Vastuskiri_ täiendavad seisukohad ja selgitused - Läänemaa

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 11.05.2023 nr 6-1/50/18-560

Meie: 31.05.2023 nr 3-1.1/2021/3961

Täiendavad selgitused Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudele tehtud ettepanekute

vastuskirjale

Täname teid 11.05.2022 kirjas nr 6-1/50/18-560 saadetud vastuste ja selgituste eest RMK

10.02.2023 kirjaga nr 3-1.1/2021/3961 esitatud ettepanekutele seoses Haapsalu linna üldplaneeringu

2030+ ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega. Peame

oluliseks täiendada ja täpsustada järgmist:

- Riigimetsa Majandamise Keskus (70004459) on õiguslikult vormilt täidesaatva riigivõimu

asutus või riigi muu institutsioon, üldplaneeringu koostöötabelis on viidatud samanimelisele

sihtasutusele (SA), millist Äriregistri andmeil ei eksisteeri, ega ole ka eksisteerinud.

- Tunnistame, et seadusemuudatus, mis kohustaks kohalikke omavalitsusi riigimetsa

kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel metsamajandustöid kooskõlastama, on alles

menetluses, kuid vaatamata sellele oleme oma töökorralduse juba ümber kujundanud nii, et

kohaliku omavalitsuse kui kogukonna esindaja vastuseisu korral me töid KAH-aladel ellu ei

vii ja muutusi kavas teeme ainult koostöös kohaliku omavalitsusega.1 Sellest lähtuvalt on

KAH-alade metsade majandamise kavade RMK sisedokumendiks pidamine eksitav.

Muuhulgas on RMK Haapsalu linnavalitsusega kooskõlastanud kavandatud raiete

edasilükkamise Paralepa metsas ja Paralepa parkmetsas kuni üldplaneeringu valmimiseni.

Juhime tähelepanu, et kavandatud tööde elluviimine Valgevälja metsas on edasi lükkunud

RMKst sõltumatu kohtuvaidluse tõttu.

- Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu kaardirakenduses toodud mürauuringu järgi jääb

Haapsalu metskond 7 elamute poolne osa isojoonte vahele, kus autoliikluse ja raudtee

päevane mürafoon on alla 50 dB ja öine alla 40 dB, mis on kehtivate õigusaktide järgi

lähedane normtasemele siseruumides. Haapsalu metskond 7 kinnistu ulatuses on kavandatud

piirang „Mets asula kaitseks“ suunatud riigimetsa, mitte müraallika (maantee ja raudtee)

suunas, seega ei ole põhjendatud ka väide, et kui teoreetiliselt tekib tulevikus avatud ala

naaberkinnistutele, siis avaldab Haapsalu metskond 7 kinnistule planeeritud kaitsevöönd

positiivset mõju. Samuti täpsustame, et Kaaremetsa kinnisasjal olev vääriselupaik ei ulatu

eramaadele ning RMK looduskaitsealuseid objekte (sh vääriselupaiku) eraomandisse ei

võõranda. Kaaremetsa kinnistu võõrandamise kavatsus oli 2018. a, vääriselupaik antud

kinnistu ulatuses registreeriti 2022. a alguses. Riigi poolt võõrandatud kinnistu

katastritunnusega 67401:001:0488 puhul oli tegemist ilma looduskaitseliste piiranguteta

1 https://media.rmk.ee/files/Kaasamine%20metsat%C3%B6%C3%B6de%20planeerimisse%202021-03-08.pdf

maaüksusega, mis oli RMK põhieesmärkide täitmiseks mittevajalik, samuti ei olnud sinna

kavandatud metsatöid. Riigimaa võõrandamise otsuse määrab rida teisi tunnuseid, KAH-

alaks olemine nende hulka ei kuulu. RMK jääb seisukohale, et piirang „Mets asula

kaitseks“ Haapsalu metskond 7 kinnistu osas ei ole põhjendatud ja palume jätkuvalt

see üldplaneeringust eemaldada.

- Selgitame, et kasvama jäävaid puid ja pinnast säästev raietehnoloogia on praktikas välja

kujunenud nii, et kokkuveoteede vahekaugus on ca 20 m ja kokkuveotee laius ca 4 m. Sellest

lähtuvalt tulenebki minimaalne välja raiutav kogus, et võimaldada raietehnikal metsas

liikuda. Mõistagi kasutatakse maksimaalselt ära olemasolevaid trasse ja puistu hõredamaid

kohti, kuid me ei saa töid planeerides nendega vaikimisi arvestada. Hoodusraie alaliigi

havendusraie alammäärad on kehtestatud rinnaspindaladena metsa majandamise eeskirja

lisas2 kombinatsioonis puuliigi ja puistu kõrguse vahel, mille tuletis on ÜP eelnõus viidatud

täius. Harvendusraie puhul on need reeglina kõrgemad kui 0,6. Jääme seisukohale, et metsale

on parem kui seal käitutakse raienormatiivide osas väljakujunenud praktikaid järgides, mitte

ei kehtestata uusi meelevaldseid numbreid. RMK jääb seisukohale, et Metsaseaduses

toodud valik- ja hooldusraie normatiivid on ala puhkeväärtuse säilitamiseks piisavad

ja ei vaja üldplaneeringu seletuskirjas täpsustamist.

- Juhime tähelepanu, et püsimetsana3 on Paralepa metsa majandatud läbi ajaloo. Meie kirjas

viidatud eksperimendi lähteandmed pärinesid selle koostamise hetkest (2022. a september)

ja selle tulemust ei mõjuta puistute iseloom eksperimendi algetapis, vaid näitab, kas

kavandatud piirangud lubavad reaalselt ellu viia säästvat (arvestuslangiga kooskõlas olevat,

mis oli samuti leitud samuti tolle ajahetke takseerandmete alusel) metsade uuendamise

tempot. Näites selgus, et kavandatud piirangud (langi pindala 1 ha ja uuenemisperiood 2 m

kõrgune noorendik ehk 10 aastat) viivad metsade uuendamise tempo ligi kolm korda

aeglasemaks jätkusuutlikust. Samuti juhime tähelepanu, et ala praegune puhkeväärtus on

saavutatud just tänu läbi ajaloo tehtud lageraietele.4 Metsakasvatus on pikaldane protsess ja

järjepidevus selle juures on ülioluline ning hetkekasu nimel tehtavad eksperimendid (sh

lageraiete keelamine) ei ole aktsepteeritavad. Metsakasvatuse ja -kasutuse (sh

puhkeväärtuse) planeerimisel võetakse arvesse aastakümnete pikkune tulevikuperspektiiv.

Viidatud planeeringu- ja kommunaalkomisjoni protokollist ei selgu piirangu seadmist

põhjendavad asjaolud. Paralepa metsa külastuskoormus ei ole võrreldav parkmetsaga

(raudteetammist põhja poole jääv osa), kus oleme kavandatud I kaitsekategooria kohaliku

kaitsealuse metsa kasutustingimustega nõustunud. Eksitav on vastuskirjas toodud väide,

nagu oleks majanduskava elluviimise järgselt raiutud enamus vanadest metsadest.

Tegelikkuses on peale kavandatud raiete läbiviimise järgselt aastaks 2030 vanade metsade

osakaal alal 27%, mis on vaid kaks protsenti madalam kava elluviimise eelsest vana metsa

osakaalust. Mets on pidevas arengus ja kõnealusel perioodil keskealisteks saavad noored

ning küpseks saavad keskealised metsad tagavad, et puistute ühtlane vanuseline jaotus säilib

ka siis kui osa küpsest metsast viiakse uuendusraiega noore metsa vanuseklassi. RMK jääb

seisukohale, et lageraiete keelamine II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuses metsas ei

ole põhjendatud, oleme koostöös planeeringu koostajaga valmis täpsustama lageraiele

seatavaid täiendavaid tingimusi kõnealuses metsas.

- Volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjon 23.03.2023 koosoleku protokollist ei selgu,

millistel põhjustel ja millistele analüüsidele tuginevalt on otsustanud vähendada

üldplaneeringuga lageraie langi maksimaalset suurust rohekoridorides 2-lt hektarilt 1-le

hektarile. RMK jääb seisukohale, et rohekoridoride toimimise tagamiseks piisab

lageraie pindala piirangust 2 hektarit.

2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1060/4202/1008/KKM_27122006_m88_Lisa1.pdf# 3 Püsimets Metsaseaduse tähenduses: „Püsimetsana majandamine käesoleva seaduse tähenduses on välja raiutud või

välja langenud puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega.“ 4 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:333573/292957/page/114

- RMK jääb seisukohale, et lageraie keeld väärtuslikel maastikel olevate ilmekate

teelõikude ääres 100 m laiuse ribana on kitsendusena maaomanikule on

ebaproportsionaalne seoses saadava kasuga (lühiajaline visuaalne vaade teel liiklejale)

ja teeme ettepaneku sellest loobuda ning täpsustada üldplaneeringu seletuskirjas mida

harjumuspärase maastikuvaate all mõeldakse ja milliseid meetmeid lauskeelu asemel

raietegevuse käigus rakendada.

- Täpsustame, et riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala määramise aluseks ei saa

olla maastikuvaate säilitamine ja ala kasutus marja- ja seenemetsana. Haapsalu metskond 15

ja 43 kinnistud ei sobitu mingil moel KAH-alade määramise ja kaasamise juhises toodud

põhimõttega: Riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad,

peab RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaalaks. RMK jääb seisukohale, et Haapsalu

metskond 15 ja 43 kinnistuid ei saa käsitleda kõrgendatud avaliku huviga riigimetsa

aladena.

- Leiame, et volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjon 23.03.2023 koosoleku otsus

lageraiete keelamiseks KAH-aladel tugineb meelevaldselt valitud dokumentidele ja

argumentidele ning eirab peamisi lähtekohti: metsa majandatakse inimeste (sh kogukonna)

huvides ja metsa majandamine on järjepidev potsess, kus tekitatud katkestuste mõju on

aastakümnete ülene. Piirangute seadmisel tuleb kaaluda nende tegelikku kohapealset mõju

ja arvestada tekkiva kahjuga. Toome näitena Herjava KAH ala, mis on moodustatud mitte

nende metsade puhkeväärtuse (raskesti läbitavad lepikud) vaid küla läbiva puidutranspordi

tõttu ja kus on kogukonnaga kokkuleppel juba koostatud kümne aasta majanduskava, mis

sisaldab ka lageraieid. RMK ei nõustu lageraiete keelamisega KAH-aladel Haapsalu

linna piires ja jääme seisukohale, et igale konkreetsele alale on võimalik leida osapooli

rahuldav lahendus ka majanduskava koostamisel koostöös kohaliku omavalitsusega

ilma selleks üldisi piiranguid seadmata.

- Palume mitte kasutada õiguslikult defineerimata mõistet kogukonnamets, mis loob lugejale

illusiooni metsast, mis kuuluks justkui kohalikule kogukonnale. KAH-alade näol on tegu

riigimetsaga, kus volitatud esindaja RMK kaasab kogukonna metsatööde planeerimisse ja

arvestab võimalusel esitatud ettepanekutega.

- Täpsustame, et Metsaseaduse paragrahvis 3 toodud kriteeriume kasutatakse metsamaa kui

kõlvikuliigi defineerimiseks. Lageraie järgselt jääb ala kõlviku mõttes metsamaaks, kuigi

ajutiselt on tegemist lageda alaga, mis ei vasta metsa tunnustele. Metsa majandamise

eeskirjas on ära toodud vastavate puuliikide miinimumarvud hektaril ja keskmised kõrgused,

millest alates loetakse ala uuesti metsaga uuenenuks. Seega ei sobi metsamaa kõlvikut

kirjeldavad parameetrid metsa uuenenuks arvestamiseks ja vastupidi. Eri valdkondade

terminoloogias paremaks orienteerumiseks ja üldplaneeringu kui kohaliku tasandi olulise

planeerimisdokumendi parema kvaliteedi huvides soovitame selle koostamisse kaasata enam

eri valdkondade eksperte. RMK jääb esitatud ettepaneku juurde eemaldada

üldplaneeringu seletuskirjast liituse nõue ja asendada see metsa uuenenuks

arvestamisel kehtivate nõuetega.

- Selgitame, et 10 aasta metsamajanduskava koostatakse hetkel kehtivaid seadusandlikke akte

arvestatakse. Raied Keskkonnaametiga kooskõlastatakse metsateatise esitamisega vahetult

enne raietegevusega alustamist ja raie lubamist kaalub Keskkonnaamet metsateatise hetkel

olevaid loodus- ja seadusandlikke olusid arvestades. Haapsalu Linnavalitsuse kirjas toodud

väide, et kaitsealuses Paralepa ja Pullapää parkmetsas (eeldame, et on mõeldud seda, kirjas

viidatud Pullapää-Paralepa nimelist kaitsealust objekti Eestis ei eksisteeri) on uuendusraie

keelatud, on vale. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja § 7 lõige 2

p 12 kohaselt on see lubatud kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul. RMK ei ole

Keskkonnaametiga kooskõlastanud metsamajanduskava ja see ei ole ka asjakohane, sest

Keskkonnaameti poolt väljastatud metsateatise kehtivus on üks kalendriaasta ja näiteks

2028. aastaks kavandatud töödele aastaid varem kooskõlastuse hankimine oleks sisutu

tegevus. Samuti on Paralepa ja Pullapää parkmetsa näol tegemist linna kui asustusüksuse

rohealaga ja vastavalt Metsaseadusele on seal lisaks metsateatisele vajalik ka kohaliku

omavalitsuse kooskõlastus.

- Täpsustame, et RMK on esitanud „RMK metsade majandamise kava Haapsalu linna

väärtuslikel maastikel aastatel 2020–2030“ Haapsalu Linnavolikogule 11.09.2018.

Linnapoolsete ettepanekutega on sellele vastatud 02.11.2018 kirjaga nr 1-5/1243. Vastavalt

esitatud ettepanekutele on RMK linnavolikogule 11.12.2020 kirjaga nr 3-1.1/3364 esitanud

muudetud kava, millele me täiendavat tagasisidet saanud ei ole. Sellest lähtuvalt on RMK

majanduskavale kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse hankimiseks teinud kõik endast

oleneva.

Ühtlasi oleme jätkuvalt seisukohal, et koostatavas üldplaneeringus osapooli rahuldava tulemuseni

jõudmiseks oleks kirjade vahetamisest oluliselt tulemuslikum vaidlusaluste teemade arutelu ühise

laua taga või suisa metsas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Koopia: [email protected]

1

Helen Rammu

Saatja: Helen Rammu Saatmisaeg: teisipäev, 31. august 2021 12:36 Adressaat: Tanel Ehrpais Teema: RE: Koosoleku protokolli mustand Manused: Protokoll_Valgevälja KAH 2021.asice

Tere! Edastan allkirjastatud protokolli. Kuigi me pole formaadis kokku leppinud, kas linnavalitsus peab allkirjastama. Igal koosolekul ju ei osale. Kava muudatuses peaks kokku leppima. Parimat Helen Rammu Aselinnapea +372 5291959

From: Tanel Ehrpais <[email protected]> Sent: Tuesday, August 31, 2021 11:47 AM To: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]>; Miranda Klaij <[email protected]>; Helen Rammu <[email protected]>; Einar Eiland <[email protected]>; Allar Luik <[email protected]>; [email protected]; Katlin Tamm ([email protected]) <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Aive Leinpuu <[email protected]>; Koit Ütt <[email protected]> Subject: RE: Koosoleku protokolli mustand Tere! Tänud veelkord kõigile osalejatele arvamuste ja ettepanekute eest! Saadan protokolli lõpliku versiooni. Palun Helen Rammul allkirjastatud protokoll tagasi saata aadressil: [email protected] Parimaga Tanel Ehrpais RMK Läänemaa metskond From: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]> Sent: Tuesday, July 6, 2021 6:42 PM To: Miranda Klaij <[email protected]> Cc: Tanel Ehrpais <[email protected]>; Helen Rammu <[email protected]>; Einar Eiland <[email protected]>; Allar Luik <[email protected]>; [email protected]; Katlin Tamm ([email protected]) <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Aive Leinpuu <[email protected]>; Koit Ütt <[email protected]> Subject: Re: Koosoleku protokolli mustand

