Haapsalu linna üldplaneering ja avalik väljapanek 2023

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 30.06.2023 nr 6-1/50/18-572 ja

27.06.2023 nr 6-1/50/18-570

Meie: 14.08.2023 nr 3-1.1/2023/4200

Ettepanekud Haapsalu linna üldplaneeringule 2030+ ja täpsustused seoses Haapsalu linna

vastuskirjaga

Täname teid 30.06.2023 kirjas nr 6-1/50/18-572 ja meie ühisel kohtumisel 7. juulil Haapsalu

linnavalitsuses kokku lepitud võimaluse eest esitada ettepanekuid Haapsalu linna üldplaneeringule

2030+ riigimetsade majandamist puudutavatele peatükkide sõnastuse muutmiseks. Teeme need

ettepanekud lähtuvalt Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahelise 28.08.2020

toimunud üldplaneeringute teemalise ühisnõupidamise kokkuvõttele – Kehtestatavad piirangud või

tingimused peavad olema selgelt seotud üldplaneeringu ülesannetega tagada piirkonna ruumilist

arengut. Piirangute korral peab olema ka mõju hinnatud, sh mis juhtuks siis, kui piiranguid ei

seataks. Üldplaneering ei saa üle võtta metsamajandamiskavade rolli.

Olles tutvunud üldplaneeringu seletuskirja teksti ja kaardimaterjaliga, teeme ettepaneku teha

seletuskirja tekstis järgmisi muudatusi:

1) Peatükk 3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad sõnastada alljärgnevalt:

Kõrgendatud avaliku huviga alade määratlemine koos määratud tingimustega on vajalik nii

elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste piirkondade

omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad

(KAH-alad) on olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka iga

konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi.

Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka

tulevikus erinevate metsaga seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse

nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.

Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt

asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele:

- marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumise võimalus;

- rekreatiivne potentsiaal;

- metsamaastiku esteetilisus;

- puude liigiline koosseis;

- elustiku mitmekesisus;

- erivanuseliste puude rohkus;

- head ühendused elamualadega (asustuse servas);

- hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine).

Nende metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku,

ametkondade ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad

väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

Väärtuslike metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud:

- suurema avalik huviga või asustusega piirnevad metsapiirkonnad;

- puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille osas on eeldatavalt kõrgem avalik

huvi;

- matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad metsaalad;

- miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.

Haapsalu linna territooriumil määratletakse kõrgendatud avaliku huviga riigimetsaaladena

(alade täpne paiknemine on toodud üldplaneeringu kaardil):

- Pullapää;

- Paralepa parkmets;

- Paralepa mets;

- Valgevälja;

- Herjava;

- Haeska teerist.

Kõrgendatud avaliku huviga metsaala majandamise tingimused:

- metsaala piir täpsustatakse koostöös metsaomaniku või tema esindaja ja kohaliku

omavalitsusega;

- alal planeeritavad raied kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ala pikaajalise

metsatööde plaani koostamise käigus;

- metsaala käsitletakse ühe tervikuna, millel välja raiutud või välja langenud puud

asendatakse või asenduvad kasvukohale looduslikult omaste puudega, mille tulemusel

kujuneb erivanuseliste ja eriliigiliste puistute olem ühel tervikalal (ÜP kaardil

tervikalana märgitud väärtuslikud metsaalad). Sel viisil kujunevad tulevikus metsaalal

erivanuselised ja eriliigilised puistud;

- uuendusraietest eelistatakse turberaiet metsades, kus on olemas peapuuliigi elujõuline

järelkasv või võimaldavad selle tekke looduslikud tingimused. Turberaiet ei planeerita

juhul, kui puistu liigiline koosseis või sanitaarne seisund seda ei võimalda. Uuendusraiel

tuleb määrata kasvama jäävate elujõuliste säilikpuude määr (näiteks kuni 20-30%

vanametsa tihedusest). Kõik täpsemad kriteeriumid (näiteks säilikpuude arv, raieala

suurus vms) või täiendavad nõuded (säilikpuude paiknemine, raie teostamise aeg vms)

metsade majandamisele sätestatakse koostatavas ala metsatööde plaanis. Püsiva metsa

ilme säilitamiseks kavandatakse raietöid üle kogu ala, et vältida üksikute suurte

raiealade tekkimist ja tühjaks raiumist, säilitades metsa omapära ning väljakujunenud

looduslikud motiivid;

- raied planeeritakse maastikku sobituvalt vältides suurte avatud vaadete tekkimist (kui

piirkonna väärtuseks ei ole avarad vaated, mida tuleks taastada) ning eelistades

liigendatud ja ebakorrapärase kujuga lanke;

- võimalusel planeeritakse raietööde käigus põhikaardil näidatud teede ja radade äärde

puhver või rohkem säilikpuid;

- raietöid ei tehta lindude aktiivsel pesitsusajal (15.04 – 15.07);

- metsamaterjali kokkuveoteed, laoplatsid ning väljaveoteed tuleb korrastada pärast

materjali äravedu esimesel võimalusel.

- rohevõrgustiku aladel tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et

metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga.

Kõrgendatud avaliku huviga alade metsatööde kavade kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega on

tänaseks RMK tavapraktika ja leiame, et see võiks samamoodi olla sätestatud ka Haapsalu linna

koostatavas üldplaneeringus. Sisuliselt see uus sõnastus kirjeldaks üldplaneeringus olukorda, kus

planeering määrab kõrgendatud avaliku huviga alad ja kirjeldab põhimõtted nende hoidmiseks ja

kasutamiseks ja kinnitatakse üle, et detailsed kavad (koos raieviiside ja võimalike raiealade

suurustega) koostatakse koostöös kohaliku omavalitusega ning selle plaaniga peab nõus olema ja

selle ka kooskõlastama kohalik omavalitsus.

Ka Haapsalu väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis metsades oleks nii

noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata. Metsa eluringist

tulenevalt tuleb selleks, et mets oleks kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega samalaadset rõõmu

ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi,

kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted, see on juba konkreetse tegevuskava koostamisega

lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik üldplaneeringusse karmide ja

mitmeti mõjuvate tingimuste kirjutamine, kuid üldplaneering ka ei takista sellise tegevuskava

koostamist juhul, kui sellega ei keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise.

2) Peatükis „II kaitsekategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala kaitse- ja

kasutustingimused“ (lk 66-67) teeme ettepaneku punkti „Maa-alal on lubatud uuendusraie

järgmistel tingimustel…“ tervikteksti asemel kasutada sõnastust „Alale koostatakse

metsatööde kava, mis kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“. Nagu eespool viidatud,

siis üldplaneeringu formaat ei ole kohane detailsete tingimuste seadmiseks. Üldplaneeringu

eesmärk on anda üldised suunised, sh kohustus metsatööde detailse kava koostamiseks ja

kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsusega. Leiame, et selline sõnastuse muudatus ei

mõjuta üldplaneeringu sisu, vaid viib kooskõlastamist vajavad tingimused üldplaneeringule

lisaks koostatavasse dokumenti.

