastritunnusega 52801:001:0053) ja Valgeristi
(katastritunnusega 52801:001:0005) kinnistute piiril. Transpordiamet otsustas Nõo valla poolt
esitatud ettepaneku põhjal nimetatud kogujatee projektist ära jätta ning kavandada see teisele
poole maanteed – Ilmatsalu jõega ristumiskohta ei teki.
Seega ainus ristumine, kus avalikult kasutatava tee ristumine ei ole märgitud üld- või
detailplaneeringus, on punktis 3 nimetatud läbimurre Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkonnast
Külitse liiklussõlme.
Transpordiamet on projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel arvestanud üldplaneeringutes
näidatud teede asukohtadega. Kogujateed, mis on üldplaneeringus näidatud, on kavandatud
ligikaudu üldplaneeringus näidatud asukohtadesse, arvestades ümbritsevat situatsiooni. Kahjuks
on aga üldplaneering ebatäpne ning ei näita kõiki vajalikke ühendusteid. Näitena võib tuua välja
maanteega paralleelse kogujatee maanteest paremat kätt lõigus Lemmatsi–Külitse, mis on
vajalik selleks, et viia ristumiskohtade arv vastavusse Projekteerimisnormidega ning tagada
piirkonna elanikele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Üldplaneeringus seda kogujateed aga
üldse näidatud pole. Teise näitena on Kambja valla üldplaneeringuga nähtud ette Lemmatsi
ristmike piirkonda liiklussõlm, kuid pole näidatud kuidas ühendatakse põhimaanteega ristuvad
kõrvalmaanteed sellesse liiklussõlme või milline on liiklussõlme lahendus.
Transpordiamet on Tartu–Nõo lõigu projektlahenduse välja töötamisel täpsustanud
üldplaneeringuga kavandatavat lahendust ning näinud ette lisaks täiendavaid ühendusteid, et
tagada liikuvus ja arvestada üldplaneeringus ette nähtud maakasutusega. Seejärel annab
Transpordiamet kavandatavate teede lahenduse sisendina koostatavasse üldplaneeringusse kui
riigi huvi mis on vajalik selleks, et oleks võimalik põhimaantee nõuetekohaseks ümber ehitada.
Kambja valla üldplaneering on praegusel hetkel koostamisel. Selle protsessi tulemusena
lahendatakse ka ehituskeelu küsimused ristumistel Ilmatsalu jõega.
Otsus:
1. Kaaluda väikeulukitele kallasradadega läbipääsu projekteerimist Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed Külitse liiklussõlmega ühendavale teele ristumisel Kasavere eesvoolukraaviga
(2103900020270/001).
2. Käsitleda KMH aruandes Meeri tee juurde kavandatava väikeulukitunneli juures väikeulukite
varjumise võimalust ning vajadusel projekteerida täiendav haljastus.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
15
jäätmetekke vähendamine ja lõiguehitusest ülejääva pinnasetööde materjalide
kohapeal kasutamine. Eeldatavalt annab selleks asjakohase sisendi koostatav
KMH(KMH programmi p 7.3.9).
Kokkuvõtvalt Keskkonnaametil projekteerimistingimuste eelnõule täiendavaid
ettepanekuid ei ole ning vajalikud keskkonnameetmed selguvad KMH aruande
koostamise käigus, mille menetlusse on Keskkonnaamet kaasatud asjaomase
asutusena.
3. Näha ehitusprojektiga ette ehituseks mittesobiva materjali kasutamine võimalikult suures
ulatuses koha peal. Käsitleda teemat ka koostatavas KMH aruandes.
4. Täienda projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.1.1 ning anda info varasemalt läbi viidud
ulukiuuringu kohta (Rewild OÜ, 2018, töö nr 2017-7).
5 AS Eesti Raudtee
01.02.2023 kiri nr
13-8/4128-1
AS Eesti Raudtee ei kooskõlasta projekteerimistingimuste eelnõud riigitee 3 Tartu–
Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste
eelnõu täiendamisel arvestada järgmiste ettepanekutega:
1. Ülenurme-Külitse tee 22132 uue asukoha projekteerimisel raudtee ja riigitee 3
(E264) Jõhvi–Tartu–Valga vahelisel alal arvestada olemasoleva
raudteeülesõidukoha eritasandilise ristumisega asendamise perspektiiviga
(uue teelõigu geomeetria, ristmikud, mahasõidud ja kergliiklustee viadukti
pealesõitude muldkeha alal). Teeme ettepaneku viia kavandatava Ülenurme-Külitse
tee 22132 ristumine raudteega uude asukohta, kinnistute Hiie (94901:001:0464) ja
Haaviku tee 21 (94901:005:0530) vahelisele alale. Sellise lahendusega kaoks ka
Täsvere küla elanikel vajadus ületada raudteed liikumisel Täsvere küla ja Ülenurme-
Külitse tee 22132 uuele lõigule Vilja kinnistule (94901:005:1441) kavandatava uue
bussipeatuse vahel. Eelkirjeldatud lahenduse korral uuele teelõigule kavandatav
bussipeatus asuks samal pool raudteed kui Täsvere küla ja olemasolev sõidukite
juurdepääs Ropka raudteepeatusele. Eskiisil toodud algse lahenduse korral tekiks
Täsvere küla ja Külitse keskuse vahel liikujate poolt surve uues kohas raudtee
ületamiseks - praegu raudteest kagus oleva Täsvere-Lätiküla kohaliku tee 9490107
ja loode poole raudteed ca 100m kaugusele uude asukohta rajatava Ülenurme-
Külitse tee 22132 kergliiklustee vahel, mis oleks teedevõrgu uue lahendusega otsene
ohtliku olukorra tekitamine kohas, kus projekteerimistingimused ei näe ette avalike
teede vahel raudteed ületava kergliiklustee rajamist.
2. Riigiteega 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga piirnevate kõrvalmaanteede teedevõrgu
muudatuste kavandamisel tuleb arvestada perspektiiviga, kus rongide piirkiiruste
tõstmise, sõidukite liiklusintensiivsuse kasvu või raudteeliikluse ohutusnõuete
karmistumise tõttu tuleb sulgeda Näki teel 9490103 asuv samatasandiline
raudteeülesõidukoht ning riigi seisukohast võib osutuda ebaotstarbekaks Tartu ja
Ropka raudteejaamade vahel kolmekilomeetrisel raudteelõigul praegu asuva kolme
raudteeülesõidukoha asemele rajada kolm viadukti ning 9490103 kohalik Näki tee
jääb perspektiivis mõlemal pool raudteed tupikteeks.
3. Kavandada projekteeritavatelt uutelt avalikelt teedelt päästeameti sõidukitele
juurdepääsuvõimalused raudteemaale nendel projekteeritavate teede lõikudel, kus
uue lahenduse avalikud teed rajatakse raudtee kaitsevööndi vahetusse lähedusse -
raudteelõigul Ropka raudteejaamast Elva suunas kuni Valgeristi kinnistuni
(52801:001:0005). Samuti lõigul, kus muudetakse seniseid juurdepääsuvõimalusi
avalikelt teedelt raudteemaale - Nõo – Tamsa kõrvalmaanteest 22155 Elva suunas
mõlemal pool raudteega ristuvat Mariksoo III eesvoolu (kinnistute Valga mnt. 2, 4,
6 ja 8 piirkonnas).
4. Projekteerimistingimustega tuleb panna kohustus projektis põhjendada, miks
tuleb rajada väikeuluki tunnelid vahetult raudteemaa kõrval riigitee 3 (E264) Jõhvi–
Tartu–Valga alla sellises asukohas, kus tunneli kaudu suunatakse väikeulukid
Põhjendus/selgitus:
1. Tartu-Nõo projektiga seatud eesmärkide saavutamiseks puudub vajadus muuta olemasoleva
raudteeülesõidu asukohta või muuta see eritasandiliseks, sest olemasolev raudteeülesõit
säilitatakse olemasoleval kujul ja asukohas.
Vilja kinnistule planeeritava bussipeatuse vahetus läheduses asub olemasolev raudteeülekäik
(Ropka raudteepeatuse juures), mida on võimalik Täsvere küla elanikel kasutada ja mida
tõenäoliselt harjumuspäraselt ka kasutatakse. Arvestades, et kohalikele elanikele saavad
peamisteks tõmbepunktideks olema raudteepeatus, bussipeatused, Külitse järv ja kauplus, siis
on olemasolev raudteeülekäik raudtee ületamiseks sobivas asukohas. Juhul kui tekib probleem
sellega, et jalakäijatele tekib otsem ja mugavam koht raudtee ületamiseks selleks mitte ette
nähtud kohast, on raudtee võimalik tarastada, rajada sinna nõuetekohane raudtee ülekäigukoht
või kavandada muid meetmeid jalakäijate suunamiseks.
2. Tartu-Nõo projektiga kavandatakse vaid need kogujateed, mis on Tartu–Nõo lõigu projekti
eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Näki tee raudteeülesõidukoha sulgemine ei ole seotud Tartu–
Nõo lõigu projektiga ning seda on võimalik kavandada eraldiseisvalt. Juhul kui tulevikus
suletakse Näki tee raudteeülesõit, siis tuleb raudteeülesõidukoha likvideerimise projektiga
selgitada välja ülesõidu sulgemisest mõjutatud kohalike elanike liikumisvajadused ning
kavandada ühenduste säilimiseks vajaminev teedevõrk.
3. Uute juurdepääsude kavandamine raudteemaale saab olla põhjendatud vaid juhul kui
projektiga katkestatakse või halvendatakse olemasolevaid juurdepääse. Raudteemaale
juurdepääsetavuse parandamine pole Tartu-Nõo projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning
see saab olla vaid raudteevaldaja ülesanne ja huvi.
4. Ulukite liikumiste ja konfliktkohtade välja selgitamiseks viidi Transpordiameti tellimusel OÜ
Rewild poolt ajaperioodil november 2017 – mai 2018 läbi Tartu–Nõo lõigu ulukiuuring. Kõik
projekteerimistingimuste eelnõu lisas olevatel eskiisjoonistel näidatud ulukirajatised on
kavandatud nimetatud ulukiuuringu tulemuste põhjal.
Raudteemaal ulukite liikumisteekondade lahendamine pole Transpordiameti ülesanne ja väljub
projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest. Arvestades rongide liikumise sagedust, ei
tekita raudteesõidukid ulukitele ligilähedaseltki võrdväärset barjääri võrreldes maantee
liiklussagedusega.
Otsus:
1. Ettepanekut, muuta riigitee 22132 raudteeülesõidukoht eritasandiliseks, mitte arvestada.
2. Ettepanekut, arvestada Näki tee raudteeülesõidu likvideerimise perspektiiviga, mitte
arvestada.
3. Kohtades, kus muudetakse seniseid juurdepääsuvõimalusi avalikelt teedelt raudteemaale,
näha projektiga ette vajadusel uued juurdepääsud. Kohtades, kus juurdepääsu ei muudeta ega
halvendata, uusi juurdepääse mitte projekteerida.
4. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõud ning lisada info teostatud ulukiuuringu kohta.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
16
raudteemaale alal, kus teisel pool raudteed on katkematu elamumaade ala, mis
raudteemaa piiril tõkestatakse ka väikeloomi takistava piirdeaiaga. Viia läbi
ulukiuuring, et projektis saaks arvestada ulukite juba välja kujunenud
liikumisradadega. Projektis näidata tunnelitega tekitatavad väikeulukite suunatud
liikumisteed raudteemaa ulatuses ja väikeulukite kaitsmiseks vajalikud meetmed
raudteemaa ulatuses.
5. Taotleda tehnilised tingimused ASilt Eesti Raudtee seoses raudteemaale ja
raudtee kaitsevööndisse avalike teede projekteerimisega.
5. Taotleda raudteemaale ja raudtee kaitsevööndisse avalike teede projekteerimiseks tehnilised
tingimused ASilt Eesti Raudtee.
AS Eesti Raudtee
11.05.2023 kiri nr
13-8/5100-3
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Saatsite aktsiaseltsile Eesti Raudtee kirja, milles teavitate, et
projekteerimistingimuste menetluse käigus on toodud välja murekohad ja esitatud
ettepanekud, mis puudutavad kavandatava Nõo liiklussõlme piirkonda ning esitate
muudatused arvamuse avaldamiseks. Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ettepanekud on
järgmised:
1. Näidata Nõo-Tamsa tee perspektiivne asukoht raudteega eritasapinnalise
ristumise rajamise korral (olemasolevast laiem muldkeha). Arvestada, et viadukti
rajamine olemasoleva raudteeülesõidukoha asukohta tähendab ehitusperioodiks
raudteeülesõidukoha sulgemist või ajutise raudteeülesõidukoha rajamist.
2. Kavandada juurdepääsutee kinnistutele Valga mnt 4, Valga mnt 6 võimalikult
raudteemaa kinnistu piiri äärde.
3. Raudteemaale kavandatud juurdepääsuteelt näha ette mahasõidukohad
Päästeametile ja aktsiaseltsile Eesti Raudtee.
4. Projekteerimistingimuste muudatus kooskõlastada ka Elektrilevi OÜ-ga, kuna
aktsiaseltsi Eesti Raudtee poole on pöördunud Elram OÜ tehniliste tingimuste
taotlusega projektile „Raudtee 2a kinnistu päikeseelektrijaama liitumine
jaotusvõrguga, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond (LR8899)“, milles kinnistul
Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam (52801:010:0026) olemasolev alajaam
demonteeritakse ning planeeritakse uue komplektalajaama rajamine.
Põhjendus/selgitus:
1. Eritasapinnas Nõo–Tamsa tee raudteeülesõidu projekteerimine ei ole
projekteerimistingimuste ese. Selleks, et kavandada eritasapinnas raudteega ristumine, tuleb
teha põhjalikku eeltööd ning selgitada välja, kas mõistlikum on viia sõidutee viaduktiga üle
raudtee või tunneliga raudtee alt. Praegusel hetkel ei ole teada kumb nimetatud variantidest on
majanduslikult ja kasutusmugavuselt otstarbekam ning selle välja selgitamine ei ole ka
projekteerimistingimustega seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Mõlemal variandil on
omad head ja vead.
Nõo liiklussõlme asukoha muudatus annab võimaluse kavandada eritasandilist raudteeülesõitu
nii, et puudub vajadus Nõo liiklussõlme ümberehitamiseks, sest projekteerimistingimuste eelnõu
muudatusega on Nõo liiklussõlm viidud Nõo raudteeülesõidukohast oluliselt kaugemale. Nõo
raudteeülesõidukoha eritasapinda viimiseks tuleb huvitatud osapoolel koostada eraldiseisev
projekt ning lahendada sellega seonduvad tehnilised küsimused (sh selgitada välja tehniliselt
vajaminev teemaa).
2. Valga mnt 4 ja 6 kinnistute juurdepääsutee asukohta on võimalik projekteerimistingimuste
eelnõu punkti 5.2.2.1 alusel täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus, pärast seda kui
teostatakse nendel lõikudel geodeetiline mõõdistus ja selgub täpne situatsioon.
Projekteerimistingimuste eelnõu lisas oleval eskiisjoonisel on tee asukoha määramisel arvesse
võetud Valga mnt 4 (katastritunnusega 52801:009:0486) ja Raudtee tn 1 // 3 // Nõo raudteejaam
(katastritunnusega 52801:010:0026) kinnistute piiril asuva tiigi ja kasvuhoone paiknemist.
3. Arvestades, et kavandatav juurdepääsutee asub raudteemaal, on mahasõidukohtade rajamine
raudteemaale nimetatud teelt õigustatud.
4. Transpordiamet pöördus menetluse käigus selle küsimusega Nõo Vallavalitsuse poole, kellelt
on Elram OÜ alajaama ümber tõstmiseks samuti küsinud tehnilisi tingimusi. Nõo Vallavalitsus
edastas vastava info Transpordiametile. Transpordiamet võttis ühendust ka Elram OÜ-ga ning
vahetati infot kavandatavate tegevuste kohta. Kavandatavad lahendused on omavahel võimalik
edasise tegevuse käigus kokku sobitada nii, et nad ei sea üksteisele takistusi.
Elektrilevi OÜ on olnud arvamuse andjana kaasatud kohe alguses Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimuste menetlusse.
Otsus:
1. Ettepanekut, näidata Nõo–Tamsa tee perspektiivne asukoht raudteega eritasapinnalise
ristumise rajamise korral, mitte arvestada.
2. Täpsustada ehitusprojektiga Valga mnt 4 (katastritunnusega 52801:009:0486) ja Valga mnt 6
(katastritunnusega 52801:009:0012) kinnistute juurdepääsutee asukohta ning kavandada see
võimalikult raudteemaa kinnistu piiri lähedale.
3. Raudteemaale kavandatud juurdepääsuteelt näha ette mahasõidukohad raudteemaale
pääsemiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
17
4. Täpsustada alajaama projekteerimisega seotud küsimused ehitusprojekti koostamise käigus
koostöös alajaama projekteerijaga, et projekteeritavad lahendused sobituksid üksteisega.
6 Päästeamet. Lõuna
Päästekeskus
Päästeamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
7 Tartu Linnavalitsus
04.01.2023 kiri nr
8-13.2/22150
Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–
Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti
koostamiseks. Tee ehituse eelprojekti valmimine on teehoiukava kohaselt
kavandatud 2024. aasta alguses.
Käesolevaga kinnitame, et Tartu Linnavalitsusel puuduvad märkused ja ettepanekud
esitatud projekteerimistingimuste kohta.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
8 MTÜ Tartumaa
Ühistranspordikeskus
02.02.2023 kiri nr
3-7/13-1
Olete kaasanud Mittetulundusühingu Tartumaa Ühistranspordikeskus Riigitee nr 3
Jõhvi – Tartu – Valga projekteerimismenetlusse Tartu – Nõo lõigu kavandamiseks.
Oleme Teiega sel teemal nõupidamistel kohtunud. Nõupidamistel on osalenud
Transpordiameti, töövõtja Tuulekaru OÜ ja Mittetulundusühingu Tartumaa
Ühistranspordikeskuse töötajad. Ühistranspordikeskus jääb nõupidamiste käigus
esitatud seisukohtade juurde, mis on kirjalikus vormis protokollitud Tuulekaru OÜ
poolt ning käesolevaga me täiendavaid ettepanekuid ei esita.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
MTÜ Tartumaa
Ühistranspordikeskus
19.04.2023 kiri nr
3-7/17-1
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Olete kaasanud MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Tartu - Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse menetlusse.
Positiivsete mõjudena on muuhulgas välja toodud ühistransporti puudutav:
1. Muudetud lahendus soodustab ühistranspordi kasutamist. Kuna Tartu ja Nõo
vaheline bussiliin hakkab tulevikus sõitma nimetatud kogujateel, siis muudetud
lahendus võimaldab säilitada Soo bussipeatuse ning seeläbi tuua bussiliin inimestele
lähemale.
2. Muudetud lahendus lühendab Tartu ja Nõo vahelist teekonda (sh bussi
liikumisteekonda) ligikaudu 700 m võrra.
MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ei oma vastuväiteid dokumendis 04.04.2023
nr 8-1/21-002/7611-1 kirjeldatud muudatuste sisseviimise osas.
Otsus:
Lugeda, et MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskusel puuduvad vastuväited Külitse liiklussõlme
ja riigiteed nr 22154 Aiamaa–Nõo omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks Tartu poolt
vaadatuna paremale poole põhimaanteed.
MTÜ Tartumaa
Ühistranspordikeskus
08.05.2023 kiri nr
3-7/18-1
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Olete kaasanud MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Tartu - Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse menetlusse.
Tartumaa Ühistranspordikeskusel puuduvad vastuväited dokumendis esitatud
muudatusettepanekute kohta.
Otsus:
Lugeda, et MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskusel puuduvad vastuväited Nõo liiklussõlme
asukoha muutmiseks.
9 Elering AS
19.12.2022 tehnilised
tingimused nr 12-
9/2022/682
Projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–
Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.
1. Riigitee T3 Tartu-Külitse-Nõo maanteetrassi ehituse ehitusalas ristuvad
maanteega järgnevad Elering AS 330kV ja 110kV õhuliinid:
330kV L358 Tartu-Pihkva visangus M24-M25 ristumine põhimaanteega T3
110kV L154 Tartu-Maaritsa visangus M36-M37 ristumine põhimaanteega T3
Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/
2. Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis
tegutsemise korrast. 330kV õhuliini kaitsevöönd ulatub 40 m liini teljest mõlemale
poole ja 110kV õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale poole.
Otsus:
Arvestada ehitusprojekti koostamisel Elering AS 19.12.2022 tehniliste tingimustega nr 12-
9/2022/682.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
18
Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd),
Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada
juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise
saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada
inimest, vara või keskkonda).
3. Seoses uue neljarealise planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb
olemasolevate 330kV ja 110kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste
(gabariitide) tagamiseks ümber ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks.
Ristumiste projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi
ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise erinõuetest. 700 seeria
dokumentides toodud nõuded ja kord on projekteerimisel ja töö korraldamisel
kohustuslik. Üle-kandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord tuleb
eraldi kokku leppida.
4. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide
omanikul (Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse
taotlus vähemalt 36 kuud enne tee-ehitustööde algust ristumiste väljaehitamiseks
110kV õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini
ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.
5. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb
Elering AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine/asukoha muutmine,
tasub kõik taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile;
6. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada
Eleringile kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise
nõuded tuleb enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab
omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu
dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited
kirjalikult.
7. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete
osas asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-umberehitus.
8. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning
parkla ristumisel 330kV õhuliiniga peab olema tagatud 10,5 meetrine ja 110 kV
õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja õhuliini
alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis esitada õhuliini
pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja
parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril +60°C.
Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole
lubatud.
9. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus
+ 5 m.
10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta
liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla
rajamist selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.
11. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 330/110kV liini elemendist (mastist), takistada
mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega.
12. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide
vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses
maast väljas.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
19
13. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja
õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema
tagatud ka masti kukkumisel liini suunas).
14. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m
15. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa
(asendiplaan koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga
digitaalsel kujul (pdf ja dwg). Failid saata aadressile [email protected]
16. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab
taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel,
aadressil https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused
10 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
11 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
12 AS Tartu Veevärk AS Tartu Veevärk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
13 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud
tähtaja pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
14 AS Emajõe Veevärk AS Emajõe Veevärk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist. Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud
projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.
15 AS EG Ehitus
31.01.2023 kiri
AS-ile EG Ehitus („EGE“), registrikood 11097051, kuulub Tartu maakonnas asuv
Kassisilma tn 15 kinnisasi (katastriüksuse tunnus 28301:001:1628, registriosa nr
21779550, 50% tootmismaa ja 50% ärimaa sihtotstarve). Transpordiameti
01.12.2022 kirjaga nr 8-1/21-002/27230-1 „Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise
projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine“ esitati EGE-le kui puudatud
kinnisasja omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks riigitee 3
Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimuste
eelnõu. Arvamused ja ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 02.02.2023. Käesolevaga
esitab EGE oma arvamuse ja ettepanekud.
Eelnõu kohaselt on EGE omandis olevale Kassisilma tn 15 kinnistule planeeritud
osaliselt liiklussõlm. EGE ei nõustu liiklussõlme planeerimisega Kassisilma tn 15
kinnistule, kuna on valminud Kassisilma tn 15 lao- ja ärihoone ehitusprojekt, mille
alusel on käimas ehitusloa menetlus (ehitusloa taotlus nr 2211271/25338). EGE
üheks põhitegevusalaks on vee-, kanalisatsiooni-, sooja- ja gaasitorustike ehitus,
mille tarbeks lao- ja ärihoone ehitataksegi. Eskiisjoonisel näidatud liiklussõlme
jaoks vajalikule äralõikele on EGE kavandanud ajutise montaaži varjualuse ala
(lisatud Kassisilma tn 15 ehitusprojekti väljavõte. *dwg). Tegemist on alaga, mis on
EGE-le vajalik edaspidise äritegevuse raames torustike ja seadmete montaažitööde
teostamiseks. Ilma selle alata ei ole võimalik EGE-l teostada vajalikke torustike ja
seadmete montaažitöid ning mõjutaks oluliselt EGE äritegevust.
EGE teeb ettepaneku nihutada planeeritud liiklussõlme Klaose kinnistu
(katastriüksuse tunnus 94901:005:0546, registriosa nr 514004, 100%
maatulundusmaa) suunas. Äralõike tegemine Klaose kinnistult on nagunii vajalik
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisas olevat eskiisjoonist ning kavandada ringristmik
(sh. jalgratta- ja jalgtee) väljaspoole ajutise montaaži varjualuse ala.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
20
ning liiklussõlme nihutamine Klaose kinnistu suunas oleks EGE hinnangul
mõistlikum ja vähemkoormavam lahendus arvestades kinnistute suurusi ning
sihtotstarbeid.
16 U.J.
(Külitse elanik)
02.01.2023
02.01.2023
29.01.2023
02.01.2023 e-kiri:
Olen Külitse elanik ja tutvusin antud dokumentatsiooniga, seoses sellega oleks
mõned küsimused:
Mis ulatuses jooksevad müratõkke seinad ja kuidas on need skeemidele märgitud,
ei suutnud neid leida.
Kus on leitav keskkonna mõjude hindamise dokumentatsioon?
Kas ma saan korrektselt aru et edaspidi ei ole võimalik mööda kergliiklusteed
Külitselt Tartusse jõuda vaid vahepeal on lõike kus sõidavad ka autod?
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis ***
02.01.2023 e-kiri:
Veel üks küsimus, siin on ära toodud Külitse asula sisene kergliiklusteede võrgustik
aga see on joonistatud lillana, ehk nagu aru võib saada siis seda ei ehitata antud
projekti käigus välja, aga millal seda ehitama hakatakse?
29.01.2023 kiri:
Seoses antud maanteelõigu neljarealiseks ehitamisega ja piirkiiruse tõstmisega 100
km/h-ni on minule kui kohalikule elanikule mure allikaks lisanduv maanteemüra.
Kuna tegu on elamupiirkonnaga mis areneb kiiresti, kus on palju eramuid ja kus on
detailplaneeringutega plaanis neid ka olulisel määral juurde ehitada (vaata Joonist
1) tekitab maanteemüra palju probleeme.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millelt oli näha, et maanteega külgnev ala on
elamukruntideks jaotatud ***
Vaadates juba praeguseid müra andmeid siis kindlasti tekib probleeme
müratasemete sihtväärtuste saavutamisel, seda saab järeldada aluseks võttes nii
„19304-01 Kambja valla ÜP KSH Mürahinnangut“ kui ka vaadates X-gisi-
mürakaarti (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/76yIAJT).
*** Kirjale oli lisatud tabel liiklusmüra normtasemetega, mis pärineb 19304-01
Kambja valla ÜP KSH Mürahinnangust ***
*** Kirjale oli lisatud mürakaart Külitse piirkonnast, mis pärineb dokumendist
„LISA1_2021-01-12_Kambja_YP_myrakaardid“ ***
*** Kirjale oli lisatud Väljavõte maanteameti mürakaardist, mis on kättesaadav
aadressil https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/76yIAJT ***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, lõigus Arako tee suundristmik – Külitse liiklussõlm ***
Täna olemasolevate teadmiste põhjal võib öelda et ületatakse müra piirväärtusi
mitmete elamute ümbruses praeguste kiiruste sõidukiiruste juures (piirkiirus antud
lõigul 80 km/h). Võttes arvesse et asustustihedus antud piirkonnas ainult kasvab,
ning uuel planeeritud neljarealisel lõigul on plaanis piirkiirust tõsta 100 km/h-ni,
ning võib arvestada ka liikluskoormuse kasvu, sealhulgas raskeveokite
Transpordiamet vastas 02.01.2023 e-kirjaga:
Müratõkkeseinu ei ole joonistel näidatud. Nende asukohad selgitatakse välja mürauuringu
tulemusena. Mürauuringu koostamise kohustus on seatud projekteerimistingimuste eelnõu
punktis 5.12 ning müraseinte projekteerimine vastavalt mürauuringu tulemustele punktis 5.6.1.
Keskkonnamõjude hindamise (KMH) dokumentatsiooni pole käesoleval hetkel koostatud –
sellega tegeldakse. KMH on eraldi menetlus ning selleni jõuame eeldatavasti käesoleva aasta
(2023) kevadel. Siis on plaanis viia läbi uus kaasamine ja siis tutvustatakse KMH
dokumentatsiooni, sealhulgas ka mürauuringu tulemusi. Praegu on tegemist
projekteerimistingimuste menetlusega.
Kitsaste olude tõttu on mõnes üksikus lõigus vajalik näha ette ühise kasutusega tee, mida
kasutavad nii autod, jalgratturid kui jalakäijad. Teie poolt välja toodud näite puhul on tegemist
juurdepääsuteega Riia mnt 219, 221 ja 223 kinnistutele, mida kasutavad juurdepääsuks vaid
kolme kinnistu elanikud. Sõiduautode liiklussagedus on sellel lõigul äärmiselt madal ja puudub
teistsugune mõistlik alternatiiv nimetatud kinnistutele juurdepääsu kavandamiseks.
Projekti koostamise käigus kaalutakse võimalust luua sõidukitele selles kohas eraldi
liikumisruum, aga praegusel hetkel puudub teadmine kas ja millisel moel see on võimalik.
Transpordiamet vastas 03.01.2023 e-kirjaga:
Tingmärkide järgi on tegemist piirkonnas oleva detailplaneeringu alaga, mis on joonisele
kantud informatiivselt. Käesolevate projekteerimistingimustega ei nähta selles kohas tegevusi
ette.
Põhjendus/selgitus:
Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üleeuroopalisse transpordivõrgustikku
TEN-T kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h.
riikide vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100 km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110 km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine põhimaanteel
vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei vastaks keskmise liikleja ootustele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
21
liiklustiheduse kasvu võib arvata et müratasemed kasvavad ka koos sellega. Kiiruse
tõstmisega kaasneb ka kütusekulu ja õhusaastetõus, kiiruse tõstmisel 80 km/h-lt 100
km/-ni võib eeldada kütuse kulu ja seega ka CO2 paiske tõusu 20-30% samas
arvesse võttes et antud maanteelõik on linnalähedane ja asub kahe suure liiklussõlme
vahel siis nii ohutuse kui ka mõistlikkuse seisukohast võttes ehk ei ole piirkiirus 100
km/h vajalik, kuna toimub palju peale/maha sõite, ümberreastumisi ja muid
manöövreid, samas kiiruse tõusust saadav ajavõit on marginaalne kuna vahemaad
on lühikesed.
Ettepanek: Vähendada piirkiirust projekteeritaval lõigul tihedalt asustatud
piirkondade läheduses ja kasutada muid müra tõkestavaid abinõusid nagu
müratõkkeseinad/vallid ja kõrghaljastus et viia liiklusega kaasnev müra kooskõlla
liiklusmüra sihtväärtustega võttes arvesse juba olemasolevate elamute asukohti kui
ka detailplaneeringutes ära märgitud elamumaa kruntide asukohti.
Lisatud viited:
1 Noise Control Engineering Journal, November 2017, Reduction of road traffic
noise by source measures — present and futuure strategies DOI: 10.3397/1/376568
2 Reduction of Fuel Consumption and Exhaust Pollutant Using Intelligent Transport
Systems, The Scientific World Journal, Volume 2014, Article ID 836375, 13 pages,
http://dx.doi.org/10.1155/2014/836375
Projekteerimistingimustega nähakse ette muuhulgas ka mürauuringu koostamine, mille eesmärk
on hinnata projekti realiseerimise järgset ja perspektiivset müraolukorda ning näha ette
leevendavad meetmed nõuetekohaste müratasemete tagamiseks müratundlikel aladel ja
hoonetel.
Detailplaneeringutes ära märgitud elamumaakruntide asukohtadesse müratõkkeid Tartu-Nõo
projektiga ei kavandata, sest atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 lõike 3 kohaselt kohustub
planeeringust huvitatud isik tagama, et müra sihtväärtust ei ületata. Nendes asukohtades pole
teada, millal ja kas üldse nendele elamuid ehitatakse, mistõttu ei pruugi müratõkke rajamine olla
üldsegi vajalik. Tartu-Nõo projektis läbi viidava mürauuringu koostamisel võetakse arvesse vaid
olemasolev hoonestus ning kavandatakse müratõkked vaid nendele müratundlikele hoonetele,
millede teepoolsel küljel on mürauuringu tulemusena piirväärtused ületatud.
Otsus:
Ettepanekut, vähendada Tartu–Külitse lõigul kavandatavat piirkiirust, mitte arvestada.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
17 D.M.
(Nõo valla elanik)
17.01.2023
Tere!
Väga kena kui hoolitsetakse inimeste eest valdades. Ettepaneks oleks, et kui
projekteerite siis oleks ju mõistlik õppust võtta meie põhjanaabritelt ning
projekteerige ka koheselt kergliiklusteele valgustusega ja nii lai ,et mahuks
suusarada talviseks perioodiks. Mõistlik on lisada valgustusele lülitid, et põleks vaid
siis kui keegi tõesti seal liigub ja aegrelee, et mingi aja jooksul kustub:)
Selline lahendus meie soome sõpradel juba 20 aastat tagasi.
Kindlasti aitab see ka noori liikuma kui tingimused loodud!
Põhjendus/selgitus:
Esitatud ettepanekud valgustuse kavandamiseks on seotud projekti koostamise tehniliste
nüanssidega. Valgustus projekteeritakse vastavalt asjakohastele juhistele ning projekti
koostamisse kaasatakse kohalik omavalitsus, kellel on muuhulgas võimalik teha ettepanekuid
valgustuse tehnilistele lahendustele.
Kergliiklusteed kavandatakse vastavalt Kergliiklustaristu juhendile, milles on seatud nõuded
kergliiklusteede laiusele. Suusaradade rajamine kergliiklusteedele on tee ekspluatatsiooniga
seotud küsimus, mis on tulevase tee omaniku otsustada.
Otsus:
Esitatud ettepanekute osas projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel
18 J.S.
(Nõo valla elanik)
18.01.2023
Hetke joonisega suletakse Termani tanklast Tartu poole kogu elamurajoon ühe
väljapääsu alla (Raudtee, Nõgiaru, Kase jne tänavad). Teen ettepaneku, et mõelda
sinna veel üks väljapääs/ligipääs. Päästeamet üldjuhul ei luba ühtegi tupikut
arendada, aga sellise terve piirkonnaga lubavad?
Terminali tankla ja Nõo Lihatööstuse taga olev maa võib mingil ajahetkel minna
planeeringusse ja sinna ehitada veel ärihooneid. Palun projekteerida nii, et hetkel
Terminali juurde keerates, sealt saaks tekitada ka suuremat liikluskoormust.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1.
Menetluse käigus tehtud ettepanekutes on toodud välja järgmised murekohad, mida
projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega püütakse lahendada:
1. Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks);
2. Mitte kavandada Nõgiaru ja Paju tänavaid tupikuteks;
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
22
3. Raudtee tänav on kitsas, see tuleks kas ehitada ümber laiemaks või rajada kogujatee maantee
äärde kuni Paju tänavani, et tagada piirkonnale juurdepääs;
4. Tagada juurdepääs põllumajandustehnikale Koobamäe (52801:010:0365) ja Paju tn 1
(52801:001:0170) kinnistutel asuvatele põldudele;
5. Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2,
Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu
suunas ning lühendaks sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
19 Külitse piirkonna elanike
ühisavaldus (254 allkirja)
26.01.2023
Transpordiamet on algatanud ja avalikustanud Jõhvi - Tartu - Valga mnt km 138,4-
152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks
projekteerimistingimuste menetluse.
Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3 kohaselt on ettenähtud sulgeda kõik
ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt. Ühendused põhimaanteega on kavandatud
Külitse aleviku tarbeks tõenäoliselt Arako tee suundristmiku ja Külitse liiklussõlme
kaudu. Külitse elanikud ja kinnistuomanikud ei nõustu eelnimetatud tingimustega
ning teevad ühiselt alljärgneva ettepaneku projekteerimistingimuste muutmiseks:
Säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Külitse järve teele nr 22194.
Ettepaneku põhjusteks on alljärgnevad asjaolud:
1. Arvestades projekteerimistingimuste menetluses avalikustatud lisa 3 Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonist, saab asuda seisukohale, et mahasõit on tehniliselt
teostatav. Vajalik aeglustus ja kiirendusrada mahutub maastikule ning selle
mõõtmed on aimatavad näiteks tee vastassuunda planeeritud parkla radade järgi.
Maha- ja pealesõit paikneks Arako tee suundristmikust ligikaudu 1,05 km ja Külitse
liiklussõlmest 1,65 km kaugusel. Sarnast lahendust on eelnevalt kasutatud Tallinn –
Tartu – Võru põhimaantee rekonstrueerimisel, kus on rajatud maha- ja pealesõit
Tõrvandi aleviku tarbeks (1. Tõrvandi ühendustee nr 2264). Seejuures on lähimad
mahasõidud eeltoodust vastavalt 1,13 km (Tõrvandi - Lemmatsi tee nr 22129) ja
1,07 km (Ülenurme-Külitse tee nr 22132) kaugusel. Eritasandiline ristmik veelgi
lähemal.
2. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.1.3 kohaselt on lõigul Tartu – Külitse
ettenähtud projekteeritavaks suurimaks sõidukiiruseks 100 km/h, põhjendatud
juhtudel madalam. Vastavalt Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja
nähtavusala määramine“ p 2.1 on asulavälisel teel samatasandiliste ristmike tihedus
ja omavaheline kaugus põhimaanteel (liiklussagedus > 9000 sõidukit ööpäevas)
ettenähtud rangeima nõude kohaselt vähemalt 800 m. Nimetatud nõue on Arako tee
suundristmiku suhtes täidetud (vt ettepaneku p 1). Sama juhise p 2.3 võimaldab
asulavälisel teel projektkiirusega 110 km/h (Külitse – Nõo lõik) eritasandiliste
ristmike (Külitse järve tee ja Külitse liiklussõlm) vahekauguse ( nõue min 5 km)
osas teha vajadusel erandi. Eeltooduga on Transpordiamet oma juhisega leidnud, et
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
23
vajadusel on võimalik põhimaanteele ristmikke projekteerida ja rajada, säilitades
piisava ohutuse ja sõidukiiruse.
3. Külitse on aleviku staatuses asustusüksus. Seisuga detsember 2021.a on alevikus
elukoha registreerinud ligikaudu 800 inimest. Kambja valla arengut käsitlevates
dokumentides (üldplaneering, arengukava jmt) on Külitse alevik määratletud kui
kandikeskus, st piirkonnakeskus. Alevik on ilmselgelt kasvav ja arenev. Lisaks
paikneb alevikus hulgaliselt hooajalise kasutusega kinnistuid. Elanike ja alevikku
külastavate inimeste mugavaks teenindamiseks on oluline lihtne ja mugav maha- ja
pealesõit põhimaanteele. Samuti kiire ühendus Tartu linnaga. Täiendav kogujatee
põhimaantee ääres kiiret ja mugavat ühendust ei võimalda. Ka Külitse piirkonna
elanikud soovivad kasutada tulevikus projekteeritud ja rajatud kiiret põhimaanteed.
4. Mahasõidu sulgemine põhjustab täiendava liikluskoormuse Arako teele,
vaatamata täiendavale kogujateele. Nimetatud tee on kohalik tee, mille
läbilaskevõime on väga piiratud, tehniline seisukord halb ning arvestades KOV
võimekust, taoliseks ka jääb.
5. 2023.a valmib Külitse alevikus COOP keti kauplus. Kauplus paikneb vahetult
põhimaantee ja Järve tee ristmikul. Asukohast tingituna võib eeldada, et ettevõtja
soov on leida kliente ka põhimaanteel Külitselt möödujate hulgast. Külitse järve tee
maha- ja pealesõidu sulgemine toob kaasa kauplusele mugava ligipääsu kadumise
ning seeläbi tõenäoliselt klientide arvu vähenemise. Maapiirkonna kaupluse
jätkusuutliku toimimise üheks eelduseks on võimalikult suur külastajate arv.
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
24
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
20 Laane küla piirkonna
elanike ühisavaldus (65
allkirja)
29.01.2023
Transpordiamet on algatanud ja avalikustanud Jõhvi-Tartu- Valga mnt 138,4-152
km asuva Taru- Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks
projekteerimistingimuste menetluse. Tee planeeritakse I klassi maanteena.
Oma ettepanekute tegemisel tugineme Ehitusseadustikule, Teeseadusele, Tee
projekteerimise normidele, Transpordiameti poolt välja antud juhistele, teistele Eesti
Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja kehtivale Kambja valla üldplaneeringule.
1. Projekteerimistingimuste eelnõus on toodud liikluslahendus, kus likvideeritakse
maantee nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga ja Näki tee ristmiku peale- ja mahapöörded.
Et kavandatav lahendus halvendab oluliselt juurdepääsu Näki tee piirkonda jäävatele
kinnistutele, siis oleme sellisele lahendusele kategooriliselt vastu. Majandus- ja
taristuministri 5.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ punktis 1.2.4 on öeldud: „Eelprojekti
koostamisel keeruka ja suuremahulise maanteevõrgu osale (maantee eritasandiline
ristmik, sild jne) tuleb lähtuda kehtestatud üleriigilistest ning maakonna- ja
üldplaneeringutest, arvesse võttes detailplaneeringuid ja olemasolevaid ehitisi.“
Seega tuleb projekti koostamisel lähtuda olemasolevast olukorrast ja
planeeringutest, mitte vastupidi!
Kavandatav liikluslahendus ei arvesta olemasolevate vajadustega ja Kambja valla
üldplaneeringust tulenevat arenguvajadust antud piirkonnas.
Vastavalt maade kasutamise sihtotstarbele on sõidukite liiklussagedus maantee ja
Näki tee ristumiskohal juba praegu arvestatav ja suureneb veelgi märkimisväärselt.
Vastavalt kehtivale Kambja valla üldplaneerigule vajavad antud piirkonnas
hinnanguliselt 85 hektari äri- ja tootmis- ning 22 hektari elamumaadele loodavate
objektide teenindav transport juurdepääsu Näki tee kaudu mnt-le nr 3 Jõhvi - Tartu
- Valga. Oma väidete toetamiseks lisame maade skeemi, kuhu on kantud
üldplaneeringu järgsed sihtotstarbed vastavalt viirutatuna peale kantud (joonis
lisatud manusena) . Mõeldav ei ole kogu selle transpordi suunamine kogujateede
kaudu, kuna seal tekiksid ummikud ja kõrvalolevad ristmikud saaksid ülekoormuse.
Analoogne näide on võtta uuelt Riia ringilt, kus hommikusel ja õhtusel tipptunnil on
ummikud Võru poolt Valga poole sõitmisel.
Transpordiameti juhis „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ sätestab
punktis 2.3 võimaluse teha vajaliku erisuse punkti 2.1.1 kohta ristmike
vahekaugusest.
Põhjendus/selgitus:
1. Liiklussõlme kavandamine Näki tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Näki tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik põhjendus. Selle
rajamine on kallis ning see hõivaks enda alla märkimisväärse maa-ala piirkonnas, kus on
kehtivad detailplaneeringud. Lisaks on AS Eesti Raudtee andnud menetluse käigus teada, et
perspektiivis on plaanis Näki tee raudteeülesõit sulgeda, sest tõenäoliselt on majanduslikult
ebaotstarbekas hakata 3km pikkusele lõigule rajama kolme raudteeviadukti. Teisele poole
raudteed jääv Laane küla on aga ühendatud avalikult kasutatavate teedega nii põhja kui ka lõuna
suunas (lõuna suunas Kaselehe tee kaudu – kohalik tee nr 9490101; põhja suunas Väikenäki tee
kaudu – kohalik tee nr 9490099). Olemasolev avalikult kasutatavate teede võrgustik ning Tartu–
Nõo projektiga kavandatavad kogujateed tagavad piisavad ühendused liikumiseks erinevates
suundades.
2. Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on vajalik, sest
projekteerimistingimustega kavandatakse Näki tee ristmiku sulgemine Jõhvi–Tartu–Valga
maanteele. Kogujatee asukoht on projekteerimistingimuste eelnõus näidatud sellisena tulenevalt
alljärgnevatest kaalutlustest:
(1) See on lühim võimalik teekond Näki teelt Lemmatsi liiklussõlmeni.
(2) Asukoht on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
(3) Selle kogujatee asukohaga on ümbritsevad kinnistu omanikud pidanud arvestama tulenevalt
üldplaneeringust ning piirkond on selle järgi juba arenenud. Näiteks on selle kogujatee
asukohaga arvestatud Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel.
Lisaks asub kogujatee lõigul Vanapapli tee koridor (katastriüksusel 28301:001:0901), mida saab
selle tee rajamiseks ära kasutada.
(4) Kui kogujatee asub põhimaanteest kaugemal, annab see võimaluse juurdepääsude
kavandamiseks mõlemal poole kogujateed asuvatele kinnistutele. See loob paremaid võimalusi
piirkonna edasiseks arendamiseks.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Näki tee ristmikule liiklussõlm, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
25
Maanteede projekteerimisnormide lisa (majandus- ja taristuministri 29.12.2021
määrus nr 89) sätestab täpsustavad seisukohad projekteerimisnormidele, mis
määratleb punktis 1.3 lõikudes 2 kuni 7 prognoositava liikluskoormuse hindamise
perspektiiviga 20 aastat või kuni protsent, mis on väiksem või võrdne viimase 10 a
liikluskoormuse kasvuga. Kehtib erineva klassiga teedele (ka kogujateed).
Kavandavatel kogujateel ja sellega ristuvatel umbteedel võib tekkida olukord, kus
ei suudeta tagada talvist teedehooldust praegusega samal tasemel ja hooldustsükli
ajad pikenevad.
Ettepanek:
Projekteerida antud liiklussõlm selliselt, et sõidukitele säiliks võimalus pöörata
maanteelt nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga kohalikule Näki teele maantee mõlemalt suunalt
ning Näki teelt pööramine maanteele nr 3 selle mõlemasse suunda.
2. Leiame, et projekteerimise eelnõus toodud mnt nr 22129 Tõrvandi - Lemmatsi ja
Näki tee vahelise kogujatee asukoht pole põhjendatud ja peame otstarbekamaks
rajada kogujatee mnt nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga äärde.
Ettepaneku tegemisel lähtusime eelpool mainitud Maanteede projekteerimisnormide
lisa punktidele 1.1 Tasuvusarvutus ja 1.2 Projekteerimise lähteülesanne.
Ära jääks kulukas läbimurde tegemine metsaalast.
Kindlustatud oleks ühendus kõikide lähiala kinnistustega.
Tänasel päeval on juurdepääsud kinnistutele tagatud olemasoleva mnt nr 3 Jõhvi -
Tartu - Valga, mnt nr 22129 Tõrvandi - Lemmatsi ja Näki tee kaudu.
Ettepanek:
Muuta mnt nr 22129 Tõrvandi - Lemmatsi ja Näki tee vahelise kogujatee asukoht
selliselt, et see asuks mnt nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga ääres (vt lisatud joonist).
Kogujatee peaks olema ühendatud maanteega nr 22129 Tõrvandi - Lemmatsi ja Näki
teega.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, lõigus Tartu – Külitse, millele on joonistatud kogujatee
ettepanek ***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte kaardist, kust on näha üldplaneeringu järgsed
maade sihtotstarbed ***
2. Ettepanekut, muuta Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vahelise kogujatee asukoht
põhimaantee äärde, mitte arvestada.
21 N.I.
30.01.2023
Jalgratturite ja elektriliikurite kiirused on vähemalt kaks korda suuremad, kui
jalakäijate omad. Hetkel on plaanis panna erineva kiirusega liikujad samale jalg- ja
jalgrattateele ja eraldada need ainult teemärgistusega. Teemärgistuse kasutamine
liiklejate eraldamiseks ei toimi ettearvamatute laste, koerte aga ka täiskasvanud
jalakäijate puhul. Eriti keeruline on olukord talvel, kui teemärgistust pole lume all
näha. Selline lahendus on sarnaselt ohtlik, kui 2+2 teel vasakpoolne sõidurada teha
100km/h ja parempoolne 50km/h piirkiirusega ja eraldada need ainult
teemärgistusega.
Minu ettepanek:
1. Eraldada võimalusel jalakäiad kiiremini liikuvatest jalgratturitest ning
elektriliiklusvahendite kasutajatest eraldi paralleelsetele teedele, näiteks mururiba
või haljastuse abil.
Viimastel aastatel on tõusnud suurema kiirusega elektrilise abimootoriga vahendite
kasutamine ja rentimine eriti linnalähiümbruses.
Põhjendus/selgitus:
1. Kergliiklusteed kavandatakse vastavalt Kergliiklustaristu juhendile, milles on seatud nõuded
kergliiklusteede laiusele ja ristlõigetele. Võrreldes viimaste aastate praktikaga ja olemasoleva
olukorraga on Kergliiklustaristu juhend teinud Transpordiametis selge sammu edasi ohutumate
ja kasutajasõbralikema kergliiklusteede rajamiseks.
Praeguse teadmise kohaselt on lõigul ka mitmeid kohti, kus on väga kitsad olud ja kergliiklustee
on täpselt ära mahtunud nii, et see ei riivaks liigselt naaberkinnistuid, ei põhjustaks
suuremahulisi müraseinte ümberehitustöid ning arvestaks Projekteerimisnormidest tulenevate
eraldusribade ja ohutusribade nõuetega. Need kohad on teada ja need on projekteerija poolt
täiendavalt üle kontrollitud.
Arvestades asustustihedust ning eeldatavat kasutajate arvu, on Transpordiameti hinnangul
projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatav lahendus proportsionaalne.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
26
Minu ettepanek:
2. Märgistada ristmike ja bussipeatuste juurde spetsiaalsed hoiukohad/taskud
renditõukerattastele, mida muidu pargitakse ohtlikult teele ette.
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.4.4 kohaselt tuleb projekteerida põhimaanteega
paralleelselt kulgev jalgratta- ja jalgtee vähemalt 4 m laiune, mis jätab võimaluse soovi korral
kasutada ka laiemat lahendust (sh kaaluda jalakäijate ja jalgratturite eraldamist).
Otsus:
1.Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.4.4 sätestatud nõuet mitte muuta. Lugeda, et
projekteerimistingimuste eelnõu võimaldab esitatud ettepanekuga arvestada. Projekteerimise
käigus on lubatud kaaluda jalakäijate ja jalgratturite füüsilist eraldamist, kui sellega ei kaasne
täiendavat riivet naaberkinnistutest ja ei tekitaks põhjendamatut objekti kallinemist.
2. Kaaluda ristmike ja bussipeatuste juurde jalgrataste ja/või renditõukerataste tarbeks
hoiukohtade/taskute projekteerimist.
22 T.P.
(Külitse aleviku elanik)
31.01.2023
Ettepanekud riigitee 3 (E264) Jõhvi – Tartu – Valga lõigu Tartu – Külitse km. 138,4
– 176,0 eelprojekti asendiplaanilise lahendi korrektuuriks.
1. Külitse liiklussõlm.
Liiklussõlm on viidud tänasest ristmikualast ca. 300m ja varasemast eskiislahendist
ca 200m Nõo poole ning mille kujundus pikendab just paremale poole riigiteed
jäävate Külitse elanike pääsu põhimaanteele. Kui võtta võrdluspunktiks Külitse tee
- Kose tee ristmikuala, siis eskiisprojektist paremööre Tartu suunalt teepikkusega ca
415m, eelprojektist lähtuvalt sama pööre 1255m. Pööre Tartu suunale
eskiisprojektist lähtuvalt teepikkusega ca 1045m, eelprojektist lähtuvalt ca 1480m.
Kui võrrelda riigitee 22195 Külitse - Haage viimist üle liiklussõlme, siis on
eelprojektis pikenemine ca. 370m võrreldes eskiislahendiga. Eelprojektse lahendiga
on toimunud lühenemine riigitee 22192 Soosilla - Nõgiaru juures, suunalt Tartu –
Nõgiaru 110m ja suunalt Nõgiaru - Tartu 590m. Soosilla - Nõgiaru tee
liiklussagedus on väga tagasihoidlik ning tasuvusarvutustes ei kaalu see kindlasti
üles teistest suundadest teepikkuse suurenemist. Kui võrrelda ristmiku asukohta täna
kehtivas valla üldplaneeringus kavandatud riste asukohaga, siis on siin nihe ca. 80m
Nõo poole.
Lähtudes eelnevast, paluks analüüsida täna pakutavat liiklussõlme lahendit ning viia
riste asukoht kooskõlla täna kehtiva üldplaneeringuga, s.h. ka riigitee 22195 Külitse
– Haage asendiplaaniline lahend ja paigutus liiklussõlmes.
2. Riigitee 22194 Külitse järve tee ühendus Tartu suunaga.
Eelprojekti asendiplaanist lähtuvalt, on Külitse järve tee ühendatud parempöördega
Tartu suunalt läbi põhimaantee äärse kogujatee ja Arako tee parem sisse – välja
mahasõiduga. Külitse - Järve tee ühendus Tartu suunale saab toimuda läbi
kogujateede Lemmatsi liiklussõlme või siis läbi riigitee 22195 Külitse – Haage
Külitse liiklussõlme. Kui võtta võrdluspunktiks Külitse järve parkla, siis läbi
kogujateede ja Lemmatsi liiklussõlme on Tartu suunale põhimaanteega ühenduse
pikkuseks ca 3.9km. Kasutades tänast Külitse - Järve teed + Külitse – Haage teed
ning Külitse liiklussõlme, on Tartu suunale põhimaanteega ühenduse pikkuseks ca
4.1km, millele lisandub 4.7km põhimaanteed Lemmatsi liiklussõlmeni (et
võrdluspunktid oleksid samad). Võrdluseks lisan ka tänase teepikkuse Külitse järve
parklast kavandatava Lemmatsi liiklussõlme, milleks on ca 3.55km. Teepikkusest
lähtuvalt, tuleks eelistada kavandatavat kogujateed, mille liiklussageduseks võiks
kujuneda ca 2000 a/ööp.
Liiklussageduse suurust hakkab eelkõige kujundama kogujateele kavandatav
kiiruspiirang. Olen arvamusel, et olulist osa inimese poolt eelistatud teekonna
valikul määrab Külitse – Järve tee ühendus Külitse – Haage teega. Eskiislahenditel
oli välja pakutud kaks alternatiivset lahendit, mis lühendaksid teepikkust tänase
Põhjendus/selgitus:
1. Esitatud ettepaneku puhul on oluline asjaolu, et Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse
ettepanekul muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja
riigiteed nr 22154 Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale
poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine
on põhjendatud. Muudatuse peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Kavandatud muudatus mõjutab otseselt Külitse liiklussõlme lahendust. Riigiteed 22154
Aiamaa–Nõo ühendav kogujatee ühendatakse Külitse liiklussõlme lääne suunast ning see
tasakaalustab erinevatest suundadest liituvaid liiklussagedusi. Nimetatud kogujateel hakkavad
muuhulgas sõitma ka Tartu ja Nõo vahelised bussiliinid. Lisaks on projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusega võetud arvesse maakasutust ning on kavandatud uus tee võimalikult
lähedale põllu ja metsa piirile.
Liiklussõlme nihutamine 80 m Tartu poole ei ole põhjendatud, sest seda ei soodusta ümbritsev
maakasutus:
- Kleini kinnistule on rajatud kõrghaljastus (väärispuud), mida püütakse ehitusprojektiga
maksimaalselt säilitada.
- Lääne suunas kavandatav uus ühendus lõikaks ära suurema tüki Kleini kinnistul asuvast
põllust.
Üldplaneering on strateegiline dokument, mis määrab ära liiklussõlme ligikaudse asukoha. Seda
asukohta tuleb ehitusprojektiga täpsustada nii, et see sobiks keskkonda. Lisaks võimaldab
projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.2.1 täpsustada liiklussõlme suunduvate teede
asukohti.
2. Ettepanekus nimetatud probleemi lahendamiseks on Transpordiamet otsustanud käesolevas
menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed
omavahel ühendava kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust. Kavandatav tee
loob Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse
kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob juurdepääsuvõimalused Külitse järvega
piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda otse
Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata Valga suunas.
Külitse järve tee rekonstrueerimine ei ole projekteerimistingimuste ese ning see ei ole vajalik
projekteerimistingimustega seatud eesmärkide täitmiseks. Menetluse käigus on Transpordiamet
otsustanud kavandada Lennuvälja teed Kiigemäe teega ühendava sõiduautode tunneli ning
Kiigemäe teed ja Külitse teed ühendava kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust.
Need aitavad vältida Külitse aleviku sisese liikluse suunamist Külitse järve teele – seega ei saa
väita ka seda, et projekt toob endaga kaasa olulise liiklussageduse kasvu Külitse järve teel.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
27
teega võrreldes ca 1.2 – 1.3km. Oluline on, et kavandatud ühendus luuakse, millist
varianti eelistatakse või pakutakse alternatiivne lahend ei olegi oluline.
*** Kirjale oli lisatud joonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
Samas tuleks leida võimalused ka riigitee 22194 Külitse järve tee
rekonstrueerimiseks, sest puuduv kergliiklustee ohustab sõiduteel liikuvaid
jalakäijaid ning ei vasta kohalike elanike ootustele.
3. Riigitee 22132 Ülenurme – Külitse ühendus Tartu suunaga.
Eelprojekti asendiplaanist lähtuvalt on Ülenurme - Külitse tee ühendatud läbi
kavandatava Külitse ümbersõidu Külitse liiklussõlmega. Kuna antud projektis ei
realiseerita kogujateed Tartu suunale ja ühendust Lemmatsi liiklussõlme, siis
alternatiivsed lahendid puuduvad ja kogu Külitse aleviku vasakpoolse piirkonna
ühendus põhimaanteega saab toimuma ainult läbi Külitse liiklussõlme. Ka kahele
poole teed jääva aleviku vaheline liiklus s.h. pääs järve äärde ja ka rajatavasse Coop
kauplusse, on autoga / mootorrattaga võimalik liikuda ainult läbi Külitse
liiklussõlme. ( Eelprojektist lähtuvalt on kergliiklustee kaudu ühendus kahele poole
teed jäävate piirkondade vahel tagatud ).
Kui vaadata täna kehtivat üldplaneeringut, siis on näha (vaata allolevat väljavõtet
üldplaneeringust) kavandatud ühendustee Külitse järve tee ja Ülenurme – Külitse
tee vahele põhimaantee riste kaudu.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte üldplaneeringust ***
Kavandatud ühendustee oleks positiivne lahendus piirkonnale ning looks
alternatiivse ühenduse Külitse järve tee ja Ülenurme – Külitse tee vahele. Piisaks,
kui põhimaantee alla kavandatava ristetunneli kõrgusgabariidiks jääks 4.0m
(lähtudes EVS 843:21016 p. 6.7.1.(15)RJ. ) Olen arvamusel, et piiratud gabariidiga
tunneli lisamine ei suurenda liiklussagedust Külitse järve teel, kuid loob oluliselt
paremad võimalused kohalike elanike liikumiseks.
Koos võimaliku riste asukoha kavandamisega tuleks üle vaadata veoautode parkla
asukoht ning ühildada parklasse sisse - väljasõit ka kogujateedega. Näiteks võiks
kaaluda veoautode parkla nihutamist Tartu poole, muutma kuju, viima kokku
kogujateega ja rajama ühenduse Ülenurme - Külitse teega.
Antud punkti kokkuvõtteks sooviksin öelda, et põhimõtteliselt tuleks kaaluda
kergliiklustee tunneli asendamist sõiduautode liiklust võimaldava lahendiga ning
veoautode parkla nihutamist Tartu poole. Kavandatava parkla sisse – väljasõit
ühendada kogujateega ning viia see välja Ülenurme – Külitse teele. Antud lahendiga
saaks tagada alternatiivse parempöörde Tartu suunale ka vasakult poolt maanteed
ning looks paremad tingimused kohalike elanike liikumiseks Tartu poole ja
piirkonna edasiseks arenguks.
3. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
Transpordiamet kaalus Lennuvälja teelt parempöördega pealesõidu kavandamist Tartu poole.
Kavandatavat lahendust kõnealuses asukohas mõjutab käesolevas menetluses tehtud otsus
kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele sõiduautode tunnel.
Selleks, et oleks võimalik kavandada nii sõiduautode tunnel põhimaantee alla kui ka maanteele
pealesõit, tuleb projektiga kavandada sõiduautode tunnelit ja maanteele pealesõitu omavahel
ühendav ramp, et viia erinevad teed omavahel kõrguslikult kokku. Lisaks tuleb sellesse
piirkonda kavandada ristmik, et ühendada omavahel ära tunnelisse minev tee, ramp ja
Lennuvälja tee. Teisisõnu, tuleks sellesse asukohta kavandada osaline liiklussõlm.
Liiklussõlme kavandamine Lennuvälja tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Lennuvälja tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik
põhjendus, sest sellesse piirkonda kavandatakse juba Külitse liiklussõlm, kuhu ühendatakse
ühelt poolt Lennuvälja tee ning teiselt poolt Külitse–Haage ja Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed. Külitse aedlinna elanikud saavad Tartu suunas liikuda mööda Jõhvi–Tartu–
Valga maantee äärde kavandatavat kogujateed. Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkond
ühendatakse otse Külitse liiklussõlme uue kavandatava läbimurde kaudu. Täsvere küla elanikel
on võimalus liigelda läbi Külitse liiklussõlme või kasutada Võru maanteed Tartusse sõitmiseks
– sealjuures parempöördega pealesõit ei vähendaks teepikkust Tartust tagasisõidul, tagasi
sõitmiseks tuleks ikkagi sõita Külitse liiklussõlme kaudu. Laane küla elanikud saavad kasutada
aga kohalikke teid (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee; 9490099 – Väikenäki tee),
lisaks Lennuvälja teele ja Külitse liiklussõlmele. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis võimaldab Täsvere
ja Laane küla elanikel Tartusse sõitmiseks kasutada ka teisele poole Jõhvi–Tartu–Valga
maanteed kavandatavat kogujateed.
Veoautode parkla on otsustatud menetluse käigus viia teise sobivamasse asukohta, tulenevalt
maakasutusest, funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjustest.
Otsus:
1. Ettepanekut, muuta Külitse liiklussõlme asukohta, mitte arvestada. Liiklussõlme suunduvate
teede asukohad täpsustada ehitusprojektiga.
2. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teelt ühendus Külitse–Haage teega, mitte arvestada.
Ettepanekut, näha ette Külitse järve tee rekonstrueerimine, mitte arvestada.
3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
Ettepanekut, kavandada Lennuvälja teelt parempöördega pealesõit Tartu suunas, mitte
arvestada.
23 M.H.
(Külitse aleviku elanik)
Tähelepanekud ja ettepanekud eelnõule:
• Projekteerimistingimuste eelnõus (edaspidi eelnõu) pole välja toodud, mis alusel on
Transpordiamet projekteerimistingimused välja andnud Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-
Valga km 138.4-152.0 asuva Tartu-Nõo lõigu (edaspidi maantee) kavandamiseks 2+2
Põhjendus/selgitus:
Riigitee ümberehitamise alusdokument on Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020 kinnitatud
teehoiukava aastateks 2021-2030, mille lisas 4 on ehitusobjektide indikatiivne kava TEN-T
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
28
01.02.2023 ristlõikega maanteeks? Projekteerimistingimuste avalikustamise koosolekutel on
rõhutatud, et maantee rekonstrueerimine 2+2 maanteeks on vajalik, kuna Eesti
Vabariigi valitsus on sellise ülesande Transpordiametile andnud. Palun täpsustada,
millise otsusega on antud ülesanne Transpordiametile antud?
• Eelnõus pole välja toodud, milline on antud hetkel maantee klass ja milliseks see
muutub rekonstrueerimise käigus?
• Eelnõus viidatakse punktis 3.2 Teehoiukavale. Riigiteede teehoiukava 2023-2026 ei
sisalda käesolevat maanteed. Millisest Teehoiukavast on jutt?
• Eelnõus on välja toodud, et maantee projekteerimise lähtetase on rahuldav (liiklemine
tavaoludes on ohutu). Külitse elanikuna ja maantee igapäevase kasutajana leian oma
kogemuse põhjal, et maantee projekteerimise lähtetase on pigem erandlik. Praegu
kasutuses olev 1+1 ristlõikega maantee koos seniste ühetasandiliste ristmikega ei taga
tipptundidel liiklemisel vajalikku ohutust. Tulenevalt suurest liikluskoormusest on
sellistel ajahetkedel vasakpöörete sooritamine ohtlik (liikleja peab reageerima kiiremini
kui tavaoludes). Parempöörete sooritamine on tavaliikleja seisukohast vaadates
valdavalt lahendatud hästi ja igapäevase liiklejana probleeme ei tähelda.
• Liiklusvoog nimetatud maanteel on sedavõrd intensiivne, et vaatamata kehtestatud
piirkiirusele 80 km/h on liiklusest tulenev müra häiriv terve päeva jooksul.
• Antud maanteega piirnevatel aladel elab palju inimesi, kellest osa on selles piirkonnas
elanud juba põlvkondi ja osa on „uusasukad“. Põliselanikud on aastakümnete jooksul
pidanud kohanema maantee muutumisega vastavalt liiklemise arengutele ja Eesti NSV
aegsele riiklikule jõupoliitikale. Põliselanikele ei ole õige ette heita, et nad on ise
valinud sellise elukoha – maantee muutumisest tingitud elukeskkonna muutus ei ole
olnud elanike enda valik, vaid peale surutud lahendus.
• Antud maanteega piirnevad alad on elukohana atraktiivne linnalähedane piirkond
(Ropka alevik, Külitse alevik). Seetõttu on viimase 10 aasta jooksul oluliselt kasvanud
maantee läheduses elanike hulk ja kasvab lähemate aastate jooksul veelgi. Maantee on
asulate sisene tee ja tiheasustusala. 2+2 lahendusega tee projekteerimine asulate sisese
teena on ebaratsionaalne (väga ranged nõuded uuele teele, ehitamine ebaratsionaalselt
kallis, kohalike elanike igapäeva elu muudetakse oluliselt keerulisemaks jne).
• Kavandatava 2+2 maantee rajamisega kaasnevad positiivsed asjaolud:
Liiklemine maanteel muutub ohutumaks ja sujuvamaks.
Transiitliiklusele muutub liiklemine maanteel kiiremaks (siinjuures tuleb
arvestada, et see ei puuduta raskeveokeid, Transpordiamet kaalub raskeveokitele
piirkiirust 80 km/h).
Rajatav kogujateede võrgustik lihtsustab ligipääsu osale kinnistutele.
• Kavandatava 2+2 maantee rajamisega kaasnevad negatiivsed asjaolud:
Kohalikele elanikele suureneb oluliselt teepikkus, mis tuleb läbida, et jõuda
maanteele ja teisele poole maanteed. Maantee muutmine 2+2 teeks lõhub olulisel
määral seniseid asulate siseseid liikumisteid ja poolitab sisuliselt asulad eraldi
asumiteks. Liiklemine muutub oluliselt ajamahukamaks. Sellega suureneb olulisel
määral keskkonna reostamine ja fossiilsete kütuste kulutamine. See on tugevas
vastuolus Eesti rohepöördega (säästev areng, kasvuhoonegaaside heitkogused).
Liikluskiiruse tõstmisega maanteel suureneb sõidukite kütusekulu, millega
suureneb olulisel määral keskkonna reostamine ja fossiilsete kütuste kulutamine. See on
tugevas vastuolus Eesti rohepöördega (kestlikud liikumisviisid, kasvuhoonegaaside
heitkogused).
Oluliselt pikeneb päästeameti teekond (aeg), et jõuda maantee läheduses elavate
abivajajateni. Elamine antud piirkonnas muutub ebakindlamaks, sest abi, mis praeguse
teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030 ning kus on nähtud ette Tartu–Nõo
lõigu ümberehitamine aastatele 2027-2029. Hiljem on Vabariigi Valitsus teehoiukava lühemaks
perioodiks (2023-2026) küll täpsustanud ja uuendanud, kuid kuna selles uuemas versioonis pole
pikemaajalist perioodi märgitud, siis lähtub Transpordiamet Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
kavandamisel pikemast plaanist. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 3.2 on alus märgitud.
Maantee klass tuleneb Projekteerimisnormidest. Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat
ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee Projekteerimisnormide alusel I klassi
maanteeks.
Lähtetaset „rahuldav“ kohaldatakse ehitusprojekti koostamisel. Sellel ei ole seost olemasoleva
maantee halva olukorraga, vaid see iseloomustab projektiga saavutatavat taset.
Kavandatav piirkiirus:
Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100 km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110 km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
ringristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
Valgustus tuleb projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.7.1 kohaselt projekteerida vastavalt
asjakohastele juhistele.
Maantee viimist Külitsest mööda uuele trassile ei kaaluta alljärgnevatel põhjustel:
(1) Maakonnaplaneeringuga ja üldplaneeringuga pole maantee uuele trassile viimist ette nähtud;
(2) Uue maantee rajamiseks oleks vaja tekitada uus lai 2+2 maantee rajamiseks piisav koridor
läbi metsa. Hetkel kavandatava lahenduse kohaselt kasutatakse ära olemasolevat
maanteekoridori.
(3) Uue maantee trass läbiks mitmeid uusi erakinnistuid ja planeeritavaid alasid ning tooks kaasa
uusi täiendavaid piiranguid paljudele selles piirkonnas paiknevatele maaomanikele.
(4) Külitsest möödasõidu rajamine on tõenäoliselt ka majanduslikult kulukam, sest lisaks uue
2+2 maantee ehitamisele tuleks ümber ehitada ka terves ulatuses olemasolev tee. Praeguse
lahenduse kohaselt laiendatakse olemasolevat maanteed olemasolevas koridoris ning rajatakse
uued teelõigud ühenduste tagamiseks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
29
maantee lahenduse juures jõuab abivajajani ajaga A, jõuab tulevikus abivajajani
tõenäoliselt ajaga 2A.
Maantee rekonstrueerimisel 2+2 maanteeks tõstetakse piirkiirus maanteel
100…110 km-ni/h ja rajatakse eritasandilised ristmikud. See muudab liikluse
sujuvamaks, kuid sellega kaasneb liiklusmüra suurenemine nii maanteekoridori kõrval
kui kaugemal. Kiiremini liikuvad sõidukid teevad rohkem müra ja eritasandiliste
ristmikega tõstetakse liikuvad sõidukid oluliselt kõrgemale muu teepinna suhtes, mis
tähendab omakorda, et müra levib oluliselt kaugemale. (Hetkel tehtavad mürauuringud
näitavad hetkemüra ja mitte müra, mis tekib 2+2 mnt ehitamisega).
Maantee rekonstrueerimisel 2+2 maanteeks ning kogujateede rajamisega hävineb
olulisel määral põllu- ja metsamaid, mis on tugevas vastuolus Eesti rohepöördega.
• Maantee 2+2 projekteerimise ja ehitamise ajagraafik on meile teada olevalt hetkel
ebaselge ja tõenäoliselt toimub see perspektiiviga 10 aastat. Nimetatud maanteel on
turvalisust vaja tõsta kohe.
• Arvestades Vabariigi Valitsuse rohepöörde programmi, tuleb kaaluda järgmisi
variante maantee ohutumaks muutmisel:
Loobuda kavast piirkiiruse tõstmiseks 100…110 km-ni/h. Säilitada praegu kehtiv
piirkiirus 80 km/h, mis annab võimaluse oluliselt säästlikumalt (nii looduskeskkonna
kui kohalike elanike suhtes) muuta maantee ohutumaks ning liiklus sujuvamaks. Maantee ristmikutele rajada valgustus.
Kuna kõige ohtlikumad on vasakpöörded, siis leida kiirelt lahendus maanteel
vasakpöörete ohutuks sooritamiseks.
• Arvestades olemasoleva maantee eripära (asulasisene tee), tuleks kaaluda
alternatiivse maanteekoridori kasutusele võtmist 2+2 lahenduse arendamiseks-
rajamiseks. Eesti siseselt võime näha küllalt näiteid, kus Transpordiamet on lahendanud
sarnaseid probleemseid maanteelõike ratsionaalsemal viisil (näiteks Põltsamaa
möödasõit, kus maantee viiakse asulast eemale). Selline lahendus võimaldaks
olemasoleva maantee muuta asula siseseks liiklemise teeks ja ühtlasi kogujateeks uuele
2+2 teele (Joonis 1). Esitatud ettepaneku korral tuleb Külitse piirkonnas ehitada oluliselt
vähem uusi kogujateid ja ühtlasi annab käesolev ettepanek võimaluse Lennuvälja tee ja
Tartu-Valga raudtee riste ehitada eritasandiliseks. Vastav vajadus tekib 10 aasta
perspektiivis, kui realiseerub Eesti Raudtee plaan ehitada Tartu-Valga raudtee ümber
selliselt, et see võimaldaks rongidel liikuda kiirusega 160 km/h, mis tähendab, et
samatasandilised risted maantee ja raudtee vahel ei ole lubatud.
*** Kirjale oli lisatud joonis, millel on näha ettepanek Külitse möödasõidu
rajamiseks ***
Kiired lahendused ohutuse tõstmiseks ei ole käesoleva projekteerimistingimuste eelnõu ese
ning neid kaalutakse eraldiseisvalt. Vastavaid tegevusi on ka juba lähiminevikus tehtud, et
parandada liiklusohutuse taset kõnealusel lõigul ning tõenäoliselt tehakse veel. Käesoleva
projekteerimistingimuste menetlusega kavandatakse Jõhvi–Tartu–Valga maantee
projekteerimist nõuetele vastavaks.
Otsus:
Ettepanekut, vähendada Tartu–Külitse lõigul kavandatavat piirkiirust, mitte arvestada.
Lugeda, et projekteerimistingimuste eelnõu arvestab võimalusega rajada ristmikutele valgustus.
Ettepanekut, viia põhimaantee uuele trassile ja jätta olemasolev põhimaantee kohalikule
liiklusele, mitte arvestada.
24 K.A.
(Külitse aleviku, Siili tn
elanik)
01.02.2023
Transpordiamet on algatanud ja avalikustanud Jõhvi - Tartu - Valga mnt km 138,4-
152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks
projekteerimistingimuste menetluse. Üldiselt on tegemist väga tervitatava
initsiatiiviga, meeldiv on näha, et kaasaegseid liikumisvõimalusi luuakse. Selle
juures on siiski mõned asjaolud, mis plaanitava suurprojekti positiivset mõju
oluliselt kahandavad.
Olen allkirjastanud ka Toomas Otsatalo poolt koostatud samateemalise
ühispöördumise ning nõustun seal esitatud seisukohtadega, ent soovin omalt poolt
lisada veel asjaolusid, põhjendusi ning pakkuda väja lahendusi.
Probleemid
Praeguseks esitatud eskiisi realiseerumisel halveneb ligipääs suurele asumile –
Külitse aleviku aedlinna osale, samuti nö aleviku osale. Külitse administratiivpiiride
kirdepoolsesse ossa kavandatud Arako suundristmik ei asenda praegust Külitse
Põhjendus/selgitus:
1. Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
30
aedlinna mahasõitu maanteelt. Põhjusi on mitmeid: kogujatee on kitsam,
hooldusklass on märksa madalam, see ei taga kvaliteetset ühendust linnaga. Eriti
keeruliseks läheb aedlinnast Tartu poole sõitmine, kus kogujateed pidi tuleks sõita
praktiliselt linnani (Lemmatsi liiklussõlm). Alternatiiviks oleks aedlinnast sõita
esialgu Haage suunas ja alles Järve tee-Haage tee ristmikult pöörata kiirtee suunas.
Tee näiteks Lõunakeskuseni pikeneks >50% (7 km asemel 11 km). Lisaks
ebamugavusele oleks see ka keskkonna seisukohalt negatiivne muutus. Samuti
suureneks oluliselt väga kitsa Järve tee koormus.
Kuna aedlinna elanikud peavad jätkuvalt linna ja tagasi saama, siis kitsa Järve tee
kehvema hooldusega kogujatee kasutamine pigem suurendab liikluse ebaturvalisust
Külitse elanikele. Oluline probleem on ka operatiivsõidukite (kiirabi, päästeamet)
ligipääsu halvenemine.
Pöördumistes on viidatud Külitsele kui piirkonnakeskusele. Oleks kohatu jätta
keskus mugava ligipääsuta ja loota et seda asendab nö "koha täiteks" väikese
kasutusega piirkonnas Arako suundristmik ning eelkõige transiitliiklusele mõeldud,
jällegi ebasobivas asukohas Külitse liiklussõlm.
Veel üks oluline nüanss. Külitsel valmib 2023. aastal tänapäevane kauplus, mis
kindlasti suurendab piirkonna atraktiivsust, sh kinnisvara väärtust. Võib oletada, et
kauplus ei arvesta ainult Külitselt pärit ostjaskonnaga, vaid soovib teenindada ka
möödasõitjaid, kellele oleks teel Nõkku või Elvasse mugav teha peatus igapäevaste
ostude jaoks.