2

Tere, Vabandame, et me nii kiiresti reageerida ei ole jõudnud kui teised koosolekul viibijad. MTÜ Roheline Läänemaa on tegelenud koosolekul räägitud erinevate aspektide läbi töötamisega ja informatsiooni kogumisega ja ausalt öeldes pole ka nüüd sellega lõpetanud, aga kirjutame, muidu jääb mulje nagu me oleksime kõigega nõus kui me ei reageeri kiiresti. Ökoloogilised aspektid ja inventuurid. MTÜ Roheline Läänemaa avaldas soovi, et enne raiet teostataks nendes metsades taimede, nahkhiirte ja lindude inventuurid. MTÜ Roheline Läänemaa lubas uurida erinevaid rahastusvõimalusi uuringute teostamiseks ja lubas kirjutada RMK looduskaitse osakonnale ( lugesin kirjavahetusest, et RMK esindajad on sellega ise juba tegelenud). Uurisime erinevaid rahastusvõimalusi Eestimaa Looduse Fondist ja Keskkonnainvesteeringute keskusest looduskaitse programmist inventuuride tegemiseks. Praeguse seisuga on lubanud nahkhiirte uuringu läbi viia nahkhiire teadlane Matti Masing. Linnustiku uuringu on nõus läbi viima Veljo Volke Eesti Ornitoloogia Ühingust. Oleme otsimas ka taimestiku ja seente uuringu läbiviijat. Sotsiaalsed aspektid Leiame, et sotsiaalsed aspektid ei ole piisavalt esindatud ja uuritud. Seda tõestab fakt, et 11 000 Haapsalu elanikust oli kohal ainult 6 inimest. Kui kaasamise koosolekule õnnestub nädala sees ametlikul töö ajal kohale tulla mõnel inimesel, ei pruugi see adekvaatselt kajastada kohalike inimeste vajadusi ja ootusi nende metsade suhtes. Soovime läbi viia uuringu Haapsalu elanike seal nii inimeste teadlikkuse kohta raiete toimumise kohta kui ka inimeste ootuste kohta nendele metsadele. Otsime praegu uuringu läbiviijat. Protokolli märkused:

1. Palume tuua välja ka pindalaliselt muudetud raielangid 2. Palume kirjutada protokolli, et MTÜ Roheline Läänemaa jääb eriarvamusele lageraie ainuvõimalikkuse kohta,

KAH alasid peaks majandama valikraietega, sest KAH aladel metsade majandamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi aspekte. Valgevälja metsad on Haapsalu inimeste puhke- ja marjametsad ja meie leiame, et neid metsasid peaks majandama valikraietega.

Üldised märkused kaasamise protsessi kohta: Ajaline surve kokkuleppe saavutamiseks. Palume tulevikus anda rohkem aega pärast koosolekut erinevaid argumente kaaluda. Koosolekul toimus elav vestlus ja oleks parem, et pärast koosolekut oleks erinevatel osapooltel aega rahulikult räägitut ja erinevaid argumente läbi mõelda, et sünniks kõikidele osapooltele parim kokkulepe. Praeguse praktika puhul jääb mulje, et RMK tahab kiiresti kokku leppida, et ei saaks enam kohapeal kokkulepitut uuesti avada. Kõike head soovides, Kätlin Tamm ja Miranda Klaij, MTÜ Roheline Läänemaa juahtuse liikmed On Thu, 1 Jul 2021 at 00:10, Miranda Klaij <[email protected]> wrote:

Tere, Miks ma saan nüüd kõigi ettepanekute kokkuvõtte, kuid ma pole neid varem saanud? Lisasin nüüd emaili aadress [email protected], siis saan kätte kindlasti.

3

Mul on vaja aega lugemiseks ja oma märkuste tegemiseks. Parimate soovidega, Miranda Klaij [email protected] Op wo 30 jun. 2021 om 14:20 schreef Tanel Ehrpais <[email protected]>:

Tere,

Aitäh kõigile, kes koosolekul osalesid ja oma arvamused ja ettepanekud esitasid!

Saadan omapoolsed selgitused küsimustele:

Koosoleku raame selgus et raieala ja raide sotsiaalsed, kultuurilised, ökoloogilise aspektid on läbi uurimata eelnevat nõuavad EL direktiivid mille Miranda välja tõi.

Nii nagu Helen Rammu oma selgitustes välja tõi, oleme me neid kõiki aspekte arvestanud lähtudes EV seadustest ja Haapsalu linna üldplaneeringust tulenevaid piiranguid ja lisaks seadusest tulenevatele kitsendustele oleme alal läbi viinud ka vääriselupaikade inventuuri ja enne raiet viime läbi ka ohustaud liikide inventuuri. Seda ei lisa protokolli, kuna antud aspekte on arvestatud.

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu selts tõi puudusena välja et kas me ei võiks ennem raide läbiviimist lähtuda soome metsandusministeeriumi säästva metsamajandamise eeskujust kus metsa kõrvalaskutusest saadav tulu on suurem kui metsa raidest saadav tulu, kas me ei võiks seda euroopa parima praktika printsiipi järgida ja mõelda sellele kuidas seda metsamajandamise plaani sisse kirjutada. Koosoleku raames jäi selgusetuks milline see metsa kõrvalkasutusest saadav tulu võiks olla. Selgusetuks jäi ka see milline võiks olla marjasest või seestest saadav ühiskondilk tulu või väärtus ehk siis elukvaliteedi aspekt. Kuidas seda võiks kasvatada ja kuidas korraldada. Millised oleksid sellesuunalised korraldussoovitused kodanikeühendustele kootoimes RKMga. Kogu jutt käis selle ümber kuidas puud saaks maha võtta ja kui kasulik see rahaliselt on.

Vaidlen vastu. Mida rohkem on piirkonnas erivanuselisi metsi, seda suurem on nii erinevate marja, kui seeneliikide arvukus. See milline on marja või seenekorjamise ühiskondlik tulu ei oska ma kahjuks Teile öelda. Metsade mõistlik ja jätkusuutlik majandamine aga kindlasti suurendab metsa kõrvalkasutuse mahtu.

Palun kindlasti saatke ka viide Soome metsamajandusministeeriumi uuringu viide, et saaksime sellega tutvuda ja ka tulevikus arvestada.

4

Selle peatüki lisan protokolli.

Metsas oli näha palju maha langenud puid mida võiks kohalik kogukond rakendada kütteks ennem kui need ära mädanevad. Kuidas seda korraldada kõne alla ei tulnud.

Kuidas Roheline Läänemaa või teised kodanikeühenduse võiks seda korraldada et kogukond sellest kasu saaks samuti kõne alla ei tulnud.

Ei mäleta, et sellest oleks koosolekul juttu olnud ja antud teema ei ole ka konkreetse koosoleku teema. Kõik eraisikud saavad teha murdunud ja kuivanud puude ostusoovi teha aadressil: https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk/kuttepuidu-ise-varumine

Kodanike ühendustel ei ole seda vaja korraldada. Seda teeb RMK ise. Seda lõiku ei lisa protokolli

Selgusetusk jäi see mis sellst puust edasi saab, kas see annab tööd kohalikele elanikele või tassitakse see puit teise eesti otsa või Taani või Inglismaale et katlamaja ahjude kütmiseks. Eelkõige võiks puude raiumine see anda tööd kohalikele läänemaa elanikele kuidas seda korraldada jäi selgusetus seega tarnaegela haldus printsiipi ei jälgita seega on vastuolus säästva majandamise põhimõtetega. Selgusetuks jäi ka see millised läänemaa ettevõtted võiksid selle puidu töötlemisest kasu saada et seda puitu ei peaks ühest eesti otsast teise ja seejärel uuesti tagasi sõidutama. Säästes seega kohalikke teid, tänavaid ja keskkonda.