3) Peatükis „Tingimused ilmekale vaatekohale ja teelõigule“ (lk 76) toodud punkt „Väärtuslikel

maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres

vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie

keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.“ tekitab lageraiete keelamisel

teekaitsevööndis olukorra, kus turberaietega raiutakse metsa ka selleks mittesobivates

puistutes. Aegjärkse raie puhul muutub tuulehellaks hõredamaks raiutud mets või jääb veer-

või häilraie korral viimase raiejärguna tee äärde kitsas metsariba, mis on tuulehell ning teele

langevad puud tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Riigimaanteedega piirnevad lageraied

kooskõlastatakse Transpordiametiga ka praegu ja reeglina seatakse kooskõlastuses

tingimuseks, et seemne- ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle

sattumise riigiteele. Seega on praegu toimuva praktikaga tagatud lageraiete puhul raiejärgne

liiklusohutus. Kuna teekaitsevööndisse jäävate turberaiete puhul Transpordiameti

kooskõlastus vajalik ei ole, siis kaob ka raiete eelne kontroll hilisema liiklusohutuse osas.

Teeme ettepaneku liiklusohutuse huvides antud punkt üldplaneeringu seletuskirjast

eemaldada. Sama punkt esineb ka lehekülgedel 78 ja 88, teeme ettepaneku eemaldada

kõnealune punkt ka sealt.

Samuti peame oluliseks täpsustada mõningaid Haapsalu Linnavalitsuse 27.06.2023 kirjas nr

6-1/50/18-570 toodud asjaolusid (kaldkirjas toodud tsitaadid Haapsalu Linnavalitsuse

vastuskirjast):

Metsade majandamise kava ei sisalda paraku mitte mingisugust kaalutlemist, kas kavandatud

arvukad lageraied Valgevälja metsas ja ka teistel väärtuslike maastike aladel ning rohevõrgustiku

aladel aitavad kaasa üldplaneeringuga kavandatud väärtuste säilimisele. Kuigi just sarnases kavas

oleks kõige sobilikum kaalutlusi teha.

Nõustume, et kava tekstiosa on võimalik alati kirjutada pikemaks ja põhjalikumaks. Samas juhime

tähelepanu, et maastikväärtuse paremaks säilitamiseks vähendati 16.06.2021 koosoleku tulemusena

lageraielangi maksimumpindala hektarini ja kavandatud tööd on metsakasvatuslikud raied, mitte

raadamine, seega ei ole kavandatud töödel mingit mõju rohevõrgustiku toimimisele. Sõna „arvukad“

kasutamine Valgevälja metsade majandamise kava kontekstis on eksitav, sest kava elluviimise lõpus

on vana metsa osakaal kasvanud 3%, 24-lt 27-ni.

On väär tõlgendada, et „Mets asula kaitseks“ on suunatud riigimetsa suunas, sest sama ala jätkub

ka asulaga piirnevatel eramaadel.

Juhime tähelepanu, et „Mets asula kaitseks“ kavandatud metsariba paikneb ristisuunas nii maanteelt

kui võimalikult tulevaselt raudteelt pärineva müraallikaga, mistõttu ei täida seatud piirang oma

eesmärki. Raudteega paralleelselt asuva RMK halduses oleva riigimaa kinnistu Kaaremetsa

(67401:008:0274) osas oleme seatud piiranguga nõustunud kuna sealne piiranguala asub

paralleelselt elamute ja kavandatava raudtee vahel.

Seega soovib omavalitsus määrata asula kaitseks riigimetsast 3 ha suuruse metsariba, mis

moodustab kogu katastriüksusest vaid 3,7 %.

Arusaamatu on piirangutega seotud ala osakaalu võrdlus ülejäänud kinnisasja pindalasse. Näiteks

kogu Eesti riigimetsast moodustab 3 ha ca 0,0003%. Juhime tähelepanu, et maakasutuse

planeerimine põhineb konkreetset ala, tema kasutuseesmärke ja seal tehtavate tegevuste mõju silmas

pidades. Ümbritseva ala kaasamine mingite otsuste mõjutamisse on meelevaldne.

… ei ole peetud silmas naaberkinnistu avatud ala, vaid võimalikku ulatuslikku lageraiet asula piiri

läheduses samal riigimaa katastriüksusel (67401:008:0258 Haapsalu metskond 7, 80,7 ha).

Juhime tähelepanu, et RMK peab uuendusraieid planeerides kinni pidama Metsaseadusest ja säästva

metsanduse standarditest ning raiemahu mingis piirkonnas määrab metsade vanuseline olem ja

looduskaitselised piirangud. Riigimaa katastriüksuse Haapsalu metskond 7 (67401:008:0258) 80,7

hektarist on lageraiega raiutav hetkel 2,4 ha (ca 3% katastriüksuse pindalast) ja järgmise kümne

aasta jooksul jõuab küpsusvanuseni veel 6,8 ha (ca 8%). Selliste mahtude juures on sõna „ulatuslik“

kasutamine eksitav.

Kõnealune tingimus üldplaneeringus ei ole meelevaldne, vaid tehtud Eestimaa Looduse Fondi

ekspertide ettepanekul (ELF soovitused Haapsalu linna üldplaneeringusse 11.02.2022 6-1/50/18-

422, kiri kättesaadav avalikust dokumendiregistrist).

Jääme seisukohale, et tegu on meelevaldsete arvudega kuna viidatud ELFi kiri ei viita toodud arvude

algallikale ja ei põhjenda nende metsakasvatuslikku sisu.

Mööname, et Paralepa parkmetsa on majandatud läbi ajaloo püsimetsana, mistõttu jääbki

linnavalitsusele arusaamatuks, RMK poolne soov ja surve asuda alates 2018. aastast metsa

majandama uuendusraietega, mitte näiteks eelmises punktis kirjeldatud hooldus- ja

harvendusraietega.

Vabandame eksitava sõnastuse pärast ja täpsustame: Paralepa metsa on püsimetsana lageraietega

majandatud läbi ajaloo. Teiepoolne sõnastus, nagu oleks Paralepa metsas lageraieid tehtud alates

2018. aastast on eksitav. Paralepa metsade uuendamist lageraietega läbi ajaloo näitavad nii vanad

metsakaardid, meie kirjas viidatud Toivo Meikari artikkel kui ka metsa tänane olem, kus

metsaeraldised koosnevad valdavalt üheealistest puudest. Samuti on eksitav võrdlus uuendus- ja

hooldusraiete vahel, tegu on täiesti erinevat eesmärki täitvate raieviisidega. Veel juhime tähelepanu,

et hooldus- ja harvendusraied ei ole sama tasandi mõisted, vaid harvendusraie on hooldusraiete üks

alaliik.

Pildilt nähtub, et p 7 on infotahvel raielangil, mis tutvustab harvendusraiet männikus, punktis 8

infotahvel, mis tutvustab harvendusraiet kuusikus jne. Siit järeldus, et nii männikuid kui ka kuusikuid

on sellel alal täiesti võimalik ka harvendusraietega majandada.