Praegune plaan nulliks täielikult sellise võimaluse, sest kui ka mahasõit teelt oleks
hädapäraselt võimalik ka Arako suundristmiku ja pika kogujatee kaudu, puudub
mugav võimalus uuesti kiirteele tagasi saada. Praegu arutluse all oleva esmase
eskiisi realiseerumisel kaoks ühtlasi ka kaupluse ja Külitse aleviku osa vaheline
mugav ühendus. See tähendab aga, et kaupluse tähtsus marginaliseerub, käive
langeb ja ettevõtjal ei pruugi jätkuda motivatsiooni seda edasi pidada.
Praegu kavandatav Külitse pooleks lõikamine halvendab ka vallasisest bussiliiklust,
näiteks maršruut Lennuvälja suunast Haagele, mis teenindab praegu ka Külitse Järve
peatust muutub sisuliselt võimatuks.
Esitletud eskiis koos põhjendustega jätab mulje, et see on koostatud nö
kabinetivaikuses, tutvumata tegeliku olukorraga ja inimeste liikumisteede ning
vajadustega kohapeal. Suundristmiku / liiklussõlme paigutamine asumi ette ja taha
võib tunduda hea ideed üksnes arvuti taga kaarti vaadates. Suur palve oleks
kavandajatel ja projekteerijatel tutvuda reaalse olukorraga ja arvestada Külitse, kui
peatse Tartu eeslinna elanike vajadustega.
Ettepanekud
Visandasin projekteerimistingimuste eelnõuga kaasas olnud PDF faili aluseks võttes
mõned muudatusettepanekud. Mu loodud joonis (pöördumisele lisatud) ei
pretendeeri graafilisele täpsusele ega pole detailsuses kõiki komponente välja
joonistanud ent võimaldab ettepanekuid illustreerida. Joonisel on numbritega
märgitud osad, millele tahan ettepanekud teha.
1. Rajada suundristmik Külitse aedlinna sissesõidul (Järve tee teeots). Skeemile on
ristmik kopeeritud Arako ristmikult samas mõõtkavas, seega võib näha, et see
mahub mugavalt ära.
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
31
a. Ristmike vahekauguste juhendi (eskiisi seletuskirjas viidatud) järgi peaks see
suundristmik Arako suundristmiku järel piisavalt kaugel olles ära mahtuma. Kui
kiirendus ja aeglustusradade normide järgi oleks see siiski liiga lähedal ja see saab
takistuseks Külitse suundristmikule, siis jätta Arako ristmikule alles vaid kiirteelt
mahasõit. Pealesõit, mida saaks kasutada ka Arako teelt lähtuv liiklus suunduks
Külitse suundristmikule. Vahemaa järgmise, Külitse suure liiklussõlmeni on igal
juhul piisav.
b. Külitse Järve tee suundristmik tagaks ligipääsu nii Külitse aedlinna asumile,
kauplusele kui ka (P2 realiseerumisel) Külitse alevi asumile ning P3 ja P4
realiseerumisel ka raudteepoolsele ja -tagusele asumile (Laane ja Täsvere külad)
2. Pikendada kogujateed rajatava kaupluse juurest esmalt ajaloolise maantee sihti
pidi, seejärel paralleelselt kiirteega kuni Külitse aleviku osa sissesõiduni, mis hetkel
kehtiva eskiisi järgi samuti suletaks.
a. kui takistuseks saavad Ropka paisjärve poolsed erakinnistud, siis saaks kiirtee
sihti vast veidi nihutada. Kohapeal vaadeldes mahub kiirtee, kogujatee kui ka
kergliiklustee ilma suuremate äralõigeteta ära.
b. See võimaldaks mugavama ligipääsu aleviku osale, samuti võimaldaks liiklust
aleviku ja kaupluse vahel.
3. Jalakäijate tunnel Külitsel rajada sõiduautode poolt kasutatavana; tavaline
jalakäijatunnel on kõrguse poolest piisav, vaja veidi laiemaks ehitada. Ei ole vajada
grandioosset liiklussõlme ringteede ja suurte pöörderaadiustega, ent võimaldada
sõiduautode kahesuunaline läbisõit koos kergliiklusteedega. Selliseid näiteid on
Lääne-Euroopas palju (lisatud juhuslikke vaateid Google Streetviewst, kus taolise
tunneli eel ja järel on lihtsalt ristmikud).
a. See tagaks kohaliku liikluse läbipääsu ja hoiaks liikluse piisavalt turvalise ja
tagasihoidliku, kui ei oleks kasutuses läbivale liiklusele.
b. P4 ettepaneku realiseerumise korral tagaks ka võimaluse pealesõiduks Tartu
suunal.
4. Rajada Lennuvälja tee otsast kogujatee vähemalt planeeritava veoautoparklani ja
sealt Tartu-suunalise pealesõiduna.
a. see tagaks kohalikule liiklusele võimaliku pealesõidu raudtee (lennuvälja, Laane,
Täsvere küla jt) poolt. Ei soodusta suurt transiitliiklust, sest selle jaoks on rajatav
suur Külitse liiklussõlm. Suured kaubaveokid, mis tulevad lennuvälja poolt
suunduvad praktiliselt eranditult Valga poole.
b. leevendaks aleviku pooleks lõikamist kiirtee poolt, võimaldaks lennuvälja poolsel
küla osal kasutada Ropka paisjärve ja kauplust.
c. Võimaldaks kergele kohalikule sõiduautoliiklusele ka P1 Külitse suundristmiku
ja P3 tunneli kaudu ligipääsu raudtee poolsele asumile (Laane, Täsvere jt).
Joonised. Vaateid väiksematest tunnelitest Lääne-Euroopast (Allikas: Google Street
View)
*** Kirjale oli lisatud Google Street View fotod, kaardid ja ortofotod***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on kujutatud ettepanekuid 1-4 ***
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
2. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada Kiigemäe teed ja Külitse
teed omavahel ühendav kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust. Kavandatav tee
loob Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse
kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob juurdepääsuvõimalused Külitse järvega
piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda otse
Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata Valga suunas.
3. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
4. Transpordiamet kaalus Lennuvälja teelt parempöördega pealesõidu kavandamist Tartu poole.
Kavandatavat lahendust kõnealuses asukohas mõjutab käesolevas menetluses tehtud otsus
muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele
sõiduautode tunnel, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja vähendada maantee poolt
tekitatavat barjääriefekti.
Selleks, et oleks võimalik kavandada nii sõiduautode tunnel põhimaantee alla kui ka maanteele
pealesõit, tuleb projektiga kavandada sõiduautode tunnelit ja maanteele pealesõitu omavahel
ühendav ramp, et viia erinevad teed omavahel kõrguslikult kokku. Lisaks tuleb sellesse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
32
piirkonda kavandada ristmik, et ühendada omavahel ära tunnelisse minev tee, ramp ja
Lennuvälja tee. Teisisõnu, tuleks sellesse asukohta kavandada osaline liiklussõlm.
Liiklussõlme kavandamine Lennuvälja tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Lennuvälja tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik
põhjendus, sest sellesse piirkonda kavandatakse juba Külitse liiklussõlm, kuhu ühendatakse
ühelt poolt Lennuvälja tee ning teiselt poolt Külitse–Haage ja Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed. Külitse aedlinna elanikud saavad Tartu suunas liikuda mööda Jõhvi–Tartu–
Valga maantee äärde kavandatavat kogujateed. Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkond
ühendatakse otse Külitse liiklussõlme uue kavandatava läbimurde kaudu. Täsvere küla elanikel
on võimalus liigelda läbi Külitse liiklussõlme või kasutada Võru maanteed Tartusse sõitmiseks
– sealjuures parempöördega pealesõit ei vähendaks teepikkust Tartust tagasisõidul, tagasi
sõitmiseks tuleks ikkagi sõita Külitse liiklussõlme kaudu. Laane küla elanikud saavad kasutada
aga kohalikke teid (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee; 9490099 – Väikenäki tee),
lisaks Lennuvälja teele ja Külitse liiklussõlmele. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis võimaldab Täsvere
ja Laane küla elanikel Tartusse sõitmiseks kasutada ka teisele poole Jõhvi–Tartu–Valga
maanteed kavandatavat kogujateed.
Veoautode parkla on otsustatud menetluse käigus viia teise sobivamasse asukohta, tulenevalt
maakasutusest, funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjustest.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette Kiigemäe teed ja Külitse teed
omavahel ühendava kogujatee rajamine.
3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
4. Ettepanekut, kavandada Lennuvälja teelt parempöördega pealesõit Tartu suunas, mitte
arvestada.
25 Külitse, Täsvere, Laane
elanike ühisavaldus (107
allkirja)
01.02.2022
Transpordiamet on algatanud ja avalikustanud Jõhvi - Tartu - Valga mnt km 138,4-
152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks
projekteerimistingimuste menetluse. Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.2.3
kohaselt on ette nähtud sulgeda kõik ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt, lisaks
suurendatakse tunnikiirust 100 km/h kuni Külitseni ja edaspidi 110km/h.
Külitse ja Külitse lähedal asuvate külade elanikud ei saa selle planeeringuga mitte
kuidagi nõustuda ja tungivalt palume muuta planeeringut nii, et see arvestaks mitte
ainult transiitliikluse, vaid ka kohalike elanike ehk Eesti teise suurema
tõmbekeskuse lähedal elavate inimeste huvidega.
Riiklik huvi ei saa olla ainult riigiteede ülikiire läbimine, vaid teedevõrk, mis on
mõistlikult ja paindlikult kasutatav erinevate elanike gruppide jaoks.
Ühendused põhimaanteega on kavandatud Täsvere, Laane ja teiste Lennu tee
läheduses elavate inimeste, kuid ka Tõrvandi ja Ülenurme poolt tulijate jaoks ainult
Külitse liiklussõlme kaudu, mis muudab senise teekonna linna, kuid ka Nõo ja Elva
Põhjendus/selgitus:
1. ja 2. Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
33
suunas väga palju pikemaks. Täiesti ebamõistlikult on lahendatud teekond peatselt
avatava poe juurde, järve äärde ning Külitse ja Soosilla alevikku ja sealt tagasi, sest
tee muutub oluliselt pikemaks ja keerulisemaks ja Külitse aleviku läbimisel on see
kahjulik nii elanikele kui ka loodusele.
Seetõttu on meie ettepanekud:
1. Palume kaaluda Tartu linna lähedal ohutuse suurendamiseks ringristmike
rajamist kuni Nõoni selle asemel, et ehitada välja ülikulukat 4-realist teed ja
lisateid. Tartu lähiasulates elab ja asub elama juba niipalju inimesi, et sisuliselt
on tegemist linnaasumiga. Et vähendada autode arvu ja uute autode lisandumist,
palume pigem teie poolt head koostööd, et suurendada ühistranspordi võimalusi
ja pikendada linnaliine või ühendada linnaliinid maakonnaliinidega vähemalt
Külitse ja Nõoni, et linna lähiasulatest pääseksid inimesed kergesti ilma autosid
kasutamata kooli, tööle ja kasvõi arsti juurde või teatrisse. Palume teha ka
paremat koostööd selle nimel, et parendada rongiliikluse võimaluste
suurendamist nii kohalike elanike jaoks kui kaubaveoks.
2. Samuti palume liikluskiiruse vähendamist kuni Külitseni 90 km/h ja kuni
Nõoni 100 km/h, sel juhul on võimalik nõuetekohaselt juurde lisada ristmikke
kohalike elanike jaoks. Optimaalne liikluskiirus linna lähistel on mõistetav ka
kaugemalt, näiteks Elvast või Valgast tulijatele.
3. Täsvere, Laane küla ja teiste sealkandis elavate inimeste jaoks on oluline, et
Lennu teelt saaks Tartu poole kiirendusraja kaudu peale sõita. See on nii
tööle kui kooli minevate inimeste jaoks väga oluline. Teekond Valga maanteeni
näiteks Täsvere külast on niigi 3,5 kilomeetrit ja uus ristmik lisab vähemalt 2,5
kilomeetrit juurde ja pikendab olulisel määral teekonda ja lisab CO2 heitmeid.
Siin asuvad ka mitmed ettevõtted, näiteks maheaiandusega tegelev Hiie talu,
mis võõrustab igal aastal 1000 klienti, see halvendab kindlasti talu külastatavust,
kuid ka teiste samas piirkonnas olemasolevate ja ka kavandatavate ettevõtete
äritegevust ja ei aita kaasa maapiirkonna ettevõtlusele.
Palun vaadata üle lisatud liikluslahendused, kus näiteks veoautode parkla juurest
on pealesõit Tartu poole. Planeeringu järgi on see ohutu ja võimalik veoautodele,
mis ju ka peavad kiirendusraja kaudu Valga maanteele jõudma. Kindlasti on
võimalik ohutult lahendada ka pealesõit Valga maanteele sõiduautode jaoks, mis
tulevad Lennu tee poolt.
Lisatud on erinevad lahendused, mis on meie kohalike elanike poolt välja
pakutud, vaadake palun LISA 1.
4. Täsveres, Laane külas ja teiste Valga maanteest paremal pool elavatele perede
jaoks on väga oluline planeeritud jalakäijate tunnel teha läbitavaks ka
sõiduautodele, et pääseda poodi, aga ka järve äärde, mida kasutame mitte ainult
suvel, vaid ka näiteks taliujumiseks, samuti Külitse alevikku, kus asub
raamatukogu ja ka lastehoid ja ka sealt normaalselt tagasi. Praeguse planeeringu
järgi on ette nähtud, et lisaks Valga maanteest paremale poole ehk lennujaama
poolsele suurele kaarele tekib umbes 4 km teekond suure kaarega Külitse
alevikust läbi poe juurde. See on ebamõistlik inimeste jaoks, kes poodi tahavad
minna, kui ka tagasitulekul ja aleviku läbimisel tõstaks planeeringus
väljapakutud lahendus oluliselt Järve tee liikluskoormust, mis on nii inimeste
tervist, ohutust kui ka loodushoidu silmas pidades kahjulik. Jalakäijate tunneli
ehitamine sõiduautodele läbitavaks on kindlasti oluline kogukonna liitmiseks ja
normaalseks läbikäimiseks mõlemas suunas, mis säilitaks juba välja ehitatud
Lennu tee mõttekuse.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
ringristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
3. Transpordiamet kaalus Lennuvälja teelt parempöördega pealesõidu kavandamist Tartu poole.
Kavandatavat lahendust kõnealuses asukohas mõjutab käesolevas menetluses tehtud otsus
muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele
sõiduautode tunnel, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja vähendada maantee poolt
tekitatavat barjääriefekti.
Selleks, et oleks võimalik kavandada nii sõiduautode tunnel põhimaantee alla kui ka maanteele
pealesõit, tuleb projektiga kavandada sõiduautode tunnelit ja maanteele pealesõitu omavahel
ühendav ramp, et viia erinevad teed omavahel kõrguslikult kokku. Lisaks tuleb sellesse
piirkonda kavandada ristmik, et ühendada omavahel ära tunnelisse minev tee, ramp ja
Lennuvälja tee. Teisisõnu, tuleks sellesse asukohta kavandada osaline liiklussõlm.
Liiklussõlme kavandamine Lennuvälja tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Lennuvälja tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik
põhjendus, sest sellesse piirkonda kavandatakse juba Külitse liiklussõlm, kuhu ühendatakse
ühelt poolt Lennuvälja tee ning teiselt poolt Külitse–Haage ja Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed. Külitse aedlinna elanikud saavad Tartu suunas liikuda mööda Jõhvi–Tartu–
Valga maantee äärde kavandatavat kogujateed. Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkond
ühendatakse otse Külitse liiklussõlme uue kavandatava läbimurde kaudu. Täsvere küla elanikel
on võimalus liigelda läbi Külitse liiklussõlme või kasutada Võru maanteed Tartusse sõitmiseks
– sealjuures parempöördega pealesõit ei vähendaks teepikkust Tartust tagasisõidul, tagasi
sõitmiseks tuleks ikkagi sõita Külitse liiklussõlme kaudu. Laane küla elanikud saavad kasutada
aga kohalikke teid (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee; 9490099 – Väikenäki tee),
lisaks Lennuvälja teele ja Külitse liiklussõlmele. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis võimaldab Täsvere
ja Laane küla elanikel Tartusse sõitmiseks kasutada ka teisele poole Jõhvi–Tartu–Valga
maanteed kavandatavat kogujateed.
Veoautode parkla on otsustatud menetluse käigus viia teise sobivamasse asukohta, tulenevalt
maakasutusest, funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjustest.
4. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
5. Operatiivsõidukite liikumisvõimalused projekti tulemusena paranevad. Kui praegu peab
operatiivsõiduk sõitma tiheda liiklusega 1+1 maanteel, siis pärast projekti realiseerimist on
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
34
Praegu on tee äärde planeeritud ressurssivõttev suurte kaubaautode parkla,
samas peaks olema sel juhul võimalik jätta alles ja mitte piirata nii olulisel
määral ka kohalike ja ka kohalikku piirkonda külastavate ehk kohalikku
ettevõtlust edendavate inimeste liikumisvõimalusi.
Mujal riikides, kus on eeldatavasti hästi arvestatud erinevate euronõuetega,
näiteks saksamaal või Belgias on lahendatud lihtsamad tunnelid, vaadake palun
LISA 2.
5. Väga oluline on ka päästeameti ja kiirabi autode liikumisvõimaluste
optimaalne lahendamine ehk kiiremad peale- ja mahasõidud Tartu linna poole
ja sealt tagasi, samuti kiire ligipääs veevõtukohani. Täsvere küla on hiljuti üle
elanud ühe talumaja suure põlengu, kus päästeautod pidid sõitma veevõtmiseks
Külitse järve äärde ja sellises olukorras oli iga sekund oluline.
6. Liita kogumistee Lennu teest Lemmatsi küla kogumisteeni. Praeguse eskiisi
järgi on kogumistee planeeritud Nõo poole ja ka Lemmatsist linna poole, kuid
millegipärast ei ole Tartu suunas teest paremal pool ettenähtud kogumisteed.
See on ka Lennu tee poolsele küljele ülioluline, näiteks planeerida kogujatee
paralleelselt maantee äärde.
Kohalike elanikega suheldes selgus, et Transpordiametile on juba 2017 a.
pakutud eskiislahendus OÜ Tartu–Nõo lõigu jaoks ettevõttelt OÜ Toner-Projekt
poolt, kus on hästi lahendatud nii Järve tee kui Lennu tee ühendus Tartu- Valga
maanteega,
vaadake palun, LISA 3 või
https://drive.google.com/file/d/1JSK2zPsvIGrjndHwLb9WJaozEB31--
oI/view?usp=share_link
7. Kindlasti toetame ka Tartu poolt 2023.a valmiva COOP poe poole ja poe
juurest tagasi Valga maanteele normaalse ehk lühima liikumisvõimaluse
loomist. Siinne kogukond on väga oodanud, et saaks kasutada kohalikku poodi
ja ka planeeritud apteeki ja pakiautomaate, mille äritegevus oleks jätkusuutlik
ning toidu ja esmatarbekaupade saamiseks ei peaks sõitma autoga linna, mis
omakorda suurendab autoliiklust.
8. Oluline on ka ligipääsetavus bussipeatuse juurde ehk praeguse kaubaautode
parkla juurde teha ka sõiduautode parkla, et viia inimesi bussi peale. Praegu sai
peatuda bussipeatuse lähedal ja bussi oodata, kuid nüüd on bussipeatus auto
peatumise kohast oluliselt kaugemal Lennu tee ehk auto võimalik peatumiskoht
ja Tartusse viiv ja sealt tagasitoov bussipeatus asuvad üksteisest kaugel.
Ühistransport on kindlasti parem lahendus kui pidevalt autoga linna ja tagasi
sõita, kedagi viies ja tuues ja samas ühte otsa sõita tühja autoga. Ideaalsel juhul
saaks ka linna- ja maakonnaliinid ühendada. Niigi võib Tartus ühest punktist
teise ja lisaks Külitsele jõudmine võtta aega 1,5 tundi, jalgsi kojuminek lisab
näiteks 3 km teekonna puhul omakorda pool tundi. Sügisel ja talvel pimedas on
seda paraku raske teha.
Raudteeäärne bussipeatus, mis võib olla küll oluline, ei ole siiski nii palju
kasutatav, sest tõenäoliselt ei sõidaks seal sellise tihedusega busse nagu Elva -
Tartu liinil, kus bussid sõidavad iga poole tunni tagant. Külitses on palju lapsi ,
kelle kool või huviringid asuvad Tartus ja ka täiskasvanud sõidavad tööle ja
teistesse asutustesse Tartusse või Nõkku või Elvasse.
Kambja valla planeeritud arengukavast 2022-2030 saab lugeda eesmärki, et Kambja
„vallas on sidusa tiheasustusega piirkonnad ja kestlikud äärealad. Toetatakse
säästvat planeerimist tiheasustusaladel ning hajakülade säilitamist.
operatiivsõidukitel kiiresti ja ohutult sihtpunktini jõudmiseks rohkem võimalusi. Tiheda
liiklussagedusega Jõhvi–Tartu–Valga maanteel sõites saab operatiivsõiduk kasutada 2+2
maantee eeliseid ja sõita vasakpoolsel rajal. Teise variandina saab operatiivsõiduk kasutada teisi
teid, kus on oluliselt madalamad liiklussagedused ning teistest sõidukitest möödasõit on
võimalik vastassuunavööndi kaudu. See annab päästeametile ja kiirabile võimaluse oma
sõiduteekondi sobivalt planeerida. Projektiga kavandatakse lisaks olemasolevale suhteliselt
tihedale kõrvalmaanteede ja kohalike teede võrgustikule täiendavaid kogujateid, mis aitavad
liikuvust ja juurdepääsetavust tõsta.
Külitse piirkonnas aitab operatiivsõidukite liikuvust leevendada muuhulgas ka Lennuvälja tee
ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis on oma gabariidi poolest kasutatav
ka operatiivsõidukitele ning mille rajamiseks otsustas Transpordiamet projekteerimistingimuste
eelnõud käesolevas menetluses muuta.
6. Perspektiivsed teed on joonistel vaid informatiivsed ja nende rajamiseks Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimused alust ei anna. Tegemist on võimalike ühendusteedega, mis võivad
tekkida sinna siis kui piirkond areneb. Ei ole välistatud, et neid perspektiivseid teid joonisel
näidatud asukohtadesse ei tekigi, vaid vajalikud ühendused luuakse kusagilt teist kaudu. Nende
teede kavandamine aga väljub Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest
ning sõltub sellest kuidas hakkab piirkond tulevikus arenema. Perspektiivsed teed on
projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel näidatud sellistesse
piirkondadesse kus on hajaasustus.
7. Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
35
Naaberomavalitsuste ja valla eri piirkondade teedevõrk on sidus ning
ühistransport hästi kättesaadav.“
Eesti Transpordiametil on missioon: Ühendame Eestimaa ohutult, nutikalt ja
keskkonnahpoidlikult.
Loodame, et Eesti Transpordiamet arvestab tehtud ettepanekutega ja lähtub Eesti
riigi elanike, kaasa arvatud Kambja valla elanike huvidest ja lahendab ülisuure
investeeringu puhul kohaliku teedevõrgu paindlikumalt, nutikamalt ja
keskkonnasäästlikumalt kui seniselt esitatud planeeringus.
Ootame esitatud ettepanekutele kindlasti kirjalikku tagasisidet ja oleme igati valmis
kaasa mõtlema.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Lennuvälja tee ja Külitse järve tee ristmike piirkonnast,
millele on joonistatud ettepanek liiklussõlme rajamiseks ***
*** Kirjale oli lisatud Google Street View foto ja kaart***
*** Kirjale oli lisatud OÜ Toner-Projekt joonis (detsember 2017) alternatiivsest
lahendusest, mis kujutab parempööretega ristmikke (suundristmikke) Lennuvälja
teele ja Külitse järve teele ***
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
36
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Tartu linnalühialal põhimaanteele ringristmikud, mitte arvestada.
2. Ettepanekut, vähendada Tartu–Külitse lõigul kavandatavat piirkiirust, mitte arvestada.
3. Ettepanekut, kavandada Lennuvälja teelt parempöördega pealesõit Tartu suunas, mitte
arvestada.
4. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
5. Lugeda, et punktis 4 nimetatud otsus sõiduautode tunneli rajamiseks parandab oluliselt
juurdepääsu Külitse järve ääres oleva veevõtukohani, samuti otsus kavandada Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendav kogujatee.
6. Ettepanekut, kavandada kogujatee Ülenurme–Külitse maanteelt kuni Näki teeni, mitte
arvestada.
7. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
8. Kaaluda Tartu–Nõo lõigu projektiga sõiduautode parkla kavandamist Külitse bussipeatuste
juurde.
26 COOP Põlva Tarbijate
Ühistu
02.02.2023
Transpordiamet on algatanud projekteerimistingimuste menetluse riigitee nr 3
Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekti
koostamiseks. Nimetatud teelõik läbib Külitse alevikku ja eelnõu p 5.2.3 kohaselt
tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada nõudega sulgeda kõik ristmikud ja
mahasõidud põhimaanteelt, mis tähendab ka Külitse järve tee mahasõidu sulgemise
kavatsust. Sellistel tingimustel koostatud ehitusprojekti alusel maantee
väljaehitamine tähendaks võrreldes praeguse olukorraga Külitse alevikule
juurdepääsu olulist piiramist maanteelt. Coop Põlva Tarbijate Ühistu (registrikood
10051286; edaspidi COOP) on projekteerimistingimuste menetluses EhS § 31 lg 4
p 2 mõttes isik, kelle õigusi või huve taotletav ehitis, antud juhul taotletav Külitse
järve tee maha- ja pealesõidu likvideerimine puudutab ja soovib sellest tulenevalt
olla menetlusse kaasatud ning esitab käesolevaga oma vastuväited
projekteerimistingimuste eelnõule.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
37
2022. aasta detsembris valmis COOP-il Külitse alevikus aadressil Kiigemäe tee 2
uus Külitse Konsumi 1500 m2 kauplusehoone. Kiigemäe tee 2 kinnistu
(katastrinumber 94901:005:1640) asub põhimaantee nr 3, Külitse järve tee ja
Kiigemäe tee vahel ning sellele on juurdepääs põhimaanteelt Külitse järve tee
mahasõidu kaudu ca 100 m kaugusel hoonest. Põhimaanteel sõitjad saavad
kauplusse nii tulla kui sealt lahkuda mugavalt sõltumata sellest, kummas suunas nad
liiguvad. Projekteerimistingimuste kohaselt taotleb Transpordiamet seevastu
ehitusprojektiga Külitse järve tee mahasõidu sulgemist ning juurdepääs nii Külitse
alevikule kui ka kauplusehoonele muutuks võimalikuks ainult Külitse
mitmetasandilise liiklussõlme kaudu, mis asub praegusest mahasõidust enam kui 1,5
km kaugusel, või Arako tee suundristmiku kaudu, mis asub enam kui 1 km kaugusel.
Sealjuures on Arako tee ristmiku kaudu kavandatud juurdepääs ainult põhimaantee
Tartu-Valga suunalt ning pääs põhimaanteele Tartu suunal on võimalik ainult Nõo
suunas jääva Külitse ristmiku kaudu. Kokkuvõttes tähendab
projekteerimistingimustele vastav liikluslahendus mööda põhimaanteed liikuvale
kaupluse külastajale erinevalt praegusest igal juhul ca 3 km teekonda mööda aeglasi
ja halvas seisus kohalikke teid, mis ületab ka kiirema poeskäigu enda ajakulu.
Külitse alevikus ei ole olnud püsivalt tegutsevat kauplust ca 20 aastat, mis on
mõjunud negatiivselt kogu aleviku arengule, soodustades samas autostumist, kuna
esmavajaduste rahuldamiseks tuleb poes käia kaugemal. Peamine põhjus selleks on
vähene elanike arv (alla 800), mis ei võimalda kauplusel kohaliku klientuuri baasil
kasumlikult tegutseda. Tulles vastu kohalike elanike ja ühistu liikmete ootustele
otsustas COOP võtta koostöös arendajaga ärilise riski ja rajada uue kaupluse, mille
hoone valmis eelmise aasta detsembris ja mille avamine on plaanitud käesoleva
aasta kevadeks. Äriplaani koostamisel sai kaalukeeleks kaupluse kinnistu soodne
asukoht, mis võimaldab laiendada klientuuri Tartu-Valga maanteel sõitjate arvel ja
seeläbi ka kohalikele elanikele teenust pakkuda. Kaupluse asukoht sisuliselt otse
maantee ääres annab võimaluse kiireks külastuseks neile, kes Tartusse sõites või
Tartust tulles ei soovi linnaservas asuvas suures Lõunakeskuses liigselt aega
kulutada, aga ka spontaanseks külastuseks kõigile liiklejaile. Kohalike elanike jaoks
tõstab kauplus elukvaliteeti, võimaldades rahuldada esmased tarbimisvajadused
kohapeal. Kaua oodatud kaupluse olulisust on mainitud ka elanike poolt suure hulga
allkirjadega Transpordiametile esitatud ettepanekus projekteerimistingimuste
eelnõule.
Mahasõidu sulgemine sisuliselt välistaks n-ö juhuslikud või spontaansed
poekülastused maanteel liiklejate poolt, kuna kauplusse pääsemiseks tuleks
maanteelt maha pöörata nii kaugel, et kauplust veel ei paista. Samuti muudaks see
oluliselt tülikamaks ja aeganõudvamaks plaanitud külastused, milleks tuleks sõita
mitu kilomeetrit mööda aeglase liiklusega kehvas seisukorras kohalikke kogujateid.
Põhimaanteel liiklejatest külastajate äralangemisega muutuks kaupluse pidamine
äriliselt perspektiivituks ja selle lahtihoidmine kohalike elanike tarbeks ei oleks
enam majanduslikult võimalik.
COOP-i jaoks tähendaks mahasõidu sulgemine seega suurt majanduslikku kahju,
millega meil ei olnud äriplaani koostamisel ja kaupluse rajamisse investeerimisel
võimalik arvestada. Sellest tulenevalt esitab COOP vastuväite
projekteerimistingimuste eelnõule osas, mis puudutab Külitse järve tee maha- ja
pealesõidu sulgemist ja teeb ettepaneku mahasõit ehitusprojektiga säilitada.
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
38
Mahasõidu säilitamine on looduses võimalik ning see ei ole vastuolus standardite
ega kehtivate õigusaktidega.
Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohaselt
tuleb põhimaantee ristmike minimaalseks omavaheliseks kauguseks projekteerida
vähemalt 800 m. Antud miinimumnõue on Külitse järve tee mahasõidu puhul
täidetud nii Külitse eritasandilise ristmiku kui Arako tee ristmiku suhtes.
Projekteerimistingimuste eelnõu p 5.1.3 kohaselt on projekteeritud suurim
sõidukiirus Tartu–Külitse lõigul 100 km/h, põhjendatud juhtudel madalam. Juhise p
2.2 sätestab suundristmiku minimaalse kauguse 2 km mis tahes teisest ristmikust
üksnes asulavälisel teel projektkiirusega 110 km/h ja rohkem, millisele tunnusele
Külitse alevikku läbiv põhimaantee lõik aga projekteerimistingimuste eelnõu
kohaselt ei vasta. Seega ei oleks Külitse järve tee mahasõidu säilitamine vastuolus
Transpordiameti juhisega.
Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.1 alapunkti 4 kohaselt ei tohi
parempöördega mahasõit I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km,
kuid linnalähivööndis on nõutud vahemaa 1 km. Külitse alevik tuleb vastavalt
Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ lugeda toimepiirkonnana Tartu
linnalähivööndisse ja ka sellest kitsamasse Tartu linnaümbruse vööndisse
kuuluvaks. Külitse käsitlemist linnalähivööndina kinnitab mh asjaolu, et Tartu-
Külitse lõigul on Transpordiamet ka ise projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt
vähendatud I klassi maantee tüüpilist projektkiirust 100 km/h-ni või põhjendatud
juhtudel ka madalamaks. Seega on ka maanteede projekteerimisnormidest tulenev
miinimumnõue on Külitse Järve tee mahasõidu puhul nii Külitse eritasandilise
ristmiku kui Arako tee ristmiku suhtes täidetud.
Järelikult kuulub Külitse järve tee mahasõidu säilitamine nii õigusaktide kui
Transpordiameti enda juhiste kohaselt Transpordiameti kaalutluspädevusse.
Mahasõidu likvideerimine tooks kaasa suure majandusliku kahju COOP-ile, millega
ei olnud Külitse kauplusse investeerimisel võimalik arvestada, kahjustaks sadade
kohalike elanike elukvaliteeti ja kokkuvõttes ei saa asjaolusid kohaselt kaaludes olla
õiguspärane.
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
27 K.O.
02.02.2023
Esitan järgneva muudatusettepaneku Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise
ehitusprojektile:
1. Külitsest Nõo poole jäävate kogujateede asemele teha Nõkku sisse- ja
väljasõiduks Aiamaa liiklussõlm
(Hetkel planeeritud tunnel on juba piisava kõrgusega, et täita nõue autode
läbipääsuks)
- Praegused kogujateed on planeeritud soistele aladele, kas teil on arvutatud välja
alternatiivkulu, et palju läheb maksma Külitsest Nõkku suunduv kogujatee vs
liiklussõlme rajamine Aiamaa-Nõo risti?
- Kas analüüside käigus olete ka väljaarvutanud põllumajandusmaa väljalangemise
mahu tehes kogujatee diagonaalis üle aktiivselt kasutatava põllumajandusmaa?
Võiksite ka selle argumendi üle analüüsida - äkki oleks otstarbekam teha liiklussõlm
(Aiamaa-Nõo risti) ja juurdepääsuteed põldudele/kinnistutele, mis ei pea olema
samaväärsete nõuetega kogujateega, nii kaotaks põllupidaja vähem väärtuslikku
maad. Majanduslikult ühiskonnale win-win situatsioon - väiksema tee ehitus on
Põhjendus/selgitus: Liiklussõlme kavandamine Aiamaa ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide punktiga
5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi maanteedel
olla väiksem kui 5km (linnalähivööndis 3 kilomeetrit). Linnalähivööndina käsitletakse
projekteerimistingimuste eelnõus Tartu–Külitse lõiku, kus kohalduvad nõuded
linnalähivööndile (sh madalam kiirus ja väiksem liiklussõlmede omavaheline kaugus).
Kavandatava Külitse ja Nõo liiklussõlme omavaheline kaugus on ligikaudu 5 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole nende vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Liikuvuse tagamiseks kavandatakse maanteega paralleelsed kogujateed ning Aiamaa ristmiku
piirkonda sõiduautode tunnel. Selliselt on tagatud piisavad ühendused liikumiseks erinevates
suundades.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Aiamaa ristmikule liiklussõlm, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
39
odavam, hooldatavaid teid tuleb kilometraažilt vähem ning põllumees kaotab vähem
maad, st suuremat kogusaaki = suurem tulu.
Koosolekul mainitud 5km nõue kahe liiklussõlme vahel ei päde, sest ka Lemmatsi
ja Külitse liiklussõlme vaheline kaugus on väiksem etteantud nõudest.
- Aiamaa-Nõo liiklussõlme loomine vähendaks liikluskoormust Terminali tankla
juurde planeeritavale Nõo liiklussõlmele, tagaks paindlikuma ligipääsu Nõole ning
suurendaks 2+2 maantee kasutajate hulka, st ka Järiste, Aiamaa, Kolga ja Unipiha
külades elavad inimesed saaksid kasutada maanteed mitte kogujateid.
Niisiis palume kaaluda Aiamaa-Nõo liiklussõlme loomist.
28 Räni Aleviku Seltsing
03.02.2023
Räni Aleviku Seltsing on varasemalt korduvalt esitanud Transpordiametile
põhjalikke konstruktiivseid seisukohti Tartu-Valga maantee ümberehitamise
mõjude ja probleemide osas osas Räni alevikku läbivas lõigus. Kuna käesolevat
projekteerimistingimuste eelnõu vaadates ei jää muljet, et Transpordiamet oleks
neid seisukohti asjakohaselt käsitlenud, jääb Räni Aleviku Seltsing varasemalt antud
seisukohtade juurde (lisatud käesolevale kirjale). Palun need lugeda ühtlasi
arvamuseks projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Nimetatud lisatud kirjad on
leitavad ka Transpordiameti dokumendiregistrist.
Nimetan alljärgnevalt ära mõned olulisemad probleemid Räni aleviku elanike ja
ettevõtjate jaoks, täiendades varasemalt esitatud ja ka käesolevas
menetlusstaadiumis arvesse võtta palutud seisukohti, mis nõuavad oma kaalukuses
arvesse võtmist.
1. Projekteerimistingimuste eelnõu ei arvesta Tartu ja Külitse vahelise piirkonna
arenguga
Maantee ümberehitamise projekt peaks vaatama vähemalt 20-30 aastat tulevikku.
Projekteerimistingimuste eelnõu küll nimetab, et „Projekteeritav lõik asub Tartu
linna lähialal ning see on kiirelt arenev piirkond – eriti Tartu linna vahetus
läheduses“, kuid sisulises mõttes sellega ei arvesta. Projekteerimistingimused
peaksid lähtuma eeldusest, et juba ca 10-15 aasta perspektiivis on Tartu ja Külitse
sisuliselt kokku kasvanud ehk maantee mõlemal küljel on praktiliselt katkematu
asum, mis sarnaneb pigem linnale, mida läbib kõnealune tee. Seega peaks maantee
ümberehitamise projekt selles lõigus lähtuma pigem asumit läbivale teele
esitatavatest ootustest ja standarditest, kui et olema piirkonna olemasolevaid olulisi
ühendusi lõhkuva ning elu- ja äritegevuse kvaliteeti halvendava mõjuga.
2. Projekteerimistingimuste eelnõu ei arvesta põhikasutajate vajadustega
Lähtuvalt punktis 1 kirjeldatud eeldusest piirkonna arengu osas peaks
projekteerimistingimuste eelnõu muu hulgas selgelt teadvustama, kes on
ümberehituse peamine sihtgrupp, ehk kelle huvides seda suurt investeeringut
eelkõige tehakse. Avaliku raha kasutamine peab olema vastutustundlik ja sellest
lähtuvalt eesmärgipärane. Üheks võimaluseks on vaadata vastava lõigu
liikluskoormust ning kui palju sellest langeb vastava piirkonna elanikele. Kui
vähemalt pool lõigu liikluskoormusest langeb vastava lõigu elanikele, tuleb pidada
nende vajadusi eelistatumaks kaugemalt tulevate liiklejate vajaduste ees.
Transpordiameti meediaski väljendatud arusaam, et maantelõigu ümberehitamine
lähtub üle-euroopalise maantevõrgu ning suuremate linnade ja piiripunktide
vahelise liikumise vajadusest, jääb paraku elukaugeks ja arusaamatult vähemust
põhiliiklejatele eelistavaks lähenemiseks. Vastavad liikluskoormuse uuringud on
Põhjendus/selgitus: Räni Aleviku Seltsingu varasematele kirjadele on Transpordiamet esitanud ka vastuskirjad,
milles on kavandatavaid tegevusi selgitatud.
Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatavad tegevused ei sea piiranguid Tartu ja Külitse
vahelise piirkonna arengule. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud kehtivaid üldplaneeringuid,
piirkonnas paiknevat olemasolevat teedevõrku, liiklussagedusi, asustustihedust ja palju muid
asjaolusid, mis mõjutavad kavandatavat lahendust.
Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või ring-
või foorristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
Tiigrisilma tänava ristmik on otsustatud sulgeda, sest Tiigrisilma tänava ristmiku säilitamise
korral ei ole tagatud nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures
arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas
normide ja nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub Tiigrisilma tänava ristmiku
piirkonnas projekteeritav põhimaantee Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2) kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud. Projekteerimisnormide punkti 5.1 (2) kohaselt ei tohi
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
40
tehtud ning neist on allakirjutanu mälu järgi tulnud välja, et antud lõigu
põhikasutajateks on selgelt kohalikud elanikud. Seega on põhikasutajate vajadustest
lähtumine ainus võimalik viis avalikku raha vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt
kasutada.
Põhikasutajad vajavad eelkõige paremaid ühendusi maanteega. Seejuures ei ole nad
maantee neljarealiseks (2+2) ehitamise vastu, eeldusel, et suurema läbilaskevõimega
kaasneva mürafooni mõju maandatakse Räni aleviku piires mürabarjääriga.
Läbilaskevõime on juba tänaseks oluliselt suurenenud Tartu linna suubumisel kahe
ringristmiku ja ristuva viadukti rajamisega 2022. aasta sügisel, mis
suunavad/hajutavad liiklust üsna hästi.
Maantee ümberehitamise argumendina on kõnealuse lõigu põhikasutajate
seisukohalt siiski kohatu lõigu läbimise kiiruse eelistamine parematele ühendustele,
mida ilmestab soov sulgeda rida elanike ja ettevõtjate jaoks olulisi ühendusi
(ristmikke). Antud lõigu põhitähelepanu peaks olema olemasolevate ühenduste
parandamine, mitte kiiruse tõstmine, millega kaasnev ajaline võit on naeruväärne.
Naeruväärse ajalise võidu nimel ei saa maanteelõigu põhikasutajate huve eirates
sulgeda eksisteerivaid igati asjakohaseid ühendusi. Ühenduste sulgemise asemel
tuleks kiirelt linnastuvas maanteelõigus olemasolevaid ühendusi parandada,
sealhulgas tagada Tiigrisilma tänavat ja Raudtee tänavat maanteega ühendava Räni-
Raudtee ristmiku fooriga reguleeritavaks ristmikuks ümberehitamine (alternatiiviks
on ka ringristmiku lahendus).
3. Projekteerimistingimuste eelnõu ei arvesta asjakohaselt ühiskonnale
kaasatoodavaid tarbetuid lisakulusid ja mõju looduskeskkonnale
Projekteerimistingimuste eelnõu toob kaasa olukorra, kus ilma projekti raames
täiendavaid ühendusi ettenägevate tasandusmeetmeta peab hulk maanteelõigu
põhikasutajaid (Räni aleviku elanikud ja ettevõtjad) hakkama ebaloomulikul viisil
sõitma Tartu linna ja sealt tagasi koju pääsemiseks kilomeetrites mõõdetavaid ringe.
Iga pere, iga päev. See on juba kuu lõikes oluline negatiivne mõju nii iga pere kui
ka ettevõtja rahakotile, ning sedasi ka ühiskonnale tervikuna. Selline kulu on selgelt
välditav olemasolevate ühenduste allesjätmise ja paremaks ehitamisega
(Tiigrisilma-Raudtee ristmik, mis reguleeritakse fooriga või alternatiivina
ringteega), kui Transpordiamet arvestab eelnevates punktides nimetatud seni
asjakohaselt arvestamata olulisi asjaolusid.
Omaette teema on suure hulga igapäevaste kilomeetrites mõõdetavate ebavajalike
ringidega tekitatav täiendav ja välditav mootorsõidukite tekitatav heide, mis
koormab oluliselt keskkonda. Sisuliselt toob projekteerimistingimuste eelnõu
arvestatava hulga liiklusest maanteelt inimeste koduhoovi ehk elupiirkonna sisse,
sest kohene lisakoormus tekib maantee arvelt nii Kassisilma kui Tiigrisilma
tänavatele. See tähendab mürafooni ja saaste toomist maantee arvelt olulisel määral
elupiirkonda. Projektiga seotud keskkonnamõju hinnang on selle täiesti tähelepanuta
jätnud, kuigi mõju on oluline.
Negatiivne mõju avaldub ka piirkonna sisese väljakujunenud liiklustasakaalu
kadumise näol. Inimesed on oma kodu ostes teinud vägagi korralikku eeltööd ja
arvestanud selle pinnalt kõige mõistlikult ettenähtavaga, kuid piirkonna ühenduste
sisuliselt ärakaotamine Transpordiameti poolse projektiga (kahe aktsepteeritava
asendamine ühe täiesti ebamõistlikuga) ei ole paraku olnud mõistlikult ettenähtav
ka parima pingutusega. Siin on oluline tagada inimeste investeeringute ja
eritasandiliste ristmike vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km.
Arvestades, et sellesse piirkonda kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, ei ole võimalik tagada
Tiigrisilma ristmiku säilitamise korral nõutavat ristmike vahelist kaugust.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Tiigrisilma ristmikust
ligikaudu 530 meetri kaugusel – seega oleks Tiigrisilma ristmiku säilitamine mistahes kujul
vastuolus Ristmike juhendiga.
Tiigrisilma ristmiku säilitamisega kaasneksid lisaks normidega vastuolule muud
liiklusohutusega seotud probleemid:
(1) Tiigrisilma tänav on Räni alevikus asuv rahustatud liiklusega (30km/h) tänav, kus asuvad
hoovidest väljasõidud. Kiirelt magistraalteelt otse sellisele rahustatud liiklusega tänavale
sõitmine ei ole turvaline sealsetele elanikele. Teedevõrk peab olema hierarhiline ning
sellekohased suunised annab Linnatänavate standard, mille peatükk 4.2.1 seab alused ühtse
tänavavõrgu kavandamiseks ning seda põhimõtet illustreerivad joonised 4.1 ja 4.2.
(2) Projektiga kavandatakse maanteega paralleelne kogujatee Riia mnt 219, 221 ja 223
kinnistutele. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tekitada ohutut ristmikku
Tiigrisilma tänavale eespool nimetatud kinnistutele juurdepääsutee ühendamiseks, sest see
asuks liiga lähedal põhimaantee ristmikule. Ristmiku nihutamine põhimaanteest kaugemale pole
võimalik, sest seal on erakinnistud.
(3) Suure tõenäosusega on Riia mnt 219 ja 221 (võimalik, et ka Riia mnt 223) kinnistute kaitseks
vaja rajada mürasein, mis ulatub Tiigrisilma tänava ristmikuni. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee
paikneb müraseina taga. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tagada
jalakäijate ja jalgratturite ohutust, sest mürasein piirab oluliselt nähtavust jalgratta- ja jalgteele.
Selline lahendus oleks jalakäijatele ja jalgratturitele liiklusohtlik.
Viirpuu tänava rekonstrueerimine Tartu–Nõo lõigu projektist tulenevalt ei ole
Transpordiameti hinnangul vajalik, sest tegemist on olemasoleva tänavaga mis on avalikult
kasutatav. Kassisilma ja Tiigrisilma tänavate lähedusse kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, mis
ühendab Räni aleviku Jõhvi–Tartu–Valga maanteega ning mida suur osa sellest piirkonnast ka
juurdepääsuna tõenäoliselt kasutama hakkab. Viirpuu tänava rekonstrueerimine on eelkõige
vajalik tulenevalt selle tee halvast seisukorrast ning piirkonna arengust, mida kinnitab ka
menetluses Kambja valla poolt 01.02.2023 kirjas nr 4-1/13-21-1 öeldud seisukoht: „Piirkonda
on planeeritud lähiaastatel korruselamute kvartali püstitamine ning pidevalt toimub ka
pereelamute ja ärikinnisvara lisandumine, lisaks kavandatakse piirkonda kaks lasteaeda. Need
nõuavad Viirpuu tänava ühenduse väljaehitamist enne Tartu-Valga maantee
ümberehitustöödega edasiminekut“. Kohalike teede korrashoid ja arendamine on aga kohaliku
omavalitsuse ülesanne ning selleks saab tingimusi anda kohalik omavalitsus. Viirpuu tänava
olukord tahab sekkumist sõltumata Tartu–Nõo lõigu projekti arengutest.
Siinjuures on Transpordiamet avatud koostööks Kambja vallaga. Kui Tartu–Nõo lõik jõuab
ehituse etapini ning Viirpuu tänav on endiselt halvas seisukorras, siis on võimalik Kambja vallal
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
41
elukeskkonna kaitse ehk loobuda inimeste kõige olulisema investeeringu (kodu
soetamine) olulisest kahjustamisest. Senise liiklustasakaalu ärakadumine piirkonnas
toob paraku liikluskoormuse sinna, kus seda investeeringut tehes ei osatud ette näha
ja kus see mõjutab halvasti nii vastavate perede elukeskkonda kui ka investeeringu
rahalist külge.
4. Projekteerimistingimuste eelnõu ei näe ette negatiivseid mõjusid tasandavaid
tegevusi
Olukorras, kus Transpordiamet soovib sulgeda Räni-Raudtee ristmiku, mis
tagajärjena piirkonna elanike ühendusi Tartu linnaga oluliselt halvendab (sh
hädaabiteenuste ligipääs ja õigeaegne kättesaadavus), tuleb selgelt ette näha selliseid
negatiivseid mõjusid tasandavad tegevused ja hõlmata need teelõigu
ümberehitamise projektiga. Ühel varasemal koosolekul (vt lisatud varasemaid kirju)
nõustus Transpordiameti esindaja nii Räni Aleviku Seltsingu kui ka Kambja
vallavalitsuse esindajate ees selle mõttekäiguga ning avaldas arvamust, et
Transpordiamet saab maantee ümbeehitamise projekti hulka arvata Tiigrisilma
tänava ühendamise Viirpuu tänavaga (tuleb rajada vastav uus lõik) ning Viirpuu
tänava rekonstrueerimise. Ilmselt oleks vajalik ka maantee ümbeehitusega faktiliselt
kogujateeks muutuval Kassisilma tänaval, mille liikluskoormus kasvab
arvestatavalt, välja ehitada projekti raames kõnnitee, et tagada piirkonna elanike
mõistlik liiklusohutus. Siinkohal tuleb arvestada, et Kambja vallal ei ole piisavalt
rahalisi vahendeid pärast Tõrvandi kooli ja Päikeseratta lasteaia laenu abil ehitamise
ettevõtmist järgnevatel aastatel (valla jaoks kõige prioriteetsemad vajadused) ise
nimetatud tasandavate meetmete (ainuisikuliseks) kohaldamiseks. Vallavalitsus on
ilmselt võimeline seda Transpordiameti jaoks maantee ümberehitamise projekti
kontektis olulist infot kinnitama. Seega ei saa Transpordiamet lihtsalt keskenduda
oma „kiirtee“ ehitamisele, asetades kõik selle negatiivsed mõjud ühepoolselt
Kambja valla kohustuseks, vaid peaks enda kohustuseks võtma ka negatiivseid
mõjusid tasandavate meetmete elluviimise. Lisatud kaardil on musta laia joonega
märgitud Tiigrisilma tänava ja Viirpuu tänava veel mitte-eksisteeriva, kuid
projekteerimistingimuste eelnõu negatiivsete mõjude tasandamiseks olulise
ühenduse ligikaudne asukoht. See on ka Kambja Vallavalitsuse ametnike poolt
parimaks peetav kahe tänava ühenduse asukoht, arvestades tegelikke planeeringute
ja muude asjaoludega põhjendatud asjaolusid, mitte kaardilt vastuvaatavaid
teoreetilisi olusid. Transpordiamet peaks sellise ühenduse rajamisse ja Viirpuu
tänava läbilaskevõime parendamisse suhtuma kui projektiga kaetud juurdepääsutee
rajamisse tasandava meetmena (nagu näiteks lisatud kaardil teiselpool maanteed
rajatav oranžilt joonistatud juurdepääsutee).
Palun projekteerimistingimuste eelnõu edasisel menetlemisel võtta arvesse kõik
Räni Aleviku Seltsingu poolt seni esitatud seisukohad.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Räni aleviku lõigus, millele on joonistatud ettepanek
läbimurde rajamiseks Tiigrisilma tänavalt Viirpuu tänavale ***
*** Kirjale oli lisatud varasemad Räni Aleviku Seltsingu poolt saadetud kirjad
Transpordiametile ***
Transpordiametile teha ettepanek objektide ühiseks realiseerimiseks, et vähendada tee-ehitamise
ühikhindu ja seeläbi alandada Viirpuu tänava rekonstrueerimise maksumust.
Tiigrisilma tänava ja Viirpuu tänava vahelise läbimurde rajamine Tartu–Nõo lõigu
projektist tulenevalt ei ole Transpordiameti hinnangul vajalik, sest selles piirkonnas on juba
piisavalt tihe avalikult kasutatavate teede võrgustik, mis tagab vajalikud ühendused. Kassisilma
ja Tiigrisilma tänavad on ristmike kaudu ühendatud riigiteega 22128 Lemmatsi–Leilovi, mis
omakorda on ühendatud Jõhvi–Tartu–Valga maanteega läbi Lemmatsi liiklussõlme. Räniküla ja
Viirpuu tänavate kaudu on võimalus liikuda Tartu linna suunal – need tänavad on rahustatud
liiklusega kitsad tänavad, mis on sobilikud sõiduautodele kasutamiseks. Lisaks on Kambja vallal
võimalik muuta kvartalisisene tänav Viirpuu tänav 31 (kohalik tee nr 9490358) avalikuks
kasutamiseks, et parandada Räni aleviku sisest liikuvust. Tiigrisilma tänava ja Viirpuu tänava
vahelise läbimurde rajamine võib tekitada ka olukorra, kus Kassisilma tn äärse äri- ja
tootmismaa liiklus hakkab rohkem kasutama Tartu linna pääsemiseks Viirpuu tänavat ja ei ole
kindel, kas Kambja vald selliste asjade käiguga üldse nõus on. Seega, saab sellise läbimurde
rajamine tulla vaid kohaliku omavalitsuse soovist ja tahtest.
Lisaks eeltoodule asub Räni alevik Tartu linna vahetus läheduses nii jalgrattaga sõidu kui ka
jalgsi käimise kaugusel. Lisaks kavandatakse Räni aleviku piirkonda bussipeatus, mis
ühendatakse 2+2 maantee alt jalakäijate tunneliga. Tartu–Nõo projektiga parandatakse jalgsi,
jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalusi ja ohutust.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Tiigrisilma tänava ristmikule foor- või ringristmik, mitte arvestada.
Ettepanekut, rekonstrueerida Tartu–Nõo projektiga Viirpuu tänav, mitte arvestada.
Ettepanekut, rajada Tartu–Nõo projektiga läbimurre Tiigrisilma tänavalt Viirpuu tänavale, mitte
arvestada.
29 R.L. ja M.L.
(Külitse aedlinna elanikud)
1. Kui suures ulatuses on Transporiamet uurinud/vaadanud planeeritava projektala
mõjuulatust? Nt Külitse alevik – kui kaugele ulatus puudutatud isikute piir ja kuidas Põhjendus/selgitus: 1. Projekteerimistingimuste menetlusse kaasati otse enam kui 600 kinnistu omanikud, kellele
kuuluvad kinnistud paiknevad projektiga hõlmataval alal või keda projekt suuremal määral
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
42
02.02.2023 jõuti sellise tulemuseni? Oman kinnistut Külitse aleviku aedlinnas ning mina otse ei
ole saanud teavitust projekteerimistingimuste eelnõu menetluse kohta.
2. Järve tee ristmik jätta avatuks – parem mahapööre põhimaanteelt Järve teele ja
parem pealepööre põhimaanteele. Põhjendatud sellega, et ristmiku vahetus
läheduses asuvad ärikinnistud ning nende realiseerimine on hädavajalik Külitse
alevikule (nt COOP). On olnud kuulda jutte, et on huvi tuntud ka tankla rajamiseks.
Ristmiku sulgemisel kaotavad ärikinnistud oma väärtust ning investeeringud võivad
ära jääda (nn transiitkülastajad kukuvad ära ning Külitse alevik ise ei suuda veel
sellist mahtu pakkuda).
3. Ristmiku sulgemine suurendab liikluskoormust Järve teel (Järve tee on riigitee,
mis on väga kitsas ja ohtlik (kurviline tee). Ettepanek projekti raames määrata ka
Järve tee projekti koosseisu (rekonstrueerida ning rajada kergliiklustee) nagu
rajatavad kogujateed.
4. Kavandatava lahenduse kohaselt Tartu linnast Külitsele (aedlinna) on kaks
võimalust: a) kasutades 2 realist maanteed soovides sõita kiiremini, siis minu
kodutee pikeneb ca 6km ja samuti ka Tartu linna sõiduks. B) on võimalik kasutada
Arako sõlme, kus saab kogujateele ning edasi Külitsesse. Arvestades ajakulu sõlmel
ning kogujateel siis pikeneb aeg koju sõitmiseks. Kui on soov mööda kogujateed
Tartu linna minna siis 2 realisele maanteele saab alles Lemmatsi liiklussõlmes.
Seega maanteele saamiseks on vajalik läbida kaks sõlme ja kogujatee, mis teeb Tartu
linna mineku aeglasemaks. Palun vastust: mis hüve saan mina kui kohalik elanik?
Hetkel on selleks kas pikem kodutee või aeglasem sõit. Ehk kohalikuna ei ma sellest
kasu. Riik peab arvestama ka kohalike kogukondade vajadusi, sest meie oleme need,
kes kohapeal elavad ja peame kasutama seda lahendust. Transiitliikluseks on see
muidugi ideaalne lahendus aga mitte kohalike jaoks.
5. Kiigemäe tee ja Lennuvälja tee ühendada sõiduauto tunneliga. Ühendab alevikku
mõistlikult ja otstarbekalt. Külitse liiklussõlm on hea aga ebavajalik ja ebapraktiline
kohalike elanike jaoks. Praeguse projektlahenduse kohaselt lõigatakse vald kaheks
ning on ühenduses ainult 2 sõlme kaudu mis asuvad ühes ja teises valla otsas.
Kokkuvõtvalt: Riiklikud huvid on muidugi tähtsad, kuid riik on ju selle kodanikud
ning nende vajadustega peab arvestama.
mõjutab. Lisaks avaldati teated Nõo ja Kambja valla lehtedes, et info jõuaks võimalikult paljude
kohalike elanikeni. Lisaks korraldati menetluse käigus 3 avalikku arutelu, kust võttis osa
ligikaudu 150 inimest.
2. Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
43
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
3. Külitse järve tee rekonstrueerimine ei ole projekteerimistingimuste ese ning see ei ole vajalik
projekteerimistingimustega seatud eesmärkide täitmiseks. Menetluse käigus on Transpordiamet
otsustanud kavandada Lennuvälja teed Kiigemäe teega ühendava sõiduautode tunneli ning
Kiigemäe teed ja Külitse teed ühendava kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
44
Need aitavad vältida Külitse aleviku sisese liikluse suunamist Külitse järve teele – seega ei saa
väita ka seda, et projekt toob endaga kaasa olulise liiklussageduse kasvu Külitse järve teel.
4. Kohalikud elanikud saavad võimaluse ohutumalt liigelda (põhimaantee ja pöörded maanteele
muutuvad ohutumaks) ning võimaluse valida oma sõiduteekonda (teedevõrk täieneb). Ühtlasi
paranevad võimalused jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks, mis on Tartu linna lähialal oluline, sest
Tartu linn asub Külitsest jalgrattasõidu kaugusel. Samuti paranevad tingimused ühistranspordi
kasutamiseks, sest bussipeatuste juurde kavandatakse eritasapinnas teeületused.
5. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada põhimaantee barjääriefekti.
Otsus:
2. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
3. Ettepanekut, näha projektiga ette Külitse järve tee rekonstrueerimine koos kergliiklustee
rajamisega, mitte arvestada.
5. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
30 K.H
(Külitse elanik)
02.02.2023
Ettepanekud kavandatava Jõhvi-Tartu-Valga maantee Tartust Nõoni lõigu
rekonstrueerimiseks/uuendamiseks.
Arvestades asjaolu, et viimase 15aastaga on asustustihedus Tartust Külitseni väga
palju kasvanud, võib selle arengu kasvamist eeldada ka järgnevate
aastate/aastakümnete jooksul. Millest tulenevalt ei saa tulevikus enam rääkida
hajaasustusega maapiirkonnast vaid sisuliselt on tegemist tiheda asustusega Tartu
eeslinnaga. Kas tõesti on mõistlik jätkata kiirtee projekteerimist Tartu eeslinna?
Seda enam, et olete näinud, et kohalikel inimestel ei ole ükskõik mis nende
kodudega tehakse. Kes ja kui palju sellest võidavad? Mitte ükski kohalik, eriti veel
põliselanik. Kas tõesti on selle minut kiiremini Tartu piirile jõudmise tähtsus suurem
kui tuhandete kohalike inimeste elukeskkond? Sellest johtuvalt ei ole õiglane
projekteerida kõigi selle piirkonna inimeste elukeskkonna halvendamist: eelkõige
reostamine müraga ja suurendama heitgaaside hulka, tekitama kunstlikult pikemaid
sõiduteekondi, raiskama väga väärtuslikke põllumaid, takistama kohalike inimeste
liikumist ristmikel üle maantee mistahes sorti sõiduvahenditega nagu seda siiani on
saadud teha. Transpordiameti poolsetest planeeritavatest muutustest ei paista
kusagilt otsast vaadates mingisugust olukorra paranemist kohalikule elanikkonnale.
Vastupidi, olukord halveneks tunduvalt.
Ettepanekud:
Ettepanek A, kiirtee raudtee äärde:
1.) Viia kiirtee alates Järiste ristmikust raudtee äärde ja kulgegu see sealt kuni
Tartuni. Järiste ristmik kahetasandilisena, kiirtee kulgeks ülemisel korrusel.
Võimalikud kõigis suundades pöörded.
2.) Kogu teedevõrk Järiste ristist Tartuni säiluks punkt 1.) rakendumisel
olemasoleval kujul ja jääks kasutamiseks asulasisese teena (piirkiirus mitte üle
70km/h). Vajadusel lisanduks ristmikele ringteid turvalisuse tõstmiseks,
vasakpöörde hõlbustamiseks
Ettepanek B, juhul kui kiirtee trass jääb samale kohale:
Põhjendus/selgitus: A1,2. Maantee viimist Külitsest mööda uuele trassile ei kaaluta alljärgnevatel põhjustel:
(1) Maakonnaplaneeringuga ja üldplaneeringuga pole maantee uuele trassile viimist ette nähtud;
(2) Uue maantee rajamiseks oleks vaja tekitada uus 2+2 maantee rajamiseks piisav lai koridor
läbi metsa. Hetkel kavandatava lahenduse kohaselt kasutatakse ära maksimaalselt olemasolevat
maanteekoridori ning sellel on väiksem mõju looduskeskkonnale.
(3) Uue maantee trass läbiks mitmeid erakinnistuid ja planeeritavaid alasid ning tooks kaasa uusi
täiendavaid piiranguid ja negatiivseid mõjusid paljudele selles piirkonnas paiknevatele ja
elavatele maaomanikele.
(4) Külitsest möödasõidu rajamine on tõenäoliselt ka majanduslikult kulukam, sest lisaks uue
2+2 maantee ehitamisele tuleks ümber ehitada ka terves ulatuses olemasolev tee. Tõenäoliselt
on vajadus lisaks kavandada ka uusi kogujateid, sest 2+2 maanteel on ristmike arv ja vahekaugus
piiratud. Praeguse lahenduse kohaselt laiendatakse olemasolevat maanteed olemasolevas
koridoris ning rajatakse uued teelõigud ühenduste tagamiseks.
B1,2. Põhimaantee viimist terves ulatuses viaduktile ja selle alla ringristmikke rajamist (nagu
on tehtud Lõunakeskuse juures oleval Riia ringristmikul) ei kaaluta alljärgnevatel põhjustel:
(1) Sellise lahenduse rajamise maksumus, võttes arvesse Riia ringi ümberehitamise maksumust
ja saadud kogemust, on märkimisväärselt kallim võrreldes selle lahendusega, mida
projekteerimistingimustega kavandatakse.
(2) Ümbritsev maakasutus Tartu–Külitse lõigul (sh Külitses) on oluliselt hõredam kui Riia
ristmiku piirkonnas ning võimaldab kavandada projekteerimistingimustega ette nähtud
lahendust.
(3) Maantee tõstmine kõrgemale põhjustaks müra levikut veelgi kaugemale.
B3. Külitsesse, tulevase Coopi poe juurde, otsustas Transpordiamet kavandada sõiduautode
tunneli, mis ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest
liikuvust ja vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti. Tartu ja Valga poole liikumiseks
on võimalik kasutada põhimaanteega läheduses paiknevat muud teedevõrku, mis on
põhimaanteega ühendatud liiklussõlmede kaudu.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
45
1.) Suuremad ristmikud lahendada samuti kui on vastvalminud Lõunakeskuse
ringteel: kiirtee kulgeks ülemisel korrusel ja kohalikud ristuvad teed ringteena
alumisel korrusel otse kiirtee all. Kiirendusrajad kiirteele sõitmiseks ja sellelt
mahasõiduks kulgeksid nn.rampidena/kaldteedena otse kiirtee kõrvalrajana.
Sellisel juhul kaoks vajadus eraldi kogumisteede võrgustike rajamiseks,
maaraiskamiseks ja sõiduteekondade kunstlikuks pikendamiseks.
2.) Külitse tulevase Coopi juurde, Järve tee (Google kaardil nimetatud kui Külitse
194 teeks) ristumise kohta kiirteega rajada samuti ringtee, kus kiirtee kulgeks
üleval ja kohalik liiklus otse selle all. Lisaks liita samasse ringteesse Lennuvälja
tee.
3.) Ühendada ka autodega liiklemiseks omavahel Külitse tee teeots ja Kiigemäe tee
teeots (piirkiirus 30 km/h) võimalikult lähedal kiirteele, et vähendada
maaraiskamist. Hetkel on seal olemas kergliiklustee.
4.) Müratõkkeseinad kogu Külitse alevikku läbivasse piirkonda, sest Külitse on
niigi üks mürareostatumaid piirkondi ja olemasoleva maantee muutmisel
kiirteeks tõuseb mürareostus väga suurel määral veelgi.
5.) Otsida paremat koridori nn. Tartu ümbersõidule Haage tee kaudu. Jällegi,
tegemist on alaga kus juba on üle saja kodu ja lähitulevikus saab olema veel
tihedamalt asustatud alaga, kus inimeste kodud paiknevad lähedal teele ja mitte
keegi nendest koduomanikest ei ole nõus, et nende turvaline suhteliselt vaikne
kodupaik muudetakse müra ja heitgaaside poolt reostatud rekkade ja teiste
läbikihutajate läbisõiduhooviks. Kindlasti leidub mõni parem variant.
Kõike eelnevat arvesse võttes tundub kordades lihtsam ehitada kiirtee alates
Järiste teeristist paralleelseks raudteega kuni Tartuni ja jätta olemasolevad
teed kohalikuks liiklemiseks vähendatud piirkiirusega (mitte üle 70km/h) ja
probleemsetesse kohtadesse rajada ringteed, et suurendada vasakpöörde
ohutust ja vähendada tipptundidel pöörde sooritamiseks kuluvat aega.
Loodetavasti on võimalik Transpordiameti ja kohalike inimeste/koduomanike
vaheline edaspidine koostöö, mitte ülesõitmine. Seda on niigi igal pool liiga palju.
Tervitustega ja edasistele konstruktiivsetele aruteludele lootma jäädes,
B4. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka
mürauuringu koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt
mürauuringu tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
B5. Jõhvi–Tartu–Valga maantee funktsioon ja eesmärk ei ole pakkuda võimalust Tartu linnast
möödasõiduks. Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste
suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga.
Tartu maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 8.2 on öeldud, et riigi põhi- ja tugimaanteede
võrk on Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Samas
on maakonnaplaneeringus Tartu–Nõo lõiku käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat teelõiku.
Otsus:
Ettepanekut, viia põhimaantee uuele trassile ja jätta olemasolev põhimaantee kohalikule
liiklusele, mitte arvestada.
Ettepanekut, tõsta põhimaantee üles teisele korrusele ja rajada alla ringristmikud nagu Riia
ringil, mitte arvestada.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Ettepanekut, otsida muud alternatiivi Tartust möödasõiduks, mitte arvestada.
31 Terminal Oil Grupp
22.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Teeme omapoolse ettepaneku Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse kohta arvamuse küsimisega,
kuidas võiks praktilise poole pealt vaadatuna, liikluslahenduse kohta.
Panin joonise lisasse.
Rohelisega määratud jooned on meie ettepanek.
*** Kirjale oli lisatud ettepanek Tanklaga piirnevate teede asukoha muutmiseks
ning veoautode parkla rajamise ettepanek uude asukohta ***
Põhjendus/selgitus: Projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse joonisel (Terminal Oil tankla ümbruses) on
kujutatud erinevaid variante teede kavandamiseks.
Ühtlasi on jooniselt nähtav, et Nõo liiklussõlme ja Nõo aleviku vaheline tee kavandatakse
osaliselt läbi olemasoleva veoautode parkla, mille tulemusena ei pruugi olemasolev parkla olla
enam sihtotstarbeliselt kasutatav.
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.2.1 kohaselt tuleb kõikide teede asukohti täpsustada
ehitusprojektiga tulenevalt ümbritsevast situatsioonist ja maapinna reljeefist.
Võttes arvesse eeltoodu, on kõiki Terminal Oil Grupp poolt esitatud ettepanekuid võimalik
kaaluda ehitusprojekti koostamise käigus.
Otsus:
Selgitada ehitusprojekti koostamise käigus koostöös Nõo Vallavalitsusega ja Terminal Oil
Gruppi esindajatega välja sobivaim teede lahendus Terminal Oil tankla piirkonnas. Kaaluda
Terminal Oil Grupp poolt esitatud ettepanekuid projekteerimise käigus.
Kaaluda veoautode parkla asukoha muutmist, kui kavandatav lahendus muudab olemasoleva
parkla suurust või kasutatavust.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
46
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud (Kambja vald)
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Vektori tn 12
94901:005:0235
04.12.2022
Sain kirja kätte. Vektori 10 ja Vektori 12 krundid ei ole plaanil eraldatud aga eeldatavasti
ei ole see ka väga oluline. Transpordiamet vastas 05.12.2022 e-kirjaga:
Huvitav tähelepanek. Tõepoolest, kuigi kinnistu nimed on välja joonistatud.
Aga ma arvan sama, et see pole väga oluline. Kaalume projekteerimistingimuste andmisel
selle korrigeerimist, et saaks korrektne.
Otsus:
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
Vektori 10 ja Vektori 12 kinnistute vaheline piir joonisel.
2 Riia mnt 210
94901:005:0345
Roometi
94901:005:0346
03.12.2022
24.12.2022
30.12.2022
03.12.2022 e-kiri:
Teie kaheldav plaan laupäeva lõuna paiku saadetuna(sic!), minu maid transpordimaadeks
disainida pole kusagilt pädev, eelmine plaan oli realistlikum ja optimaalne. Milleks ehitada
kordades pikemaid trasse, kui on olemas lühemad ja kordades odavamad võimalused.
Kindlasti ootab teid ees ülipikk kohtutee, mina Eesti Vabariigi kodanikuna sellise raha
kulutamisega ei nõustu. Kui vaja vahetuvad nn projekteerijad.
24.12.2022 e-kiri:
Mõnevõrra häirib teie hoomamatu ignorantsus teie saadetavate kirjade osas, teie arvates
võiks olla iga vähemalt 30 aastat arhiivi pidava lihtsa kodaniku meillistis mingi oluline
teade pealkirjaga "Kiri". Nii toimib edukalt riigiasutus asutus nimega Tran-spordiamet
senini kuidagi "Message In A Bottle" rütmis, aga draama on sama.
24.12.2022 kiri:
Teie pöördumine on jahmatav ja mõnevõrra kummaline. Oman teadmisi enda omandisse
kuuluva mingi Kanepi vallas asuva kinnistu tee rajamisest ja paberkandjatel kaarte Tartu
ümbersõidu (T2 km 182,6-194,2) ning Elva teelõigu (T3 km 137,0-159,3) projekteerimise
osas ja need olid mõistlikud. Projekteerija OÜ Tinter-Projekt.
Nüüd saabus postkasti mingi pompöösne- ülikallis arutu projekt. Selle kohaselt oleks minu
omanduses olevad kinnistud kümneid aastaid hiljem tekkinud uusarenduste
transpordimaad. Oman kinnistuid Riia mnt 210, Roometi aastast 2000 ja keegi pole minuga
rääkinud kunagi mingitest naabrite ja naaberkülade tulevastest ambitsioonidest, seega on
minul õigustatud õiguslik ootus, et minu maid ei looda poolmuidu mingiteks
transpordimaadeks. Kõik .pdf formaadis saadud failide plaanid on kergelt öeldes
kummalised. Mingite kinnistute hekid jäetakse välja, mingeid kinnistuid ei puudutata, kuigi
neil oleks riigi mõttes rahaliselt odavam kinnistutele sissepääs teha. Teostatud planeering
on ju kuidagi eriliselt sihitud ja ülikallis riigi jaoks. Joonestada oskan ja tee ehituse
kilomeetreid oskan arvutada, kuigi oman kõrgharidust inimeste elustamise alal. Esialgse
projektiga saaks ehk kuidagi nõus olla, aga mingi pilpaküla teenindusmaaks ilma rahata ei
hakkaks, ka nende kinnistute poolitamisskeemidega on puht visuaalselt asi päris hapu, ehk
saaks kokku ja räägiks.
PS Tänu uutele joonistele ei saa ka planeerida sellesse piirkonda vee ja kanalisatsiooni
varustust, sellest teavitas mind ca 20 päeva tagasi projekteerija.
30.12.2022 e-kiri:
Ka Tinter-Projekt OÜ pakutud lahendus sobiks, kuigi on ilmselt kallis. Riia mnt 210 - nest
linna poole on Teil kohe järgmisel kinnistul majad tee laiendusel ees ja Riia mnt 210 koha
pealt reservmaa piisavalt lai, et kiirendusrea saaks ehitada. See oleks väga odav lahendus
riigile ja kõigil kinnistuomanikel oleks väljapääs maanteele. Tinter-projekt töö 80.4102.01
Transpordiamet vastas 29.12.2022 e-kirjaga:
Oleme Teie arvamuse kätte saanud. Pean silmas nii 03.12.2022 saadetud kui 24.12.2022
saadetud e-kirja.
Tartu-Nõo projekteerimistingimuste menetlus kestab kuni 02.02.2023 ning selle aja jooksul on
võimalik saata ettepanekuid projekteerimistingimuste eelnõule. Kui menetluse aeg saab läbi,
siis kogume me kokku kõik kirjalikult esitatud ettepanekud ning kaalume nendega arvestamist
või mittearvestamist. Mittearvestamist põhjendame. Otsused ettepanekutega arvestamise või
mittearvestamise kohta saadetakse kõikidele puudutatud isikutele pärast
projekteerimistingimuste andmist.
Teie kirjadest loeme me välja, et olete teinud ettepaneku säilitada mahasõit Riia mnt 210
kinnistule (katastritunnusega 94901:005:0345) olemasolevas asukohas otse kavandatavale
2+2 maanteele ning loobuda teede projekteerimisest Roometi kinnistule (katastritunnusega
94901:005:0346).
Põhjendus/selgitus:
2008.a. Tartu-Elva lõigu eelprojekti lahendus nägi ette mahasõidu säilitamise Riia mnt 210
kinnistule. Projektlahenduse kohaselt kavandati mahasõit Külitse liiklussõlmest põhimaanteega
liituvale kiirendusrajale.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3) kohaselt kiirusmuuterajalt ja rambilt peale- ja mahasõite
ette ei nähta. Seega on varasem Tartu-Elva lõigu eelprojekti lahendus Projekteerimisnormidega
vastuolus.
Projekteerimistingimustega kavandatakse uuendatud ja kaasaegne lahendus Tartu-Nõo lõigule.
Mahasõidu säilitamine Riia mnt 210 kinnistule on vastuolus Projekteerimisnormidega ja
Ristmike juhendiga.
Projekteerimisnormide punkti 5.1 (4) kohaselt parempöördega maha- ja pealesõit ei tohi
kiirteedel ja I klassi maanteedel paikneda ristmikule lähemal kui 2 km (linnalähivööndis 1 km).
Riia mnt 210 kinnistule mahasõidu säilitamine on vastuolus nimetatud nõudega, sest paikneb
Külitse liiklussõlme vahetus läheduses.
Ristmike juhendist tulenevad nõuded:
Võttes arvesse, et Riia mnt 210 kinnistuga piirnevale lõigule kavandatakse piirkiirus 100 km/h,
kohaldub ristmike kavandamisele Ristmike juhendi tabel 1. Antud juhul on tegemist olukorraga,
kus soovitakse ristmiku (liituva tee liiklussagedusega < 20 autot/ööpäevas) kavandamist
põhimaanteele, mille liiklussagedus on >9000 autot ööpäevas. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt
peab sellisel juhul olema ristmike lubatud omavaheline kaugus vähemalt 500 meetrit.
Projekteerimistingimuste kohaselt aga asub Külitse liiklussõlme kiirendusrada sellest asukohast
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
47
oleks ka riigile suhteliselt taskukohane ja teostatav, reaalselt olin selle projektiga
arvestanud. Aga ajad on raskemad ja teedeehituse suuri plaane tõmmatakse ilmselt peatselt
koomale. Ka vee ja kanalisatsiooni osas jääksid esitatud viimase projekti puhuselt tööd
tegemata, kuna oleks vaja kallist vahe pumbajaama kanalisatsioonile, millist nad pole
suutelised pakkuma. Nenede tööde projekteerija saaks vee ja kanalisatsiooni välja ehitada
kahe esimese variandi puhul, suhtlesime nendega detsembri alguses.
mitte rohkem kui 200m kaugusel – seega Riia mnt 210 kinnistule juurdepääsu säilitamine
olemasolevas asukohas on vastuolus Ristmike juhendiga.