Vaidlen vastu. Sellest oli juttu, et antud puidust moodustab ca 80% tarbepuit, mis väärindatakse Eesti ettevõtete poolt peamiselt saematerjaliks. Kuna Läänemaal ei ole suuri metsatööstusettevõtteid, mis sellist kogust suudaks töödelda, tarnitakse metsamaterjal raietele logistiliselt kõige lähematesse saeveskitesse (Peamiselt Imavere ja Pärnu suunal). Küll aga on Läänemaal piisavalt palju ettevõtteid, kes antud saematerjali edasi töötlemisega tegelevad. Selline väide, nagu antud puit läheks kuskile Taani või Inglismaa katlamajadesse, on FB leviv müüt. Antud lõiku ei lisa protokolli.

Kuidas toimuks tarneahela põhine puidu sertifitseerimine ja selle korraldamine jäi koosoleku raames samuti selgusetuks. Ökosertifikaaadiga puit on toote valmistamisel oluline müügiargument. Kuidas seda lõpptootes maksimeerida ja korraldada ja millised võiksid olla tarneahela osapoolte rollid selle korraldamisel - sellele me vastust ei saanud.

Seega jäi mulje et eesmärk on metsa maha võtmine mite selle lisandväärtuse maksimeerimine.

Jah rääkisime sellest ja juttu oli ka sellest, et sellist sertifikaati pole hetkel olemaski… Kui kunagi peaks selline sertifikaat loodama, siis kindlasti on see edasise arutelu küsimus. Seda protokolli ei lisa

Kohalikke väikeste puidutööstuste esindajaid arutelule kaastud ei olnud.

Valeväide. Kogu koosoleku info oli avalik ja kõik soovijad said võimaluse koosolekul osaleda, kes huvi tundsid. Seda protokolli ei lisa

5

Metsasaaduste turunduslikku külge ja perspektiivi koosolekul ei kajastatud, teadvustatud ega tutvustatud.

Ei saa aru – mida mõeldakse sõna „metsasaadused“? Lisaks sellele ei mäleta, et antud küsimus oleks koosolekul üldse tõstatatud. Seda protokolli ei lisa

MTÜ Roheline Läänemaa palus, et RMK viiks läbi enne raiet inventuuri ohustatud liikide ja loodusväärtuste kohta raiealadel. - Roheline Läänemaa küsis ikka seda et kuidas ta saaks ise enda eksperte kaasates selle uuringu ohustatud liikide osas läbi viia. RMK väitis et nende ekspertide hinnang on piisav. Kui aga ökoloogiline aspekt on hindamata ja liigirikkus samuti hindamata siis ole ole piisav. Samuti jäi selgusetuks mis aastajal see mis aastaajal ohustatud liikide loodusväärtust hinnatud on. Seega oleks ikka mõistlik kui roheline läänemaa viiks enda ekspertidega läbi omapoolse uuringu. Nagu Paralepa metsa seeneretke juhtum näitas on selleks vajadus olemas kuna leiti mitu uut kaitsealust liiki mida siinsetest metsadest ennem leitud ei ole.

RMK looduskaitseosakonnaga suheldes oleme tõenäoliselt selle suve jooksul läbi viimas ohustatud liikide inventuuri planeeritud raietel. Keegi ei keela MTÜ Rohelisel Läänemaal antud inventuur ise läbi viia. Rahastust RMK teistele ei paku, kuna meil on endal spetsialistid olemas.

See teema on protokollis kajastatud. Lisan juurde ka selle rahastuse poole.

Roheline Läänemaa küsis RKM vahendeid et ohustatud liikide ja loodusväärtust hinnata. RMK esindajad väitsid et neil raha ei ole paluti pöörduda Keskonna ameti või KIKi poole või finantseerida seda enda vahenditest sest rahvas käib ju metsas ja saab marjade korjamisest tulu seega võiks uuringu ise kinni maksta.

Lisan protokolli

Lepiti kokku et ennem raidega edasi ei minda kui ökoloogilised, sotsiaalsed , majanduslikud aspektid ja rakendusvõimalused on läbi uuritud järgides seega säästava metsamajanduse , rohepöörde ja euroopaliku parima praktika rakendamise põhimõtteid.

Sellist kokkulepet meil ei olnud. Lepiti kokku, et ennem raieid viime läbi täiendava ohustatud liikide inventuuri ja vähendame raielankide suurust. Need tingimused on täidetud ja seda protokolli ei lisa

Kuna rohkem ettepanekuid ei laekunud saadan protokolli lõpliku versiooni.

Palun ka Haapsalu linna esindajal Helenil antud protokoll allkirjastada.

Parimaga

6

Tanel Ehrpais

RMK läänemaa metskond

From: Allar Luik <[email protected]> Sent: Thursday, June 24, 2021 9:18 PM Cc: Einar Eiland <[email protected]>; Tanel Ehrpais <[email protected]>; [email protected]; Katlin Tamm ([email protected]) <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Helen Rammu <[email protected]> Subject: Re: Koosoleku protokolli mustand

Tere Kuigi ma ise leian, et võiks teha siiski suuremaid raieid, siis muus osas jään protokolliga rahule. Suuremate raiete pooldamise põhjus on just riigivara heaperemehelik kasutamine. Iga muu riigiasutuse puhul eeldame ju seda, et meie ühisvara võimalikult hästi kasutataks ja mina leian oma elukogemuse põhjal, et seetõttu oleks mõistlik jätkata selliste raielankidega, nagu RMK alguses plaanis. Ma arvan, et see protokoll ei peaks sisaldama asju, mis ei ole otseselt seotud selle KAH ala majandamisega. Siiski lühidalt kommenteerin neid varasemas kirjas loetud teemasid. Tegemist on KAH alaga, mis on looduskaitse poolest võrdne iga muu majandusmetsaga ja majandusmetsades ei ole sellist kohustus, et raiealalt enne mingeid liike otsida. Eestis on olemas erinevad looduskaitsealad-sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid, millel on looduskaitseline eesmärk. Kusjuures nende looduskaitsealade poolest on Eesti Euroopa tipus, ehk siis me oleme võrreldes oma rikkamate naaberriikidega juba oluliselt rohkemates metsades majandustegevuse peatanud ja jätnud need alad puutumata. KAH alade eesmärk on see, et raied ei mõjutaks ülemäära kohalike inimeste elukvaliteeti. Kui nüüd tahta sotsiaalseid mõjusid hinnata, siis tuleb hinnata ka seda, kui palju väheneb kohalike inimeste tööhõive, kui metsa vähem raiutakse ja seetõttu ka vähem uuendatakse. Nagu ma eelnevalt juba ütlesin, siis mina ei ole seotud RMKga, aga oma elukutse tõttu tean inimesi, kes elavad Haapsalus ja saavad tööd RMK metsade uuendamisel. Koosolekul mainiti Soome näidet, kus on paiguti saadud metsa kõrvalkasutusest suuremat tulu, kui raiest. Olen oma töös proovinud hinnata erinevaid metsa kõrvalkasutuse viise. Teatud harvesinevates olukordades võib metsa kõrvalkasutuselt saadav muu tulu olla suurem, kui raielt saadav tulu, samas ma ei suuda hinnata, kuidas see võiks Valgevälja metsa puhul nii olla. Samuti tuleb silmas pidada, et antud raied ei tähenda seda, et sellelt metsaalalt ei oleks enam võimalik neid metsa kõrvalsaadusi saada. Seega tegelikult metsa kõrvalsaaduste tulu ei tohiks oluliselt muutuda. Rääkides Soomest, tuleb silmas pidada, et Soomes ehitatakse siiski juurde ka mitmeid erinevaid puitu väärindavaid ettevõtteid ja metsa majandatakse seal märksa aktiivsemalt kui Eestis. Minu arvates ei ole mõistlik, et Valgevälja metsa kaasamiskoosoleku protokoll peaks sisaldama kõike, mida me Soome metsanduse kohta teame. Kirjast käis läbi ka ettepanek, et võiks võimaldada kohalikel koguda kokku mahalangenud puid enne, kui need ära mädanevad. Mahalangenud puud (lamapuit) on siiski looduslikule mitmekesisusele väga oluline. Puistu tervislikule seisundile ja elurikkusele on see hea, kui puistu igas eluetapis esineb metsaosades lamapuitu ja teatud ulatuses ka püstiseisvat kuivanud puitu. Mitusada aastat nägi meie laiuskraadidel metsandus välja selline, et lageraie ajal korjati kokku kõik oksad, surnud puud ja kõik muu mida vähekenegi kasutada sai. Eelmise sajandi esimeses pooles, kui loodusteadused arenesid, hakati jõudma järeldusele, et nii ei peaks käituma ja ka peale lageraiet ning isegi