RMK ei ole väitnud, et harvendusraied antud alale ei sobi, palume veelkord uuendus- ja

hooldusraieid omavahel mitte segi ajada.

Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, miks RMK on otsustanud loodusraja likvideerida ilma avaliku

aruteluta või linnavalitsusega läbi rääkimata, sealjuures teades, et rada on aktiivses kasutuses ja

koostatavas üldplaneeringus kavandatakse Paralepa metsadesse kohalikku kaitseala ning selle

loodusraja olemasolu on just üks nendest väärtustest, mida on kaitseala moodustamiseks ala

puhkeväärtusena esile toodud.

Juhime tähelepanu, et RMKl ei ole kunagi Paralepa metsas olnud loodusrada, mida oleks saanud

likvideerida. RMK halduses on Peertikivi puhkekoht, mis on RMK poolt hooldatud ja vastab

puhkekohale esitatud nõuetele. Paralepa metsa õpperaja on rajanud Läänemaa Keskkonnateenistus

ja seda RMKle üle antud ei ole.

Lageraiete keelamine ettepanekuid kohaliku kaitse alla kavandatavas Paralepa metsas Kiltsi külas

(katastriüksustel 67401:001:0668; 67401:001:0264) kui ka KAH aladel, on üldplaneeringu

planeerimisperioodil tehtud korduvalt nii SA Eestimaa Looduse Fond, kohaliku kogukonda esindav

MTÜ Roheline Läänemaa kui ka SA Keskkonnaõiguse Keskus.

Juhime tähelepanu, et viidatud huvigruppide ettepanekud ei oma sisulist põhjendatust, ei võta

arvesse metsa kasvu ja arengu seaduspärasusi ning säästva metsamajandamise põhimõtteid

aastakümnete üleses perspektiivis. Nagu oleme varasemalt viidanud, näitab analüüs, et ka lageraie

pindala piiranguga 1 ha ja uuenemise kõrguse piiranguga 2 m ei ole võimalik alal rakendada säästva

metsamajandamise põhimõtteid, seda enam turberaiete korral, milliste osas on metsade uuendamise

tempo veelgi aeglasem ja kasutusvõimalused piiratumad.

Koostatava üldplaneeringu käigus oleme täpsustanud lageraie piiranguga ala minimaalseks

vajalikuks, et mitte seada maaomanikele ebaproportsionaalseid ja mittevajalikke piiranguid. Alal

on uuendusraie lubatud, seega ei ole lageraie piirang teeäärsel alal, kus teekaitsevööndis on juba

seadusest tulenevalt lageraie keelatud, linnavalitsuse hinnangul ebaproportsionaalne piirang.

Juhime tähelepanu, et lageraie keelamine sunnib maaomanikke piirangualal teostama turberaieid,

mis teevad läbiraiutud metsad tormihellaks ja suureneb oht üksikpuude teele langemiseks, seega

kasvab piiranguga kavandatud teedel liiklusoht. Seatav piirang 100 m puhvriga hõlmab ca 3%

omavalitsuse territooriumist, tegu on täiendava piiranguga lisaks teistele üldplaneeringuga

kavandatud piirangutele ja seda ei saa pidada seetõttu minimaalseks vajalikuks. Samuti on eksitav

väide, nagu oleks seadusest tulenevalt lageraie teekaitsevööndis keelatud, Ehitusseadustiku

paragrahv 70 sätestab ka põhjendatud erisused. Kuna piirangut kavandatakse ka riigiteedega

külgnevatele aladele, siis tekib olukord, kus tee valdaja kaitsevööndi ulatuses lubab lageraie (näiteks

30 m laiuse ribana), aga raie on piiratud kaitsevööndist kaugemale jäävas osas. Sellises olukorras

muutub piirangu eesmärgi (maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste säilitamine)

saavutamine küsitavaks.

Nagu varasemalt oleme esile toonud, moodustab Haeska kah ala ettepanek vaid mõne % (0,44 km2)

tohututest riigile kuuluvatest metsaaladest (20 km2), mis jäävad 5 km raadiusesse Haeska teeristist

põhjapoole.

Juhime veelkord tähelepanu, et selline meelevaldne võrdlus kavandatud piirangu ala ja juhusliku

suurusega naaberala vahel ei ole kohane. Piirangute seadmise eesmärk ei saa olla mingi

proportsiooni saavutamine, vaid piirang peab olema seotud konkreetse kohaga ja olema seostatav

soovitud tulemuse ja antud ala võimalike kasutuseesmärkidega.

Praktika näitab, et näiteks männikute lageraietega majandamisega kaovad männikud ära ja asemele

kasvab lihtsalt võsa, millest kujuneb aastatega lehtpuumets.

Sellise väite sidumine praktikaga sügavalt eksitav, samuti ei ole seost uuendusraieviisi ja uue

metsapõlve puuliigi vahel. Konkreetne seos on puuliigi ja kasvukoha ning tehtud

metsakasvatustööde ja nende intensiivsuse vahel ning sellest lähtuvalt on ka võimalused, millist

puuliiki uue metsapõlvena kasvatada saab. Näiteks on männi kasvatamine võimalik ka viljakas suure

rohukasvuga kasvukohas, aga see eeldab metsakultuuri rajamist istutamise teel ja aktiivset

hooldustööd järgnevatel aastatel. Praktika näitab, et parimad tingimused uue ja antud kasvukohale

sobivaima metsapõlve väljakasvatamiseks luuakse lageraie järgselt ja seda eeskätt valgusnõudliku

männi osas. Positiivseid ja negatiivseid näiteid lähtuvalt tehtu või tegemata jäetud

metsakasvatustöödest võib ridamisi leida ka Paralepa ja Valgevälja metsadest.

22.05.2018.a. ringsõidul Haapsalu linna metsades selgitasid RMK esindajad, et siinkandis

lageraiutud männikute asemele noori männikuid ei istutata, sest ulukite populatsioon on suur ning

põdrad ja kitsed söövad männikasvud ära. Seega pole tegevus majanduslikult mõttekas ja

otstarbekas.

Ulukite mõju noore metsa kasvule, eriti männile, on oluline. Selle vähendamiseks pritsime noori

männikultuure ulukitõrje repellentidega ja teeme koostööd kohalike jahiühendustega sõraliste

arvukuse ohjamiseks ja seeläbi ulukikahjude vähendamiseks. RMK igapäevane tegevus on suunatud

tervemate ja tootlikumate metsade kasvatamisele, muuhulgas oleme viimastel aastatel kasvatanud

repellentidega pritsitavate metsakultuuride mahtu, samuti on põdra arvukus Läänemaal langenud

viimastel aastatel ligi kaks korda ja selle tulemusena on kahjustatud männikultuuride pindala

Läänemaa riigimetsas käesoleval ajal marginaalne.

Pigem vastupidi, MTÜ Roheline Läänemaa (Haapsalu kogukondasid esindav organisatsioon)

ettepanekuid pole kavas kaalutud ega ka arvestatud.