Ristmike juhendi punktis 2 on toodud välja järgmised täpsustused:
3) Liiklussõlm on kahe või enama tee eritasandiline lõikumine nii, et ühelt teelt on võimalik
siirduda teisele; koosneb ühest või mitmest ristest ja samatasandilisest ristmikust.
9) Ristmike ja liiklussõlmede omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
kaugust arvestatakse ühe ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või
liiklussõlme alguspunktini. Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus
lõpeb või algab äärmine geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Transpordiamet kaalus Roometi kinnistul paikneva, Haaviku teed (kohalik tee nr 9490213)
ühendava kogujatee ärajätmist.
Võttes arvesse Projekteerimisnormides ja Ristmike juhendis toodud nõudeid on
projekteerimistingimustega vajalik kavandada kogujatee, mis annab juurdepääsu Riia mnt 210,
Riia mnt 212, Roometi, Kleini ja Riia mnt 216 kinnistutele. Nimetatud kogujatee annab
võimaluse liikuda otse Külitse liiklussõlme.
Lisaks otsustati koostöös Kambja vallaga, et nimetatud kogujatee ühendatakse Haaviku teega,
et leevendada vähemalt 30 kinnistu omaniku teekonna pikenemisest tulenevat mõju Tartu linna
suunas. Jooniselt mõõdetuna lühendab kavandatav lahendus teepikkust ligikaudu 280m võrra
võrrelduna sellega kui nimetatud kogujateed Haaviku teega ei ühendataks.
Vee- ja kanalisatsiooniprojekt peab olema kooskõlas maantee ehituse projektiga, sõltumata
teeprojekti lahendusest. Maantee ümberehituse projektlahendus aga tuleb koostada lähtuvalt
maantee projekteerimist reguleerivatest õigusaktidest, mitte vee- ja kanalisatsiooniprojekti
iseärasustest. Kui teeprojekt selle tingib, tuleb vee- ja kanalisatsiooniprojekti ümber teha.
Otsus:
Ettepanekut, säilitada mahasõit Riia mnt 210 kinnistule otse põhimaanteelt ja jätta ära Roometi
kinnistule kavandatav kogujatee, mitte arvestada.
3 Räniküla tn 18
94901:005:0053
05.12.2022
Sain kirja kätte. Olen Räniküla 18 krundi omanik. Minu poolt põhimõtteliselt 1
küsimus.
Teisele poole teed rajati müratõkkesein. Kas ka Räniküla kruntide poole on plaanis
rajada sarnaselt midagi müra tõkestavat? Eskiisilt otseselt kuskilt seda infot vist välja
ei loe, aga kohustus vist 2+2 puhul on ja see oleks mõistlik arvestades elurajooni
vajadusi. Kas selle asukoht oleks sõidutee ja kergliiklustee vahel või kergliiklustee ja
Räniküla kruntide vahel pigem?
Minu huvi oleks, et jääks siiski ka jala ligipääs otse krundilt kergliiklusteele. Kui vahele
tuleb müratõkkesein, on ehk võimalik jätta sinna mingi aja tagant uks sisse, et pääseks
läbi?
Transpordiamet vastas 08.12.2022 e-kirjaga:
Eskiisil on teadlikult mitte ühtegi müraseina näidatud. Selleks, et selgitada välja müraseinte
vajadus, tuleb esmalt projekteerida teekatte pinnad ning selle põhjal teha müra
modelleerimine, mis võtab arvesse liiklussageduse kasvu ja uue kavandatava tee asukohta.
Müra modelleerimise tulemuste põhjal projekteeritakse müraseinad. Need tegevused on meil
Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga plaanis ning müraseinte lahendusi saame tutvustada siis kui
meil tuleb KMH aruande avalikustamine. Eeldatavasti juhtub see järgmise aasta (2023)
kevadel.
Projekteerimistingimuste eelnõus on mürauuringu ja müraseinte projekteerimise nõue
kirjeldatud.
Räniküla tn kinnistutega piirneval lõigul on hooned sõiduteele üsna lähedal (mõni isegi väga
lähedal). See tähendab seda, et kindlasti müra nende hoonete juures hinnatakse. Praegu ei ole
võimalik kindlalt öelda, et millised on eeldatavad müratasemed eluhoonete fassaadidel. See
aga selgub peagi.
Juhul kui rajatakse sellele lõigule mürasein, siis ka Transpordiameti eelistus on, et see
rajatakse sõidutee ja kergliiklustee vahele. See kaitseb jalakäijaid ja jalgrattureid
maanteeliiklusest tulenevate kahjulike mõjude eest ning samuti annab see võimaluse
piirnevatelt kinnistutelt seda kasutama tulla.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
48
4 Kase tee 2a
94901:001:0324
05.12.2022
08.12.2022
08.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
05.12.2022 e-kiri:
Kinnitan kirja kättesaamist. Vaatasin eskiisjoonist ja sellel on kujutatud justkui minu
kinnistu koormamine kergliiklusteega, sh sissesõiduteed nagu enam polekski!?
Sain vahepeal kinnituse, et minu kinnistut see teema ei mõjuta, aga eskiisi järgi seda
öelda ei saaks. Kuidas kommenteerite?
Lisan manusesse meie varasema kirjavahetuse ja pildid väljavõtetega eskiisjoonisest ja
maa-ameti kaardirakendusest
08.12.2022 e-kiri:
Tänud. Teeme nii. Oleks hea, kui annate muudetud joonistest mulle ka koheselt teada.
+ Üks küsimus on veel ja kuna Te seda poolt ei kommenteerinud, st mis puudutab minu
kinnistu koormamist kergliiklusteega:
• Kas see on lihtsalt seadusest tulenev õigus või räägitakse siin maaomanikuga
ka asju läbi, et mis tingimustel see saab toimuma?
• Mis seal need õiguslikud alused on, kas saaksite ka nendele palun viidata.
• Milline on tavapraktika nende teemade lahendamisel, sh mis on mõlema poole
mõistlikud lahendused tavaliselt?
08.05.2023 e-kiri:
Tänud informeerimast olulisest muudatusest, samuti meenutan Teile meie varasemat
kirjavahetust (lisasin manusesse) ja pööran tähelepanu, et minu ootus on endiselt, et
minu kinnistule tagatakse ka edaspidi autoga ligipääs, olenemata kõnealusest
muudatusest liiklusskeemis.
Kas kinnitate?
Transpordiamet vastas 08.12.2022 e-kirjaga:
Vaatasin olukorra üle ja tõepoolest projekteerimistingimuste joonis sellesse kohta lahendust ei
paku. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.5 kohaselt tuleb see juurdepääs aga projektiga
lahendada.
Ma arvan, et on maaomaniku suhtes õiglane kui me muudame projekteerimistingimuste eelnõu
lisas 3 olevat joonist ja näitaksime juurdepääsulahenduse Kase tee 2a kinnistule
(94901:001:0324). Juurdepääsu kavandame Külitse teelt nii, et see külgneb jalgratta- ja
jalgteega ning see viiakse kokku kinnistul asuva juurdepääsuteega.
Me võtame Teie kirja arvesse kui esitatud ettepanekut projekteerimistingimuste menetluses ja
muudame lisas 3 olevat joonist vastavalt.
Juhul kui Teil on täiendavaid ettepanekuid, siis projekteerimistingimuste menetluse jooksul on
neid võimalik veel esitada.
Transpordiamet vastas 09.12.2022 e-kirjaga:
Eeldatavasti tuleb meil menetluse käigus mitmeid ettepanekuid, mille tulemusena tuleb
joonisesse erinevaid muudatusi. Me kogume ettepanekud kokku ja teeme muudatused joonisesse
ühe korraga (st. pärast menetluse lõppu 02.02.2023). Siis teeme otsused esitatud ettepanekutele
ja anname projekteerimistingimused, mille lisas on nimetatud joonis. Ja see saadetakse uuesti
välja kõikidele puudutatud isikutele.
Kergliiklustee alune maa võõrandatakse riigile vastavalt eelprojektile. See on maade
omandamise protsess, kus alguses teavitatakse maaomanikku sellest, et on selgunud äralõike
vajadus ning hiljem pöördutakse juba maaomaniku poole läbirääkimiste alustamiseks. Täpne
maavajadus selgub aga eelprojektiga ja selle lõplikku ja täpset lahendust hetkel me veel ei tea.
Maa omandamiseks tellitakse eksperthinnang sõltumatult litsentseeritud maahindajalt ja kõik
maa omandamisega seotud kulud (sh notaritasud) kannab Transpordiamet.
Eelprojekti koostamiseks annavad aluse need samad projekteerimistingimused, mille menetluse
me algatasime. Maaomanikul on võimalus teha ettepanekuid projekteerimistingimuste eelnõule,
kuid samuti tuleb kõne alla see, et projekti koostamise ajal püüame selle lahenduse teha selliselt,
mis mõlemale osapoolele sobib. Ilmselt on mõistlik leppida kokku, et kui projekteerija pakub
sellesse kohta lahenduse välja, siis me tutvustame seda maaomanikule ja selgitame välja, et kas
see on sobiv, või on võimalik midagi mingil moel korrigeerida.
Ma loodan et need on ammendavad vastused.
Põhjendus/selgitus:
Naaberkinnistute omanikud tegid Transpordiametile ettepaneku kavandada Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendav kogujatee, et parandada juurdepääsuvõimalusi Külitse järvega
piirnevatele kinnistutele. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas sellega
arvestada. Kavandatav tee loob Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele
elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob
juurdepääsuvõimalused Külitse järvega piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi
kaubanduskeskuse juurest liikuda otse Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata
Valga suunas.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel
ühendava kogujatee rajamine.
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
juurdepääsulahendus Kase tee 2a kinnistule (katastritunnusega 94901:001:0324).
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
49
5 Haaviku tee 24
94901:005:0873
13.12.2022
Oleme kirja kätte saanud.
Tekkis küsimus, et kuidas Haaviku tee ja Mutiku tänava inimesed saavad tulevikus
linnapoolsesse bussipeatusesse ja järvepoolsesse külge COOP kaupluse poole?
Ma saan aru, et sinnapoole hetkel teelahendus puudub?
Transpordiamet vastas 14.12.2022 e-kirjaga:
Projektiga kavandatakse Külitse bussipeatuste juurde jalakäijate tunnel, mille kaudu on jalgsi
või jalgrattaga võimalik teisele poole maanteed pääseda.
Sõiduautoga on teisele poole teed võimalik saada Külitse liiklussõlme kaudu ning sealt edasi
kasutades Külitse järve teed.
Põhjendus/selgitus:
Haaviku tee 24 kinnistu (katastritunnusega 94901:005:0873) omanik on oma allkirja andnud ka
Külitse elanike ühispöördumisele ning väljendanud oma arvamust seal. Otsus arvamuse osas on
ühispöördumise juures.
6 Räniküla tn 22
94901:005:0175
14.12.2022
Edastan Räniküla tn 22 ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule:
• Räniküla tn elanike soov müratõkke rajamisele kinnistute Riia mnt 215 kuni Riia
mnt 223 vahelisele alale (pikkusega ca 600 m.)
• Müratõke võiks asuda kergliiklustee ja sõidutee vahelisel alal.
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Räniküla tänava maantee poolsed eluhooned on maanteele võrdlemisi lähedal ning selles lõigus
kontrollitakse mürataset. Vajadusel nähakse ehitusprojektiga ette müra leevendavad meetmed.
Lõplikud tulemused selguvad mürauuringu valmides ning neid tutvustatakse, eeldatavasti
käesoleva aasta suvel, maaomanikele KMH aruande avalikul väljapanekul.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
7 Vanapapli tee 1
94901:005:1718
18.12.2022
01.02.2023
18.12.2022 kiri:
Vastavalt saadud kirjale 01.12.2022 nr 8-1/21-002/27230-1, saadame Teile oma
nägemuse ja ettepanekud.
Kui meile sellel aastal esmakordselt 16.02 Villu Lükk kirja saatis, ei osanud me kuidagi
ette kujutada et see projekteerimine meie jaoks võiks sellise kardinaalse pöörde võtta.
Teavitame Teid, et Autokoolitus OÜ-le kuuluv kinnistu, katastrinumbriga:
94901:005:1718, aadressiga Vanapapli-1, Lemmatsi, Kambja vald, Tartumaa 61704,
pindalaga 3494m² on igapäevaselt kasutusel õppeväljakuna, praktikabaasina ja
kinnitatud Transpordiameti eksamikeskuse poolt ametlikuks riikliku sõidueksami
vastuvõtu platsiks. Lisan fotod:
*** Kirjale oli lisatud foto Vanapapli tee 1 kinnistul, aia ääres parkivatest
sõidukitest***
Õppeväljaku planeering on kooskõlastatud eelnevalt Ülenurme vallaga ja
Maanteeametiga aastal 2010. Õppeväljakul oleme püüdnud parkida võimaluse korral
siiamaani õpilaste, õpetajate ja eksamineerijate sõidukid, kuid vaatamata sellele on
vahepeal mõned sõidukid vaja parkida ka aia taha.
*** Kirjale oli lisatud foto Vanapapli tee 1 kinnistul, aia ääres parkivatest sõidukitest
(värava juurest) ***
*** Kirjale oli lisatud foto Vanapapli tee 1 kinnistul paiknevatest hoonetest ja hoonete
taga parkivatest sõidukitest ***
Selleks, et autokool saaks koolitada A-; B-; C-; D-; E- ja T- kategooria õpilasi ja
eksamineerijad saaks platsil vastu võtta riiklikke sõidueksameid, peab õppeväljaku
suurus olema minimaalselt 3000 m², lisaks hooned. See tähendab seda, et kõik
Põhjendus/selgitus:
1. Kogujatee asukoha muutmise ettepanek
Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on vajalik, sest
projekteerimistingimustega kavandatakse Näki tee ristmiku sulgemine Jõhvi–Tartu–Valga
maanteele. Kogujatee asukoht on projekteerimistingimuste eelnõus näidatud sellisena tulenevalt
alljärgnevatest kaalutlustest:
(1) See on lühim võimalik teekond Näki teelt Lemmatsi liiklussõlmeni.
(2) Asukoht on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
(3) Selle kogujatee asukohaga on ümbritsevad kinnistu omanikud pidanud arvestama tulenevalt
üldplaneeringust ning piirkond on selle järgi juba arenenud. Näiteks on selle kogujatee
asukohaga arvestatud Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel.
Lisaks asub kogujatee lõigul Vanapapli tee koridor (katastriüksusel 28301:001:0901), mida saab
selle tee rajamiseks ära kasutada.
(4) Kui kogujatee asub põhimaanteest kaugemal, annab see võimaluse juurdepääsude
kavandamiseks mõlemal poole kogujateed asuvatele kinnistutele. See loob paremaid võimalusi
piirkonna edasiseks arendamiseks.
2. Muud küsimused ja ettepanekud
Transpordiamet täpsustas koostöös projekteerijaga kavandatava kogujatee ja ristmiku
võimalikku lahendust. Ristmiku piirkonnas on võimalik kogujatee ja ristmiku lahendus muuta
kompaktsemaks ja kavandada selliselt, et see mõjutab vaid Vanapapli tee 1 kinnistu nurka.
Juurdepääsud Vanapapli tee 1 kinnistule on võimalik jätta olemasolevatesse asukohtadesse kus
paiknevad väravad ning kinnistu servas aia ääres olev parkimise võimalus on võimalik säilitada.
Kavandatav lahendus võib aga mõjutada aia nurgas asuvat elektriposti ja aeda, sest sellesse
kohta projekteeritakse ristmiku pöörderaadius ning kergliiklustee kuni teeületuskohani.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
50
harjutused, mis tehakse väljakul, peavad olema märgistatud nii, et ükski sõiduk ei
ohustaks ei kõrvalseisvaid- sõitvaid õpilasi ega sõidukeid.
Õppeväljak on meil ümbritsetud aiaga ja krundile on sissesõidukoht (kooskõlastatud
2010 Maanteeametiga) ja värav on olemas aastast 2010.a.
Õppeväljakul on neljas platsi nurgas elektripostid (maa seest veetud kaablid)
prožektorite, videovalve, kiirte valvega. Aia sisse on paigaldatud valvekaabel kogu aia
ulatuses.
*** Kirjale oli lisatud foto Vanapapli tee 1 kinnistul, aia ääres parkivatest sõidukitest,
millelt on näha ka värav ja aia nurgas asuv elektripost ***
Selleks, et minna plaanidega edasi, ootame Teilt konstruktiivset koostööd ja asjalikke
ettepanekuid, kuidas saaks vajadusel ikkagi tee planeerida nii, et meie õppeväljakul
jääks värav omale vanale kohale ja meie õppeväljakust (kinnistust) ei soovitaks
jalakäijate tarbeks maad eraldada.
Meie hetke mõtted kokkuvõtteks:
• Ettevõttel on õigustatud ootus, et tema omand on puutumatu;
• Autokoolitus OÜ õppeväljak on kinnitatud Transpordiameti poolt ametlikuks riiklike
sõidueksamite vastuvõtu platsiks;
• Hilisemad planeeringud kehtestatakse tavaliselt arvestades olemasolevad võimalusi;
• Nõuded Transpordiameti riiklikule sõidueksamiplatsile ei ole enam täidetud, kui
muudatusi teha väljaku suuruses ja kui ohutust mitte silmas pidada;
• Nõuded õppeväljakule T- kat. õpetamiseks ei oleks enam täidetud;
• Teie välja pakutud väravate asukohad ei ole sobivad kinnistute kasutamisel.
Probleemiks on ka juba olemasolevad tehnorajatised (elekter, valve, kanal);
• Kõrval oleva kinnistu 94901:005:1719 omanikud on vastu sellisele kinnistule
juurdepääsuteede rajamise projektile;
• Klientide parkimise probleemid seoses kergliiklusteega (hetkel oleme võimaldanud
parkida oma territooriumil aga tulevikus soov korraldada parkimine aia taga);
• Õppeväljaku kasutamise ohutus ei ole tagatud, kui värava asukohta muuta.
Kui Te aga leiate, et mitte kuidagi ei ole võimalik arvestada meie ettevõtte vajadusi,
põhjendusi ja neid aluseks võtta, siis teeme ettepaneku rajada tee teise kohta.
Märkisime ära kaardil musta joonega tee, mis võiks vähemate kulutustega saada
rajatud, vajadusel ka koos kergliiklusteega nagu teisel pool teed:
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, lõigus Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee kuni Näki tee,
millele on joonistatud ettepanek kogujatee viimiseks põhimaantee äärde ***
Võttes aluseks tänast päeva ja vaadates kaarti, siis toon kokkuvõtteks välja ka meie
põhjendused, miks peaks püüdma leida palju parema e. teise variandi tee ja kõnnitee
rajamiseks:
• Praegu ju puudub täielikult avalik huvi läbi soo ja korraliku metsa ehitada tee, mis ei
vii kuhugi… ainult tupikusse ja sellel teel puudub ka otsene vajadus kergliiklustee
järele. See tundub hetkel lausa raiskamisena.
• Loomulikult ei oleks meil midagi ka selle vastu, et planeeriksite kergliiklustee meie
kinnistust vastas tee poolele, ehk siis kinnistu 28301:001:0901 ette ja meie aia taha
jääks siis võimalus rajada sõidukite parkimiskohad. Meil ei ole selle vastu olnud kunagi
midagi, kui ka nende kliendid meie aia taga on parkinud.
01.02.2023 kiri:
Otsus:
1. Ettepanekut, muuta Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vahelise kogujatee asukoht
põhimaantee äärde, mitte arvestada.
2. Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
Vanapapli tee 1 kinnistu mahasõit sellesse asukohta, kus asub hetkel olemasolev mahasõit ja
värav.
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
joonisel kompaktsem ristmiku lahendus.
Projekteerimise käigus optimeerida ristmiku lahendust eesmärgiga võimalikult vähe minna
Vanapapli tee 1 kinnistule. Kui aed ja/või valgustuspost jääb projektlahendusele ette, siis näha
ette nende ümberehitamine.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
51
Täname, et leidsite aega meiega vestelda jaanuari kuus Ülenurme Gümnaasiumi saalis.
Pidasin vajalikuks igaks juhuks ka kirjalikult teavitada, et Autokoolitus OÜ kinnistu,
katastrinumbriga: 94901:005:1718, aadressiga Vanapapli-1, Lemmatsi, Kambja vald,
Tartumaa 61704, pindalaga 3494m² sissesõidu värav peaks jääma kindlasti oma
vanasse asukohta ja Autokoolitus OÜ ei saa kasutada kõrval krundi (Vanapapli-3)
territooriumi enda õppeväljaku osana.
Ja nagu mainisite, et vajalik on kohapeal ikkagi ära käia ja olukorda hinnata- siis olen
vajadusel telefonitsi alati kättesaadav.
8 Haaviku tee 18
28301:001:0197
Haaviku tee 26
94901:005:0874
22.12.2022
09.01.2023
22.12.2022 e-kiri:
Kirjale on lisatud väljavõte jooniselt "Lisa 1 lisa 3 Tartu-Külitse lõigu eskiisjoonis"
Külitse Haaviku tee ja Mutiku tänava piirkonnast.
Märkisin sinna kaks lõiku mustade joontega, tähistatud numbritega 1 ja 2, mille kohta
on küsimused:
1) number 1 juures on tingmärkide järgi lilla värviga planeeritud jalg- ja jalgrattatee.
Kas lugesin kaarti õigesti, ja kui nii, siis kas on otstarbekas, et planeeritud teel on
sedavõrd palju täisnurkseid pöördeid?
2) joon numbriga 2 - puudub jalgtee, kuid seda teed kasutaksid jalgsi liikujad
planeeritavasse bussipeatusesse jõudmiseks. Miks pole planeeritud jalgteed? Lõik on
küllaltki pikk, kus autode kiirused võivad kasvada ohtlikult suureks.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Külitse piirkonnast, millel on küsimusi selgitatud ***
09.01.2023 e-kiri:
Palun lahendada käesolevate projekteerimistingimustega Haaviku teelt (ja Mutiku
tänavalt) jalakäijate otseligipääs lähimasse teetunnelisse.
Võimalik jalakäijate otsetee lahendus kaasas skeemil, kus see on märgitud musta
joonega. Uus lisanduv jalakäijate teemaa vajadus märgitud seal paralleelsete joontega.
Maaameti kaardilt nähtub, et selleks pole vajadust ka lisanduvalt maad võõrandada.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Külitse piirkonnast, millel on näidatud maanteega
paralleelne must joon alates kavandatavast jalgratta- ja jalgtee tunnelist kuni
Haaviku tee 3 kinnistuni (katastritunnusega 94901:005:0145) ning sealt edasi
paralleelselt Haaviku teega kuni Mutiku tänavani ***
*** Kirjale oli lisatud ortofoto Haaviku tee 2 kinnistuga (94901:001:0246) piirnevast
lõigust, millel on näidatud mõõtjoon olemasoleva kraavi põhjast kui Haaviku teeni
4,51m ***
Transpordiamet vastas 22.12.2022 e-kirjaga:
Saadan selgitused:
1) Tingmärkide järgi on tegemist piirkonnas oleva detailplaneeringu alaga, mis on joonisele
kantud informatiivselt. Käesolevate projekteerimistingimustega ei nähta selles kohas tegevusi
ette.
2) Oleme arvestanud, et tegemist on teega, millel ei ole märkimisväärne jalakäijate ja
sõidukite liiklussagedus. See tähendab, et sõidukid ja jalakäijad liiguvad samas
liikumisruumis. Vajadusel saame näha projektiga ette liiklust rahustavaid meetmeid. Pealegi
asub Külitse bussipeatus elamutest samal kaugusel või isegi lähemal kui Kose bussipeatus
ning tõenäoliselt kasutatakse pigem Külitse peatust.
Põhjendus/selgitus:
Ettepanekus nimetatud uue jalgtee ühenduse rajamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei halvendata ega likvideerita jalakäijate pääsu Haaviku tee ja Mutiku tn
elamupiirkonnast Külitse bussipeatustesse.
Praegusel hetkel kasutavad Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkonna inimesed Külitse
bussipeatusesse pääsemiseks Haaviku teed (kohalik tee nr 9490213) ning Tartu–Nõo
projekteerimistingimustega kavandatava lahenduse kohaselt see tee säilib olemasolevas
asukohas.
Lisaks ei vasta tõele väide, et selle jalgteeühenduse rajamiseks ei ole vaja võõrandada lisamaad.
Sellel lõigul laiendatakse olemasolev 1+1 sõidurajaga maantee 2+2 sõidurajaga maanteeks,
mistõttu ei ole adekvaatne seda maavajadust hinnata olemasoleva situatsiooni (ortofoto) põhjal.
Nimetatud jalgtee ühenduse rajamiseks on vaja lisamaad erakinnistutest.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Tartu–Nõo lõigu projektiga uus jalgteeühendus Haaviku teelt alates
Mutiku tn ristmikust kuni Külitse bussipeatuseni, mitte arvestada.
9 Vanapapli tee 3
94901:005:1719
27.12.2022
Vastavalt Teie poolt saadetud kirjale 01.12.2022 nr 8-1/21-002/27230-1, otsustasime
Teile kirjutada ja omapoolse soovi edastada.
Teavitame Teid, et meile kuuluv kinnistu, katastrinumbriga: 94901:005:1719,
aadressiga Vanapapli-3, Lemmatsi, Kambja vald, Tartumaa 61704, pindalaga 12501m²
on valla planeeringu järgi ärimaa. Hetkel on kinnistu ümbritsetud aiaga ja krundil on 1
sissepääs (värav koos jalgväravaga), rajatud on parklaosa, kuid hoonestust veel ei ole.
Meil on plaan see kinnistu poolitada ja seega vajame kinnistule katastrinumbriga:
94901:005:1719 kokku vähemalt kahte eraldi asetsevat juurdepääsuteed.
Anname ka teada, et ei ole nõus Teie saadetud plaaniga, kus olete märkinud meile
kuuluva kinnistu katastrinumbriga: 94901:005:1719 ja Autokoolitus OÜ kinnistu
Põhjendus/selgitus:
Uute täiendavate mahasõitude kavandamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei muudeta olemasolevat juurdepääsude olukorda.
Juhul kui enne ehitusprojekti valmimist kinnistuomanik rajab ise endale uue juurdepääsu, siis
tuleb ehitusprojekti koostamisel selle juurdepääsu olemasoluga arvestada, projekteerida
situatsiooni kokku viimine selles asukohas ning säilitada mahasõidu eesmärgipärane toimimine.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
52
katastrinumbriga: 94901:005:1718 juurdepääsu teed ühiseks kinnistutele juurdepääsu
teeks.
Palume võtta arvesse meil hetkel kasutusel olev värav ja selle asukoht üheks
ametilikuks kinnistule pääsemise teeks ja võimaldada veel üks juurdepääs lisaks
nimetatule.
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
Vanapapli tee 3 kinnistu mahasõit sellesse asukohta, kus asub hetkel olemasolev mahasõit ja
värav.
Projekteerimise käigus selgitada välja reaalne situatsioon Vanapapli tee 3 kinnistu juures ning
projekteerida lahendus selliselt, et see sobiks olemasolevasse situatsiooni.
Uusi täiendavaid mahasõite Vanapapli tee 3 kinnistule (katastritunnusega 94901:005:1719)
Tartu–Nõo projektiga mitte kavandada.
10 Haaviku tee 1
94901:005:0144
27.12.2022
projekt kätte saadud ning nagu aru saada, siis suuremaid muudatusi Haaviku tee 1
kinnistule ei kaasu. Seoses aga neljarealise tee ehitusega oleks soov jõuda lõpule
Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu äärde rajatud müratõkkeseina ehitusega. Sein on küll valmis,
kuid ei anna mingisugust tulemust, kuna kinnistu Elva poolne külg on täielikult mürale
avatud. Palun võtta eeskuju Tartu külje alla rajatud müratõkkest, mis liigub nii piki
maanteed, kui ka risti, ümbritsedes kinnistut.
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.6.1 kohaselt tuleb kontrollida olemasolevate
müraseinte korral, kas piirkiiruse suurendamine põhimaanteel muudab müraolukorda müraseina
taga olevatel kinnistutel. Põhjendatud juhul näha ette müraseinte ümberehitus, eesmärgiga
taastada nõuetekohane müraolukord müraseina taga.
Seega, projekteerimistingimuste eelnõu ei välista ehitusprojekti koostamisel Haaviku tee 1
kinnistu omaniku ettepanekutega arvestamist.
Otsus:
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda mürauuringu tulemustest.
11 Tiigrisilma tn 7
94901:005:0010
09.01.2023
Tahtsin lihtsalt avaldada toetust uuele teeprojektile Tartu-Valga mnt lõigul.
Kuna elame Tiigrisilma tänaval (nr 3,5 ja 7) juba 20 aastat ja näeme mis toimub antud
tänaval liikluses, siis kindlalt toetame uue projekti elluviimist.
Kirjutan sellest seetõttu et Räni külaselts on mulle tundub antud projekti raames vastu
sulgeda ristmik Tiigrisilma ja Valga mnt-l.
Liikluse ohjeldamatu kiirus ja tihedus on ajale jalgu jäänud.
Otsus:
Projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta. Näha ette Tiigrisilma tänava ristmiku sulgemine
autodele.
12 Lennuvälja tee 13
94901:005:0994
Lennuvälja tee 15
94901:005:0995
17.01.2023
Oleme tutvunud esialgse projektiga. Meie jaoks probleemsed kohad on:
1. Maantee poolitas niigi Külitse aleviku pooleks. Nüüd ei ole võimalik omavahel üldse
kogukonnal kokku saada.
2. Külitses avatakse kevadel uus Coopi toidupood (meist jääb pood 500m kaugusele).
Kui praegu oleks poes käik edasi-tagasi umbes 1km, siis maantee valmides oleks
vahemaa edasi-tagasi umbes 15km. See on absurdne!
3. Jääb mulje, et inimesed kes elavad Tartu-Nõo vahelise lõigu vahetus läheduses
surutakse maanteelt ära kogujateedele ja see maantee on oluliselt vähemal määral
kohalikele elanikele kasutamiseks. Tekib küsimus, kes seda teed siis kasutab? Kas
maantee ehitatakse ainult läbivale transiidile?
4. Miks peab aleviku sees olema kiirus 110km/h, mis takistab aleviku sisese lõigu
kiirust hoopis alandada, et ka kohalikud saaksid maanteed kasutada ja seega teest
kasusaajate hulk suureneks oluliselt?
5. Miks see maantee peab olema suuremate piirangutega, kui Tartu-Võru maantee
Tartu-Ülenurme lõik?
6. Kui plaanitavat veokiparklat nihutada pole võimalik, siis miks ei ühildata seda
Lannuvälja tee pealesõiduga?
Oluliselt paremad lahendused on:
1. Elementaarne oleks, et säiliksid pärikätt maanteele peale- ja mahasõidud.
2. Lennuvälja tee mahasõidu saab lahendada näiteks, kui Tartu poolt Valga poole
liikudes Külitse Coopi poe juurest maanteelt maha sõita, poe tagant kasutades vana
Valga mnt lõiku pidi edasi liikuda ja siis maantee alt otse Lennuvälja teele, mis võib
jääda ka ainult kohalike elanik teenindamiseks. See poe kompleks (toidupood, apteek,
pakiautomaadid jne.) on kohalike elanike poolt väga oodatud. Igasugune liikluse
Põhjendus/selgitus:
Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
täiendavate ristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning
ei vastaks keskmise liikleja ootustele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
53
eemale suunamine lämmatab kohalikele hädavajalike teenuste tarbimist (apteek,
kauplus, raamatukogu, kogukonna poolt ühised kasutatavad alad).
3.Teise võimalusena saab mahasõidu järel teha jalakäijate tunneliga koos ka ühise
autode tunneli (nt. kõrguse piiranguga).
4. Tartu poolse pealesõidu saab lahendada, kui Lennuvälja tee ja plaanitava veokiparkla
vahele ehitada kergliiklusteega paralleelselt juurdepääsutee. Kui veokid ja
maaliinibussid saavad pealesidurea, miks ei võiks sellega liituda sõiduautod (kasvõi
ainult kohalikud nt. kasutades vajadusel erinevaid piirangumeetmeid).
Kõik head
Lennuvälja tee 13-1, Lennuvälja tee 13-2, Lennuvälja tee 15, Kaselehe tee 2, Kaselehe
tee 4 nimel.
1. Maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda Projekteerimisnormidest ja Ristmike juhendist, mis
muuhulgas seavad nõuded ristmike omavahelisele kaugusele. Need nõuded on sõltuvad tee
funktsioonist ja liiklussagedusest. Sellest on projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ka
lähtutud. Olemasolevad ristmikud on nähtud ette sulgeda liiklusohutuse kaalutlustel –
Transpordiamet siinjuures arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav
projektlahendus on kooskõlas normide ja nõuetega.
2. ja 3. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli,
mis ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
4. Transpordiamet kaalus Lennuvälja teelt parempöördega pealesõidu kavandamist Tartu poole.
Kavandatavat lahendust kõnealuses asukohas mõjutab käesolevas menetluses tehtud otsus
muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele
sõiduautode tunnel, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja vähendada maantee poolt
tekitatavat barjääriefekti.
Selleks, et oleks võimalik kavandada nii sõiduautode tunnel põhimaantee alla kui ka maanteele
pealesõit, tuleb projektiga kavandada sõiduautode tunnelit ja maanteele pealesõitu omavahel
ühendav ramp, et viia erinevad teed omavahel kõrguslikult kokku. Lisaks tuleb sellesse
piirkonda kavandada ristmik, et ühendada omavahel ära tunnelisse minev tee, ramp ja
Lennuvälja tee. Teisisõnu, tuleks sellesse asukohta kavandada osaline liiklussõlm.
Liiklussõlme kavandamine Lennuvälja tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Lennuvälja tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik
põhjendus, sest sellesse piirkonda kavandatakse juba Külitse liiklussõlm, kuhu ühendatakse
ühelt poolt Lennuvälja tee ning teiselt poolt Külitse–Haage ja Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed. Külitse aedlinna elanikud saavad Tartu suunas liikuda mööda Jõhvi–Tartu–
Valga maantee äärde kavandatavat kogujateed. Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkond
ühendatakse otse Külitse liiklussõlme uue kavandatava läbimurde kaudu. Täsvere küla elanikel
on võimalus liigelda läbi Külitse liiklussõlme või kasutada Võru maanteed Tartusse sõitmiseks
– sealjuures parempöördega pealesõit ei vähendaks teepikkust Tartust tagasisõidul, tagasi
sõitmiseks tuleks ikkagi sõita Külitse liiklussõlme kaudu. Laane küla elanikud saavad kasutada
aga kohalikke teid (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee; 9490099 – Väikenäki tee),
lisaks Lennuvälja teele ja Külitse liiklussõlmele. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis võimaldab Täsvere
ja Laane küla elanikel Tartusse sõitmiseks kasutada ka teisele poole Jõhvi–Tartu–Valga
maanteed kavandatavat kogujateed.
Veoautode parkla on otsustatud menetluse käigus viia teise sobivamasse asukohta, tulenevalt
maakasutusest, funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjustest.
Otsus:
1. Täiendavaid ristmikke Tartu–Nõo lõigu projektiga põhimaanteele mitte kavandada.
2. ja 3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
54
4. Ettepanekut, kavandada Lennuvälja teelt parempöördega pealesõit Tartu suunas, mitte
arvestada.
13 Vanapagana tn 23
94901:005:1192
17.01.2023
Teeks ettepaneku riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva Tartu-Nõo lõigu
ümberehituse projekti raames lahendada ka Kavalantsu -Tee L2 (94901:005:1200)
ühendus planeeritud maanteega, mis tagaks kogu selle asumi ohutu ja mõistliku
ligipääsu kavandatud maanteele.
Selleks sobiks väga hästi Kavalantsu-tee L2 (94901:005:1200) ühendada Tõnu
kinnistule (94901:001:0543) planeeritud ringteega või enne ringteed sellelt eraldi
maha/peale sõiduga. Lahendada ka kavandatud bussipeatusest kergliiklustee kuni
Kavalantsu -Tee L2-ni, et oleks tagatud liiklusohutus ka jalakäiatele ja oleks tagatud
ühistranspordi mõistlik/ohutu ühendus antud asumiga.
Põhjendus/selgitus:
Ettepanekus nimetatud uue juurdepääsutee rajamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei muudeta juurdepääsu asukohta avalikult kasutatavalt riigiteelt Kaval-
Antsu teele (kohalik tee nr 9490352).
Juhul kui seda ühendust peetakse siiski vajalikuks, on kohalikul omavalitsusel võimalus see
sinna kavandada ning viia läbi selle ühenduse rajamiseks vajaminevad toimingud
(detailplaneering või projekteerimistingimused, kohalike elanike kaasamine, maa omandamine,
jne). Samuti on kohalikul omavalitsusel soovi korral võimalus teha koostööd Transpordiametiga
ning realiseerida see ühendus oma finantseerimisel siis kui viiakse ellu Tartu–Nõo lõigu
ümberehitus.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Tartu–Nõo projektiga uus ühendus Lemmatsi liiklussõlme piirkonnast
Kaval-Antsu teele (kohalik tee nr 9490352), mitte arvestada.
14 Metsamaa
94901:005:0109
Viirpuu tn 7
94901:005:0707
17.01.2023
Olen Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimustega põhimõtteliselt
nõus kuid juhin tähelepanu, et sellele kinnistule (94901:005:0109) projekteeritav
teelõik võiks maksimaalselt ära kasutada riigile kuuluvat maad (28301:001:0954) ja
minimaalselt minule kuuluvat maad. Võrdse kohtlemise printsiibi alusel võiks kasutada
võrdses mahus ka kõrval olevaid krunte.
Lähitulevikus on plaanis ka 94901:005:0109 krunt jagada kaheks võrdseks osaks,
sooviks seetõttu ka kahte mahasõitu loodavatele kruntidele.
Kuna ise elan sellel 94901:005:0707 krundil ja minu krundi vasta ehitatakse
juurdepääsutee 28301:001:0054 krundile, mille tulemusena liikluskoormus Viirpuu
tänaval suureneb siis oleks kindlasti vaja ka Viirpuu tänava rekonstrueerimine Elva
maanteest kuni Viirpuu ja Ränirahnu tee ristmikuni. Me ei soovi, et liikluskoormus
Viirpuu tänaval oluliselt suureneks, seega võiks rekonstrueerida ka Leilovi tee Elva
maanteest kuni Viljandi maanteeni.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas korrigeerida/täpsustada kavandatava kogujatee asukohta, et see
kasutaks ära võrdsemalt teega piirnevaid maaüksuseid, säilitaks võimalikult palju Riia mnt 196
kinnistul (katastritunnusega 94901:005:0240) kasvavat metsa ning kasutaks ära maksimaalselt
sihtotstarbeta maatükk (katastritunnusega 28301:001:0954) mille omandi ulatus on käesoleval
hetkel väljaselgitamisel.
Mahasõitude projekteerimine Metsamaa kinnistule (katastritunnusega 94901:005:0109) ei ole
Tartu–Nõo projekti eesmärke silmas pidades vajalik. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti
5.2.5 kohaselt kavandatakse juurdepääsud kinnistutele juhul kui projekti tulemusena kaob
kinnistule või kinnistu osale juurdepääs. Projekteerimistingimuste eelnõu kohase
projektlahendusega ei kaotata ega halvendata juurdepääsuvõimalusi Metsamaa kinnistule,
mistõttu uute mahasõitude projekteerimine ei ole põhjendatud. Uute mahasõitude/juurdepääsude
rajamine on erakinnistuga seotud arendustegevus ning nende mahasõitude/juurdepääsude
täpsem asukoht ja tehniline lahendus sõltuvad sellest, millist tegevust kinnistule kavandatakse –
seega ei saa Transpordiamet, kui erakinnistu arendamisest mitte huvitatud osapool, neid ei
projekteerida ega ehitada.
Mahasõitude rajamise võimalus on aga maaomanikul vastavalt teeomaniku poolt seatud
tingimustele. Kavandatava kogujatee peamine eesmärk on võimaldada avalikult kasutatavalt
teelt juurdepääse ümbritsevatele kinnistutele, mis parandab võimalusi piirnevaid kinnistuid
arendada.
Viirpuu tänava rekonstrueerimine Tartu–Nõo lõigu projektist tulenevalt ei ole
Transpordiameti hinnangul vajalik, sest tegemist on olemasoleva tänavaga mis on avalikult
kasutatav. Kassisilma ja Tiigrisilma tänavate lähedusse kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, mis
ühendab Räni aleviku Jõhvi–Tartu–Valga maanteega ning mida suur osa sellest piirkonnast ka
juurdepääsuna tõenäoliselt kasutama hakkab. Viirpuu tänava rekonstrueerimine on eelkõige
vajalik tulenevalt selle tee halvast seisukorrast ning piirkonna arengust, mida kinnitab ka
menetluses Kambja valla poolt 01.02.2023 kirjas nr 4-1/13-21-1 öeldud seisukoht: „Piirkonda
on planeeritud lähiaastatel korruselamute kvartali püstitamine ning pidevalt toimub ka
pereelamute ja ärikinnisvara lisandumine, lisaks kavandatakse piirkonda kaks lasteaeda. Need
nõuavad Viirpuu tänava ühenduse väljaehitamist enne Tartu-Valga maantee
ümberehitustöödega edasiminekut“. Kohalike teede korrashoid ja arendamine on aga kohaliku
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
55
omavalitsuse ülesanne ning selleks saab tingimusi anda kohalik omavalitsus. Viirpuu tänava
olukord tahab sekkumist sõltumata Tartu–Nõo lõigu projekti arengutest.
Siinjuures on Transpordiamet avatud koostööks Kambja vallaga. Kui Tartu–Nõo lõik jõuab
ehituse etapini ning Viirpuu tänav on endiselt halvas seisukorras, siis on võimalik Kambja vallal
Transpordiametile teha ettepanek objektide ühiseks realiseerimiseks, et vähendada tee-ehitamise
ühikhindu ja seeläbi alandada Viirpuu tänava rekonstrueerimise maksumust.
Lemmatsi–Leilovi tee rekonstrueerimine pole projekteerimistingimustega seatud eesmärkide
saavutamiseks vajalik ning see pole projekteerimistingimuste ese. Selle tee rekonstrueerimise
vajadus sõltub selle tee seisukorrast, ta asub Transpordiameti riigiteede rekonstrueerimise
pingereas ning ei ole seotud Tartu–Nõo lõigu projekti arengutega.
Otsus:
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning muuta
Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee (riigitee nr 22129) ja Näki tee (kohalik tee nr 9490103)
vahelise kogujatee asukohta.
Ettepanekut, projekteerida Metsamaa kinnistule (katastritunnusega 94901:005:0109) kaks uut
mahasõitu, mitte arvestada.
Ettepanekut, rekonstrueerida Tartu–Nõo projektiga Viirpuu tänav, mitte arvestada.
Ettepanekut, rekonstrueerida Tartu–Nõo projektiga Lemmatsi–Leilovi maantee kuni Viljandi
maanteeni, mitte arvestada.
15 Söödi
94901:005:0506
18.01.2023
31.01.2023
18.01.2023 kiri:
Käesolevaga esitab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) põhjendatud ettepaneku
korrigeerida riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva Tartu-Nõo lõigu
ümberehitamise projekti võrreldes projekteerimistingimuste eelnõus esitatuga.
1. Ettepanekud "Lisa 1 mahasõidud kogujateelt" toodud joonisel näidatud
lahenduste osas
Projekteerimistingimuste raames on kavandatud rajada Söödi katastriüksust
94901:005:0506 läbiv tee kogujateelt Kannikese katastriüksusele 94901:005:0024.
Kavandatud teelõik on Lisas 1 toodud joonisel märgitud numbriga 1.
Kavandatud teelõik numbriga 1 on rajatud alljärgnevate katastriüksuste huvides,
tagamaks otseselt või kaudselt (läbi teiste kinnistute) neile juurdepääsu kogujateelt:
Kannikese katastriüksus 94901:005:0024;
Pargi katastriüksus 28301:001:1207;
Sireli katastriüksus 94901:005:0106;
Tulbi katastriüksus 94901:005:0107.
1.1. Juhime tähelepanu, et eelnõus toodud kujul tagab tee otsese juurdepääsu üksnes
Kannikese ja Pargi katastriüksusele ning Sireli ja Tulbi kinnistutele pääsemiseks on
vaja läbida Kannikese ja/või Pargi kinnistuid.
1.2. Hoolimata sellest, et tee rajatakse eeltoodud 4 kinnistu huvides, on see planeeritud
Söödi katastriüksusele, koormates seega ebaproportsionaalselt Söödi kinnistut, kellel
kõnealuse tee järele vajadus täielikult puudub. Tee asukoha määramisel tuleb eelistada
kinnistuid, kelle huvides kõnealust teed vaja on. Ka õiguspraktikas kehtib seisukoht, et
ligipääsu avalikult kasutatavale teele ei rajata üle kolmanda isiku kinnistu, kui ligipääsu
vajavatele kinnistutele on võimalik rajada ligipääs üle nende enda kinnistu(te).
Kolmanda isiku kinnistu kaudu määratakse ligipääs üksnes erandlikel asjaoludel, kui
muu võimalus ligipääsu saamiseks puudub. Tee rajamine planeeritud kujul ei võimalda
Põhjendus/selgitus:
1. Juurdepääsutee Pargi, Kannikese, Sireli ja Tulbi kinnistule on kavandatud läbi Söödi kinnistu
seetõttu, et vältida läbi hoovide tee rajamist. Söödi kinnistul on põld, kus hoove pole ning
seetõttu see ei tekita elanikele nii suurt häiringut. Oleme nõus aga lahenduse üle vaatama ja
otsima projekteerimise käigus teistsuguseid alternatiive. Leidsime, et eelistatud lahendusena
võiks juurdepääsutee kulgeda läbi Pargi kinnistu, kõrvalhoonete tagant kust pääseb praegusel
hetkel ka Pargi kinnistul asuvale põllule. Alternatiivina kaaluda tee projekteerimist Söödi
kinnistu ja Pargi kinnistu omavahelise piiri lähedale säilitades võimalusel kõrghaljastust.
2. Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on kavandatud
kehtivas üldplaneeringus näidatud asukohta. Selle tee asukohaga on ümbritsevad kinnistu
omanikud pidanud arvestama tulenevalt üldplaneeringust. Ettepanekus nimetatud asukoha
muudatus viib kogujatee muuhulgas Pöidla kinnistul (katastritunnusega 28301:001:0477) asuva
eluhoone vahetusse lähedusse ja põhjustab maaomanikule suuremat riivet, mida on
üldplaneeringu kohase lahendusega võimalik vältida.
4. Paju tänava pikendamine Laseri tänavani on projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–
Külitse lõigu eskiisjoonisele“ kantud perspektiivsena. See tähendab, et see on joonisel vaid
informatiivsena ja selle rajamiseks Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimused alust ei anna.
Tegemist on võimaliku ühendusteega, mis võib tekkida sinna siis kui piirkond areneb. Ei ole
välistatud, et ühendust joonisel näidatud asukohta ei tekigi, vaid vajalik ühendus luuakse
kusagilt teist kaudu. Selle tee kavandamine aga väljub Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest ning sõltub sellest kuidas hakkab piirkond
tulevikus arenema. Praegusel hetkel on tegemist äärmiselt hõredalt asustatud piirkonnaga ning
projekteerimistingimustega tagatakse piirkonnale ühendus põhimaanteega läbi kavandatava
Lemmatsi liiklussõlme.
Otsus:
1. Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
juurdepääsutee Pargi, Kannikese, Sireli ja Tulbi kinnistule läbi Pargi kinnistu (katastritunnusega
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
56
Söödi kinnistu omanikul kasutada plaanide kohaselt tee ehituse alust maad. Lisaks selle
jagab planeeritud kujul tee ehitus Söödi kinnistu looduses teega eraldatud osadeks ning
tekitab olukorra, kus planeeritud tee ja Pargi kinnistu vahele jääv ala muutub Söödi
kinnistust sisuliselt kasutuskõlbmatuks oma väiksuse ja asetuse tõttu. Seega tuleb antud
juhul eelistada tee rajamist üle teest huvitatud kinnistu(te). Vastasel juhul riivatakse
õigustamatult Söödi kinnistu omaniku õigusi.
1.3. Käesolevaga pakume välja käsitletud teele alternatiivse asukoha, mis on Lisas 1
toodud joonisel joonistatud tähistatud sinise joonega ja märgitud numbriga 2 ning
paiknedes osalt Pargi kinnistul ning osalt Pargi kinnistu ja Tulbi kinnistu piiril. Sellise
lahenduse puhul on arvestatud alljärgnevate asjaoludega:
1.3.1. Tee ei ole pikem võrreldes eelnõus algselt toodud teega
1.3.2. Tee võimaldab otsese juurdepääsu kõigile alljärgnevale neljale katastriüksusele:
Kannikese katastriüksus 94901:005:0024
Pargi katastriüksus 28301:001:1207
Sireli katastriüksus 94901:005:0106
Tulbi katastriüksus 94901:005:0107
1.3.3. Tee jääb paiknema nendele kinnistutele, kelle huvides see rajatakse ning ei jää
koormama ebaproportsionaalselt Söödi kinnistut.
1.4. Juhul kui selgub, et mingil põhjusel ei osutu punktis 1.3. pakutud lahenduse
kasutamine võimalikuks, pakume teise alternatiivina välja tee asukoha, mis on Lisas 1
toodud joonisel joonistatud tähistatud kollase joonega ja märgitud numbriga 3, Pargi
kinnistu ja Söödi kinnistu piiril. Selline lahendus ei ole küll eelistatum kui punktis 1.3.
toodud lahendus, kuid on kindlasti eelistatum kui eelnõus algselt toodud tee asukoht.
2. Ettepanekud "Lisa 2 kogujatee muudatus" toodud joonisel näidatud
lahenduste osas.
Projekteerimistingimuste raames on kogujatee (Lisas 2 tähistatud numbriga 1)
ristumiskohaks Räni-Raudtee teega määratud paik, mis jääb ligikaudu 120 meetri
kaugusele Räni-Raudtee ja Paju tänava ristumiskohast.
Paju tänava ja Laseri tänava kaudu aga on kõnealuse kogujatee jaoks olemas potentsiaal
ühenduda lühimat trajektoori pidi Riia maanteega Tartu linnas.
2.1. Meie hinnangul on eelnõus toodud lahendus liigselt liiklusohtlik ning tee
läbilaskevõimet vähendav võrreldes võimaliku alternatiiviga.
2.2. Käesolevaga pakume välja kogujatee kõnealusele lõigule alternatiivse asukoha,
mis on Lisas 2 toodud joonisel joonistatud tähistatud sinise joonega ja märgitud
numbriga 2.
2.2.1. Pakutud lahendus võimaldab vähendada Räni-Raudtee tänava ristmike ühe võrra
2.2.2. Pakutud lahendus võimaldab kogujateest ja Paju teest kujundada välja ühe sirge
tee, millele on potentsiaali saada põhilise liiklemissuunaga teeks .
2.2.3. Pakutud lahendus suurendab liiklusohutust.
2.2.4. Alternatiivse lahendusega pakutava ristmiku asumine 120 meetrit eelnõus
paktavast asukohast 120 meetrit Riia maantee poole ei avalda arvestatavat mõju
teekonna pikenemise osas ristmikust raudtee poole jäävate kasutajate jaoks, eriti kui
seda võrrelda liilusohutusest saadava eelisega.
28301:001:1207). Juhul kui selle juurdepääsutee kavandamisel tekib takistusi, siis kaaluda
juurdepääsutee kavandamist Söödi ja Pargi kinnistute piiri lähedale, et võimalikult vähe
koormata Söödi kinnistut.
2. Ettepanekut, muuta Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise
kogujatee asukohta, mitte arvestada.
4. Ettepanekut, kavandada Paju tänava pikendamine kuni Laseri tänavani, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
57
Tulenevalt eeltoodust, palume riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva
Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu raames
korrigeerida projekti arvestades käesolevaid ettepanekuid.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Söödi kinnistu osas, millele on joonistatud ettepanekud
juurdepääsu rajamiseks Kannikese, Sireli, Tulbi ja Pargi kinnistutele. Eelistatud
variant (2) läbi Pargi kinnistu ning vähem eelistatud variant (3) Pargi ja Söödi
kinnistute piirile ***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek Räni-Raudtee tee ja
Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise kogujatee asukoha muutmiseks ***
31.01.2023 kiri:
Käesolevaga esitab OÜ Lausmaa (reg. nr. 16101269) põhjendatud ettepaneku
korrigeerida riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva Tartu-Nõo lõigu
ümberehitamise projekti võrreldes projekteerimistingimuste eelnõus esitatuga.
Käesoleval hetkel on kõigil Räni-Raudtee tee (28301:001:0946) kasutajatel otse
väljapääs Riia maanteele.
1. Projekteerimistingimustega plaanitakse:
1.1 likvideerida Räni-Raudtee tee ristmik Riia maanteega; ja
1.2 suunata kogu Räni-Raudtee tee liiklus, mis on seotud Riia maanteega, kogujatee
kaudu Linnaveere tee ja Riia maantee liiklussõlme.
2. Meie hinnangul ei ole projekteerimistingimustes arvestatud piisavalt järgmiste
oluliste asjaoludega:
2.1 tulenevalt kehtivast valla üldplaneeringust ning vastuvõetud ja menetlusel olevatest
detailplaneeringutest selles piirkonnas, suureneb Räni-Raudtee tee liiklus lähimatel
aastatel suurel määral;
2.2 tõenäoliselt on valdav osa Räni-Raudtee tee liiklusest Riia maanteega ristumisel
suunatud Tartu linna poole mitte Elva linna poole;
2.3 värskelt on välja ehitatud Optika tee, Aardla tee, Laseri tee ning Riia maantee suure
läbilaskevõimega liiklussõlm;
2.4 Räni-Raudtee tee ning Laseri tee vahelisel alal on praeguseks olemas kaks
traspordimaa sihtotstarbega katastriüksust (Paju tänav 94901:001:0340 ja Laseri
tänav T3 79501:002:0521) kogupikkusega 410 meetrit. Nende katastriüksuste
vahele jääva transpordimaa sihtotstarbeta lõigu pikkuseks on täna ligikaudu 430
meetrit.
3. Projekteerimistingimuste raames esitatud planeeritaval lahendusel on
järgmised puudused:
3.1. planeeritav lahendus pikendab Räni-Raudtee tee kasutajatele suundumist Tartu
linna poolsesse suunda rohkem kui 2 kilomeetri võrra;
3.2. planeeritav lahendus suurendab väga oluliselt liikluskoormust Räni-Raudtee tee ja
Linnaveere tee vahele planeeritaval kogujateel;
3.3. Planeeritav lahendus suurendab oluliselt liikluskoormust Linnaveere tee/Riia
maantee liiklussõlme ja Tartu linna vahelisel Riia maantee lõigul, mis on niigi
projekteeritava ala kõige suurema liiklustihedusega teelõik.
4. OÜ Lausmaa teeb ettepaneku rajada lisaks Räni-Raudtee tee ja Linnaveere
tee vahele planeeritavale kogujateele veel kogujatee ka Räni-Raudtee tee ja
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
58
Laseri tee vahele, kuhu praegu on joonisele välja toodud vaid perspektiivse
tee ala. Lisatee rajamine on vajalik järgmistel põhjustel:
4.1. see vähendab liikluskoormust Linnaveere tee/Riia maantee liiklussõlmel ning
Linnaveere tee/Riia maantee liiklussõlme ja Tartu linna vahelisel Riia maantee
lõigul;
4.2. see vähendab liikluskoormust Räni-Raudtee tee ja Linnaveere tee vahelisel
kogujateel, hajutades seda Räni-Raudtee tee ja Linnaveere tee vahelise kogujatee
ning Räni-Raudtee tee ja Laseri tee vahelise kogujatee vahel;
4.3. see suurendab liikluse turvalisust, vähendab ökoloogilist jalajälge ja
majanduslikke kulusid liiklejatele, kelle teekond väheneb iga reisi puhul 2
kilomeetri võrra ning on optimaalsem kasutus juba rajatud tee lahendustele.
Osundame, et selline lahendus ei suurendaks liikluskoormust Optika tee, Aardla tee,
Laseri tee ning Riia maantee liiklussõlmel, kuna kõik seda liiklussõlme läbivad
sõidukid, kes liiguvad liiklussõlmel tulenevalt Laseri tänava ja linnaveere tee vahelisest
kogujateest, liiguksid kõnealusesse liiklussõlme Riia maanteed pidi niikuinii, aga
läbiksid praeguse lahenduse korral veel ka Linnaveere tee/Riia maantee liiklussõlme.
Juhul, kui meie osundatud lahenduse vältimise põhjuseks on olnud Tartu linna
vastuseis, mis tuleneb Laseri tänava lühikese lõigu liikluskoormuse suurenemisest, siis
tuleks seda hinnata perspektiivis lahendusest saadava kasuga ülejäänud piirkonnale.
Meie hinnangul on sellise lahenduse puhul ainult Tartu linna huvide eelistamine
põhjendamatu ja ebaproportsionaalne võrreldes teistele osapooltele kaasneva kahjuga.
Leiame, et kõigi puudutatud isikute ja üldsuse huve tuleb arvestada proportsionaalselt
neile tekkiva koormusega, mida läbiviidav projekt uues olukorras loob.
Tulenevalt eeltoodust, palume riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva
Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu raames
korrigeerida projekti arvestades käesolevat ettepanekut.
16 Haaviku tee 11
94901:005:0559
19.01.2023
Tere, tutvusin teie eskiisjoonisega Külitses Haaviku tee 11 krundil. Sellisel kujul kus
tee lõikab kinnistul serva maha ning jätab tee ja kinnistu piiri vahele kasutu tühja ruumi
ma lubada ei saa ning sellega nõus ei ole. Sellega oleksime äärmisel juhul nõus, et tee
läheks täpselt mööda kinnistupiiri Haaviku tee 11 maapealt. Miks on planeeritud see
tee üldse mööda 100% elamumaad kui teiselpool piiri Haaviku tee 13 on
maatulundusmaa ning osaliselt kitsas kasutu riba mida tee koridoriks saaks hästi
kasutada? Kui lai on planeeritav tee koridor Haaviku tee 11 kinnistul?
Palun nihutada eskiisjoonisel olev projekteeritav kohalik tee sobivamasse kohta. Pilt
lisatud manusesse.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millele on näidatud millises suunas soovib Haaviku tee 11
kinnistu omanik kogujateed nihutada ***
Põhjendus/selgitus:
Uus juurdepääs Haaviku tee ja Mutiku tänava elamupiirkonnast Külitse liiklussõlmeni on
kavandatud just sellesse asukohta alljärgnevatel põhjustel:
(1) Uue juurdepääsutee kavandamisel kinnistu piirile ei ole võimalik säilitada seal kasvavaid
puid;
(2) Uue juurdepääsutee kavandamine kinnistu piirile või kinnistu piiri äärde tervenisti Haaviku
tee 13 kinnistule (katastritunnusega 94901:005:0247) tekitab olukorra, kus sellel sõitvate
sõidukite tuled paistavad otse Haaviku tee 16 kinnistul (katastritunnusega 94901:005:0283)
paikneva eluhoone akendesse. Praeguse lahenduse korral on võimalik seda probleemi vältida;
(3) Haaviku tee 13 kinnistule on Kambja vald algatanud detailplaneeringu, mis oli avalikul
väljapanekul 22.03.2023 kuni 05.04.2023 ning millega kavandatakse sellesse asukohta
eluhoone;
(4) Haaviku tee 11 kinnisasjal paiknev eluhoone ja hoov, mis on ümbritsetud puudega, asuvad
kinnistu piirist umbes 55 meetri kaugusel. Seega seal on ruumi uue tee rajamiseks;
(5) Projekteerimistingimustega kavandatud tee asukoht kasutab võrdlemisi optimaalselt ära ka
Roometi kinnistut (katastritunnusega 94901:005:0346).
Otsus:
Ettepanekut, muuta Haage tee ja Külitse liiklussõlme vahelise ühendustee põhimõttelist
asukohta, mitte arvestada.
Optimeerida projekteerimise käigus kogujatee asukohta nii, et see kasutaks ära mõistlikumalt
Roometi kinnistut, arvestaks ka Haaviku tee 11 kinnistul paikneva kraaviga ning ristmiku juures
jätaks alles võimalikult väikese kasutu riba.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
59
17 Riia mnt 180
94901:005:0238
19.01.2023
Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
ehitusprojekti koostamisel avaldasite Tartu-Külitse lõigu eskiisjoonise, millel pole
kujutatud rajatavate või säilitatavate müratõkkeseinade asukohta, mis puudutab, Riia
MNT 180, Lemmatsi küla, Kambja vald asuvat kinnistut.
Soovime, et eskiisjoonisel oleks ka müratõkkeseinade projekteeritavad asukohad.
Omaltpoolt lisame manusena joonise müratõkkeseina soovitava asukoha kohta.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, lõigust mis piirneb Riia mnt 180 kinnistuga, koos soovitava
müratõkkeseina asukohaga ***
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisidel on teadlikult mitte ühtegi
müraseina näidatud. Selleks, et selgitada välja müraseinte vajadus, tuleb esmalt projekteerida
teekatte pinnad ning selle põhjal teha müra modelleerimine, mis võtab arvesse liiklussageduse
kasvu ja uue kavandatava tee asukohta. Müra modelleerimise tulemuste põhjal projekteeritakse
müraseinad. Mürauuring määrab müratõkete parameetrid (asukoht, pikkus, kõrgus), mis on
vajalikud nõuetekohaste müratasemete tagamiseks.
Projekteerimistingimuste eelnõus on mürauuringu ja müraseinte projekteerimise nõue
kirjeldatud.
Mürauuringu tulemusi tutvustatakse kõikidele puudutatud osapooltele KMH aruande avalikul
väljapanekul.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
18 Riia mnt 198
94901:005:0495
Riia mnt 200
94901:005:0409
23.01.2023
30.01.2023
23.01.2023 kiri:
Ettepanek:
1. Ettepanek on teha Näki tee juures põhiteed läbiv jalakäijate tee nii väike
autodele kui ka jalakäijatele läbivaks teeks. Siis on sellel lõigul väheste
kulutustega tagatud elanike juurdepääs tanklale ja sealt ka Külitse alevikku.
Me ei peaks sõitma selleks Tartusse ja siis tagasi tanklasse või Külitse
alevikku. Samuti tagaks see, et kiirabi saaks kiiremini elanike juurde antud
teelõigul.
2. Kiirteelt mahasõit ja pealesõit Näki teele võiks olla tagatud, see on kooskõlas
kiirteede mahasõidu ja pealesõidu juhenditega.
Ettepanek on seotud ka sellega, et Maantee rekonstrueerimise projektilahenduse
tutvustamisel Ülenurme Gümnaasiumis 19.01.2023 räägiti ka Näki tee
raudteeületuskoha sulgemisest, arutelul oli kohapeal ka Eesti Raudtee esindaja.
30.01.2023 kiri:
Leiame, et projekteerimistingimuste eelnõus toodud liikluslahendus, kus ära on jäetud
maha- ja peale pöördevõimalused põhimaanteelt Näki teele ja Lemmatsi tanklasse,
halvendab oluliselt meie liiklusolusid.
Ettepanekud:
1. Ettepanek on teha Näki tee juures põhimaantee alla planeeritav jalakäijate
tunnel suuremate mõõtmetega, mis võimaldaks läbipääsu ka sõiduautodele. Siis
on sellel lõigul suhteliselt väheste kulutustega tagatud elanike juurdepääs
tanklale, sealt ka Külitse alevikku ja Külitse alevikku rajatavasse COOP
kaubanduskeskusse. Me ei peaks sõitma selleks Lemmatsi liiklussõlme ja siis
tagasi tanklasse või Külitse alevikku.
Ka tagaks meie poolt pakutav lahendus vajadusel alarmsõidukitele (kiirabi,
politsei) operatiivsema juurdesõiduvõimaluse antud piirkonna elanikele.
2. Planeeritavalt I klassi maanteelt võiks olla tagatud parempööretega mahasõit
Näki teele ja pealesõit Näki teelt põhimaanteele. Selline lahendus ei tohiks olla
vastuolus I klassi tee maha- ja pealesõidu projekteerimisjuhenditega.
Eeltoodud ettepanekud on seotud ka sellega, et Maantee rekonstrueerimise
projektilahenduse tutvustamisel Ülenurme Gümnaasiumis 19.01.2023, kus oli
kohapeal ka Eesti Raudtee esindaja, räägiti lähitulevikus Näki tee raudteeületuskoha
sulgemisest. Selline võimalik negatiivne areng halvendaks veelgi meie
juurdepääsuvõimalusi.
Põhjendus/selgitus:
Võttes arvesse ettepaneku 1 ja 2 sisu, on ettepaneku esitaja teinud ettepaneku Näki tee ristmiku
piirkonda liiklussõlme rajamiseks.
Liiklussõlme kavandamine Näki tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide punktiga
5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi maanteedel
linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse liiklussõlme
omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega Projekteerimisnormide
kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine liiklusohutuse kaalutlustel
võimalik.
Näki tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik põhjendus. Selle
rajamine on kallis ning see hõivaks enda alla märkimisväärse maa-ala piirkonnas, kus on
kehtivad detailplaneeringud. Lisaks on AS Eesti Raudtee andnud menetluse käigus teada, et
perspektiivis on plaanis Näki tee raudteeülesõit sulgeda, sest tõenäoliselt on majanduslikult
ebaotstarbekas hakata 3km pikkusele lõigule rajama kolme raudteeviadukti. Teisele poole
raudteed jääv Laane küla on aga ühendatud avalikult kasutatavate teedega nii põhja kui ka lõuna
suunas (lõuna suunas Kaselehe tee kaudu – kohalik tee nr 9490101; põhja suunas Väikenäki tee
kaudu – kohalik tee nr 9490099). Olemasolev avalikult kasutatavate teede võrgustik ning Tartu–
Nõo projektiga kavandatavad kogujateed tagavad piisavad ühendused liikumiseks erinevates
suundades.
Liikumisvõimalusi kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde aitab parandada Lennuvälja
tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mille rajamiseks otsustas
Transpordiamet projekteerimistingimuste eelnõud käesolevas menetluses muuta.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Näki tee ristmikule sõiduautode tunnel ning parempööretega peale- ja
mahasõit, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
60
Kavandatav juurdesõidutee Näki teelt kinnistuteni Riia mnt 198 ja Riia mnt 200 on
projekteerimistingimuste eelnõus planeeritud umbteena. Kelle hooldada jääks see tee
ja mis aja jooksul tagatakse talvisel ajal tee puhastamine lumest? Tundub, et meie
talvised liiklusvõimalused halvenevad võrreldes praegusega
19 Riia mnt 196
94901:005:0240
22.01.2023
Kuna avalikustatud eskiisprojektis on mõningad suurused ja asukohad ilmselt
umbkaudsed ja näitlikud, siis pakuks välja mõned omapoolsed ideed, kuidas lahendada
Riia mnt 196 juures lõppeva ligipääsutee ümberkeeramiskoht. Eskiisprojektis on
ümberkeeramiskoht märgitud täpselt kahe täies elujõus kase kohal ja sellest tulenevalt
pakuks välja omapoolsed ideed, kuidas antud koht lahendada puid säilitades. Lõpliku
projekteerimise käigus selgub kui kaugele maantee kõige sinna juurde kuuluvaga
ulatub, aga ideaalis võiks ümberkeeramiskoht mahtuda puude ja maantee (oletatav uue
maantee serv punase joonega) vahele nagu pildil „Variant 1“. Kui ümberkeeramiskoht
ei mahu maantee ja puude vahele, siis võiks olla ka midagi taolist nagu pildil „Variant
2“, kus ümberkeeramiskohast sissesõiduteele on väike pikendus. „Variant 3“ oleks
samuti sobilik kuna kasutaks osaliselt ära elektriposti tõttu põllutöömasinatele
sobimatut ala.
Teine küsimus on pildil „Uus tee“. Leiame, et praegu planeeritud tee läheb liiga
ebavõrdselt üle alumistest maatükkidest. Meie poolt pakutud joonisel kollase ja
rohelisega joonistatud lõigud arvestaksid paremini maatükkide piire ja uue tee asukoht
oleks jaotatud võrdsemalt kõigi teega külgnevate maaomanike vahel. See planeeritav
lõik pole ilmselt ka kuigi suure piirkiirusega, seega selline tee võikski olla olemasoleva
metsa serva järgides natuke looklevam. Kuna niigi osa teest läheb sirgelt läbi metsa,
siis võiks vähemalt osa sellest teest liigutada heinamaa poole. Metsamaal peaks siiski
olema ka suurem väärtus kui kasutuseta heinamaal. Praeguste hinnatasemete juures on
kindlasti tervitatav ka rahaline sääst, mille võrra on vaja vähem teostada raietöid ja maa
seest suurte põlispuude kände välja juurida. Samuti on meie jaoks oluline asjaolu, et
planeeritava tee tõttu võõrandatava metsatüki nurgas asub käsitsi tahutud ristiga
piirikivi, mis on sinna pandud talukoha rajaja poolt 1922. aastal.
*** Kirjale oli lisatud joonis, millel on ettepanek Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee
(riigitee nr 22129) ja Näki tee (kohalik tee nr 9490103) vahelise kogujatee asukoha
muutmiseks ning joonised ümberpööramiskoha võimalike lahenduste kohta ***
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas korrigeerida/täpsustada kavandatava kogujatee asukohta, et see
kasutaks ära võrdsemalt teega piirnevaid maaüksuseid, säilitaks võimalikult palju Riia mnt 196
kinnistul (katastritunnusega 94901:005:0240) kasvavat metsa ning kasutaks ära maksimaalselt
sihtotstarbeta maatükk (katastritunnusega 28301:001:0954) mille omandi ulatus on käesoleval
hetkel väljaselgitamisel.
Otsus:
Projekteerida Riia mnt 196 kinnistule (94901:005:0240) kavandatav ümberpööramiskoht nii, et
see säilitaks võimalikult palju seal kasvavaid puid.
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning muuta
Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee (riigitee nr 22129) ja Näki tee (kohalik tee nr 9490103)
vahelise kogujatee asukohta.
20 Haaviku tee 21
94901:005:0530
Oksilauri
52801:001:0365
23.01.2023
01.02.2023
23.01.2023 kiri:
Esindan Nexilis ASi, Haaviku 21 metsakinnistut
Oleme koostamas omapoolseid ettepanekuid tähtajaga 02.02.2023 ja et paremini neid
defineerida paluksin veel lühikesi vastuseid meie küsimustele.
1. Joonisel on toodud, et meie metsakinnistust 94901:005:0530 läbi eraldiste 6 ja 11
hakkab tulevikus olema veel üks 2 realine tee raudteeni ja sealt edasi mööda
metsakinnistuid üles. Üleval on hetkel ainult riigiomandis olevad metsakinnistud.
Seejärel saab joonis otsa. Küsimus: Kuhu see tee suundub? Kas ringiga tagasi suurele
maanteele?
2. Kuhu viib oranziga tähistatud lühike sissesõit meie kinnistu metsa sisse eraldisele 11
ja 12?
3. Algsel aastatagusel plaanil oli liiklussõlmest alla suunduv tee projekteeritud Haaviku
19 ja Haaviku 21 piirile. Nüüd on see justkui rohkem nihkunud Haaviku 21
metsakinnistu peale? Mis tingis selle nihkumise? Või ma eksin ja endiselt tuleb
liiklussõlmest kulgev tee kinnistute piirile?
Panen selgituseks joonise ka arusaadavuse parendamiseks:
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Haaviku tee 21 ja Oksilauri kinnistute piirkonnas ***
Transpordiamet vastas 24.01.2023 e-kirjaga:
Saadan selgitused:
1. Nimetatud tee jätkumine on näha projekteerimistingimuste eelnõu lisas 4 Külitse–Nõo
lõigu eskiisjoonis. See tee ühendatakse Aiamaa-Nõo kõrvalmaanteega ning sellele on
planeeritud muuhulgas ka Tartu ja Nõo vahelised bussiliinid. Aiamaa ristmik põhimaanteel
suletakse.
2. Oranžiga näidatud teeots annab ühenduse Haaviku tee 23 kinnistule
(94901:005:0875), mis on sihtotstarbelt elamumaa. Selles asukohas asub tee ka praegu
(Haaviku-Mummi eratee nr 9490247).
3. Tee on nihutatud kaugemale Haaviku tee elamupiirkonnast, et minimeerida uuest teest
tekkivat mõju elamupiirkonnale. Projekteerimise käigus võib tee asukoht ja täpne lahendus
veel täpsustuda.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Peamiseks argumendiks on
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
61
01.02.2023 kiri:
Nagu selgituskirjas väidate, siis teie poolt toodud eskiisjoonistel ei kajastata täpset
teede asukohta, vaid asukohta tänase parima teadmise juures. Sellest tulenevalt
teavitame teid sellest, et Nexilis AS Haaviku tee 21 (94901:005:0530) kinnistul kasvab
laialdaselt III kategooria haruldane looduskaitsealune liik Künnapuu
(metsamajandamise kava järgi suurusjärgus 280 thm), mis teie praeguse projekteeritava
tee järgi jääb rajatava tee piirkonda. Künnapuu salu on sellises perspektiivses Külitse
külakeskkonnas väärtus omaette, mille kahjustamise vastu oleme kategooriliselt,
kaasates vajadusel ka looduskaitsespetsialiste.
Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepaneku:
1. Loobuda üldse Aiamaa-Nõo kõrvalmaantee ehitusest ja suunata kogu liiklus
liiklussõlmest alguse saavale teele
2. Kui tõesti on lisaks juba plaanitavale ja väljaehitatavale liiklussõlmele lisaks vaja
rajada raudtee äärne lisatee ühendamaks liiklust Aiamaa-Nõo kõrvalmaanteega, siis
teeme ettepaneku mitte planeerida seda otse läbi Haaviku tee 21 metsakinnistu (III
kategooria künnapuu kasvukoht) vaid vedada see Nõo valla poolt tulles kinnistuni
94901:005:0875 jõudes otse mööda raudtee serva sirgelt edasi ja ühendada see
liiklussõlmest lähtuva teega (roheline joon lisatud kuvatõmmisel) Nimetatud tee
suubuks kõigele eelnimetatule lisaks oluliselt liiklusohutumalt ja turvalisemalt (parem
nähtavus) liiklussõlmest tuleva teega meie kinnistu loodeservas.
3. Punktis nr 2 soovitatud marsruut kaotaks ka vajaduse rajada elamumaa
94901:005:0875 kinnistule sissesõidutee (tähistatud joonisel nr 3 oranziga) pikalt otse
läbi meie metsakinnistu. Selle sissesõiduteega AS Nexilis ei nõustu, kuna see läheb
vastuollu meie metsakasvatuskavadega ja nagu öeldud, on sel kohal tegemist III
kategooria kaitsealuse liigi Künnapuu kasvukohaga. Kui rajada Aiamaa-Nõo lisa tee
otse piki raudteed on automaatselt võimalik rajada kinnistule 94901:005:0875
sissesõidutee otse rajatava tee pealt Nõo valla poolt tulles, elamumaa kinnistu
lääneservast, ilma igasuguse vajaduseta rajada sissesõidutee läbi võõra metsakinnistu.
4. Ettepanek tulla tagasi 2020 eskiisis välja toodud joonise juurde ja projekteerida
liiklussõlmest alla suunduv tee Haaviku 19 ja Haaviku 21 piirile. Põhjendus: me ei näe
põhjust, miks peaks ehitama uue tee täielikult metsaalale, kui esialgse tee koha peal on
lai kraav, kuhu saab kuluefektiivselt paigutada tee-alused kommunikatsioonid.
5. Nexilis AS-lt võõrandatava metsamaa kompenseerimist ootame võõrandatavale
maale samalaadse või parema (mullastik, kasvukohatüüp, juurdepääsutee olemasolu
kinnistuni) metsakinnistu näol. Rahalist tasaarveldust AS Nexilis ei soovi.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Haaviku tee 21 ja Oksilauri kinnistute piirkonnas, millele on
lisatud illustratiivsed selgitused esitatud ettepanekute kohta ***
see, et sellise lahenduse korral viiakse buss inimestele lähemale. Selle muudatuse tulemusena
kõnealust kogujateed enam Haaviku tee 21 ja Oksilauri kinnistutele enam ei kavandata.
Liiklussõlme suunduva tee paiknemine:
Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut nihutada kavandatav uus tee Haaviku tee 19
(katastritunnusega 28301:001:1449) ja Haaviku tee 21 (katastritunnusega 94901:005:0530)
kinnistute piirile ning leidis, et maaomanike võrdse kohtlemise printsiibil on esitatud
ettepanekuga arvestamine põhjendatud.