7

metsa kasvamise ajal võiks seal olla erinevates lagunemisjärkudes puitu. Selline puit on elupaigaks mitmetele liikidele, kes saavadki siis piltlikult öeldes elada mädanevatel nottidel ja kui nott liiga ära mädaneb, levida järgmistele läheduses olevatele mädanema hakkavatele nottidele. Ma ei ütle, et meie tänased teadmised on sel teemal lõplikud, ma pigem arvan, et 50 aasta pärast oleme sel teemal taaskord hulga targemad. Seega praeguste parimate teadmiste kohaselt ei peaks (antud juhul) neid mahakukkunud ja mädanevaid puid metsast välja tooma. Samas mõnes olukorras ja natukene teistusgustes metsades võib vastav tegevus siiski vajalik olla. Kirjas mainiti ökosertifikaadiga puittoodete müümist RMK poolt. Arusaamatu on, et millisest ökomärgisest on jutt. Samuti tuleb silmas pidada, et tooraine tootja ja sertifikaadi hoidja peavad olema erinevad osapooled. Toon täiesti teisest sektorist näite. Kui autotootja Volvo teeks kõiki turvateste ise, mitte sõltumatute laborite poolt ja ütleks, et "meie autod vastavad meie turvasertifikaadile", siis see ei oleks kuigi veenev argument turvalisuse osas. Samuti ei ole turul müügiargument see, kui RMK ise ütleb, et meil on kõige ökoloogilisemalt majandatud puud. Ehk siis keegi kolmas osapool peab tulema välja vastava sertifikaadiga, mida erinevad osapooled saaksid kasutada. Kui RMK teeks omale ise ökosertifikaadi, siis see oleks maksumaksja raha raiskamine. RMK on aga liitunud rahvusvaheliselt tuntud FSC ja PEFC sertifikaadiga. Öeldi, et kohalike väikeste puidutööstuste esindajaid arutelule ei olnud kaasatud. Valgevälja metsast saadav puit ei ole kuidagi teistsugune, kui mõnest teisest majandusmetsast saadav puit. Olen töötanud erasektoris raiete korraldamise töös ja mõistan, et RMK teeb seda sisuliselt samamoodi. Raiete korraldamisel on oluline, et puitu lõigatakse nendesse mõõtudesse, mida sihtkohtades enim vajatakse. Selleks suheldakse regulaarselt materjali ostjatega ja kui näiteks materjali ostja näeb, et tal on tõusnud nõudlus 4,3m pikkuse ja 25-31 cm läbimõõduga männipalgi osas ning sama jämeda, aga 3,7m materjali nõudlus on langenud, siis vastavalt sellele püütakse metsast ka seda kõige väärtuslikumat materjali lõigata. See võimaldab saeveskil müüa kõige enam nõutud toodet ning maksta meie kõigi huvides RMK- le kõrgemat hinda ehk niiviisi saab puitu kõige paremini väärindada. Mis puudutab saeveskite esindajate kaasamist sellele koosolekule, siis oleks kindlasti saeveskite huvides see, kui rohkem metsa raiutaks, siis saaks osta ka rohkem või soodsamat materjali. Seega saeveskite esindajad võinuks üldse tahta, et raiutaks suuremaid lanke. Ma palun silmas pidada, et RMK maksab riigieelarvesse dividende, mis teenitakse majandustegevusest. Riigieelarve on oluline vahend meie heaolu tegemiseks. Samuti annab metsade majandamine ja puidu hilisem väärindamine tööd suurele hulgale inimestele, eriti just maapiirkondades. Seetõttu olen ma vastu sellele, et meie ühise raha eest peaks RMK hakkama KAH aladel tegema igasuguseid täiendavaid looduskaitselisi inventuure. Kui kellelgi on selle vastu huvi, siis Eesti looduskaitseadus annab selleks suurepärased võimalused ja õigused ise need kulud kinni maksta. KAH ala ei ole looduskaitseala ja ma leian, et kõik see jutt, mis eelnevalt kirjutati, ei ole kuidagimoodi oluline selle metsa majandamisel ning seda ei ole seetõttu tarvis protokolli panna. Lugupidamisega

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Monday, June 21, 2021 10:04 AM To: 'Einar Eiland' <[email protected]>; Tanel Ehrpais <[email protected]>; 'Allar Luik' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Katlin Tamm ([email protected])' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: Koosoleku protokolli mustand

8

Tere!

Ökoloogilised aspektid olid jutuks.

Natuke täpsustan, et tasakaalustada osapoolte huve:

Ökoloogilised – linnurahu ja imetajate poegimisperioodiga on raiete planeerimisel arvestatud. Metsa vääriselupaigad on RMK poolt määratletud ja raiest välja jäetud. Varem olid kavas nendest osad sees. Lisaks oli vaja uurida, kas raiutavatel aladel on I ja II kategooria kaitsealuseid liike.

Sotsiaalsetel põhjustel määratleti KAH ala, st et kohalik kogukond kasutab koriluseks, jalutamiseks, matkamiseks (veetrassi rada), orienteerumiseks vms sportimiseks jms.

Kultuurilised aspektid – üldplaneeringus märgitud, kuid muinsuskaitselisi ja pärandkultuuriobjekte, mis seaksid kitsendusi, alal pole. Ala läbib Mägari järvest Haapsalu raudteejaama end veetorni viiv kunagine veetrass, millele on rajatud tee ja mis selles asukohas ei ole ääristatud alleega. Lehiseallee, mis on pärandkultuuriobjekt jääb sealt ja ka Valgevälja karjäärist linna poole.

Parimat

Helen rammu

Aselinnapea

From: Einar Eiland <[email protected]> Sent: Sunday, June 20, 2021 3:51 PM To: Tanel Ehrpais <[email protected]>; Allar Luik <[email protected]>; Helen Rammu <[email protected]>; [email protected]; Katlin Tamm ([email protected]) <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Re: Koosoleku protokolli mustand

Tervitused

Palun lisada protokolli järgmised täiendused.

9

Koosoleku raame selgus et raieala ja raide sotsiaalsed, kultuurilised, ökoloogilise aspektid on läbi uurimata eelnevat nõuavad EL direktiivid mille Miranda välja tõi.

Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu selts tõi puudusena välja et kas me ei võiks ennem raide läbiviimist lähtuda soome metsandusministeeriumi säästva metsamajandamise eeskujust kus metsa kõrvalaskutusest saadav tulu on suurem kui metsa raidest saadav tulu, kas me ei võiks seda euroopa parima praktika printsiipi järgida ja mõelda sellele kuidas seda metsamajandamise plaani sisse kirjutada. Koosoleku raames jäi selgusetuks milline see metsa kõrvalkasutusest saadav tulu võiks olla. Selgusetuks jäi ka see milline võiks olla marjasest või seestest saadav ühiskondilk tulu või väärtus ehk siis elukvaliteedi aspekt. Kuidas seda võiks kasvatada ja kuidas korraldada. Millised oleksid sellesuunalised korraldussoovitused kodanikeühendustele kootoimes RKMga. Kogu jutt käis selle ümber kuidas puud saaks maha võtta ja kui kasulik see rahaliselt on.