Väide on eksitav, RMK kaalub KAH aladele metsade majandamise kavu koostades kõiki esitatud

ettepanekud, kuid arvestada saame ettepanekutega, mis on antud kava koostamise eesmärki ja

kavandatava ala looduslikke tingimusi silmas pidades ka teostatavad.

Kui metsa majandamise eeskiri on vastuolus seadusega, siis peaksid vastava valdkonna spetsialistid

ja juristid asuma emba-kumba õigusakti korrigeerima. Kuni vastuolu kestab, tuleb lähtuda

seadusest, sest õigusloomes peavad eeskirjad vastama seadusele.

Kordame veelkord, et seadusandluses on kõik korrektne. RMK poolne tähelepanu juhtimine seisnes

selles, et liituse kui kõlviku määratlemise tunnust on üldplaneeringu eelnõu tekstis kasutatud metsa

uuenemise määratlemise tunnusena. Metsa uuenemist hinnatakse kasvukohale sobivate puuliikude

tiheduse (tk/ha) ja keskmise kõrguse järgi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Koopia: [email protected], [email protected]

From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Saatja: From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Tuesday, February 27, 2024 11:25 AM To: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]>; Jürgen Kusmin <[email protected]> Cc: Urve Pill <[email protected]> Subject: Haapsalu linna üldplaneering 2030+ Tere! Haapsalu linna üldplaneeringu menetlus on veninud seoses Haapsalu Linnavalitsuse ja Keskkonnaame vahelise vaidega üldplaneeringuga ehituskeeluvööndite vähendamise küsimustes. Seetõu läheb veel mitu kuud kuniks Haapsalu Linnavalitsus saab esitada üldplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse riiklikku järelevalvesse. Üldplaneeringu avalikul arutelul jäi osaliselt lahenduseta MTÜ Roheline Läänemaa vastuväide raiengimuste osas RMK hallatavatel KAH aladel, väärtuslikel maaskel ja rohelise võrgusku aladel. RMK poolset lahendamata vastuväidet avalikul arutelul ei jäänud, kuid RMK soovis oma lõpliku seisukoha üldplaneeringule anda üldplaneeringu järelevalvemenetluses. RMK seisukoht sõltub MTÜ Roheline Läänemaa vastuväidete lahendusest. Käesolevaga edastan Teile teadmiseks Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku arutelu järgselt täiendatud versiooni. Metsade majandamise küsimuses tõenäoliselt rohkem täpsustusi üldplaneeringu seletuskirja ei tehta. Selle seletuskirja versiooni alusel saate ee valmistada seisukohad, mida tulevases järelevalvemenetluses esitada. Linnavalitsus käesolevale meilile kirjalikku tagasisidet uute või täiendatud eepanekutega ei oota. Järelevalvemenetluses käsitletakse vaid neid arvamusi (eepanekud, vastuväited), millised esita tähtaegselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Samas aga on võimalik täiendatud seletuskirja ja kaardimaterjali põhjal MTÜ-l Roheline Läänemaa otsustada ja anda linnavalitsusele tagasisidet, kas soovite oma vastuväidete juurde jääda või vastuväidetest loobuda. Sellest tagasisidest sõltub ka RMK seisukoht. Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku arutelu protokollid on lisatud Haapsalu Linnavolikogu Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni protokolli juures. Samu on protokollid käesaadavad Haapsalu linna veebilehelt - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu Haapsalu Linnavolikogu poolt 29.06.2023. a. vastu võetud ja avalikustatud versioon on Haapsalu linna veebilehel - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu interakivne kaardirakendus ei ole hetkel enam vastu võetud üldplaneeringu dokumende juures, sest see on seoses täpsustuste sisse viimisega ajas muutunud. Üldplaneeringu joonised .pdf kujul on Haapsalu linna veebilehel vastu võetud üldplaneeringu seisuga. Üldplaneeringu interakivse kaardirakendusega saab siiski avalikult tutvuda, kuid teisel aadressi - hps://gis.haapsalu.ee/yp/. ÜP avaliku väljapaneku protokollidele ja täiendatud seletuskirjale vastavad täpsustused on kaardirakendusse kantud. Vastuväidetest loobumise korral palume MTÜ-lt Roheline Läänemaa tagasisidet 30 päeva jooksul. Lugupidamisega Helen Rammu Haapsalu Linnavalitsus Aselinnapea e-post: [email protected] telefon: 4724447 mob: +372 529 1959

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Haapsalu linna metsade, KAH alade, väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alade metsade majandamise küsimuses PROTOKOLL

Haapsalu, 26.10.2023 nr 6-1/50/18-642

Algus kell 16.00 lõpp kell 18.30

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimuste muutmine ja/või täiendamine. 2. Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH) kasutamise tinguimuste muutmine ja/või

täiendamine. 3. Rohevõrgustiku alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 4. Väärtuslike maastike alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 5. Mets asula kaitseks.

1. Kuulati Helen Rammu

1.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek: Keelata uuendusraied II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal. Ettepanek: Keelata uue maaparandussüsteemi rajamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-alal, kuna uue maaparandussüsteemi rajamisega rikutakse koosluste ja allikate veerežiimi seisundit. Vastuväide: Uuendusraiete lubamisele II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal põhjendusega, et ajalooliselt on nendel aladel tegemist metsa kasvatamise eesmärgil majandatavate metsadega.

1.2 RMK ettepanek Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel…“ tervikteksti asemel kasutada sõnastust „Alale koostatakse metsatööde kava, mis kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“. Ettepaneku põhjendus: Üldplaneeringu eesmärk on anda üldiseid suuniseid, sh kohustus metsatööde detailse kava koostamiseks ja kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsusega. Leiame, et selline sõnastus ei mõjuta üldplaneeringu sisu, vaid viib kooskõlastamist vajavad tingimused üldplaneeringule lisaks koostatavasse dokumenti.

1.3 Keskkonnaameti ettepanek

Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik asub ka I ja II kat kaitsealuse metsa alal) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus: Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Uuendusraiete osas jätta kehtima vastu võetud üldplaneeringus sätestatud tingimused. Täiendada ja täpsustada lageraie keeluga seotud piirangut võimalusega kaitseala valitseja loal põhjendatud vajaduse korral metsa hea seisundi või puhkeotstarbelise ja esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks, erandkorras lageraiet lubada. Lageraie teostamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitseala metsas saab olla vaid erand, mille teostamise vajaduseks võtab linnavalitsus erapooletult eksperdilt hinnangu. Eksperdil on otsustamise protsessis nõuandev roll. Erandkorras lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus. Linnavalitsus ei pea vajalikuks maaparandussüsteemide rajamise keelu tingimuse lisamist üldplaneeringusse, sest kaitsemetsa ei kavandata uusi maaparandussüsteeme. Spordi- ja matkaradade rajamisel võib edaspidi siiski ette tulla mõne kuivenduskraavi rajamise vajadus. Antud piirang keelaks seda. Kõige tundlikumasse kohta II kat metsa on üldplaneeringus seatud tingimus – soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Teise kaitsekategooria kaitsemetsa ala on olnud ajalooliste maakasutuskaartide järgi majandatava metsana kasutusel vähemalt aastast 1938. kuni tänaseni. Ala on asutud puhke-otstarbel kasutama, sest endine Haapsalu metskond on selleks ise head võimalused loonud. Juhime tähelepanu, et matkarajad alal ei ole kohaliku omavalitsuse poolt rajatud. Kui RMK Haapsalu metskonna õigusjärgalasena majandaks neid metsi nagu seda tehti ligi 30 aastat, valdavalt turberaietega ja väheste lageraietega, siis ei oleks täna mingit vajadust omavalitusel selle metsa majandamisse sekkuda ja kaitseala moodustada. Linnavalitsus leiab, et üldplaneeringuga kaitsealale seatud kasutustingimused, ehk kaitsekord muudab juba väga suurel määral selle maa-ala kasutustingimusi. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja seisukoht