Asendusmaa küsimus:
Võõrandatava maa kompenseerimist kaalutakse maade omandamise käigus. See küsimus on
seotud maade omandamise protsessiga ja selles osas ei sea projekteerimistingimused piiranguid.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning nihutada Lennuvälja teed Külitse liiklussõlmega ühendav
tee Haaviku tee 19 (katastritunnusega 28301:001:1449) ja Haaviku tee 21 (katastritunnusega
94901:005:0530) kinnistute piirile lähemale.
21 Pärna tee 2
94901:005:0183
Pärna tee 8
28301:001:1754
(endine 94901:005:0526)
Pärna tee 10
28301:001:1755
23.01.2023
04.04.2023
23.01.2023 e-kiri
Meil on väga vaja Külitses kogujateed (Kiigemäe tee pikendus Külitse teeni) ja kaks
mahasõitu kogujateelt (pilt manuses ja mahasõidud tähistatud sinise joonega).
Pärna tee 10 kinnistul on olemas ehitusluba, kuid juurdepääs kinnistule on üle Pärna
tee 8, mis on väga halb lahendus. Kui tuleks kogujatee, siis saaksime oma kinnistule
loogilise juurdepääsu. Kogujateelt oleks vaja ka teist mahasõitu selleks, et Kase tee 1
omanik saaks juurde pääsu oma ehitatavale majale. See tee läheks üle minu kinnistu
Elva poolses servas.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed
omavahel ühendav kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust. Kavandatav tee loob
Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse
kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob juurdepääsuvõimalused Külitse järvega
piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda otse
Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata Valga suunas.
Mahasõitude rajamine kogujateelt Pärna tee 10 kinnistule (katastritunnusega 28301:001:1755)
on maaomaniku võimalus, mitte Transpordiameti kohustus, sest kogujatee rajamisega ei
muudeta kinnistule juurdepääse võrreldes olemasolevaga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
62
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on näidatud kogujatee kavandamise ettepanek ja
juurdepääsude rajamise ettepanek Pärna tee 10 kinnistule ***
*** Kirjale on lisatud Pärna tee 8/1 üksikelamu eelprojekti asendiplaan ja ehitusluba
***
04.04.2023 e-kiri
Loodame, et esitatud ettepanekud lähevad ka töösse:
1. Kavandada Külitsesse kavandatava COOPi poe lähedusse sõiduautode tunnel;
2. Kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendav kogujatee.
Kas kogujateelt mahasõidud kinnistule Pärna tee 10 ja kinnistule Kase tee 1 (joonisel
märgitud sinisega) saavad ka projekteeritud?
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel
ühendava kogujatee rajamine.
Mahasõite kogujateelt Pärna tee 10 kinnistule mitte projekteerida.
Lugeda, et Pärna tee 2 ja 8 kinnistute omanikel puuduvad vastuväited Lennuvälja teed ja
Kiigemäe teed ühendava sõiduautode tunneli kavandamiseks.
22 Kassisilma tn 5
94901:005:1457
Kassisilma tn 6
94901:005:1464
23.01.2023
Tänan Teid kohtumise eest 11 jaanuaril ning seoses Teiepoolsete selgitustega on mul
siiski mõned palved ja võimalik, et ka ettepanekud.
Sain meie vestluse käigus aru, et Teil või Transpordiametil on olemas Räni alevi
inimeste poolt tehtud ühisavaldus kus nad paluvad Jõhvi-Tartu-Valga maanteelt
parempöörete võimaluse sulgemist Tiigrisilma tänavasse. Kuna see on täna peamine
sissepääsu tee Räni aleviku elanike ja ettevõtete jaoks, siis tundub see täiesti
arusaamatu palve olema.
Minul, Motohobi OÜ esindajana ja ka paljudelt kõrvalseisjatel on selle ligipääsu
sulgemist äärmiselt raske mõista sest selline sulgemine teeb iga kohaliku elaniku tee
kodust välja või koju tagasi (planeeritava ristmiku edasiviimise tõttu ) enam kui
kilomeetri ühe sõidusuuna kohta pikemaks mis tähendab ühle leibkonnale kus on
kasutusel 2 sõidukit keskmiselt üle 1000 lisakilomeetri aastas.
Veel enam pärsib antud teelõigu sulgemine kohalike ettevõtete ärihuve põhjustades
märkimisväärselt raskendatud ligipääsu ärihoonetele.
Palun edastage meile tutvumiseks teabenõude korras Tiigrisilma tn. ja Ränni alevi
elanike palve-avaldus kus nad paluvad kõnealuse Tiigrisilma tn. sissesõidu sulgemist,
et saaksime sellega tutvuda. Tänases olukorras, minule teadaolevalt ei ole Tiigrisilma
kassisilma, ega ka Räni aleviku inimesed selle teelõigu ehk ligipääsu sulgemisega
kaugeltki nõus.
Loomulikult saame me aru, et antud Jõhvi-Tartu-Valga mnt. Rekonstrueerimine on
vajalik, aga ilmselt on selleks paremaid võimalusi kui esialgne kavand seda näitab.
Meie arvates oleks siin vähemalt 3 lahendust mis võiks kohalikele elanikele terve sellel
teelõigul kuni Nõoni välja rahuldada.
1. Säilitada Jõhvi-Tartu-Valga mnt. Tiigrisilma ja Räni-Raudteele parempöörete
võimalused.
Meie kohtumise käigus sain Teie jutust aru, et Tartu suunalt tulles Jõhvi-Tartu-Valga
mnt. paremoöörde säilitamine Tiigrisilma tänavasse ei ole võimalik kuna see oleks
ebaturvaline.
Sellist ebaturvalisust on võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt väga keeruline mõista
sest äsja valminud Tartu-Võru-Luhamaa mnt. Ringtee tn. ehk nn.
Lõunakeskuse viaduktile järgnevalt on väga sarnane situatsioon lahendatud kenasti
parempöörde võimalusega, väikese liiklusega Raja tänavale.
Situatsioon enamgi kui sarnane kus 70km/h alast on parempööre väikes liiklusega,
kitsale tänavale ja kõik osapooled on Rahul.
Transpordiamet vastas 24.01.2023 e-kirjaga:
Praegu saan vastata sellele küsimusele, mida olete palunud teabenõude korras.
Kõnealune avaldus tehti meile KMH programmi avalikustamise käigus ning nende arvamus on
kajastatud KMH programmi lisades. Transpordiameti poolt heaks kiidetud KMH programm
asub meie kodulehel:
https://transpordiamet.ee/riigitee-3-e264-johvi-tartu-valga-km-1384-1520-asuva-tartu-noo-
loigu-eelprojektiga-kavandatavate-0
KMH programmi lisas 6 asub avalikustamisel esitatud märkustega arvestamise tabel. Leheküljel
23 (Tervikfaili lk 161) on kõnealuse avalduse sisu ning Transpordiameti seisukoht sellele.
Ülejäänud Teie poolt esitatud ettepanekud võtame menetlusse kui ettepanekud
projekteerimistingimuste eelnõule.
Põhjendus/selgitus:
Tiigrisilma tänava ristmik on otsustatud sulgeda, sest Tiigrisilma tänava ristmiku säilitamise
korral ei ole tagatud nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures
arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas
normide ja nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub Tiigrisilma tänava ristmiku
piirkonnas projekteeritav põhimaantee Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2) kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud. Projekteerimisnormide punkti 5.1 (2) kohaselt ei tohi
eritasandiliste ristmike vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km.
Arvestades, et sellesse piirkonda kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, ei ole võimalik tagada
Tiigrisilma ristmiku säilitamise korral nõutavat ristmike vahelist kaugust.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Tiigrisilma ristmikust
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
63
2. Veelgi mõistlikum oleks siia paigaldada liiklusvoogu järgivad valgusfoorid mis
võimaldaks pöördeid vastavalt liiklusvoole
3. Kolmas võimalus on ehitada välja nn. kahe sõidureaga Turbo ringristmik.
ligikaudu 530 meetri kaugusel – seega oleks Tiigrisilma ristmiku säilitamine mistahes kujul
vastuolus Ristmike juhendiga.
Tiigrisilma ristmiku säilitamisega kaasneksid lisaks normidega vastuolule muud
liiklusohutusega seotud probleemid:
(1) Tiigrisilma tänav on Räni alevikus asuv rahustatud liiklusega (30km/h) tänav, kus asuvad
hoovidest väljasõidud. Kiirelt magistraalteelt otse sellisele rahustatud liiklusega tänavale
sõitmine ei ole turvaline sealsetele elanikele. Teedevõrk peab olema hierarhiline ning
sellekohased suunised annab Linnatänavate standard, mille peatükk 4.2.1 seab alused ühtse
tänavavõrgu kavandamiseks ning seda põhimõtet illustreerivad joonised 4.1 ja 4.2.
(2) Projektiga kavandatakse maanteega paralleelne kogujatee Riia mnt 219, 221 ja 223
kinnistutele. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tekitada ohutut ristmikku
Tiigrisilma tänavale eespool nimetatud kinnistutele juurdepääsutee ühendamiseks, sest see
asuks liiga lähedal põhimaantee ristmikule. Ristmiku nihutamine põhimaanteest kaugemale pole
võimalik, sest seal on erakinnistud.
(3) Suure tõenäosusega on Riia mnt 219 ja 221 (võimalik, et ka Riia mnt 223) kinnistute kaitseks
vaja rajada mürasein, mis ulatub Tiigrisilma tänava ristmikuni. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee
paikneb müraseina taga. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tagada
jalakäijate ja jalgratturite ohutust, sest mürasein piirab oluliselt nähtavust jalgratta- ja jalgteele.
Selline lahendus oleks jalakäijatele ja jalgratturitele liiklusohtlik.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Tiigrisilma ristmikule parempööretega, foor- või ringristmik, mitte
arvestada.
23 Kaera
94901:005:0442
23.01.2023
Seoses Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu
planeeritava tee ehitusega, palume arvesse võtta kahele talule ühise juurdepääsutee
rajamise võimalust kogujateele.
Silmas peetud kogujatee asukoht on planeeritud kulgema Näki tee ja Lemmatsi -
Tõrvandi tee vahelisele alale.
Talude katastrinumbrid on; Kaera: 94901:005:0442 ja Tamme: 94901:005:0635.
Joonisel on näidatud soovitud juurdepääsutee asukoht, mis jääks kahe kinnistu piirile
või selle lähedusse.
Uue juurdepääsutee soovi põhjuseks on, et hetkel kasutatav tee kulgeb läbi kolmanda
kinnistu.
Kasutataval teel puudub servituut ning sisuliselt läbib tee Vastse-Kuusiku talu õueala.
Lisaks on väga häirivaks asjaoluks pinnakatteta tee tolmamine kuival ajal.
*** Kirjale oli lisatud ortofoto, millel on kujutatud Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi
kõrvalmaantee vaheline kogujatee ja ettepanek uue ühendustee rajamiseks ***
Põhjendus/selgitus:
Ettepanekus nimetatud uue juurdepääsutee rajamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei muudeta olemasolevat juurdepääsu asukohta Kaera kinnistule
(katastritunnusega 94901:005:0442). Praegusel hetkel pääseb Kaera kinnistule Vastse-Kuusiku
kinnistul (katastritunnusega 94901:001:0277) paikneva avalikult kasutatava tee (kohalik tee nr
9490149 Vastse-Kuusiku–Tamme) kaudu.
Uue juurdepääsutee võib selle rajamisest huvitatud isik rajada ise kui ta seda soovib, vastavalt
tulevase kogujatee omaniku poolt seatud tingimustele.
Otsus:
Ettepanekut, näha Tartu–Nõo projektiga ette ühendustee rajamine Kaera kinnistult
(katastritunnusega 94901:005:0442) kavandatava Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee
vahelise kogujateeni, mitte arvestada.
24 Riia mnt 229
94901:005:1432
25.01.2023
Palun täpsustavaid andmeid, kas ja kui palju uus maantee meie elutingimusi mõjutama
hakkab? Asume Riia mnt. 229. Avalikul arutelul ei saanud me täpseid vastuseid teede
paiknemise kohta.
Juhin tähelepanu, et juba hetkel asub maja maanteest u 15 m ja kergliiklusteest u 10 m
kaugusel. Plaani järgi saan niipalju aru, et kergliiklustee tuleks krundi piiridest
sissepoole. Aga kuhu? Akna alla? Kuhu jääb siis meie turvatunne ja privaatsus, kui
aknast mööduvad inimesed Tartust Külitseni välja? Vasakule poolele jääb põllumaa,
miks ei liigutata seda sinna, kus see kellegi elutegevust ei häiriks? Hetkel on meil müra
ja privaatsuse kaitseks hekk, teie tahate selle asendada betoonist valgust mitte
läbilaskva seinaga?! Kas see on siis uus normaalsus kui loomulik päikesevalgus
kaotada?
Transpordiamet vastas 26.01.2023 e-kirjaga:
Praegusel hetkel ei saa anda täpseid vastuseid, sest eelprojekti alles koostatakse ning see valmib
eelduslikult järgmise aasta jaanuaris.
Maantee paiknemine tuleb projektiga täpsustada ning selle määramisel tuleb arvestada
normidest tulenevate plaaniraadiustega ja tee laiusparameetritega. Samuti tuleb arvesse võtta
ümbruskaudsed detailplaneeringud ning hoonestust mõlemal pool maanteed. Sellest lähtuvalt
projekteeritakse maantee asukoht. Asjakohasel juhul kavandatakse müratõkked või muud
leevendusmeetmed, mida kavandatav maantee põhjustab.
Ulukitunneli täpne paiknemine lahendatakse samuti projektiga. Olemuselt on tegemist truubiga,
kus võimaldatakse läbipääs ka väikeulukitele.
Kavandatavat detailset lahendust saame tutvustada siis kui projektlahendust on juba piisavalt
optimeeritud ja läbi lahendatud. Kahjuks täpsemat vastust ei ole võimalik täna anda.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
64
Maja ees on salvkaev. Kui maantee tuleks majale veel ligemale, võib see ju muutuda
lausa kasutuskõlbmatuks!
Samuti ei mõju maja vanust arvesse võttes suur maantee ehitus hoonele hästi. Juba
praeguse kergliiklustee ehitus "raputas" maja korralikult.
Veel pakub huvi ulukitunneli paiknemine. Mis rada mööda loomad seal liiguvad? Kas
sealt poolt mõjutab see ka meie piire? On see üldse vajalik? Ei ole täheldanud küll
massilist ulukite liikumist ei maanteel ega põllul. Seda enam, et paremale poole
maanteest jääb ju elurajoon!!
Meie ettepanek ja palve oleks, et nihutaksite maanteed koos kergliiklustee ja
kogujateega niipalju vasakule kui võimalik ning meie normaalseteks elutingimusteks
vajalik.
Põhjendus/selgitus:
Kavandatavate tegevuste mõju Kõrgemäe kinnistul asuvale salvkaevule ja põhjaveele
käsitletakse KMH aruandes ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed, millega tuleb
edasisel projekteerimisel ja ehitamisel arvestada.
Otsus:
Arvamuses väljatoodu alusel projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
Projekteerimise ajal tutvustada projektlahendust Riia mnt 229 kinnistuga (katastritunnusega
94901:005:1432) piirneval lõigul Riia mnt 229 kinnistu omanikule.
25 Paju tn 1
94901:001:0339
Paju tn 2
94901:001:0337
Paju tn 3
94901:001:0338
Paju tn 4
94901:001:0336
Paju tänav
94901:001:0340
Räni-Raudtee tee T1
94901:001:0341
24.01.2023
1. Projekteerimistingimuste eelnõus (edaspidi eelnõu) on kasutatud termineid
ebatäpselt ning sellega kaasnevalt antud lõiguti mitte kohased projekteerimise
tingimused.
Eelnõus on projekteeritava tee lõigu kohta kasutatud segamini mitut terminit - riigitee,
põhimaantee, maantee, maanteelõik, projekteeritav lõik.
Selguse huvides tuleks kasutada dokumendis läbivalt ühe ja sama asja nimetamisel ühte
mõistet. Tee projekteerimist reguleerib Ehitusseadustik ning selguse huvides tuleks
kasutada seaduses nimetatud termineid – vastavalt tee, maantee või tänav.
Kuna projekteeritav tee lõik asub osaliselt alevikus ja osaliselt külas, siis oleks
õiguspärane ja korrektne ning üheselt arusaadav, kui projekteeritava tee vastavaid lõike
sõltuvalt asukohast nimetatakse seadust järgides (EhS § 92 lg-d 2 ja 3) maanteeks ja
tänavaks, mitte kogu projekteeritavat tee lõiku eksitavalt maanteeks või
põhimaanteeks.
Eelnõus on esitatud projektile nõuded, mis ei ole kohased Jõhvi-Tartu-Valga tee Räni
alevikus asuvale teelõigule (tänavale).
2. Eelnõust on põhjendamatult välja jäetud olulised projekteerimise alusdokumendid.
Eelnõust on põhjendamatult välja jäetud tee projekteerimist puudutavad
planeerimisdokumendid – Tartu maakonnaplaneering 2030+, Kambja valla
üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas ning Transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021-2035.
Kehtivad planeeringud ja strateegilised planeeringudokumendid on projekteerimise ja
ehitustegevuse aluseks ning peaksid sisalduma projekteerimistingimustes
projekteerimise alusdokumentidena.
3. Eelnõus pole arvestatud detailplaneeringu ja projekteeritava tee seostega.
Eelnõu lisaks olevale eskiisjoonisele on küll kantud projekteeritava tee lõiguga
külgnevate alade detailplaneeringud, kuid eelnõu teksti kohaselt vaid informatiivselt ja
projekteerimist mitte mõjutavatena.
Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on lahendatud detailplaneeringu ala (ca
8ha äri- ja tootmismaad) ühendus Jõhvi-Tartu Valga teega, s.h on konkreetsed
lahendused Räni-Raudtee tee ristmiku kohta nii enne kui ka pärast Jõhvi-Tartu-Valga
tee perspektiivset 2+2 radadega teeks rekonstrueerimist. Seetõttu peaks
detailplaneering sisalduma projekteerimistingimustes projekteerimise
alusdokumendina.
4. Eelnõu on vastuolus planeeringutega ja standardiga.
Põhjendus/selgitus:
1. Ehitusseadustikus on kasutatud nii mõistet „riigitee“, „põhimaantee“ kui ka „maantee“.
Riigiteede liikide määruse kohaselt on riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee.
Projekteerimistingimuste eelnõus on kasutatud mõisteid vastavalt kontekstile, sarnaselt nagu
ehitusseadustikus ning Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimuste eelnõu on
selles osas üheselt tõlgendatav.
Liiklusseaduse §2 punkti 2 kohaselt on asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on
tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Teede projekteerimisel on
asjakohane lähtuda eestkätt liiklusseaduses sätestatud regulatsioonist, sest teed ja liiklus on
omavahel otseses seoses. Projekteeritav riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuv Tartu–
Nõo lõik on maantee, sest sellel lõigul puuduvad asula liikluskorda kehtestavad liiklusmärgid.
Seega ei kohaldu sellele lõigule Linnatänavate standard. Ka Linnatänavate standardi peatükis 1
„Käsitlusala“ on öeldud: standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna
äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning liikluskeskkond
pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on soovitav lähtuda
ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest.
2. Riigitee ümberehitamise alusdokument on Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020 kinnitatud
teehoiukava aastateks 2021-2030, mille lisas 4 on ehitusobjektide indikatiivne kava TEN-T
teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030 ning kus on nähtud ette Tartu–Nõo
lõigu ümberehitamine aastatele 2027-2029. Hiljem on Vabariigi Valitsus teehoiukava lühemaks
perioodiks (2023-2026) küll täpsustanud ja uuendanud, kuid kuna selles uuemas versioonis pole
pikemaajalist perioodi märgitud, siis lähtub Transpordiamet Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
kavandamisel pikemast plaanist. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 3.2 on alus märgitud.
Maakonnaplaneering ja üldplaneering annavad võimaluse projekteerimistingimusi anda, mitte
ei ole aluseks projekteerimistingimuste andmisel. Sealjuures on projekteerimistingimuste eelnõu
koostamisel jälgitud, et see oleks kooskõlas maakonna- ja üldplaneeringuga. Maakonna- ja
üldplaneeringutega seos märgitakse ära projekteerimistingimuste andmise korralduses.
3. Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi).
Selles planeeringus on näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Räni-Raudtee tee (kohalik tee nr
9490148) ristmikul parempööretega ristmiku lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse
Transpordiameti (endine Maanteeamet) nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel
varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist, sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast
lahendusest. Tartu-Elva eelprojekt erines projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatavast
lahendusest peamiselt selle poolest, et Lemmatsi ristmike piirkonda polnud nähtud ette
liiklussõlme rajamist. Samuti polnud liiklussõlme rajamist nähtud ette sel hetkel kehtiva
üldplaneeringuga.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
65
Eelnõuga nõutakse projekti koostamist vastavalt eelnõu lisaks olevale eskiisjoonisele.
Eskiisjoonise kohaselt Räni-Raudtee tee ristmik Jõhvi-Tartu-Valga teega
likvideeritakse. Ka eelnõu p-s 5.2.3 on esitatud nõue kõik ristmikud sulgeda.
4.1. Jõhv-Tartu-Valga tee ja Räni-Raudtee tee ristmiku sulgemine on vastuolus
planeeringutega:
- Kambja valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla territooriumi osas, mille
kohaselt on ristmik tihehoonestusala peamiseks (olemasolevatest teedest ka ainsaks)
ühenduskohaks välise teedevõrgustikuga, pole selle sulgemist üldplaneeringuga
kavandatud ega selle sulgemise võimalusega arvestatud;
- Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on ristmik kavandatud alles jätta ka
pärast Jõhvi-Tartu-Valga tee rekonstrueerimist 2+2 sõiduradadega teeks.
4.2. Tartu maakonnaplaneeringus 2030+:
- seletuskirja p 5.2.3 kohaselt tuleb „tagada tootmis-, äri- ja logistikaalade sisemise
tänavate/teedevõrgu sujuv ühendatus magistraaltänavate või põhi- ja
tugimaanteedega, vältides võimalusel müratundlike alade (elamud, ravilad,
õppehooned jms) läbimist“;
- lisas 9 “elluviimise tegevuskava” on sätestatud põhimõte teedevõrgu kavandamisele:
„Tagada tootmisalade sujuv ühendatus maanteedega“;
- seletuskirja p 8.2 kohaselt tuleb ristmikud mitte likvideerida, vaid kaasajastada, ning
sulgeda võib üksnes üksikmajapidamiste otsejuurdepääsud maanteele:
„Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu
linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel
üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel
põhineva süsteemiga“.
Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Tabeli 7.1 – Ristmiku lahenduse tüübivalik
kohaselt tuleb põhimagistraali ja jaotusmagistraali ristmikuks valida foorjuhtimisega
samatasandiline ristmik või ringristmik.
Seega tuleneb kehtivatest planeeringutest ja standardist nõue Räni-Raudtee tee ja Jõhvi-
Tartu-Valga tee ristmik kaasajastada fooriga ristmikuks või ringristmikuks, mitte aga
likvideerida.
5. Eelnõus on näidatud eksitavad perspektiivsed teed.
Eelnõu kohaselt on rohelise joonega tähistatud perspektiivsed teed, mis pole
projekteerimistingimuste osa. Eelnõust ei selgu, mida on mõeldud mõistega
perspektiivne.
Kuna näidatud perspektiivsete teede ehitamine ei ole kellegi kohustuseks ja nende osas
puudub teadmine millal ja kas üldse neid ehitatakse, siis on nende näitamine eelnõus
olukorda eksitav. Selliste perspektiivsete teede kandmine joonistele moonutab
tegelikku olukorda ja projekteeritavat lahendust, võimaldades Jõhv-Tartu-Valga tee
projektis jätta perspektiivsete teede piirkonnas vajalik teedevõrgustik (ristmikud,
kõrvalteed, kogujateed jms) lahendamata.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kõik
tingimused – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka Kõrtsi
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
2) Detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, sest kehtiva
üldplaneeringu kohaselt on Lemmatsi piirkonda kavandatud liiklussõlm. Varasemas Tartu-Elva
eelprojektis liiklussõlme kavandamist polnud ette nähtud.
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Räni-Raudtee tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest Räni-Raudtee tee ristmiku säilitamise
korral ei ole tagatud nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures
arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas
normide ja nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Räni-Raudtee tee ristmiku piirkonnas Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2) kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud. Projekteerimisnormide punkti 5.1 (2) kohaselt ei tohi
eritasandiliste ristmike vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km.
Arvestades, et sellesse piirkonda kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, ei ole võimalik tagada
Räni-Raudtee tee ristmiku säilitamise korral nõutavat ristmike omavahelist kaugust.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Räni-Raudtee tee ristmikust
ligikaudu 530 meetri kaugusel – seega oleks Räni-Raudtee tee ristmiku säilitamine mistahes
kujul vastuolus Ristmike juhendiga.
Liikuvuse tagamiseks näeb projekteerimistingimuste eelnõu ette uue kogujatee rajamise, mis
ühendab Räni-Raudtee tee Lemmatsi liiklussõlmega.
4. Nii maakonnaplaneering kui kehtiv üldplaneering näevad ette Liiklussõlme rajamise
Lemmatsi ristmike piirkonda. Maakonnaplaneeringus on Tartu–Nõo lõiku käsitletud kui
oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku. Üldplaneeringus käsitletakse seda, et olemasolev
Jõhvi–Tartu–Valga maantee laiendatakse mitmerealiseks. Maakonnaplaneering ja
üldplaneering mõlemad näevad ette kogujatee rajamise Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
66
kõrvalmaantee vahele, mis ühendab Räni-Raudtee tee äärse piirkonna Lemmatsi liiklussõlmega.
Sealjuures ei täpsusta ei maakonnaplaneering ega üldplaneering millised ristmikud tuleb jätta
avatuks ja millised sulgeda.
Maantee projekteerimiseks mitmerealiseks kohaldatakse Projekteerimisnorme, milles on seatud
nõuded muuhulgas ka ristmike arvule ja ristmike omavahelisele kaugusele. Olemasoleval
maanteel on ristmike arv ja vahekaugus selline, mis ei võimalda nõuetekohast maantee
ümberehitamist, mistõttu tuleb mitmed ristmikud sulgeda ning rajada kogujateed, mille eesmärk
on maanteel oluliselt vähendada ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik
juurdepääs maanteega külgnevale alale. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (4) kohaselt kui
maakasutusest tulenev ristumiskohtade vajadus läheb vastuollu ristmike vahekaugusele esitatud
nõuetega, siis tuleb kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee.
Võttes arvesse, et maakonnaplaneering ja üldplaneering näevad ette Jõhvi–Tartu–Valga
maantee olulise ümberehitamise vajaduse, kumbki planeering ei täpsusta millised ristmikud
tuleb jätta avatuks ning millised sulgeda ning Eesti Vabariigis kohaldatakse maanteede
ümberehitamise projekteerimiseks Projekteerimisnorme, siis tuleb maakonna- ja
üldplaneeringut tõlgendada selliselt, et maantee ümberehitamise korral viiakse maantee
vastavusse ka Projekteerimisnormidega. Transpordiamet siinjuures arvestab, et liiklusohutus on
tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja nõuetega.
Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering ei saa olla riigitee projekteerimistingimuste alus
tuginedes punktis 3 välja toodud põhjendustele.
5. Perspektiivsed teed on joonistel vaid informatiivsed ja nende rajamiseks Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimused alust ei anna. Tegemist on võimalike ühendusteedega, mis võivad
tekkida sinna siis kui piirkond areneb. Ei ole välistatud, et neid perspektiivseid teid joonisel
näidatud asukohtadesse ei tekigi, vaid vajalikud ühendused luuakse kusagilt teist kaudu. Nende
teede kavandamine aga väljub Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest
ning sõltub sellest kuidas hakkab piirkond tulevikus arenema. Perspektiivsed teed on
projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel näidatud sellistesse
piirkondadesse kus on hajaasustus ning kus arvestades praegust asustustihedust uue tee
rajamiseks vajadus puudub.
Otsus:
Arvamuses väljatoodu alusel projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
26 Riia mnt 223
94901:005:0040
25.01.2023
Saadan teile puudutatud kinnisasja omanikuna ettepanekud Tartu-Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimustele. Ettepanekud põhinevad mulle saadetud
eskiisjoonistel. Avalikustamisel mul kahjuks polnud võimalik osaleda.
1. Tartu-Külitse lõigu eskiisjoonisel planeeritaval ühiskasutusteel pole märgitud Riia
mnt 223 sissesõitu. Palun projekteerimisel arvestada Riia mnt 223 olemasoleva
sissesõiduteega ning kajastada seda ühiskasutusteel. Eskiisprojektis pakutav lahendust
peaks edasi arendama nii, et see arvestaks enam kohalike elanike huvide, mitte ainult
trassi läbivate sõidukite huvidega. Tiigrisilma tänavalt maanteele juurdepääsu
sulgemine avaldab kohalike elanike liikumisvõimalustele olulist negatiivset mõju.
Kogu liiklus suunatakse asula sisse, kus puuduvad kõnniteed. Kuidas tagatakse ohutus
ja kas on ette nähtud ka kõnniteede ehitus? Oluliselt pikeneb kohalike autoga liiklevate
elanike igapäevane sõiduteekond. Nt Riia mnt 223 elanike teekond autoga linna
pikeneb ca 2,5-3 km kilomeetri võrra. Esimene pääs maanteele on Lemmatsis, mis
tähendab esmalt sõitu linnast välja ja siis tagasi. Ka alternatiivsed pääsud linna ei ole
teekonna poolest paremad. Igapäevased pikemad sõidud toovad kaasa suurema saaste
Põhjendus/selgitus:
1. Tiigrisilma tänava ristmik on otsustatud sulgeda, sest Tiigrisilma tänava ristmiku säilitamise
korral ei ole tagatud nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures
arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas
normide ja nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub Tiigrisilma tänava ristmiku
piirkonnas projekteeritav põhimaantee Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks.
Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2) kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste
ristmike projekteerimine lubatud. Projekteerimisnormide punkti 5.1 (2) kohaselt ei tohi
eritasandiliste ristmike vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km.
Arvestades, et sellesse piirkonda kavandatakse Lemmatsi liiklussõlm, ei ole võimalik tagada
Tiigrisilma ristmiku säilitamise korral nõutavat ristmike vahelist kaugust.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
67
keskkonnale ning suurendavad aja- ja kütusekulu. Piirkiiruse suurendamine asula
piirides tõstaks juba niigi kõrget mürataset. Ettepanek on lahendada Riia mnt ja
Tiigrisilma ristmik ringristmikuna. See ei mõjutaks oluliselt trassi läbivate autode
sõiduaega, kuid tagaks kohalikele elanikele normaalse igapäevase liikumise.
Ringristmiku rajamisel võiks lahti jääda ka Riia 223 sissesõidutee, millest saaks lubada
parempööret. Sama lahendus peaks toimima ka Riia mnt 219 ja 221 jaoks. Sellisel juhul
jääks ära vajadus rajada ühiskasutuses olev tee, mis on kõige kehvem lahendus.
Ühiskasutatava tee peaks planeerima piisavalt laia, et tagada teenindava transpordi
(prügi- ja fekaalivedu) ning kiire abi ligipääsetavus ning ümberpööramise võimalus.
Tee peaks olema piisavalt lai, et kaks sõiduautot mahuksid vajadusel üksteisest
mööduma (tee teenindab kolme majapidamist, milles igas on mitu autoga liiklejat) ja
jalgsi ning rattaga liiklejatel oleks turvaline. Kuidas on planeeritud antud lõigul
teehooldus? Praegu on talvisel perioodil kergliiklustee hooldus väga kaootiline ning
sissesõit tuleb endal kogu ulatuses puhastada, et peale lumesadu hommikul välja saaks.
Nii pika tee käsitsi lahti lükkamine ei ole füüsiliselt võimalik. Kuidas tagatakse tee
aastaringne kasutatavus?
2. Müratõkkeseinte ehitamine on väga vajalik, kuid nende puhul peaks kaaluma ka
esteetilist külge ehk materjali sobivust elurajooni keskkonda ning vajadusel valguse
säilitamise vajadust.
Nt. kuusehekk maantee poolses küljes vajab valgust. Kuna eskiisilt pole aru saada, kas
ja kui kaugele tuleb müratõkkesein, siis võimalusel palun sellega arvestada
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Tiigrisilma ristmikust
ligikaudu 530 meetri kaugusel – seega oleks Tiigrisilma ristmiku säilitamine mistahes kujul
vastuolus Ristmike juhendiga.
Tiigrisilma ristmiku säilitamisega kaasneksid lisaks normidega vastuolule muud
liiklusohutusega seotud probleemid:
(1) Tiigrisilma tänav on Räni alevikus asuv rahustatud liiklusega (30km/h) tänav, kus asuvad
hoovidest väljasõidud. Kiirelt magistraalteelt otse sellisele rahustatud liiklusega tänavale
sõitmine ei ole turvaline sealsetele elanikele. Teedevõrk peab olema hierarhiline ning
sellekohased suunised annab Linnatänavate standard, mille peatükk 4.2.1 seab alused ühtse
tänavavõrgu kavandamiseks ning seda põhimõtet illustreerivad joonised 4.1 ja 4.2.
(2) Projektiga kavandatakse maanteega paralleelne kogujatee Riia mnt 219, 221 ja 223
kinnistutele. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tekitada ohutut ristmikku
Tiigrisilma tänavale eespool nimetatud kinnistutele juurdepääsutee ühendamiseks, sest see
asuks liiga lähedal põhimaantee ristmikule. Ristmiku nihutamine põhimaanteest kaugemale pole
võimalik, sest seal on erakinnistud.
(3) Suure tõenäosusega on Riia mnt 219 ja 221 (võimalik, et ka Riia mnt 223) kinnistute kaitseks
vaja rajada mürasein, mis ulatub Tiigrisilma tänava ristmikuni. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee
paikneb müraseina taga. Juhul kui Tiigrisilma tänav jääks avatuks, ei ole võimalik tagada
jalakäijate ja jalgratturite ohutust, sest mürasein piirab oluliselt nähtavust jalgratta- ja jalgteele.
Selline lahendus oleks jalakäijatele ja jalgratturitele liiklusohtlik.
Tartu–Nõo projektiga parandatakse jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalusi ja
ohutust. Räni alevik asub Tartu linna vahetus läheduses nii jalgrattaga sõidu kui ka jalgsi käimise
kaugusel. Lisaks kavandatakse Räni aleviku piirkonda bussipeatus, mis ühendatakse 2+2
maantee alt jalakäijate tunneliga.
Ühiskasutusega tee on eestkätt mõeldud kasutamiseks jalakäijatele ja jalgratturitele, mida
saavad juurdepääsuna kasutada selles kohas kolme kinnistu omanikud (Riia mnt 219, 221 ja
223). Tegemist on lõiguga, kus kiirused on väga madalad, liiklus on rahustatud ja sõidukite
liiklussagedus on väga madal. Projektiga täpsustatakse kavandatava tee laius ja liikluskorraldus
sellel lõigul, eesmärgiga tagada liiklusohutus. Juhul kui projekti koostamise käigus selgub, et
seal on piisavalt ruumi sõiduautodele eraldi liikumisruumi tekitamiseks, siis see ka
projekteeritakse. Ühiskasutusega teid on rajatud varasemaltki ja tegemist on toimiva
lahendusega kui sõiduautode hulk on piisavalt madal ning kiirused piisavalt ohjatud.
Kavandatavate teede hooldust teostatakse vastavalt teeomaniku poolt kehtestatud
seisundinõuetele.
2. Müratõkete materjali valik, selle sobivus keskkonda ja valguse säilitamise vajadus
täpsustatakse projektiga.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Tiigrisilma ristmikule ringristmik, mitte arvestada.
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
mahasõidud ühiskasutatavalt teelt ka Riia mnt 221 (94901:005:0020) ja Riia mnt 223
(94901:005:0040) kinnistutele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
68
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
ühiskasutatava tee lõpus ümberpööramiskoht.
Projekteerida müratõkked, mis sobivad keskkonda ning vajadusel teostada müratõkkeseinte
insolatsiooniarvutused, et kontrollida müratundliku hoone eluruumides varjutuse teket.
Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022
„Päevavalgus hoonetes“ või Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhise „Ruumi otsese
päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ kohaselt, avaldatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel https://www.mkm.ee/ehitus-ja-
elamumajandus/juhendid?view_instance=1¤t_page=1#lepingute-juhendid-j . Puudulike
valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete minimaalne läbipaistva osa
ulatus, et tagada standardiga nõutud valgustingimused.
27 Vanapapli tee 2
94901:005:0997
Vanapapli tee 4
94901:001:0278
26.01.2023
Juhime tähelepanu Vanapapli tee pikenduse mittevajadusele läbi metsa. Elva mnt äärest
on planeeritud katastrini 94901:005:0240 tee, mille saaks kergema vaevaga ühendada
Näki teega ja ei oleks vajadust rajada uut teed läbi metsa.
Teiseks taotleme Näki tee liiklussõlme projekteerimist selliselt, et oleks tagatud Näki
teelt maanteele keeramine selle mõlemasse suunda. Vastavalt Kambja valla
üldplaneeringule on selle tee taha arvestatud oluline kogus elamuid, mille koormust ei
ole mõistlik planeerida pikalt läbi Vanapapli tee, mille läbilaskevõime on iseenesest
kahtlane ja kuna seal asetsevad ettevõtted siis võivad seal parkida tihti suured
kaubaautod, mis võivad takistada oluliselt teel liiklemist.
Planeeritavate uute kinnistutega suureneb ka Väike-Näki tee kaudu koormus
Linnaveere teele ja sellele suunata veel täiendavalt liiklust oleks tuleviku mõistes
ülekoormamine.
Ettepanek oleks teha Vanapapli tee vaid vajaminevate kinnistute ulatuses. Teha Näki
tee ühendus Elva mnt-ga mõlemal suunal.
Põhjendus/selgitus:
1. Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on vajalik, sest
projekteerimistingimustega kavandatakse Näki tee ristmiku sulgemine Jõhvi–Tartu–Valga
maanteele. Kogujatee asukoht on projekteerimistingimuste eelnõus näidatud sellisena tulenevalt
alljärgnevatest kaalutlustest:
(1) See on lühim võimalik teekond Näki teelt Lemmatsi liiklussõlmeni.
(2) Asukoht on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
(3) Selle kogujatee asukohaga on ümbritsevad kinnistu omanikud pidanud arvestama tulenevalt
üldplaneeringust ning piirkond on selle järgi juba arenenud. Näiteks on selle kogujatee
asukohaga arvestatud Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamisel.
Lisaks asub kogujatee lõigul Vanapapli tee koridor (katastriüksusel 28301:001:0901), mida saab
selle tee rajamiseks ära kasutada.
(4) Kui kogujatee asub põhimaanteest kaugemal, annab see võimaluse juurdepääsude
kavandamiseks mõlemal poole kogujateed asuvatele kinnistutele. See loob paremaid võimalusi
piirkonna edasiseks arendamiseks.
2. Liiklussõlme kavandamine Näki tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Näki tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik põhjendus. Selle
rajamine on kallis ning see hõivaks enda alla märkimisväärse maa-ala piirkonnas, kus on
kehtivad detailplaneeringud. Lisaks on AS Eesti Raudtee andnud menetluse käigus teada, et
perspektiivis on plaanis Näki tee raudteeülesõit sulgeda, sest tõenäoliselt on majanduslikult
ebaotstarbekas hakata 3km pikkusele lõigule rajama kolme raudteeviadukti. Teisele poole
raudteed jääv Laane küla on aga ühendatud avalikult kasutatavate teedega nii põhja kui ka lõuna
suunas (lõuna suunas Kaselehe tee kaudu – kohalik tee nr 9490101; põhja suunas Väikenäki tee
kaudu – kohalik tee nr 9490099). Olemasolev avalikult kasutatavate teede võrgustik ning Tartu–
Nõo projektiga kavandatavad kogujateed tagavad piisavad ühendused liikumiseks erinevates
suundades.
Otsus:
1. Ettepanekut, muuta Näki tee ja Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee vahelise kogujatee
asukoht põhimaantee äärde, mitte arvestada.
2. Ettepanekut, kavandada Näki tee ristmikule liiklussõlm, mitte arvestada.
28 Järve tee 3
94901:005:1633
Tutvunud Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste menetlusse
kaasamise materjalidega ja osalenud Jõhvi-Tartu-Valga maantee Külitse alevikku Põhjendus/selgitus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
69
Kiigemäe tee
94901:005:1653
Kiigemäe tee 1
94901:005:0414
Kiigemäe tee 11
94901:005:1649
Kiigemäe tee 12
94901:005:1644
Kiigemäe tee 5
94901:005:1651
Kiigemäe tee 7
94901:005:1648
Kiigemäe tee 9
94901:005:1647
Pilliroo
94901:005:1652
Puru tee
94901:005:1638
Puru tee 1
94901:005:1631
Puru tee 3
94901:005:1632
26.01.2023
läbiva lõigu arutelul, ei saa nõustuda välja pakutud lahendusega, mis käsitleb
juurdepääsu muudatust Riia maanteelt Järve teele.
Juurdepääs Riia maanteelt Järve teele ja Järve teelt Riia maanteele peab säilima, kuna
see mõjutab olulisel määral piirkonna arengut ja kehtiva Puru detailplaneeringu
realiseerimist.
Külitsel, Järve tee ääres paiknevad Ropkajärve OÜle kuuluvad kehtiva
detailplaneeringuga ärikinnistud ja elamumaad, millel on hea juurdepääs Riia
maanteelt. Esitatud eskiisi realiseerumisel muutub juurdepääs kinnistutele oluliselt
raskemaks ja ebamugavamaks. Riia maanteelt kinnistuteni ja kinnistutelt Riia
maanteele pääsemine on keerukas ja pikk teekond.
Kinnistu omanik kannab olulist kahju, kuna liikluskorralduse muudatus sellises mahus
kahandab oluliselt kinnisvara hinda.
Keeruline juurdepääs ärikinnistutele seab samuti piirangud võimalikele äritegevustele,
mida kinnistutel on võimalik teha. Takistatud inimeste juurdepääs Riia maanteelt ja
tagasi maanteele ei võimaldaks enam realiseerida kehtiva detailplaneeringu täit
potentsiaali.
Tulenevalt planeeritavatest liikluskorralduslikest muudatustest tekitatakse Ropkajärve
OÜle oluline majanduslik kahju nende realiseerumisel. Kinnistuid soetades ei olnud
võimalik kavandatavaid tegevusi ette näha ja potentsiaalset majandusliku kahju
ennetada. Ainuvõimalik lahendus on antud asukohas suundristmiku rajamine
Transpordiameti poolt.
Palume käesoleva ettepanekuga tungivalt arvestada.
Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
70
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
29 Riia mnt 219
94901:005:0021
Tekkisid mõningad küsimused Tartu-Nõo maantee ümberehitamise osas.
Müratõkke paigaldus
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
71
27.01.2023 Eeldatavasti tuleb ka Riia mnt. 219 kinnistu äärde müratõke. Sellisel juhul paigaldatav
müratõke peaks olema valgust läbilaskev, kuna see saab olema kinnistul asuvale
hoonele palju lähemal kui enamuse hoonete puhul ning see varjaks suurema osa
päevavalgusest. Hoone asub teepinnast madalamal, on põhja-lõunasuunaline, hoone on
väheste akendega ning räästalaius on 1 m. Sellega seonduvalt on juba praegu hoones
küllaltki pime keskkond ning sageli põlevad ruumides päevasel ajal tuled. Kas
müratõkked hakkavad paiknema kergliiklustee/ühiskasutustee ja põhimaantee vahel?
Talvine teehooldus On oluline teada, kuidas hakkab toimuma talvine lumetõrje. Hetkel on meil võimalik
maanteele välja sõita iga ilmaga, sest oleme võimelised teeotsa lumest puhtaks
rookima. Vahel tuleb seda teha rohkem kui kord päevas. Kas uue
kergliiklustee/ühiskasutustee hooldus jätkub endistviisi või tuleb selles osas olulisi
muudatusi?
Prügiveo ning kaubaautode juurdepääs
Kinnistule peab olema tagatud juurdepääs prügiveoks ning lisaks asub antud aadressil
aiandusettevõte, kuhu tuuakse kaupa suurte kaubikutega ning ka neile peaks olema
tagatud ligipääs. Uue korralduse järgi saab ühiskasutusteest sisuliselt tupiktänav
prügiveokite ja kaubaautode jaoks. Kas on plaanis rajada piisavalt suur ala, kus
suuremad sõidukid saaksid ringi pöörata/manööverdada ka talvisel ajal ilma jalakäijaid
ja teisi liiklejaid ohustamata?
Kuidas on mõeldud tagada kergliiklusteel liiklejate ohutus Riia mnt 219-st kuni
Tiigrisilma tänavani, kui seal hakkavad liiklema mootorsõidukid koos kergliiklejatega?
Juba praegu on kevadest sügiseni kergliiklusteel äärmiselt tihe liiklus, seda enam, et
kuni Külitse alevikuni liiguvad seal ka Tartu linna rattaringluse rattad. Nimelt on
Külitsel avatud rattapunkt.
Vibratsiooni uuringud
Kas mürauuringute alla käigus teostatakse ka vibratsiooniuuringud? Kui ei, siis kas on
plaanis ka neid eraldi teostada? Raskeveokite möödasõidul on tunda vibratsioone juba
praegusel ajal. Kas kiiruspiirangute suurenemise korral võib oodata ka tulevikus
liikluse sagenemist maanteel sealhulgas raskeveokite arvu kasvu?
Drenaaž
Siinkohal mainin ära ka, et maanteelt kinnistule voolav vihmavesi ja lumesulamisveed
tuleks mujale juhtida, praegu voolavad nad mööda sissesõidu teed kinnistule. Praeguse
kergliiklustee ehitamise ajal ei olnud projekteeritud drenaaži, drenaažitoru hoone ette
lisati ehituse käigus. Drenaaži säilitamine on vajalik, sest jällegi - maja asub tee
tasapinnast madalamal. Varasemalt on olnud juhus, kus teetruubid olid talvisel ajal
kinni jäätunud ja suure sulaveega vesi teest majani voolas ning ka hoonesse sisse.
tulemustele. Suure tõenäosusega on Riia mnt 219 kinnistute kaitseks vaja rajada mürasein, sest
see asub maanteele väga lähedal. Müratõke hakkab paiknema sõidutee ja kergliiklustee vahel,
sest nii on ta müra leevendamisel kõige efektiivsem (vahetult müraallika juures). Ühtlasi pakub
ta eraldust sõiduteest jalakäijatele ja jalgratturitele ning võimaldab kergliiklusteed tulla
kasutama ka otse sellega piirnevatest hoovidest.
Kavandatavate teede hooldust teostatakse vastavalt teeomaniku poolt kehtestatud
seisundinõuetele.
Ühiskasutusega tee on eestkätt mõeldud kasutamiseks jalakäijatele ja jalgratturitele, mida
saavad juurdepääsuna kasutada selles kohas kolme kinnistu omanikud (Riia mnt 219, 221 ja
223). Tegemist on lõiguga, kus kiirused on väga madalad, liiklus on rahustatud ja sõidukite
liiklussagedus on väga madal. Projektiga täpsustatakse kavandatava tee laius ja liikluskorraldus
sellel lõigul, eesmärgiga tagada liiklusohutus. Juhul kui projekti koostamise käigus selgub, et
seal on piisavalt ruumi sõiduautodele eraldi liikumisruumi tekitamiseks, siis see ka
projekteeritakse. Ühiskasutusega teid on rajatud varasemaltki ja tegemist on toimiva
lahendusega kui sõiduautode hulk on piisavalt madal ning kiirused piisavalt ohjatud.
Ühiskasutusega tee lõppu on võimalik projekteerida tagasipöördekoht, mis võimaldab
veoautodel ümber pöörata.
Vibratsiooniga seotud teemasid käsitletakse keskkonnamõjude hindamise aruandes. Maanteele
kehtestatud piirkiirused ei ole otseses seoses maanteelõiku läbivate raskeveokite arvuga.
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.8.2 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamisel tagada
sademevete äravool. Tõenäoliselt see parandab olukorda Riia mnt 219 kinnistu juures.
Otsus:
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
ühiskasutatava tee lõpus ümberpööramiskoht.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Teostada vajadusel müratõkkeseinte insolatsiooniarvutused, et kontrollida müratundliku hoone
eluruumides varjutuse teket. Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS-EN
17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“ või Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhise „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)
kestuse arvutamise juhend“ kohaselt, avaldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
kodulehel https://www.mkm.ee/ehitus-ja-
elamumajandus/juhendid?view_instance=1¤t_page=1#lepingute-juhendid-j . Puudulike
valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete minimaalne läbipaistva osa
ulatus, et tagada standardiga nõutud valgustingimused.
Ülejäänud ettepanekute osas projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
30 Kase tee 1
94901:005:0519
30.01.2023
Hetkel on kinnistu üks tervik, kuid lähiajal jagatakse kinnistu kaheks eraldiseisvaks
kinnistuks, millest Tartu-Valga maantee poole jäävas osas on plaanis rajada elamu.
Kuna praegust ühtset kinnistut poolitab Ilmatsalu jõgi, on moodustavatele
maanteepoolsele kinnistule juurdepääs sõidukitega võimalik ainult kinnistu
maanteepoolsest osast.
Eeltoodust tulenevalt ühinen Pärna tee 8 kinnistu (94901:005:0526) omaniku
seisukohaga (pilt manuses, mahasõidud tähistatud sinise joonega), mille kohaselt
rajatav kogujatee võimaldaks Pärna tee 8 ja Kase tee 1 jagatavale kinnistule loogilise
juurdepääsu ning teen ettepaneku Külitse alevikku läbiva lõigu projektlahendust
täiendada kirjale lisatud pildilt nähtuva kogujateega (tähistatud punase joonega).
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed
omavahel ühendav kogujatee, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust. Kavandatav tee loob
Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse
kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob juurdepääsuvõimalused Külitse järvega
piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda otse
Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata Valga suunas.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel
ühendava kogujatee rajamine.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
72
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on näidatud kogujatee kavandamise ettepanek ja
kujutatud võimalikke juurdepääse Pärna tee 10 kinnistule ***
Kase tee 1
94901:005:0519
21.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Teavitan Teid Kase tee 1 kinnistu omaniku esindajana, et Kase tee 1 kinnistu omanik
kiidab Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse
heaks.
Omanik nõustub Teiega, et mõlemad ettepanekud aitavad märkimisväärselt parandada
Külitse aleviku sisest liikuvust ning ühendada Külitse aleviku erinevad piirkonnad
omavahel.
Ühtlasi annab Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendav kogujatee Kase tee 1
kinnisasjale peale kinnisasja jagamist kaheks eraldiseisvaks kinnisasjaks võimaluse
saada Ilmatsalu jõest Valga maantee poole jäävale kinnistule juurdepääs mahasõidu
kaudu kogujateelt (analoogselt piirinaabriga).
Otsus:
Lugeda, et Kase tee 1 kinnistu omanikul puuduvad vastuväited Lennuvälja teed ja Kiigemäe
teed ühendava sõiduautode tunneli kavandamiseks.
Lugeda, et Kase tee 1 kinnistu omanikul puuduvad vastuväited Kiigemäe teed ja Külitse teed
omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks.
31 Viirpuu tn 6
94901:005:0523
30.01.2023
Ei ole nõus loovutama maad katastriüksusest 94901:005:0523 „Lisa 1 lisa 3 Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonisel“ märgitud projekteeritud juurdepääsu tee tarbeks.
Ettepanek: ligipääsu tee maa loovutaja peaks olema kinnisasja 28301:001:0053
omanik, seoses asja otsese huvi ja seotusega.
Juhin tähelepanu ka kitsenduse objektile ja mõjualale PRK0007607
https://kitsendused.maaamet.ee/#/avalik;vid=PRK0007607
Põhjendus/selgitus:
Juurdepääsutee rajamine on vajalik Riia mnt 215 (katastritunnusega 28301:001:0054), Riia mnt
213 (katastriüksusega 28301:001:0679) ja Riia mnt 217 (katastritunnusega 94901:005:0461)
kinnistutele juurdepääsu tagamiseks, sest mahasõidud otse Jõhvi–Tartu–Valga maanteele
suletakse. Muud realistlikud võimalused juurdepääsu tagamiseks puuduvad.
Kõikidel eespool nimetatud kinnistutel on erinevad omanikud, mistõttu on tegemist avalikult
kasutatava tee kavandamisega. Tee kavandamise asukohale seab piiranguid Riia mnt 215
paiknev eluhoone, millest on vajalik teega mööda pääseda. Samuti seab piiranguid ettepanekus
välja toodud puurkaev (id: PRK0007607).
Ühtlasi on uus tee projekteerimistingimuste eelnõus kavandatud võrdse kohtlemise printsiibil
kinnistute piirile. Selle asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga tulenevalt piirangutest.
Puurkaevu (id: PRK0007607) osas on Transpordiamet teinud Keskkonnaagentuurile 29.03.2023
taotluse täpsustada võetava vee kogus ning juhul kui veevõtt puurkaevust on alla 10 m3/d,
määrata VeeS § 277 lõike 2 alusel puurkaevule hooldusala 10m.
Otsus:
Arvamuses väljatoodu alusel projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
32 Riia mnt 216
94901:005:0693
01.02.2023
Teen ettepaneku korraldada Haaviku tee ääres olevatelt kinnistutelt väljasõit Haaviku
tee ristumiseni raudteeäärse kogujateega. Sellisel puhul kaob vajadus ehitada uus tee ja
teine sild üle jõe.
Minu kinnistu, Riia mnt 216, äärest hakkaksid siis liiklema Riia mnt 210, Riia mnt 212
ja Rometi kinnistu liiklejad.
Kui minu poolt pakutu ellu viia, peaks tekkima kokkuhoid uue tee rajamiseks kuluva
arvelt, samuti sõidab sellisel juhul minu hoovi kõrvalt mööda umbes 35-40 kinnistu
liiklejate võrre vähem sõidukeid.
Palun arvestada eeltoodud ettepanekus toodut eelkõige seoses põhiseadusest tuleneva
õigusega kodu puutumatusele ning tuginedes haldusõiguse põhimõttele mille kohaselt
tuleb kaaluda erinevaid meetmeid ning kui esineb vähem riivavam meede, siis seda ka
rakendada.
Põhjendus/selgitus:
Võttes arvesse Projekteerimisnormides ja Ristmike juhendis toodud nõudeid on
projekteerimistingimustega vajalik kavandada kogujatee, mis annab juurdepääsu Riia mnt 210,
Riia mnt 212, Roometi, Kleini ja Riia mnt 216 kinnistutele. Nimetatud kogujatee annab
võimaluse liikuda otse Külitse liiklussõlme.
Lisaks otsustati koostöös Kambja vallaga, et nimetatud kogujatee ühendatakse Haaviku teega,
et leevendada vähemalt 30 kinnistu omaniku teekonna pikenemisest tulenevat mõju Tartu linna
suunas. Jooniselt mõõdetuna lühendab kavandatav lahendus teepikkust ligikaudu 280m võrra
võrrelduna sellega kui nimetatud kogujateed Haaviku teega ei ühendataks.
Otsus:
Ettepanekut, mitte kavandada Haage tee ja Külitse liiklussõlme vahelist ühendusteed, mitte
arvestada.
33 Päikese
94901:001:0542
Tõnu
94901:001:0543
Olen Lemmatsi külas asuva Tõnu kinnistu omanik. Teen siis siinkohal omad
ettepanekud, mis puudutavad Tõnu kinnistut ja Teie poolt kavandatavat Lemmatsi
liiklussõlme projektlahendust, millega Te kavandate kogu kinnistu täisehitamist.
Põhjendus/selgitus:
1. Ettepanekus nimetatud uue juurdepääsutee rajamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei muudeta juurdepääsu asukohta avalikult kasutatavalt teelt Päikese
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
73
30.01.2023
Seda ei pea vist mainima, et kogu plaan mulle ei meeldi, see segab mu privaatsust, toote
liikluse minu elukohale nii lähedale jne. Loodan, et kui tuleb see aeg, mil vaja
võõrandada krunti, siis tehakse see õiglastel tingimustel (eelistan maade vahetust).
Ettepanekud:
1.Kuna praegune ligipääs avalikule teele on minu Päikese kinnistult läbi kahe võõra
kinnistu, siis oleks ettepanek tuua ligipääs kavandatavale kogujateele Päikese
kinnistule (vt. kaasasolevat faili) s.o. tenniseplatsi nurka.
2.Ka haljastada kõrghaljastusega Tõnu ja Päikese kinnistute vahel olev ala (vt.faili)
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on näidatud ideelahendus detailplaneeringu
koostamiseks Kaarsilla kinnisasjale (katastritunnusega 94901:001:0540) ning uue
juurdepääsutee ja kõrghaljastuse rajamise ettepanek ***
kinnistule (katastritunnusega 94901:001:0542). Praegusel hetkel pääseb Päikese kinnistule läbi
Toomase kinnistul (katastritunnusega 94901:001:0541) paikneva tee. Projekteerimistingimuste
eelnõu kohaselt see juurdepääs säilitatakse ning nähakse ette selle tee ühendamine planeeritava
avalikult kasutatava kogujateega.
2. Päikese kinnistu on maantee poolses servas piiritletud võrkaiaga ning lisaks on Päikese
kinnistul paiknev eluhoone ümbritsetud kinnistu piiri lähedal asuva tiheda ja kõrge hekiga.
Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatav lahendus toob küll tee lähemale Päikese
kinnistule, kuid säilitab nimetatud aia ja heki ning ei vähenda Päikese kinnistu privaatsust.
Haljastuse rajamisel riigitee ümberehitamise projektiga lähtutakse asjakohastest juhistest, mis
on märgitud ära projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.10.1. Nimetatud juhised ei näe ette
haljastuse rajamist liiklussõlme rampidega külgnevatele aladele ning suur osa sellest alast,
millele soovib Päikese ja Tõnu kinnistute omanik haljastust, ei ole plaanis riigile omandada.
Seega oleks tegemist riigitee projektiga eramaale haljastuse rajamisega, mida ei nõua
asjakohased juhised.
Kinnistu omanikul on soovi korral võimalus ise oma maale haljastust rajada.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Tartu–Nõo lõigu projektiga Päikese kinnistule uus juurdepääs, mitte
arvestada.
2. Ettepanekut, kavandada Tartu–Nõo lõigu projektiga kõrghaljastus Tõnu kinnistule
(katastritunnusega 94901:001:0543) kavandatava tee ja Päikese kinnistu vahelisele alale, mitte
arvestada.
34 Haaviku tee 3
94901:005:0145
01.02.2023
Täname Teid kirja eest (01.12.2022 nr 8-1/21-002/27230-1 „Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine“).
Kuna puudutatud kinnisasja omanikud on Haaviku tee 1 kui ka Haaviku tee 3 kinnisasja
omanikud, siis esitame Teile oma arvamused ja ettepanekud projekteerimistingimuste
eelnõu kohta ühiselt.
Projekteerimistingimuste eelnõu p.5.2.3; 5.2.4 ja 5.2.5 sätestavad põhimaanteelt
mahasõitude ja ristmike (s.h kinnistutele juurdepääsude) rekonstrueerimise ja
projekteerimise vajaduse. Projekteerimistingimuste eelnõu lisas oleva eskiisjoonise
kohaselt tehakse ettepanek likvideerida Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute mahasõit
põhimaanteele, sest vahetult kõrval asub Haaviku tee (nr 9490213) kust kaudu on
võimalik tagada juurdepääs.
Meile teadaolevalt asub kirjeldatud Haaviku tee lõik eramaal (Haaviku tee 2
kinnistu 94901:001:0246) ning seda nii projekteerimise tingimuste eelnõus
kirjeldatud uue mahasõidu ala, kui ka pääs avaliku kasutusega Külitse–Ülenurme
teele.
Meile teadaolevalt on ka Transpordiameti kaardirakenduse andmetel nimetatud teelõik
kasutusel erateena, kuhu pole seatud servituute ning ei ole ka kirjalikku kokkulepet ega
lepingut nimetatud tee kasutamiseks.
Seega eelnõu alusel planeeritav Haaviku tee 1 ja 3 olemasoleva ühise mahasõidu
likvideerimine kaotab kinnistute juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ning
sunnib kasutama kinnistutele juurdepääsuks erateed, mis ei ole kooskõlas
asjaõigusseadusega ja halvendab meie kinnistute olukorda.
Uue juurdepääsu projekteerimise ja ehitusega oleksime nõus vaid juhul, kui
Transpordiamet riigi esindajana saavutab ise õiguslikult siduva kokkuleppe
Haaviku tee eramaal paikneva lõigu käsitlemiseks avaliku teena (kas siis riigile
Otsus:
Tartu–Nõo projektiga lahendada juurdepääs Haaviku tee 1 ja 3 kinnistutelt avalikult
kasutatavale teele, st näha ette Haaviku tee 2 kinnistul (katastritunnusega 94901:001:0246)
paikneva eratee lõigu muutmine avalikuks. Täpsem lahendus selgitada välja projekti koostamise
käigus.
Tartu–Nõo projektiga näha ette vähemalt olemasoleval tasemel aedade, prügikastide ala,
automaatikaga avanevate väravate ja mahasõidu alal paiknevate tehnovõrkude ümberehitamine,
haljastamine ning kõvakateega tee rajamine.
Projekteerimise ajal tutvustada projektlahendust Haaviku tee 3 kinnistuga (katastritunnusega
94901:005:0145) piirneval lõigul Haaviku tee 3 kinnistu omanikule.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
74
kuuluv tee või vallale kuuluv tee) ning teelõigu kasutamiseks on loodud tähtajatu
õiguslik alus igakordse omaniku kasuks.
Sellisel juhul palume eelnõus antud projektiga ette näha ning täpsustada vähemalt
olemasoleval tasemel kinnistute aedade, prügikastide ala ja elektriliselt automaatikaga
avanevate väravate ümberehitamine ja kõvakattega tee ehitamine töövõtja poolt ning
kulul täies mahus, hõlmates vajadusel ka krundisisese kõvakattega tee ümberehitust ja
haljastust. Samuti palume eelnõu projekti täiendada ning lisada kohustus koostatav
projekt selles osas kinnistu omanikega kooskõlastada. Palume esitada ehituse
teostusjoonis, kuna uus mahasõit saab paiknema Haaviku tee 3 kinnistul ja on vajalik
hilisem notariaalse kokkuleppe sõlmimine Haaviku tee 1 kinnistu omaniku kasuks
mahasõidu kasutamiseks.
Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritava uue mahasõidu alal paiknevad mitmed
optilised sidekaablid, mille paigaldaja kasuks on Haaviku tee 3 seadnud notariaalse
servituudi koos ehituskeelu alaga.
35 Klaose
94901:005:0546
01.02.2023
Vastuväited seoses Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimutega
01.12.2022.a. kirjaga nr 8-1/21-002/27230-1 (edaspidi nimetatud Kiri) kaasati Klaose
kinnistu (katastritunnus: 94901:005:0546) omanik Transpordiameti poolt
projekteerimistingimuste menetlusse. Kirjas oli toodud arvamuse või ettepanekute
esitamise tähtajaks 02.02.2023.a. Seega on käesolevad vastuväited esitatud
tähtaegselt.
Klaose kinnistu omaniku lepingulise esindajana (volikiri käesolevate vastuväidete
manuses lisatud) teatan Teile, et Klaose kinnistu omanik (edaspidi nimetatud
Omanik) ei nõustu Transpordiameti poolt Kirjaga saadetud
projekteerimistingimuste eelnõuga. Samuti ei nõustu Klaose kinnistu Omanik
projekteerimistingimustega kavandatava lahenduse projekteerimisega Klaose
kinnistule ning esitan Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva Tartu-Nõo
lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks algatatud projekteerimistingimuste
eelnõu kohta järgmised vastuväited:
1. Kirjast, projekteerimistingimuste eelnõust ega ka sellele lisatud materjalidest ei
selgu, millistel õiguslikel (puuduvad vastavad viited õigusaktidele) ei ole Kirjas toodud
ümberehituse kavandamiseks algatatud detailplaneeringut. PlanS § 125 lg 1 p 3
kohaselt on detailplaneering nõutav linnades kui asustusüksustes alevites ja alevikes
olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja
või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Projekteerimistingimuste
eelnõus toodud rajatise näol on päris kindlasti tegemist olulise avaliku huviga
rajatisega. Lisaks – kuivõrd projekteerimistingimustega kavandatu puudutab ning võib
kaasa tuua ka päris paljude kinnisasjade omanike omandiõiguse piiramist ja nende
võimalikku omandiõiguse kaotamist ning seeläbi neile kahju tekkimist, siis päris
kindlasti ei ole millegagi õiguslikult põhjendatud kavandatu lahendamine
projekteerimistingimustega. Lisaks ei ole ka Transpordiamet millegagi põhjendanud
ega tõendanud seda, et detailplaneeringu kohustust ei ole. Pigem jääb mulje, et
üritatakse minna kergema vastupanu ning enda jaoks lihtsamat teed pidi, et tegelikult
kaasata tulev isikute ring oleks võimalikult väike ning saaks enda poolt kavandatu
lihtsamini ellu viia. Sellise lähenemisega aga ei saa kuidagi nõustuda.
Kummaline on ka see, et Transpordiamet soovib projekterimistingimuste alusel teha
lisaks ehitusuuringutele ka nii olulised uuringud nagu liiklusuuringud ja -prognoos,
mürauuring, arheoloogiline uuring. Samuti pole teada, kas on tehtud keskkonnamõjude
Põhjendus/selgitus:
1. Transpordiamet on algatanud projekteerimistingimuste andmise menetluse ehitusseadustiku
§ 99 lõigete 1 ja 2 alusel. Transpordiamet ei nõustu Klaose kinnistu omaniku esindaja
seisukohaga justkui tuleks riigiteid planeerides arvestada PlanS § 125 lg 1 p 3 sätestatuga. PlanS
§ 125 lg 1 p 3 välja toodud loetelus ei ole loetletud riigiteid ning loetelus välja toodud näited ei
viita oma olemuselt riigiteedele sarnastele rajatistele. Ei ole usutav, et seadusandja tahe oli
hõlmata viidatud sättega ka riigiteed, kuid riigiteid eraldi välja ei toodud. Vastupidisele ei viita
ka avalikult kättesaadav PlanS seletuskiri. Loetelu viitab avaliku huviga objektidele, mille osas
on selgelt tajutav just kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevus koostada detailplaneering. PlanS
124 lg 10 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja KOV, seega puudub
Transpordiametil pädevus detailplaneeringu koostamiseks. Eelnevast lähtuvalt on
Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse läbiviimisel lähtunud õigest õiguslikust
alusest. Ehitusseadustiku peatükis 11 on eraldi välja toodud teede osa. Ehitusseadustiku § 99 lg
2 kohaselt tee, välja arvatud riigitee projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega
annab kohaliku omavalitsuse üksus. Riigitee projekteerimistingimused annab Transpordiamet.
Seega on selge, et seadusandja ei ole andnud ka KOV-le pädevust läbi detailplaneeringu
planeerida Transpordiameti eest riigiteid ja samuti puudub seadusest tulenevalt
Transpordiametil pädevus detailplaneeringu koostamiseks.
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.13 on üheselt välja toodud, et ehitusprojekti
koostamise käigus tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine (KMH) ning ehitusprojekti
koostamisel tuleb arvestada KMH aruande tulemuste ja keskkonnameetmetega. Samuti on
ehitusprojekti koostamise üks oluline osa ehitusprojekti koostamiseks vajalike uuringute
läbiviimine – ka need on projekteerimistingimuste eelnõus loetletud. Tegemist on tavapäraste
ja tavapraktikas tihti läbi viidavate uuringutega suurte tee-ehitusprojektide koostamisel.
2.1. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 3.2 on märgitud, et projekteerimistingimuste
andmise alus on Teehoiukava. Tegemist on Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020 kinnitatud
teehoiukava aastateks 2021-2030, mille lisas 4 on ehitusobjektide indikatiivne kava TEN-T
teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel aastatel 2025-2030 ning kus on nähtud ette Tartu–Nõo
lõigu ümberehitamine aastatele 2027-2029. Hiljem on Vabariigi Valitsus teehoiukava lühemaks
perioodiks (2023-2026) küll täpsustanud ja uuendanud, kuid kuna selles uuemas versioonis pole
pikemaajalist perioodi märgitud, siis lähtub Transpordiamet Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise
kavandamisel pikemast plaanist.
Klaose kinnistu omanikule saadetud kaasamiskirjas on toodud välja, et kiri on saadetud kinnistu
omanikule kui puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
75
hindamine. Selliste uuringute tegemine on tavapraktikas puhas detailplaneeringuga
seotud teema.
Kuivõrd projekteerimistingimuste eelnõus ei ole konkreetselt viidatud, et
keskkonnamõjude hindamise aruanne oleks tehtud, siis tulenevalt sellest ning lähtuvalt
EhS § 32 p 7 oleks pidanud pädev asutus keelduma projekteerimistingimuste
andmisest. Samuti – kuivõrd projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis riivab
ülemäära kolmanda isiku (antud juhul Klaose kinnistu Omanik) õigusi (põhjendused
on toodud allpool), siis oleks pidanud pädev asutus EhS § 32 p 5 alusel keelduma
projekteerimistingimuste andmisest.
2. Olgugi, et käesolevate vastuväidete esitaja seisukohalt ei ole seadusest või muust
õigusaktist tulenevalt antud juhul võimalik projekteerimistingimuste väljastamine ning
projekteerimistingimuste andmisest oleks pidanud keelduma, esitab vastuväidete
esitaja vastuväited ka Kirjaga saadetud projekteerimistingimuste eelnõu osas. Need
oleksid järgmised:
2.1. Ei Kirjast ega kirja Lisast 1 ja selle lisadest 1-4 ei selgu põhjuseid, millistest
õiguslikest alustest lähtuvalt on algatatud projekteerimistingimuste menetlus kui
haldusmenetlus. Siinkohal juhin Transpordiameti tähelepanu, et HMS § 3 lg 1
kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid
subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Lisaks peab halduse õigusakt ja toiming
vastavalt HMS § 3 lg 2 olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi
suhtes. Kummagi osas ei ole ei Kirjas ega ka selle lisades välja toodud mitte
mingisugust informatsiooni, tõendeid ega põhjendusi.
2.2. Haldusmenetluse vajalikkust ja õiguslikku põhjendatust peab haldusorgan
põhjendama, kuid seda Kirjas ja kirja lisades (sh. projekteerimistingimuste eelnõu)
tehtud ei ole.
2.3. Vastavalt EhS § 26 lg 3 tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et
projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või
avaliku huviga. Omaniku hinnangul on kõnealuste projekteerimistingimuste andmine
vastuolus õigusaktidega (eelkõige siis PlanS § 125 lg 1 p 3 ja HMS § 3 lg 1 ja lg 2).
Lisaks piiraks kavandatav lahendus olulisel määral Omaniku põhiõigust talle kuuluvat
kinnisasja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning vähendaks oluliselt Omaniku
kinnisasja väärtust.
2.4. Projekteerimistingimuste eelnõus ega ka Kirjas ei ole välja toodud ühtegi
põhjendust ega ka tõendit, millised tõendaksid ja põhistaksid kavandatava teerajatise
lahenduse vajalikkust üldse. Kergliiklustee puudumine Külitse-Järiste ca 3,4km lõigul
ei ole päris kindlasti argumendiks ega ka põhjenduseks, miks peaks Omaniku kinnistule
hakkama rajama teerajatisi. Lisaks – räägitakse ju projekteerimistingimuste eelnõus
ainult kergliiklustee rajamisest, milline päris kindlasti ei pea jääma riigitee 3 Jõhvi-
Tartu-Valga maanteest (E264) sellisele kaugusele (selle võiks ju rajada paralleelselt
riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maanteega maantee vahetusse lähedusse). Samuti tekib
küsimus, et kui räägitakse ainult kergliiklustee rajamisest, siis miks kavandatakse
Omaniku kinnistule lisaks ka sõiduteed (riigitee)? Siinkohal rõhutan koheselt ja
veelkordselt seda, et Omanik ei ole nõus temale kuuluvale Klaose kinnistule ei riigitee,
kergliiklustee ega juurdepääsuteede kavandamisega ning samuti mitte rajamisega.
2.5. Projekteerimistingimuste eelnõust nähtub, et projekteerimistingimuste eelnõu
andmisele eelnevalt ei ole teostatud liiklusuuringut ja -prognoosi. See tõestab selgelt ja
üheselt seda, et tegelikkuses ei ole Transpordiameti poolt tehtud mingisuguseid
eeltoiminguid, uuringuid, analüüse jne, mis tõendaksid kas Traspordiameti poolt
projekteerimistingimustega kavandatu on vajalik ja põhjendatud. Samuti tõestab see
avaldamiseks ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel. Ehitusseadustiku § 31 kannab nimetust
„Projekteerimistingimuste menetlus“. Seega on üheselt selge, et tegemist on ehitusseadustiku
alusel algatatud projekteerimistingimuste menetlusega.
Projekteerimistingimuste korralduses märgitakse ära, et Transpordiamet algatas
projekteerimistingimuste menetluse ehitusseadustiku §99 lõigete 1 ja 2 alusel.
2.2. Haldusmenetluse vajalikkus tuleneb seadusest. Projekteerimistingimustes on oluline
kirjeldada millised on kavandatava tegevuse eesmärgid ja milliseid tegevusi kavandatakse – neid
on projekteerimistingimuste eelnõus ka kirjeldatud.
2.3. Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas avaliku huviga. Avalik huvi on väljendatud
kehtivas Tartumaa maakonnaplaneeringus ja Kambja valla üldplaneeringus, mis mõlemad
näevad ette liiklussõlme rajamise Lemmatsi ristmike piirkonda. Maakonnaplaneeringus on
Tartu–Nõo lõiku käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku. Üldplaneeringus
käsitletakse seda, et olemasolev Jõhvi–Tartu–Valga maantee laiendatakse mitmerealiseks.
Sealjuures kumbki planeering ei täpsusta kuidas ühendatakse Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee
(nr 22128) kavandatavasse Lemmatsi liiklussõlme. See täpsustatakse ehitusprojektiga, mille
koostamise aluseks on projekteerimistingimused.
Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas ehitusseadustiku § 26 lõikega 1, § 99 lõigetega
1 ja 2, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ §
10 lõike 3 punktiga 1 ning majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84
„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“.
2.4. Projekteerimistingimustega käsitletaval teelõigul on palju erinevaid liiklusohutusega seotud
probleeme, mis on eelkõige tingitud maanteelõigu kõrgest liiklussagedusest. Tartu–Nõo lõigu
projektiga kavandatav lahendus pakub tervikliku lahenduse kogu lõigule ning viib põhimaantee
liikluskeskkonna kooskõlla Projekteerimisnormidega. Projekteerimistingimuste eelnõus
räägitakse Jõhvi–Tartu–Valga maantee ümberehitamisest, kergliiklustee kavandamine
puuduolevale lõigule on toodud välja vaid ühe punktina olemasoleva olukorra kirjelduse juures
ning seal on viidatud sellele, et selle projekteerimiseks on antud eraldiseisvad
projekteerimistingimused.
2.5. Tartu–Nõo lõigule on Transpordiameti tellimusel ajavahemikul 2017-2018 teostatud
Liikluslahendus OÜ poolt liiklusuuringud ja -prognoos (töö nr 0917/52). Selle põhjal on
koostatud projekteerimistingimuste eelnõus kujutatud eskiislahendus. Ehitusprojekti
koostamise käigus tuleb teha enne põhiprojekti koostamise faasi täiendavad uuringud, mis
täpsustavad varasemaid uuringuid ja mis on vajalikud selleks, et oleks võimalik hinnata kuidas
hakkab liiklus kogujateedel jagunema, millised on kavandatavate ristmike teenindustasemed
ning millistele koormustele peavad projekteeritavad teekatendid vastama. Nimetatud nõue on
kirjeldatud projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12.
Projekteerimistingimuste eelnõu lisades 3 ja 4 kujutatud eskiislahenduse väljatöötamiseks on
oma panuse andnud 2 erinevat teeprojekteerijat ning seda lahendust on selle käigus pidevalt läbi
mõeldud ja optimeeritud, et see võimalikult hästi sobituks keskkonda, arvestaks
Projekteerimisnormidega, arvestaks erinevate liiklejagruppidega (jalakäijad, jalgratturid,
ühistransport, transiitliiklus, kohalik liiklus, ulukid) ning tagaks juurdepääsud maanteega
külgnevatele kinnistutele. Ajavahemikul oktoober 2017 – detsember 2018 koostas Tartu–Nõo
lõigule eskiisprojekti Toner-Projekt OÜ, mille eesmärk oli leida tänapäevastele nõuetele vastav
lahendus ning kaasajastada varasemat (2009. a) Tartu–Elva lõigu eelprojekti lahendust. Selle
käigus viidi OÜ Rewild poolt ajaperioodil november 2017 – mai 2018 läbi ka Tartu–Nõo lõigu
ulukiuuring. Kõik projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel näidatud
ulukirajatised on kavandatud nimetatud ulukiuuringu tulemuste põhjal. Alates augustist 2021 on
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
76
selgelt seda, et tegelikkuses puudub Transpordiametil ka konkreetne plaan mida
soovitakse teha ning millised oleksid võimalikud erinevad lahendusvariandid. Fakt on
see, et sellises seisus ei ole mingil juhul põhjendatud ega ka õigustatud
projekteerimistingimuste haldusmenetluse algatamine.