Metsas oli näha palju maha langenud puid mida võiks kohalik kogukond rakendada kütteks ennem kui need ära mädanevad. Kuidas seda korraldada kõne alla ei tulnud.

Kuidas Roheline Läänemaa või teised kodanikeühenduse võiks seda korraldada et kogukond sellest kasu saaks samuti kõne alla ei tulnud.

Selgusetusk jäi see mis sellst puust edasi saab, kas see annab tööd kohalikele elanikele või tassitakse see puit teise eesti otsa või Taani või Inglismaale et katlamaja ahjude kütmiseks. Eelkõige võiks puude raiumine see anda tööd kohalikele läänemaa elanikele kuidas seda korraldada jäi selgusetus seega tarnaegela haldus printsiipi ei jälgita seega on vastuolus säästva majandamise põhimõtetega. Selgusetuks jäi ka see millised läänemaa ettevõtted võiksid selle puidu töötlemisest kasu saada et seda puitu ei peaks ühest eesti otsast teise ja seejärel uuesti tagasi sõidutama. Säästes seega kohalikke teid, tänavaid ja keskkonda.

Kuidas toimuks tarneahela põhine puidu sertifitseerimine ja selle korraldamine jäi koosoleku raames samuti selgusetuks. Ökosertifikaaadiga puit on toote valmistamisel oluline müügiargument. Kuidas seda lõpptootes maksimeerida ja korraldada ja millised võiksid olla tarneahela osapoolte rollid selle korraldamisel - sellele me vastust ei saanud.

Seega jäi mulje et eesmärk on metsa maha võtmine mite selle lisandväärtuse maksimeerimine.

Kohalikke väikeste puidutööstuste esindajaid arutelule kaastud ei olnud.

Metsasaaduste turunduslikku külge ja perspektiivi koosolekul ei kajastatud, teadvustatud ega tutvustatud.

MTÜ Roheline Läänemaa palus, et RMK viiks läbi enne raiet inventuuri ohustatud liikide ja loodusväärtuste kohta raiealadel. - Roheline Läänemaa küsis ikka seda et kuidas ta saaks ise enda eksperte

10

kaasates selle uuringu ohustatud liikide osas läbi viia. RMK väitis et nende ekspertide hinnang on piisav. Kui aga ökoloogiline aspekt on hindamata ja liigirikkus samuti hindamata siis ole ole piisav. Samuti jäi selgusetuks mis aastajal see mis aastaajal ohustatud liikide loodusväärtust hinnatud on. Seega oleks ikka mõistlik kui roheline läänemaa viiks enda ekspertidega läbi omapoolse uuringu. Nagu Paralepa metsa seeneretke juhtum näitas on selleks vajadus olemas kuna leiti mitu uut kaitsealust liiki mida siinsetest metsadest ennem leitud ei ole.

Roheline Läänemaa küsis RKM vahendeid et ohustatud liikide ja loodusväärtust hinnata. RMK esindajad väitsid et neil raha ei ole paluti pöörduda Keskonna ameti või KIKi poole või finantseerida seda enda vahenditest sest rahvas käib ju metsas ja saab marjade korjamisest tulu seega võiks uuringu ise kinni maksta.

Lepiti kokku et ennem raidega edasi ei minda kui ökoloogilised, sotsiaalsed , majanduslikud aspektid ja rakendusvõimalused on läbi uuritud järgides seega säästava metsamajanduse , rohepöörde ja euroopaliku parima praktika rakendamise põhimõtteid.

Palun eelnevad seisukohad lisada koosoleku protokolli.

Parimate soovidega

Einar Eiland - Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts

tel 53785486

Kontakt Tanel Ehrpais (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 18. juuni 2021 kell 13:12:

Tere,

Saadan kolmapäevase koosoleku protokolli üle vaatamiseks ja paranduste/täienduste tegemiseks. Lisasin juurde ka uute piiridega raiete kaardi, kus kokkulepitud muudatused on sisse viidud.

Oleks tore, kui saaksite mulle oma ettepanekud saata ennem jaanipäeva.

11

Parimaga

Tanel Ehrpais

RMK läänemaa metskond

-- [email protected] Tel. (+372) 5981 8778 https://www.rohelinelaanemaa.ee/

1

Helen Rammu

Saatja: Helen Rammu Saatmisaeg: kolmapäev, 22. juuni 2022 12:04 Adressaat: Jürgen Kusmin Teema: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest

Tere! Üldplaneeringu käesolevas versioonis, millest väljavõtte edastasin, on näha, millises osas on nii RMK ettepanekutega, ametkondade ja eraisikute ning mittetulundussektori jms ettepanekutega arvestatud. See on tänaseks saavutatud kompromiss, millega läheme üldplaneeringut vastu võtma. Vastava vastuse saab RMK kui keskkonnamõjuhindajad on üldplaneeringu ka üle vaadanud. Võib-olla veel muutub midagi. Linna rohealade kasutamise prioriteediks ei ole paraku metsa majandamine. Lisaks metsaseaduses sätestatule tuleb seal lähtuda eelkõige linna puhkeala kasutajate soovidest. RMK peab selles osas arvestama Metsaseaduse sätteid koosmõjus kohalikul tasandil üldplaneeringus sätestatud tingimuste ja võimalustega. Kohalikul omavalitsusel on õigus üldplaneeringuga maakasutustele teatud piiranguid seada. Lugupidamisega Helen Rammu Aselinnapea

From: Jürgen Kusmin <[email protected]> Sent: Wednesday, June 22, 2022 11:42 AM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest Tere! Nendele allpool toodud ettepanekutele oleme juba vastanud 28.04.2022 kirjaga nr 3-1.1/2021/3961, teiepoolset tagasisidet veel meie kirjale veel laekunud ei ole. Käesolevasse kirja on lisandunud piirang „Uuendusraie pärandkultuuri objektist kuni 50 meetri kaugusel kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“, millega me nõustuda ei saa, sest pärandkultuuri objektide hoid on vastavalt Metsa majandamise eeskirja paragrahv 19 alusel metsaomaniku pädevus ja sõltub igal üksikjuhtumil kohapealsest olukorrast. Selline meetritäpsusega piirang kujuneks praktikas absurdseks. Raudteetammist põhja poole jääv osa on mõistagi roheala ja seepärast me kava osas ju praegu kooskõla otsimegi, et kavandatule ka hiljem ametlik kooskõlastus saada. Linn on kogukonna esindaja ja teist partnerit kava koostamisel ja kooskõlastamisel meil ju võtta ei ole. Seega proovime edasi liikuda ikka eraldispõhiselt, nii nagu töid looduses reaalselt ka läbi viiakse, mitte ametlike kirjadega loosungeid loopides. Kordan üldplaneeringu vastuskirjas toodud mõtet, et üldplaneering peaks viitama üldiselt majanduskava vajadusele ja majanduskavas planeerime tööd juba täpselt sellisel moel ja mahus nagu nad on vastuvõetavad mõlemale poolele. Lugupidamisega, Jürgen Kusmin RMK Metsaosakond Läänemaa metsaülem 505 3387

2

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Wednesday, June 22, 2022 11:12 AM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest Tere! On küll ettepanekuid kava sisule. Paralepa parkmets ja Paralepa mets Kiltsi külas soovitakse võtta Keskkonnaameti ettepanekul (Paralepa Parkmets) kohaliku kaitse alla linna puhkemetsana. Sinna kavandatakse 2003. aastaks, millal eeldatavalt hakkab kehtima Haapsalu linna 2030+ üldplaneering, järgmised kasutustingimused: I KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA KASUTUSTINGIMUSED (Mets end Haapsalu linna maadel)

 Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.  Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud piirangutega.  Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala kaitse- eesmärgi saavutamist või säilimist.  Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.  Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata kohalik kogukond või elanikud.  Maa-alal on keelatud uuendusraie ja lubatud hooldusraie ning valikraie.  Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil47.  Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.  Alal on lubatud kergliiklus ja selleks ette nähtud taristu.  Mootorsõidukite liiklemiseks vajalikud teed on lubatud üksnes maa-ala teenindava või sellel olemasoleva hoone teenindamiseks.

II KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA KASUTUSTINGIMUSED (Mets end Ridala valla maadel)

 Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.  Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud piirangutega.  Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala kaitse- eesmärgi saavutamist või säilimist.  Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.  Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata kohalik kogukond või elanikud.  Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:

o Uuendusraiet ei teostata vääriselupaikades. o Uuendusraie pärandkultuuri objektist kuni 50 meetri kaugusel kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega. o Uuendusraiet ei teostata elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 100 m laiuselt. Laiuse arvutamise lähtekoht on elamuga katastriüksuse piir. o Turberaied on lubatud kuni 2 ha ja lageraied kuni 1 ha raielankidena. o Uuendusraie langile piirneval alal võib teostada uue raie kui mets raielangil on uuenenud. Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 2 meetri kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 2 meetri kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 2 meetri kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.

 Metsa kokku- ja väljaveoteed ja metsamaterjali ladustamisplatsid tuleb pärast tööde lõpetamist taastada raie eelsesse seisu.  Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil48.  Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.

3

 Alal on lubatud mootorsõidukite- ja kergliiklus selleks ette nähtud teedel või radadel. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Paralepa Parkmets Haapsalu linna ÜP juhtfunktsiooniga alal Parkide ja haljasalade maa. Metsaseaduse § 42 lg 3 kohaselt planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. [RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2020]. Kooskõlastamine tähendab kirjalikku kooskõlastamist Haapsalu Linnavalitsusega, mitte pikaajalise metsamajanduskava tutvustamist volikogule. Paralepa parkmets asub praegu Riiklikult kaitstaval loodusobjektil Alus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Haapsalu linnas on looduskaitse all: Paralepa ja Pullapää mets (Haapsalu linn ja Ridala vald) Asukoht - Haapsalu mk. kv.66-70 Kaitsealatüüp - puistu Kaitsmise kord - piiranguvöönd Kaitse alla võtmise kpv - 21.11.1984 Valitseja - Läänemaa KKT Pindala - 211 ha Isegi kui Keskkonnaamet lubakski tänase valitsejana Paralepa parkmetsas uuendusraiet, mis linna hinnangul on vastuolus kaitseala piiranguvööndis metsa majandamise tingimustega, siis eelnevalt on selleks vaja saada Haapsalu Linnavalitsuse nõusolek, kuna tegevus toimub Haapsalu linna kui asustusüksuse rohealal. Kuna alates 2020. aasta sügisest on kavas Pralepa parkmets võtta üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla puhkealana, siis vahetult enne üldplaneeringu vastu võtmise menetlust kooskõlastab linnavalitsus raied nendes metsades hetkel koostatavas üldplaneeringus elanikkonnaga koostöös kokku lepitud tingimustel. St tingimustel, mida kohalik kogukond on soovinud puhkemetsade majandamisel näha. Vajadusel kirjutame ametliku kirja. Parimat Helen Rammu Aselinnapea +372 529 1959

From: Jürgen Kusmin <[email protected]> Sent: Wednesday, June 22, 2022 9:44 AM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest Tere! Tänan info eest. Kui volikogu on kava teadmiseks võtnud ja saan aru, et täiendavaid ettepanekuid kava sisule teil plaanis esitada ei ole, siis olete saavutatud tulemusega rahul ka siis kui volikogu midagi otsustada ei soovi. Kuna

4

vahepeal on Keskkonnaamet korrigeerinud ranna piiranguvööndi paiknemist, siis peaksime üle vaatama HS023-14 ja 15 lankide piirid, mis loodenurgaga osaliselt lageraiepiiranguga alale jäävad. Koostatav üldplaneering on tõesti õigusakt ja kehtestamise hetkest täitmiseks. Tänastes tegevustes saame siiski juhinduda hetkel kehtivatest üldplaneeringutest ja nendega on koostatud majanduskava kooskõlas. Alal ei ole EELISe andmetel ka ühtegi kavandamisel olevat looduskaitseobjekti, mis raietöödele menetluse ajaks piiranguid seaks. Lugupidamisega, Jürgen Kusmin RMK Metsaosakond Läänemaa metsaülem 505 3387

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Tuesday, June 21, 2022 11:55 AM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest Tere! Kava tutvustamine volikogus ei tähenda kava kooskõlastamist. Mingisugust otsust volikogu pole teinud ja ei peagi tegelikult tegema. Volikogu võttis kava teadmiseks. Küll aga tekkis uus olukord ajast, millal Keskkonnaamet alustas linnaga läbirääkimisi vastavalt lisatud kirjale 24.07.2020 nr 7-9/20/12741, millega soovitakse Paralepa metsa riikliku kaitseala valitsemine üle anda kohalikule omavalitsusele ja käsitleda kohaliku kaitseala moodustamist just nimelt Haapsalu linna üldplaneeringus. Linnavalitsus ei olnud esialgu vaimustunud kohaliku kaitseala loomisest, kuid lisatud kirjavahetuse tulemusena, otsustas siiski üldplaneeringuga kohaliku kaitseala moodustada. Üldplaneering on linna ametlik õigusakt, millega linna piires asuvatele maakasutustele seatakse maakasutus- ja ehitustingimused. Kohaliku kaitseala moodustamine üldplaneeringuga ei ole linna ja linnalähedaste puhkemetsade majandamise osas meelevaldne käsitlus, sest metsamajanduskava koostamisel tuleb üldplaneeringuga kehtestatud tingimustest lähtuda. Üldplaneeringus esitatud kohaliku kaitseala moodustamise tingimused on mitmel korral RMK- le tutvumiseks esitatud. Need ongi need konkreetsed ettepanekud, millega eeldatavalt kava koostamisel Paralepa metsade ja KAH alade juures tuleb arvestada. Lugupidamisega Helen rammu Aselinnapea +372 529 1959

From: Jürgen Kusmin <[email protected]> Sent: Monday, June 20, 2022 3:29 PM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: RE: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest

5

Tere! Selgituseks, et uuendusraie on lubatud pargi valitseja nõusolekul. Valitseja Keskkonnaamet annab selle nõusoleku metsateatise alusel. Seega väide, et Paralepa metsas uuendusraied üldse lubatud ei ole, on eksitav. Kohaliku kaitse aluse objekti puhul küsitakse enne metsateatise taotlemist kooskõlastus kaitseala valitsejalt ja edastatakse Keskkonnaametile. Teilt palun selgitust, millele tuginedes väidate, et „RMK metsade majandamise kava Haapsalu linna väärtuslikel maastikel aastatel 2020–2030“ ei ole KOVi poolt heaks kiidetud?

- RMK on esitanud kava Haapsalu linnale tutvumiseks ja seda arutati 28.09.2018 volikogus ning otsustati info võtta teadmiseks

- 02.11.2018 kirjaga nr 1-5/1243 on volikogu esimees Jaanus Karilaid teinud kava täiendamiseks rea ettepanekuid

- RMK on kõigi esitatud ettepanekutega arvestanud ja esitanud muudetud kava versiooni volikogule 11.12.2020 kirjaga nr 3-1.1/3364

- Ühtegi täiendavat konkreetset ettepanekud kava muutmiseks Haapsalu linna poolt RMKle rohkem laekunud ei ole, seega ei ole meil vähimatki põhjust arvata, et kava ei ole KOVi poolt heaks kiidetud. Kava ja üldplaneeringu omavaheline seostamine on meelevaldne tõlgendus.