Jääme esitatud seisukoha juurde. Ei nõustu üldplaneeringus II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustes lageraie erandi rakendamisega. Oleme nõus üldplaneeringus avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustega, milles lageraie erandit kirjeldatud ei olnud.

RMK Läänemaa metskond Jürgen Kuzmin ettepanek

Teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt.

Täpsustasime eelöelduga sisuliselt eksperdi rolli. Ekspert hindab, kas kavandatav tegevus vastab kaitseala eesmärkidele.

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja arvamus

Leiame, et sellises sõnastuses nagu on komisjon öelnud või nagu RMK täna pakkus see erand oleks õigusvastane, erand ei ole kooskõlas kohaliku kaitseala eesmärkidega, ta ei taga rohevõrgustiku säilimist ja tekitab õigusselgusetust täpselt nagu ka Keskkonnaamet on viidanud.

Keskkonnaameti esindaja arvamus

Metsakahjustusi saab ka sanitaarraiega likvideerida, ehk siis lageraie erand ei ole vajalik.

Otsustati  Lisada II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-ala kaitse- ja kasutustingimustesse

täiendav punkt – Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Põhjus Ruhisoo asub ka II kaitsekategooria metsas.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Sõnastada II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimused vastavalt üldplaneeringu avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustele. St erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaameti ettepanek: Kaitsealuse I kat metsa (hetkel riikliku kaitse all olevas metsas – Paralepa ja Pullapä mets (KLO1200047) on uuendusraied keelatud) kaitsetingimustes lageraiet mitte lubada.

2. Kuulati Helen Rammu

2.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek ja vastuväide Ettepanek Keelata uuendusraied KAH aladel. Vastuväide Ei ole nõus linnavalitsuse seisukohaga, et kuna KAH aladel on maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, mis on metsa- või põllumajanduskultuuride kasvatuseks kasutatav maa. Uuendusraie üleüldine keeld välistaks metsa kasvatamise võimaluse KAH aladel üldse.

2.2 RMK ettepanek Sõnastada kogu peatükk teisiti (vastavalt kirja p. 1), sh kõrgendatud avaliku huviga metsaala majandamise tingimused. Ettepaneku sisu lühidalt on mitte seada üldplaneeringuga tingimusi uuendusraie raieliigile vaid koostada pikaajaline KAH alade metsade majandamise kava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Ettepaneku põhjendus Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus erinevate metsadega seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele. Nende metsade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel, et metsa asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

2.3 Keskkonnaameti ettepanek Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik on ka KAH aladel) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Linnavalitsus jääb seisukohale, et uuendusraie keeld KAH aladel välistab nendel aladel majandustegevuse, mis metsamajanduses on metsa uuendamine läbi raietegevuse. Kui KAH alale on seatud juba lageraie keeld ning seal lageraiet ei teostata, siis see on juba suur samm edasi ning näitab, et metsa ei majandata vaid majanduslikest argumentidest tulenevalt. Samuti on RMK-l kohustus koostada KAH aladel metsa majandamise kava, mis tuleb koostada koostöös kogukonnaga. Täpsustame termineid, maakatastriseadus: Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. § 182. Sihtotstarbe määramise erisused(1) Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Juhime tähelepanu, et katastriüksuse sihtotstarvete puhul on tegemist mitte planeeritava vaid kehtiva sihtotstarbega. Kehtivate katastriüksuste sihtotstarbevete õigsust ei saa üldplaneeringu menetluses vaidlustada. Seega, kui maaomaniku omandis on katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa, siis on maaomanikul õigus sellel maal teostada põllu- või metsamajanduslikke tegevusi tulu teenimiseks.

Juriidiline hinnang üldplaneeringuga piirangute seadmiseks: Piirangute kehtestamisel tuleb silmas pidada, et laiaulatuslike omandiõiguse piirangute seadmine võib KOV-ile kaasa tuua kohustuse piirangutega kinnisasi võõrandada. Omandiõigus ei ole samas piiramatu ning üldplaneeringuga selle kitsendamine on õiguspärane seni, kuni seejuures järgitakse õiguse üldpõhimõtteid (sh proportsionaalsust). Kohustus kinnisasja võõrandamiseks (või sundvalduse seadmiseks) võib kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 2 kohaselt tekkida vaid juhul, kui kehtestatud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist senise sihtotstarbe alusel. Määrav on seega, milline on kinnistu sihtotstarve ja kuidas kehtestatavad piirangud selle kohast kasutust piiravad. Näide: Nt võib metsaga kaetud maatulundusmaal täieliku raiekeelu kehtestamine olla sedavõrd oluline piirang, et toob kaasa kinnistu võõrandamise nõude. Samas maatulundusmaale uute elamute rajamise keeld ei takista enamasti kinnistu sihtotstarbekohast kasutust.

Kuna riik ei ole omavalitsustele rohevõrgustiku aladele piirangute seadmise kompenseerimiseks ega sundvõõrandamiseks vahendeid eraldanud, siis peab omavalitsus jääma piirangute seadmisel piiresse, mis ei too kaasa kompensatsiooni maksmise või sundvõõrandamise nõuet. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

RMK esindaja ettepanek

Kohaliku kaitseala tingimustes olevat erisust arvestada ka KAH-aladel. Palun erisust ekspertsuse osas täpsustada samas sõnastuses nagu ta oli kohaliku kaitseala osas.

MTÜ Roheline Läänemaa

Siinkohal ettepanekut ei teinud, vaid konstanteeris, et selle erandi kohaselt ju lageraie edaspidi keelatud ei ole.

Otsustati  Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu

avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab KAH ala kaitse-eesmärkidele.