Samuti ei ole kuidagi õiguslikult põhjendatud ka väga oluliste uuringute (mis oleksid
üldse projekteerimistingimuste menetluse võimalikkuse kaalumise eeltingimuseks)
teostamine alles projekteerimistingimuste andmise järgselt. Käesolevas punktis toodud
asjaolude põhjal tõstatub põhjendatult küsimus, et kuidas saab Transpordiamet
sisuliselt olematu pinnalt algatada projekteerimistingimuste haldusmenetluse ning
seeläbi põhjustada kinnistuomanikele probleeme, et nad peavad oma seaduslike õiguste
kaitseks pöörduma õigusala spetsialistide poole ning tegema oma õiguste kaitseks
kulutusi. Minu hinnangul on antud juhul täiesti selgelt tegemist Transpordiameti poolse
menetlusõiguste pahatahtliku kuritarvitamisega.
2.6. Projekteerimistingimuste eelnõust ega ka Kirjast ei tulene ühtegi põhjendust ega
ka tõendit, millised tõendaksid vajadust Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km
138,45-152,0 Tartu-Külitse lõigul tõsta piirkiirus 100km/h ning rajada 2+2 ristlõikega
maantee. Kuivõrd tegemist on sisuliselt Tartu linna piiril asuva piirkonnaga, siis
vastupidi peaks selles tsoonis olema kiirus madalam et tagada liiklusohutus ja liikluse
turvalisus. Lisaks, milleks (ja kas ka tegelikult) on vajalik 2+2 ristlõikega maantee?
Siiani on see liikluskorraldus toiminud ning puudub igasugune vajadus olemasoleva
liikluskorralduse muutmiseks. Ehk siis puudub eluline vajadus sellise muudatuse
tegemiseks. Lisaks on Tartusse ja Tartust tagasi pääsemiseks võimalik kasutada nii
Viljandi maanteed kui ka riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Seega puudub
projekteerimistingimuste eelnõus toodud kavandatava lahenduse jaoks igasugune
õigustatud, praktiline ning ka põhjendatud vajadus.
2.7. Projekteerimistingimuste eelnõus ega ka kirjas ei ole välja toodud, põhjendatud
ega ka tõendatud, mille põhjal ning millest lähtuvalt on Transpordiamet valinud just
sellise lahenduse ning kavandatava teerajatiste asukoha. Kirjast ja
projekteerimistingimuste eelnõust ei selgu, miks ja millest lähtuvalt ning milliste
põhjenduste alusel soovitakse kavandada teerajatisi Kirja Lisa 1 lisas 3 toodud asukohta
Omaniku kinnistul. Samuti ei selgu ei Kirjast ega selle Lisa 1 ja Lisa 1 lisadest 1-4 seda,
kas on ka kaalutud alternatiivseid lahendusi. Kuivõrd sisuliselt mingisuguseid
uuringuid, sh. liiklusuuringud ja -prognoos, tehtud ei ole, siiis on selge, et
alternatiivseid lahendusi polegi püütud uurida, leida ega ka arutada.
Selline lugupidamatu ning ükskõikne suhtumine Omaniku ühte põhiõigusesse,
omandiõigusesse, ei ole kuidagi aktsepteeridav.
Alternatiivsete lahenduste puhul pean silmas eelkõige seda, et selliste teerajatiste puhul
tuleks eelkõige arvestada sellega, et rajatise kavandamine ja lahendus rikuks või piiraks
võimalikult vähe puudutatud isikute omandiõigust ning selliste teerajatiste jaoks
kasutataks võimalikult palju sellist maad, mille kasutamisel on juba olemasolevad
piirangud, kuid rajatise ehitamine piirangualadesse in/oleks siiski võimalik. Kirjale
lisatud Lisa 1 lisas 3 toodud Tartu-Külitse eskiisjoonisel on Transpordiameti poolt
kavandatud lahendus on kavandatud Omaniku kinnistu sellele osale, millisel puuduvad
kasutamise piirangud ning Omaniku jaoks on tegemist väga väärtusliku kinnistu osaga.
Seetõttu jääb eskiislahendusest mulje, et Transpordiamet on valinud enda jaoks
lahenduse, mis oleks tema jaoks mugav.
Sellega Omanik päris kindlasti ei nõustu ja seda ka ei luba. Ilmselgelt ei saa olla
olukorda, kus Transpordiamet valib teerajatise asukohana oma suva kohaselt justnimelt
sellise nagu on Kirjale lisatud Lisa 1 lisas 3 (Tartu-Külitse lõigu eskiisjoonis) toodud.
Arvestades võimalikku ning tõsist omandiõiguse riivet ei saa sellised asjad olla
projektlahendusega tegelenud Tuulekaru OÜ/Skeapst&Puhkim OÜ, kes on varasemat lahendus
veelgi täpsustanud, kuid see lahendus põhineb suuresti varasemal eskiisprojekti lahendusel.
Need viimati mainitud ettevõtted ja lahenduse väljatöötamisel osalenud isikud on nimetatud ära
projekteerimistingimuste eelnõu lisades 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel.
2.6. Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
ringristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (2)
kohaselt ei ole I klassi maanteel samatasandiliste ristmike projekteerimine lubatud. Sellest
tingituna kavandatakse 2+2 ristlõikega maantee ja eritasandiline Lemmatsi liiklussõlm.
Transpordiamet siinjuures arvestab, et liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav
projektlahendus on kooskõlas normide ja nõuetega.
2.7 Lemmatsi liiklussõlme kavandamiseks on kaalutud erinevaid lahendusvariante, kuid kahjuks
seab ümbritsev situatsioon selleks üsna palju piiranguid. On üheselt selge ja ei ole vaidlust, et
kehtivas Kambja valla üldplaneeringus on sellesse piirkonda nähtud ette liiklussõlme rajamine.
Üldplaneeringu maakasutuskaardilt on näha, et liiklussõlme asukoht ja lahendus on tinglik ning
see katab ära lõigu alates Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaanteest (nr 22128) kuni Tõrvandi–
Lemmatsi kõrvalmaanteeni (nr 22129). Vahetult Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee ristmikule ei
ole liiklussõlme rajamine võimalik, sest selleks ei ole lihtsalt füüsilist ruumi. Selleks seab
piiranguid Kassisilma tn 26 kinnistul (katastritunnusega 94901:005:1733) asuv ärihoone koos
parklaga ning Riia mnt 176 (28301:001:0334), Riia mnt 178 (28301:001:0335), Riia mnt 180
(94901:005:0238) ja Riia mnt 225 (94901:005:0764) kinnistutel paiknevad eluhooned.
Liiklussõlme rajamine on võimalik Riia mnt 180 ja Riia mnt 182 kinnistute vahelisele alale, kus
paiknevad mõlemal pool Jõhvi–Tartu–Valga maanteed maatulundusmaad. Seal on selleks
füüsiliselt ruumi ja sinna on liiklussõlm ka kavandatud. Selleks, et tagada Lemmatsi–Leilovi
maanteelt ühendus Lemmatsi liiklussõlme, on vajalik kavandada ühendustee läbi Klaose
kinnistu (94901:005:0546). Nimetatud ühendustee rajamata jätmine ei ole mõeldav, sest sellisel
juhul ei oleks Lemmatsi–Leilovi kõrvalmaantee enam ühenduses põhimaanteega. Riigiteede
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
77
Transpordiameti suvaõigus. Selliste asjade kavandamisele eelnevalt peaks toimuma
erinevate lahenduste otsimine, kaalumine ning ka arutelu, mida aga ei ole nähtuvalt
Kirjast ja projekteerimistingimuste eelnõust vaevutud tegema.
2.8. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.2.2.1. on toodud välja asjaolu, et
tegelikku maavajadust projekteerimistingimuste andmise hetkel ei olegi teada. See
tähendab, et sisuliselt peaksid siis kinnistuomanikud (sh. Omanik) olema valmis
selleks, et neilt soovitakse ära võtta veel rohkem maad ning seada veel suurem osa
maast, kui on näha Lisa 1 lisas 3 toodud Tartu-Külitse eskiisjooniselt,
piirangute/kitsenduste alla. Käesolevas punktis välja toodud asjaolu näitab selgelt, et
Transpordiamet soovib endale jätta väga suurt suvaõigust, mis ilmselgelt on aga
lubamatu. Antud juhul on tegemist reaalse ohuga Omaniku omandiõigusele ning selline
lähenemine ei ole kuidagi aktsepteeritav. Eriti „huvitav“ on projekteerimistingimuste
eelnõu punkti 5.2.2.1. viimases lauses toodu (tsiteerin): Lisas 3 ja 4 olevatel
eskiisjoonistel ei kajastata täpset teede asukohta, vaid ASUKOHTA TÄNASE PARIMA
TEADMISE JUURES. Mida tähendab parim teadmine? Kas Transpordiameti
subjektiivset arvamust, et „kusagile sinna võiks sobida küll“? Kui see on nii, siis selline
Transpordiameti poolne suhtumine kinnistuomanike omandiõigusesse on küll väga
lugupidamatu. Igal juhul ei ole „tänane parim teadmine“ õiguslikult kuidagi
põhjendatud ning ei anna kuidagi alust projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatuks
ning omandiõiguse piiramiseks. Rõhutan veelkordselt - selliste rajatiste kavandamisele
peab eelnema väga põhjalik eeltöö (sh. võimalike alternatiivide uurimine ja läbi
arutamine, analüüs jne) ja seda ei saa teha selle põhjal, et keegi kusagil midagi arvab.
Projekteerimistingimustega ei saa anda suvaõigust, et ma tegelikkuses projekteerin
kuhu tahan. Selline lähenemine on Transpordiameti poolt minu hinnangul
haldusmenetlusõiguste kuritarvitamine.
2.9. Miks on projekteerimistingimuste eelnõu punkte 5.2.2.2., 5.2.2.3. ja 5.2.2.4 üldse
vaja, kui nendes toodud sisu on informatiivne ning see ei ole projekteerimistingimuste
ese? Pigem on siis ju tegemist eksitava informatsiooniga.
2.10. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.2.3. on välja toodud, et kõik ristimikud
ja mahasõidud põhimaanteelt tuleb sulgeda ning ühendused põhimaanteega
projekteerida läbi Lemmatsi liiklussõlme, Arako tee sundristmiku, Külitse liiklussõlme
ning Nõo liiklussõlme. Samas aga pole taaskord seda millegagi põhjendatud ega ka
sellist vajadust tõendatud. Ehk siis - sellist mitte millelgi põhinevat (paljasõnalist)
seisukohta ei saa kuidagi aktsepteerida ning sellega nõustuda. Viimast seda enam, et
praegused mahasõidud Leilovi teele nii Jõhvi-Tartu Valga kui ka Viljandi maantee
poolt on igati sobilikud ning igapäevaelus igati toimivad. Seega, milleks lõhkuda
olemasolevaid toimivaid lahendusi ning kulutada maksumaksja raha sellistele asjadele
nagu projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatakse teha? Selline käitumine
riigiasutuse poolt ei ole sugugi vastutustundlik.
2.11. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.3. räägitakse bussipeatuste
asukohtadest ning punktis 5.3.2. taaskord nende asukohtade puhul „tänase parima
teadmise juures“. Samas on punktis (5.2.3.) kirjas, et bussipeatused võidekase ka ära
jätta. Kõik see jätab selgelt ja üheselt arusaama, et tegelikult puudub Transpordiametil
konkreetne plaan ning ka võimalik mõistlik lahendus projekteerimistingimuste eelnõus
kavandatu osas. Siinkohal juhin veelkordselt Transpordiameti tähelepanu sellele, et riik
(millise osa Transpordiamet on) ei saa selliseid asju kavandada pealiskaudselt ning
kõiki võimalikke lahendusvariante läbi kaalumata. Seega ei ole ka kuidagi põhjendatud
projekteerimistingimustes jätta olulised asjaolud ja tingimused lahti kirjutamata ja
põhjendamata ja projekteerimistoimingutes siis teha lahendusi nagu Transpordiamet
heaks arvab. Sellega ei ole Omanik mitte mingil juhul nõus. Lisaks on bussipeatused
liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee linnu alevite ja alevikega, aleveid ja
alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega. Selle tulemusena ei
pääseks Räni aleviku elanikud enam põhimaanteele. Lemmatsi–Leilovi maanteed ei saa
ühendada ka otse põhimaanteele olemasolevas asukohas, sest siis ei ole tagatud
Projekteerimisnormide punktis 5.2.1 (2) sätestatud nõuded ning Ristmike juhendis sätestatud
ristmike lubatavad omavahelised kaugused.
2.8 Projekteerimistingimustega ei saagi määrata teede täpset asukohta, sest
projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise alus, vastavalt ehitusseadustiku §26
lõikele 1. Täpse tee asukoha määramiseks on aga vajalik koostada ehitusprojekt koos
asjakohaste uuringutega, sest tee täpne asukoht sõltub ümbritsevast situatsioonist mis tuleb
geodeetiliselt mõõdistada, geoloogiast mida tuleb koha peal uurida ning piirangutest mis tuleb
välja selgitada. Samuti sõltub tee asukoht selle tee enda geomeetriast, piki- ja põikkalletest,
projekteeritavatest sademevete äravoolulahendustest ja muudest tee-elementide projekteerimise
vajadusest (nagu näiteks piirded, liiklusmärgid, müraseinad jms). Projekteerimistingimused
annavadki aluse selle kõige tegemiseks ning sestap on põhjendamatu väita, et
projekteerimistingimused peavad määrama ära tee täpse asukoha. Käesolevas menetluses
annavad projekteerimistingimused põhimõttelise lahenduse, mida on võimalik sellesse asukohta
kavandada. Projekteerimistingimusi on võimalik anda ka ilma eskiisjooniseid näitamata, kuid
siis tekib puudutatud asutustel ja isikutel veelgi rohkem küsimusi, sest nad ei saa aru mida
tegelikult kavandada soovitakse. Eespool välja toodud kaalutlustel on Transpordiamet
otsustanud esmalt kaasata teedeinsenerid põhimõttelise lahenduse välja töötamiseks ning alles
seejärel viia läbi menetluse.
2.9 Punktid 5.2.2.2, 5.2.2.3 ja 5.2.2.4 on vajalikud selleks, et oleks võimalik hinnata kuidas
projekteerimistingimustega kavandatav lahendus haakub projekti ala vahetus läheduses asuvate
teiste projektide ja planeeringutega. Sealjuures on nimetatud punktide juures selgelt ja üheselt
välja toodud, et need konkreetsed objektid joonisel ei ole projekteerimistingimuste ese.
2.10 Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.2.3 tugineb Projekteerimisnormidele ning on
vajalik selleks, et projekteerimistingimuste eelnõu lisades 3 ja 4 olevaid eskiisjooniseid üheselt
mõista.
2.11 Bussipeatuste kavandamine on jäetud lahtiseks, sest bussiliinide liikumine võib ajas
muutuda ning juurde võib tekkida uusi bussiliine. Projekteerimistingimuste eelnõus
kavandatava lahenduse väljatöötamisel on tehtud koostööd Tartumaa Ühistranspordikeskusega
ja kohalike omavalitsustega, et selgitada välja tänane parim teadmine. Juhul kui ehitusprojekti
koostamise käigus tekib teistsugune teadmine, siis annavad projekteerimistingimused õiguse
lahendusi muuta. Muudetud lahendusega on kõigil puudutatud isikutel võimalik tutvuda
ehitusloa meneltuses, millesse kaasatakse kõik puudutatud asutused ja isikud ning kus on
võimalik projekteeritud bussipeatuste lahenduse osas arvamust avaldada. Selline käsitlus ei saa
rikkuda ühegi maaomaniku subjektiivseid õigusi.
2.12 Kergliiklusteede kavandamisel on arvesse võetud eelkõige jalakäijate ja jalgratturite
liikumisvajadusi ning liiklusohutust.
2.13 Selgitused kavandatava lahenduse alternatiivide kaalumise ja projektlahenduse sobivuse
kohta on toodud käesoleva selgituse punktides 2.5, 2.6 ja 2.7.
2.14. Mürauuringut saab koostada vaid projekteeritud lahendusele, kui on selgunud tee täpne
plaaniline asukoht ja kõrgus. Mürauuringu koostamine ja müratõkete projekteerimine on
projekteerimistingimuste eelnõus kohustusena ära märgitud ning vastavalt mürauuringu
tulemustele tuleb projekteerida müratõkked. Põhjused, miks ei ole projekteerimistingimustega
otstarbekas määrata müraseinte täpseid asukohti, on toodud käesoleva selgituse punktis 2.8.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
78
juba Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres juba olemas. Samuti on bussiga liiklejatel täna
olemas ka juba harjumused ja teadmine olemasolevate bussipeatuste võrgustiku osas
ning uued lahendused ei pruugi neile kas üldse sobida või muudavad bussiga liiklejate
elu oluliselt ebamugavamaks.
2.12. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.4.1. kohaselt soovitakse kergliiklusteed
projekteerida vastavalt lisas 3 ja 4 olevatele eskiisjoonistele. Taaskord tekib küsimus,
et millega sellise lahenduse projekteerimine on õigustatud ja põhjendatud? Kas on
kaalutud, arutatud ja analüüsitud alternatiivseid lahedusi alternatiivsetes asukohtades?
Selle kohta ei ole mitte ühtegi põhjendust ega tõendit välja toodud. Seega jääb
arusaamatuks, miks ei võiks kergliiklusteed projekteerida Omaniku kinnistu asemel
teise asukohta.
2.13. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.5.1. kohaselt soovitakse rajatised lisas
3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel projekteerida näidatud asukohtadesse. Nagu ka
projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.4.1. kohta sai küsitud, küsin ka siin, et
millega sellise lahenduse projekteerimine on õigustatud ja põhjendatud? Kas on
kaalutud, arutatud ja analüüsitud alternatiivseid lahendusi alternatiivsetes asukohtades?
Selle kohta ei ole mitte ühtegi põhjendust ega tõendit ei Kirjas ega Kirja lisades välja
toodud.
2.14. Projekteerimistingimuste punktis 5.6.1. on välja toodud, et müratõkked
projekteeritakse vastavalt mürauuringu tulemustele. See aga näitab selgelt, et nii olulost
uuringut, kui on mürauuring, tehtud ei ole ja üritatakse projekteerimise käigus kõik
küsimused lahendada. Antud juhul ei saa aga Omanik sellega kuidagi nõustuda, et
tegelik selgus kavandatava kohta saabub alles kunagi tulevikus ning seda siis sisuliselt
Transpordiameti kontrollimatu suva kohaselt.
2.15. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.8.2. toodu tõendab taaskord, et
Transpordiametil puudub tegelikult igasugune lõplik selgus, mida soovitakse siis
tegelikult projekteerimistingimuste eelnõus tooduga saavutada. Kui isegi ei teata,
kuidas saab olema vete piki- ja põiksuunaline äravool tagatud teemaalt, siis see näitab
selgelt, et tegelikult on kõik lõpuni läbi mõtlemata ning üritatakse siis tegelikkuses
kinnistuomanikke eksitada. Seda siis sellega, et projekteerimistingimustes toodu on
üldsõnaline, ei sisalda selget ja kogu informatsiooni ning seda üritatakse siis
Transpordiameti poolt enda kasuks ära kasutada.
Kokkuvõtvalt ning arvestades kõike eeltoodut:
1. ei nõustu Klaose kinnistu Omanik Kirjaga saadetud projekteerimistingimuste
eelnõuga;
2. ei nõustu Klaose kinnistu Omanik tema kinnistule Kirjas ja selle lisades ning
projekteerimistingimuste eelnõus toodud rajatiste kavandamise ja rajamisega
Klaose kinnistule.
Loodan väga, et Transpordiamet teeb antud vastuväidete põhjal omad järeldused ning
me ei pea hakkama sel teemal pidama õigusvaidlusi. Fakt on see, et lisaks muudele
Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud õiguskaitsevahenditele on nii käesolevate
vastuväidete esitaja kui ka Omanik valmis Omaniku seaduslike õiguste ja huvide
kaitseks kohtumenetluseks.
2.15. Projekteerimistingimustega ei ole otstarbekas määrata ära täpseid sademevete
äravoolulahendusi käesoleva selgituse punktis 2.8 välja toodud põhjustel.
Otsus:
Arvamuses väljatoodu alusel projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
36 Nõlva
94901:005:0716
01.02.2023
1. Projekti antud versioon ei ole kooskõlas eelmise versiooniga (RIIGITEE 3 (E264)
JÕHVI-TARTUVALGA KM 138,4-152,0 TARTU-NÕO LÕIGU EELPROJEKT
KMH PROGRAMM)
Töö number 2021-0063
Tellija Transpordiamet
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Põhjendus/selgitus:
1. ja 2. Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimuste eelnõu ei ole vastuolus
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekti KMH
programmiga, mis on heaks kiidetud Transpordiameti 29.04.2022 otsusega nr 1.1-2/22/74.
KMH programmi peatükis 3.1 on kirjeldatud kavandatavate tegevuste eesmärgid ning
muuhulgas on seal kirjas alljärgnev:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
79
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 08.04.2022
2. Eelmises versioonis oli kinnistut katastritunnusega 94901:005:0716 puudutav osa
seotud vaid kergliiklustee rajamisega.
3. Projekti järgi on planeeritud maanteele pealesõit läbi kinnistu 94901:005:0716.
Ehitades selle projekti järgu muutub antud pealesõit oluliselt kallimaks, sest pole
arvestatud maastikku. Antud piirkonnas on kinnistul madal ja soine ala ja ala on
märgistatud tähisega looduskaitse poolt. Leian, et ei ole otstarbekas laiendada
pealesõitu antud kinnistule, sest see mahuks ära kõrvalkinnistule (94901:001:0543),
kuhu on nagunii planeeritud sõlm ja kus pinnas on kõvem.
4. Arvestades eelmist punkti, olen kategooriliselt vastu pealesõidu teelõigu ehitamisele
läbi kinnistu 94901:005:0716.
5. Kinnistule planeeritakse tulevikus elamu. Keskmine müratase kinnistul (vastavalt
maanteeameti kaardirakendusele) maanteele lähemas osas on 65-69db ja kaugemas
osas on 60-64dB. Vastavalt sellele on kindlasti vajalik müratõkke ehitamine.
6. Olen arvamusel, et riiklikult on tähtsam kõigepealt ehitada Tallinn-Tartu maantee
neljarealiseks. See tagaks piirkonna parema arengu. Tartu-Nõo neljarealise teelõigu
ehitamine seda ei taga ja rikub paljude maantee ääres elavate kodude privaatsust.
Projekti koostamise eesmärk on kasvava liiklussageduse olukorras tagada ohutu liiklemine
erinevate liikumisviiside ja liiklejate (sõiduautod, veokid, ühistransport, kergliiklejad,
metsloomad jne) jaoks. Piirkonna elanikele tagatakse vajalikud ligipääsud mahasõitude ja
juurdepääsuteede näol. Erinevate liikumisviiside soodustamiseks ja ühistranspordi
kättesaadavuse tagamiseks kavandatakse projektiga vajalikud ja nõuetekohased bussipeatused,
mis ühendatakse kergliiklusteega. Ohutud teeületused tagatakse kas sõlmede/ristete kaudu või
eraldi jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tunnelite kaudu.
Peatükis 3.3 on kirjeldatud kavandatavaid tegevusi ning projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3
ja 4 olevatel eskiisjoonistel kujutatu on koostatud lähtudes KMH programmi peatükis 3.2
kirjeldatule. Muuhulgas peame vajalikuks tuua välja järgmise lõigu sellest peatükist:
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele projekteeritakse 2+2 sõidurajaga põhimaantee lähtudes 2018.
a koostatud eskiisprojektist (OÜ Toner-Projekt töö nr 13/2017). Kui koostatava eelprojektiga
on võimalik saavutada mõistlikum ja optimaalsem lahendus, tehakse ettepanek
projektlahenduse muutmiseks.
KMH programmi heakskiitmise ja projekteerimistingimuste menetluse algatamise vahepealsel
perioodil on projektlahendust oluliselt läbi töötatud ning leitud Lemmatsi liiklussõlmele
optimaalsem ja liiklusohutum lahendus. Kavandatud on liiklejale arusaadavam ja selgem
lahendus, sest kõik rambid on toodud ühte asukohta. Kavandatud lahendus on ohutum, sest
kaotatud on konflikt jalakäijate ja jalgratturitega, kes olid varasema eskiislahenduse kohaselt
sunnitud teed ületama kohas, kuhu oli maanteelt kavandatud sujuv parempööre. Muudetud
lahendust on kujutatud projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 „Tartu–Külitse lõigu
eskiisjoonis“.
3. ja 4. Nõlva kinnistu naaberkinnistule (Tõnu, 94901:001:0543) on projekteerimistingimuste
eelnõuga kavandatud Lemmatsi liiklusõlm. Liiklussõlme nihutamine Nõlva kinnistust
kaugemale (Tartu suunas) ei ole võimalik, sest selleks seab piiranguid Riia mnt 225 kinnistul
(katastritunnusega 94901:005:0764) paiknev hoonestus ning Lemmatsi liiklussõlme rampide
nõuetele vastav plaanigeomeetria.
Üle Nõlva kinnistu kavandatakse projekteerimistingimuste eelnõuga kogujatee, mis on vajalik
selleks, et tagada ühendus maanteega paremal pool külgnevatelt aladelt Tartu linna suunas.
Nimetatud kogujatee kavandamisel on lähtutud nõuetekohastest plaaniraadiustest ning
arvestatud sellega, et see tuleb ühendada ringristmikuga, mis on osaks Lemmatsi liiklussõlmest.
Ehitusprojekti koostamise käigus vaadatakse selle kogujatee paiknemine täiendavalt üle ning
täpsustatakse selle asukohta, püüdes maksimaalselt säästa naaberkinnistuid.
Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus Nõlva kinnistul (katastritunnusega 94901:005:0716)
looduskaitselisi piiranguid ei näita. Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmete põhjal võib
teha järeldusi, et kavandatava kogujatee paiknemine Nõlva kinnistul ei mõjuta märkimisväärselt
selle ehitamise maksumust. Pria kaardirakendused sellel kinnistul turbaseid alasid ei näita.
5. Eluhooneteta elamumaakruntidele müratõkkeid Tartu-Nõo projektiga ei kavandata, sest
atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 lõike 3 kohaselt kohustub planeeringust huvitatud isik tagama,
et müra sihtväärtust ei ületata. Nendes asukohtades pole teada, millal ja kas üldse nendele
elamuid ehitatakse, mistõttu ei pruugi müratõkke rajamine olla üldsegi vajalik. Tartu-Nõo
projektis läbi viidava mürauuringu koostamisel võetakse arvesse vaid olemasolev hoonestus
ning kavandatakse müratõkked vaid nendele müratundlikele hoonetele, millede teepoolsel küljel
on mürauuringu tulemusena piirväärtused ületatud.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
80
Ülejäänud ettepanekute osas projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
37 Kunnuse
94901:005:1076
Toomase
94901:001:0541
Kaarsilla
94901:001:0540
01.02.2023
Mina, Toomase kinnistu tunnus 94901:001:0541 omanik, esitan alljärgnevad
ettepanekud riigimaantee Tartu-Nõo lõigu projekteerimiseks ja ümberehitamiseks:
1. Oleme algatanud Kambja vallas detailplaneeringu Kaarsilla kinnistu tunnus
94901:001:0540 osas, mis külgneb Toomase kinnistuga ja kuhu tulevad ridaelamud
(lisa: Kaarsilla eskiis 29.01.2023). Ligipääs on sellele kinnistule kavandatud läbi
Toomase kinnistu lõunapoolsest äärest. Seega soovime, te transpordiamet arvestaks
selle ligipääsuga ja lisaks selle ligipääsu oma projekti;
2. Toomase kinnistu osas soovime, et paigaldatakse täies ulatuses müratõkkesein;
3. Transpordiametile vajamineva maa Toomase kinnistust projekti elluviimiseks on
eelistatud viisiks maade vahetus. Sama suurusega maa võib asuda suuremates
linnades või nende vahetus läheduses;
4. Soovin projekti kooskõlastada enne projekti kinnitamist ja elluviimist;
5. Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise käigus tagada juurdepääs kinnistule;
6. Projekti ehitamise vaasis lisamaa kasutamise vajadus (ehitusmaterjalide ja/või -
masinate ladustamine, tee ehituseks jne.) kooskõlastada krundi omanikuga.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on näidatud ideelahendus detailplaneeringu
koostamiseks Kaarsilla kinnisasjale (katastritunnusega 94901:001:0540) ja selle
lähialale ***
Põhjendus/selgitus:
1. Ettepanekus nimetatud uue juurdepääsutee rajamine ei ole projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik ning projekteerimistingimuste eelnõus kavandatava
projektlahendusega ei muudeta juurdepääsu asukohta avalikult kasutatavalt teelt Kaarsilla
kinnistule (katastritunnusega 94901:001:0540). Praegusel hetkel pääseb Kaarsilla kinnistule läbi
Toomase kinnistul (katastritunnusega 94901:001:0541) paikneva tee. Projekteerimistingimuste
eelnõu kohaselt see juurdepääs säilitatakse ning nähakse ette selle tee ühendamine planeeritava
avalikult kasutatava kogujateega.
Kaarsilla kinnistule detailplaneeringus kavandatava juurdepääsutee rajamine Tartu–Nõo
projektiga ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Kaarsilla kinnistu detailplaneering ei ole kehtestatud
ning see ei kajastu ka Kambja valla kodulehel ei algatatud, vastuvõetud ega ka väljapanekul
detailplaneeringute nimekirjas. Detailplaneeringu Kambja vallas Lemmatsi külas asuvale
Kaarsilla kinnistule saab algatada ja kehtestada Kambja Vallavalitsus vastavalt PlanS §124 lg
10. Detailplaneeringut ei ole sellesse asukohta praegusel hetkel ei algatatud ega kehtestatud ja
ei ole võimalik kindlalt väita seda, kas Kambja vald sellisel kujul selle detailplaneeringu üldse
algatab või kehtestab. Seega võib kavandatav lahendus veel muutuda või osutuda mittesobivaks.
2. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Toomase kinnistu (katastritunnusega 94901:001:0541) on maatulundusmaa, millel ei asu
eluhooneid. Seega Tartu–Nõo projektiga Toomase kinnistule müratõkke kavandamine ei ole
põhjendatud.
3. Maadeküsimused lahendatakse maade omandamise menetluses pärast ehitusprojekti
valmimist kui on selgunud täpne maavajadus.
4. Juhul kui ehitusprojekti tulemusena selgub, et on vaja täiendavat maad teega külgnevatest
kinnisasjadest, siis teavitatakse sellest kinnistute omanikku ja tutvustatakse projektlahendust
ning vajadusel antakse asjakohaseid selgitusi. Siis on maaomanikul võimalus kavandatavale
lahendusele esitada ettepanekuid ja avaldada arvamust.
5. ja 6. Projekteerimistingimused ei reguleeri tee ehitamist, vaid selle projekteerimist.
Ehitamisega kaasnevaid tegevusi reguleeritakse ehitusloaga, mille andmiseks korraldatakse
ehitusloa menetlus, millesse kaasatakse kõik puudutatud asutused ja isikud.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Tartu–Nõo lõigu projektiga Toomase kinnistu (katastritunnusega
94901:001:0541) lõunapoolsesse serva uus Kaarsilla kinnistu (katastritunnusega
94901:001:0540) juurdepääs, mitte arvestada.
2. Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Ülejäänud ettepanekute osas projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
81
38 Riia mnt 176
28301:001:0334
01.02.2023
Kirjutan Teile seoses TA poolt saadetud eelpool nimetatud lõigu eskiisjoonise pärast,
kuna meie aadressi Riia mnt 176 (28301:001:0334) hakkab läbima uus kavandatav
sõidu- ja kergliiklustee. Joonisele vaadates läbib uus tee meie maad arusaamatult ja
muudab enam kui 50% maalapist hoopis kasutuks. Meie nägemuse järgi võiks see tee
nii palju kui võimalik läbida vastavalt krundi piiri. Me lisame siia enda variandi, mis
käesolevat plaani peaaegu ei muuda, kuid läbib mitmeid krunte vastavalt nende
piirjooni. (meie ettepanek uueks teekoridoriks on märgitud punktiirina)
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek Räni-Raudtee tee ja
Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise kogujatee asukoha muutmiseks ***
Teine ettepanek puudutab aadresside Riia mnt 176 ja 178 sissesõite.
Praeguse plaani kohaselt toimub aadressile 178 juurepääs läbi 176 kuuluva maa kaudu,
millele on antud servituut tingimusega kuniks uute kogujateede valmimiseni.
Praegune sissesõit on ajutine ja omal jõul ehitatud pinnasetäite materjalidega, mida
läbivad kolme leibkonna autod ning see pole jätkusuutlik. Riia mnt 176 ja 178 elanikud
on ühel meelel ja jätkuvalt soovivad enda hoovi viivaid erinevaid sissepääsusid.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
Ma loodan, et meie ettepanukud olid Teile selged ja arusaadavad ning kui teil tekkis ka
täiendavaid küsimusi, oleme nõus neile meeleldi vastama.
Põhjendus/selgitus:
1. Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on kavandatud
kehtivas üldplaneeringus näidatud asukohta. Selle tee asukohaga on ümbritsevad kinnistu
omanikud pidanud arvestama tulenevalt üldplaneeringust. Ettepanekus nimetatud asukoha
muudatus viib kogujatee muuhulgas läbi Treiali kinnistu (katastritunnusega 94901:001:0154)
hoovi või Tisleri kinnistul (katastritunnusega 28301:001:0478) asuva päikesepargi ja põhjustab
maaomanikule suuremat riivet, mida on üldplaneeringu kohase lahendusega võimalik vältida.
Otsus:
1. Ettepanekut, muuta Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise
kogujatee asukohta, mitte arvestada.
2. Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
Riia mnt 176 kinnistule (katastritunnusega 28301:001:0334) ja Riia mnt 178 kinnistule
(katastritunnusega 28301:001:0335) kogujateelt eraldi mahasõidud.
39 Kraavi
94901:005:1206
01.02.2023
Ettepanekud Tartu-Nõo lõigu ümberehituse projektile:
1. Tartu-Külitse lõigul ei tohiks piirkiirust tõsta. Kiirus võiks jääda max 80 km/h, kuna
kõrgemad kiirused tõstaksid mürataset oluliselt. Juba praeguse kiirusega on nt märja
ilmaga maanteelt kostuv müra väga tugev ning häirib maanteele lähedal elavaid
inimesi. Eriti probleemne on müra Ropka järve ääres, kus sile veepind võimendab
maanteelt tulevat müra märkimisväärselt. Ka praeguse kiiruse juures vajaks Ropka
järve äärne teelõik müratõkkeseina. Tartust Külitse suunal 100 km/h sõites minut aega
kokkuhoidu ei kaalu üle inimeste heaolu ja meeldivat elukeskkonda.
2. Parempöörde võimalus Järve teelt Valga suunas võiks säilida. Parempöörde
puudumine suurendab oluliselt liikluskoormust Järve tee ning Haage tee ulatuses. Järve
teel liiklustiheduse suurendamine oleks aga väga ohtlik samm, kuna tee on väga
kurviline, kitsas, valgustamata ning kõnniteede puudumise tõttu on inimesed sunnitud
kõndima sõiduteel.
3. Arako ristmik sellisel kujul tundub suhteliselt mõttetu. Jääb arusaamatuks, kes ja
miks seda kasutama peaks. Mõtte saaks sellele anda ilmselt siis, kui pääseks Lemmatsi
tankla juurest maantee alt läbi Näki teele. See parandaks natuke liikumist Külitse
alevikust Ülenurme keskusesse, praeguse plaani kohaselt on aga Külitse alevikust
Ülenurme suunal liikumine äärmiselt halb. Ülenurme on Külitse alevikule väga tähtis
keskus, kus asub kool, lasteaed, vallavalitsus jne.
4. Olles osalenud mitmel antud teelõigu ümberehitust puudutaval avalikul arutelul, on
siiani jäänud arusaamatuks, miks ümberehitust sellises mahus üldse vaja on. Aus vastus
vajalikkuse kohta on väga oodatud.
Põhjendus/selgitus:
1. Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
ringristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
2. ja 3. Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid
otsustas selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
82
kaalutud, sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et
vältida kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
83
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
4. Projekteerimistingimustega käsitletaval teelõigul on palju erinevaid liiklusohutusega seotud
probleeme, mis on eelkõige tingitud maanteelõigu kõrgest liiklussagedusest. Tartu–Nõo lõigu
projektiga kavandatav lahendus pakub tervikliku lahenduse kogu lõigule ning viib põhimaantee
liikluskeskkonna kooskõlla Projekteerimisnormidega. Väiksemas mahus projekti realiseerimine
ei taga soovitavat tulemust ning võib põhjustada hilisema maanteelõigu ümberehitamise
vajaduse.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
84
1. Ettepanekut, vähendada Tartu–Külitse lõigul kavandatavat piirkiirust, mitte arvestada.
2. ja 3. Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas,
mitte arvestada.
40 Lepalaane tn 1a
94901:001:0631
Lepalaane tn 3
94901:001:0630
Lepalaane tn 5
94901:005:1691
01.02.2023
Esitan projekti täiendamiseks kaks ettepanekut:
1) Rajada projekteeritava tee ja Kannistiku tee ristmiku lähedale Lepalaane tn. 1A-st
kuni vähemalt Lepalaane tn.3 kinnistu keskele L-kujuline müratõkke aed (lisatud
plaanil punase joonega), Põhjendus: Lepalaane tn. asuv kinnistu on vana talukoht ning
sõidukite kiiruste suurandamine ning nn. kogujatee lähemale toomine tõstab
märgatavalt müra taset Lepalaane tn.5 kinnistul. Kusjuures ka pregu kinnistule jõudev
liiklusmüra tuleb eelkõige Kannistuku tee ristmiku poolt ja Lepalaane tn. 3 kinnistu
suunalt , mitte sõidukite vahetul möödumisel Lepalaane tn. 5 kinnistust. Lepalaane tn.
1A ja Lepalaane tn. 3 kinnistu omanikuna olen nõus ka vajadusel müratõkke aia
rajamisega peale minule kuuluva kinistuosa võõrandamist riigile minu kasutusse alles
jäävale maale, et mitte piirata Kannistiku tee ristmiku liiklusnähtavust. Müratõkke
rajamine vähendab oluliselt ka Lepalaane tn. 1 hoonestatud kinnistu mürareostust.
2) Rajada Lepalaane tn. 5 kinnistuosa tulevase teega piirneva pargiala juurde 1,5
meetrise kõrgusega metallaed (viide samuti plaanil punase joonega) koos sissepääsu
värvatega kinnistule. Põhjendus: Et nimetatud teega piirnev väike kõrghaljastusega
pargiala on ainuke hea juurdepääsuga hooldatud ja varjatud ala lähikilomeetritel nii
Tartu kui Elva suunal, on hakatud nimetatud ala kasutama nö. välikäimlana (eriti peale
seda, kui riik eemaldas 1,5 km Tartu suunas parkimisalal Olerex tankla vastas
välikäimla). Kergliikluse tee veel lähemale toomine Lepalaane tn. 5 pargialale tõstab
pargiala nö. välikäimlana kasutamise intensiivsust ja ainult reaalne tugev tõkend (antud
juhul metallaed) välistab reaalse reostuse kasvu tekke ja ligipääsu hooldatud pargialale
Lepalaane tn. 5 kinnistul seoses planeeritava tee laiendamisega.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, Lepalaane 1a ja Lepalaane 5 kinnistutega piirneval lõigul,
millel on ettepanekut selgitatud ***
Põhjendus/selgitus:
1. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
2. Aedade rajamist nähakse teeprojektidega üldiselt ette sellistel juhtudel, kui teeprojekti
tulemusena likvideeritakse olemasolev aed, hekk või muu hoovi maanteest eraldav objekt.
Samuti võib aja rajamist näha projektiga ette sellistel juhtudel, kui projektiga minnakse
eluhoonetele väga lähedale. Selles osas projekteerimistingimuste eelnõu ei sea piiranguid.
Tartu–Nõo projektiga saaks aia rajamise näha ette juhul kui kinnistu omanik ise oleks astunud
samme selleks, et nimetatud probleemi vältida ja rajanud kinnistule aia. Sellisel juhul tuleks
teeprojektiga näha ette uue aia rajamine, juhul kui olemasolev jääks ehitamisele ette. Praegusel
juhul aga olemasolevaid aedu või muid piirdeid tõenäoliselt ei likvideerita ning hoovi teest
eraldav haljastus jääb piisavalt kaugele kavandatavast jalgratta- ja jalgteest. Kavandatav tee on
avalikult kasutatav tee, mis möödub paljudest kinnistutest. Samuti on seal praegu olemasolev
jalgratta- ja jalgtee. Ei ole mitte kuidagi põhjendatud, et Transpordiamet peab kõiki kinnistud
hakkama aiaga eraldama olukorras kus kinnistu omanik ise pole seda varasemalt vajalikuks
pidanud.
Otsus:
1. Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
2. Lugeda, et projekteerimistingimuste eelnõu arvestab võimalusega rajada põhjendatud
juhtudel aedasid.
41 Haaviku tee 14
94901:005:0282
Haaviku tee 16
94901:005:0283
(ühisavaldus)
02.02.2023
Ettepanekute ja arvamuse esitamine projekteerimistingimuste eelnõule (Jõhvi–Tartu–
Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekt) Haaviku
tee 16, Haaviku tee 14, Külitse eramute omanike poolt.
1. Üldised küsimused ehk nn suurem pilt tulevikku: Olukorras, kus Tartu linn heas
koostöös naaber valdadega on võtnud väga konkreetse pöörde rohelise mõtlemise
suunal, mis antud maanteelõigul on tähendanud kergliiklusteede ehitamist ning Tartu
linnarataste kasutamise võimalus on laienenud Külitse ja Ülenurme suunal, siis eriti
keerulise neljarealise magistraali ehitamine tundub sellele kõigele vastu töötavat.
Lõunakeskuse juurde rajatud liiklussõlm lahendas ka muidu sinna tekkinud pudelikaela
olukorra suurepäraselt. Seega meile tundub, et selle magistraali ehitamine on täiesti
ebavajalik ja üledimensioneeritud.
2. Keskkonna reostus on möödapääsmatu ning kohalikud elanikud saavad kõigest
sellest osa, lisaks suurenev mürareostus.
3. Kui siiani pidas Tartu linn oluliseks turgutada kohalikku lennujaama, siis nüüd on
Lennujaama teele keeramine koguni kinni pandud.
4. Valmimas on kogukonna toidupood ( COOP), millele uue projekti alusel on eriti
keeruline just kohalikul rahval ligi pääseda.
Põhjendus/selgitus:
Võttes arvesse Projekteerimisnormides ja Ristmike juhendis toodud nõudeid on
projekteerimistingimustega vajalik kavandada kogujatee, mis annab juurdepääsu Riia mnt 210,
Riia mnt 212, Roometi, Kleini ja Riia mnt 216 kinnistutele. Nimetatud kogujatee annab
võimaluse liikuda otse Külitse liiklussõlme.
Lisaks otsustati koostöös Kambja vallaga, et nimetatud kogujatee ühendatakse Haaviku teega,
et leevendada vähemalt 30 kinnistu omaniku teekonna pikenemisest tulenevat mõju Tartu linna
suunas. Jooniselt mõõdetuna lühendab kavandatav lahendus teepikkust ligikaudu 280m võrra
võrrelduna sellega kui nimetatud kogujateed Haaviku teega ei ühendataks.
Uus kavandatav tee on kavandatud sellises sihis, et sellel sõitvate sõidukite tuled ei paistaks otse
Haaviku tee 14 kinnistul (94901:005:0282) ja Haaviku tee 16 kinnistul (katastritunnusega
94901:005:0283) paiknevate eluhoonete akendesse. Projekteerimise käigus on võimalik selle
tee asukohta täpsustada, et see arvestaks olemasoleva kraavi asukohaga.
Tartu linnast on lühim tee Tartu lennujaama Võru maanteed kaudu, mistõttu Külitse liiklussõlme
paiknemine ja olemasoleva Lennuvälja tee sulgemine ei oma selles osas tähtsust. Muudest
kohtadest Tartu lennujaama pääsemist projekteerimistingimustega kavandatav lahendus ei
halvenda.
Et Külitse aleviku ja ümbritsevate külade elanikud pääseksid paremini kavandatavasse COOPi
kaubanduskeskusesse ja Külitse järve juurde, otsustas Transpordiamet muuta
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
85
5. Viimaseks probleem otse koduõuel ehk kui meil ei õnnestu veenda teid sellest
projektist üldisemalt loobuma, siis palume mitte planeerida tee ehitust nii, et ligipääs
külale (Haaviku ja Mutiku tänavatele) on Haaviku tee 14 ja Haaviku tee 16 krundi
sissesõidu teede vastas. Teeme ettepaneku jätta see teelõik ehitamata ja pakume välja
lahendusena juhtida kogu liiklus Haaviku teed pidi kuni raudteeni (mis oli ka varasemas
eskiisprojektis väljapakutud lahendus, pildil märgitud kollasega).
Juhime Maanteameti tähelepanu ka sellele, et Haaviku tee 14, Haaviku tee 13 ja
Haaviku tee 16 krundi piirides kulgevad vee ärajuhtimise kraavid on nende kruntide
jaoks üliolulised, kuna muidu jäävad nimetatud krundid vee alla, kui põllumaalt juhitav
vesi ei saa voolata kraave pidi Ilmatsalu jõkke.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele
sõiduautode tunneli ning Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee.
Jalgrataste kasutamise soodustamiseks kavandatakse Tartu–Külitse lõigule 4m laiune jalgratta-
ja jalgtee, kus on jalgratturid ja jalakäijad võimalik üksteisest eraldada. Samuti kavandatakse
põhimaantee alla jalakäijatele ja jalgratturitele tunnelid.
Otsus:
Ettepanekut, mitte kavandada Haage tee ja Külitse liiklussõlme vahelist ühendusteed, mitte
arvestada.
Optimeerida projekteerimise käigus kogujatee asukohta nii, et see kasutaks ära mõistlikumalt
Roometi kinnistut ja arvestaks ka Haaviku tee 11 kinnistul paikneva kraaviga.
42 Saariku
94901:001:0254
01.02.2023
Transpordiamet on algatanud ja avalikustanud Jõhvi-Tartu-Valga mnt km 138,4-152
asuva Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimiseks projekteerimistingimuste
menetluse. Projekteerimistingimuste eelnõu p5.2.3 kohaselt on ette nähtud sulgeda
kõik ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt, lisaks suurendatakse tunnikiirust
kiiruseni 100 km/h Tartu-Külitse lõigus ning 110 km/h Külitse-Nõo lõigus.
Arvestades olemasolevat ehitustihedust ja kogukonda ning ka kinnitatud planeeringuid
KOV’I üldplaneeringu järgi, saab Tartu-Külitse vahelist piirkonda saab täna lugeda
suures osas juba eeslinnaks. Tegemist on valdavas osas tiheasustusalaga. Sellest
tulenevalt tuleks kaaluda, kas 2+2 sõidureaga mnt on antud lõigus õigustatud lahendus.
Suureks probleemiks on kogukonna killustamine kaheks osaks, paremale poole mnt ja
vasakule poole mnt, kuna Külitse piirkonnas ei ole loodud mõistlikku ühendust
kohalikule elanikule kahe teepoole vahele, mis oleks igapäevaseselt mõstlikult
kasutatav.
Tulenevalt eelnevast lisan enda poolsed ettepanekud. Ettepanekutes on lisaks isiklikule
arvamusele arvestatud ka kogukonna seisukohti.
1. Asendada Tartu-Külitse lõigus 2+2 sõidureaga kiirtee ringristmikutega ning piirata
vastavalt sõidukiirust. Sarnast lahendust on täna kasutatud Tartu-Haage vahelises
lõigus, Märja asula piirkonnas. Antud lahendus parandab reaalselt kogukonna
liikumisvõimalusi ning tagab liiklusohutuse võrreldes hetkel olemas oleva teega. Ka
ringristmikutega lahenduse korral on võimalik säilitada 2+2 sõidurida, kuid lahenevad
probleemid seoses erinevate mahasõitudega. Kirjeldatud lahendus on sobilik ka
transiitliiklusele, seda enam, et märgatavalt suur osa Valga poolt saabuvast
transiitliiklusest liigub täna Tartu linnast mööda, kasutades Lennujaama teed
ühenduseks Tartu-Võru mnt’ga ning Külitse-Haage teed ühenduseks Tartu-Tallinn
suunaga. Lisaks vähendab antud lahendus vajadust ebaproportsionaalsete
kogumisteede ehitamiseks.
2. Säilitada Lennujaama teelt parempöörde võimalus. Antud muudatuse võimalikkuse
üle arutlesime ka projekteerimistingimuste avalikul väljapanekul. Parempööre on
võimalik lahendada kasutades kavandatavale transiitparklale loodavat pealesõitu.
Antud muudatus eemaldab vajaduse eraldiseisva kogumistee ehitamiseks Külitse-Näki
lõigu vahele. Lisan joonise, loodav ühendus kujutatud joonisel rohelisega. Tegemist on
ühe võimaliku variandiga.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
Põhjendus/selgitus:
1. Riigiteede liikide määruse §1 lg 2 kohaselt ühendab põhimaantee pealinna teiste suurte
linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate,
raudteesõlmede ja piiripunktidega. Määruse definitsiooni kohaselt on põhimaantee 3 (E264)
Jõhvi–Tartu–Valga peamine funktsioon Tartu–Nõo lõigul Tartu linna ühendamine Valga
piiripunktiga. Jõhvi–Tartu–Valga maantee on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku
kuuluv maantee, mille üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide
vaheliste) kiiremat ja ohutumat läbimist.
Arvestades põhimaantee funktsiooni, Tartu–Nõo lõigu liiklussagedust, transiitliikluse osakaalu
ja piirkonna asutustihedust on Tartu–Külitse lõigule kavandatud piirkiirus 100km/h ning
Külitse–Nõo lõigule piirkiirus 110km/h. Tihedamalt asustatud Tartu–Külitse lõigul on
kavandatud võrreldes ülejäänud lõiguga madalam piirkiirus ning see on kooskõlas tavapäraste
lahendustega põhimagistraalidel suuremate linnade lähialadel.
Põhimaantee marsruudile jäävate külade ja alevike ühendamiseks kavandatakse Tartu–Nõo
projektiga liiklussõlmed ja põhimaanteega paralleelne teedevõrk, millel on väiksemad kiirused
ja liiklussagedused ning mis vastavad Riigiteede liikide määruse kohaselt kõrvalmaantee või
ühendustee funktsioonile. Riigiteede liikide määruse §1 lg 4 kohaselt ühendab kõrvalmaantee
linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja
tugimaanteedega. Riigiteede liikide määruse §1 lg 5 kohaselt on ühendustee liikluse kogumiseks
või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks
rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu sarnane tee. Kiiruse alandamine ja/või
ringristmike rajamine põhimaanteele vähendaks oluliselt põhimaantee funktsiooni ning ei
vastaks keskmise liikleja ootustele.
2. Transpordiamet kaalus Lennuvälja teelt parempöördega pealesõidu kavandamist Tartu poole.
Kavandatavat lahendust kõnealuses asukohas mõjutab käesolevas menetluses tehtud otsus
muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja kavandada Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele
sõiduautode tunnel, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja vähendada maantee poolt
tekitatavat barjääriefekti.
Selleks, et oleks võimalik kavandada nii sõiduautode tunnel põhimaantee alla kui ka maanteele
pealesõit, tuleb projektiga kavandada sõiduautode tunnelit ja maanteele pealesõitu omavahel
ühendav ramp, et viia erinevad teed omavahel kõrguslikult kokku. Lisaks tuleb sellesse
piirkonda kavandada ristmik, et ühendada omavahel ära tunnelisse minev tee, ramp ja
Lennuvälja tee. Teisisõnu, tuleks sellesse asukohta kavandada osaline liiklussõlm.
Liiklussõlme kavandamine Lennuvälja tee ristmikule ei ole kooskõlas Projekteerimisnormide
punktiga 5.1. (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike omavaheline kaugus I klassi
maanteedel linnalähivööndis olla väiksem kui 3 kilomeetrit. Kavandatava Lemmatsi ja Külitse
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
86
3. Ehitada Lennujaama tee ja Külitse asula vaheline planeeritud jalakäijate tunnel
läbitavaks ka sõiduautodele. Antud lahendus tagab kogukonna ühendatuse ning
juurdepääsu tugistruktuuridele. Lahendus säilitab võimaluse kasutada valmivat COOP
toidukauplust edaspidi ka Lennujaama tee poolsetel elanikel (Tässvere, Laane) tagades
poe suurema külastatuse ja säilimise. Lisaks toidukaupadele on kompleksi planeeritud
ka apteek ja postiteenus, mis on kohalikele vajalikud. Antud muudatus väldib
liikluskoormuse suurenemise Järve teele, toetab Külitse järve äärde loodavat
keskkonda (ujumiskohad, mänguväljak, matkarada jm), tagab kogukonna ühtsuse
säilivuse. Lisan ka joonise, antud ühendus kujutatud joonisel sinisega.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
4. Loobuda perspektiivist kogumistee ehitamiseks Lennujaama teelt Näki teeni.
Nimetatud kogumistee on ebaproportsionaalselt koormav seotud kinnistu omanikele ja
kohalikule keskkonnale, võrreldes saadava kasuga. Tegemist on haritavate
põllumaadega ning kasvava metsaga. Planeeritud lahendusega on tagatud
olemasolevatele elamukinnistutele ligipääs kõige sobivama lahenduse teel. Luues
Lennujaama teelt parempöörde võimalus Tartu suunas väheneb antud tee vajadus
veelgi. Lisaks on olemas tänane kohalike teede võrk, mis hakkab edaspidi toimuma
kogumisteena erinevate kogukondade vahel.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millel on ettepanekut selgitatud ***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte Maa-ameti kaardist, kus on esile toodud Laane külas
paiknevat kohalike teede võrgustikku (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee;
9490099 – Väikenäki tee) ***
5. Muuta Külitsele planeeritava veokite parkla asukohta. Antud muudatus lihtsustab
punktides nr 2 ja nr 3 kirjeldatud ettepanekute elluviimist. Parkla uueks asukohaks
võiks olla Nõo liiklussõlme vahetu lähedus. Nimetatud asukohas on olemasolev
tugistruktuur tankla näol, mis annab parklale suure lisandväärtuse. Näiteks võib tuua
Tõrvandi Terminali tankla, mis toimib täna veokite parklana, pakub juhtidele söömis,
pesemis ning tankimis võimalusi elavdades seeläbi kohalikku majandust. Sama olukord
tekiks edaspidi ka Nõos, mis suurendab parkla kasutamist veokijuhtide poolt. Antud
muudatusega on jätkuvalt tagatud parklate esinemise sageduse nõue.
6. Säilitada Nõo-Meeri liiklussõlm tänases planeeringus esitatud kujul.
Kambja valla planeeringu arengukavast 2020-2030 saab lugeda eesmärki, et Kambja
“vallas on sidusa tiheasustusega piirkonnad ja kestlikud äärealad. Toetatakse
säästvat planeerimist tiheasustusaladel ning hajakülade säilimist.
Naaberomavalitsuste ja valla eri piirkondade teedevõrk on sidus ning
ühistransport kättesaadav.” Eesti Transpordiametil on mission: Ühendame Eestimaa ohutult, nutikalt ja
keskkonnahoidlikult. Muudatusettepanekud on esitatud lootuses lahendade kohalik teedevõrk paindlikumalt,
nutikamalt ja keskkonnasäästlikumalt, kui seniselt esitatud planeeringus. Lisaks
kajastavad esitatud ettepanekud kohalike elanike soove ja vajadusi.
Ettepanekutele ootan kirjalikku tagasisidet.
liiklussõlme omavaheline kaugus on linnulennult ligikaudu 3,6 kilomeetrit – seega
Projekteerimisnormide kohaselt ei ole sinna vahele täiendava liiklussõlme rajamine
liiklusohutuse kaalutlustel võimalik.
Lennuvälja tee ristmikule liiklussõlme rajamiseks puudub ka tehniline ja majanduslik
põhjendus, sest sellesse piirkonda kavandatakse juba Külitse liiklussõlm, kuhu ühendatakse
ühelt poolt Lennuvälja tee ning teiselt poolt Külitse–Haage ja Soosilla–Nõgiaru
kõrvalmaanteed. Külitse aedlinna elanikud saavad Tartu suunas liikuda mööda Jõhvi–Tartu–
Valga maantee äärde kavandatavat kogujateed. Haaviku tee ja Mutiku tn elamupiirkond
ühendatakse otse Külitse liiklussõlme uue kavandatava läbimurde kaudu. Täsvere küla elanikel
on võimalus liigelda läbi Külitse liiklussõlme või kasutada Võru maanteed Tartusse sõitmiseks
– sealjuures parempöördega pealesõit ei vähendaks teepikkust Tartust tagasisõidul, tagasi
sõitmiseks tuleks ikkagi sõita Külitse liiklussõlme kaudu. Laane küla elanikud saavad kasutada
aga kohalikke teid (9490103 – Näki tee; 9490101 – Kaselehe tee; 9490099 – Väikenäki tee),
lisaks Lennuvälja teele ja Külitse liiklussõlmele. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele kavandatav sõiduautode tunnel, mis võimaldab Täsvere
ja Laane küla elanikel Tartusse sõitmiseks kasutada ka teisele poole Jõhvi–Tartu–Valga
maanteed kavandatavat kogujateed.
Veoautode parkla on otsustatud menetluse käigus viia teise sobivamasse asukohta, tulenevalt
maakasutusest, funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjustest.
3. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ja otsustas kavandada sõiduautode tunneli, mis
ühendab Lennuvälja teed Kiigemäe teega, et parandada Külitse aleviku sisest liikuvust ja
vähendada maantee poolt tekitatavat barjääriefekti.
4. Perspektiivsed teed on joonistel vaid informatiivsed ja nende rajamiseks Tartu–Nõo lõigu
projekteerimistingimused alust ei anna. Tegemist on võimalike ühendusteedega, mis võivad
tekkida sinna siis kui piirkond areneb. Ei ole välistatud, et neid perspektiivseid teid joonisel
näidatud asukohtadesse ei tekigi, vaid vajalikud ühendused luuakse kusagilt teist kaudu. Nende
teede kavandamine aga väljub Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest
ning sõltub sellest kuidas hakkab piirkond tulevikus arenema. Perspektiivsed teed on
projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisjoonistel näidatud sellistesse
piirkondadesse kus on hajaasustus.
5. Transpordiamet hindas täiendavalt üle veoautode parklate vajaduse ja võimalikud asukohad
ning kaalus nende rajamiseks sobivaid asukohti. Projekteerimistingimuste eelnõuga
kavandatavate parklatega kaasnesid järgmised probleemid:
(1) Projekteeritava lõigu alguses, Räni alevikus, kavandatava veokiparkla juures on äärmiselt
kitsad olud, mis seavad piiranguid parkimiskohtade arvule, bussipeatuse lahendusele (buss on
sunnitud sõitma läbi veoautode parkla parkivate veokite vahelt) ja Riia mnt 219, 221 ja 223
kinnistutele ohutu juurdepääsutee rajamisele;
(2) Külitse alevikku kavandatav parkla asub kõrgepingeliinide läheduses ning selle lahendus
sunnib kõiki bussiliine sõitma läbi veokiparkla, mis oli vastumeelt Tartumaa
Ühistranspordikeskusele.
Kaalumise tulemusena leiti, et parkla jaoks sobivaim asukoht on Lemmatsi liiklussõlmes.
Sellesse asukohta veoautode parkla kavandamisel on järgmised plussid:
(1) Veoautode parkla kasutab ära kavandatava Lemmatsi–Külitse kogujatee ja põhimaantee
vahele jäävat ala, mis muidu jääks kasutamata ning mida ei ole muul moel võimalik kasutada
tulenevalt nõuetest tee-geomeetriale;
(2) Parklasse juurdepääsuna saab kasutada Lemmatsi–Külitse kogujateed, kus on aeglasemad
piirkiirused ja madalam liiklussagedus, mis muudab manöövri ohutumaks;
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
87
(3) Puudub vajadus eraldi täiendavate kiirendus- ja aeglustusradade rajamiseks põhimaanteele,
sest ära saab kasutada Lemmatsi liiklussõlme;
(4) Veoautode parkla teenindab mõlemat sõidusuunda. Läbi Lemmatsi liiklussõlme on võimalik
tagada juurdepääs nii Tartu-Valga suunas kui ka Valga-Tartu suunas sõitvatele veoautodele.
Nõo liiklussõlme veoautode parkla rajamist ei kaalutud, sest selles asukohas on kitsad olud ja
arendajate surve sealseid arendusi märkimisväärselt laiendada. Ka ilma parklata lahenduse
leidmine, mis rahuldaks võimalikult paljude liiklejate huve, ei ole olnud lihtne ülesanne.
6. Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul
muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta,
kasutades ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1.
Menetluse käigus tehtud ettepanekutes on toodud välja järgmised murekohad, mida
projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega püütakse lahendada:
1. Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks);
2. Mitte kavandada Nõgiaru ja Paju tänavaid tupikuteks;
3. Raudtee tänav on kitsas, see tuleks kas ehitada ümber laiemaks või rajada kogujatee maantee
äärde kuni Paju tänavani, et tagada piirkonnale juurdepääs;
4. Tagada juurdepääs põllumajandustehnikale Koobamäe (52801:010:0365) ja Paju tn 1
(52801:001:0170) kinnistutel asuvatele põldudele;
5. Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2,
Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu
suunas ning lühendaks sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas.
Otsus:
1. Ettepanekut, kavandada Tartu linnalühialal põhimaanteele ringristmikud ja vähendada Tartu–
Külitse lõigul kavandatavat piirkiirust, mitte arvestada.
2. Ettepanekut, kavandada Lennuvälja teelt parempöördega pealesõit Tartu suunas, mitte
arvestada.
3. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning näha ette sõiduautode tunneli rajamine
Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele. Tunneli kavandatav kõrgusgabariit on 3,5m.
4. Lugeda, et projekteerimistingimuste eelnõus näidatud perspektiivne kogujatee ei sea Saariku
kinnistu omanikule piiranguid, kuna see pole projekteerimistingimuste ese.
5. Muuta projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada veoautode parkla Lemmatsi
liiklussõlme piirkonda.
6. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta
Nõo liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn
12 (52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
43 Lepalaane tn 1
94901:005:0194
Kinnistu lepalaane 1 (94901:005:0194) annab teada et uus kergliiklustee ei tohiks olla
laiem kui praegu olemasolev ja vajaduse korral sooviks müratõket ka. Põhjendus/selgitus:
1. Kergliiklustaristu juhendi punkti 5.2 kohaselt tuleb kaaluda jalgratturite ja jalakäijate
omavahelist eraldamist maakonnakeskuste ja vähemalt 10 000 elanikuga linnade ümbruses,
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
88
02.02.2023 linna keskuse suunalistel kergliiklusteedel, kui linnast väljuval suunal asub vähemalt 1000
elanikuga linn, alev või alevik. Õigustatud on eraldatud liiklusega kergliiklustee rajamine siis,
kui nimetatud linn, alev või alevik asub kuni 10 km kaugusel linna piirist, et soodustada
jalgrataste kasutamist, vähendada konflikte jalakäijatega ning soodustada kiiremat ja sujuvamat
jalgrataste liikumist tõmbepunktide vahel. Arvesse on võetud nii Eestis kui lähiriikides nii suve-
kui ka talveperioodil kergliikluse järjepidevat kasvu.
Nõo alevik, milles on enam kui 1000 elanikku, asub Tartu linna piirist ligikaudu 10km kaugusel.
Lisaks asub lõigul ligikaudu 700-800 elanikuga Külitse alevik.
Kergliiklustaristu juhendi tabeli 3 kohaselt tuleb rajada vähemalt 4m laiune jalgratta- ja jalgtee,
et oleks võimalik jalgratturite ja jalakäijate omavaheline eraldamine.
2. Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Otsus:
1. Ettepanekut, vähendada kavandatava kergliiklustee laiust, mitte arvestada.
2. Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
44 Kiigemäe tee 2
94901:005:1640
02.02.2023
Oleme tutvunud Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste
materjalidega ning osalenud ka Jõhvi-Tartu-Valga maantee Külitse alevikku läbiva
lõigu arutelul. Külitse alevikus asuva Kiigemäe tee 2 kinnistu omanikuna ei saa me
maantee ja Järve tee ühenduse sulgemisega nõustuda.
Ehitame kinnistule toidukauplust, mida on kohalikud elanikud oodanud ja soovinud
aastaid. Külitse alevikku läbiva lõigu arutelul kõlas Transpordiameti esindaja
seisukoht, et maanteid ei ehitata kaupluste asukohtade järgi. Siinkohal toome välja
asjaolu, et kaupluse hoonesse tulevad veel ka apteek ning pakiautomaadid, mida pole
5 km raadiuses.
Tänase lahendusega on kavandatud aleviku poolitamine ja oluliste väljakujunenud
liikumissuundade ning juurdepääsude sulgemine riigiteelt. Juurdepääs Jõhvi-Tartu-
Valga maanteelt Järve teele ja Järve teelt peab säilima, sest mõjutab olulisel määral
piirkonna arengut ja takistab kehtiva Puru detailplaneeringu realiseerimist.
Transpordiamet ei saa lihtsalt eirata varem kokkulepitud ja kooskõlastatud lahendus
ning veel vähem muuta detailplaneeringu põhilahendust maantee ehitamiseks
väljastatavate projekteerimistingimustega. Selline võimalus ehituseadustikus puudub.
Juurdepääs Lemmatsi või Külitse liiklussõlme kaudu Puru kinnistu planeeringualale on
väga keeruline ja seab piirangud äritegevustele. Meie rajatav kauplus ei ole piirkonnas
ainus kavandatav ärihoone!
2017 aastal on (Maanteeamet) tänane Transpordiamet tellinud Tartu–Nõo lõigu
eskiislahenduse ettevõttelt OÜ Toner Projekt ja Külitse Järve tee alternatiiv on isegi
lahendatud (töö nr 13/17, joonise nr Alternatiiv 2). Tänaseks on menetluses vaid üks
lahendus ja alternatiivseid lahendusi tutvustatud ei ole.
Menetletavate projekteerimistingimuste eelnõu on vastuolus ka kehtiva valla
üldplaneeringuga. Arutelul jäi kõlama, et aluseks võetakse uus kootatav valla
üldplaneering, millesse Transpordiamet sisendi annab. Kohalik omavalitsus ei ole
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus suundristmiku kavandamist Külitse järve tee ristmikule, kuid otsustas
selle ettepanekuga mitte arvestada. Varianti, kavandada ainult maanteele pealesõit, ei kaalutud,
sest Külitse bussipeatuse olemasolu tõttu tuleks aeglustusrada rajada niikuinii, et vältida
kiirendusrajal kiirendavate sõidukite ja aeglustuva bussi omavahelisi konflikte.
Külitse järve tee ristmik on otsustatud sulgeda, sest suundristmiku rajamise korral ei ole tagatud
nõuetekohane ristmike omavaheline kaugus. Transpordiamet siinjuures arvestab, et
liiklusohutus on tagatud vaid siis kui kavandatav projektlahendus on kooskõlas normide ja
nõuetega.
Arvestades liiklussagedust ja kavandatavat ristlõiget, klassifitseerub projekteeritav põhimaantee
Projekteerimisnormide alusel I klassi maanteeks. Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 (3)
kohaselt on I klassi maanteel lubatud üks parempööretega mahasõit kahe normidekohasel
kaugusel asuva eritasandilise ristmiku vahel. Tartu–Nõo lõigu projektiga kavandatakse
Lemmatsi ja Külitse liiklussõlmed, mille omavaheline kaugus on kooskõlas
Projekteerimisnormide punktiga 5.1 (2), mille kohaselt ei tohi eritasandiliste ristmike
vahekaugus I klassi maanteel olla linnalähialal väiksem kui 3km. Lisaks kavandatakse Arako
tee ristmiku piirkonda suundristmik, mida saab Projekteerimisnormide kohaselt nimetada
parempööretega peale- ja mahasõiduks. Seega ei ole täiendava suundristmiku kavandamine
Lemmatsi–Külitse lõigule Projekteerimisnormide kohaselt lubatud.
Ristmike juhend annab paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja
töötamisel on võetud aluseks sarnases kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi
projekteerimisnorme. Ristmike juhendi tabeli 1 kohaselt peab ristmike omavaheline kaugus
(põhimaanteel, liiklussageduse >9000 a/ööp korral) olema vähemalt 800 meetrit. Sealjuures
tuleb arvestada Ristmike juhendi peatükki 2 punkti 9, mis sätestab, et ristmike ja liiklussõlmede
omavahelise kauguse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kaugust arvestatakse ühe
ristmiku või liiklussõlme lõpp-punktist järgmise ristmiku või liiklussõlme alguspunktini.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
89
koostatavat üldplaneeringut isegi mitte veel vastu võtnud, samuti ei ole see dokument
läbinud avaliku väljapaneku etappi. Transpordiamet on projekteerimistingimuste
väljastamise aluseks võtnud hoopiski teehoiukava, mis meile teadaolevalt ei saa olla
teede planeerimise ning üldse projekteerimisega seotud dokument. Samuti puudub
teehoiukava mõiste nii ehitusseadustikust kui ka planeerimisseadusest.
Transpordiamet, riigi huvi esindajana, peaks arvestama ka kohaliku kogukonna
huvidega. Kahetsusväärne on asjaolu, et kogukonnaga kohtumist ja lahenduse
tutvustamist ei protokollitud ega märgitud isegi mitte osalejate arvu. Külitse aleviku
elanike arv on Kambja valla arengukava alusel 2022 aasta seisuga 790 inimest, kellest
arutelul osales vähemalt 100. Sellist osalusprotsenti ei saa Transpordiamet lihtsalt
niisama eirata ning peaks kohalike elanike seisukohti arvestama. Mõne kilomeetri
suurema kiirusega läbimine ei kaalu üles kohalike elanike heaolu ja mõistlikke
teeületusi ning juurdepääsusid avalikele teenustele.
Palume end kaasata Riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152 asuva Tartu–
Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste menetlusse ning edastada
kõik edaspidi koostatavad dokumendid aadressile [email protected]
Samuti palume edastada Transpordiameti kirjalik seisukoht käesolevatele
ettepanekutele, milles palume välja tuua ka perspektiivse maantee kõrgus.
Ristmiku ja liiklussõlme lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element nagu näiteks kiirusmuuterada või pöördkõver.
Projekteerimistingimustega kavandatav Arako tee suundristmik (mõõdetuna kiirendusraja
lõpust) asub Külitse järve teest ligikaudu 550 meetri kaugusel – seega oleks Suundristmiku
kavandamine Külitse järve teele vastuolus Ristmike juhendiga ka siis kui sinna rajataks ainult
maanteele pealesõit Valga suunas. Lisades sellesse kohta veel ka nõuetekohase aeglustusraja,
jääks kahe ristmiku omavaheliseks kauguseks mitte rohkem kui 300 meetrit.
Arako tee suundristmiku ära jätmine ja selle asendamine Külitse järve tee suundristmikuga ei
ole Transpordiameti hinnangul põhjendatud alljärgnevatel kaalutlustel:
(1) Tartu poolt tulles on Arako tee suundristmiku kaudu võimalik jätkata sõitu mööda
kogujateed kuni Külitse järve teeni ilma, et teekond pikeneks. Külitse järve tee kaudu Arako
teele sõites aga teekond pikeneks. Seega pakub projekteerimistingimustega kavandatav
lahendus paremaid juurdepääsuvõimalusi;
(2) Tartu poole minnes peavad aga nii Külitse järve teelt tulijad kui ka Arako teelt tulijad
kasutama kogujateed ja sõitma kuni Lemmatsi liiklussõlmeni. Selles osas ei oma suundristmiku
asukoht tähtsust. Jõhvi–Tartu–Valga maanteel Tartu suunas liiklejate suhtes ei oma
suundristmiku asukoht samuti tähtsust, sest vasakpöörded ei ole 2+2 ristlõikega maanteel
lubatud;
(3) Parandamaks võimalusi COOPi kaubanduskeskuse juurest liikuda edasi Valga suunas,
otsustas Transpordiamet käesolevas menetluses muuta projekteerimistingimuste eelnõud ja
kavandada Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee. See loob lühima
võimaliku ühenduse Külitse liiklussõlmega ning teistpidi loob Külitse–Haage teega piirnevatele
ja selle lähialal paiknevatele elanikele otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse
juurde, mis parandab Külitse aleviku sisest liikuvust tervikuna ja tõenäoliselt suurendab COOPi
kaubanduskeskuse külastajate hulka. Selline lahendus annab võimaluse külastada COOPi
kaubanduskeskust ka neil, kes soovivad teekonda jätkata Valga suunas.
(4) Transpordiamet lasi Tartu–Nõo lõigu eelprojekti koostajal projekteerida läbi suundristmiku
rajamine Külitse järve teele. Selgus, et sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba,
Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud
hoonestusalade. Samuti tekib kitsaskoht Pärna tee 4 kinnistu (katastritunnusega
94901:005:0184) juures, kuhu ei mahu kavandama enam kiirendusrada – võttes arvesse
ümbritsevat situatsiooni ja hoonestust kahel pool maanteed, maantee nõutavaid plaaniraadiusi,
põhimaanteega paralleelse jalgratta- ja jalgtee projekteerimise vajadust ning Kiigemäe teed ja
Külitse teed omavahel ühendava kogujatee rajamise vajadust.
Kavandatav lahendus ei ole vastuolus ka Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu,
Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringuga, sest põhimaanteele kavandatud ristmik asub
detailplaneeringu põhijoonise kohaselt väljas pool planeeringuala piiri. Ka detailplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.4 on Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee eelprojekt mainitud ära kui
arvestamisele kuuluv muu dokument. Seletuskirja peatükis 4.2 „Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed seosed“ on öeldud: Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud
planeeringualaga piirneva Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga
põhimaanteele ja põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km). Seega ei saa
arendajal tekkida ootust, et peamiseks ühenduseks Jõhvi–Tartu–Valga maanteega saab olema
Külitse järve tee ristmik.
Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 (st. 12 aastat tagasi). Selles planeeringus on
näidatud Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Külitse järve tee ristmikul parempööretega ristmiku
lahendus. See lahendus kanti detailplaneeringusse Transpordiameti (endine Maanteeamet)
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
90
nõudmisel – Transpordiamet lähtus oma nõudmisel varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist,
sest see oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest.
Ehitusseadustiku §27 lõike 1 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus
põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti
koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:
1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta;
2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt
muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut
täielikult ellu viia;
3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,
mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
Transpordiameti hindas EhS §27 lõikes 1 märgitud olukordi ning leidis, et täidetud on kaks
tingimust – ning see annab aluse riigiteele projekteerimistingimuste andmiseks ka nimetatud
detailplaneeringu piirkonnas:
1) Detailplaneeringu koostamisest on möödas rohkem kui 5 aastat;
3) Detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik,
Projekteerimisnormid) ning Transpordiamet on andnud välja Ristmike juhendi.
Perspektiivse maantee kõrgus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Praegusel hetkel ei ole
see teada.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Külitse järve teele suundristmik või pealesõit Valga suunas, mitte
arvestada.
45 Tammiku
28301:001:0333
02.02.2023
Olen Tammiku kinnistu omanik (28301:001:0333) ja toetan ka naaberkinnistu (Riia
mnt 176 (28301:001:0334) poolt välja pakutud lahendust (joonis manuses) või
vähemalt tee nihutamist Tammiku ja Riia mnt 176 piirile.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek Räni-Raudtee tee ja
Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise kogujatee asukoha muutmiseks ***
Põhjendus/selgitus:
Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vaheline kogujatee on kavandatud
kehtivas üldplaneeringus näidatud asukohta. Selle tee asukohaga on ümbritsevad kinnistu
omanikud pidanud arvestama tulenevalt üldplaneeringust. Ettepanekus nimetatud asukoha
muudatus viib kogujatee muuhulgas läbi Treiali kinnistu (katastritunnusega 94901:001:0154)
hoovi või Tisleri kinnistul (katastritunnusega 28301:001:0478) asuva päikesepargi ja põhjustab
maaomanikule suuremat riivet, mida on üldplaneeringu kohase lahendusega võimalik vältida.