Lugupidamisega, Jürgen Kusmin RMK Metsaosakond Läänemaa metsaülem 505 3387

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Wednesday, June 8, 2022 3:45 PM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: RMK metsade najandamise kava kinnitamisest Tere! Meil on jah, siin ikka veel küsitavusi ja vastuolusid. Linna ja avalikkuse seisukohad on koondatud üldplaneeringu eelnõusse. Kuna Keskkonnaamet soovis, et Paralepa parkmets ei oleks edaspidi enam riikliku kaitse all Parkide ja arboreetumite kaitsekorra alusel vaid kohaliku kaitse all puhkemetsana, siis moodustame üldplaneeringuga Paralepa metsa kohaliku kaitseala. Sellest tulenevalt ei saa me enne kava heaks kiita, kui on üldplaneering kehtestatud. Eeldatavalt kehtestatakse ÜP 2022 lõpus või 2023 alul, juhul kui vaideid üles ei jää. RMK riigimetsa terviktutvustuses on kirjas, et majanduspiirangutega metsades on majandustegevus lubatud arvestades kaitseala valitseja seatud piiranguid. Edaspidi oleks Paralepa metsades kaitseala valitseja linnavalitsus. Paralepa parkmetsas on hetkel see vastuolu, et nii kehtiva Paralepa metsa kaitsekorra kui ka kavandatava järgi pole seal uuendusraied üldse lubatud. https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100 § 7. Tegevus pargis (1) Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd nagu niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. (2) Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud:

6

12) uuendusraie; Hetkel on 2023. aastaks siiski kavandatud Paralepa parkmetsa uuendusraideid- nii lageraiet kui ka veerraiet. Samas ei ole selleks olemas kaitseala valitseja nõusolekut. Täna, kui kaitseala valitseja soovib kaitseala valitsemist üle anda ja käib uute tingimuste koostamine, siis pole tal linna poolt vaadatuna võimalik ka seda luba 2023. aastaks anda. Asjaolude selgumiseni tuleks 2023. aastaks kavandatud raied vähemalt aasta edasi lükata või siis teha Paralepa metsade KAH koosolek vahetult enne 1. detsembrit. Nagu kavas kirjas. Lisaks juhin tähelepanu, et ÜP-ga kavandataval kohaliku kaitseala 1. kategooria alal on samuti keelatud uuendusraie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Lähtudes sellest tingimusest ei saa linnavalitsus hetkel lageraietele ja turberaiete alaliikidele kooskõlastust anda. Ülejäänud Paralepa metsa kohaliku kaitse alla kavandatavas metsas, st ÜP 2. kaitsekategooria mets, on kavandatud metsa majandamise tingimuseks, et lageraie langi suurus kuni 1 ha ja turberaie langi suurus kuni 2 ha. 2023. a raietest ületavad seda piiri 18, 2, 16, 6 ja 12 eraldistele kavandatud lageraied. Need on hetkel vastuolud. Lisaks soovitakse KAH aladele samuti seada lageraie langi piirang kuni 1 ha. Õigemini soovitakse, et kõiki riigi ja omavalitsuse metsi majandataks püsimetsanduse võtteid kasutades. Kuni 1 ha lageraie lank oleks nn kogukonnametsades mingi kompromiss. Praktika näitab, et isegi kui kompromiss justkui saavutatakse, siis ikkagi jõuavad asjad kohtusse ja raied peatatakse (Valgevälja KAH ala näide). Üldplaneeringus täpsustatakse ka KAH alade temaatikat. Täna puudub seadusandlusest KAH ala mõiste ja seal majandamise kord. Üldplaneeringuga saame Haapsalu osas seda temaatikat ühtlustada ja seadustada. Sest kuni tingimusi ei ole õigusaktiga kehtestatud võib neid RMK lehel muuta ja täiendada vastavat vajadusele. Väike näide siia ka:

RMK kodulehel - KAH-alade majandamiseks on kokku lepitud järgmised põhimõtted:

lageraied tehakse maastikku sobituvalt,  lageraielangile jäetakse säilikpuud kasvama gruppidena,  lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil,  enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel,  raietööde käigus tekkinud raidmed koristatakse kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt,  maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid metsateid ja -radasid,  turberaiet tehakse juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise.

Kavas – riigimetsade majandamise põhimõtted:

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet. • Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb. • Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva. Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist. • Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid. Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets. • Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe. • Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele. Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

7

NB! Siit justkui jääb mulje, et riigimetsade üldised majandamise põhimõtted on täpsemad kui KAH alade omad, kuid peaks olema just vastupidi, sest KAH aladel tuleb kaaluda mitmeid teisi aspekte ning ka kogukonna arvamust arvestada. Lugupidamisega Helen Rammu Haapsalu Aselinnapea +372 5291959

From: Jürgen Kusmin <[email protected]> Sent: Monday, June 6, 2022 4:28 PM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: RE: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Augustis alustame teavitusega raiete osas ja kui linnal on veel mingeid uusi ettepanekuid kava muutmiseks, siis palun need varakult esitada.

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Monday, June 6, 2022 4:16 PM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: Re: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse On kindlasti, aga anname teada, kui endal selgus majas. Praegu lihvime viimaseid üp muudatusi. Küsimus nt, kas kohaliku kaitsega alad jäävad ka RMK KAH aladeks? Mingid alad tulevad juurde jms. Helen Hankige Outlook iOS-i jaoks

Saatja: Jürgen Kusmin <[email protected]> Saadetud: Monday, June 6, 2022 4:11:27 PM Adressaat: Helen Rammu <[email protected]> Teema: RE: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Kava lehekülgedelt 9-13 loen ma vastupidist infot. Millele teada olevalt sellised muudatused, et raieid kavandatud ei ole? Minule on tööde planeerimisel aluseks ikka kava ja kehtiva üldplaneeringuga seal ju vastuolusid ei ole. Kas mingit ajaakent kokku saamiseks, et asjadest paremini aru saada, võiks olla?

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Monday, June 6, 2022 3:28 PM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: RE: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Tere! Ei ole kavas kokku lepitud, sest koostame üldplaneeringut, ning selle sisendist tuleb muudatusi. Teadaolevalt kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ei ole uusi raieid kavandatud. Välja arvatud Valgevälja KAH alal, kus linnal pole vastuväiteid raiete tegemisele selliselt kui KAH arutelul protokollitud. Parimat

8

Helen Rammu Aselinnapea

From: Jürgen Kusmin <[email protected]> Sent: Monday, June 6, 2022 12:22 PM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: FW: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Tere! Valmistume kavas kokku lepitud 2023. a raiete tutvustamiseks ja täpsustan eelnevalt, et kas manuses oleva versiooni osas linnal rohkem ettepanekuid ei ole ja saame avalikkuse ette minnes olla kindlad, et KOV on antud plaaniga nõus? Lugupidamisega, Jürgen Kusmin RMK Metsaosakond Läänemaa metsaülem 505 3387

From: Jürgen Kusmin Sent: Friday, March 18, 2022 1:14 PM To: Helen Rammu <[email protected]> Subject: RE: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Ei maksa selliseid üleriigilisi hääletorusid tähele panna. Üldplaneering on ikka kohaliku omavalitsuse ja kohalike elanike asi. Manuses olev kava on linnavalitsuse poole teele läinud 12.12.2020. Mingit tagasisidet ma ei leia.

From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Friday, March 18, 2022 11:31 AM To: Jürgen Kusmin <[email protected]> Subject: FW: Eestmaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu ÜP-sse Tere veelkord! Saadan lugemiseks ka linnale esitatud teisi ettepanekuid ja soovitusi, mis sisaldavad muuhulgas ka ettepanekuid RMK metsade majandamise osas. Ettepanekud on tehtud ÜP eskiisile, mis on veel praegugi linna kodulehelt vaadeldav. https://www.haapsalu.ee/uldplaneering Seal on ka digitaalne kaardirakendus. Kihid palusin Skepastil&Puhkimil otse saata. Lugupidamisega Helen Rammu Aselinnapea +3725291959

9