3. Kuulati Helen Rammu

3.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek Keelata lageraied rohevõrgustiku tuumalal (tugialal). Ettepanek Sätestada rohevõrgustiku astmelaual maksimum raielangi suuruseks 1 ha. Ettepanek Keelata rohevõrgustiku koridorides lageraied, mis on suuremad kui 0,5 ha. Ettepaneku põhjendus Lageraie mõju rohevõrgustiku sihteesmärkidele on kindlasti negatiivne, sest see ei hoia ega kasvata ökosüsteemide elurikkust ega ka pakutavate hüvede võimet – isegi varustava hüve võimet see pikas perspektiivis ei kasvata, sest parimat puitu pakkuvad puupõllud ei suuda pakkuda midagi muud ja vajavad enamasti kasvutoetust, kuna kasvupinnas vaesub kiiresti. Tänase seisuga teostatav lageraie ei ole kuidagi käsitletav ka loodusliku protsessina. Lähimaks sellele võiks pidada põlenguid, aga nendegi korral jäi suur osa orgaanikast siiski metsa ökosüsteemi alles. Seega, metsa majandamine

tohiks rohevõrgustikus toimuda ikka vaid sel viisil, mis ei kahjusta rohevõrgustiku põhieesmärke – säilitada looduse puhverdus- ja taastumisvõime läbi tasakaalustatud hüvede pakkumisvõime, kõrgeima võimaliku elurikkuse ja terviklikemate toitumisahelate säilitamise. Lageraie lubamine on vastuolus rohevõrgustiku astmelaua eesmärgiga. Lageraie 1 ha suurused raielangid rohekoridorides on vastuolus rohevõrgustiku koridori eesmärgiga, milleks on looduse puhverdus- ja taastusvõime hoidmine. Just siin on oluline, et rohevõrgustikus säiliksid seal asuvad looduslikud kooslused ja need kujuneks peamiselt looduslike protsesside kaudu ning vaid võimalikult vähe inimese sekkumise abil.

3.2 RMK ettepanek Rohevõrgustiku aladel (LV märkus: rohevõrgustik on suuresti riigimetsas ja sh KAH aladel) tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga.

3.3 Keskkonnaameti ettepanek Ettepanek Hetkel on kavandatud metsa majandamisel tingimused lageraiele, võib olla on otstarbekas määrata (rohekoridorides) koheselt selged piiravad tingimused ka metsamaa raadamisele. Ettepanek Rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

3.4 Foreko OÜ ettepanek Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust.

3.5 Tornator Eesti OÜ vastuväide Metsa majandamisel rohekoridoris on lubatud kuni 1 ha suurused lageraielangid. Alla 400 m laiustes koridorides tuleb lageraie langid kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet ei teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Vastuväite põhjendus Oluliste piirangute seadmisel omandile peavad need olema väga põhjalikult selgitatud. Kui pindalalise piirangu aluseks on avalik huvi, siis vajab ka see uuringuid ja analüüse, mis kinnitavad selle ülemuslikkust erahuvide ees. Antud üldplaneeringust neid ei leia, seetõttu palusin need eraldi edastada. Tavapärane, puistu iseloomust lähtuv, metsamajandamine on majandusmetsades ökosüsteemi toimimise üks osa ning maismaaloomadele võib olla ka positiivseid faktoreid, sest osadele liikidele on raiealad sobivaks elupaigaks. Sellest tulenevalt ei saa Tornator Eesti OÜ nõustuda, et antud piirang on põhjendatud ja vältimatult vajalik ning teeb ettepaneku ettevõtte maad rohekoridorist välja arvata või loobuda piirangust sellisel kujul.

Linnavalitsuse seisukoht Maakonnaplaneeringu koostamise juhendmaterjalis Rohelise võrgustiku metoodika (2002) kohaselt ei loeta metsa majandamist metsaseaduse kohaselt rohevõrgustiku toimimist ohustavaks tegevuseks.

Ka Haapsalu üldplaneeringu koostamisse kaasatud rohevõrgustiku eksperdid Piret Kirs ja Raimo Pajula Skepast&Puhkim OÜ-st (ettevõttest, mis igapäevaselt tegeleb keskkonnamõjude hindamisega) ei ole alusanalüüsis, „Rohevõrgustiku ettepanekud Haapsalu linnas“ (2020) , sellist vajadust rohelise võrgustiku kasutustingimuste ettepanekutes märkinud. Peamine ohutegur rohevõrgustikule on maatulundusalade kasutuselevõtt muul otstarbel kui maatulundusaladena (põllumajandus- ja metsamajandusmaana). Rohevõrgustik katab vähemalt 2/3 ulatuses kogu omavalitsuse territooriumil asuvat metsamaad (vt Rohevõrgustiku skeem üldplaneeringu seletuskirja joonisel 7. Kogu sellele alale üldplaneeringuga raiepiirangute seadmine on ebaproportsionaalne piirang metsaomanikele ja vastuolus Metsaseadusega, mis kohustab metsamaade omanikke metsa majandama ja uuendama. Haapsalu Linnavolikogul ei ole õigust kehtestada seadusega või muu riigiinstitutsiooni poolt kehtestatud õigusaktiga vastuolus olevat üldplaneeringut. Küll aga linnavalitsus leiab, et lageraie langi suuruse piiramine kitsastes rohekoridorides on põhjendatud, sest üldplaneeringule ettepanekuid teinud metsamajandusettevõtete omandis olevad kinnistute raiete põhjal on ilmnenud, et rohekoridorid on viimaste aastatega juba suhteliselt lagedaks raiutud. Samas on seal mets suuresti taastumas ja maa ei ole sihtotstarbelisest kasutusest mitte üheski rohekoridoris välja langenud. Linnavalitsus ei pea vajalikuks piirata raietegevust rohekoridorides laiaulatuslikult, vaid kõige kriitilisemates kohtades, kus ühe maksimaalse lageraie (7 kuni 8 ha) võib koridori läbi lõigata, millega kaasneb rohevõrgustiku sidususe katkemine raietegevuse ajal ja veel mõnda aega, enne kui ulukid olukorraga harjuvad ja ökosüsteem tasapisi taastub.“ Eraisikutele on antud tagasiside rohevõrgustiku koridori seatud lageraie piirangute kohta. Vastuväite teinud isiku omandis olevaid kinnistuid piirang oluliselt ei mõjuta. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud ettepanekute juurde. Raiepiirangute seadmine on Kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraie langi suuruse piiranguid kogu rohevõrgustiku alale vaid ainult kriitilistele kohtadele rohevõrgustiku koridorides. Rohelise võrgustiku aladel hakkavad kehtima ka üldplaneeringuga kavandatud kohalikule kaitsealale seatud lageraiepiirangud ning KAH aladele seatud lageraiepiirangud, sest need alad asuvad kõik samuti rohelise võrgustiku aladel, enamasti rohelise võrgustiku astmelaual. Lisaks on rohelise võrgustiku tuumalad kavandatud aladele, kus on riiklikud looduskaitsealad, milledel on valdavalt lageraie üldse keelatud ja ka turberaiele seatud olulisi langi suuruse piiranguid (vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses).