Otsus:
Ettepanekut, muuta Räni-Raudtee tee ja Tõrvandi–Lemmatsi kõrvalmaantee vahelise kogujatee
asukohta, mitte arvestada.
46 Riia mnt 225
94901:005:0764
02.02.2023
Puudub juurdepääsutee tekkivale lahusmaatükile 2097 m2
Juurdepääsutee (JT 06) on vajalik rajada olemasoleva viilhallini pikkadele
raseveokitele 50 T, asukoha täpsustame.
Juurdepääsutee (JT 04) peab olema läbitav prügiautoga hoovi (ette jääb kõrvalhoone).
Oluline on jälgida ka maapinna kõrguste vahesid.
Tee ääres oleva maja juures ära mahtumine tekitab küsimusi, soovime neid veel
täpsemalt läbi arutada. (kas aia asukoht jääb samaks, hetkel räästakasti laius 70 cm ja
aia kaugus majaseinast ka 70 cm ). Kui meilt võõrandatakse maad siis kas tuleb ka uus
piirdeaed?
Krundi nurk, kus asub planeeritav mahasõidutee, kas oleks võimalik jalgtee ja maantee
vahelist ala vähendada ja säästa meie maad?
Netikaablite paigalduse osas läbirääkimised teenust pakkuvate firmadega, kuna optilise
andmeside kaabli kaev asub rajataval juurdepääsuteel.
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.5 kohaselt kui ehitusprojekti tulemusena kaob
mõnele kinnistule või kinnistu osale juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus
juurdepääs – seega mahasõidu projekteerimine Riia mnt 225 kinnistust tekkivale lahusmaatükile
on õigustatud ja põhjendatud.
Optiliste sidekaablite kavandamine ei ole Tartu–Nõo projekteerimistingimustega seatud
eesmärkide saavutamiseks vajalik, mistõttu neid ei kavandata. Projektiga tagatakse
olemasolevate tehnovõrkude toimimine – vajadusel nähakse ette nende osaline ümberehitamine.
Ülejäänud küsimused on sellised, mis tuleb täpsustada projektiga.
Otsus:
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
mahasõit Riia mnt 225 kinnistust (katastritunnusega 94901:005:0764) tekkivale lahusmaatükile.
Lahendada ehitusprojektiga pikkade raskeveokite juurdepääs Riia mnt 225 kinnistul asuva
viilhallini.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
91
Lahendada ehitusprojektiga juurdepääs Riia mnt kinnistu eluhoonete vahel olevale õuealale (sh
prügiautole). Vajadusel näha projektiga ette kõrvalhoone osaline, ülejäänud hoonest eraldiseisva
madalama osa, lammutamine.
Projekteerimise ajal tutvustada projektlahendust Riia mnt 225 kinnistuga (katastritunnusega
94901:005:0764) piirneval lõigul Riia mnt 225 kinnistu omanikule.
47 Lillealliku
28301:001:1584
Pargi
28301:001:1207
Pargiotsa
28301:001:1585
Maasika
28301:001:1208
(ühisavaldus)
02.02.2023
1. Arvestada lähitulevikus rajatava juurdepääsuteega ning rajada kogujateelt sellele
mahasõit (joonis 1)
2. Paigaldada müratõkkesein Tartu-Valga mnt äärde, lõigul, kus piirnevad järgnevad
kinnistud: Suitsu (94901:005:0545), Tulbi (94901:005:0107), Söödi
(94901:005:0506).
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 3 – Tartu-
Külitse lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud lähitulevikus rajatava
juurdepääsutee ja soovitava mahasõidu asukoht ***
Põhjendus/selgitus:
1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.5 kohaselt kui ehitusprojekti tulemusena kaob
mõnele kinnistule või kinnistu osale juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus
juurdepääs. Projekteerimistingimustega kavandatava lahenduse kohaselt lõikab kavandatav
kogujatee Pargi kinnistu (katastritunnusega 28301:001:1207) kaheks osaks ning Pargi kinnistule
on praegu olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt – seega mahasõidu projekteerimine
Pargi kinnistust tekkivale lahusmaatükile ettepanekus näidatud asukohta on õigustatud ja
põhjendatud.
2. Projekteerimistingimustega nähakse ette muuhulgas ka mürauuringu koostamine, mille
eesmärk on hinnata projekti realiseerimise järgset müraolukorda ning näha ette leevendavad
meetmed nõuetekohaste müratasemete tagamiseks müratundlikel aladel ja hoonetel.
Eluhooneteta elamumaakruntidele müratõkkeid Tartu-Nõo projektiga ei kavandata, sest
atmosfääriõhu kaitse seaduse §56 lõike 3 kohaselt kohustub planeeringust huvitatud isik tagama,
et müra sihtväärtust ei ületata. Nendes asukohtades pole teada, millal ja kas üldse nendele
elamuid ehitatakse, mistõttu ei pruugi müratõkke rajamine olla üldsegi vajalik. Tartu-Nõo
projektis läbi viidava mürauuringu koostamisel võetakse arvesse vaid olemasolev hoonestus
ning kavandatakse müratõkked vaid nendele müratundlikele hoonetele, millede teepoolsel küljel
on mürauuringu tulemusena piirväärtused ületatud.
Otsus:
Korrigeerida projekteerimistingimuste lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ning näidata
mahasõit Pargi kinnistust (katastritunnusega 28301:001:1207) tekkivale lahusmaatükile,
ettepanekus näidatud asukohta.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
48 Pärna tee 6
94901:005:0772
06.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Loodame, et antud muudatused lähevad käiku. Otsus:
Lugeda, et Pärna tee 6 kinnistu omanikel puuduvad vastuväited Lennuvälja teed ja Kiigemäe
teed ühendava sõiduautode tunneli ning Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava
kogujatee kavandamiseks.
49 Pärna tee 4
94901:005:0184
06.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Kahjuks antud projekti lahendus ei sobi. Uue tee ehitusega oluliselt tõuseb liiklusest
tekkiv müratase (kunagi oli plaan müratõkke ekraani paigaldus aga ka uus projekt seda
ei võimalda.)
Ka tee ehitus plaani järgi näeb ette minu kinnistu maa kasutamist või tee jääb liiga
lähedale minu kinnistu piirile mis tekitab liiklusega ebamugavust. Ei soovi enda
kinnistu piiri lähedal teed.
Põhjendus/selgitus:
Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks tehti menetluse
käigus ettepanek Külitses elavate elanike poolt. Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut ning
leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/7522-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks
argumendiks on see, et nimetatud kogujatee aitab oluliselt parandada Külitse aleviku sisest
liikuvust ning ühendab Külitse aleviku erinevad piirkonnad omavahel.
Kavandatav tee loob Külitse–Haage teega piirnevatele ja selle lähialal paiknevatele elanikele
otseühenduse kavandatava COOPi kaubanduskeskuse juurde, loob juurdepääsuvõimalused
Külitse järvega piirnevatele kinnistutele ning annab võimaluse COOPi kaubanduskeskuse
juurest liikuda otse Külitse liiklussõlme, kust on võimalik teekonda jätkata Valga suunas.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
92
Müra
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Seega. Ei ole tõene väide, et projekt ei võimalda müratõkke paigaldust.
Otsus:
Näha projekteerimistingimustega ette Kiigemäe teed ja Külitse teed omavahel ühendava
kogujatee rajamine.
Lugeda, et Pärna tee 4 kinnistu omanikel puuduvad vastuväited Lennuvälja teed ja Kiigemäe
teed ühendava sõiduautode tunneli kavandamiseks.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud (Nõo vald)
Jrk
nr
Kinnisasja nimi ja
katastriüksuse tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Teeääre
52801:009:0624
22.12.2022
Saadan teile omaltpoolt kaks täiendatud joonist, kuhu ja kuidas võiks sissesõidu teed
rajada. Kuna esialgne teie projektis märgitud tee läbib imbväljaku, kaevu ja
maaparandus kaitsevööndeid.
Siin on niigi pinnaveega probleeme ,siis ei ole mõistlik lõhkuda olemasolevaid
kuivendussüsteeme, tekib soo effekt ja seda mõne teealuse drenaažiga ära ei kata.
Joonisel,
Roheline - uus võimalik tee
Kollane- kaitse vööndid
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 4 – Külitse-Nõo
lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek kavandada juurdepääsutee Valgu,
Teeääre, Piksoni, Reinu ja Saaresalu kinnistutele maantee servast ning näidatud
kollase viirutusega eeldatav drenaaži paiknemine ***
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 4 – Külitse-Nõo
lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek kavandada juurdepääsutee Valgu,
Teeääre, Piksoni, Reinu ja Saaresalu kinnistutele pooldiagonaalis läbi Piksoni kinnistu
ning näidatud kollase viirutusega eeldatav drenaaži paiknemine ***
Põhjendus/selgitus:
Põlludrenaaže ei ole võimalik vältida, sest Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse
ja Pria kaardirakenduse andmete kohaselt on kõik selle piirkonna põllud dreenitud.
Maaparandussüsteemide toimimiseks tuleb projektiga näha ette vajadusel
maaparandussüsteemide ümberehitamine, et tagada nende edasine toimimine. Sellise tingimuse
on käesolevas menetluses esitanud Põllumajandus- ja Toiduamet 31.01.2023 kirjaga nr 6.2-
2/5534.
Juurdepääsuteed Reinu (katastritunnusega 52801:009:0715) ja Saaresalu (katastritunnusega
52801:009:0021) kinnistutele pole võimalik rajada ka vahetult maantee serva, sest selles
asukohas ruum puudub. Tee rajamiseks tuleks kasutada maad, mis asub vahetult Valgu kinnistul
(katastritunnusega 52801:009:0720) asuva eluhoone kõrval. Sisuliselt tuleks tee rajada Valgu
kinnistu hoovi vahetult elumaja kõrvale ning likvideerida tuleks suur osa haljastusest mis jääb
hoonest maantee poole. Juurdepääs Reinu ja Saaresalu kinnistutele on aga vajalik tagada.
Teeääre kinnistul asuva imbväljaku säilimiseks on aga võimalik Teeääre tee (eratee nr 5280259)
algus ühendada maanteega paralleelse juurdepääsutee kaudu, mille tulemusena imbsüsteemi
asukohas säilitatakse olemasolev olukord. Sellist muudatust võimaldas kaaluda asjaolu, et
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega välja
pakutud lahendusega on võimalik vältida Teeääre kinnistul asuvat imbsüsteemi.
Otsus:
Ettepanekut, kavandada Reinu (katastritunnusega 52801:009:0715) ja Saaresalu
(katastritunnusega 52801:009:0021) kinnistute juurdepääsutee teise asukohta, mitte arvestada.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
93
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
Valgu (katastritunnusega 52801:009:0720) ja Teeääre (katastritunnusega 52801:009:0624)
kinnistutele juurdepääs maanteega paralleelse juurdepääsutee kaudu.
2 Eebeni
52801:001:0184
05.01.2022
Esitan arvamusavalduse projekteerimistingimuste eelnõu kohta. Olen Eebeni kinnistu
(52801:001:0184) omanik. Kinnistu jääb osaliselt Tartu-Nõo lõigu ümberehituse
alasse. Minupoolne soov oleks mitte ehitada müratõkkeseina vähemalt Eebeni
kinnistuga piirnevasse alasse.
Põhjendus/selgitus:
Eebeni (katastritunnusega 52801:001:0184) on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, millel ei
paikne müratundlikke hooneid (elumaju). Selle kinnistu kaitseks müratõkkeid ei kavandata.
Küll aga kontrollitakse mürataset samas piirkonnas asuvatel müratundlikel hoonetel ning kui
mürauuring näitab müratasemete ületamist, siis tuleb kavandada piisavad müratõkked, mis
võivad ulatuda ka naaberkinnistutega piirnevale lõigule. Praegusel hetkel pole aga täpseid
mürauuringu tulemusi teada ning pole võimalik öelda, kuhu ning millise projektlahendusega
müratõkked kavandatakse. Kavandatavate müratõkete asukohad ja parameetrid määratakse
eelprojektis mürauuringu alusel.
Otsus:
Ehitusprojekti koostamisel lähtuda mürauuringu tulemustest.
Eebeni
52801:001:0184
03.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Seoses Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise osas soovin avaldada arvamust:
Palun tagada juurdepääs EEBENI kinnistule (52801:001:0184) joonisel märgitud
asukohta (roheline ala).
Joonis manuses.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu muudatusest Nõo
liiklussõlme piirkonnas, millel on näidatud mahasõidu kavandamise ettepanek
kogujateelt Eebeni kinnistule ***
Põhjendus/selgitus:
Mahasõidu projekteerimine Eebeni kinnistule (katastritunnusega 52801:001:0184) ei ole Tartu–
Nõo projekti eesmärke silmas pidades vajalik. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.5
kohaselt kavandatakse juurdepääsud kinnistutele juhul kui projekti tulemusena kaob kinnistule
või kinnistu osale juurdepääs. Projekteerimistingimuste eelnõu kohase projektlahendusega ei
kaotata ega halvendata juurdepääsuvõimalusi Eebeni kinnistule, sest juurdepääs säilib kohaliku
tee nr 5280062 Nõo–Metsküla kaudu, mistõttu uue mahasõidu projekteerimine ei ole
põhjendatud. Uute mahasõitude/juurdepääsude rajamine on erakinnistuga seotud
arendustegevus ning nende mahasõitude/juurdepääsude täpsem asukoht ja tehniline lahendus
sõltuvad sellest, millist tegevust kinnistule kavandatakse – seega ei saa Transpordiamet, kui
erakinnistu arendamisest mitte huvitatud osapool, neid ei projekteerida ega ehitada.
Mahasõitude rajamise võimalus on aga maaomanikul vastavalt teeomaniku poolt seatud
tingimustele. Kavandatava kogujatee peamine eesmärk on võimaldada avalikult kasutatavalt
teelt juurdepääse ümbritsevatele kinnistutele, mis parandab võimalusi piirnevaid kinnistuid
arendada.
Otsus:
Ettepanekut, projekteerida Eebeni kinnistule (katastritunnusega 52801:001:0184) kavandatavalt
kogujateelt uus mahasõit, mitte arvestada.
3 Paju tee 2
52801:001:0100
12.01.2023
Mul on küsimus Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise kohta. Ma ei saa jooniselt aru, kas
Nõo-Nõgiaru risti tuleb jalakäija tunnel?
Transpordiamet vastas 17.01.2023 e-kirjaga:
Jah. Projekteerimistingimustega kavandatakse Nõgiaru ristmiku piirkonda jalakäijate tunnel,
mille kaudu pääseb jalgsi ja jalgrattaga otse Nõgiaru tänavale.
Otsus:
Lugeda, et Paju tee 2 kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0100) omanikul puuduvad
ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule.
4 Nõgiaru tn 18
52801:010:0354
18.01.2023
Kas oskate mulle vastata, et ka minu kinnistu (52801:010:0354) saab müratõkke?
Eelnõust sain aru, et maavajadused pole veel selged.
Transpordiamet vastas 20.01.2023 e-kirjaga:
Eskiisil on teadlikult mitte ühtegi müraseina näidatud. Selleks, et selgitada välja müraseinte
vajadus, tuleb esmalt projekteerida teekatte pinnad ning selle põhjal teha müra
modelleerimine, mis võtab arvesse liiklussageduse kasvu ja uue kavandatava tee asukohta.
Müra modelleerimise tulemuste põhjal projekteeritakse müraseinad. Need tegevused on meil
Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga plaanis ning müraseinte lahendusi saame tutvustada siis kui
meil tuleb KMH aruande avalikustamine. Eeldatavasti juhtub see järgmise aasta (2023)
kevadel.
Projekteerimistingimuste eelnõus on mürauuringu ja müraseinte projekteerimise nõue
kirjeldatud.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
94
Nõgiaru tn 18 kinnistu (katastritunnusega 52801:010:0354) hoone asub maanteele suhteliselt
lähedal. See tähendab seda, et kindlasti müra selle kinnistu juures hinnatakse. Praegu ei ole
võimalik aga veel kindlalt öelda, et millised on eeldatavad müratasemed eluhoonete
fassaadidel.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
5 Kuusiku
52801:001:0366
20.01.2023
Olen Järiste küla elanik ja minul tekkis paar ettepanekut seoses maantee ehitusega.
1. Järiste külla rajatav tunnel peaks kindlasti olema piisav et sealt saaks liikuda läbi
rasketehnikaga, kombainid, traktorid ja veoautod. Suure tehnikaga liiguvad seal
mitmed suured põllumajandusettevõtted kui ka väiksed talunikud - OÜ Rakater, OÜ
Ecu Tallid, OÜ Tasiraa, Tartu Agro AS, Haage Agro OÜ, kelle haritavad põllud on
kõik Järiste, Aiamaa, Nõgiaru külades.
2. Panin tähele et Järiste küla bussipeatus asendatakse Valgeristi bussipeatusega.
Tähelepanek: Valgeristi, asukohana asub Järiste küla Tartu poolses servas. Vanasti asus
Valgeristi kõrts katastriüksuse 52801:001:0416 maantee poolses servas. Tähelepanek:
Järiste bussipeatus asus algselt seal kuhu nüüd on planeeritud uus peatus. Siit ka
ettepanek nimetada antud bussipeatus "Järiste" bussipeatuseks.
3. Juhin tähelepanu et lisaks Järiste ojale, mis on viimastel aastatel puhastatud kuni
Aiamaa-Nõo teeni 52801:011:0111 omanike enda raha eest on Järiste külas toimiv
maaparandus süsteem. Eelkõige pean silmas Järiste ojast 325m Tartu poole mõõtes
äravoolu truupi mis kindlasti peab säilima (kuvatõmmisel sinise ringiga). Miks ma
sellele tähelepanu juhin on kurb tõsiasi et kui raudteed renoveeriti siis kellegi osav
"näpukas" likvideeris raudtee alt Järiste oja läbivoolu. Tänase seisuga maaameti kaardi
pealt vaadates poleks nagu midagi valesti, päris elus jookseb Järiste oja, vaadake
kuvatõmmist manuses, niimoodi! Kuna Järiste vete äravool on oluliselt takistatud
raudtee tammi tõttu siis ümberkaudsed metsad on lihtsalt ära mädanenud. Seda on näha
Järiste ojaga piirnevatel katastriüksustel: 52801:001:0540; 52801:001:0511;
52801:001:0076, 52801:001:0015; 52801:001:0170; 52801:010:0363;
52801:010:0363; 52801:001:0035; 52801:001:0366
*** Kirjale oli lisatud väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest, millel on näidatud
reaalne Järiste oja kulgemine maantee ja raudtee alt ning km 148,547 asuva truubi
asukoht Jõhvi–Tartu–Valga maanteel ***
Põhjendus/selgitus:
1. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti kohaselt kavandatakse Järiste küla sõidutee tunneli
kõrgusgabariidiks 4,6m, mis peaks olema piisav rasketehnika läbi pääsemiseks.
2. Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.2 kohaselt on ehitusprojektiga võimalik vaadata
üle bussipeatuste lahendused.
3. Maa-ameti ja teeregistri andmetel on Kuusiku kinnistu omaniku poolt välja toodud lõigul 2
truupi:
(1) kilomeetril 148,88 asuv truup, mida läbib Järiste oja (maaparandussüsteemi eesvool
Mariksoo II, nr 2103830020080/003);
(2) kilomeetril 148,547 asuv truup, millest allavoolu kulgeb maaparandussüsteemi eesvool
Aiamaa I (nr 2103830020080/001).
Kuigi Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse kohaselt peaks eespool nimetatud
eesvoolud läbima raudteed kahest kohast, siis 2022. aasta ortofoto kinnitab fakti, et Mariksoo II
eesvoolu asukohas läbivoolu raudteest pole ning kraav on suunatud samasse truupi Aiamaa I
eesvooluga.
Seega võib väita, et Kuusiku kinnistu omaniku poolt väljatoodu vastab tõele.
Otsus:
1. Lugeda, et projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.5.4 sätestatu arvestab ettepanekuga
kavandada Järiste küla sõidutee tunnel suure tehnikaga läbitavaks.
2. Täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus kavandatavate bussipeatuste nimetused koostöös
kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskusega. Kaaluda Kuusiku kinnistu omaniku
ettepanekuga arvestamist.
3. Ehitusprojektiga ei tohi halvendada olemasolevate maaparandussüsteemide toimivust.
Säilitada kilomeetril 148,547 asuv truup maantee all, et oleks tagatud vete liikumine vasakul
pool maanteed asuvalt põllult Aiamaa I (nr 2103830020080/001) maaparandussüsteemi
eesvoolu.
6 Järiste
52801:001:0396
30.01.2023
Järiste kinnistu (52801:001:0396) omanik andis teada, et nõustub maantee
laiendamisega piki Jõhvi - Tartu - Valga mnt. kinnistu piiri. Otsus:
Lugeda, et Järiste kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0396) omanikul puuduvad ettepanekud
projekteerimistingimuste eelnõule.
7 Piksoni
52801:009:0013
Valga mnt 6
52801:009:0012
31.01.2023
Kavandatav projektilahendus: Kogujatee, milline võimaldab tulevikus juurdepääsu
antud kinnistutele ja suundub edasi Elva poole on osaliselt kogu laiuselt koos
möödasõidutaskuga plaanitud välja ehitada Piksoni kinnistul.
Ettepanek: nihutada kogujatee telgjoon kahe kinnistu piirile, kuna ka Teeääre kinnistult
toimub maade võõrandamine ei muutu seega ka tehingute osapoolte arv.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut nihutada kavandatav uus kogujatee Teeääre
(katastritunnusega 52801:009:0624) ja Piksoni (katastritunnusega 52801:009:0013) kinnistute
piirile ning leidis, et maaomanike võrdse kohtlemise printsiibil on esitatud ettepanekuga
arvestamine põhjendatud.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning nihutada
kogujatee Teeääre (katastritunnusega 52801:009:0624) ja Piksoni (katastritunnusega
52801:009:0013) kinnistute piirile.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
95
8 Kaseristi
52801:001:0036
Teeääre
52801:009:0624
Valgu
52801:009:0720
(ühisavaldus)
31.01.2023
ETTEPANEK nr. TS1
Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise ehitusprojekti Nõo-Meeri, Nõo-Nõgiaru liiklussõlme lahenduse
muutmiseks.
18.01.2023 tutvustatud eelprojekti eskiislahenduse Nõo - Meeri liiklussõlme
asendiplaanil (joonis nr. TL_1-1003 kuupäevast 18/11/2022) näidatud lahendus omab
meie hinnangul puuduseid (ei ole optimaalne).
Lahendusena pakume välja järgnevad muudatused:
1. Nõo aleviku poolsel küljel võtta kasutusse joonisel TL_1-1003 näidatud tagavara
ringtee, mis asub Terminali tanklast Tartu suunal. Sama asukoht oli ringil ka 2022.
aasta alguses tutvustatud eskiisprojektil. Ringtee ja raudtee ülesõidu vahelise teeosa
pikendamise huvides (liiklusummiku tekke oht) võiks olla mõttekas ringtee asukohta
ka veel rohkem tanklast Tartu poole liigutada. Skeemil näidatud punktiirjoonega
liiklussõlme ringteede asukoha võimalik ala, tähistusega „A1”.
2. Meeri tee poolsel küljel rajada ringtee projektiga seotud kinnistutel asuvatest
elumajadest võimalikult kaugele, tühjale põllumaale Tartu suunal.
Skeemil näidatud punktiirjoonega liiklussõlme ringteede asukoha võimalik ala,
tähistusega „A1”.
3. Raudtee tänav ühendada otse Nõo-Tamsa maanteele suunduva ringtee haruga.
Skeemil tähistus „A2”.
4. Raudtee tänava teine pool ühendada kogujateena Nõo poolse ringteega. Skeemil
tähistus „A3”.
5. Valgu, Teeääre, Piksoni, Reinu ja Saaresalu kinnistute ligipääsutee algus Meeri teel
tuua Nõo suunas ja viia edasi paralleelselt Tartu-Valga maanteega. Skeemil tähistus
„A4”.
6. Lisada Valgu ja Teeääre kinnistutega piirnev müratõke. Skeemil tähistus „A5”.
7. Meeri tee bussipeatused tuua oma loogilisele kohale, Valga mnt. peatusega kohakuti.
Skeemil tähistus „A6”.
vt. Lisa Nõo-Meeri-Nõgiaru liiklussõlme skeem TS1
Põhjendused:
1. Leiame, et seni kuni on võimalik seotud kinnistutel püsivalt elavate inimeste
elukeskkonda säästa, võiks see olla ka üks Transpordiameti prioriteetidest. Antud juhul
on Tartu suunal olemas tühja põllumaad, kus tekkiv müra ega maade
võõrandamisest tekkiv kahju ei mõjuta vahetult valla elanike elukeskkonda ning
heaolu.
Liiklussõlme Meeri-Nõgiaru poolse ringtee tulevikukoormus kasvab Meeri ja Nõgiaru
teede tänaste liikluskoormustega võrreldes kordades. Lisaks tavapärastele Nõgiaru
ja Meeri elanikele jõuavad ringile ka kõik Nõost Elva suunas liiklejad ning
sisuliselt kogu Tartu-Nõo suunaline liiklusvool. Võttes arvesse, et Järistes asuv
vana maantee suletakse, siis enamik Nõo alevikku ning ümberkaudsetesse
küladesse suunduvatest sõidukitest hakkavad seda ringteed läbima! Joonisel TL_1-1003 näidatud lahendus, kus ringtee ja kergliiklustee on lausa Kaseristi
kinnistule projekteeritud, omab vahetu läheduse ja sellega tõenäoliselt kaasneva osalise
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Eelpool nimetatud projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega lahendatakse ära ja
arvestatakse ettepanekutega nr A1, A2 ja A3 ning osaliselt ka A4 ja A6.
A4. Teeääre tee (eratee nr 5280259) algus on võimalik ühendada maanteega paralleelse
juurdepääsutee kaudu, kuid juurdepääsutee rajamiseks Reinu (katastritunnusega
52801:009:0715) ja Saaresalu (katastritunnusega 52801:009:0021) kinnistutele maantee servas
ruum puudub. Tee rajamiseks tuleks kasutada maad, mis asub vahetult Valgu kinnistul
(katastritunnusega 52801:009:0720) asuva eluhoone kõrval. Sisuliselt tuleks tee rajada Valgu
kinnistu hoovi vahetult elumaja kõrvale ning likvideerida tuleks suur osa haljastusest mis jääb
hoonest maantee poole.
Projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega välja pakutud lahendusega on võimalik vältida
Teeääre kinnistul asuvat imbsüsteemi. Maaparandussüsteemide toimimiseks tuleb projektiga
näha ette vajadusel maaparandussüsteemide ümberehitamine, et tagada nende edasine
toimimine. Sellise tingimuse on käesolevas menetluses esitanud Põllumajandus- ja Toiduamet
31.01.2023 kirjaga nr 6.2-2/5534.
A5. Projekteerimistingimuste eelnõu lisas 3 ja 4 olevatel eskiisidel on teadlikult mitte ühtegi
müraseina näidatud. Selleks, et selgitada välja müraseinte vajadus, tuleb esmalt projekteerida
teekatte pinnad ning selle põhjal teha müra modelleerimine, mis võtab arvesse liiklussageduse
kasvu ja uue kavandatava tee asukohta. Müra modelleerimise tulemuste põhjal projekteeritakse
müraseinad. Mürauuring määrab müratõkete parameetrid (asukoht, pikkus, kõrgus), mis on
vajalikud nõuetekohaste müratasemete tagamiseks.
Projekteerimistingimuste eelnõus on mürauuringu ja müraseinte projekteerimise nõue
kirjeldatud.
Mürauuringu tulemusi tutvustatakse kõikidele puudutatud osapooltele KMH aruande avalikul
väljapanekul.
A6. Projekteerimistingimuste eelnõu peatüki 5.3 kohaselt tuleb projekteerimise käigus
täpsustada bussipeatuste asukohad, eesmärgiga tagada bussiliinide toimivus. Bussipeatuste
asukohtade välja selgitamiseks tehakse projekteerimise käigus koostööd kohaliku omavalitsuse
ja Tartumaa Ühistranspordikeskusega. Võimalusel arvestatakse, et nendes kohtades kus võib
tekkida ümber istumise vajadus ühelt bussilt teisele, tuleb kavandada bussipeatused üksteisele
võimalikult lähedale.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
96
maa võõrandamise, teekaitsevööndi ning kitsenduste rakendamisega inimestele väga
suurt mõju. Sarnaselt mõjutab see Teeääre ja Valgu kinnistuid.
Pakutud lahendusega TS1 on võimalik seotud kinnistute elukeskkonda, inimeste kodu
säästa.
2. Meeri poolse ringtee nihutamine Nõgiaru tee poole on ka liiklustihedust arvestades
loogiline samm ehk miks peaks Nõgiaru inimeste tee olema pikem kui Meeri
inimestel!? Muudatus küll pikendab vähesel määral Meeri teel liiklejate teekonda Nõo
keskusesse, kuid samal ajal see lühendab, sirgendab ja muudab sujuvamaks nii
Nõgiaru-Nõo kui ka kogu, juba punkt 1. kirja pandud tõmbekeskuse, Tartu-Nõo
suunalise liiklusvoo teekonna. Joonisel TL_1-1003 näidatud lahenduses on ringteed
surutud kitsale pinnale ja Tartu-Nõo suunaline liiklusvool teeb ringteel sisuliselt
tagasipöörde. Milleks sellised kitsad olud!?
Lisaks autoga liiklejatele on pakutud lahenduse korral lühem ka kergliiklustee,
bussipeatused asuvad üksteisele ning Nõo keskusele lähemal.
3. 18.01.2023 toimunud avalikul eelprojekti tutvustamisel jäi ühe murekohana kõlama
Raudtee tänava ja terve raudtee ning maantee vahelise elurajooni muutumine ainult ühe
väljuva-siseneva teega tupikuks.
Joonisel TL_1-1003 näidatud tagavararingi ja käesolevas ettepanekus pakutud
lahenduse kasutusele võtmisel saaks ringiga liita ka kogujatee Raudtee tänavaga
piirneva elurajooni teenindamiseks, tupiktänava lahendus kaoks.
4. Valgu, Teeääre, Piksoni, Reinu ja Saaresalu kinnistute ligipääsutee alguse nihutamise
eesmärk on säästa Teeääre kinnistu imbsüsteemi ning maaparandusdrenaaži süsteeme,
mis TL_1-1003 lahendust kasutades jääksid mõlemad just täpselt juurdepääsu tee alla.
Drenaaži koormaks samamoodi terve planeeritud ringtee.
5. Kui 2022 aasta alguses toimunud avaliku arutelu aegsel eskiisprojektil veel oli Valgu
kinnistu ees müratõkke sein, siis joonisel TL_1-1003 seda pole. Müratõkkesein tuleb
lisada.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 4 – Külitse-Nõo
lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek Nõo liiklussõlme asukoha
muutmiseks ning kujutatud ka teisi ettepanekuid ***
Ettepanekut, kavandada juurdepääsutee Reinu (katastritunnusega 52801:009:0715) ja Saaresalu
(katastritunnusega 52801:009:0021) kinnistutele paralleelselt maanteega vahetult maantee
ääres, mitte arvestada.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
9 Paju tn 13
52801:010:0433
Paju tn 11
52801:010:0432
Paju Pagar OÜ
Rakater OÜ
(ühisavaldus)
01.02.2023
Saadame ettepaneku Tartu - Nõo 2+2 maantee projekteerimistingimuste muutmiseks.
Manuses oleval kaardil on meie soov kogumisteest märgitud käsitsi mustas kirjas.
Puudutab see Terminali Tankla ja Paju tänava vahelist lõiku.
Olemas olevatel teedel Raudtee, Pihlaka ja Tamme tänavatel ei ole võimalik liigelda
suurte masinatega. N. põllumajandustehnika, puuveomasinad jne.
Konsulteerides Päästeametiga, ei tohiks tekitada tupiktänavat. Meie poolt pakutud
lahendus tundus ka Päästeametile mõistlik. Samuti võimaldaks see tee liigelda
põllumehel oma suurte masinatega põldudele. Paju tänaval asuvad ka firmad, mis
liikluskoormust suurendavad. Praegu toimub liiklus otse maanteelt sisse ja välja.
Loodame mõistvale suhtumisele.
*** Kirjale oli lisatud väljavõte projekteerimistingimuste eelnõu lisast 4 – Külitse-Nõo
lõigu eskiisjoonis, millele on joonistatud ettepanek uue kogujatee rajamiseks alates
Paju tänavast kuni Nõo liiklussõlmeni ***
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
10 Kõrgemäe
52801:001:1321
(endine 52801:001:0449)
01.02.2023 e-kiri:
Olen kaasomanik Kõrgemäe kinnistul.
Hetkel asub sõidutee elamust ligikaudu 90 m. kaugusel. Sellel lõigul on sõidukiirus 80
km/h.
Põhjendus/selgitus:
Müra:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
97
01.02.2023
23.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Sõiduradade lisandumisel ja sõidukiiruse suurendamisel 110 km/h –ni suurenevad nii
müra, kui ka õhureostus märgatavalt.
Leian, et nii müratõkkena, kui õhureostuse kaitseks oleks müratõkkeseina planeerimine
meie kinnistu kaitseks väga oluline. Samuti asub kinnistul ka samal kaugusel
sõiduteest salvkaev.
Loodan, et Tartu- Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimustes on arvestatud
sõiduteele läheduses asetsevate elamute müra-, kui ka põhjavee kaitsega.
23.04.2023 e-kiri:
Esitan endapoolsed seisukohad Nõo valla poolt tehtud ettepanekute kohta.
1. Hetkel on planeeritud kogujatee Kõrgemäe kinnistule kitsam ja väikese koormuse
teenendamiseks. Kogujatee laiendamine Kõrgemäe kinnistu kõrvale tooks kaasa
kinnistu omanikele erinevate reostusallikate olulise suurenemise (müra, tolm,
heitgaasid, oht kaevuvee kvaliteedile jne).
Tee laiendamine tuleks kõne alla siis, kui kinnistut ja teid eraldaks müratõkke sein. See
kaitseks nii kogujateelt, kui ka 2+2 maanteelt tuleva reostusallikate eest. Samuti ei
tohiks nihkuda kogujatee elumajale lähemale praegustest piiridest (millele viitab Teie
saadetult joonis), mis omakorda vähendaks siis Kõrgemäe kinnistu suurust ning
väärtust ja halvendaks sealset elukeskkonda.
2. Kogujateena oleks mõistik suuremas osas kasutada olemasolevat Jõhvi-Tartu-Valga
mnt. Nõgiaru ja Järiste vahelist lõiku. 2+2 maantee osa saaks projekteerida olemasoleva
maantee kõrvale, raudteepoolsesse külge.
Selline lahendus tagaks nii väärtusliku elamumaa säilimise ega halvendaks liigselt
sealsete elanike elukeskkonda. Lisaks annaks see võimaluse teega piirnevatele
kinnistutele ligipääsu ja oleks turvaline.
Samuti antud lahedus häiriks liiklust oluliselt vähem, kui hakatakse ehitama 2+2
tunnelit Järiste mahasõidule.
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Kavandatavate tegevuste mõju Kõrgemäe kinnistul asuvale salvkaevule ja põhjaveele
käsitletakse KMH aruandes ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed, millega tuleb
edasisel projekteerimisel ja ehitamisel arvestada.
Kogujatee paiknemine ja laius:
Algselt plaanitud kogujatee oli mõeldud mõnele üksikule majapidamisele ning kujutas endas
madala piirkiirusega juurdepääsuteed.
Projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega kavandatav tee on läbiva liiklusega
kahesuunaline tee, millele on plaanitud panna sõitma ka Tartu ja Nõo vahelised bussiliinid.
Sellisel teel on kõrgemad ohutusnõuded võrreldes algselt plaanitud juurdepääsuteega.
Transpordiamet kaalus Nõo valla poolt esitatud muudatusettepanekut kogujatee asukoha
muutmiseks ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste eelnõu
muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 04.04.2023
kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla ettepanekut otsustati
kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse buss inimestele
lähemale.
Olemasoleva maantee kasutamine kogujatee rajamiseks:
Olemasoleva maantee kasutamine kogujateena ja tervikliku uue 2+2 maantee rajamine
olemasolevast maanteest raudtee poole ei ole majanduslikult ja keskkonna seisukohast
otstarbekas lahendus. Sellise lahendusega kaasneks tervikliku uue 2+2 maantee rajamine uude
teekoridori märksa pikemal lõigul kui seda on vaid Kõrgemäe kinnistuga piirnev lõik, sest kinni
tuleb pidada Projekteerimisnormide kohastest maantee geomeetrianõuetest. Selline tegevus on
ka loodusressursimahukam kui olemasoleva maantee ära kasutamine maantee laiendamiseks.
Lisaks kaasneks sellise lahendusega uue laia teemaakoridori omandamine teisel pool maanteed
asuvatest kinnistutest, sest kogu lahendus (sh maanteega paralleelsed kraavid, hooldusteed ja
ulukitarad) nihkuksid teisele poole.
Ühtlasi tuleks olemasolev maantee ehitada ümber kitsamaks, sest kavandatava kogujatee laius
(katte laius: 7m) on võrreldes olemasoleva põhimaantee laiusega (katte laius: 9m) 2m võrra
kitsam. Samuti ei oleks sellisel juhul vajadust kavandada Külitse ja Järiste vahelist jalgratta- ja
jalgteed nii kaugele maanteest, mille realiseerimiseks on juba alustatud maade omandamise
protsessi, sest kogujatee ning jalgratta- ja jalgtee omavahelisele kaugusele kohalduksid oluliselt
leebemad nõuded võrreldes 2+2 maantee ning jalgratta- ja jalgtee omavahelise vahekauguse
nõuetele.
Projekteerimistingimuste eelnõuga kavandatava lahendusega nähakse ette olemasoleva maantee
ära kasutamine ühe 2+2 maantee niidina. Juurde lisanduvad 2+2 maantee teine niit, kogujatee ja
kergliiklustee. Lahendus on kavandatud selliselt, et mõlemal pool maanteed asuvaid
maaomanikke koheldakse võimalikult võrdselt – 2+2 maantee teine niit laiendatakse raudtee
poole ning kergliiklustee ja kogujatee rajatakse teisele poole. Ei ole kuidagi proportsionaalne
laiendada maanteed vaid ühele poole ja väga suures ulatuses, eesmärgiga vältida maade
võõrandusi teiselt poolt maanteed. Tunneli rajamine ei põhjusta märkimisväärseid häiringuid
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
98
liiklusele, sest kummagi maanteeniidi alla on võimalik ehitada tunnelid erineval ajaperioodil
ning ehitamise ajal suunata liiklus teisele niidile.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed.
Täpsustada projekteerimise käigus Kõrgemäe kinnistuga (katastritunnusega 52801:001:0449)
piirneva kogujatee paiknemist. Kaaluda võimalikult kitsast nõuetele vastavat ristlõiget, et säästa
maksimaalselt Kõrgemäe kinnistut ja seal paiknevat kõrghaljastust. Juhul kui projekti
tulemusena likvideeritakse täiendavalt Kõrgemäe kinnistul asuvat kõrghaljastust või muid
objekte, siis kaaluda leevendusmeetmete rajamist (asendusistutused, uus aed vms).
Ettepanekut, kasutada kogujatee rajamiseks ära olemasolevat põhimaanteed ning ehitada uus
2+2 maantee teisele poole, mitte arvestada.
11 Kosse
52801:001:0324
Haavasalu
94901:005:1541
01.02.2023
antud teelõigu ehitus puudutab Kosse (52801:001:0324) katastriüksust. Antud
lahendusega ei nõustu kuna tee on joonistatud väärtuslikule põllumaale. Lisaks
tükeldab see põllu mitmeks eri tükiks. Õige oleks kogumistee teha olemasoleva tee
äärde või Kosse kinnistu äärde.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada kogujatee nii, et see kulgeks Kosse kinnistul
(katastritunnusega 52801:001:0324) asuva põllu servas.
12 Männitiigi
52801:001:0582
Aarnamäe
52801:001:0445
05.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Annan lihtsalt teada omapoolse seisukoha, et see ei lähe kohe mitte, et põllumehe
vastuseisu pärast tehakse maantee läbi 3 erineva kodaniku hoovi.
Eelmine plaan sobis väga hästi. Kui asi selles, et keegi põllumees ei soovi masinatega
teed ületada oma põllumassiivil siis minu hinnangul ei ole see argument rikkumaks ära
3 inimese koduhoov, viies nende kinnistu väärtus alla ning vōttes see vähene privaatsus,
mis enne oli siis leian, et siin tuleks vaadata seda plaani suuremalt kaasates arutelusse
ka naaberkinnituste omanikud.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Transpordiamet kaalus täiendavalt kahte varianti Nõo Vallavalitsuse ettepanekuga arvestamise
korral:
1. Kogujatee läbi Kosse kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0324);
2. Kogujatee Kosse kinnistul asuva põllu ja Tatra maardla 2 kinnistul asuva metsa piiril.
Variandi 1 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Teepikkus Aiamaa ristmiku piirkonnast Külitse liiklussõlme oleks selle variandi korral ca
800m võrra pikem ning läbida tuleks 2 T-kujulist ristmikku. Arvestades, et seda teed hakkab
sõitma Tartu ja Nõo vaheline bussiliin, siis on see oluline asjaolu, mis muudaks bussi teekonna
pikemaks ja aeglasemaks.
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
99
- 2021. aasta teeregistri andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigiteel 22154
Aiamaa–Nõo 1036 autot ööpäevas ning riigiteel 22192 Soosilla–Nõgiaru 154 autot ööpäevas.
Tõenäoliselt kogu Nõo–Aiamaa liiklus kavandatavale kogujateele ei tule, sest Nõo elanikele
pakub 2+2 maantee kiiremat ühendust Tartusse kui liikuda kavandatava Nõo liiklussõlme
kaudu. Kuid on selge, et kogujatee kavandamine toob sellesse piirkonda liiklust juurde. Variandi
1 korral suunataks kogu täiendav liiklus Aarnamäe, Oru, Jaani, Vaarika, Vahtramäe ja
Männitiigi kinnistute vahelisele teele. Negatiivselt on mõjutatud 6 kinnistut.
- Variandi 1 korral tükeldatakse Kosse kinnistul (katastritunnusega 52801:001:0324) asuv põld
kolmeks tükiks, millest vähemalt 2 on ebamäärase kuju ja suurusega ja mida oleks tõenäoliselt
keeruline/ebaotstarbekas harida.
Variandi 2 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Negatiivselt on mõjutatud Jaani ja Soosilla kinnistud, sest nendest kinnistutest on vajalik maad
tee rajamiseks ning kinnistul asuvate hoonete lähedusse rajatakse uus tee. Negatiivsete mõjude
leevendamiseks on projektiga võimalik näha ette meetmeid, nagu näiteks: liikluse rahustamise
meetmed, kiiruse piiramine, kinnistu piirile rajatav plankaed. Ülejäänud kinnistute osas
negatiivne mõju sedavõrd märkimisväärne pole, sest olemasolevale Soosilla–Nõgiaru riigiteele
projektiga liiklust juurde ei suunata ning uus tee jääb eluhoonetest vähemalt 100 meetri
kaugusele.
Transpordiamet kaalus kahe variandi vahel ning kaalumise tulemusena leidis, et variant 1 tagab
parema liikuvuse ning riivab vähem erakinnistuid.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed. Kavandada kogujatee nii, et see kulgeks Kosse kinnistul (katastritunnusega
52801:001:0324) asuva põllu servas.
13 Laste
52801:001:1340
(endine 52801:001:0827)
Öö
52801:001:1338
(endine 52801:001:0828)
11.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Muudatused on mõistlikud ja loogilised.
Kas kogumisteelt kinnistule juurdepääsuks teeotsa kohad peab eelnevalt
kooskõlastama? Kuidas nende asukohtade määramine käib? Kuidas lahendada
juurdepääsu küsimused kuniks antud projekt töösse läheb?
Transpordiamet vastas 12.04.2023 e-kirjaga:
Juurdepääsu küsimused tuleb praegusel hetkel lahendada nii nagu on vajalik praeguses
olukorras. Seni kaua kuniks pole Tartu-Nõo lõigu projekti realiseeritud, tuleb lähtuda
olemasolevast olukorrast. Tulevikus kui ehitatakse sellele lõigule kogujatee, siis on selle kaudu
võimalik näha ette juurdepääsud piirnevatele kinnistutele. Kogujatee on võrreldes
põhimaanteega oluliselt väiksema liiklussagedusega ning kogujatee ei ole põhimaantee – see
tähendab, et piirangud mahasõitude rajamiseks on oluliselt leebemad võrreldes põhimaanteega.
Otsus:
Lugeda, et Laste ja Öö kinnistute omanikel puuduvad vastuväited Külitse liiklussõlme ja
riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel ühendava kogujatee kavandamiseks Tartu poolt
vaadatuna paremale poole põhimaanteed.
14 Jaani
52801:001:0747
11.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
11.04.2023 e-kiri:
Me ei ole kohe mitte kuidagi selle uue projektiga nõus. Vana mis läks üle põllu see
oleks väga hästi sobinud. Ma arvan et ei pea isegi vajalikuks neid põhjuseid välja
tuua, see on ju peale vaadates selge, et ei sobi siia.
Siiralt loodan, et see jama läbi ei lähe.
11.04.2023 e-kiri:
Loodan, et see pole lõplik projekt, sest ma ei saa olla rahul, kui mu maja ees hakkab
olema autotee. Kui maja eest kaob metsatukk ja edaspidi hakkame nägema ainult
möödasõitvaid autosid. Müratõkke mõte ka ei lohuta.
Rääkimata, mis see teeb meie kinnistu väärtusega.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Transpordiamet kaalus täiendavalt kahte varianti Nõo Vallavalitsuse ettepanekuga arvestamise
korral:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
100
Usun, et ka teised majaomanikud sellega nõus ei ole! 1. Kogujatee läbi Kosse kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0324);
2. Kogujatee Kosse kinnistul asuva põllu ja Tatra maardla 2 kinnistul asuva metsa piiril.
Variandi 1 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Teepikkus Aiamaa ristmiku piirkonnast Külitse liiklussõlme oleks selle variandi korral ca
800m võrra pikem ning läbida tuleks 2 T-kujulist ristmikku. Arvestades, et seda teed hakkab
sõitma Tartu ja Nõo vaheline bussiliin, siis on see oluline asjaolu, mis muudaks bussi teekonna
pikemaks ja aeglasemaks.
- 2021. aasta teeregistri andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigiteel 22154
Aiamaa–Nõo 1036 autot ööpäevas ning riigiteel 22192 Soosilla–Nõgiaru 154 autot ööpäevas.
Tõenäoliselt kogu Nõo–Aiamaa liiklus kavandatavale kogujateele ei tule, sest Nõo elanikele
pakub 2+2 maantee kiiremat ühendust Tartusse kui liikuda kavandatava Nõo liiklussõlme
kaudu. Kuid on selge, et kogujatee kavandamine toob sellesse piirkonda liiklust juurde. Variandi
1 korral suunataks kogu täiendav liiklus Aarnamäe, Oru, Jaani, Vaarika, Vahtramäe ja
Männitiigi kinnistute vahelisele teele. Negatiivselt on mõjutatud 6 kinnistut.
- Variandi 1 korral tükeldatakse Kosse kinnistul (katastritunnusega 52801:001:0324) asuv põld
kolmeks tükiks, millest vähemalt 2 on ebamäärase kuju ja suurusega ja mida oleks tõenäoliselt
keeruline/ebaotstarbekas harida.
Variandi 2 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Negatiivselt on mõjutatud Jaani ja Soosilla kinnistud, sest nendest kinnistutest on vajalik maad
tee rajamiseks ning kinnistul asuvate hoonete lähedusse rajatakse uus tee. Negatiivsete mõjude
leevendamiseks on projektiga võimalik näha ette meetmeid, nagu näiteks: liikluse rahustamise
meetmed, kiiruse piiramine, kinnistu piirile rajatav plankaed. Ülejäänud kinnistute osas
negatiivne mõju sedavõrd märkimisväärne pole, sest olemasolevale Soosilla–Nõgiaru riigiteele
projektiga liiklust juurde ei suunata ning uus tee jääb eluhoonetest vähemalt 100 meetri
kaugusele.
Transpordiamet kaalus kahe variandi vahel ning kaalumise tulemusena leidis, et variant 1 tagab
parema liikuvuse ning riivab vähem erakinnistuid.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed. Kavandada kogujatee nii, et see kulgeks Kosse kinnistul (katastritunnusega
52801:001:0324) asuva põllu servas.
15 Soosilla
52801:001:0008
17.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Meie arvamus: sellise lõigu ümberehitamisega me ei ole nõus. Kiirmaantee ehitusega
me oleme juba arvestatud aga et veel üks tee meie kinnistu kõrval see on natukene
üleliig. Kaob privaatsus millega me oleme juba 20 aastat harjunud.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Transpordiamet kaalus täiendavalt kahte varianti Nõo Vallavalitsuse ettepanekuga arvestamise
korral:
1. Kogujatee läbi Kosse kinnistu (katastritunnusega 52801:001:0324);
2. Kogujatee Kosse kinnistul asuva põllu ja Tatra maardla 2 kinnistul asuva metsa piiril.
Variandi 1 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
101
- Teepikkus Aiamaa ristmiku piirkonnast Külitse liiklussõlme oleks selle variandi korral ca
800m võrra pikem ning läbida tuleks 2 T-kujulist ristmikku. Arvestades, et seda teed hakkab
sõitma Tartu ja Nõo vaheline bussiliin, siis on see oluline asjaolu, mis muudaks bussi teekonna
pikemaks ja aeglasemaks.
- 2021. aasta teeregistri andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigiteel 22154
Aiamaa–Nõo 1036 autot ööpäevas ning riigiteel 22192 Soosilla–Nõgiaru 154 autot ööpäevas.
Tõenäoliselt kogu Nõo–Aiamaa liiklus kavandatavale kogujateele ei tule, sest Nõo elanikele
pakub 2+2 maantee kiiremat ühendust Tartusse kui liikuda kavandatava Nõo liiklussõlme
kaudu. Kuid on selge, et kogujatee kavandamine toob sellesse piirkonda liiklust juurde. Variandi
1 korral suunataks kogu täiendav liiklus Aarnamäe, Oru, Jaani, Vaarika, Vahtramäe ja
Männitiigi kinnistute vahelisele teele. Negatiivselt on mõjutatud 6 kinnistut.
- Variandi 1 korral tükeldatakse Kosse kinnistul (katastritunnusega 52801:001:0324) asuv põld
kolmeks tükiks, millest vähemalt 2 on ebamäärase kuju ja suurusega ja mida oleks tõenäoliselt
keeruline/ebaotstarbekas harida.
Variandi 2 korral kaasnevad järgmised negatiivsed mõjud:
- Negatiivselt on mõjutatud Jaani ja Soosilla kinnistud, sest nendest kinnistutest on vajalik maad
tee rajamiseks ning kinnistul asuvate hoonete lähedusse rajatakse uus tee. Negatiivsete mõjude
leevendamiseks on projektiga võimalik näha ette meetmeid, nagu näiteks: liikluse rahustamise
meetmed, kiiruse piiramine, kinnistu piirile rajatav plankaed. Ülejäänud kinnistute osas
negatiivne mõju sedavõrd märkimisväärne pole, sest olemasolevale Soosilla–Nõgiaru riigiteele
projektiga liiklust juurde ei suunata ning uus tee jääb eluhoonetest vähemalt 100 meetri
kaugusele.
Transpordiamet kaalus kahe variandi vahel ning kaalumise tulemusena leidis, et variant 1 tagab
parema liikuvuse ning riivab vähem erakinnistuid.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed. Kavandada kogujatee nii, et see kulgeks Kosse kinnistul (katastritunnusega
52801:001:0324) asuva põllu servas.
16 Kiisa
52801:001:1344
(endine 52801:001:0074)
Kiisa
52801:001:0075
Uue-Kõrgemäe
52801:001:0413
24.04.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Rääkisin Teiega mobiilis vahetult enne kevadpühi (06.04.23).
Ütlesite, et meie rentnik OÜ Rakater on esitanud Teile Taotluse projekteerida uus
Järiste-Nõgiaru teelõik meie kinnistule (52801:001:0075) nii, et Jõhvi-Tartu- Valga
mnt. ja uue teeosa vahele jääks 50m – 60 meetrit haritavat maad.
Meie huvi on aga säilitada meie omandis oleva kinnistu külge võimalikult palju
haritavat põllumaad.
Näeme, et Teie projektis on selliseid näiteid: Nõo-Keeri tee (52801:001:0078) keerab
Elva poole, (läbides kinnistuid Kalvi, Lillaste, Kalvi, Koguduse, Eebeni ja Maanuse)
ning kulgeb suurema mnt-ga paralleelselt ~2,5 korda maanteele lähemalt, kui
projekteeritav uus Järiste-Nõgiaru tee osa meie kinnistul.
Saame aru, et uue viimase muudatuse kohaselt hakkavad suuremat ja võimsamat
maantee-tunnelit läbima nii bussid kui kombain ja muud põllutöömasinad. Seetõttu
kulub erinevatele teedele, kalletele, nõlvadele ja kraavidele joonisel näidatud pindala,
kuid tunnelist Nõo poolsel alal oleks võimalik hakkama saada Järiste – Nõgiaru teeks
väiksema pindalaga senisel joonisel näidatust, (meie kinnistu maanteega piirneva külje
pikkuseks on kokku ~ 400 meetrit).
Me ei ole andnud OÜ Rakaterile volitust meie kinnistu nimel taotlusi teha. Kindlasti ei
ole ka avalikes huvides meie kinnistust suuremat äralõiget teha, kui on riigi minimaalne
vajadus.
Põhjendus/selgitus:
Kiisa kinnistule (katastritunnusega 52801:001:0075) kavandatud kogujatee, mis suundub
kavandatavast tunnelist Nõo poole, on sellises asukohas seetõttu, et seal tuleb tagada tunneli
juurde projekteeritaval ristmikul nõuetekohased nähtavused. Juhul kui see kogujatee asuks
Jõhvi–Tartu–Valga maanteele lähemal, siis piiraksid tunneli seinad oluliselt nähtavust ristmikul
ning siis ei oleks võimalik enam nõuetekohaseid ristmiku nähtavusi tagada. See on tinginud
kogujatee kavandamise maanteest kaugemale.
Otsus:
Arvamuses väljatoodu alusel projekteerimistingimuste eelnõud mitte muuta ülaltoodud
kaalutlustel.
Täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus Kiisa kinnistule (katastritunnusega
52801:001:0075) kavandatava kogujatee, mis asub tunnelist Nõo suunas, asukohta. Kaaluda
järgmisi variante:
1. Kavandada kogujatee maanteele lähemale, et tekiks Kiisa kinnistust (katastritunnusega
52801:001:0075) võimalikult väike äralõige. Sealjuures tuleb tagada ristmiku nõuetekohased
nähtavused tunneli juures;
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
102
(Usume, et ka tema talu (Märdi 52801:001:0150) sissesõidutee saab projekteerida Jõhvi
–Tartu –Valga mnt-ga paralleelselt senise asukoha lähedale ja selleks ei oleks vaja
kulutada rohkem meie kinnistu maad lisaks teisest küljest uue sissesõidu tee
rajamiseks.)
Kokkuvõtteks. Ei meie kui omaniku, Transpordiameti ega ka riigi avalikuks huviks ei
saa olla kulutada maa ostuks (äralõikeks) rohkem raha, kui Jõhvi-Tartu-Valga mnt
ümber-ehituseks minimaalselt vaja on.
Seega palume üle vaadata Järiste - Nõgiaru tee asukoht meie kinnistul. Ja kui seda
muuta ei ole enam võimalik, siis moodustada kokku 3 eraldi kinnistut: 2 kinnistut
meile, mille vahele jääb riigile müügiks transpordimaa.
2. Kavandada kogujatee maanteest kaugemale, et tekiks kogujatee ja põhimaantee vahele 60m
laiune ala, mida on võimalik põlluna edasi harida;
3. Kogujatee asukohta mitte muuta.
17 Raudtee tn 4
52801:010:0409
02.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
10.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
02.05.2023 e-kiri:
Sain dokumendi kätte. Praegu on Raudtee tänava alguses kinnistute taga müra tõkkeks
puud. Juhul, kui tee tuleb meile lähemale, peaks seal vähemalt müratõkkesein olema.
10.05.2023 e-kiri:
Sain kätte Nõo liiklussõlme ehitamise muudatusi puudutavad dokumendid ja sooviksin
arvamust avaldada.
*** Arvamuse andja kirjeldas Raudtee tänav 4 kinnistuga ja seal elavate inimeste
põlvnemisega seotud ajalugu ***
Mulle lähevad väga korda muudatused, mis minu vanematekodu puudutavad. Samas
saan aru, et ühe perekonna elukvaliteedi halvenemine (viie mahasõiduga ringristmik
otse meie krundi taga ja Raudtee tänava laiendamine tõenäoliselt suureneva
liikluskoormuse tõttu) ei kaalu üles kasu, mis sellest muudatusest tõuseb.
Sellepärast olen muudatustega nõus, kuid sooviksin, et meie krundi maanteega
piirnevale poolele (meie krundi ja liiklussõlme vahele) püstitataks müratõkkesein.
Raudtee tänava laiendamisest ka. Aastakümneid eraldas meie krunti tänavast tihe nn
raudteehekk: tänavapoolses küljes hooldatud kuusehekk, keskel jooksmas kaks rida
kasepuid, lisaks muid lehtpuid. Iseseisvuse taastamise järel tagastati maa kirikule.
Üheksa aastat tagasi võeti kogu „hekk“ maha, asemele on kasvanud võsa. Kuigivõrd
see siiski meid tänava ja raudtee müra ja saaste eest taas kaitseb.
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
18 Raudtee tn 6
52801:001:0793
Raudtee tn 6a
52801:001:0794
03.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Meie asume Raudtee 6 ja 6a. Näeme plaanilt, et ringtee tuleb meile kinnistule üpris
lähedale. Kuidas on tagatud meile mürakaitse?. Kas on plaanis ehitada müratõkke
sein?. Meie peres on kasvamas neli last (väikesed) ja veidi hirmutav on, et selline suur
sõlm tuleb meile üpris lähedale, mis omakorda hakkab meile suurt müra tekitama.
Praegune maantee müra juba kostub meile kinnistule.
Põhjendus/selgitus:
Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.12 nimetatud uuringute hulgas on ka mürauuringu
koostamine ning punkti 5.6.1 kohaselt tuleb projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu
tulemustele.
Mürauuringus võetakse arvesse kavandatava 2+2 tee asukohta ja perspektiivset liiklussagedust
ning nähakse ette müratõkete kavandamine nendesse kohtadesse, kus liiklusmüra ületab
seadusega sätestatud piirväärtusi. Kohtadesse, kus mürauuringu alusel piirväärtusi ei ületata,
müratõkkeid ei kavandata.
Otsus:
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
19 Vahenurme
52801:001:0434
08.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Vastuseks Teie kirjale 27.04.2023 nr 8-1/21-002/9529-1 teatan, et olen nõus Teie poolt
esitatud muudatustega. Palun ka vastust kahele tekkinud küsimusele:
1. Kas on kavandatud ülekäigu rada Metsküla ja Meeri tee ristmikule jalakäijate
turvaliseks teeületuseks ja kas on ette nähtud ka kiiruse piirang sellel teelõigul.
2. Jääb arusaamatuks ristmiku tekitamine enne ringteed Koguduse 52801:001:0026
kinnistule. Kas mõlemad teed ei võiks suubuda ringristmikule. Arvan, et iga täiendav
ristmik on ka täiendav ohu allikas. Vabandan kui minu mõttekäik ei ole asjakohane.
Transpordiamet vastas 08.05.2023 e-kirjaga:
Saadan vastused esitatud küsimustele:
1. Kergliiklustee ja sõidutee ristumise viis ning kehtestatav kiiruspiirang
lahendatakse/määratakse ehitusprojektiga.
2. Kavandatava lahenduse plussid on väiksem maakasutus ja lühem sõiduteekonna pikkus Nõo
ja Meeri vahel. Arvestades madalat riigitee 22191 Nõo–Meeri liiklussagedust (2021. aasta
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
103
teeregistri andmetel 370 autot/ööpäevas) ning eespool välja toodud plusse on T-kujuline ristmik
selles asukohas tõenäoliselt optimaalne lahendus.
Projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.2.2.1 alusel on ehitusprojekti koostamise käigus siiski
võimalik esitatud ettepanekut, ühendada Nõo–Meeri tee otse ringristmikule, kaaluda.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet kaalus täiendavalt ettepanekut kavandada kogujatee suubumine ringristmikule
ning leidis, et esitatud ettepanek on asjakohane. Selline lahendus võimaldab vältida T-kujulise
ristmiku kavandamist kõrgele muldkehale (kuna see asub viaduktile üsna lähedal, siis selles
kohas on tee muldkeha veel kõrges muldes) ning ristmik ise on ohutum.
Otsus:
Lugeda, et Vahenurme kinnistu omanikul puuduvad vastuväited Nõo liiklussõlme asukoha
muutmiseks.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning ühendada
Meeri poolt tulev kogujatee ringristmikuga.
20 Raudtee tn 12
52801:010:0141
Kalvi
52801:010:0142
Kalvi
52801:010:0143
Metsa-Voodla
52801:001:0430
15.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
17.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
15.05.2023 kiri:
Olen tutvunud Teie plaaniga.
Enne nõusoleku andmise küsimuse juurde minekut soovin Teilt lisainformatsiooni,
kuidas kavatsete kompenseerida kinnistu Raudtee tn 12 (52801:010:0141) kastutusse
võtmise või selle omandamise. Ootan Teilt infot ja ettepanekut järgmiste variantide
osas:
1. Võimaliku maadevahetus,
2. Kinnistu eest saadava võimaliku hüvitise suurus,
3. Kinnistu ehitusalase osa eest saadava kompensatsioon, tingimusel , et planeeritavalt
ringteelt jääb kinnistule sisenemise võimalus.
Samuti on plaanis ette nähtud kogujatee rajamine Tartu-Elva maantee lõunapoolsele
küljele. Sel puhul lõikab ehitus ära tüki Raudtee 12 kinnistu põllumaad. Mis on sel
puhul tasutav hõvitis?
Kindlasti ei ole ma nõus sellise lahendusega, mis suurendab Raudtee tn.
liikluskoormust ning vajab ühtlasi selle laiendamist.
Kokkuvõttes – ei anna ma hetkel nõusolekut, sest mulle edastatud kirjas puudub
vähimgi info selle kohta, kas ja kuidas toimub sellise lahendusega kaasneva õiguste
riive hüvitamine.
Samuti palun mulle edastada algne lahendus, sest saan aru, et hetkel toimub juba
muudetud lahenduse kooskõlastamine.
17.05.2023 e-kiri:
Tänan vastuse ja selgituste eest.
Esmalt juhin tähelepanu sellele, et minu kirjas oli vastus sees – „Kokkuvõttes – ei anna
ma hetkel nõusolekut, sest mulle edastatud kirjas puudub vähimgi info selle kohta, kas
ja kuidas toimub sellise lahendusega kaasneva õiguste riive hüvitamine.“ Seega on
minu seisukoht tähtaegselt teatavaks tehtud.
Teiseks, kuniks ei ole täpselt teada see, et mis tingimustel, summades ja viisil toimub
vastava lahenduse hüvitamine, siis ei ole mul infot, mille pinnalt mingi muu vastus
anda. Küsimus ei ole ju selles, et kas ja mis on minu arvamus ehitustehnilise lahenduse
osas, vaid see, et kas mulle sobib minu õiguste riive vastaval vägagi koormaval viisil.
Sellises olukorras ei saa ma nõusolekut anda.
Transpordiamet vastas 16.05.2023 e-kirjaga:
Saadan vastused küsimustele.
Küsimus 1. Võimalik maadevahetus,
Vastus: See küsimus puudutab maade omandamise protsessi, mitte projekteerimistingimusi.
Maade vahetamise võimalikkus selgitatakse välja maade omandamise käigus. Maade
omandamist saab alustada pärast ehitusprojekti valmimist. Täna ei ole sellele küsimusele
võimalik kahjuks konkreetsemat vastust anda, sest ei ole projekti ja seega ei ole alustatud ka
maade omandamist.
Küsimus 2. Kinnistu eest saadava võimaliku hüvitise suurus,
Vastus: Lisasin manusesse tänase maade omandamise protsessikirjelduse. See protsess võib
ajas muutuda, aga usun et see aitab selgitada, kuidas see hüvitatav väärtus tekib. Hetkel täpseid
summasid ei ole teada. Juhin tähelepanu, et hetkel on tegemist projekteerimistingimuste
menetlusega, mis on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Sellele järgneb eelprojekti koostamine
ja alles pärast seda on võimalik hakata rääkida maade omandamisest. Ehitusprojekt selgitab
välja täpse maavajaduse.
Küsimus 3. Kinnistu ehitusalase osa eest saadava kompensatsioon, tingimusel , et planeeritavalt
ringteelt jääb kinnistule sisenemise võimalus.
Vastus: Juurdepääsud täpsustatakse projektiga. Kui ringtee all on mõeldud ringristmikku, siis
ringristmikult täiendavaid juurdepääse võimalik kavandada ei ole. Kui ringtee all on mõeldud
maanteega paralleelset teed, siis sellelt teelt rajatakse mahasõidud vaid sellisel juhul kui
projekti tulemusena katkestatakse kusagilt olemasolev juurdepääs.
Lisan manusesse esialgse joonise, millega menetlust alustati. See joonis saadeti ka Raudtee tn
12 kinnistu omanikule 01.12.2022 kirjaga nr 8-1/21-002/27230-1 ja lisaks avaldati teade
projekteerimistingimuste menetluse kohta Nõo valla lehes 15.12.2022 ning lisati vastav info Nõo
valla kodulehele.
Juhin tähelepanu, et muudetud lahendusele soovisime saada arvamust hiljemalt 15.05.2023. See
tähtaeg on tänaseks möödas ning te olete esitanud oma küsimused täpselt tähtajal. Kuna
tegemist oli täpsustavate küsimustega, siis annan võimaluse soovi korral veel avaldada
arvamust muudetava lahenduse osas kuni 18.05.2023. Kui selleks ajaks täiendavat arvamust ei
esitata, siis loeme ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et te ei soovi projekteerimistingimuste
eelnõu muudatuse osas arvamust avaldada.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
104
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Menetluse käigus tehtud ettepanekutes on toodud välja järgmised murekohad, mida
projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega püütakse lahendada:
1. Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks);
2. Mitte kavandada Nõgiaru ja Paju tänavaid tupikuteks;
3. Raudtee tänav on kitsas, see tuleks kas ehitada ümber laiemaks või rajada kogujatee maantee
äärde kuni Paju tänavani, et tagada piirkonnale juurdepääs;
4. Tagada juurdepääs põllumajandustehnikale Koobamäe (52801:010:0365) ja Paju tn 1
(52801:001:0170) kinnistutel asuvatele põldudele;
5. Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2,
Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu
suunas ning lühendaks sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas.
Pärast projekteerimistingimuste muudatuse kohta arvamuste küsimist kaalus Transpordiamet
täiendavalt varasemalt välja töötatud kahe võimaliku lahendusvariandi vahel ning kaalumise
tulemusena leidis, et Nõo liiklussõlme asukoha muudatus ja kogujatee rajamine Paju tänava ja
Nõo liiklussõlme vahele on põhjendatud ning see tagab Nõo alevikule tervikuna paremaid
juurdepääse peamistel liikumissuundadel ja lühendab sõiduteekondi. Lisaks asub sellise
lahenduse korral liiklussõlm kaugemal raudteest – see pakub paremaid võimalusi perspektiivis
eritasandilise Nõo raudteeülesõidu kavandamiseks ilma Nõo liiklussõlme ümber ehitamata.
Laiemale alale liiklussõlme rajamine võimaldab kavandada ka mõistlikumaid (laugemaid)
rampide pikikaldeid, mis omakorda tagab kõrgema liiklusohutuse taseme.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
21 Raudtee tn 2a
52801:010:0018
Koguduse
52801:001:0026
Meeri tn 18b
52801:010:0022
Tuule tn 34
52801:001:1034
Tuule tn 36
27. aprillil 2023 jõudis meieni Teie kiri EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudusele kui
Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega
otseselt puudutatud kinnisasjade omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse
avaldamiseks hiljemalt 15. mail 2023.
Kirjas tuuakse välja, et muudatuses on arvestatud mh järgmise ettepanekuga:
Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks).
Transpordiamet vastas 17.05.2023 e-kirjaga:
Olete esitanud küsimused seoses sellega, et kuidas Raudtee tn 2a kinnistul luuakse Nõo
liiklussõlme asukoha muudatusega paremaid ja selgemaid võimalusi maa kasutamiseks.
Selgitan, et Raudtee tn 2a kinnistu (52801:010:0018) kasutamiseks ei looda paremaid
võimalusi, sest suur osa Raudtee tn 2a kinnistust nähakse ette võõrandada liiklussõlme
rajamiseks. Paremad arendamisvõimalused tekivad piirkonna arendamiseks tervikuna – mitte
vaadates ainult ühte konkreetset kinnistut. Kui projekteerimistingimuste eelnõu algne
lahendusvariant nägi Nõo liiklussõlme arendamiseks ette etapilise realiseerimise (etapp 1 ja
etapp 2), siis muudetud variant näeb ette Nõo liiklussõlme rajamiseks ühe ainsa etapi, mida
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
105
52801:001:1035
Tuule tn 38
52801:001:1036
Veski tn 31
52801:001:1063
15.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Teie kirjale lisatud jooniselt ei saanud koguduse juhatus aga aru, kuidas on kogudusele
kuuluval Raudtee 2a kinnistul nimetatud muudatusega loodud paremaid ja selgemaid
võimalusi maa kasutamiseks. Praegune terviklik krunt jagatakse liiklussõlmega
tükkideks, mille edaspidine kasutusvõimalus muutub ebaselgeks.
Seoses sellega palume Transpordiametilt vastuseid järgmistele küsimustele.
1. Millised arendamisvõimalused jäävad Raudtee 2a kinnistule pärast projekti
valmimist?
2. Millised on Transpordiameti piirangud juhul, kui tulevikus teha antud kinnistule
detailplaneering ehitusõiguse saamiseks?
3. Kas ja millisesse asukohta oleks Raudtee 2a kinnistul võimalik edaspidi hooneid
rajada?
tulevikus enam ei ole kavas muuta. Sellega saavad kõik huvitatud osapooled arvestada ja
vastavalt sellele oma arendusi kavandada. Etapilise realiseerimisega kaasneksid arendajatele
mitmed takistused arenduste elluviimisel, sest erinevad etapid võivad tingida erinevaid
juurdepääsu lahendusi ning erinevad etapid hõlmavad enda alla erineva maa-ala. See muudab
aga planeerimise keerulisemaks ja maakasutuse ebaotstarbekamaks, sest ei ole teada millal
milline etapp valmib.
Pärast projekti valmimist jäävad Raudtee 2a kinnistule arendamisvõimalused nendele kinnistu
osadele, mida ehitusprojektiga ei nähta ette võõrandada riigile.
Tee kaitsevööndis detailplaneeringu koostamiseks peab detailplaneeringu koostamise
korraldaja, ehk kohalik omavalitsus, küsima tingimusi tee omanikult tulenevalt EhS§70 lg 3 –
riigitee puhul Transpordiametilt. Nendes tingimustes määratakse muuhulgas ka see kui lähedale
teele on võimalik hooneid rajada ning nende tingimustega tuleb detailplaneeringu koostamisel
arvestada.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Menetluse käigus tehtud ettepanekutes on toodud välja järgmised murekohad, mida
projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega püütakse lahendada:
1. Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks);
2. Mitte kavandada Nõgiaru ja Paju tänavaid tupikuteks;
3. Raudtee tänav on kitsas, see tuleks kas ehitada ümber laiemaks või rajada kogujatee maantee
äärde kuni Paju tänavani, et tagada piirkonnale juurdepääs;
4. Tagada juurdepääs põllumajandustehnikale Koobamäe (52801:010:0365) ja Paju tn 1
(52801:001:0170) kinnistutel asuvatele põldudele;
5. Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2,
Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu
suunas ning lühendaks sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas.
Pärast projekteerimistingimuste muudatuse kohta arvamuste küsimist kaalus Transpordiamet
täiendavalt varasemalt välja töötatud kahe võimaliku lahendusvariandi vahel ning kaalumise
tulemusena leidis, et Nõo liiklussõlme asukoha muudatus ja kogujatee rajamine Paju tänava ja
Nõo liiklussõlme vahele on põhjendatud ning see tagab Nõo alevikule tervikuna paremaid
juurdepääse peamistel liikumissuundadel ja lühendab sõiduteekondi. Lisaks asub sellise
lahenduse korral liiklussõlm kaugemal raudteest – see pakub paremaid võimalusi perspektiivis
eritasandilise Nõo raudteeülesõidu kavandamiseks ilma Nõo liiklussõlme ümber ehitamata.
Laiemale alale liiklussõlme rajamine võimaldab kavandada ka mõistlikumaid (laugemaid)
rampide pikikaldeid, mis omakorda tagab kõrgema liiklusohutuse taseme.
Otsus:
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
106
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada
uus maanteega paralleelne kogujatee alates Paju tänavast (kohalik tee nr 5280139) kuni Nõo
liiklussõlmeni.
22 Valga mnt 2
52801:009:0058
15.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Vastuseks teie 27.04.2023 nr 8-1/21-002/9529-1 saadetud kirjale suudame öelda vaid,
et info Nõo liiklussõlme rajamise muudatustest on meieni nüüd jälle jõudnud.
On vist väga lihtne niimoodi igal aastal uusi muudatusi teha ja inimestega mängida,
sest see ei maksa ju midagi!
See, et möödas on vaid 1,5 aasta, mil meie pere elu oli seisma pandud seoses peatselt
toimuvate ümberkorraldustega viadukti ehitamise planeerimisel, on ju tühine lugu,
keegi ju ei kannata.
Asjad lihtsalt muutusid seoses aruteludega...
Meil on siiralt kurb, et 21. sajandil meie riigis ei hoolita oma inimestest, et teeme
kiireid otsuseid ja siis anname teada, et vot nii on. ja valmsituge 2023 a oma uue elu
alustamiseks. On nagu sõja olukord, kus pääsu pole ja pead. Selline hoolimatus võtab
sõnatuks, et kas tõesti ei saa selliseid koosolekuid ja arutelusid teha nii, et ei ole kindlaid
lubadusi, et kõik on veel alles planeerimisel, mitte aga 2023 sügisel läeb asi käiku ja
peab uut elupaika otsima hakkama....
Kas on siin tegemist oskamatusega suhelda klientidega või ongi ettevõtte poliitika
niimoodi oma klientidega manipuleerida , et hiljem öelda , et on uued plaani ja uus
toimetamine. Ei mingit vabandamist, jm kompensatsiooni, et perede elud ja
toimetamised on nii suuremuutuse töttu 1.5 pausile pandud, sest mõte pole ju oma
elukohta arendada, kui kõik läheb niigi maha lõhkumisele.
Pärast Teiega kohtumist Nõo vallamajsa, kus veenvalt seletati, et see on ainuõige
lahendus, oli meie perel pikk leinaperiood selle mõttega harjumiseks ja mõttes hüvasti
jätmiseks, mistõttu kaua planeeritud ja ka tellitud ehitustööd- õue parketti ja
aiakujunamine , rajamine tühistati ja jäi täiesti seisma. Nüüd kui 1,5 aastat selle otsuse
teatamisest- et majad lähevad lõhkumisele - on möödas tuleb info, et midagi ei toimu,
lihtsallt kolmele poole tuleb aktiivne maantee. Ja nii ongi,
Olime peale viimast meiega peetud arurelu oma elukorralduse selleks ajaks seisma
pannud ja nüüd püüame uuesti harjuda, et nüüd siis on riigiasutus - maanteeamet - meile
uue elu siin paigas planeerinud ja lubab meil oma elu siin kodus jätkata , rajades
mõnusa teederägastiku , küll ainult maja kolme külje peale.
Küsimus, kui nüüd see planeering ellu viikse, kuidas on mõeldud meie
maja maantemüra taksitamisele? Plaanil me müratõkkeseinu ei märganud. Neid vist
ei ole planeeritud? Samas, kui nii tihe liiklus ikkagi veelgi suureneb ,on selline
müratökkesein meile elamu juurde vajalik.
Väljavõte Teie saadetud kirjast "Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see
riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2, Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi
kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu suunas ning lühendaks
sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas. " - Ei ole nõus, et teie lause
esimene väide oleks õige, et selle liiklussõlme rajamine meie elu vähem riivab kui
intensiivne maantee kulgeb elamu kolmes küljes.
Transpordiamet vastas 18.05.2023 e-kirjaga:
Projekteerimistingimuste menetluse üks eesmärkidest on selgitada välja lähedal paiknevate
elanike ja maaomanike arvamus kavandatavate tegevuste osas, misläbi on võimalik kujundada
keskkonda sobivaim lahendus, mis arvestaks võimalikult palju ka inimeste liikumisvajadustega.
Ühtlasi tuleb aga silmas pidada ka projekteerimisnormidest tulenevaid nõudeid.
Poolteist aastat tagasi võeti Valga mnt 2, 4 ja 6 kinnistu omanikega ühendust seetõttu, et küsida
põhimõttelist seisukohta, kas maaomanikud oleksid valmis oma kodudest loobuma. Sel hetkel
oli see tõesti meile teadaolevalt ainus lahendus, millega oli võimalik säilitada Terminal Oili
tankla ja Nõo esinduspood ning mida oli soovinud kohalik omavalitsus kui kohaliku kogukonna
esindaja. Seejärel tutvustati maaomanikele eeldatavat ajaplaani ning muuhulgas informeeriti
ka sellest, et plaanis on läbi viia projekteerimistingimuste menetlus. Kui menetlus on läbi viidud
ja projekteerimistingimused allkirjastatud, siis alates sellest hetkest on teada, millise
lahendusega projekt koostatakse.
Projekteerimistingimuste menetluses esitatud ettepanekuid on meil kohustus kaaluda.
Põhjendatud juhtudel ei ole meil kohustus ettepanekutega arvestada, kuid me ei saa ette öelda
milliseid ettepanekuid tohib ja milliseid ei tohi teha. Juhul kui me ettepanekutega ei arvesta, siis
me põhjendame ettepanekutega arvestamata jätmist. Nõo liiklussõlme asukoha muutmise
ettepanekut me otsustasime tõsisemalt kaaluda, sest me ei tuvastanud vastuolu
projekteerimisnormidega ning sellel lahendusel on mitmeid eeliseid võrreldes teiste varasemate
lahendustega. Kuna tegemist on olulise muudatusega, siis andsime võimaluse muudatustest
mõjutatud isikutel selles osas arvamust avaldada. Pärast arvamuste kokku kogumist on meil
võimalus võrrelda ja kaaluda, millist projektlahendust eelistada. Paraku tuleb tunnistada, et
varasemalt ei osanud me sellist liiklussõlme lahendust ette näha. See ei tähenda aga seda, et me
ei või seda kaaluda, kui selline ettepanek tehakse ja kui see on ühel või teisel moel mõistlikum
lahendus.
Eskiisil on teadlikult mitte ühtegi müraseina näidatud. Selleks, et selgitada välja müraseinte
vajadus, tuleb esmalt projekteerida teekatte pinnad ning selle põhjal teha müra modelleerimine,
mis võtab arvesse liiklussageduse kasvu ja uue kavandatava tee asukohta. Müra modelleerimise
tulemuste põhjal projekteeritakse müraseinad. Need tegevused on meil Tartu-Nõo lõigu
eelprojektiga plaanis ning müraseinte lahendusi saame tutvustada siis kui meil tuleb KMH
aruande avalikustamine.
Projekteerimistingimuste eelnõus on mürauuringu ja müraseinte projekteerimise nõue
kirjeldatud. Valga mnt 2 kinnistul asuv eluhoone asub maanteele üsna lähedal ja kindlasti
müratasemeid seal hinnatakse. Praegu ei ole võimalik kindlalt öelda, et millised on eeldatavad
müratasemed eluhoonete fassaadidel.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas ümbruskaudsete maaomanike ja Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta
projekteerimistingimuste eelnõud ning kavandada Nõo liiklussõlm uude asukohta, kasutades ära
Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12 (52801:010:0141) ja Koguduse
(52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde. Lisaks otsustati kavandada uus kogujatee alates
Nõo liiklussõlmest kuni Paju tänavani. Projekteerimistingimuste eelnõu muudatus esitati
arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
107
002/9529-1 ja asutustele 27.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/9528-1. Kirjades selgitati ka seda,
miks ettepanekuid otsustati kaaluda.
Menetluse käigus tehtud ettepanekutes on toodud välja järgmised murekohad, mida
projekteerimistingimuste eelnõu muudatusega püütakse lahendada:
1. Mitte kavandada Nõo liiklussõlme ehitamist kahes etapis, vaid kavandada kohe lõplik
lahendus ühe etapina, et võimaldada paremaid ja selgemaid võimalusi ümbritseva maa
kasutamiseks (sh arendamiseks);
2. Mitte kavandada Nõgiaru ja Paju tänavaid tupikuteks;
3. Raudtee tänav on kitsas, see tuleks kas ehitada ümber laiemaks või rajada kogujatee maantee
äärde kuni Paju tänavani, et tagada piirkonnale juurdepääs;
4. Tagada juurdepääs põllumajandustehnikale Koobamäe (52801:010:0365) ja Paju tn 1
(52801:001:0170) kinnistutel asuvatele põldudele;
5. Muuta Nõo liiklussõlme asukohta Tartu poole, et see riivaks vähem elamumaid (Valga mnt 2,
Valga mnt 4, Valgu, Teeääre, Kaseristi kinnistud), lühendaks sõiduteekonda Nõo alevikust Tartu
suunas ning lühendaks sõiduteekonda Keeri poolt tulles Nõo ja Tartu suunas.
Pärast projekteerimistingimuste muudatuse kohta arvamuste küsimist kaalus Transpordiamet
täiendavalt varasemalt välja töötatud kahe võimaliku lahendusvariandi vahel ning kaalumise
tulemusena leidis, et Nõo liiklussõlme asukoha muudatus ja kogujatee rajamine Paju tänava ja
Nõo liiklussõlme vahele on põhjendatud ning see tagab Nõo alevikule tervikuna paremaid
juurdepääse peamistel liikumissuundadel ja lühendab sõiduteekondi. Lisaks asub sellise
lahenduse korral liiklussõlm kaugemal raudteest – see pakub paremaid võimalusi perspektiivis
eritasandilise Nõo raudteeülesõidu kavandamiseks ilma Nõo liiklussõlme ümber ehitamata.
Laiemale alale liiklussõlme rajamine võimaldab kavandada ka mõistlikumaid (laugemaid)
rampide pikikaldeid, mis omakorda tagab kõrgema liiklusohutuse taseme.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 4 „Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning muuta Nõo
liiklussõlme asukohta, kasutades selleks ära Raudtee tn 2a (52801:010:0018), Raudtee tn 12
(52801:010:0141) ja Koguduse (52801:001:0026) kinnistutel asuvaid põlde.
Projekteerida müratõkked vastavalt mürauuringu tulemustele.
23 Hõberisti
52801:001:1308
(endine 52801:001:0734)
Vana-Valgeristi
52801:001:0731
16.05.2023
Arvamus
projekteerimistingimuste
eelnõu muudatusele
Algselt lubati rajada ainult kergliiklustee, kuid nüüd tahetakse minu maalt (Hõberisti)
ka autotee rajada. Olen sellele vastu. Palun andke märku, mis on järgmised sammud
vaidlustamiseks.
Transpordiamet vastas 18.05.2023 e-kirjaga:
Pärast projekteerimistingimuste menetluse läbiviimist kaalutakse kõiki menetluse käigus
esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning kõikide ettepanekute osas tehakse otsus nendega
arvestamise või mittearvestamise kohta. Mittearvestamist põhjendatakse. Kõik esitatud
ettepanekud ning Transpordiameti otsused nendega arvestamise või mittearvestamise kohta on
nähtavad korralduse lisas 2 "Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel".
Pärast seda kui projekteerimistingimuste andmise korraldus allkirjastatakse, saadetakse see 14
päeva jooksul kõikidele menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldatakse
Transpordiameti kodulehel. Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413
Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates
korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama
või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras
30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Põhjendus/selgitus:
Transpordiamet otsustas Nõo Vallavalitsuse ettepanekul muuta projekteerimistingimuste
eelnõud ning projekteerida Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa – Nõo omavahel
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
108
ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole põhimaanteed. Transpordiamet kaalus
esitatud ettepanekut ning leidis, et selle kaalumine on põhjendatud. Projekteerimistingimuste
eelnõu muudatus esitati arvamuse andmiseks kõikidele otseselt puudutatud maaomanikele
04.04.2023 kirjaga nr 8-1/21-002/7608-1 ning kirjas selgitati ka seda, miks Nõo valla
ettepanekut otsustati kaaluda. Peamiseks argumendiks on see, et sellise lahenduse korral viiakse
buss inimestele lähemale.
Otsus:
Muuta projekteerimistingimuste eelnõu lisa 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ja lisa 4
„Külitse–Nõo lõigu eskiisjoonis“ ning kavandada Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154
Aiamaa–Nõo omavahel ühendav kogujatee Tartu poolt vaadatuna paremale poole
põhimaanteed.
2.4.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevates tabelites toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Räni alevikus asuvad kinnisasjad (Kambja vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Leilovi tee 4 94901:005:0458
Leilovi tee 10 94901:005:0969
Leilovi tee 12 94901:005:0968
Kaval-Antsu tee 13 94901:005:1183
Kaval-Antsu tee 11 94901:005:1182
Kaval-Antsu tee 10 94901:005:1181
Kassisilma tn 26 94901:005:1733
Kassisilma tn 24 94901:005:1734
Kassisilma tn 28 94901:005:1732
Kassisilma tn 22 94901:005:1735
Kassisilma tn 20 94901:005:1736
Kassisilma tänav J1 28301:001:1623
Kassisilma tn 11 28301:001:1624
Kassisilma tn 13 28301:001:1625
Kassisilma tn 9 94901:005:1728
Tiigrisilma park P1 28301:001:1626
Tiigrisilma park P2 28301:001:1627
Tiigrisilma tn 14a 94901:001:0525
Kassisilma tn 14 94901:005:1460
Kassisilma tn 16 94901:005:1459
Kassisilma tn 18 94901:005:1469
Kassisilma tn 12 94901:005:1461
Kassisilma tn 10 94901:005:1462
Kassisilma tn 8 94901:005:1463
Tiigrisilma tn 10c 94901:001:0523
Kassisilma tn 7 94901:005:1458
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kassisilma tn 3 94901:005:1456
Saariku 94901:005:1455
Tiigrisilma tn 2 94901:005:0553
Kassisilma tn 1 94901:005:1454
Kassisilma tn 4 94901:005:1465
Kassisilma tn 2 94901:005:1466
Riia mnt 221 94901:005:0020
Tiigrisilma tn 3 94901:005:0012
Niinepuu tn 5 94901:005:0072
Niinepuu tn 6 94901:005:0068
Tiigrisilma tn 5 94901:005:0011
Niinepuu tn 3 94901:005:0073
Niinepuu tn 4 94901:005:0067
Niinepuu tn 1 94901:005:0074
Niinepuu tn 2 94901:005:0168
Pärna 94901:005:0447
Räniküla tn 26 94901:005:0173
Räniküla tn 28 94901:005:0172
Räniküla tn 30 94901:005:0171
Räniküla tn 32 94901:005:0169
Räniküla tn 23 94901:005:1563
Viirpuu tn 31 94901:005:1559
Viirpuu tänava lõik 1 94901:005:1561
Räniküla tn 21 94901:005:1562
Viirpuu tn 24 94901:005:1560
Räniküla tn 19 94901:005:0180
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Räniküla tn 17 94901:005:0179
Räniküla tn 15 94901:005:0178
Räniküla tn 13 94901:005:0177
Räniküla tn 24 94901:005:0174
Räniküla tn 20 94901:005:0176
Räniküla tn 11 94901:005:0054
Räniküla tn 16 94901:005:0052
Räniküla tn 9 94901:005:0055
Räniküla tn 14 94901:005:0051
Räniküla tn 7 94901:005:0056
Räniküla tn 12 94901:005:0050
Räniküla tn 10 94901:005:0049
Räniküla tn 8 94901:005:0048
Räniküla tn 6 94901:005:0047
Räniküla tn 2 94901:005:0058
Räniküla tn 3 94901:005:0361
Räniküla tn 1 94901:005:0359
Väike-Krookuse 94901:005:0115
Räniküla tn 4 94901:005:0557
Riia mnt 217 94901:005:0461
Riia mnt 215 28301:001:0054
Viirpuu tn 4 28301:001:0053
Viirpuu tn 2 28301:001:0678
Riia mnt 213 28301:001:0679
Riia mnt 211 // Viirpuu tn 2a 94901:005:0027
Tiigrisilma tn 6 94901:005:1453
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Keskküla 94901:005:1084
Kristalli tn 1 94901:005:1124
Tiigrisilma tn 8 94901:005:1451
Tiigrisilma tn 8a 94901:005:1452
Tiigrisilma tn 8b 94901:005:1470
Tiigrisilma tn 8c 94901:001:0529
Tiigrisilma tn 10 94901:001:0528
Tiigrisilma tn 10a 94901:001:0521
Tiigrisilma tn 19 94901:005:1681
Kristalli tn 22 94901:005:1144
Tiigrisilma tn 12a 94901:001:0524
Tiigrisilma tn 12 94901:005:1742
Tiigrisilma tn 14 94901:005:1741
Kristalli tn 29 94901:005:1148
Kristalli tn 29a 94901:005:1659
Tiigrisilma tn 21 94901:005:1664
Tiigrisilma tn 33 94901:005:1665
Tiigrisilma tn 35 94901:005:1669
Tiigrisilma tn 20 94901:005:1472
Tiigrisilma tn 22a 94901:005:1556
Tiigrisilma tn 22 94901:005:1555
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
109
Tartu linnas asuvad kinnisasjad (Tartu linn)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Vektori tn 8 79301:001:0523
Vektori tn 6 79301:001:0524
Vektori tn 4 79301:001:0535
Vektori tn 2 79301:001:0537
Lemmatsi külas asuvad kinnisasjad (Kambja vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Riia mnt 227 94901:005:0687
Pilli 94901:005:0383
Lepalaane tn 2 94901:005:0844
Lepalaane tn 4 94901:005:0845
Lepalaane tn 6 94901:005:0846
Lepalaane tn 8 94901:005:0847
Riia mnt 225b 94901:005:0398
Kraavi 28301:001:1177
Mägra tee 14 28301:001:1175
Mägra tee lõik 3 28301:001:1176
Mägra tee 9 28301:001:1179
Tamme 94901:005:0635
Riia mnt 194 94901:005:0647
Rebase 94901:005:0065
Kase 94901:005:0117
Vastse-Kuusiku 94901:001:0277
Nõlvaku tee 16 94901:005:1251
Nõlvaku tee 15 94901:005:1250
Nõlvaku tee 14 94901:005:1249
Nõlvaku tee 13 94901:005:1248
Nõlvaku tee 17 94901:005:1252
Nõlvaku tee 12 94901:005:1247
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Nõlvaku tee 11 94901:005:1246
Muru 94901:005:0963
Põllu 94901:005:0964
Kivi 94901:005:0965
Lepiku 94901:005:0962
Savi 94901:005:0961
Nõlvaku tee 10 94901:005:1245
Nõlvaku tee 9 94901:005:1244
Nõlvaku tee 6 94901:005:0775
Nõlvaku tee 5 94901:005:1241
Nõlvaku tee 7 94901:005:1242
Nõlvaku tee 8 94901:005:1243
Nõlvaku tee 19 94901:005:1254
Nõlvaku tee 4 94901:005:1240
Nõlvaku tee 3 94901:005:1239
Nõlvaku tee 2 94901:005:1238
Nõlvaku tee 1 94901:005:1237
Põllutüki 94901:005:0363
Lembitu 94901:005:0317
Riia mnt 184 94901:005:0549
Riia mnt 182 94901:005:0547
Tooma 94901:005:0237
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Riia mnt 178 28301:001:0335
Kannikese 94901:005:0024
Sireli 94901:005:0106
Tulbi 94901:005:0107
Suitsu 94901:005:0545
Pöidla 28301:001:0477
Õunapuu 28301:001:0476
Tisleri 28301:001:0478
Treiali 94901:001:0154
Künni 94901:001:0155
Paju tn 6 94901:001:0335
Aavere 94901:005:1572
Vektori tn 26 28301:001:0994
Vektori tn 22 28301:001:1611
Vektori tn 24 28301:001:1612
Vektori tn 20 94901:005:0634
Vektori tn 18 94901:005:0713
Vektori tn 16 94901:005:0643
Vektori tn 14 94901:005:0236
Vektori tn 10 94901:005:0503
Tedre 94901:005:0731
Valli 94901:005:0686
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Piirivälja 28301:001:1063
Põhja-Nigula 94901:005:1577
Lääne-Nigula 94901:005:1576
Nigula 94901:005:0959
Ida-Nigula 94901:005:0018
Siimu 28301:001:1599
Kursisalu 28301:001:1602
Sassiku 28301:001:1600
Maasu 28301:001:1601
Nurmiku 28301:001:1377
Nurmelille 28301:001:1378
Piirinurme 28301:001:1379
Piirisalu tee L1 28301:001:1376
Lennu 28301:001:0048
Põllu tee 94901:005:1723
Männituka 94901:001:0310
Käbi 94901:001:0311
Piiri 94901:005:0380
Piiripõllu 94901:005:1161
Piiriääre 94901:005:1162
Aasaveere 94901:005:0013
Niiduvälja 94901:005:0352
Soosilla külas asuvad kinnisasjad (Kambja vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kose tee 19 94901:005:0652
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
110
Külitse alevikus asuvad kinnisasjad (Kambja vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Haaviku tee 23 94901:005:0875
Haaviku tee 17 28301:001:1450
Haaviku tee 19 28301:001:1449
Haaviku tee 13 94901:005:0247
Haaviku tee 22 94901:005:0872
Haaviku tee 18a 28301:001:0198
Mutiku tn 12 94901:005:0297
Mutiku tn 10 94901:005:0296
Mutiku tn 5 94901:005:0289
Haaviku tee 12 94901:005:0280
Mutiku tn 8 94901:005:0294
Mutiku tn 3 94901:005:0287
Mutiku tn 1 94901:005:0285
Mutiku tn 6 94901:005:0290
Mutiku tn 4 94901:005:0288
Mutiku tn 2 94901:005:0286
Haaviku tee 8 94901:005:0078
Haaviku tee 6 94901:005:0077
Haaviku tee 4 94901:005:0076
Haaviku tee 7 94901:005:1430
Haaviku tee 5 94901:005:1429
Haaviku tee 2 94901:001:0246
Riia mnt 212 94901:005:0123
Kleini 94901:005:0273
Urvakase 94901:005:0393
Kleini 94901:005:0274
Söödi 94901:001:0256
Lennuvälja tee 29 28301:001:1240
Lennuvälja tee 27 28301:001:1239
Lennuvälja tee 25 94901:005:0037
Lennuvälja tee 23 94901:005:0627
Lennuvälja tee 21 94901:005:0314
Lennuvälja tee 17 94901:005:0694
Haaviku tee 2b 94901:005:0735
Lennuvälja tee 9 94901:005:0663
Lennuvälja tee 1 94901:001:0358
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Haaviku tee 2a 94901:005:0031
Lennuvälja tee 4 94901:001:0250
Veski 94901:001:0252
Vainukase 94901:005:1074
Aediku 94901:005:1599
Välja 94901:005:0121
Riia mnt 202 94901:005:0419
Lesta 94901:005:0254
Näki tee 61 94901:005:0539
Näki tee 28 94901:005:1492
Karme 94901:005:1494
Mägra tee 1 28301:001:1171
Mägra tee 4 28301:001:1167
Mägra tee 2 28301:001:1169
Mägra tee lõik 1 28301:001:1168
Mägra tee 6 28301:001:1162
Mägra tee 8 28301:001:1174
Mägra tee 3 28301:001:1165
Mägra tee 7 28301:001:1172
Mägra tee 12 28301:001:1163
Mägra tee lõik 2 28301:001:1173
Kleini 28301:001:1819
Kose tee 17 94901:005:0650
Kose tee 15 94901:005:0425
Kalevi tee 1 94901:005:0079
Olevi tee 2 94901:005:0155
Olevi tee 2a 94901:005:0152
Olevi tee 1 94901:005:0154
Kose tee 11 94901:005:0162
Kose tee 9 94901:005:0163
Kose tee 13 94901:005:0161
Kose tee 7 94901:005:0164
Anni 94901:005:0732
Vabadiku tn 6 28301:001:1261
Vabadiku tn 4 28301:001:1263
Enno 94901:005:0376
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Haage tee 1 28301:001:1769
Külitse tee 16 94901:005:1120
Siilu 94901:005:1586
Külitse tee 12 94901:005:0669
Külitse tee 10 94901:005:0664
Einari 94901:005:0499
Külitse tee 2 28301:001:1811
Kase tee 2 94901:001:0323
Külitse tee 14a 94901:005:1585
Kiigemäe tee 4 94901:005:0522
Pärna tee 1 94901:005:0516
Pärna tee 3 94901:005:0700
Pärna tee 5 94901:005:0142
Pärna tee 9 94901:005:1159
Pärna tee 7 94901:005:1158
Järveääre 94901:005:0665
Kiigemäe tee 8 94901:005:1646
Kiigemäe tee 10 94901:005:1645
Kiigemäe tee 14 94901:005:1643
Kiigemäe tee 16 94901:005:1642
Kiigemäe tee 3 94901:005:0138
Haage tee 3 94901:005:0699
Haage tee 11 94901:005:0505
Haage tee 13 94901:005:0533
Haage tee 15 94901:005:0531
Haage tee 17 94901:005:0537
Haage tee 19 94901:005:0532
Haage tee 21 94901:005:0141
Haage tee 23 94901:005:1110
Haage tee 25 94901:005:1205
Nurme vkt 10 94901:005:0625
Nurme vkt 20 94901:005:0762
Järve tee 12 94901:005:0753
Järve tee 6 94901:005:0742
Järve tee 4 94901:005:0741
Redeli 28301:001:1662
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Järve tee 3b 94901:003:0052
Järve tee 3a 94901:003:0115
Keskuse tn 2 94901:003:0066
Raja tn 3 94901:003:0113
Raja tn 5 94901:003:0063
Raja tn 7 94901:003:0060
Eha tn 2d 94901:004:0056
Eha tn 2b 94901:001:0493
Eha tn 1 94901:004:0002
Järve tee 1 94901:005:0384
Vainopõllu 94901:001:0267
Riia mnt 241a 28301:001:0180
Riia mnt 241 28301:001:0179
Riia mnt 243 94901:005:1428
Riia mnt 235a 28301:001:1007
Riia mnt 235 28301:001:1008
Riia mnt 233 28301:001:1009
Teeserva 94901:005:1081
Metspõllu 94901:005:1080
Nurga 94901:005:0578
Marta 94901:005:1705
Saeraami 94901:005:1704
Paula 94901:005:1746
Rei 94901:005:1433
Riia mnt 231 94901:005:0252
Külitse tee 22 94901:005:0692
Külitse tee 20 94901:005:0768
Külitse tee 14 94901:005:1584
Viilu 94901:005:0418
Külitse tee 6 94901:005:0540
Perta 94901:005:1707
Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“
lisa 2
111
Nõgiaru külas asuvad kinnisasjad (Nõo vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Kulli 52801:001:0414
Tatra maardla 2 52801:001:1323
Valgeristi 52801:001:1319
Tammeoru 52801:001:0012
Lehe 52801:001:0011
Oru 52801:001:0447
Koseveski 52801:001:0240
Vahtramäe 52801:001:0581
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Vaarika 52801:001:0149
Eeriko 52801:001:1066
Tatra maardla 4 52801:001:0214
Valgeristi 52801:001:0005
Piiri 52801:001:0337
Nuki 52801:001:0053
Koobamäe 52801:001:0035
Anu 52801:001:0458
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Metsa-Voodla 52801:001:0430
Maanuse 52801:001:0183
Maanuse 52801:001:0622
Metsaääre 52801:001:0621
Paju tee 6 52801:001:0104
Paju tee 5 52801:001:0103
Paju tee 3 52801:001:0101
Paju tee 1 52801:001:0099
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Paju tee 4 52801:001:0102
Miki 52801:001:0002
Krassi 52801:001:0437
Kitsemäe 52801:001:0345
Kasesalu 52801:001:0110
Tammeotsa 52801:001:0109
Mariksoo puidutööstus 52801:001:0091
Mariksoo 52801:001:0087
Järiste külas asuvad kinnisasjad (Nõo vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Ristiku 52801:001:0417
Lalli 52801:001:0023
Raudteemaja 52801:011:0025
Elva metskond 272 52801:001:0015
Teeveere 52801:001:1336
Teeperve 52801:001:0147
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Ületee 52801:001:0179
Joosti 52801:001:0178
Nurga 52801:001:0009
Edu 52801:001:0124
Päeva 52801:001:0123
Ülesõidu 52801:001:0001
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Valgeristi 52801:001:1342
Kruusamäe 52801:001:0117
Kruusaniidu 52801:001:0167
Kruusaoru 52801:001:0166
Tosso 52801:001:0577
Rästa 52801:001:0038
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Tigase 52801:001:0334
Piiri 52801:001:0443
Rajala 52801:001:0327
Terkari 52801:001:0094
Nõo alevikus asuvad kinnisasjad (Nõo vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Krassi 52801:010:0363
Koobamäe 52801:010:0365
Nõgiaru tn 16 52801:010:0145
Nõgiaru tn 10 52801:010:0466
Nõgiaru tn 14 52801:010:0267
Nõgiaru tn 12 52801:010:0072
Nõgiaru tn 12a 52801:010:0073
Nõgiaru tn 1 52801:010:0385
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Raudtee tn 2 52801:010:0010
Raudtee tn 10 52801:010:0216
Valga mnt 4 52801:009:0486
Valga mnt 8 52801:009:0441
Meeri tn 24 52801:010:0016
Meeri tn 22 52801:010:0421
Kiriku tn 7 52801:001:1316
Paju tn 1 52801:001:0170
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Pihlaka tn 8 52801:010:0364
Pihlaka tn 7 52801:010:0156
Pihlaka tn 5 52801:010:0446
Pihlaka tn 3 52801:010:0039
Pihlaka tn 1 52801:010:0150
Tamme tn 8 52801:010:0248
Tamme tn 6 52801:010:0069
Tamme tn 4 52801:010:0250
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Tamme tn 2 52801:010:0249
Tamme tn 7 52801:010:0271
Tamme tn 5 52801:010:0272
Tamme tn 3 52801:010:0382
Tamme tn 1 52801:010:0383
Meeri külas asuvad kinnisasjad (Nõo vald)
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Nigola 52801:001:0037
Kilgi 52801:001:0121
Karu 52801:001:0397
Nigola 52801:009:0557
Reinu 52801:009:0715
Saaresalu 52801:009:0021
Saaresalu 52801:009:0022
Kruusamäe 52801:009:0130
KORRALDUS
28.06.2023 nr 1.1-3/23/474
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–
Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu
ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
Transpordiamet algatas 01.12.2022 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–
Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuv
Tartu–Nõo lõik paikneb Tartu maakonnas Kambja vallas (Räni ja Külitse alevikus ning Lemmatsi
külas) ja Nõo vallas (Nõo alevikus ning Nõgiaru, Järiste ja Meeri külas).
Projekteerimistingimused on kooskõlas Tartu maakonnaplaneeringuga, milles menetluse esemeks
olevat riigiteed on käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks
olev riigitee on nähtud ette laiendada mitmerealiseks.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks
olevat riigiteed on käsitletud kui maanteed, mis on nähtud ette kavandada 4-sõidurajaga I klassi
maanteeks.
Kuivõrd maakonnaplaneering ja üldplaneeringud ei anna terviklikku lahendust selle kohta,
millised kogujateed ja kuhu tuleb rajada selleks, et oleks võimalik täita maakonnaplaneeringuga
ja üldplaneeringutega seatud eesmärki ehitada Jõhvi–Tartu–Valga maantee ümber nõuetekohaseks
neljarealiseks maanteeks ning ühtlasi tagada maanteega piirnevatele aladele juurdepääsud, antakse
käesolevate projekteerimistingimuste alusel koostatava ehitusprojektiga kavandatav teedevõrk
Transpordiameti poolt sisendina koostatavatesse Kambja ja Nõo valla üldplaneeringutesse.
2
Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu
kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks, mis aitab olulisel määral tõsta liiklusohutuse taset,
teedevõrgu asukoha ja omandi täpsustamine ning teemaa vajaduse määramine projekteeritaval
lõigul.
2. MENETLUSE KÄIK
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud
menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega
EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
Teade projekteerimistingimuste menetluse kohta avaldati ka 14.12.2022 Kambja valla
kodulehel,16.12.2022 ajalehes „Kambja Valla Sõnumid“, 11.01.2023 Nõo valla kodulehel ning
15.12.2022 ajalehes „Nõo Valla Leht“.
Transpordiamet korraldas koostöös Kambja ja Nõo vallaga kolm avalikku arutelu, kus tutvustati
kavandatavat lahendust. Avalikustamisi ei protokollitud ega salvestatud. Avalikul arutelul
osalejatele anti teada, et ettepanekuid projekteerimistingimuste eelnõule saab esitada vaid
kirjalikult. Avalikud arutelud toimusid järgmiselt:
1. Räni aleviku ja Lemmatsi küla lõigu avalikustamine toimus esmaspäeval 16.01.2023 kell
17:30 Ülenurme Gümnaasiumi aulas aadressil Tartu mnt 5, Ülenurme alevik;
2. Nõo vallas asuva lõigu avalikustamine toimus kolmapäeval 18.01.2023 kell 17:30 Nõo
kultuurimajas aadressil Voika 23, Nõo;
3. Külitse alevikku läbiva lõigu avalikustamine toimus neljapäeval 19.01.2023 kell 17:30
Ülenurme Gümnaasiumi aulas aadressil Tartu mnt 5, Ülenurme alevik.
Menetluse käigus esitati Transpordiametile muuhulgas ka selliseid ettepanekuid, mille kaalumine
oli Transpordiameti hinnangul põhjendatud ning mis on sellise mõjuga mis tingisid puudutatud
asutustelt ja isikutelt täiendava arvamuse küsimise. Transpordiamet esitas
projekteerimistingimuste eelnõu muudatuse nendele asutustele ja isikutele, kelle õigusi või huve
võib muudatusega taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel.
Täiendavat arvamust küsiti järgmiste muudatuste osas:
1. Sõiduautode tunneli kavandamine Lennuvälja tee ja Kiigemäe tee vahele ning Kiigemäe
teed ja Külitse teed omavahel ühendava kogujatee kavandamine.
Täiendavat arvamust küsiti nendelt maaomanikelt, kes omavad kinnistuid millele
muudatusi kavandatakse ning kelle kinnistud piirnevad vahetult muudatustega
kavandatavate tegevustega. Samuti küsiti arvamust Kambja Vallavalitsuselt.
2. Külitse liiklussõlme ja riigiteed nr 22154 Aiamaa–Nõo omavahel ühendava kogujatee
kavandamine teisele poole põhimaanteed (Tartu poolt vaadatuna paremale poole).
Täiendavat arvamust küsiti nendelt maaomanikelt, kes omavad kinnistuid millele
muudatusi kavandatakse ja kelle kinnistud piirnevad vahetult muudatustega kavandatavate
3
tegevustega. Samuti küsiti arvamust Nõo Vallavalitsuselt, Kambja Vallavalitsuselt ja MTÜ
Tartumaa Ühistranspordikeskuselt.
3. Nõo liiklussõlme asukoha muudatus ja maanteega paralleelse kogujatee kavandamine Nõo
liiklussõlmest kuni Paju tänavani (kohalik tee nr 5280139).
Täiendavat arvamust küsiti nendelt maaomanikelt, kes omavad kinnistuid millele
muudatusi kavandatakse ja kelle kinnistud piirnevad vahetult muudatustega kavandatavate
tegevustega. Samuti küsiti arvamust Nõo Vallavalitsuselt, MTÜ Tartumaa
Ühistranspordikeskuselt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.
Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Tabel sisaldab ka neid
märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta, mis on esitatud
projekteerimistingimuste eelnõu muudatustele.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu
kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,
loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).
Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning
kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste
taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–
Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul
menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tartu–Nõo lõigu projekteerimistingimused ja selle lisad;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
4
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Michelis
juhataja
projekteerimise üksus
OTSUS
13.08.2021 nr 1.1-2/21/118
Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 3
(E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva
Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavatele
tegevustele
Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn), kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel
otsustaja, esitas asutuse siseselt projekteerimise osakonnale taotluse keskkonnamõju hindamise
(KMH) algatamiseks riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo
eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. KeHJS § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lõikes
1 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti
koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS § 261 sätestatud erisusi.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo
lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht
ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu
maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,
Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee
püstitamist, mis KeHJS§ 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 12 lõike 1 alusel teavitab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid
menetlusosalisi elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes 14 päeva jooksul asjakohase otsuse tegemisest. Kui kavandatava tegevuse asukoha
kinnisasjaga piirnevaid kinnisasja omanikke ja isikuid, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud
tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, on rohkem kui 100, siis tuginedes
KeÜS § 46 lõikele 4, ei kohaldu puudutatud isikute elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga teavitamise
kohustus. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 lõikele 1 avaldatakse dokumendi
resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule.
Võttes aluseks eeltoodu ja tuginedes KeHJS § 3 lõikele 1, § 6 lõike 1 punktile 13, § 11 lõigetele 3
ja 8 , § 12 lõikele 1, § 261, „Ehitusseadustiku” § 2 lõikele 6, KeÜS § 46 lõigetele 1 ja 4, HMS §
2
31 lõikele 1 ning Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori 22.07.2021 korralduse nr
1.1-3/21/322 „Volituse andmine“ punktile 1.1.
otsustan:
1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km
138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavatele tegevustele.
2. Viia eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi
välisõhus leviva müra uuring ning arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-
Nõo lõigu ulukiuuringust (2017, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus
selgitada KMH programmi koostamise käigus.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi.
4. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada KMH algatamisest ametlikus
väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning käesoleva otsuse resolutiivosa üleriigilise
levikuga ajalehes 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse
tegemisest arvates.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavaks tegemisest esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatudkorras või vaide
Transpordiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnakorralduse juht
#*
#*
Pruunikas pesajuur
Valge-toonekurg
Rukkirääk
Rohekas käokeel
Ahtalehine ängelhein
Laialehine neiuvaip
Balti sõrmkäpp
Laialehine neiuvaip
Laialehine neiuvaip
Ahtalehine ängelhein
Laialehine neiuvaip
Rohekas käokeel
Ahtalehine ängelhein
Künnapuu
Rohekas käokeel
Harilik käoraamat
Laialehine neiuvaip
Ahtalehine ängelhein
Laialehine neiuvaip
Nõo pärn
¯
0 1 20,5 km
Tingmärgid #* Kaitsealune üksikobjekt #* III kat. loomad
III kat. loomad III kat. taimed Projekteeritav teelõik
Transpordiamet Teelise tn 4 10916 Tallinn Harju maakond
Teie: 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1
Meie: 16.11.2021 nr 16-12/21-13902-002
Vastus riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu osas
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Transpordiameti 29.10.2021 kirjaga nr 8-5/21/25973-1 „Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu- Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade küsimine“.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
TTJAl puuduvad KMH programmi eelnõu osas vastuväited.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja
Maarja Moks +372 667 2063 [email protected]
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Villu Lükk
Transpordiamet
Valge 4
11413 Tallinn
Teie: 29.10.2021 8-5/21/25973-1 Meie: 18.11.2021 6.2-1/10351-1
Riigitee 2 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga
kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade esitamine
Austatud Villu Lükk
Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse seisukoha esitamiseks riigitee 2 (E264) Jõhvi- Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule. Esitatud KMH programmi eelnõu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021-0063) kohaselt asuvad projektalal või piirnevad sellega alljärgnevad maaparandussüsteemide ehitised ja eesvoolud: PIIRI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020030/001); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020030/002); KÜLITSE ehitis ja kollektoreesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020010/001); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020020/002); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020260/001); RÄNI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020200/001); HAAGEOJA ÄÄRNE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020210/001); HAAGE-KANNISTIKU ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020010/002); HAAGE-KANNISTIKU ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020020/001); VÄÄNOJA eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020000/001); ILMATSALU JÕGI eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020000/001); JOOSIKE-ROPKA koodiga 2103900020250, ehitise kood 001; KASAVERE ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020270/001); VALGERISTI metsakuivendus ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020290/004); VALGERISTI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise 2103900020290/002); AIAMAA I ehitis ja kollektoreesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020290/001); AIAMAA I ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020080/001); MARIKSOO II ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020080/003); MARIKSOO II ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002); MARIKSOO III ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/003); MEERI ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830010030/001). Põllumajandus- ja Toiduamet peab oluliseks, et KMH käsitleks eelprojektiga kavandatavate tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide edaspidist toimimist tagavaid meetmeid. Arvestada tuleb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu (drenaažisüsteemide) rekonstrueerimise vajadusega, sest teerajatiste alla jäävad dreenid tuleb likvideerida, tee alt läbi kulgevate (transiit) kollektorite torud aga asendada nõuetekohastega. Samuti tuleb hinnata maaparandussüsteemi eesvooludesse juhitava koondatud sademevee hulga suurenemisest
2 (2)
tulenevat eesvoolude ja truupide võimaliku rekonstrueerimise vajadust. Ühtlasi juhib Põllumajandus- ja Toiduamet tähelepanu, et kõik käsitletava riigitee lõigu ehitamisest tulenevad maaparandussüsteemide rekonstrueerimise ja/või ümberehitamise projektid ning järgnevalt teostatavad tööd peavad valmima enne või samaaegselt teerajatiste ning nende pinnavee ärajuhtimissüsteemide ehitamisega, et vältida ehitusaegset lähialade pinnase kuivendusrežiimi halvenemist ja ennetada valingveest tingitud avariiohtu. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab KMH eksperdirühma koosseisu lisada maaparanduse pädevusega ekspert.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Rauert
Peaspetsialist
Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regioon
+372 517 8796
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Transpordiamet
Muinsuskaitseameti arvamus
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1
138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga Meie 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4
kavandatavate tegevuste KMH programmi
eelnõu kohta
Muinsuskaitseamet tutvus Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km138,4-152,0 asuva Tartu-
Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõuga.
Soovitame KMH programmis pöörata rohkem tähelepanu mälestise II maailmasõjas hukkunute
ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. Seoses Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseina
ehitusloa menetlusse kaasamisega on Muinsuskaitseamet esitanud järgneva seisukoha (kiri
09.07.2021 nr 5.1-17.6/3124-8): /…/ Müratõkkesein on paigaldatud ka ajaloomälestise II
maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. II maailmasõjas
hukkunute ühishauda on Muinsuskaitseameti andmetel maetud 196 langenut ja ühishaua täpsed
piirid on teadmata. Seega tuleb selles piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning
arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega./…/
Rajatava tee osas tuleb antud piirkonnas samuti arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi
ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega.
Palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Muinsuskaitseamet on arvamusel, et projekti eksperdina kaasatud Arheoloogiakeskus MTÜ,
tagab nõuetekohane arheoloogiapärandi uuringute läbiviimise.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Inga Raudvassar
Tartumaa nõunik
Tel: 53326573
E-post: [email protected]
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Villu Lükk
Transpordiamet
Valge 4
11413, Tallinn
Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1
Meie 24.11.2021 nr 5-7/21/7472-3
Terviseameti arvamus Riigitee 3 (E264)
Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0
asuva Tartu-Nõo eelprojektiga
kavandatavate tegevuste KMH
programmi eelnõule
Lugupeetud Villu Lükk
Palusite Terviseameti (edaspidi amet) arvamust riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-
152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu
asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH
ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo
lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu
asukoht ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub
Tartu maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse
alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Tegemist on suuremahulise ehitusprojektiga, mis mõjutab suurel määral piirkonna elanike
elukvaliteeti ning võib avaldada mõju inimeste tervisele.
KMH läbiviimisel tehakse rida uuringuid nagu mürauuring ja uuring kavandatava projekti
mõjust pinna- ja põhjaveele. Uuringud on piisavad hindamaks projekti mõju inimese
elukeskkonale ja joogivee kättesaadavusele ning kvaliteedile.
KMH programmi eelnõus puudub viide mõjust valgusreostusele. Tegemist on
keskkonnaõiguses reguleerimata alaga, millel on siiski suur mõju inimeste elukvaliteedile. Amet
juhib tähelepanu, et projekteerimise käigus peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka maantee
laiendamisega paratamatult kaasnevale valgusreostusele.
Ameti hinnangul on KMH programmi eelnõu asjakohane ja piisav eelprojektiga
kavandatavate tegevuste mõju hindamiseks.
KMH ekspertrühma liikmed Skepast&Puhkim OÜ-s on:
Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju inimeste joogiveevarustusele,
tervisele, heaolule ja varale;
Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;
Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond;
2(2)
Ingo Valgma – valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine;
Moonika Lipping – valdkond: välisõhu saaste, müra ja vibratsioon, pinnas;
Jüri Hion – valdkond: jäätmeteke ja käitlus;
Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: mõju inimeste
liikumisvõimalustele;
Marko Lauri – GIS analüüs.
Lisaks on projekti kaasatud:
Arheoloogiakeskus MTÜ – arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva
arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks;
Akukon Eesti OÜ – mürauuring. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.
Ameti hinnangul on KMH ekspertrühma koosseis piisav ja pädev kavandatud uuringute
läbi viimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mats Hansen
menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)
59821752
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Transpordiamet
Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1
Meie 25.11.2021 nr 6-3/21/22983-2
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4 –
152,0 asuva Tartu – Nõo lõigu KMH
programmi eelnõule seisukoht
Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 151 lõike 2 alusel seisukoha esitamiseks riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0
asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) programmi eelnõu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021-0063). Keskkonnaamet peab
hindama oma pädevusvaldkonnast tulenevalt programmi asjakohasust ja piisavust ning
ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Keskkonnamõjude hindamine algatati 13.08.2021 Transpordiameti otsusega nr 1.1-2/21/118.
Programmi kohaselt on keskkonnamõju hindajateks juhtekspert Veronika Verš (KMH litsents
KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026). Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju inimese
tervisele, heaolule ja varale, ohtlikud, ettevõtted, kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid,
väärtuslik maastik ja põllumajandusmaad. Töögruppi on kaasatud eksperdid Aide Kaar (KMH
litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju inimeste joogiveevarustusele, tervisele, heaolule ja
varale, Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus, Eike Riis (KMH
litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond, Ingo Valgma – valdkonnad:
hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine, Moonika Lipping – valdkond: välisõhu
saaste, müra ja vibratsioon, pinnas, Jüri Hion – valdkond: jäätmeteke, käitlus ja Hendrik
Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: mõju inimeste liikumisvõimalustele ja
Marko Lauri – GIS analüüs. Lisaks kaasatakse uuringute tegemisse Arheoloogiakeskus MTÜ
– arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks ja
Akukon Eesti OÜ – mürauuringu tegemiseks.
Esitame programmi kohta järgnevad märkused ja ettepanekud:
1. Programmi ptk 5.1.1 kirjeldatakse ala geoloogilist ehitust ning märgitakse, et projekti
alal lasub pinnakate Aruküla lademe liivakivil. Märgime, et mattunud orus avanevad ka
1:400 000 geoloogilise kaardi kohaselt ka Narva lademe (D2nr) kivimid. Geoloogilise
baaskaardi 1:50 000 kohaselt avanevad Kernave (D2kr) kihistu kivimid. Palume
täiendada kirjeldust.
2. Joonis 7 kujutab põhjavee kaitstust projekti piirkonnas. Kasutatud on 1:400 000
geoloogilist kaarti. Juhime tähelepanu, et ala kohta on koostatud oluliselt täpsem 1:50
000 geoloogiline baaskaart (millele on viidatud ka kasutatud materjalide loetelus), mis
hõlmab enamikku projekti alast. Palume kasutada võimalikult täpset saadaolevat
infoallikat.
2 (2)
3. Programmi ptk 5.1.3 on toodud projekti piirkonda jäävate puurkaevude loetelu.
Kogemuse kohaselt võib arvata, et mitmete puurkaevude asukohad ei ole tõenäoliselt
õiged. Kui hindamise käigus on võimalik selgitada kaevude õiged asukohad, siis tuleks
need edastada Keskkonnaagentuurile, kes korrastaks siis registri. Võib juhtuda, et
praegu registri järgi ehitusalast kaugel olev kaev võib asuda tegelikult aga ka otseses
ehitusest tulenevas mõjualas.
4. Ptk 5.4.4 on viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirja nr 1.1-4/29 otsuse punktiga 3 on nimetatud planeering kehtetuks tunnistatud.
Palume viidata kehtivatele planeeringutele.
Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et programm on hindamise läbiviimiseks piisav
ja asjakohane, kui arvestatakse esitatud ettepanekutega. Ettepanekutega mitte nõustumisel
palume esitada asjakohased selgitused ja vastuväited. Ekspertgrupp on asjakohane KMH
läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Ivo Ojamäe 505 7438
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Transpordiamet
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-
Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-
Nõo eelprojektiga kavandatavate
tegevuste KMH programmi
eelnõule seisukohtade küsimine
Austatud härra Lükk
Rahandusministeeriumi hinnangul on Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0
asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohane
ja ammendava sisuga ning Rahandusministeeriumil selle täiendamiseks ettepanekuid pole.
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ näeb eelprojekti alal ette maantee olulise
rekonstrueerimise koos eritasandiliste liiklussõlmedega ning maanteega külgneva jalg- ja
jalgrattateede vajaduse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Peep Männiksaar 715 5881
Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1
Meie 01.12.2021 nr 14-13/7615-2
1
Veronika Verš
Saatja: Keiu Käära <[email protected]> Saatmisaeg: Wednesday, December 8, 2021 3:15 PM Adressaat: Deve Andreson Teema: Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga
kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu
Tere Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta märkused puuduvad, KMH ekspertrühma koosseisu peame piisavaks. Kõike head Keiu Käära Riigivara nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesannetes Ühisosakonna haldustalitus 611 3007
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Töö number 2021-0063
Tellija Transpordiamet
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795
Kuupäev 13.01.2022
RIIGITEE 3 (E264) JÕHVI-TARTU- VALGA KM 138,4-152,0 TARTU- NÕO LÕIGU EELPROJEKT KMH PROGRAMM
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
2 / 68
Versioon 3 (avalikustamisele)
Kuupäev 13.01.2022
Koostanud Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Moonika Lipping, Marko Lauri
Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto (08.06.2021)
Projekti nr 2021-0063
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail [email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
3 / 68
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 8 3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 9 3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12 4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 12 4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................ 13 4.3. Üldplaneeringud ................................................................................................. 15 4.3.1. Kambja vald ...................................................................................................... 15 4.3.2. Nõo vald ........................................................................................................... 15 4.4. Detailplaneeringud ............................................................................................. 16 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 19 5.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 19 5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 19 5.1.2. Maardlad ........................................................................................................... 19 5.1.3. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 20 5.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 25 5.1.5. Roheline võrgustik .............................................................................................. 28 5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 29 5.1.7. Natura 2000 alad ............................................................................................... 30 5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 31 5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad ............................................................................ 31 5.2.2. Müraolukord ...................................................................................................... 35 5.2.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 38 5.3. Kultuuripärand ................................................................................................... 38 5.3.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 38 5.3.2. Pärandkultuur .................................................................................................... 39 5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 42 5.4.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 42 5.4.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 43 5.4.3. Teed ................................................................................................................. 43 5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad ................................................... 45 5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 45 5.4.6. Maaparandussüsteemid ....................................................................................... 47 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 49 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 52 7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 52 7.2. Mõjuallikad ........................................................................................................ 52 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ..................... 53 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ............................................................................ 53 7.3.2. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 54 7.3.3. Roheline võrgustik .............................................................................................. 54 7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 54 7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 54
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
4 / 68
7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ........................................................ 55 7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad ......................................................................... 55 7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara .............................................................................. 55 7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus............................................................................ 56 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 57 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST
....................................................................................................................... 60 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning
nende teavitamine ............................................................................................. 60 9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta ...................... 61 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 66 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 67
LISAD
Lisa 1. KMH algatamise otsus (Transpordiameti 13.08.2021 otsus nr 1.1-2/21/118)
Lisa 2. Kaitstavad loodusobjektid, v.a I ja II kat liigid (EELIS, dets 2021)
Lisa 3. Asjaomaste asutuste seisukohad
KASUTATUD LÜHENDEID
AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus DP detailplaneering EELIS Eesti Eluslooduse Infosüsteem KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS looduskaitseseadus MuKA Muinsuskaitseamet MuKS muinsuskaitseseadus
RMK Riigimetsa Majandamise Keskus
VeeS veeseadus ÜP üldplaneering
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
5 / 68
1. Sissejuhatus
Transpordiamet algatas 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118 riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH).
Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevusena nähakse ette üle 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel, enne ehitusloa menetlust. KMH läbiviimisel, sh programmi koostamisel, lähtutakse mh KMH algatamise otsusest (vt Lisa 1). KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi viia välisõhus leviva müra uuring ja arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-Nõo lõigu ulukiuuringust (2018, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi koostamise käigus.
KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse eraldi dokumendis ehk KMH aruandes. KMH aruande sisu nõuded ja maht on esitatud KeHJS §-s 20.
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Transpordiamet. Eelprojekti koostaja ja KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
6 / 68
KMH algatamise otsuse, KMH programmi ja selle menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda Transpordiameti Tallinna esinduses (Teelise 4, 10916 Tallinn). Täiendavat teavet KMH koostamise korraldamise kohta saab Transpordiametist, kontaktisik projekteerimise osakonna keskkonna peaspetsialist Deve Andreson, tel 611 9414, e-post [email protected].
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
7 / 68
2. KMH osapooled
KMH osapooled vt Tabel 1.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Otsustaja*
Transpordiamet
Villu Lükk Projekteerimise osakond, keskkonnakorralduse juht
Teelise 4, 10916 Tallinn tel 611 9368 [email protected]
Arendaja
Transpordiamet
Tiit Vunk
Projekteerimise osakond, projektijuht
Veski 23, 51005 Tartu
tel 740 8107 [email protected]
Ekspert (KMH läbiviija)
Skepast&Puhkim OÜ
Veronika Verš Keskkonnakorralduse üksus, vanemkonsultant
Laki põik 2, 12919 Tallinn tel 664 5808 [email protected]
* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija
KMH juhtekspert on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026), valdkonnad – mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, ohtlikud ettevõtted, kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid, väärtuslik maastik ja põllumajandusmaad.
Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasemale töökogemusele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed (Skepast&Puhkim OÜ-s) on:
Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju tervisele ja heaolule;
Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;
Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond;
Ingo Valgma – valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine, pinnas, mõju elanike joogiveevarustusele;
Moonika Lipping – valdkond: välisõhu saaste, müra ja vibratsioon – mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, jäätmeteke ja käitlus;
Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: maakasutuse muutus, mõju inimeste liikumisvõimalustele, mõju elanike varale (maa võõrandamine), valgusreostus;
Marko Lauri – GIS analüüs.
Lisaks on projekti kaasatud:
Arheoloogiakeskus MTÜ – arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks;
Akukon Eesti OÜ – mürauuring.
Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.
KMH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9.1).
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
8 / 68
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga on üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti. Eestis ühendab nimetatud maantee Valgamaad ja lõuna Tartumaad Tartu linnaga ning ka Tartu Lennuväljaga, mis jääb riigitee 22132 Ülenurme-Külitse tee äärde.
Lõigu algust, Tartu-Lemmatsi vahelist lõiku võib iseloomustada kiirelt areneva piirkonnana. Lähtudes eelnevast, suureneb vajadus vasak- ja parempööretele ning jalakäijate teeületusele. Vajadus on ka piirkonda täiendava bussipeatuse järele. Varasemalt on koostatud Tartu-Külitse vahele mitmeid projekte, mille tulemusena on rajatud paremale poole maanteed jalg- ja jalgrattatee ning mitmeid liiklussaari jalakäijate teeületuste tarbeks. Uuendatud on põhimaantee katet ja seda juba ka Tartu- Nõo vahelisel lõigul. Kuna liiklussagedused suurenevad, olekski tõenäoliselt järgmiseks etapiks 2+2 rajalise maantee väljaehitamine Tartust Nõo poole.1
Eelprojekti tehnilise kirjelduse2 kohaselt on projekti eesmärk riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja omand ning määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Projekteeritav teelõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla (Joonis 1 ja Joonis 2). Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga ning kulgeb selles lõigus paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega.
Joonis 1. Tartu-Nõo teelõigu asukohaskeem. Allikas: Projekti tehniline kirjeldus, Lisa 1
1 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018 2 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
9 / 68
Joonis 2. Projekteeritava teelõigu km 138,4-152,0 asukoht. Allikas: Tartu-Nõo ulukiuuring (OÜ Rewild, 2018)
3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele projekteeritakse 2+2 sõidurajaga põhimaantee lähtudes 2018. a koostatud eskiisprojektist (OÜ Toner-Projekt töö nr 13/2017). Kui koostatava eelprojektiga on võimalik saavutada mõistlikum ja optimaalsem lahendus, tehakse ettepanek projektlahenduse muutmiseks.
Põhimaanteele projekteeritakse võimalikult pikas ulatuses maanteede projekteerimisnormide kohane 6 m laiuse eraldusribaga I klassi maantee ristlõige. Kohtades, kus 6 m laiuse eraldusribaga ristlõiget ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik projekteerida, lähtutakse eskiisprojekti ristlõikest.
Projekteeritakse teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalikud teed (sh kogujateed, bussipeatused ja kergliiklusteede ühendused) eskiisprojektis näidatud mahus.
Eskiisprojektis näidatud perspektiivsetest teedest arvestatakse eelprojekti mahtu vaid riigiteede 22154 Aiamaa-Nõo ja 22132 Ülenurme-Külitse vahelise kogujatee projekteerimine.
Projekteerimise käigus selgitatakse välja kohalike teede parendamise vajadus (näiteks juhul kui ristmiku sulgemise tulemusena kaob ühendus riigiteega tolmuvaba katet mööda). Eelprojektiga tehakse ettepanek selliste teede parendamiseks, rekonstrueerimiseks või ehitamiseks ning ettepanekut põhjendatakse.
Projekteerimisel arvestatakse eriveoste marsruutidega, liiklussõlmedes lahendatakse eriveoste marsruudid ning vajadusel ümbersõidud.
I klassi maantee (põhimaantee) väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini. Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu tagamiseks rajatakse kogujateed, jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad kergliiklusteed. Maantee ületamine kergliiklejatele viiakse eri tasapindadesse.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
10 / 68
Järgnevalt on toodud teelõigu projekteerimise lähteandmed vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele:
projekteerimise lähtetase rahuldav
piirkiirus 110 km/h
sõiduradade arv 2+2
sõiduraja laius 3,5 m
kindlustatud peenra laius 2,5 m
tugipeenra laius 0,5 m
eraldusriba laius 6,0 m
viadukti kõrgusgabariit min 5,5 m sõidutee katte pinnast
Eelprojektiga nähakse ette:
põhimaantee lahendus, sh keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad, kergliiklusteed ja ristmikud;
rajatiste lahendused;
tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus.
rajatavate kraavide asukohad;
juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
kavandatavate müratõkkeseinte asukohad;
loomade liikumise ja rohevõrgustiku toimivusega seotud rajatiste asukohad (sh loomatarastus).
Projekti raames projekteeritakse eskiisprojektid järgmistele rajatistele (näidatud ka eskiisprojektis):
Lemmatsi liiklussõlme viadukt PK 1400+88 (ristumine kõrvalmaanteedega 22128 Lemmatsi-Leilovi ja 22129 Tõrvandi-Lemmatsi);
Külitse liiklussõlme viadukt PK 1445+46 (ristumine kõrvalmaanteega 22195 Külitse-Haage ja 22132 Ülenurme-Külitse);
Nõo liiklussõlme viadukt PK 1506+47 (ristumine kõrvalmaanteega 22155 Nõo-Tamsa ja 22191 Nõo-Meeri);
Suurulukitunnel 25x5 m PK 1458+00;
Suurulukitunnel 25x5 m PK 1488+85.
Ühtlasi projekteeritakse jalakäijate tunnelid järgmistes asukohtades: PK 1391+79, PK 1420+14, PK 1434+49 ja PK 1473+94.
Lisaks suurulukitele on kavandatud Väänojale laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, kus keskel oja ja kahel pool oja kallasrajad 2x(2x2,5 m) PK 1415+88.
Ilmatsalu jõele on kavandatud väikeulukite ja poolveeliste loomade läbipääsuks kuivad kallasrajad mõlemal kaldal laiusega ≥1,0 m, PK 1440+21. Analoogne lahendus on kavandatud Ülenurme-Külitse maanteele ristumisel Ilmatsalu jõega PK 3+30 piirkonda.
Kraavitruubid tuleb kohandada väikeulukitele läbitavaks. Rajada tuleb kuivad kallasrajad laiusega ≥1,0 m või kui valdavalt enamuse ajast on tegemist kuiva truubiga, siis truubid läbimõõduga 1,0- 1,5 m. Soovituslikult peaks väikeulukitele kavandatud läbipääsud olema horisontaalse põhjaga. Eskiisprojektis on analoogsed lahendid kavandatud PK 1453+34, PK 1509+36.
Eskiisprojektiga on kavandatud rajada ulukitõkke tarad alates Lemmatsi eritasandilisest liiklussõlmest kuni projekteeritava teelõigu lõpuni. Eritasandiliste liiklussõlmede piirkondades on kavandatud ulukitõkke tarad pöörata põhimaanteest eemale kõrvalteele.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
11 / 68
Põhimaanteele on kavandatud 7 bussipeatust, Külitse-Haage teele üks bussipeatus ning Ülenurme- Külitse teele kaks bussipeatust.
Eskiislahendiga on kavandatud sulgeda 6 riigitee ristmikku, mis suunatakse projektlahendi alusel eritasandilistesse liiklussõlmedesse.
Kavandatud on sulgeda ka 8 mahasõitu kohalikele teedele. Mahasõidud suunatakse kogujateedele või suletakse tupikteedeks.
Lõigu algusesse on projekteeritud müratõkkeseinad. Lõigu keskosas, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute juures (enne km 144) arvestatakse lähiajal väljaehitatava müratõkkeseinaga.
Projekteeritava teelõigu talvehoolduse kohta on projekti tehnilises kirjelduses märgitud järgmist:
rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
Prognoositud liiklussagedused (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) aastaks 2045 antud teelõigul on 2018. a koostatud liiklusuuringu kohaselt 16 259 (lõigu algus) ja 11 563 (lõigu lõpp).
Kavandatavad kiiruspiirangud: lõigu algus 50 km/h, km 138,65-139,65 on 70 km/h, km 139,95- 140,65 on 90 km/h ja edasi peale Lemmatsi liiklussõlme kuni lõigu lõpuni 110 km/h.
3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest3 – alternatiiv:
vastab kavandatava tegevuse eesmärgile; on vastavuses õigusaktidega; on tehniliselt teostatav;
on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega;
võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;
vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; ning arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.
Käesolevas KMH-s ei käsitleta põhimaantee lõigu alternatiivseid asukohti, kuna maantee asukoht jääb samaks. Ristmike alternatiivseid lahendusi kaaluti ja hinnati Tartu-Elva teelõigu KMH4 läbiviimisel ning KMH eksperdi arvamus ristmike alternatiivide eelistamisel langes kokku projekteerija ettepanekuga.
Kui käesoleva KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata).
3 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007 4 Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
12 / 68
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.
4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20355
Arengukava koostamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 12.09.2019 korraldusega nr 215 ning heakskiidetud 10.06.2021.
Arengukava kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Liikuvuspoliitika eesmärk on tuua ühistransport inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Taristuarenduses lähtutakse terviklike (transpordi)koridoride loogikast, taristut kavandatakse multimodaalselt ning arvestatakse riigikaitse vajadusi ja siseturvalisuse kaalutlusi. Transpordisüsteemi arendatakse säästvalt, nutikalt, kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest, ning muutes taristul liiklemise kõigile liiklejatele ohutumaks, ligipääsetavaks ja säästlike liikumisviiside jaoks ligitõmbavamaks (s.o lähtutakse sõidukita liiklejate vajadustest). Soov on vähendada 2035. aastaks liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena.
Arengukavas tuuakse välja transpordipoliitika üldeesmärgid ja indikaatorid, kirjeldatakse transpordi riiklikku korraldust ja juhtimismudelit, taristu arendamise põhimõtteid, liikuvusteenuste korraldamise eesmärke ning hinnatakse arengukava elluviimise maksumust. Arengukava jaguneb sisuliste eesmärkide seadmisel kaheks osaks: transpordi konkurentsivõime ja liikuvus. Sellise liigenduse eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike koos, ühtlustada planeerimispõhimõtteid ning suurendada liikumisviiside sünergiat. Taristu peatükis kirjeldatakse, kuidas korraldada kvaliteetset, ohutut, nutikat ja kestlikku taristut, et tagada mugavaid ja kulutõhusaid ühendusi nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Liikuvuse korraldamise peatükis seati eesmärgiks korraldada liikuvusteenust paremini ja keskkonnahoidlikult. See tähendab teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja ohutuma liikuvuse planeerimise, transpordiliikide ühitamise ning nutikate lahenduste kasutamise abil.
Probleemide osas on arengukavas mh märgitud, et viimastel aastatel on läbisõit maanteedel kasvanud u 4% aastas. Perioodil 2014-2017 suurenes läbisõit kokku 14%. See tähendab, et transpordi arengukavaga 2014-2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud ehk pole tehtud piisavalt edusamme autostumise pidurdamiseks. Suurimad proovikivid ühistranspordis on endiselt seotud hajaasustusega ning äärealade teeninduskvaliteedi tagamise ja suurendamisega kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu loomise abil. Sealhulgas tuleb ühistranspordi korraldust käsitleda vajaduspõhiselt ja arendada nõudluspõhist transporti seal, kus mõistlik. Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt väike ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik potentsiaal on kasutamata (nt rattakasutuse ja rongi ühendusvõimaluste elluviimises). Eesti suurimates linnakeskustes on ohutut rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik. Suuremate teetaristuprojektide puhul tuleb võimalust mööda luua seosed olemasolevate rattateedega või nende puudumise korral luua rattateed eraldiseisvalt.
5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
13 / 68
Arengukava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille aruandes6 on märgitud kokkuvõtvalt järgmist: arengukava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna eeldatavalt pigem soodsad. Arengukava sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise ja vähendamise suunas. Arvestades ka Arengukava üldistustasandit ja vähest konkreetsust edasiste tegevuste suunamisel, ei põhjusta Arengukava otseselt olulisi ebasoodsaid mõjusid. Sellest tulenevalt ei määra käesolev KSH ka kohustuslikke leevendavaid meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Siiski esitati KSH käigus võimalusel (nii vastavusanalüüsi kui välismõjude analüüsi tulemusena) ettepanekuid ja soovitusi Arengukava täpsustamiseks, ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks.
4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+7
Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. Maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud alljärgnevalt.
Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on järgmised:
Tartumaa ruumiline areng peab toimuma integreeritud terviklahendusena, arvestades võrdtähtsalt ja tasakaalustatult kujundatavat tehis- ja mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaalseid vajadusi, kultuuripärandi säilimist, liikuvusvajadust, säästlikkust ning majanduslikku otstarbekust;
Tartu kesklinn vajab tugevdamist konkurentsis nii Lõunakeskuse kui ka teiste ostu- ja vabaajakeskuste ning suure külastatavusega asutustega ääre- ja eeslinnas;
Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule kohast looduslähedast hajaasustust;
Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise keskuslinnana;
Tartu roll sõlmpunktina transpordis ja liikuvuses peab kasvama nii Läänemere regioonis, Eestis kui maakonnas;
Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse:
o maastike, linna- ja maapiirkondade, viljeldava maa, puhke-, loodus- ja kultuuripärandi väärtusi ning nende säilimiseks tarvilike piirangute seadmist;
o inimeste kaitset looduskeskkonnast ja inimtegevusest tulenevate ohtude eest;
o kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana.
Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse:
o riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega;
o maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamisega.
Maakonda läbivad järgmised olulised riigisisesed ja rahvusvahelised põhimaanteed:
nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa,
nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga,
nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme.
Maanteede osas on Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud järgmist: Riigi põhi- ja tugimaanteede võrk on Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. Tartu olulisus regionaalse keskusena, hüppeliselt kasvanud pendelränne ning
6 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko OÜ, 2021 7 https://maakonnaplaneering.ee/tartu-maakonnaplaneering
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
14 / 68
sellega kaasnev autotranspordi koormus tingib Tartu ringtee arendamist täisringina ehk põhjas Tiksoja-Vahi ja idas Räpina mnt – Kõrveküla lõigu väljaehitamist. Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga.
Joonis 3. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisest8 Tartu-Nõo teelõigu piirkonnas
Jalg- ja jalgrattateede osas on märgitud järgmist:
Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5-7 km) asuvate sihtkohtadeni.
Linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteed ühendatakse sujuvalt Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega.
Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja).
Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.
Tartu-Elva suunale rajatakse lisaks maanteeäärsele jalgratta- ja jalgteele valdavalt piki raudteekoridori kulgev jalgrattatee (vt Joonis 3) kiireks sportlikuks jalgrattasõiduks, millel muu kergliiklus liikluskorraldusvahenditega keelatakse. Jalgrattatee paigutamise võimalikkus raudteemaale selgub edaspidiste planeerimis- ja projekteerimistööde käigus.
8 Tartu maakonnaplaneering 2030+. Põhijoonis. Tartu Maavalitsus (08.02.2019)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
15 / 68
4.3. Üldplaneeringud
4.3.1. Kambja vald
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi9 osas kehtestati Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51.
Üldplaneeringus on toodud põhimõtteline jalgratta- ja jalgteede paiknemine, perspektiivsed teed ja liiklussõlmede võimalikud asukohad (Joonis 4), mida täpsustatakse projekteerimise etapis. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Tartu-Elva teelõigu eskiisprojekti lahendusega.
Joonis 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaarist projektala piirkonnas
Kambja Vallavolikogu 23.04.2019 otsusega nr 72 algatati tervet valla territooriumit hõlmav üldplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine.10
4.3.2. Nõo vald
Nõo valla üldplaneering on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15.11
2017. a toimus üldplaneeringu järjekordne ülevaatus, mille tulemuste kokkuvõte on järgmine:
Nõo valla üldplaneering on jätkuvalt ajakohane dokument, mis on kooskõlas kõigi kehtivate Nõo valla arengudokumentidega ning võimaldab realiseerida nendes kavandatud arengueesmärke.
Nõo valla üldplaneering vastab planeerimisseaduse eesmärkidele, luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud
9 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018 https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_13_11_18.pdf/2a4ba fd9-3282-41c8-95a8-f21c6a6b33ec 10 https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering 11 Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
16 / 68
keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
4 aasta jooksul võib siiski uuesti kaaluda üldplaneeringu algatamise vajadust, kui esmatähtsad ruumilise arengu teemad või planeeringutest ja õigusaktidest tulenevad muudatused vajavad täpsustamist.
Järgneval joonisel (Joonis 5) on toodud väljavõtte üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas.
Joonis 5. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas
4.4. Detailplaneeringud
Järgnevalt on toodud ülevaade projektalale jäävatest algatatud/kehtestatud detailplaneeringutest (DP, Tabel 2). DP-de info pärineb Tartu-Nõo teelõigu eskiisprojekti seletuskirjast ja joonistelt, Maa- ameti planeeringute kaardirakendusest ning Kambja ja Nõo valdade kodulehtedel avaldatud DP-de infost ning e-vald keskkonnast.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
Tabel 2. Detailplaneeringud projektalal
Jrk nr
DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise kpv
Märkus ja seos käesoleva teeprojektiga
Kambja vald
1. Põllu kinnistu lõunapoolse osa DP
Räni alevik
Kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks, sihtotstarbe muutmine, tehnovõrkude asukoha ja servituutide vajaduste määramine. 6,2 ha
17.04.2007 Osaliselt kehtetuks tunnistatud. DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.
2. Berry, Kastani, Saariku, Kristalli kinnistute ja lähiala DP
Räni alevik
Berry, Kastani, Saariku ja seni reformimata riigimaa kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ja maakasutustingimuste määramine. Lisaks varem planeeritud kruntide piiride korrigeerimine (Põllu põhjapoolse osa detailplaneering, kehtestatud 07.03.2006). 15,6 ha
23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja nr 22128 Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaanteega.
3. Kõrtsi kinnistu ja lähiala DP
Lemmatsi küla
Ala kruntideks jagamine äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutuse määramine, liiklusskeemi väljatöötamine. DP-ga muudetakse valla ÜP-ga määratud maakasutuse juhtsihtotstarvet ca 4 ha võrra elamumaast äri- ja tootmismaaks. 8,5 ha
23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP-s on arvestatud Tartu-Elva maantee eelprojektiga.
4. Suitsu mü DP
Lemmatsi küla
Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja ärihoonete projekteerimiseks. 6 ha
Algatatud 17.01.2019
DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP ala läbib perspektiivne kogujatee.
5. Teeääre ja Lepalaane kinnistute ja lähiala DP
Lemmatsi küla
Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja tootmishoone projekteerimiseks.
22.09.2009, muudetud 21.09.2010
DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.
6. Lemmatsi tankla ja lähiala DP
Külitse alevik
Tanklakompleksi rekonstrueerimine, uuele teenindushoonele ehitusõiguse määramine. 2 ha
09.09.2008 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.
7. Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala DP
Külitse alevik, Lemmatsi küla
Jagada maaüksused kruntideks, määrata kruntidele sihtotstarbed ja ehitusõigus äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. DP-ga täpsustatakse valla ÜP-ga määratud kogujatee asukohta. 10,5 ha
23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.
8. Välja ja Lesta MÜ DP
Külitse alevik
Maa-alale äri ja tootmishoonete kavandamine, teede ja trasside planeerimine. 20 ha
22.09.2009 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP ala läbib perspektiivne kogujatee.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt KMH Programm
18 / 68
Jrk nr
DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise kpv
Märkus ja seos käesoleva teeprojektiga
9. Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe kinnistute ja lähiala DP
Külitse alevik
Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja kujunenud ehituslaadiga. Ca 10 ha. Algatatud DP kogupindala oli ca 17 ha. Planeeringu II etapp, Kiigemäe ja Pillapalu kinnistute osa, on lahendatud eraldiseisva DP-ga.
15.03.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ning nr 22194 Külitse järve teega.
10. Pillapalu ja Kiigemäe kinnistute ja lähiala DP
Külitse alevik
Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja kujunenud ehituslaadiga. varustamisele. 2,9 ha
23.08.2011 DP ala asub Ropka paisjärve ja Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee vahelisel alal.
11. Aida/Lennuvälja tee 1, Roberti/Lennuvälja tee 9 ja Lennuvälja tee 13 kinnistute ja lähiala DP
Külitse alevik
Ala jagamine 22 krundiks (16 üksikelamu krunti, 1 ärimaa, 2 üldmaa ja 3 transpordimaa krunti). 4,7 ha
Vastu võetud 31.08.2010
DP ala piirneb Ülenurme-Külitse kõrvalmaanteega nr 22132.
12. Vabadiku maaüksuse DP
Külitse alevik
Jagada Vabadiku maaüksus viieks elamukrundiks, millele on määratud ehitustingimused üksikelamute projekteerimiseks. 2 ha.
18.06.2020 DP ala piirneb nr 22195 Külitse- Haage kõrvalmaanteega.
Nõo vald
13. Terkari ja Lalli kinnistute DP
Järiste küla
Maakasutuse sihtotstarbe muutmine, kruntidele ehitusõiguse määramine, hoonestusalade piiritlemine, liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. 20,5 ha
DP menetlus lõpetatud 06.04.2020
-
14. Tuuleveski elamurajooni osa DP
Nõo alevik
Kinnistute ümberkruntimine ja ehitusõiguse määramine elamute ja ärihoone ning abihoonete püstitamiseks. 9,5 ha
21.12.2020 DP ala asub Tartu-Valga raudtee ja Nõo Veskijärve vahelisel alal ja piirneb nr 22155 Nõo-Tamsa kõrvalmaanteega. DP-s on arvestatud Tartu-Nõo teelõigu eskiisprojektiga.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
5.1. Looduskeskkond
5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus
Geostruktuurselt liigestuselt jääb projektala Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbile. Aluspõhjas eristuvad selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord, mille pealispind on Kaagvere-1 puuraugu andmetel 473,0 m sügavusel, ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimite pealiskord.
Pealiskorra moodustavad Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid. Noorimateks settekivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu ja vanimateks Ediacara ladestu Gdovi kihistu liivakivid, aleuroliidid ja savid.
Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, Otepää kõrgustikust põhjas 60-76 m kõrgusel 5-60 m paksuse pinnakattega kaetud alal. Ugandi lavamaad iseloomustab lainjas moreentasandik, millesse on lõikunud Tartu-Aardla ja Tatra ürgorud. Tartust lääne pool voolab Ilmatsalu jõgi, millele on rajatud Rahinge ja Ropka paisjärv.
Kaardilehe piires ulatub Devoni ladestu settekompleksi paksus 197, Siluri ladestu paksus 76, Ordoviitsiumi ladestu paksus 162, Kambriumi ladestu paksus 78 ja Ediacara ladestu paksus 46 meetrini.
Pinnakate lasub trassil Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu liivakivil. Kuna trass lõikub mattunud aluspõhja oruga, siis on osaliselt tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt, keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Orus, trassi naabruses avanevad ka Narva lademe (D2nr) Kernave (D2kr) kihistu kivimid.
Aruküla kihistu (D2ar) koosneb peamiselt peeneteralisest liivakivist, mille punakaspruunid, kohati kollakas- või roosakashallid, kuni 8 m paksused kompleksid vahelduvad õhemate savi, aleuroliidi ja domeriidi kirjuvärviliste kompleksidega. Aruküla kihistu paksus ulatub puuraugus 98,6 meetrini. Kihistu paljandub Tartu linna piires Emajõe oru veerudel ning Haaslava vallas Age oja orus, kus esinevad ka vaatamisväärsed Age koopad. Lähikonnas asuvad Aruküla koopad, mis on rajatud Aruküla kihistu liivakivisse, on maailmakuulsate ürgkalade kivististe leiukoht.
5.1.2. Maardlad
Projektiala keskosas lõikub projekteeritav teelõik Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardlaga (registrikaardi nr 607). Turbamaardlas on määratud kaasneva maavarana ka järvelubja varu. Projektiala lõunaosas, Nõo aleviku ja Järiste küla piiril lõikub trass sama maardla turbavaruga (Joonis 6). Trass ei lõiku aktiivsete mäeeraldistega.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
20 / 68
Joonis 6. Maardlad projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet (seisuga 15.09.2021)
Projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud KMH või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest kaalutlustest.
5.1.3. Põhja- ja pinnavesi
Põhjavesi
Projektala paikneb Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Hüdrogeoloogiliselt kuulub ala Balti arteesiabasseini, kus põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhja ning kristalse aluskorra kivimeis. Kvaternaari (pinnakatte) setetes esinevad nii surveta vett sisaldavad ja vahetult meteoroloogilistele mõjuritele alluvad poorsed kui ka survelised põhjaveekihid12. Mattunud orud on valdavalt täitunud liivsavist moreeniga, kus vaid kohati esineb alla 10 m tüsedusega liustikujõesetteid, milles asuva veekihi veekogum võib olla alternatiiviks aluspõhja veekomplekside veekogumitele. Pinnakattesse tungib kogu infiltratsioon ja seda läbib suurem osa põhjavee äravoolust. Pinnakatte ülemine osa või kohati kogu pinnakate kuulub aeratsioonivöösse, kus peale filtratsioonivoolude liigub hulk vett auruna
12 Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK, 2007
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
21 / 68
või kapillaarjõudude toimel. Suuremal osal alast esineb maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Devoni poorsetes purdkivimites.
Staatiline veetase on Keskkonnaregistri puurkaevude info13 alusel 2-28 m sügavusel maapinnast. Geoloogilise baaskaardi andmetel on Devoni põhjavesi 55-60 m absoluutkõrgusel, vähenedes kirde (Tartu) suunas. Põhjavett võetakse Kesk- või Alam-Devoni põhjaveekogumist 43-176 m sügavusest veekihist ja 2 puurkaevu võtavad vett 150-220 m sügavusest Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Kuna trass lõikub mattunud aluspõhja oruga, siis on osaliselt tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt, keskmiselt või nõrgalt kaitstud (Joonis 7).
Joonis 7. Põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-amet (seisuga 16.12.2021)
Pinnaveekogud
Järgneva ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri14 andmeid.
Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus Väänojaga (VEE1039200) (Joonis 8). Väänoja on tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2019. a kesine. Väänoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja piiranguvööndi ulatus 50 m. Tegemist on 15,3 km2 valgalaga veekoguga, mis ei ole avalikult kasutatav ja mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.