Nii ulatuslike lageraielangi suuruse piirangute seadmine sisuliselt kogu metsamajandusmaale, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevus ja ülesanne. Kohalik omavalitsus ei halda metsaportaali ega metsade majandamise alusandmeid. Samuti ei ole nii laiaulatuslik looduse kaitse metsamaadel Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne1. Looduskaitse on Keskkonnaameti tegevusvaldkond2. Sealhulgas korraldab Keskkonnaamet metsa majandamise, uuendamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega seotud tegevust. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks.

Otsustati  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks kui üldplaneeringu koostaja Haapsalu linnavalitsuse poolt arvestamata jäänud ettepanekud.

4. Kuulati Helen Rammu

4.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek Keelata lageraied (VK märkus – lisaks ilmeka teelõigu äärsele metsaalade lageraiekeelule 100 m laiuselt) väärtuslikel maastikel. Ettepaneku põhjendus Ilma raietingimusteta on tee avatud massilisteks lageraieteks. Tulemuseks on lagedad alad, mis on kaotanud maastikulise väärtuse. Lageraie lubamine on vastuolus ala “Väärtuslik maastik“ eesmärgiga).

4.2 RMK ettepanek Ettepanek liiklusohutuse huvides antud punkt üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada. Ettepaneku põhjendus Tingimus – Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.“ tekitab lageraiete keelamisel teekaitsevööndis olukorra, kus turberaietega raiutakse metsa ka selleks mittesobivates puistutes. Aegjärgse raie puhul muutub tuulehellaks hõredamaks raiutud mets või jääb veer-või häilraie korral viimase raiejärguna tee äärde kitsas metsariba, mis on tuulehell ning teele langevad puud tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Riigimaanteedega piirnevad lageraied kooskõlastatakse Transpordiametiga ka praegu ja reeglina seatakse kooskõlastuses tingimuseks, et seemne- ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle sattumise riigiteele. Seega on praegu toimuva praktikaga tagatud lageraiete puhul raiejärgne liiklusohutus. Kuna teekaitsevööndisse jäävate turberaiete puhul Transpordiameti kooskõlastus vajalik ei ole, siis kaob ka raiete eelne kontroll hilisema liiklusohutuse osas.

4.3 Foreko OÜ ettepanek

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023028 KOKS § 6 lg 1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023021 Keskkonnaameti põhimäärus § 7 lg 1 ja 2

Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust. Ettepaneku põhjendus Näiteks kompenseeritakse maaeluministri 23.12.2022 määrusega nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ha ning leebemate piirangute korral kuni 60 eur/ha aastas. Ka on Riigikohus kohaliku omavalitsuse poolt seatud raiepiirangute kohta leidnud, et need võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel). Arvestades riive intensiivsust ja iseloomu, võib sellisel juhul olla kohaseks meetmeks kohaliku omavalitsuse kasuks sundvalduse seadmine. /…/ Sundvalduse seadmisel tuleb kinnisasja omanikule maksta tasu (KAHOS § 39 lõige 5). Seejuures peab omavalitsusüksus hindama sundvalduse seadmise vajadust juba planeerimismenetluses.

Linnavalitsuse seisukoht Erinevate huvide tasakaalustamise seisukohalt on üldplaneeringuga seatud piirang ilmekate teelõikude äärsele raietegevusele piisav. Lisaks linnavalitsuse poolt välja toodule asuvad kõige olulisemal väärtuslikul maastikul ka Pullapää ja Valgevälja metsad, kus ka on üldplaneeringuga määratud lageraiepiirangud. Koos riiklike piirangutega on neid kogumina piisavat, et tagada maastike minimaalne vajalik kaitse, ilma eraomandit oluliselt riivamata. Rannaalal kehtib ulatuslik lageraiekeeld 200 m laiuses tsoonis. Raiete kavandamisel ja teostamisel on Looduskaitseseadusest tulenevast piirangust lähtutud ilma eranditeta. On suur tõenäosus, et ka turberaietega või hooldusraietega saab nii kitsas tsoonis ehk metsa esteetiliselt korrastada. Seega pole tingimuse täpsustamine üldplaneeringus oluline.“ Teekaitsevööndis, mis on riigimaanteede ääres kas 30 m või 50 m, on lageraie Transpordiameti loal vaid liiklusohutuse tagamiseks igal pool lubatud. Ilmeka teelõigu ala kattub igal pool teekaitsevööndiga. Kuna teekaitsevöönd on sätestatud seadusega, siis see on üldplaneeringu suhtes kõrgemalseisev õigusakt. Üldplaneeringus sätestatud tingimused: • Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral. • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle 10 m laiuses teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. Et ei jääks vääriti mõistmist, täpsustab linnavalitsus viimast tingimust sõnastuses: • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres riigimaanteede teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. 10 meetrised teekaitsevööndid on kohaliku omavalitsuse teedel. Selles vööndis piirang ei kehti, sest vöönd on liiga kitsas. Kohalike teede ääres pole valdavalt määratletud ka väärtuslikku maastikku. Riigimaanteede teekaitsevööndid on kas 30m või 50 m laiad. Kitsendus on seatud rõhutamaks ja sh ka RMK-le teadmiseks, et liiklusohust mitte tulenevatel põhjustel ei ole Transpordiameti poolt põhjendatud lageraieks loa andmine, sest väärtuslikel maastikel on oluline ka teeäärsete metsavaadete säilimine. Turberaietega teeäärse metsa majandamine jätab lageraiega võrreldes rohkem elujõulisi puid kasvama, mis tagab rohkem harjumuspärase metsavaate.

Liiklusohutuse tagamine teel on eelkõige metsaomaniku kohustus. Transpordiamet tegeleb pigem ennetamise ja tagajärgedega. Murdumisohus puud tuleb maaomanikul raie käigus likvideerida puude langemise raadiuse ulatuses mistahes raie korral. Vastasel korral omanik vastutab teel liiklejale murdunud puust tekitatud kahju eest. Seda tuleb igal võimalikul juhul omanikule ennetavalt teada anda, kui ta ise selle peale ei tule, mitte oodata Transpordiameti järelevalvet. Kõige otstarbekam on omanikku teavitada raieteatise taotlemise ajal. Loodetavasti Keskkonnaamet ka seda teeb, sest juhtumeid on juba piisavalt olnud, kus raielankidelt kukkuvad puud isegi riigiteed läbimatuks muudavad. Eelnevast selgitusest tulenevalt on määratud ka lageraiekeeluga metsa ala laius 100 m. Näiteks kui liiklusohust tuleneval on mingil põhjusel vaja lagedaks raiuda kogu teekaitsevöönd, siis a 70 m laiuselt teeäärne metsariba ikkagi säiliks ja ilmestaks seda teeäärset maastikku. 70 m laiune metsariba ei ole enam sedavõrd tuulehell ja kui on, siis sealt üle 30 m taguselt alalt meie puude keskmist kõrgust arvestades, enam ohtlikke puid teele ei langeks. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraiekeeldu väärtuslikele maastikele lausaliselt, sest enamik väärtuslikke maastikke asub juba aladel, kus lageraiekeeld kehtib (Matsalu rahvuspark, Hobulaid, Pullapää panga kaitseala, Väinamere kaitseala, üldine ranna ja kalda piiranguvöönd, kohalik kaitseala mis moodustatud käesoleva üldplaneeringuga, kaitsealuste liikide kaitsealad jms. Vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses. Vaidlusalune väärtuslik maastik on Paralepa-Pullapää-Topu riikliku (klass I) tähtsusega maastik. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks. Looduse kaitsmine läbi raietegevuse piiramise ei ole ka antud alal prioriteetne. Lääne maakonna planeeringu 2030+ (2018) suuniste kohaselt peab KOV täpsustama antud alal järgmiseid kaitse- ja kasutustingimusi: • Haapsalu-Rohuküla maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja erateede seisukorra parandamine; • asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi; • rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga; • roostunud rannaalade kinnikasvamise piiramine; • maastiku hooldamine puhkekohtade ja liikumisradade (tervisespordi-, suusa-, orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks.