13 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021) 14 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
22 / 68
Joonis 8. Väänoja oja paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus15
Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus ja piirneb Nõgiaru külas Ilmatsalu jõega (VEE1039000, vt Joonis 9 ja Joonis 10). Ilmatsalu jõgi on tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2019. a kesine. Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on 133,8 km2 valgalalaga osaliselt avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.
Vastavalt LKS § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandus- süsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne.
15 Veekogude kaitsevööndid on järgnevatel joonistel tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus (külastus 15.09.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
23 / 68
Joonis 9. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus
Joonis 10. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Nõgiaru külas
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
24 / 68
Puurkaevud
Projektalale või selle vahetusse lähedusse jäävad järgmised puurkaevud (Joonis 11)16:
PRK0001267, Tartu linn, Aardla tänav T125 kinnistu (KÜ 79301:001:0555); PRK0007607, Kambja vald, Räni alevik, Riia mnt 215 kinnistu (KÜ 28301:001:0054); PRK0008857, Kambja vald, Räni alevik, Kassisilma tn 26 kinnistu (KÜ 94901:005:1733); PRK0019048, Kambja vald, Lemmatsi küla, Riia mnt 164 kinnistu (KÜ 94901:005:0643);
PRK0023713, Kambja vald, Lemmatsi küla, Nõlvaku tee 9 kinnistu (KÜ 94901:005:1244) PRK0007169, Kambja vald, Lemmatsi küla, Kaarsilla kinnistu (KÜ 94901:001:0540); PRK0021732, Kambja vald, Lemmatsi küla, Päikese kinnistu (KÜ 94901:001:0542);
PRK0051943, Kambja vald, Lemmatsi küla, Lepalaane tn 5a (KÜ 94901:005:1696); PRK0008854, Kambja vald, Külitse alevik, Rei kinnistu (KÜ 94901:005:1433); PRK0007468, Kambja vald, Külitse alevik, Kiigemäe tee 3 kinnistu (KÜ 94901:005:0138);
PRK0008089, Kambja vald, Külitse alevik, Pärna tee 8 (KÜ 94901:005:0526); PRK0017714, Kambja vald, Külitse alevik, Külitse tee (KÜ 94901:005:1508); PRK0007606, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 1 (KÜ 94901:005:0144);
PRK0006802, PRK0017179 ja PRK0019038, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 4 (KÜ 94901:005:0076);
PRK0062901, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vahtramäe kinnistu (KÜ 52801:001:0581); PRK0006913, Nõo vald, Nõo alevik, Nõgiaru tn 1 kinnistu (KÜ 52801:010:0385).
Joonis 11. Projektala lähipiirkonnas asuvad puurkaevud. EELIS, sept 2021
Mõjualasse jäävate puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes projektlahenduse valmimisel.
16 Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus (külastus 10.09.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
25 / 68
5.1.4. Taimestik ja loomastik
Taimestik
Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, suhteliselt tasasel või kergelt lainja reljeefiaga alal, mida liigendavad mõned orud. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 60-76 m. Traditsiooniliselt on tegu intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, kus nüüdseks on valglinnastumise tõttu asustus tihenenud. Seetõttu on metsi ja muid loodusliku või pool-loodusliku taimkattega alasid projekteeritava maanteelõigu piirkonnas vähe. Teelõigu piirkonnas domineerivad põllumajandus- maad ja elamualad. Põllumajandusmaadel domineerivad monokultuurid ning põllumajandusliku avamaastiku taimkatte looduslik väärtus on madal. Vähemal määral leidub teelõigu piirkonnas siiski ka metsi, poollooduslikke niite ja soid. Kuna piirkonnas valdavad kultuurmaastikud, siis on projekteeritava maanteelõigu ning sellega seotud liiklussõlmede alal ja naabruses paikneva ning potentsiaalselt mõjutatava taimkatte looduslik väärtus üldiselt madal.
Metsad
Metsad esinevad projekteeritava teelõigu piirkonnas avamaastikus paiknevate metsatukkade või väiksemate metsamassiividega või piki orge kulgevate metsavöönditena. Ulatuslikke metsamaastikke piirkonnas ei leidu.
Projekteeritav teelõik läbib suuremat metsaala Külitse aleviku ja Nõgiaru küla piiril (km 144,7– 145,8). Antud metsaala puhul on tegu jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kuuluva keskealise või valmiva kaasikuga. Järiste küla ja Nõo aleviku piiril (km 148,5-149,2) läbib maantee Järiste oja orus kulgevat metsavööndit, mille näol on samuti tegu soiste ja kuivendatud kase enamusega metsadega, mis kuuluvad angervaksa, tarna angervaksa ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpidesse. Väiksemaid metsatukki ja metsa definitsioonile vastavaid alasid (spontaanselt võsastunud- metsastunud alad, noorendikud) leidub ka mujal teelõigu läheduses, kuid antud alade looduslik väärtus on madal.17
Looduslikke metsakooslusi (Natura metsaelupaigatüüpe) ega metsa vääriselupaiku projekteeritava maanteelõigu piirkonnas ei esine.
Niidud
Ainus projekteeritava teelõigu piirkonnas paiknev pool-looduslik niiduala on kaardistatud Lemmatsi külas (km 139,4-139,5) maanteest kagus. Niiduala kuulub liigivaese soostunud niidu (tüübi kood 2411) kasvukohatüüpi. Niiduala pindalaga 2,5 ha inventeeriti 2000. aastal, praeguseks on ligikaudu pool niidualast kadunud, kuna selle on rajatud elamu koos kõrvalhoonetega. Osa säilinud niidualast on võsastunud.
Sood
Looduslikus seisundis soid pole projekteeritava maanteelõigu naabruses säilinud. Kunagised lagesood on kuivenduse toimel metsastunud ja kujunenud kõdusoometsadeks või kuivendatud ja haritud põllumajandusmaaks. Järiste külas teest 200 m kaugusel loodes paikneb väike raba, mis on turba kaevandamise ja kuivendusega rikutud ning metsastunud. Järiste külas Ilmalatsalu jõe lammil (teest 100 m kagus) paikneb turba kaevandamisega rikutud ning metsastunud madalsoo. Järiste külas paikneb teest 330 m kaugusel väikene säilinud lagesoo fragment, mis on inventeeritud Järiste Kuusiku madalsoona. Aiamaa külas ca 450 m kaugusel maanteest kagus asub Ilmatsalu jõe Aiamaa- Tärivere luhal paiknev madalsoo.
Invasiivseid võõrliike pole projekteeritava maanteelõigu läheduses kaardistatud. Lähim tõrjutavas staadiumis olev Sosnovski karuputke koloonia paikneb Maa-ameti karuputke kaardirakenduse18 andmetel Külitse aleviku ja Lemmatsi küla piiril maanteest ca 1 km kaugusel. Tartu linnas teelõigu algusest ca 100-200 m kaugusel asunud karuputke kolooniad on praeguseks hävinud.
17 Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/ (külastus 17.09.2021) 18 Maa-ameti karuputke levialade kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk (külastus 17.09.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
26 / 68
Loomastik
Projekteeritav maanteelõik läbib suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida iseloomustab väikeste metsatukkade ja põllumajandusmaastiku ja elamualade vaheldumine. Teelõik läbib piki Järiste oja orgu kulgevat metsavööndid ja ühte väiksemat metsamassiivi Külitse lähistel. Seetõttu domineerib piirkonnas eelkõige mosaiikmaastikele iseloomuslik loomastik.
Maanteelõigu lähistel on 2018. a ulukiuuringu19 andmetel registreeritud järgmised kohalikud suur- ja väikeimetajaliigid: põder, metssiga, metskits, ilves, rebane, kährik, mäger, metsnugis, tuhkur, kärp, nirk, saarmas, halljänes, valgejänes, orav, kobras, ondatra, harilik siil ja kaelussiil. Kõige arvukamaks suurulukiks on piirkonnas metskits, kes on arvukalt levinud kogu teelõigu piirkonnas.
Liiklusohutuse seisukohalt on kõige olulisemateks liikideks sõralised – põder, metskits ja metssiga. Pruunkaru ja hunt on piirkondlikud liigid ning nende püsivaid elupaiku teelõigu lähistel tõenäoliselt ei leidu. Väikeimetajatest on kõige arvukamad rebane ja kährik.
Suurulukeist hukkub maanteel enim metskitsi. Liiklusõnnetuste andmete järgi võib öelda, et metskits ületab teed terve Tartu-Nõo teelõigu ulatuses, põder ja metssiga pigem metsaalade läheduses, mis kattuvad rohevõrgustikuga. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-201820, mis koondab loomaõnnetuste andmestikku, järgi on teelõigul kolm loomaõnnetuste koondumiskohta ehk klastrit (Joonis 12). Neist tugevaim klaster paikneb teelõigu keskosas Külitsest edelas metsaala piiril, kus on toimunud 13 õnnetust, neist 4 põtrade, 7 metskitsede ja 2 metssigadega.
Joonis 12. Loomaõnnetuste koondumiskohad projekteeritaval maanteelõigul Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-2018 järgi
19 Tartu-Nõo ulukiuuring. OÜ Rewild, 2018 20 Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet, OÜ Hendrikson & Ko https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
27 / 68
2018. a tehtud ulukiuuringu andmetel eristub Tartu-Nõo teelõigul kolm suurulukite läbipääsu- vajadusega kohta (B, E ja F, Joonis 13). Kaks läbipääsuvajadusega kohta (E ja F) kattuvad üldjoones Tartu-Nõo maanteelõigul välja toodud kahe rohevõrgustikuga ristumise konfliktalaga (Joonis 14).
Läbipääsu vajaduse koht F (km 148,6-149,1, rohekoridor enne Nõod) on Tartu-Nõo lõigu kõige olulisem suurulukite läbipääsukoht, mis ühendab loomade kagu-loode suunalist liikumiskoridori. Suurim sihtliik antud kohas on põder. Läbipääs (tunnel või ökodukt) on soovitav rajada pigem metsaala Tartu poolsesse serva või selle lähedusse kasutades ära maapinna tõusu.
Läbipääsu vajaduse koht E (km 145,0-146,0, rohekoridor ja metsaala pärast Külitset) on oluline suurulukite läbipääsu piirkond, mis ühendab loomade ida-lääne ja põhja-lõuna suunalisi liikumiskoridore ja kattub rohekoridoriga. Antud kohas on põdra ja metskitse läbipääsuvajadus, kõrgema arvukuse ajal liigub selles kohas tõenäoliselt ka metssiga. Sobivaks lahenduseks oleks eritasandiline läbipääs (ulukitunnel või ökodukt) koos suunavate aedadega.
Rohevõrgustikuga kattuvate ulukiläbipääsude puhul on väiksem oht, et peale läbipääsu rajamist ümbritsevad alad täis ehitatakse. Seega on neis kohtades võrreldes naaberaladega suurem tõenäosus, et ulukid võtavad läbipääsud omaks ja läbipääs toimib hästi. Seevastu elamu-, äri- ja tootmisarenduste piirkondades on oht, et loomade liikumisteed saavad läbi lõigatud.
Kolmas suurulukite (peamiselt metskitse) teeületusala (koht B) Lemmatsis asub kiirelt arenevas elamupiirkonnas Tartu linna lähistel. Seetõttu on läbipääsu rajamine antud piirkonnas raskendatud. Vähemalt seni, kuni piirkonna kõik elamu-, äri- ja tootmisarenduste planeeringud ei ole teostunud, on tõenäoline, et metskitsede aktiivsus piirkonnas püsib kõrgena. Seega on soovitav liiklusohutuse tagamiseks metskitsele teeületusvõimalus siiski luua. Soodne koht selleks on Lemmatsis Väänoja kaldal, kuhu on võimalik rajada laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, mis erandkorras toimiks ka alamõõdulise metskitseläbipääsuna.
Joonis 13. Suurulukite (sinised nooled) ja väikeulukite (rohelised nooled) läbipääsu- vajadus. Tumesinisega on maanteel märgitud suurulukiläbipääsude nihutamise ala. Väljavõte 2018. a ulukiuuringust (OÜ Rewild)
Väikeulukid vajavad suurulukitega võrreldes tihedamalt asetsevaid teeületusvõimalusi ja seda kogu teelõigu ulatuses. Tartu-Nõo lõigul saavad väikeulukid kasutada rajatavaid suurulukiläbipääse, kuid
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
28 / 68
ainult neist ei piisa. Teeületuste koondumiskohad on tihti seotud jõgede ja kraavidega. Seetõttu on soovitav maanteega lõikuvate kraavide truubid ümber ehitada kallasradadega väikeulukitele ja kahepaiksetele sobivateks tunneliteks või lisada veetruubi kõrvale kõrgemale kuiv tunnel. Väikeulukitele sobilikud läbipääsukohad on eespool toodud joonisel (Joonis 13) tähistatud roheliste nooltega.
Eelnimetatud ulukiuuringu andmeil on teelõigu piirkonnas registreeritud järgmised pisiimetajate liigid: juttselg-hiir, kaelushiir, pisihiir, koduhiir, kodurott, rändrott, vesirott, leethiir, niidu-uruhiir, põlduruhiir, kasetriibik, mutt, vesimutt, mets-karihiir ja väike-karihiir. Piirkonnas on registreeritud 11 käsitiivalise- ehk nahkhiireliiki. Külitse külas maantee läheduses (ca 60 m kaugusel põhjas) paiknev Ropka järv ning seda ümbritsev roheala on nahkhiirtele olulisteks elupaikadeks.
Kahepaikseid on piirkonnas registreeritud 9 liiki: harilik kärnkonn, harilik mudakonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn, harivesilik, tähnikvesilik. Roomajatest on registreeritud arusisalik ja rästik.
Projekteeritava teelõigu piirkonnas elutseb peamiselt mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik. Piirkond pakub elu- ja toitumisalasid ka kaitstavatele linnuliikidele. Projekteeritava teelõigu ümbruses on kohatud21 7 esimese kaitsekategooria linnuliiki: must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, merikotkas, kalakotkas, väikepistrik ja tutkas; 18 teise kaitsekategooria linnuliiki, sh kanakull; ja 50 kolmanda kaitsekategooria liiki, sh valge-toonekurg, laanepüü jt. Teelõigu piirkonna maastikud ei paku neist küll enamusele pesituspaiku, kuid mosaiikmaastikud on paljudele kaitstavatele liikidele headeks toitumisaladeks.
5.1.5. Roheline võrgustik
Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on roheline võrgustik ehk rohevõrgustik määratud Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+22. Rohevõrgustikku võidakse täpsustada kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega, kuid need on haldusreformi järgselt alles koostamisel (vt ptk 4.3).
Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv sidus võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Rohevõrgustik koosneb suurematest loodusmaastike aladest ehk tuumaladest, mis on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega.
Projekteeritav maanteelõik ristub rohevõrgustikuga kahes paigas: Külitse alevikust edelas lõikab maantee piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tugiala loodenurka ning Nõo alevikust kirdes lõikab maantee piirkondliku tasandi rohekoridoriga (Joonis 14). Maanteelõigu Tartu poolse osa piirkonnas rohevõrgustiku alad puuduvad.
Maanteelõigu ristumised rohekoridoridega on kaardistatud rohevõrgustiku konfliktikohtadena, kuna tiheda liiklusega maantee omab olulist barjääriefekti ja põhjustab loomade hukkumist ning kokkuvõttes halvendab rohevõrgustiku toimimist. Külitse lähistel maantee tugialaga lõikumise piirkonnas asub ka teelõigu olulisim loomaõnnetuste koondumiskoht, mis kinnitab, et piki rohevõrgustiku alasid toimub intensiivsem ulukite liikumine. Praegu on maanteelõik tarastamata, mis võimaldab ulukite liikumist, kuid puuduvad ka spetsiaalsed loomade ohutut läbipääsu võimaldavad loomapääsud. 2018. a läbiviidud ulukiuuringuga on tehtud ettepanekud rohevõrgustiku toimimiseks vajalike loomapääsude rajamiseks (vt ptk-id 3.3 ja 5.1.4 ning Joonis 13). Ettepanekuid arvestatakse eelprojekti koostamisel.
21 Tartu-Nõo ulukiuuring. Rewild, 2018. 22 Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 (https://maakonnaplaneering.ee/tartu- maakonnaplaneering)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
29 / 68
Joonis 14. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava maanteelõigu piirkonnas Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi
5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid23 on näidatud KMH programmi lisas (Lisa 2) esitatud joonisel24.
5.1.6.1. Kaitstavad alad
Kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad) projekteeritava maanteelõigu lähipiirkonnas puuduvad. Lähim kaitstav ala on Tartu linnas asuv Riia tn tammeallee, mis jääb projekteeritava lõigu algusest 1,8 km kaugusele. Lähim kavandatav kaitstav ala on Tartu linnas asuv Sanatooriumi park, mis jääb teelõigu algusest 0,8 km kaugusele.
Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on Nõo alevikus asuv Nõo keskkooli pärn, mis jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 0,8 km kaugusele kagusse. Kavandatav kaitstav looduse üksikobjekt Nõo koguduse pärn jääb teelõigust samuti 0,8 km kaugusele.
Mõju kaitstavatele aladele puudub.
5.1.6.2. Kaitstavad liigid
Kaitstavad loomaliigid
Lähim I kaitsekategooria loomaliigi, väike-konnakotka (Aquila pomarina), elupaik asub teelõigu keskosast 0,7 km kaugusel. Antud elupaiga kaitseks on moodustatud Täsvere väike-konnakotka püsielupaik, mis jääb teest 0,9 km kaugusele.
23 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 16.12.2021) 24 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
30 / 68
Lähim II kaitsekategooria loomaliigi, veelendlase (Myotis daubentonii), elupaik jääb projekteeritava maanteelõigu keskosa vahetusse naabrusesse asudes teest 60 m kaugusel. Samal alal on registreeritud veel teinegi, täpsemalt määramata nahkhiireliik. Antud alal paiknev Ropka järv koos seda ümbritseva haljasalaga on nahkhiirtele oluliseks elupaigaks ja toitumisalaks.
II kaitsekategooria linnuliikide lähimad registreeritud elupaigad jäävad projekteeritavast teelõigust üle 3 km kaugusele.
Lähim III kaitsekategooria loomaliigi, rukkiräägu (Crex crex), elupaik jääb Lemmatsi külla projekteeritava teelõigu algusosast 470 m kaugusele kagusse. III kaitsekategooria loomaliigi valge- toonekure elupaik jääb teelõigu lõpuosast 630 m kaugusele loodesse Meeri külla. Ülejäänud piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad jäävad maanteest rohkem kui 1 km kaugusele.
Kaitstavad taimeliigid
Lähim registreeritud I kaitsekategooria taimeliigi, püsiksannika (Swertia perennis), elupaik jääb teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning selle kaitseks moodustatud Kolga püsiksannika püsielupaik jääb teest 1,9 km kaugusele.
Lähim registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi, kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum- carolinum), elupaik jääb teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning see asub Kolga püsiksannika püsielupaiga alal.
Teelõigu vahetus naabruses on registreeritud mitmed III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad. Räni alevikus (km 139,4) asuvad laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) elupaigad vahetult olemasoleva tee ääres mõlemal pool teed, kagus jätkub sama elupaik Lemmatsi küla alal. Lemmatsi külas (km 140,6) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 40 m kaugusele loodesse. Külitse alevikus (km 144,7) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 220 m kaugusele kagusse.
III kaitsekategooria taimeliigi, balti sõrmkäpa (Dactylorhiza Baltica), elupaik on registreeritud Külitse alevikus (km 144,75) olemasolevast maanteest 20 m kaugusel loodes. Balti sõrmkäpa elupaik asub ka Lemmatsi külas (km 141,5) 330 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 20 m kaugusele on kavandatud kogujatee.
Hariliku künnapuu (Ulmus laevis, III kaitsekategooria) elupaik asub Külitse alevikus (km 143,2) 100 m kaugusel maanteest loodes.
Roheka käokeele (Platanthera chlorantha, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141) maanteest 400 m kaugusel kagus ja seda läbib kavandatav kogujatee. Roheka käokeele elupaik asub ka Külitse alevikus (km 142,6) 260 m kaugusel maanteest kagus.
Ahtalehise ängalheina (Thalictrum lucidum, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141,5) 310 m kaugusel maanteest kagus ja selle piirile on kavandatud kogujatee.
Pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 140,8) 410 m kaugusel maanteest kagus ja sellest ca 100 m kaugusele on kavandatud kogujatee.
Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141,4) 390 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 40 m kaugusele on kavandatud kogujatee.
Ülejäänud teelõigu piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad jäävad projekteeritavast maanteelõigust rohkem kui 300 m kaugusele.
Kaitstavate seene- ja samblikuliikide elupaiku pole projekteeritava teelõigu piirkonnas registreeritud.
5.1.7. Natura 2000 alad
Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid ega linnualasid projekteeritava teelõigu alal ega läheduses ei leidu.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
31 / 68
Lähim Natura ala on Elva loodusala (RAH0000151), mis asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 3 km kaugusel piirnedes ca 430 m ulatuses riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Loodusala kaitse- eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu- karukell (Pulsatilla patens).
Teine lähim Natura ala on Keeri-Karijärve loodusala (RAH0000503), mis asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 3 km kaugusel läänes. Loodusala kaitse-eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu- karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas (Lutra lutra).
Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu võib igasugused otsesed või kaudsed mõjud loodusaladele ja nende eesmärgiks olevatele liikidele välistada. Seetõttu Natura hindamist läbi viia ei ole vajalik.
5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad
Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed. Suurema liiklussagedusega25 teed projektalal on:
projekteeritav põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (keskmine liiklussagedus vahemikus ca 8300-14700 autot ööpäevas);
riigitee 22128 Lemmatsi-Leilovi (keskmine liiklussagedus ca 1100 autot ööpäevas);
riigitee 22132 Ülenurme-Külitse (keskmine liiklussagedus ca 1300 autot ööpäevas);
riigitee 22154 Aiamaa-Nõo (keskmine liiklussagedus ca 1200 autot ööpäevas);
riigitee 22155 Nõo-Tamsa (keskmine liiklussagedus ca 1400–2000 autot ööpäevas).
Ülejäänud piirkonna sõiduteede liiklussagedused jäävad alla 1000 auto ööpäevas.
Kavandatava maanteelõigu piirkonnas välisõhu kvaliteedi pidevseiret õhusaasteainete osas teadaolevalt ei teostata. Lähim pidevseirejaam asub projektalast linnulennult ca 4 km Tartu linnas Kalevi tänaval (Tartu seirejaam)26. Tartu seirejaama piirkonnas on seireandmete põhjal välisõhu kvaliteet õhusaasteainete osas hea. Selle tulemusi aga kavandatava tegevuse piirkonda üle kanda ei saa- Tartu seirejaam asub tihedalt asustatud linnakeskkonnas, millest nii projektala piirkonda läbiva liikluse iseloom (liiklussagedused), maakasutus, piirkonnas toimuvad tegevused kui ka hajumis- tingimused on erinevad.
Projekteeritava maanteelõigu mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud perspektiivsele olukorrale 2009. aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames27. Hindamisel käsitleti olukorda aastal
25 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakenduse andmetel (2019 ja 2020. aasta loendus) 26 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee (külastus 09.09.2021) 27 Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH. Lõpparuanne. OÜ Hendrikson&Ko, 2019
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
32 / 68
2030 (liiklusprognoos 9600–16800 autot ööpäevas). Kuigi tegemist on hinnanguga perspektiivsele olukorrale, kus aluseks mõnevõrra suurem liiklussagedus, kui olemasolevas olukorras, siis annavad hindamise tulemused siiski hea ülevaate, millistes kontsentratsioonides õhusaasteaineid projekteeritaval maanteel tekib, milline on nende leviku ulatus ning kas ja milliste saasteainetega võib probleeme tekkida. Mõju hinnati õhusaasteainete leviku modelleerimise teel järgmiste saasteainete osas: süsinikoksiid (CO), lämmastikdioksiid (NO2) ja peenosakesed (PM10). Tulemuste kohaselt esinevad õhukvaliteedi piirväärtustega võrreldes kõrgemad kontsentratsioonid tahkete osakeste (PM10) puhul. Tahkete osakeste osas on võimalik õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kuni 25 m kauguseni tee telgjoonest. Samas tuuakse KMH aruandes tuuakse välja, et kuna ületamine on võimalik vaid varakevadise “tolmumaksimumi” ja halbade hajumistingimuste kokkulangemisel, siis on tõenäoline piirväärtuse ületamine kuni paaril kolmel päeval aastas. Teiste saasteainete puhul on saasteainete kontsentratsioonid madalad ning piirnormide ületamist nende osas näha ei ole.
Teiste piirkonna sõiduteede kohta andmed puuduvad, kuid arvestades nende liiklussagedusi ning 2009. aasta modelleerimise tulemusi, siis nende puhul piirnormide ületamist eeldada ei ole.
Paikseid heiteallikaid projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses registreeritud ei ole. Lähim heiteallikas on sellest ca 130 m kaugusel asuv katlamaja (Nõo alevikus). Järgmised heiteallikad jäävad ca 200 m ja enamale kaugusele. Neist kaheksa asub Tartu linnas (projekteeritavast maanteelõigust ca 500-650 m kaugusel), üks Külitse alevikus (kaugus maanteest ca 300 m) ning kolm Nõo alevikus (kaugus maanteest ca 130-250 m). Vt täpsemalt Joonis 15. Valdavalt on tegemist katlamajade ja tanklatega.
Joonis 15. Projektalast 1 km raadiuses asuvad paiksed heiteallikad (projekteeritav teelõik tähistatud punasega). Allikas: KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 08.09.2021
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
33 / 68
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi28,29. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest/ registreeringutest30 nähtub, et saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine.
Lisaks sõiduteedele ja paiksetele heiteallikatele mõjutavad välisõhu kvaliteeti ka muud valdkonnad, nt põllumajandus. Erinevate valdkondade koosmõju iseloomustamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustite kasutamine, jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste31. Prognoosis käsitletavad saasteaineid tekib vähemal või rohkemal määral ka projekteeritava maanteelõigu ehitus- ja kasutusetapis. Ülevaate 2020. aasta seisust projektala piirkonnas annavad Joonis 16 kuni Joonis 19.
Joonis 16. SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
28 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. AÕKS § 10 (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv) 29 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv) 30 KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem (külastus 09.09.2021) 31 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
34 / 68
Joonis 17. PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
Joonis 18. NH3 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
35 / 68
Joonis 19. NOX 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
Joonistelt nähtub, et erinevate valdkondade koosmõjus jäävad kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektala piirkonnas allapoole kehtestatud piirväärtusi.
5.2.2. Müraolukord
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) alusel on välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemed. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00) ajavahemikust, müra allikast (tööstusmüra või liiklusmüra) ning mürakategooriast.32 Kuna projekteeritavaks objektiks on sõidutee ning liiklus- ja tööstusmüra normeeritakse eraldi, siis on kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased liiklusmüra allikad.
Olulisemateks liiklusmüra allikateks on suurema liiklussagedusega teed, milleks piirkonnas on projekteeritav riigi põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Liiklussageduste kohta vt täpsemalt ptk 5.2.1.
AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivate ÜP-de (Nõo valla ÜP33 ja Kambja valla ÜP endise Ülenurme valla osas34) kohaselt on projektala piirkonnas valdavalt tegemist elamu maa-alade, äri- ja tootmismaade ning juhtotstarbeta aladega. Vähemal määral leidub ka puhkealasid. Piirkonna maakasutuse kohta vt täpsemalt ptk 4.3 Joonis 4 ja Joonis 5. Kambja valla ÜP-ga endise Ülenurme valla osas on eelnimetatud maakasutuse juhtotstarbed määratud järgmistesse mürakategooriatesse: I – puhkealad hoonete ehitamise õiguseta (projektala piirkonnas), II – elamu maa-alad ning V –
32 AÕKS § 55-56 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv) 33 Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering 34 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
36 / 68
tootmisalad. Nõo valla ÜP-ga maakasutuse juhtotstarbeid mürakategooriasse jaotatud ei ole. Juhtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. Kuigi tootmise maa-ala on määratud V kategooriasse, siis kehtiva AÕKS kohaselt sellele müra normväärtust kehtestatud ei ole. Kokkuvõtvalt rakenduvad olemasolevas olukorras projektala piirkonnas I ja II mürakategooria normtasemed (Tabel 3).
Tabel 3. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“35
Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB
Liiklusmüra Liiklusmüra
I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad
55 päeval 50 öösel
50 päeval 40 öösel
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad
60 ja 651 päeval 55 ja 601 öösel
55 päeval 50 öösel
III kategooria - keskuse maa-alad 65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel
60 päeval 50 öösel
IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa- alad
65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel
60 päeval 50 öösel
1 müratundliku hoone teepoolsel küljel
Suures osas (kuni km 147,3) on projekteeritava maanteelõigu kohta koostatud strateegiline mürakaart (vt Joonis 20)36. Võrreldes mürakaardil olevaid müratasemeid II mürakategooria liiklusmüra piirnormidega (Tabel 3), siis nähtub, et maanteega piirnevatel elamualadel esineb olemasolevas olukorras probleeme ülenormatiivse müraga:
päevasel ajal ulatub ülenormatiivne müra keskmiselt kuni 100 m kaugusele teest. Teest keskmiselt kuni 50 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 50-100 m kaugusel vahemikku 60-64 dB;
öisel ajal ulatub ülenormatiivne müratase keskmiselt kuni 50 m kaugusele teest. Teest keskmiselt kuni 25 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 25-50 m kaugusel vahemikku 55-59 dB.
Projekteeritava maantee osas on hinnatud ka perspektiivis maanteelt lähtuda võivat mürataset. Sarnaselt õhusaastega, 2009. aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames ning olukorrale aastal 2030 ja sellele koostatud liiklusprognoosi arvestades (9600–16800 autot ööpäevas). Hindamine viidi läbi müra leviku modelleerimise teel ning tulemusi võrreldi II mürakategooria normväärtusega (elamualad). Tulemustest nähtub, et ka perspektiivses olukorras on ülenormatiivsest mürast mõjutatud teest keskmiselt kuni 100 m raadiusesse jäävad elamualad (nii päeval kui öösel). Töös on ära näidatud ka kohad, kus on vajalik kasutada leevendusmeetmeid mürahäiringu vähendamiseks (müraekraanid).
35 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 36 Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 09.09.2021
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
37 / 68
Joonis 20. Maanteeliikluse mürakaart põhimaanteede nr 3 kohta (aasta keskmine müratase). Allikas: Maa-ameti mürakaardi kaardirakendus (külastus 09.09.2021)
Projekteeritava maantee lõigule km 141,52-141,62 (elamu Riia mnt 229 kinnistul Külitse alevikus) ja km 143,85-143,97 (elamud Haaviku tee 1 ja 3 kinnistutel Külitse alevikus) on koostatud müratõkkeseinte eelprojekt37. Eelprojekti raames on läbi viidud ka liiklusmüra hinnang38, mille tulemused on samaväärsed varasematele uuringutele – teega vahetult piirnevatel aladel esineb ülenormatiivset müra. Teest kuni ca 40 m kaugusel (Riia mnt 229 ja Haaviku tn 1 ja Haaviku tn 3 eluhoonete juures) jääb müratase päevasel ajal vahemikku 65-71 dB, öisel ajal vahemikku 55-61 dB.
Planeeringuala teiste sõiduteede kohta andmed puuduvad. Arvestades aga, nende liiklussagedused on põhimaantee nr 3 omast oluliselt madalamad (maksimaalselt kuni 2000 auto/ööpäevas, vt täpsemalt ptk 5.2.1), siis sellistel puhkudel üldjuhul ülenormatiivse müraga probleeme ei ole.
Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on haldusreformijärgse Kambja valla osas koostamisel uus üldplaneering, mis tähendab, et perspektiivis võivad selle piirkonna maakasutuse juhtotstarbed, mürakategooriad ja ümbruskonnale rakenduvad müranormid muutuda. Uue ÜP koostamine on eskiisi koostamise staadiumis.
37 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein. Eelprojekt. Roadplan OÜ, 2021 38 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85-143,97 Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
38 / 68
5.2.3. Vibratsioon
Täpsed andmed piirkonnas tekkiva ja maapinna kaudu leviva vibratsiooni kohta puuduvad. Vibratsiooni allikaks on autoliiklus ja ehitustegevus. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav busside ja muu raskeliikluse puhul suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres ning kui teede olukord on halb (augud, ebatasasused). Jõhvi-Tartu-Valga maantee seisukord on hea. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste39 lähedale või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele.
Teisi selliseid tegevusi mis võiksid olemasolevas olukorras maapinna kaudu levivat vibratsiooni põhjustada (ehitustegevust, millega kaasnevad lõhkamised, märkimisväärsed rammimised, puurimised vms) käesoleva KMH programmi koostamise ajal projektala piirkonnas teada ei ole.
5.3. Kultuuripärand
5.3.1. Kultuurimälestised
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt asuvad projektalal või selle vahetus läheduses Külitse alevikus järgmised kultuurimälestised (Joonis 21):
- Asulakoht (reg nr 13047). Asulakohta on arheoloogiliselt kaevatud 2002. a. Sealt on leitud keraamikat, erinevate esemete katkeid ning loomaluid. Keraamika põhjal on asulakoht dateeritud 9.-16. sajandisse. Asulakoha kultuurkihti iseloomustab ümbritsevast maastikust tumedam pinnas, kus esineb keraamikat, kivipurdu ja savitihendeid. Asulakoha mõõtmed on põhja-lõuna suunas ca 130-270 m ning ida-lääne suunas ca 240 m. Asulakoht ulatub mõlemale poole Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist. Mälestise seisukord on registri andmetel rahuldav (seisuga 29.08.2017);40
- Kalmistu ”Pähnimägi” (reg nr 13048). Kalmistut arheoloogiliselt kaevatud ei ole, kuid kalmealalt saadud leidude põhjal on muistis dateeritud 11.-17. sajandisse. Kalmistult on leitud savinõukilde, põlenud luid, münte, ehete katkeid, naelu ning raudesemeid. Kalmistu paikneb küntud põllul ning maastikuliselt ei ole kalme täpseid piire võimalik eristada, kuna puuduvad nähtavad kalmekonstruktsioonid. Kalme tuumikala peaks paiknema põllu kõrgeimal nukil. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist. Mälestise seisukord on registri andmetel rahuldav (seisuga 19.04.2012);41
- II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4303). Mälestis omab ajaloolist tähtsust kui II maailmasõjas langenute ühine matmispaik. Ühishauda on maetud 196 Nõukogude armee poolel võidelnut, kes hukkusid 1944. a Tartu ümbruses. 1969. a püstitati hauale mälestussammas. Mälestise juurde viiv tee on kaetud betoonplaatidega. Mälestise seisukord on registri andmetel hea (seisuga 07.01.2020).42
39 kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. (https://www.riigiteataja.ee/akt/110061) 40 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13047 (külastus 27.08.2021) 41 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13048 (külastus 27.08.2021) 42 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4303 (külastus 27.08.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
39 / 68
Joonis 21. Kultuurimälestised projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet kultuurimälestiste kaardirakendus (külastus 27.08.2021)
Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1- 17.6/128-1 seatud tingimustele (vt ka ptk-d 6 ja 0). Uuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes.
Muinsuskaitseamet (MuKA) on 23.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.6/2398-1 riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse-Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisel esitanud mh järgmise tingimuse: Jalgratta- ja jalgtee ehituse kaevetöödel asulakoha reg-nr 13047 ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest (§ 31 lg 1) tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
MuKA on oma 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4 kirjas viidanud, et ühishaua täpsed piirid on teadmata ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega. MuKS § 95 alusel on eelnimetatud mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kaitsevööndi kattuvust projektalaga hinnatakse projektlahenduse valmimisel ja seda kajastatakse koos nõuetega ehitustööde läbiviimiseks KMH aruandes.
5.3.2. Pärandkultuur
Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Pärandkultuuri objektide registri pidaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).43
43 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur (külastus 05.04.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
40 / 68
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse44 kohaselt asuvad projektala lähipiirkonnas järgmised pärandkultuuri objektid (Tabel 4, Joonis 22):
Tabel 4. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas
Objekti nimetus ja
reg nr
Asukoht
Objekti ulatus,
m
Objekti paiknemine projektala suhtes
Seisund
Märkused
Räni kõrts
949:KOR:002
Kambja vald, Räni alevik
40 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Riia mnt 219 (KÜ 94901:005:0021) ja Riia mnt 221 (KÜ 94901:005:0020) kinnistutel
Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 50- 90%
Lubjatud, valge, hoone Tartu-Valga mnt ääres. Seinad põletamata savikividest. Seinu remonditud tuhaplokkide, silikaatkividega.
Tankitõrje- kraavi monument
949:MAL:002
Kambja vald, Räni alevik
20 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Leinapargi (KÜ 28301:001:0875) kinnistul
Objekt hästi või väga hästi säilinud
Avatud 1964, autor Elmar Rebane. Tartu koonduslaagris II maailmasõja ajal, hukkasid sakslased linna kaitseks rajatud Lemmatsi tankitõrje- kraavis erinevail andmeil 10-12 tuh inimest.
Arvatav Lemmatsi kõrtsi koht
949:KON:008
Kambja vald, Lemmatsi küla
0 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Riia mnt 184 (KÜ 94901:005:0549) kinnistu
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Asukoht ja ulatus ligikaudsed. Asemele ehitatud elumaja. 1970ndate algul olid veel varemed enne praeguse uue elumaja ehitamist.
Tartu Liha- kombinaadi Raja nuuma- sovhoos
949:PNL:009
Kambja vald, Külitse alevik
40 Külitse järve tee nr 22194 ääres Järve tee 2 (KÜ 94901:005:0396
kinnistul)
Objekt hästi või väga hästi säilinud
1964. a loodud Raja nuumasovhoos. Endine Puru talu elumaja remonditi ja ehitati Raja nuumasovhoosi poolt kontorihooneks. Lääne pool endine parkla koht. Kasutusel elumajana.
Külitse koolimaja
949:KOO:004
Kambja vald, Külitse alevik
20 Külitse-Haage tee nr 22195 ääres Haage tee 15 (KÜ 94901:005:0531) kinnistul
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba ühe- selt määrata tüüpi
Koolimaja põles sõja ajal 1944. a. Koolimaja asemele on ehitatud uus maja.
Rein Taagepera kodukoht
949:KOO:001
Kambja vald, Külitse alevik
60 Külitse-Haage tee nr 22195 ääres Haage tee 5 (KÜ 94901:005:0852) kinnistul
Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 50- 90%
Rein Taagepera, Eesti päritolu Ameerika politoloog ja Eesti poliitik põgenes Eestist 1944. a. Maja elaniketa. Maja ees kaev. Majast kirde suunas 28 m laut. Õues veskikivi.
Ropka vallamaja
283:VAL:002
Kambja vald, Külitse alevik
0 Ülenurme-Külitse tee nr 22132 ääres Lennuvälja tee 1 (KÜ 94901:001:0358) kinnistul
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
-
Ropka rahvamaja
949:RAH:001
Kambja vald, Külitse alevik
30 Haaviku tee ääres Haaviku tee 2 (KÜ 94901:001:0246) kinnistul
Objektist või tema esialgsest funktsionaal
Maja oli olemas 1800ndate lõpus. EV ajal ja hiljem tegutses kool ja seltsimaja. Toimusid
44 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur (külastus 27.08.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
41 / 68
Objekti nimetus ja
reg nr
Asukoht
Objekti ulatus,
m
Objekti paiknemine projektala suhtes
Seisund
Märkused
susest säilinud 50- 90%
peod. Külitse algkool tegutses veel umbes 1970. aastatel. 30 m pikk vana palkmaja. Eraomanduses.
Teises Maailma- sõjas langenute mälestus- märk
949:MAL:001
Kambja vald, Külitse alevik
20 Haaviku tee ääres Haaviku tee 2 (KÜ 94901:001:0246) kinnistul
Objekt hästi või väga hästi säilinud
Kui kool kadus peale 1965. a, jäi ka samba hooldamine unarusse. Ausambani viib betoonplaatidest tee. Kahel pool tahvlid langenute nimedega.
Külitse kõrtsi koht
949:KON:010
Kambja vald, Külitse alevik
20 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Haaviku tee 1 (KÜ 94901:005:0144) kinnistul
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Külitse kõrts oli üks esimesi, mis osteti siinkandis taludeks. Asukoht ja ulatus ligikaudsed.
Sild
949:KIS:002
Kambja vald, Külitse alevik
10 Sild üle Ilmatsalu jõe asub Külitse teel
Objekt hästi või väga hästi säilinud
Sild pikkusega 9 m ja laiusega 6 m on ehitatud arvatavasti 1930ndatel, sest enamusel selle ajajärgu sildadel on avaehitus valmistatud raudbetoonist ja kande- sambad raudkividest. Sild kasutusel kohalikuks liikluseks.
Valgeristi kõrtsi asukoht
528:KOR:001
Nõo vald, Järiste küla
100 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Valgeristi (KÜ 52801:001:0416) kinnistul
Objekt hästi või väga hästi säilinud
1960. aastatel Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni külastusele eelneval perioodil Valgeristi kõrtsist järelejäänud varemed lammutati ja koht tasandati.
Järiste karjamõis
528:MOA:005
Nõo vald, Järiste küla
100 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Järiste (KÜ 52801:001:0396) kinnistul
Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 20- 50%
-
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
42 / 68
Joonis 22. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas. Allikas: EELIS, sept 2021
5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond
5.4.1. Asustus ja maakasutus
Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Projekteeritav maanteelõik ühendab Valgamaad ja Lõuna-Tartumaad Tartu linnaga ning Tartu lennujaamaga, mis asub Ülenurme-Külitse tee ääres. Lähim linn sellel suunal (5647 elanikuga45 Elva) asub ca 25 km Tartust. Samuti ühendab projekteeritav lõik Valga- ja Tartumaad Põhja-Eestiga. Projekteeritav teelõik asub Tartu linna lähialal, mis on kiirelt arenev piirkond. Maanteelõik läbib suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida iseloomustab väikeste metsatukkade ja kultuurmaastiku vaheldumine.46
45 Elva linna koduleht https://www.elva.ee/uldinfo 46 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekti koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
43 / 68
Kambja vallas elas 01.01.2020 seisuga 11 659 elanikku, kellest 810 elas Räni ja 766 Külitse alevikus ning 282 Lemmatsi külas.47
Kambja valla keskuseks on Ülenurme alevik. Kambja vald on pigem nooreneva elanikkonnaga piirkond, mille peamiseks põhjuseks on külgnemine Tartu linnaga ning jätkuvalt toimuv valglinnastumise protsess. Samas on valla erinevad osad küllalt eriilmelised, olles Tartu Räni ja Ülenurme kantides pigem linnalise iseloomu ning teenuste kättesaadavuse tasemega. Tartu linnast kaugenedes muutub selgelt ka omavalitsuse iseloom ning kättesaadavate teenuste hulk pigem maaliseks.48
Nõo vallas elas 01.01.2021 seisuga 4345 elanikku, kellest 1656 elas Nõo alevikus, 351 Meeri, 263 Nõgiaru ja 51 Järiste külas.49
Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt piirneb projekteeritav teelõik Räni ja Külitse alevikes suures osas elamualaga ja Lemmatsi külas äri- ja tootmise alaga (vt ptk 4.3.1, Joonis 4).
Väärtuslikku põllumajandusmaad esineb valdade üldplaneeringute kohaselt Külitse aleviku piirkonnas ning suures osas Nõo valda jääval alal, mis piirneb projekteeritava teelõiguga.
5.4.2. Ohtlikud ettevõtted
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel ei jää projektalasse ohtlikke ettevõtteid.
5.4.3. Teed
Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Kambja ja Nõo vallas läbides mitut küla (vt ptk 5.4.1). Maantee kulgeb projekteeritavas lõigus paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega. Tartu-Külitse lõigule on rajatud ka kergliiklustee jalakäijate ja jalgratturite ohutuse taseme tõstmiseks.
Teelõigul kehtib Tartu linna piirist kuni 22128 Lemmatsi-Leilovi ristmikuni kiiruspiirang 60 km/h.
Teeregistri andmetel oli teelõigul liiklussagedus 2019. ja 2020. a järgmine (Tabel 5):
Tabel 5. Põhimaantee nr 3 liiklussagedused (AKÖL)* aastal 2019 ja 202050
Lõigu algus (km)
Lõigu lõpp (km)
Lõigu kirjeldus 2019
Raske- liiklus
2020 Raske- liiklus
138,4 143,569 Lennuvälja teeni 14 707 4% 10 268 5%
143,569 147,255 Aiamaa
ristmikuni 11 098 3% 10 052 6%
147,255 150,638 Nõo-Tamsa ristmikuni
9 157 5% 9 002 6%
150,638 152 Nõo-Tamsa
ristmikust edasi 8 712 6% 8 293 8%
*AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
Projekteeritaval teelõigul T3 on Teeregistri andmetel kokku 8 bussipeatust: Lemmatsi, Näki, Külitse, Kose, Soo, Valgeristi, Nõo tee ja Meeri tee.
47 Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika 48 Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks. SEI Tallinn, 2021 49 Nõo valla koduleht https://nvv.kovtp.ee/kulad 50 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
44 / 68
2018. a koostatud eskiisprojekti51 kohaselt prognoositi teelõigule aastaks 2027 ööpäevased intensiivsused ühistranspordi kasutamise, jalgsi ja jalgrattaga liikumise osas järgnevalt (Tabel 6):
Tabel 6. Prognoositud ööpäevased intensiivsused projekteeritaval teelõigul aastal 2027
Külitse-Tartu piirkonna lõik Nõo-Külitse lõik
Ühistranspordi kasutajad
Tööle (Täiskasvanud) 144 84
Kooli (lapsed) 82 31
Jalgsi liikujad
Tööle (Täiskasvanud) 91 7
Kooli (lapsed) 2 2
Jalgrattaga liikujad
Tööle (Täiskasvanud) 142 9
Kooli (lapsed) 2 2
Kokku 463 135
Transpordiameti Teeregistri52 andmetel on vaadeldaval Tartu-Nõo teelõigul km 138-152 viimase viie aasta jooksul toimunud 6 liiklusõnnetust, millest 1 oli hukkunuga (Tabel 7). Teave õnnetuste kohta loomadega vaadeldaval teelõigul on toodud KMH programmi ptk-s 5.1.4.
Tabel 7. Vaadeldaval teelõigul toimunud liiklusõnnetused aastatel 2016-2020
Õnnetuse tüüp KM Aeg Osalejate arv
Vigastatute arv
Hukkunute arv
Sõiduki ümberpaiskumine teel
139,03 15.07.2016 3 2 0
Sõidukite külgkokkupõrge 139,43 08.07.2016 3 2 0
Kokkupõrge jalakäijaga 144,33 06.10.2016 2 0 1
Sõiduki teelt väljasõit 147,03 10.01.2017 1 1 0
Kokkupõrge ees liikuva sõidukiga
148,03 02.12.2017 2 1 0
Kokkupõrge ees seisva sõidukiga
151,03 28.11.2016 2 1 0
Kokku: 13 7 1
51 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018 52 Transpordiameti Teeregister (mnt.ee) külastus 23.08.2021
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
45 / 68
5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt ei jää projektalale väärtuslikke maastikke.
5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas on määratud väärtuslike põllumajandusmaade üldised kasutustingimused järgmiselt:
Vääruslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringus koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna.
Väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.
Kambja valla üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja53 kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaadena üldplaneeringus toodud kõrge viljelusväärtusega põllumaad, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel. Hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahindepunktidele. Lähtudes Tartu maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, on Tartumaal viljakaks loetud 50 ja enama hindepunktiga viljakustsooniga põllumaad.
Üldplaneeringus sätestatud põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks hõlmavad mh järgmist: väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee ehitamiseks.
Kambja valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad on näidatud järgneval joonisel (Joonis 23).
53 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
46 / 68
Joonis 23. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu54 joonisest „Väärtuslikud alad ja piirangud“ projektala piirkonnas Kambja vallas
Nõo valla üldplaneeringu seletuskirja (kehtestatud 2006. a) kohaselt on valla üheks loodusrikkuseks viljakas põllumaa. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele. Kõrge viljakusega põllumaade määramisel tugineti Maa-ameti viljakustsoonide boniteedile, mille järgi Nõo valla keskmiseks näitajaks oli 45 hindepunkti. Väärtuslikuks põllumaaks on Nõo vallas loetud 50 ja suurema hindepunktiga viljakustsoonid. Väärtusliku põllumaa säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused on määratud järgmiselt:
väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele, st et seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning sellel alal on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa;
tuleb hoida korras maaparandussüsteem;
tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning sellelt huumuskihi koorimist müügi või muu tegevuse eesmärgil;
projekteerimistingimuste alusel võib lubada uushoonestust endistel talukohtadel ja juhul kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mittepõllumajanduslikke funktsioone omavate hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Elamut ja sellega ühtsesse kompleksi kuuluvaid ehitisi ning põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisi loetaks Maa-ameti selgituse kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikeks ehitisteks;
ehitise projekt ja detailplaneering maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandus- seadusele kooskõlastada kohaliku maaparandusjärelevalve asutusega.
Nõo valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumaad on näidatud järgmisel joonisel (Joonis 24).
54 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Joonis “Väärtuslikud alad ja piirangud”. (15.11.2018)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
47 / 68
Joonis 24. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu55 joonisest „Keskkonnatingimused“ projektala piirkonnas Nõo vallas
5.4.6. Maaparandussüsteemid
Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse56 kohaselt asuvad projektalal või piirnevad sellega alljärgnevad maaparandussüsteemid ja maaparandusehitise eesvoolud (Joonis 25):
PIIRI ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 001; KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 002; KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 001; KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 002; KÜLITSE ehitis koodiga 2103900020260, ehitise kood 001; RÄNI ehitis koodiga 2103900020200, ehitise kood 001; HAAGEOJA ÄÄRNE ehitis koodiga 2103900020210, ehitise kood 001; HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 002; HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 001; VÄÄNOJA eesvool koodiga 2103920020000, ehitise kood 001; ILMATSALU JÕGI eesvool koodiga 2103900020000, ehitise kood 001; JOOSIKE-ROPKA koodiga 2103900020250, ehitise kood 001; KASAVERE ehitis ja eesvool koodiga 2103900020270, ehitise kood 001; VALGERISTI metsakuivendus ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 004; VALGERISTI ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 002; AIAMAA I ehitis ja kollektoreesvool koodiga 2103900020290, ehitise kood 001; AIAMAA I ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 001; MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 003; MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 002; MARIKSOO III ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 003; MEERI ehitis ja eesvool koodiga 2103830010030, ehitise kood 001.
55 Nõo valla üldplaneering. Joonis “Keskkonnatingimused”. AS K&H (19.05.2006) 56 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (külastus 14.09.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
48 / 68
Joonis 25. Projektalale jäävad maaparandussüsteemid. Allikas: Maa-ameti maaparandus- süsteemide kaardirakendus (külastus 14.09.2021)
Vastavalt eelprojekti tehnilise kirjelduse57 punktile 9.8.2 selgitatakse projekteerimise käigus välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ning Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt taotletakse tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
57 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
49 / 68
6. Hindamismetoodika kirjeldus
Uurimistööd
Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel:
topo-geodeetilised uurimustööd teostatakse mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede, rajatiste ja vete äravoolurajatiste projekteerimist;
geotehnilised uurimustööd teostakse asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede ja rajatiste projekteerimist;
hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused üle 1,8 m truupide/sildade/rajatiste projekteerimiseks;
mürauuring käsitleb müraolukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustele. Uuring toob välja müratõkete rajamise vajadusega kohad ning rajatavate müratõkete parameetrid; mürauuring käitleb ka vibratsiooni alast hinnangut lähtudes sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi uuringute I etapp sisaldab olemasolevate arhiivi- allikate läbitöötamist ning maastikuanalüüsi.
KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud nõudeid.
KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel58 avaldatud asjakohaseid juhend- materjale. Samuti võetakse arvesse KMH alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi, sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuurilise keskkonna (kultuurimälestised, väärtuslikud maastikud jms) ning sotsiaal- majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müra, vibratsioon jms) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:
teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;
kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine;
arheoloogiline uuring (I etapp);
ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
Täiendavaid uuringuid ei ole kavas läbi viia.
58 Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
50 / 68
KMH käigus:
kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku olulist keskkonnamõju (mõju
võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõju ulatus;
pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms;
hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;
analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid ja vastavust strateegiliste planeerimis- dokumentidega;
antakse soovitused võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks.
Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast, KMH aruande koostamise käigus:
1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, juhul kui projekteerimise või mõju hindamise käigus tekib vajadus neid välja töötada;
2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist.
KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
Mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8).
Tabel 8. Mõju prognoosimeetodid mõju valdkonna kaupa
Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod
Müra ja vibratsioon
Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, mis lähtub projekti tehnilisest kirjeldusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustest. Uuringu koostamisel lähtutakse 2018. a koostatud liiklusuuringust (liiklussagedused ja -prognoos) ning projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusest. Hindamisel võetakse arvesse ka teisi olulisi liiklusmüra allikad piirkonnas ning 2021. a koostatud Riia mnt 229, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojekti ja liiklusmüra hinnangut. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse mürauuringu aruandes. Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale võimalikule vibratsioonile vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
51 / 68
Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod
Välisõhku kvaliteet
Kavandatava tegevusega kaasnevate õhusaasteainete teket ja levikut hinnatakse eksperthinnanguna, tuginedes liiklusuuringu tulemustele, varasematele nii projektala piirkonna kui analoogsete objektide kohta teostatud mõju hindamistele, eksperthinnangutele ja uuringutele. Hindamisel võetakse arvesse ka teisi asjakohaseid piirkonnas asuvaid välisõhu heiteallikaid. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016 nr 75 määrusega „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustest.
Kaitstavad loodusobjektid
Hindamise aluseks on keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed ning projekteeritava teelõigu kohta 2018. a koostatud ulukiuuring. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride jm uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.
Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik
Hindamisel tuginetakse 2018. a koostatud ulukiuuringule ning varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Lisaks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid ning andmebaase: metsaregister, Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, eElurikkus, Eesti märgalade inventuur jms.
Väärtuslikud põllumajandus- maad ja maakasutus
Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse 2018. a eskiisprojekti seletuskirjas toodud detailplaneeringute ülevaatest, mida ajakohastatakse, samuti olemasolevast teabest, Maa-ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi.
Põhja- ja pinnavesi, elanike veevarustus, sademevesi
Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uurimustööd, keskkonnaregistri puurkaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus.
Inimese tervis, heaolu ja vara
Hindamise aluseks on liiklusuuring, seonduvad üld- ja detailplaneeringud, kergliiklusteede ja bussipeatuste asukohad jmt. Samuti lähtutakse uuringutest (nt mürauuring) ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele ja heaolule.
Kultuuripärand Hindamise aluseks on arheoloogilise uuringu I etapi tulemused, Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, Kultuurimälestiste register jm asjakohased dokumendid, ekspertarvamus ning Muinsuskaitseameti seisukohad (nt 11.03.2021 kirjas nr 5.1-17.6/128-1 seatud tingimused jt kirjad).
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
52 / 68
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.59
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes.
7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala
Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata eraldi iga mõjufaktori jaoks eraldi.
Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid, ehk millises ulatuses saab keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast (vt KMH programmi ptk 3) ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.
7.2. Mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee ehituse ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed mõjuallikad:
metsa raie – kaasneb teekoridori loomise ja laiendamisega; võimalik mõju taimestikule ja loomastikule;
heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;
59 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
53 / 68
välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;
müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;
vibratsioon – kaasneb ehitusmasinate tegevusega ning teatud ehitustööde teostamisega (nt rammimine); võimalik mõju inimese varale;
jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga;
piirkonna veerežiimi muutmine;
ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega;
avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga.
Kasutusaegsed mõjuallikad:
müra ja vibratsioon (raskeveokid) – kaasneb liiklusega maanteel; võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale (vibratsioon);
heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;
valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule.
7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu.
7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi
Kavandatava tegevuse võimalik oluline tagajärg on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjali ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Projekteeritava maanteelõigu topo-geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud teostatakse projekteerimise käigus (eelprojekti staadiumis). Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit.
KMH-s analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures selgitatakse:
- millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada;
- kas sillad võivad põhjustada jõe hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja teerajatiste uhtumist;
- kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge;
- kas sildade konstruktsioonid tagavad jõe kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal.
Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
54 / 68
kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et jõe vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks.
Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.
7.3.2. Taimestik ja loomastik
Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev metsa raadamine nähtavuskoridori alal.
Loomastikku mõjutab tee laiendamisega kaasnev barjääriefekt ning maanteel hukkumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Maantee tarastamine põhjustab tugeva barjääri poolitades ulukite populatsioone ning tõkestades rändeid. Ulukiuuringu alusel on projektis ettenähtud kaks suurulukitunnelit ja väikeulukite läbipääsud.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.
7.3.3. Roheline võrgustik
Kuna projekteeritav maanteelõik ristub mitme rohekoridoriga võib maantee laiendamine ja selle asukoha muutmine kaasa tuua barjääriefekti suurenemise ning põhjustada negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. Seetõttu on läbiviidud ulukiuuring, mille tulemusena nähakse projektis ette suurulukitunnelid (ristumisel rohevõrgustikuga) ja väikeulukite läbipääsud.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.
7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid
Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus. Mõju kaitsealadele ja kaitstavatele looduse üksikobjektidele puudub ja neid KMH aruandes ei käsitleta.
7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus rekonstrueeritud maanteelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust ja liikluskoormuse suurenemisest.
Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.
Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
55 / 68
on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.
Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale, kaasnevale müratasemele, vibratsioonile ning vastavus õigusaktidega kehtestatud piirväärtustega antakse KMH aruandes.
7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1- 17.6/128-1 seatud tingimustele. KMH aruande koostamisel võetakse arvesse arheoloogilise uuringu tulemusi (vt ptk 6) ja võimalikku mõju kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidele, mis jäävad projekti mõjualasse (vt ptk 5.3). Hinnang antakse projektlahenduse alusel.
Kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.60
KMH aruande koostamise käigus tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga ja arvestatakse tehtud ettepanekutega. Vajadusel tehakse koostööd pärandkultuuri objektide registri pidajaga (RMK). Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral ning soovitused pärandkultuuri objektide säilimiseks lisatakse KMH aruandesse.
7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad
KMH käigus selgitatakse välja võimalik oluline mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele lähtudes Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud ja valdade üldplaneeringutega täpsustatud kasutustingimustest. Mõju hinnang antakse projektlahenduse alusel KMH aruandes.
7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara
KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimese tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra ja vibratsiooni, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale (maa võõrandamine, vibratsiooni mõju elamutele). Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse, vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.
Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele
Mõju hindamisel lähtutakse eelkõige keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmetest (eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud keskkonnaregistrisse) ja ehitisregistrisse kantud kaevudest. Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad selgitatakse välja projekteerimise ja KMH käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada, kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise mõju kohta salvkaevudele.
Arvestades veetaset ja põhjaveekihi sügavust, ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad.
60 Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
56 / 68
Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus.
Välisõhu seisund ja müraolukord
Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes (vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju ulatuse ja olulisuse kohta inimese heaolule ja tervisele.
Eeldatav mõju inimese varale
KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms).
Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.
Inimeste liikumisvõimaluste muutumine
KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma. Lisaks antakse hinnang kiirabi ja päästetehnika juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.
7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus
Tee ehitamise käigus tekib suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms). Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordi- alused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed).
Olemasoleva tee ülesvõtmisega tekkiv ehitusmaterjal on võimalik ära kasutada uue tee ehitusel. Täpsem materjalikasutus määratakse põhiprojekti faasis. Eelprojekti raames määratakse hinnangulised mahud ja antakse soovitused materjali edasiseks kasutamiseks.
Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid.
Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Kambja valla61 ja Nõo valla62 jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus.
Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.
61 https://www.riigiteataja.ee/akt/402112016009 (külastus 27.08.2021) 62 https://www.riigiteataja.ee/akt/414032013034?leiaKehtiv kehtiv kuni 31.08.2021 (külastus 27.08.2021)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
57 / 68
8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava
KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi.
Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik täpselt ette prognoosida.
Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 9). Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ga sätestatud tähtajad.
Tabel 9. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
KMH algatamine 13.08.2021 Transpordiamet
KMH PROGRAMMI ETAPP
KMH eksperdirühm koos arendajaga (Transpordiamet) koostavad KMH programmi eelnõu
august-september 2021 Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Arendaja (Transpordiamet) esitab KMH programmi eelnõu otsustajale (Transpordiamet)63
aeg määramata
(oktoober 2021)
Transpordiamet
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
14 päeva jooksul KMH programmi saamisest
(oktoober 2021)
Transpordiamet
Asjaomane asutus64 esitab, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
(november 2021)
Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta
14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade
saamisest (03.12.2021)
Transpordiamet
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
tööks vajalik aeg
(detsember 2022)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud programmi65
14 päeva jooksul programmi saamisest
(jaanuar 2022)
Transpordiamet
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
14 päeva jooksul kontrolli tulemuste selgumisest
(jaanuar 2022)
Transpordiamet
63 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks, edaspidi
sama tegevust enam tabelis ei kajastata 64 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 65 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
58 / 68
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku
kestusega vähemalt 14 päeva
(jaanuar 2022)
Transpordiamet
Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade analüüs
tööks vajalik aeg66 (jaanuar/veebruar 2021)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu
esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist
(jaanuar/veebruar 2022)
Transpordiamet
KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine
30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest
(märts 2022)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
(aprill 2022)
Transpordiamet
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul otsuse tegemisest (aprill 2022)
Transpordiamet
KMH ARUANDE ETAPP
Alusuuringud (müra, arheoloogia), projektlahendus Valmis hiljemalt sept 2022 Uuringu läbiviija, projekteerija
Eksperdirühm hindab mõju ja koostab KMH aruande (ja esitab selle arendajale)
tööks vajalik aeg (sept-nov 2022)
Skepast&Puhkim
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks
21 päeva jooksul KMH aruande saamisest (detsember 2022)
Transpordiamet
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande kohta seisukoha
30 päeva jooksul KMH aruande saamisest
(jaanuar 2023)
Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta
21 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade
saamisest (jaanuar 2023)
Transpordiamet
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist
tööks vajalik aeg67
(veebruar 2023)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud aruannet68
21 päeva jooksul aruande saamisest
(märts 2023)
Transpordiamet
Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust
14 päeva jooksul kontrolli tulemuste selgumisest
(märts 2023)
Transpordiamet
Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 30 päeva
(märts-aprill 2023)
Transpordiamet
Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade analüüs
tööks vajalik aeg (aprill 2023)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
66 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 67 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 68 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
59 / 68
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande avaliku arutelu
esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist
(aprill 2023)
Transpordiamet
KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine
30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest
(mai 2023)
Skepast&Puhkim, Transpordiamet
Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks
aeg määramata
(juuni 2023)
Transpordiamet
Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande
30 päeva jooksul aruande saamisest
(juuli 2023)
Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest
(august 2023)
Transpordiamet
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes
14 päeva jooksul otsuse tegemisest
(august 2023)
Transpordiamet
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
60 / 68
9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest
9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine
Alljärgnevalt on nimetatud ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (Tabel 10).
Tabel 10. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega
Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
KeHJS § 23 lg 2
KeHJS § 16 lg 3 p 3
Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn [email protected]
KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2
Muinsuskaitseamet
Pikk 2, 10123 Tallinn [email protected]
KeHJS § 23 lg 1 (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2
Põllumajandus- ja Toiduamet
Teaduse 6a, 75501 Saku, Harjumaa [email protected]
KeHJS § 23 lg 1
(maaparandussüsteemide haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2
Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn
KeHJS § 23 lg 1 (elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2
Päästeamet
-- Lõuna Päästekeskus
Jaama 207, 50705 Tartu [email protected] [email protected]
KeHJS § 23 lg 1
(päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2
Kambja Vallavalitsus Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartumaa [email protected]
KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1
Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, 61601 Tartumaa
KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
KeHJS § 23 lg 1 (riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas
KeHJS § 16 lg 3 p 1
Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
KeHJS § 23 lg 1 (riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine)
KeHJS § 16 lg 3 p 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn [email protected]
KeHJS § 23 lg 1 (raudteetranspordi ja taristu osas järelevalve teostamine)
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
61 / 68
Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus
Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja
Täpsustatakse projekteerimise käigus
- tehnovõrkude valdajad, ehitusprojekti kooskõlastajad
AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn
KeHJS § 16 lg 3 p 7
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Toompuiestee 24, 10149 Tallinn
KeÜS § 46 lg 1 p 1 (riigimetsa haldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 7
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)69
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5
Keskkonnaagentuur [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7
Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud
Kontaktandmed puudutatud kinnisasjade nimekirja alusel
KeHJS § 16 lg 3 p 6; KeÜS § 46 lg 4
Isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju
Kontaktandmed puudutatud kinnisasjade nimekirja alusel
KeÜS § 46 lg 4; HMS § 31 lg 1
Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted
Külaseltsid, MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus, jahiseltsid, jm
KeHJS § 16 lg 3 p 7 (põhjendatud huvi oma piirkonna keskkonnaseisundi vastu)
Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV-i üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 10).
Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:
- väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt kahes (Kambja ja Nõo vallas) üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);70
- Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee.
9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS §-le 151 küsis Transpordiamet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 10). Oma seisukoha KMH programmi kohta esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
69 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 70 Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
62 / 68
Seisukohad on lisatud KMH programmile (Lisa 3). Seisukohta ei esitanud Maa-amet, Päästeamet, Nõo Vallavalitsus ja Kambja Vallavalitsus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (16.11.2021 kiri nr 16-12/21-13902-002), Rahandus- ministeerium (01.12.2021 kiri nr 14-13/7615-2) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (08.12.2021 e-kiri) pidasid KMH programmi asjakohaseks ja märkusi ei esitanud, seega neid allpool nimetatud tabelis (Tabel 11) ei kajastata.
Sisulisi märkusi esitasid Keskkonnaamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Ülevaade nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 11).
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
Tabel 11. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja number
Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
1. Keskkonnaamet
25.11.2021 nr 6-3/21/22983-2
1. Programmi ptk 5.1.1 kirjeldatakse ala geoloogilist ehitust ning märgitakse, et projekti alal lasub pinnakate Aruküla lademe liivakivil. Märgime, et mattunud orus avanevad ka 1:400 000 geoloogilise kaardi kohaselt ka Narva lademe (D2nr) kivimid. Geoloogilise baaskaardi 1:50 000 kohaselt avanevad Kernave (D2kr) kihistu kivimid. Palume täiendada kirjeldust.
Keskkonnaametiga on suheldud ja KMH programmi on täpsustatud.
2. Joonis 7 kujutab põhjavee kaitstust projekti piirkonnas. Kasutatud on 1:400 000 geoloogilist kaarti. Juhime tähelepanu, et ala kohta on koostatud oluliselt täpsem 1:50 000 geoloogiline baaskaart (millele on viidatud ka kasutatud materjalide loetelus), mis hõlmab enamikku projekti alast. Palume kasutada võimalikult täpset saadaolevat infoallikat.
Selgituseks: KMH programmi koostamisel kasutati kaarti, mis katab kogu projektiala, kuna viidatud 1:50 000 kaart hõlmab vaid enamiku alast, nagu ka kirjas viidatud.
KMH programmi täiendamisel koostati uus kombineeritud kaart ja Joonis 7 asendati.
3. Programmi ptk 5.1.3 on toodud projekti piirkonda jäävate puurkaevude loetelu. Kogemuse kohaselt võib arvata, et mitmete puurkaevude asukohad ei ole tõenäoliselt õiged. Kui hindamise käigus on võimalik selgitada kaevude õiged asukohad, siis tuleks need edastada Keskkonnaagentuurile (KAUR), kes korrastaks siis registri. Võib juhtuda, et praegu registri järgi ehitusalast kaugel olev kaev võib asuda tegelikult aga ka otseses ehitusest tulenevas mõjualas.
Hindamise käigus täpsustatakse puurkaevude asukohti, mis jäävad topograafilise mõõdistuse alasse. Kui mõõdistuse käigus selgub, et registri andmed ei vasta tegelikkusele, saab vastava teabe KAURile edastada. Kuna KMH programmis on märgitud, et mõjualasse jäävate puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes projektlahenduse valmimisel, siis KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
4. Ptk 5.4.4 on viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/29 otsuse punktiga 3 on nimetatud planeering kehtetuks tunnistatud. Palume viidata kehtivatele planeeringutele.
KMH programmi korrigeeriti vastavalt märkusele.
2. Terviseamet
24.11.2021 nr 5-7/21/7472-3
KMH programmi eelnõus puudub viide mõjust valgusreostusele. Tegemist on keskkonnaõiguses reguleerimata alaga, millel on siiski suur mõju inimeste elukvaliteedile. Amet juhib tähelepanu, et projekteerimise käigus peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka maantee laiendamisega paratamatult kaasnevale valgusreostusele.
KMH programmi ptk-is 7.2 on valgusreostuse aspekti nimetatud. Valgusreostuse teemat käsitletakse KMH aruandes vastavalt KeHJS-i § 20 lg 2 ja selle alusel 01.09.2017 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ nõuetele.
KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
64 / 68
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja number
Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
3. Muinsuskaitse- amet (MuKA) 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4
Soovitame KMH programmis pöörata rohkem tähelepanu mälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. Seoses Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseina ehitusloa menetlusse kaasamisega oleme esitanud järgneva seisukoha (kiri 09.07.2021 nr 5.1-17.6/3124-8): /…/ Müratõkkesein on paigaldatud ka ajaloomälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. II maailmasõjas hukkunute ühishauda on Muinsuskaitseameti andmetel maetud 196 langenut ja ühishaua täpsed piirid on teadmata. Seega tuleb selles piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega./…/ Rajatava tee osas tuleb antud piirkonnas samuti arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega.
Palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Muinsuskaitseamet on arvamusel, et projekti eksperdina kaasatud Arheoloogiakeskus MTÜ, tagab nõuetekohane arheoloogiapärandi uuringute läbiviimise.
Teemat täpsustati MuKAga.
KMH programmi ptk-i 5.3.1 täiendati infoga, et ühishaua täpsed piirid on teadmata ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega. 50 m kaitsevöödi kattuvust projektialaga hinnatakse KMH aruande koostamisel, kui on selgunud täpne projektlahendus. Projekteerijale on info mälestise ja selle kaitsevööndi kohta edastatud.
Lisaks märgime, et KMH programmi ptk-is 7.3.6 on juba välja toodud, et kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.
4. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)
18.11.2021 nr 6.2-1/10351-1
1. Peame oluliseks, et KMH käsitleks eelprojektiga kavandatavate tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide (MPS) edaspidist toimimist tagavaid meetmeid. Arvestada tuleb MPS-de reguleeriva võrgu (drenaažisüsteemide) rekonstrueerimise vajadusega, sest teerajatiste alla jäävad dreenid tuleb likvideerida, tee alt läbi kulgevate (transiit) kollektorite torud aga asendada nõuetekohastega. Samuti tuleb hinnata MPS-i eesvooludesse juhitava koondatud sademevee hulga suurenemisest tulenevat eesvoolude ja truupide võimaliku rekonstrueerimise vajadust.
1. Kiri on edastatud projektijuhile ja projekteerijale, kuna maaparandus kuulub projekteerimise valdkonda.
KMH aruande koostamisel lähtutakse maantee eelprojekti lahendusest, mille koostamisel tuleb eelprojekti tehnilise kirjelduse punkti 9.8.2 kohaselt selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad MPS-d ning Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt taotleda tehnilised tingimused MPS-de ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks MPS-i funktsioneerimise.
KMH programmi ptk-is 5.4.6 korrigeeriti MPS-ide nimekirja ja lisati viide tehnilise kirjelduse MPS-e käsitlevale punktile.
2. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kõik käsitletava riigitee lõigu ehitamisest tulenevad MPS-ide rekonstrueerimise ja/või ümberehitamise projektid ning järgnevalt teostatavad tööd peavad valmima enne või samaaegselt teerajatiste ning nende pinnavee ärajuhtimissüsteemide ehitamisega, et
2. Ei ole KMH teema. Viidatud nõudega tuleb arvestada ehitushanke ja ehitustööde korraldamisel. Projekti saab lisada vastavasisulise märke.
KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
65 / 68
Jrk nr
Asutus, kirja kuupäev ja number
Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
vältida ehitusaegset lähialade pinnase kuivendusrežiimi halvenemist ja ennetada valingveest tingitud avariiohtu.
3. Soovitame KMH eksperdirühma koosseisu lisada maaparanduse pädevusega ekspert.
3. Maaparanduse teema kuulub projekteerimise valdkonda ning maaparanduse eksperdi kaasamise vajaduse otsustab projekteerimismeeskond. KMH ei tegele projekteerimisega ja seetõttu ei kuulu KMH töörühma maaparanduse ekspert nagu ka nt maantee projekteerija, silla ekspert jne.
KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
Peatükk koostatakse pärast avalikustamise toimumist.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
67 / 68
10. KMH lähtematerjalid
Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:
- Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad
- Asjakohased õigusaktid
- Eesti Eluslooduse Infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur
- Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet, OÜ Hendrikson & Ko. https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/
- Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee
- Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK 2007
- Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
- Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks. SEI Tallinn, 2021 https://www.kambja.ee/documents/14614280/17918457/Liikuvusuuring_Kambja_v2_2704 2021_puhas.pdf/66d88fb3-5a5e-419a-8ca6-86faa3f71e55
- Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika
- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018
- Keskkonnaministeeriumi koduleht (KMH juhendmaterjalid) Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
- Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee
- Kohaliku omavalitsuse detailplaneeringute andmebaas (EVALD)
- KOTKAS heiteallikate register KOTKAS - AVE 2.5.50 (envir.ee)
- Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/
- Maa-ameti kaardirakendused (maainfo, planeeringud, kitsendused, maardlad, looduskaitse, Natura 2000, karuputke levialad, kultuurimälestised, pärandkultuur, ohtlikud ettevõtted, maaparandussüsteemid, teeregister jms)
- Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/
- Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid
- Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Liiklusuuringud. Töö nr 0917/52. Liikluslahendus OÜ, 2018
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekti koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018
- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein. Eelprojekt. Roadplan OÜ, 2021
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
68 / 68
- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85- 143,97 Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021
- Tartu maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talitlus. Tartu, 2019
- Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009
- Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020- 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276
- Tegevuse kavandamiseks läbi viidud muud alusuuringud ja analüüsid
- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a 4_web_small.pdf
- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko OÜ, 2021
- Transpordiameti Teeregister (mnt.ee)
Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupeetud menetlusosaline
15.02.2022 nr 8-1/22-045/3455-1
Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km
138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu
eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH
programmi avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu teade
Transpordiamet teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
§ 16 alusel riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo eelprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja
avaliku arutelu toimumisest.
KMH algatati Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo
lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht
ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu
maakonnas Kambja ja Nõo valdades ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,
Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevuse arendaja ja otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn).
Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti projekteerimise osakonna
projektijuht Tiit Vunk (e-post [email protected], tel 5918 5199). Keskkonnamõju
hindamise menetlust puudutavates küsimustes on kontaktisikuks Transpordiameti projekteerimise
osakonna keskkonna peaspetsialist Deve Andreson (e-post [email protected],
tel 5682 0377).
Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ (juhtekspert ja kontaktisik on Veronika Verš,
aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn, e-post [email protected], tel 664 5808).
KMH programmiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 21.02-06.03.2022
Transpordiameti kodulehel: Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo
lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu teade | Maanteeamet (mnt.ee) (www.transpordiamet.ee - rubriik „Maanteed, veeteed,
õhuruum“ → „Keskkonnamõju“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“).
2 (2)
Avaliku väljapaneku vältel saab KMH programmi kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi
ja vastuväiteid KMH eksperdile (Skepast&Puhkim OÜ, [email protected]) ning
arendajale/otsustajale (Transpordiamet, [email protected]).
KMH programmi avalik arutelu toimub 10.03.2022 kell 17.00 aadressil Ringtee 1, Tõrvandi,
61715 Tartu maakond (sisenemine Tõrvandi Raamatukogu uksest) ning samal ajal
ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku aruteluga saab liituda järgneval lingil: Liitu
avaliku aruteluga.
COVID-19 leviku tõttu palume ohutuse tagamiseks võimalusel ühineda avaliku aruteluga MS
Teams veebikeskkonna vahendusel. Vastavalt hetkel siseruumides toimuvatele avalikele üritustele
ja kogunemistele kehtestatud piirangutega tuleb arutelul kohapeal osaledes esitada kehtiv COVIDi
tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda
maski. Palume jälgida piirangute kohta infot jooksvalt www.kriis.ee lehel ning juhul, kui olukord
muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult
veebikeskkonnas MS Teams e-aruteluna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnakorralduse juht
projekteerimise osakond
Lisa. Tartu-Nõo KMH programm
Deve Andreson
6119414, [email protected]