RMK esindaja ettepanek

Täpsustada üldplaneeringu jaotises 3.2.5.1 väärtuslikul maastikul oleva ilmeka teelõigu sõnastust raietingimuste kohta järgmiselt: Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres on lageraie keelatud väljaspool teekaitsevööndit kuni 100 m laiuse ribana tee teljest v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.

MTÜ Roheline Läänemaa seisukoht

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

Otsustati  MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks

kui üldplaneeringu koostaja poolt arvestamata jäänud ettepanekud.  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud RMK ettepanek, sealjuures kontrollida veelkord, kas hetkel üldplaneeringus olev sõnastus on üheselt arusaadav. Lageraiepiirang üldplaneeringus ei peaks saama takistuseks Transpordiametile liiklusohutuse tagamise eesmärgil lageraiet teostada.

5. Kuulati Helen Rammu

5.1 RMK vastuväide Ei nõustu metsa määramisega asula kaitseks. Vastuväite põhjendus Juhime tähelepanu, et „Mets asula kaitseks“ kavandatud metsariba (VK märkus – Uuemõisa aleviku piiril 100 m laiune metsariba a 300 m ulatuses riigimetsamaal, a 300 m ulatuses eramaadel, kokku 600 m) paikneb ristisuunas nii maanteelt kui võimalikult tulevaselt raudteelt pärineva müraallikaga, mistõttu ei täida seatud piirang oma eesmärki.

5.2 Foreko OÜ ettepanek Juhul, kui üldplaneering ei välista eraomandis oleva metsa määratlemist metsana asula kaitseks, tuleb üldplaneeringus välja tuua, et sellega kaasnevate metsamajandamise piirangute kehtestamiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Ettepaneku põhjendus Vastav nõue tuleneb metsaseaduse (MS) §-st 231, mille kohaselt võib planeeringuga asula kaitsmise eesmärgil seada metsamajandamisele tingimusi üksnes kokkuleppel maaomanikuga ja seoses uuendusraie raieliigiga ning lageraie langi suuruse ja raievanusega.

Linnavalitsuse seisukoht Metsal ümber asula on olenemata kujust müra summutav ja saasteainete levikut vähendav funktsioon. Üldplaneeringuga on kavandatud vaid üks „Mets asula kaitseks“ ala – Uuemõisa aleviku piiril. Eraomanikke puudutab sellest alast a 3 ha metsamaad ja riigimaad a 3 ha. Maaomanikud on kaasatud. Üldplaneeringu avalikustamisele järgnevas suhtluses on tagasisidena laekunud eraomanikelt üks nõusolek ja kolme kinnistu osas jäeti tagasiside andmata, kuid omanikud on kutsutud tänasele arutelule. Kui maaomanikud on nõus oma vähesest metsast loovutama metsaosa asula kaitseks, kus nad valdavalt ise elavad või kinnistut omavad, siis eeldame, et see vajadus on põhjendatud ja et seda teeb ka riik RMK isikus, kelle valduses on võrreldes eraisikutega kordades suuremad metsaalad asula piiri lähistel.

Kui mõni eraisikutest ei ole nõus, siis eraisiku tahte vastaselt üldplaneeringuga seal metsa asula kaitseks ei määra ja vastav ettepanek ei jää ka RMK maale. Alade mastaabi võrdlus ei ole planeerimisprotsessis meelevaldne, vaid üks võimalus erinevate huvide vastandumisel kaalutleda, kui oluliselt seatav piirang maaomandit mõjutab, antud juhul riigi maaomandit piirkonnas tervikuna.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Piiri tn 5 omaniku seisukoht

Mets asula kaitseks piiranguga nõus ei ole. Kaasomanik ei ole ka nõus.

RMK seisukoht

Metsaga asula kaitseks pole nõus.

Otsustati  Üldplaneeringuga Uuemõisa aleviku piiril metsa asula kaitseks ei määrata, sest metsaseadus ei

võimalda metsa asula kaitseks määrata ilma maaomaniku nõusolekuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/ Juhataja

Marju Kohtring Protokollija

Lisa: 26.10.2023 üldplaneeringu avaliku arutelu salvestised:

https://haapsalulv-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/zoom_haapsalulv_eu/

EinT0S3o5PhAtgGijkmQdHoBqiCgy-lNV8MEkE-O8J0uIA?e=SeRj8v

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Lp Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+

menetlusse kaasatud isik 30.06.2023 nr 6-1/50/18-572

TEAVITUSKIRI

Edastame Teile teate Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku kohta.

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avalik väljapanek

Haapsalu Linnavolikogu võttis 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu Haapsalu linna üldplaneeringu

2030+. Haapsalu Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande (üldplaneeringu Lisa 4) avaliku väljapaneku ajavahemikul 17.07.2023 kuni

16.08.2023.

Haapsalu Linnavolikogu otsuse ja otsuse seletuskirjaga saab tutvuda Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lg 1 kohased kohalikule omavalitsusele

pandud ülesanded.

Haapsalu linna üldplaneering on koostatud kogu Haapsalu linna kui omavalitsuse territooriumi

kohta, planeeringuala piir ühtib omavalitsuse piiriga ning planeeringuala pindala on 272 km².

Üldplaneering annab ruumilise väljundi Haapsalu linna arengukavas seatud strateegilistele

eesmärkidele. Kui arengukava vastab küsimustele miks ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks

on vastata küsimustele, kus ja kuidas. Üldplaneeringuga määratakse tulevikku suunatud

pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke

ellu viiakse. Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse

ruumiotsustele ja kinnistute omanike tegevustele.

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel,

et tagada linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH läbiviimise käigus

kirjeldati, analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-

, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH

ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi

on arvestatud maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete väljatöötamisel.

Üldplaneeringuga saab tutvuda elektrooniliselt Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

ja paberkandjal Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees esmaspäevast neljapäevani kell 8.00-

17.00, reedeti kell 8.00-16.30.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal võivad kõik isikud esitada üldplaneeringule kirjalikke

arvamusi. Arvamused esitatakse kirjalikult aadressile: Haapsalu Linnavalitsus, Posti 34,

Haapsalu linn, 90503 või e-postile: [email protected]

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea